ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game Populations in Estonia and Proposal for Hunting in 2016

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game Populations in Estonia and Proposal for Hunting in 2016 ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2016 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 2 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 4 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................11 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................15 PÕDER (ALCES ALCES) ............................................................................................................................. 15 METSSIGA (SUS SCROFA) ....................................................................................................................... 26 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) .............................................................................................................. 37 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) ..................................................................................................... 45 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 54 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 59 ILVES (LYNX LYNX) ................................................................................................................................ 66 HALLHÜLJES (HALICHOERUS GRYPUS) ................................................................................................ 71 HARILIK ŠAAKAL (CANIS AUREUS) ..................................................................................................... 73 REBANE (VULPES VULPES) .................................................................................................................... 75 KÄHRIKKOER (NYCTEREUTES PROCYONOIDES) ................................................................................... 78 KOBRAS (CASTOR FIBER) ....................................................................................................................... 81 HALLJÄNES (LEPUS EUROPAEUS).......................................................................................................... 85 VALGEJÄNES (LEPUS TIMIDUS) ............................................................................................................ 87 METSNUGIS (MARTES MARTES) ............................................................................................................ 89 MINK (NEOVISON VISON) ........................................................................................................................ 92 TUHKUR (MUSTELA PUTORIUS) ............................................................................................................. 94 MÄGER (MELES MELES) ......................................................................................................................... 96 JAHILINNUD ......................................................................................................................................... 98 KOKKUVÕTE ...........................................................................................................................................104 SUMMARY .................................................................................................................................................106 1 SISSEJUHATUS 2013. a jõustunud jahiseadusega muutus ulukiasurkondade kasutamise korraldamisel väiksemaks riigi ning suuremaks jahimeeste ja maaomanike roll. Peamiselt puudutab see sõralisi, kelle küttimismahtude määrad otsustab nüüdsest riigi asemel jahimaa kasutaja ning sealjuures tuleb tal varasemast enam arvestada maaomanike soovidega. Maakondlikud jahindusnõukogud, mis koosnevad erinevate huvipoolte (jahimehed, maaomanikud) esindajatest, peaksid siinkohal täitma tasakaalustavat rolli. Riigi ülesandeks on ja jääb olukorra jälgimine (seire) ning jahimeeste, maaomanike ja jahindusnõukogude nõustamine ulukiasurkondade kasutuse osas. 2014. a suve lõpus levis Eestisse sigade Aafrika katk. Väga kõrge letaalsusega haigus sigade klannis on kahandanud suurel määral metssigade asustustihedust. Katk on praeguseks vallutanud suure osa Mandri-Eestist ning on jätkuvalt levimas põhja ja lääne suunas. Sellega seoses on riigi poolt seatud jahipidamisele mitmeid erisusi, mis ei ole aga katku levikut pidurdanud. Keskkonnaagentuuris toimusid 2015. a suvel muutused ning endine ulukiseire osakond liideti koos kahe teise endise osakonnaga üheks eluslooduse osakonnaks. Toimus ka koondamine, mistõttu on nüüd ulukiseire töögrupis üks töötaja (põdraspetsialist Jüri Tõnisson) vähem. Tööülesanded ulukiseire osas on jäänud põhimõtteliselt samaks, mõningaid tegevusi, nagu põdra biomaterjali ülevaatuseks esitatav kogus, on koomale tõmmatud ning mõningad tegevused, nagu šaakali seire ja jahimeestest sõltumatute seireandmete kogumine ja analüüs, on samas lisandunud. Erinevate meetoditega (küttimisstatistika, ruutloendus, sõraliste pabulaloendus, jahimeeste hinnang arvukusele, ulukivaatlused, ulukikahjustused, kütitud isendite info) kogutud andmete võrdleva analüüsi tulemusel antakse erinevate parameetrite (levik, arvukus, sooline-vanuseline struktuur) jälgimise kaudu hinnang asurkonna seisundis toimunud muutustele, prognoositud juurdekasvu põhjal küttimishooaja eelsele seisundile ning tehakse vastavalt sellele küttimisettepanekud. Enamuse liikide (peamiselt väikeulukid) kohta tehtavad küttimisettepanekud ei ole numbrilised, vaid näitavad soovitavate muudatuste suunda võrreldes varasemate aastatega. Detailse informatsiooni puudumise tõttu ei tee ulukiseireosakond ettepanekuid mitte jahipiirkondade tasemel, vaid puudutab väikseima üksusena maakondi. Jahipiirkonna põhise usaldusväärse informatsiooni saamiseks tuleks rakendada muid seiremeetodeid, 2 näiteks hirvlaste puhul kõiki jahipiirkondi katvat pabulaloendust ning koguma märgatavalt suuremas koguses infot lokaalsete ulukikahjustuste kohta. Nende liikide puhul, kelle küttimisettepanekud on väljendatud arvuliselt, peaks maakonnasisene küttimismahtude ja vajadusel ka -struktuuri jaotus saama korraldatud jahindusnõukogudes vastavalt olemasolevale kohalikule informatsioonile. Selle üheks olulisimaks osaks on teave vastavate liikide isendite tekitatud kahjustuste suuruse ja lokalisatsiooni kohta. Seoses süvenenud vajadusega jahimaa kasutajatest sõltumatute seireandmete kogumiseks on viimastel aastatel lisaks projektipõhistele partneritele kaasatud ka Keskkonnaameti spetsialiste. Keskkonnaameti panus ulukiseiresse kasutajast sõltumatu talvise jäljeloenduse (ruutloendus) ning hirvlaste kahjustuste hindamisel proovitükkidel on suure väärtusega. Kuna ressursist on alati ja jätkuvalt puudus, on koostöö Keskkonnametiga 2016. aastal vähemalt eelmise aastaga samas mahus oodatav. Koostöö märgatavat paranemist kahe jahindust koordineeriva ametkonna vahel viimastel aastatel ei saa alahinnata. Käesolevas aruandes kirjeldatakse jahiulukite asurkondade seisundis aastate jooksul toimunud muutusi ning analüüsitakse nende põhjusi, antakse hinnang asurkondade seisundile 2015/2016. aastal ning tehakse küttimisettepanekud 2016. aasta jahihooajaks. Küttimisettepanekud on liigiti erinevad ning sõltuvad vastava liigi kohta kogutava informatsiooni hulgast ja vajadusest. Hundi ja hallhülge kohta käesolevas aruandes konkreetseid küttimisettepanekuid ei tehta, need esitatakse käesoleva aruande lisadena enne vastava jahihooaja algust. Seireandmete kogumise metoodilised juhendid ja vormid, aga ka ulukite rakendusuuringute ja inventuuride aruanded ja tegevuskava suurkiskjate kaitse- ja ohjamise korraldamiseks on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri kodulehelt www.keskkonnaagentuur.ee. Ulukiseire aastaaruannetega peaksid regulaarselt tutvuma kõik jahimaa kasutajad, jahindusnõukogude liikmed ning jahindusega seotud riigisektori töötajad. Lisaks regulaarsetele küttimissoovitustele tuuakse aruannetes välja ka muud meetmed, näiteks vajalikud muudatused seadusandluses. Käesolev aruanne on koostatud eluslooduseosakonna ulukiseire töörühma poolt, kuhu andsid lisaks koostajatena märgitud isikutele olulise panuse ka Inga Jõgisalu, Marko Kübarsepp ja Jüri Tõnisson. Ulukiseireosakond tänab käesolevaga kõiki seireandmete kogumisega seotud jahimehi ning andmete kogumisse panustanud Keskkonnaameti töötajaid ning teisi koostööpartnereid. 3 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET Seirearuande koostamisel on kasutatud erinevate ulukiliikide küttimise, ruutloenduse, vaatluste, jahimeeste hinnangupõhise loenduse, ulukikahjustuste ning hirvlaste pabula- loenduse andmeid. Põdra ja suurkiskjate puhul on kasutatud ka kogutud bioproovide analüüsidest saadud tulemusi. Suur enamus seire algmaterjalidest on kogutud jahimeeste poolt vastavalt keskkonnaministri määrusele „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“ (RT I, 29.05.2013, 7) järgides Keskkonnaagentuuri (KAUR) kodulehel (www.keskkonnainfo.ee) olevaid andmeedastusvorme ja metoodilisi juhendeid. Kogutud andmed ja biomaterjal on analüüsitud KAUR ulukiseireosakonnas, va suurkiskjate kahjustused, mille kogumise ja analüüsiga tegeleb Keskkonnaamet. Hallhülge seire tulemused on võetud hallhülge 2015. a seirearuandest: http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3594/hyljes15.pdf
Recommended publications
  • Valga Valla Profiil
    VALGA VALLA PROFIIL Tellija: Valga Vallavalitsus Valgamaa Arenguagentuur Täitja OÜ Geomedia Valgas 2018 1 Sisukord Sisukord ........................................................................................ 2 Valga valla olukorra analüüs .......................................................... 4 1. Territoorium ja asustus .............................................................. 4 2. Rahvastik ja selle areng ............................................................. 5 2.1. Rahvaarv ja rahvastiku vanuseline struktuur ........................... 5 2.2. Rahvastik paikkondades ..................................................... 11 Valga vald kokku .................................................................... 12 2.3. Rahvastiku prognoos ......................................................... 13 3. Looduskeskkond ja maakasutus ................................................ 14 3.1. Loodus ja maavarad .......................................................... 14 3.2. Kaitstavad alad ja objektid ................................................. 15 3.3. Maakasutus ...................................................................... 15 4. Kohaliku omavalitsuse teenused ................................................ 16 4.1. Haridus, huviharidus ja noorsootöö ...................................... 16 4.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid .......................................... 22 4.3. Kultuur ja sport ................................................................ 29 4.4. Kommunaalmajandus .......................................................
    [Show full text]
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Põdra Asustustihedus, Elupaigakasutus Ja
    ELUSLOODUSEOSAKOND PÕDRA ASUSTUSTIHEDUS, ELUPAIGAKASUTUS JA SESOONSED RÄNDED RAKENDUSUURINGU 3. VAHEARUANNE RAUNO VEEROJA, MARKO KÜBARSEPP, INGA JÕGISALU UURINGUT RAHASTAS SA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS. 2016. AASTA PROJEKT 12949 „ULUKIASURKONDADE RAKENDUSUURINGUD“ TARTU 2018 Sisukord Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel ..................................................... 3 Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd ............................................................................. 3 Pabulaloenduse tulemused ............................................................................................... 5 Põtrade elupaigaeelistused seirealadel läbiviidud pabulaloenduste põhjal .................... 11 Põtrade telemeetriline jälgimine ........................................................................................ 18 2017. aastal tehtud eluspüügitööd .................................................................................. 18 Telemeetrilise jälgimisseadmega märgistatud põdrapulli elupaiga suurus ja kasutus ... 19 2 Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd 2017. aasta kevadel (24. märts kuni 26. mai) viidi kõigil 47-l erineval seirealal läbi hirvlaste talviste pabulahunnikute loendus (joonis 1). Sarnaselt 2016. aasta loendusega läbiti kõikidel seirealadel 8 ruudu kujulist ja 4 km pikkust loendusmarsruuti. Loendused viidi läbi samadel loendusmarsruutidel, mis läbiti ka 2016. aasta kevadel. Läbitud loendus-marsruutide kogupikkus oli 1504 km.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Keskkonnaagentuuri Seirearuanne 2020
    ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2020 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2020 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Inga Jõgisalu Marko Kübarsepp Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 3 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 5 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................13 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................17 PÕDER (ALCES ALCES) ........................................................................................................................... 17 METSSIGA (SUS SCROFA) ...................................................................................................................... 34 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) ............................................................................................................. 47 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) .................................................................................................... 57 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 70 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 78
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2009- 2021
    Sangaste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009- 2021 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Elanikkond ......................................................................................................... 6 2.2 Asulate investeeringuprojektid ........................................................................... 7 2.2.1 Keeni asula investeeringud ............................................................................... 7 2.2.2 Lossiküla investeeringud ................................................................................... 8 2.2.3 Sangaste aleviku investeeringud ........................................................................ 8 2.2.4 Sangaste valla investeeringuprojektide kokkuvõte ............................................. 8 2.3 Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus ................................................. 9 2.3.1 Maksumuse arvutamise alused .......................................................................... 9 2.3.2 Projektide maksumus ......................................................................................... 9 3. ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEANDMED 10 3.1 Õiguslik baas ................................................................................................... 10 3.2 Valga maakonna planeering ............................................................................ 11 3.3 Sangaste valla üldplaneering ........................................................................... 12 3.4 Reovee ärajuhtimise suublad ..........................................................................
    [Show full text]
  • Valley Valiti Aasta Vastutustundlikuks Ettevõtteks Volikogudes-Valitsustes Kaasa Rääki- Nud
    VALLA TEATAJA Nr 8 (8) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. november 2018 Valley valiti aasta vastutustundlikuks ettevõtteks volikogudes-valitsustes kaasa rääki- nud. ,,Praegu elan küll kolmes kohas – tööpäevadel vabrikus, nädalavahe- tustel maakodus Kajussaare talus ja päriskodu on Tammistes.“ Heameelt tunneb ta oma elutöö järjepidevuse Eesti kaubandus-Tööstuskoja kestvusest ja edasiminekust: ,,Poeg Pärnu esindus valis Pärnumaa Ingemar tuli peale kõrgkooli siia tööle aasta vastutustundlikuks ettevõt- ja arendab kogu robotimajandust. teks Vändras käsitafting meetodil Tütred Lisanna ja Annabel õpivad naturaalsetest materjalidest vaipu Pärnu Sütevaka Humanitaargüm- tootva OÜ Valley. naasiumis 8. ja 10. klassis. Ka nemad Esinduse juhataja Toomas Kuuda on suviti koolivaheajal vabrikus tööl sõnul kujunes määravaks asjaolu, käinud ja mõlemad mitu vaipa valmis et firma asub maakonnakeskusest kudunud. Kool on nii lollisti jaani- eemal: ,,Valley müüb väga palju- päevani välja venitatud, et kahjuks desse riikidesse ja tegutseb Vändras, jääb seda aega väga väheseks. Tore et hoida väiksemas kohas tööhõivet oleks, kui ükski neist kunagi siia vai- ja koos sellega elu, see lisab väärtust. batööstusesse tuleks. Hanna-Liisa Firmasisene töö on hästi korraldatud, elab Soomes Harjavaldas, Vändraga on oldud innovatiivne ja niisama täh- sarnases kohas. Minu ainus lapselaps tis on, et hoolitakse väga oma töö- Robin saab aprillis 4-aastaseks ja käib tajatest.“ seal lasteaias. Abikaasa Ly töötab ette- ,,Sellised autasud liigutavad, tore, Aadu Juhkental vaibanäidiste stendi ees. võtte heaks peamiselt kodukontoris. kui sind tähele pannakse. Eelkõige on Nädalavahetused püüan ikka perega see tunnustus meie tublidele inimes- vajalikud. Julgen arvata, et 3-4 aasta valmib käsitööna, sobitatuna kliendi maailma suurimal vaipade ja põran- veeta ja eemale hoida nii arvutist kui tele, sest üksinda ei tee midagi.
    [Show full text]
  • Place Attachment and Its Consequence for Landscape-Scale Management and Readiness to Participate
    land Article Place Attachment and Its Consequence for Landscape-Scale Management and Readiness to Participate: Social Network Complexity in the Post-Soviet Rural Context of Latvia and Estonia Joanna T. Storie 1,* , Enri Uusna 1, Zane Eglaja¯ 2, Teele Laur 1, Mart Külvik 1, Monika Suškeviˇcs 1 and Simon Bell 1 1 Department of Landscape Architecture, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi 56/3, 51006 Tartu, Estonia 2 Department of Geography, University of Latvia, 19 Raina Blvd., LV 1586 Riga, Latvia * Correspondence: [email protected]; Tel.: +371-2-7872380 Received: 14 June 2019; Accepted: 9 August 2019; Published: 13 August 2019 Abstract: This paper uses the tripartite place attachment framework to examine six rural parishes across Estonia and Latvia. Existing analyses/frameworks on participatory processes often neglect the complexity of relationships that rural residents have to their local environments. From a qualitative analysis of face-to-face, semi-structured interviews with case study area inhabitants (23 interviews in Estonia and 27 in Latvia), we depict varying degrees of attachment of individuals to each other and to the place in which they live and their readiness to participate in terms of willingness and ability to participate in a landscape-scale management process. Attachment to the local area was strongest where the social ties were strongest, independent of their sociogeographical features. Social ties were strong where there were good family connections or strong religious or cultural institutions. Taking individual parishes and engaging inhabitants through in-depth interviews using place attachment analysis gives an overall perspective of life in that rural location.
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • Halinga Vallavalitsus Halinga Valla Turismiinfopunkti
    HALINGA VALLAVALITSUS HALINGA VALLA TURISMIINFOPUNKTI LOOMISE JA VALLA TURISMIOBJEKTIDE TUTVUSTAMISE, TÄHISTAMISE NING KORRASTAMISE TEOSTATAVUS- JA TASUVUSANALÜÜS Halinga 2007 SISUKORD 1. PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS JA KOKKUVÕTE .............................................................3 2. PROJEKTI TEGEVUSMUDEL ...........................................................................................5 3. SIHTGRUPIANALÜÜS .......................................................................................................6 3.1. Eesti turismi üldolukord .....................................................................................................6 3.2. Pärnumaa turismi üldolukord .............................................................................................6 3.3. Halinga valla asukohast tulenev potentsiaal.....................................................................11 3.4. Potentsiaalsed sihtgrupid ..................................................................................................13 4. SWOT-ANALÜÜS..............................................................................................................14 5. ÕIGUSLIKUD ALUSED....................................................................................................18 5.1. Strateegilised dokumendid................................................................................................18 5.2. Projekti töökorraldus ja elluviimine .................................................................................21 5.3. Loodus-
    [Show full text]