ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game Populations in Estonia and Proposal for Hunting in 2016
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2016 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 2 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 4 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................11 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................15 PÕDER (ALCES ALCES) ............................................................................................................................. 15 METSSIGA (SUS SCROFA) ....................................................................................................................... 26 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) .............................................................................................................. 37 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) ..................................................................................................... 45 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 54 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 59 ILVES (LYNX LYNX) ................................................................................................................................ 66 HALLHÜLJES (HALICHOERUS GRYPUS) ................................................................................................ 71 HARILIK ŠAAKAL (CANIS AUREUS) ..................................................................................................... 73 REBANE (VULPES VULPES) .................................................................................................................... 75 KÄHRIKKOER (NYCTEREUTES PROCYONOIDES) ................................................................................... 78 KOBRAS (CASTOR FIBER) ....................................................................................................................... 81 HALLJÄNES (LEPUS EUROPAEUS).......................................................................................................... 85 VALGEJÄNES (LEPUS TIMIDUS) ............................................................................................................ 87 METSNUGIS (MARTES MARTES) ............................................................................................................ 89 MINK (NEOVISON VISON) ........................................................................................................................ 92 TUHKUR (MUSTELA PUTORIUS) ............................................................................................................. 94 MÄGER (MELES MELES) ......................................................................................................................... 96 JAHILINNUD ......................................................................................................................................... 98 KOKKUVÕTE ...........................................................................................................................................104 SUMMARY .................................................................................................................................................106 1 SISSEJUHATUS 2013. a jõustunud jahiseadusega muutus ulukiasurkondade kasutamise korraldamisel väiksemaks riigi ning suuremaks jahimeeste ja maaomanike roll. Peamiselt puudutab see sõralisi, kelle küttimismahtude määrad otsustab nüüdsest riigi asemel jahimaa kasutaja ning sealjuures tuleb tal varasemast enam arvestada maaomanike soovidega. Maakondlikud jahindusnõukogud, mis koosnevad erinevate huvipoolte (jahimehed, maaomanikud) esindajatest, peaksid siinkohal täitma tasakaalustavat rolli. Riigi ülesandeks on ja jääb olukorra jälgimine (seire) ning jahimeeste, maaomanike ja jahindusnõukogude nõustamine ulukiasurkondade kasutuse osas. 2014. a suve lõpus levis Eestisse sigade Aafrika katk. Väga kõrge letaalsusega haigus sigade klannis on kahandanud suurel määral metssigade asustustihedust. Katk on praeguseks vallutanud suure osa Mandri-Eestist ning on jätkuvalt levimas põhja ja lääne suunas. Sellega seoses on riigi poolt seatud jahipidamisele mitmeid erisusi, mis ei ole aga katku levikut pidurdanud. Keskkonnaagentuuris toimusid 2015. a suvel muutused ning endine ulukiseire osakond liideti koos kahe teise endise osakonnaga üheks eluslooduse osakonnaks. Toimus ka koondamine, mistõttu on nüüd ulukiseire töögrupis üks töötaja (põdraspetsialist Jüri Tõnisson) vähem. Tööülesanded ulukiseire osas on jäänud põhimõtteliselt samaks, mõningaid tegevusi, nagu põdra biomaterjali ülevaatuseks esitatav kogus, on koomale tõmmatud ning mõningad tegevused, nagu šaakali seire ja jahimeestest sõltumatute seireandmete kogumine ja analüüs, on samas lisandunud. Erinevate meetoditega (küttimisstatistika, ruutloendus, sõraliste pabulaloendus, jahimeeste hinnang arvukusele, ulukivaatlused, ulukikahjustused, kütitud isendite info) kogutud andmete võrdleva analüüsi tulemusel antakse erinevate parameetrite (levik, arvukus, sooline-vanuseline struktuur) jälgimise kaudu hinnang asurkonna seisundis toimunud muutustele, prognoositud juurdekasvu põhjal küttimishooaja eelsele seisundile ning tehakse vastavalt sellele küttimisettepanekud. Enamuse liikide (peamiselt väikeulukid) kohta tehtavad küttimisettepanekud ei ole numbrilised, vaid näitavad soovitavate muudatuste suunda võrreldes varasemate aastatega. Detailse informatsiooni puudumise tõttu ei tee ulukiseireosakond ettepanekuid mitte jahipiirkondade tasemel, vaid puudutab väikseima üksusena maakondi. Jahipiirkonna põhise usaldusväärse informatsiooni saamiseks tuleks rakendada muid seiremeetodeid, 2 näiteks hirvlaste puhul kõiki jahipiirkondi katvat pabulaloendust ning koguma märgatavalt suuremas koguses infot lokaalsete ulukikahjustuste kohta. Nende liikide puhul, kelle küttimisettepanekud on väljendatud arvuliselt, peaks maakonnasisene küttimismahtude ja vajadusel ka -struktuuri jaotus saama korraldatud jahindusnõukogudes vastavalt olemasolevale kohalikule informatsioonile. Selle üheks olulisimaks osaks on teave vastavate liikide isendite tekitatud kahjustuste suuruse ja lokalisatsiooni kohta. Seoses süvenenud vajadusega jahimaa kasutajatest sõltumatute seireandmete kogumiseks on viimastel aastatel lisaks projektipõhistele partneritele kaasatud ka Keskkonnaameti spetsialiste. Keskkonnaameti panus ulukiseiresse kasutajast sõltumatu talvise jäljeloenduse (ruutloendus) ning hirvlaste kahjustuste hindamisel proovitükkidel on suure väärtusega. Kuna ressursist on alati ja jätkuvalt puudus, on koostöö Keskkonnametiga 2016. aastal vähemalt eelmise aastaga samas mahus oodatav. Koostöö märgatavat paranemist kahe jahindust koordineeriva ametkonna vahel viimastel aastatel ei saa alahinnata. Käesolevas aruandes kirjeldatakse jahiulukite asurkondade seisundis aastate jooksul toimunud muutusi ning analüüsitakse nende põhjusi, antakse hinnang asurkondade seisundile 2015/2016. aastal ning tehakse küttimisettepanekud 2016. aasta jahihooajaks. Küttimisettepanekud on liigiti erinevad ning sõltuvad vastava liigi kohta kogutava informatsiooni hulgast ja vajadusest. Hundi ja hallhülge kohta käesolevas aruandes konkreetseid küttimisettepanekuid ei tehta, need esitatakse käesoleva aruande lisadena enne vastava jahihooaja algust. Seireandmete kogumise metoodilised juhendid ja vormid, aga ka ulukite rakendusuuringute ja inventuuride aruanded ja tegevuskava suurkiskjate kaitse- ja ohjamise korraldamiseks on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri kodulehelt www.keskkonnaagentuur.ee. Ulukiseire aastaaruannetega peaksid regulaarselt tutvuma kõik jahimaa kasutajad, jahindusnõukogude liikmed ning jahindusega seotud riigisektori töötajad. Lisaks regulaarsetele küttimissoovitustele tuuakse aruannetes välja ka muud meetmed, näiteks vajalikud muudatused seadusandluses. Käesolev aruanne on koostatud eluslooduseosakonna ulukiseire töörühma poolt, kuhu andsid lisaks koostajatena märgitud isikutele olulise panuse ka Inga Jõgisalu, Marko Kübarsepp ja Jüri Tõnisson. Ulukiseireosakond tänab käesolevaga kõiki seireandmete kogumisega seotud jahimehi ning andmete kogumisse panustanud Keskkonnaameti töötajaid ning teisi koostööpartnereid. 3 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET Seirearuande koostamisel on kasutatud erinevate ulukiliikide küttimise, ruutloenduse, vaatluste, jahimeeste hinnangupõhise loenduse, ulukikahjustuste ning hirvlaste pabula- loenduse andmeid. Põdra ja suurkiskjate puhul on kasutatud ka kogutud bioproovide analüüsidest saadud tulemusi. Suur enamus seire algmaterjalidest on kogutud jahimeeste poolt vastavalt keskkonnaministri määrusele „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“ (RT I, 29.05.2013, 7) järgides Keskkonnaagentuuri (KAUR) kodulehel (www.keskkonnainfo.ee) olevaid andmeedastusvorme ja metoodilisi juhendeid. Kogutud andmed ja biomaterjal on analüüsitud KAUR ulukiseireosakonnas, va suurkiskjate kahjustused, mille kogumise ja analüüsiga tegeleb Keskkonnaamet. Hallhülge seire tulemused on võetud hallhülge 2015. a seirearuandest: http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3594/hyljes15.pdf