DOCSLIB.ORG

Keskkonnaagentuuri Seirearuanne 2020

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Keskkonnaagentuuri Seirearuanne 2020 ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2020 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2020 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Inga Jõgisalu Marko Kübarsepp Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 3 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 5 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................13 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................17 PÕDER (ALCES ALCES) ........................................................................................................................... 17 METSSIGA (SUS SCROFA) ...................................................................................................................... 34 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) ............................................................................................................. 47 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) .................................................................................................... 57 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 70 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 78 ILVES (LYNX LYNX) ................................................................................................................................ 85 HALLHÜLJES (HALICHOERUS GRYPUS) ................................................................................................ 85 HARILIK ŠAAKAL (CANIS AUREUS) ..................................................................................................... 92 REBANE (VULPES VULPES) .................................................................................................................... 96 KÄHRIKKOER (NYCTEREUTES PROCYONOIDES) ................................................................................... 99 KOBRAS (CASTOR FIBER) ..................................................................................................................... 102 HALLJÄNES (LEPUS EUROPAEUS)........................................................................................................ 105 VALGEJÄNES (LEPUS TIMIDUS) .......................................................................................................... 107 METSNUGIS (MARTES MARTES) .......................................................................................................... 111 KIVINUGIS (MARTES FOINA) ............................................................................................................... 113 MINK (NEOVISON VISON) ...................................................................................................................... 115 TUHKUR (MUSTELA PUTORIUS) ........................................................................................................... 117 MÄGER (MELES MELES) ....................................................................................................................... 119 JAHILINNUD ....................................................................................................................................... 122 KOKKUVÕTE ...........................................................................................................................................132 2 SISSEJUHATUS Kõiki jahiulukeid tervikuna käsitlevaid ulukiseire aruandeid on koostatud 2009. aastast alates ning 2013. aastal jõustunud jahiseadusega anti iga-aastaselt koostatavatele dokumentidele ka seadusandlik alus. Aruanded, mis sisaldavad hinnanguid erinevate ulukipopulatsioonide seisundite ja nende muutuste kohta koos juurdekasvuprognooside ning küttimissoovitustega järgnevaks jahihooajaks, on oluliseks baasiks teaduslikel alustel põhineval ulukiasurkondade kaitse ja jätkusuutliku kasutuse korraldamisel Eestis. Erinevate meetoditega kogutud andmete (küttimisstatistika, ruutloendus, sõraliste pabulaloendus, jahimeeste hinnang arvukusele, ulukivaatlused, ulukikahjustused, kütitud isendite info) võrdleva analüüsi tulemusel antakse erinevate parameetrite (levik, arvukus, sooline-vanuseline struktuur) jälgimise kaudu hinnang asurkonna seisundis toimunud muutustele ja prognoositud juurdekasvu põhjal jahihooaja eelsele seisundile ning tehakse vastavalt sellele küttimisettepanekud. Väikeulukite kohta tehtavad küttimisettepanekud ei ole numbrilised, vaid näitavad soovitavate muudatuste suunda võrreldes varasemate aastatega. Suurkiskjate kohta tehtavad küttimisettepanekud on vastavalt seadusele mõeldud Keskkonnaametile, teiste suurulukite osas maakondade jahindusnõukogudele ja jahimaa kasutajatele ning väikeulukite osas jahimaa kasutajatele ja maaomanikele. Ettepanekud puudutavad väikseima üksusena maakondi või loodusmaastike sidususe baasil moodustatud ohjamispiirkondi. Kuna maakondlikud jahindusnõukogud toimivad jätkuvalt enne haldusreformi kehtinud maakondade piiridest lähtuvalt ning säilitamaks andmete võrreldavust eelnevate aastatega, on ka käesolevas aruandes esitatud maakondlike koondite koostamisel lähtutud maakondade endistest piiridest. Nende liikide puhul, kelle küttimisettepanekud on väljendatud arvuliselt, peaks maakonnasisene küttimismahtude ja vajadusel ka -struktuuri jaotus saama korraldatud jahindusnõukogudes vastavalt olemasolevale kohalikule informatsioonile. Selle üheks olulisimaks osaks on teave vastavate liikide isendite tekitatud kahjustuste suuruse ja paiknemise kohta. Seepärast on käesolevas aruandes toodud lisana ka detailsem metsaregistri väljavõte ulukikahjudest teadaandvatest metsateatistest ja metsakaitse ekspertiisidest, kus kahjustajateks on märgitud ulukid. Operatiivset infot suurkiskjate 3 tekitatud kahjustuste kohta omab Keskkonnaamet ja ulukiseire aruannetes tuuakse välja vaid varasemate aastate koondid. Eesti Jahimeeste Seltsi poolt loodud ja riiklikult toetatav jahinduse infosüsteemi JAHIS arendus ning kasutus on jõudnud tasemele, kus see on asendamas mitmeid ulukite vaatlusandmete esitamiseks varem kasutatud paberkandjaid ja e-postiga saadetud faile. JAHISe arendus jätkub ning infosüsteemi võetakse aina enam jahimeeste poolt kasutusse. JAHISe kaudu ulukite vaatlusandmete sisestamine tõstab andmete hulka, kvaliteeti ja esitamise operatiivsust ning samal ajal vähendab nende ümberpaigutamiseks ja –ühtsesse vormi viimseks kuluvat aega. Käesolevas aruandes kirjeldatakse jahiulukite asurkondade seisundis aastate jooksul toimunud muutusi ning analüüsitakse nende põhjusi, antakse hinnang asurkondade seisundile 2019. jahiaastal ning tehakse küttimisettepanekud 2020. aasta jahihooajaks. Küttimisettepanekud on liigiti erinevad ning sõltuvad vastava liigi kohta kogutava informatsiooni hulgast ja vajadusest. Hundi ja hallhülge kohta käesolevas aruandes küttimisettepanekuid ei tehta, need esitatakse aruande lisadena enne vastava uluki jahihooaja algust. Seireandmete kogumise metoodilised juhendid ja vormid, aga ka ulukite rakendusuuringute ja inventuuride aruanded ja tegevuskava suurkiskjate kaitse- ja ohjamise korraldamiseks on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri kodulehelt www.keskkonnaagentuur.ee. Ulukiseire aastaaruannetega peaksid regulaarselt tutvuma kõik jahimaa kasutajad, jahindusnõukogude liikmed ning jahindusega seotud riigisektori töötajad. Lisaks regulaarsetele küttimissoovitustele tuuakse aruannetes välja ka muud meetmed, näiteks vajalikud muudatused seadusandluses. Käesolev aruanne on koostatud eluslooduseosakonna ulukiseire töörühma poolt, kuhu lisaks koostajatena märgitud isikutele andsid olulise panuse ka Jüri Tõnisson ja Tiit Matson. Ulukiseire töörühm tänab käesolevaga kõiki seireandmete kogumisega seotud jahimehi, välitööde tegijaid ning andmete kogumisse panustanud Keskkonnaameti töötajaid ning teisi koostööpartnereid. 4 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET Seirearuande koostamisel on kasutatud erinevate ulukiliikide küttimise, ruutloenduse, vaatluste, jahimeeste poolt antud arvukushinnangute, ulukikahjustuste ning hirvlaste pabulaloenduse andmeid. Põdra ja suurkiskjate puhul on kasutatud ka kogutud bioproovide analüüsidest saadud tulemusi. Suur enamus seire algmaterjalidest on kogunud jahimehed vastavalt keskkonnaministri määrusele „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“ (RT I, 29.05.2013, 7) järgides Keskkonnaagentuuri (KAUR) kodulehel (www.keskkonnaagentuur.ee) olevaid andmeedastusvorme ja metoodilisi juhendeid. Kogutud andmed ja biomaterjal on analüüsitud KAUR eluslooduse osakonnas, va suurkiskjate kahjustused, mille kogumise ja analüüsiga tegeleb Keskkonnaamet. Hallhülge seire tulemused on võetud hallhülge 2019. a seirearuandest. Järgnevalt anname ülevaate 2019. aastal kogutud seireandmetest, mille analüüside tulemustel ning eelnevatel aastatel samasuguse metoodikaga kogutud andmete võrdlusel antud aruanne põhineb. Lisaks kõikidest jahipiirkondadest laekunud küttimisandmetele ja arvukuse/arvukuse muutuse hinnangutele analüüsiti 336 põdra, 326 metskitse, 216 metssea, 74 punahirve, 224 hundi ja ilvese ja 255 karu vaatlustlehele märgitud või infosüsteemi JAHIS kaudu esitatud andmeid. Kütitud põtrade vanuse määramiseks hammaste arengu ja kulumise järgi analüüsiti 4203 isendi alalõualuud. Kütitud põdralehmade viljakusproove
Load more

Recommended publications
  • Eelarve 2020.A III Lugemine.Xlsx
    Eelarvearuanne 2019 2020 2019/2020 Kirje nimetus Eelarve Täitmine Eelarve Eelarve muutus % Füüsilise isiku tulumaks 5 238 779 5 051 022 5 328 828 90 049 1,72% Maksutulud Maamaks 512 000 510 259 512 000 0 0,00% Maksutulud kokku 5 750 779 5 561 281 5 840 828 90 049 1,57% Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 250 580 1 271 217 1 322 021 71 441 5,71% Tasandusfond 933 202 933 202 1 323 055 389 853 41,78% Saadud toetused Toetusfond 2 951 189 2 951 189 2 876 631 -74 558 -2,53% tegevuskuludeks Muud saadud toetused tegevuskuludeks 190 580 185 722 61 700 -128 880 -67,63% Põhitegevuse tulud Saadud toetused tegevuskuludeks kokku 4 074 971 4 070 113 4 261 386 186 415 4,57% Kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 72 630 38 630 87 300 14 670 20,20% Laekumine vee erikasutusest 13 500 13 345 13 300 -200 -1,48% Muud tegevustulud Saastetasud ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitis 0 0 0 0 0,00% Muud tegevustulud 1 372 1 436 0 -1 372 0,00% Muud tegevustulud kokku 87 502 53 410 100 600 13 098 14,97% Põhitegevuse tulud kokku 11 163 832 10 956 021 11 524 835 361 003 3,23% Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele -832 820 -666 861 -726 174 106 646 -12,81% Antud toetused Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks -190 262 -246 483 -308 812 -118 550 62,31% tegevuskuludeks Mittesihtotstarbelised toetused -37 168 -33 724 -31 258 5 910 -15,90% Antud toetused tegevuskuludeks kokku -1 060 250 -947 068 -1 066 244 -5 994 0,57% Põhitegevuse kulud Tööjõukulud -6 099 330 -6 017 352 -6 052 115 47 215 -0,77% Majandamiskulud -3 461 236 -3 585 443
    [Show full text]
  • Tudu Saab Uusi Aadresse Vinni Vallas Suureneb Turvalisus
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Oktoober 2017 Tudu saab uusi aadresse Valimistulemus Vallavanema veerg Ülejõe tee ja Kopli tee - kaks uut kohanime Vinni vallas Valimised on selleks korraks läbi – valija jaoks. Valimised ei ole selleks korraks läbi veel mitte - valitute jaoks. Aitäh kõigile, kes minusse uskusid ja mulle oma hääle usal- dasid. Teid oli rõõmustavalt palju! Nüüd läheme üheskoos edasi! Algab päriselt suurelt mõtlemise aeg: kuigi vallavanema plaanid ja visioonid on hõlmanud juba mõnda aega tu- handet ruutkilomeetrit - Rägavere + Laekvere + Vinni, läheb alles nüüd tööks, et suuta senistest heanaaber- nendega arvestada - see on paras like suhete pinnalt kokku kasvada pähkel pureda. Meedia vahendusel ühtseks ja tugevaks Vinni vallaks. kuuldus ju neilgi valimistel noorte Alguse tegime ühiseks saamisel juba suust tihtilugu, et valiks kedagi, et 15.oktoobril toimunud kohaliku oma 75 küla ühisloitsuga. Usun sii- muutuks midagi. Mida see muutus volikogu valimised lõppesid ralt, et nii maapealsed kui taevased endast kujutab, selgub ja selgineb Vinni vallale valimised.ee and- jõud on sel teel meiega. noortega kohtudes, nendega vallaelu metel 18.okt. seisuga järgmiste Miski ei ole enam endine, kui va- ja -asjade üle arutamises. Loodan tulemustega: lik on tehtud. Seekordsed valimised neist kohtumistest mõlemapoolset Eesti Keskerakond – olid kahes mõtted erilised. Valisime kasu. 1344 häält, 8 mandaati: kolme senise valla peale ühe voliko- Eelnev ei tähenda, et kogu aur Rauno Võrno gu, kuhu konkurents ühele kohale vallas vaid noorte peale kulub. Toomas Väinaste oli meie valla ajaloo kõrgeim. Minu Kohalik omavalitsus on ju ellu kut- Uno Muruvee arvates on eelkõige kohalikud vali- sutud kohalike inimeste jaoks, olgu Ülle Allika mised see koht, kus iga vallakodanik nad vanad või noored, elagu kaugel Virgo Koppel saab ja peab oma sõna sekka ütlema, külas või suures alevikus, olulisi asju Riina Sinisoo kuna tehtud valikud mõjutavad otsustama ja vallaelu korraldama.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Põdra Asustustihedus, Elupaigakasutus Ja
    ELUSLOODUSEOSAKOND PÕDRA ASUSTUSTIHEDUS, ELUPAIGAKASUTUS JA SESOONSED RÄNDED RAKENDUSUURINGU 3. VAHEARUANNE RAUNO VEEROJA, MARKO KÜBARSEPP, INGA JÕGISALU UURINGUT RAHASTAS SA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS. 2016. AASTA PROJEKT 12949 „ULUKIASURKONDADE RAKENDUSUURINGUD“ TARTU 2018 Sisukord Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel ..................................................... 3 Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd ............................................................................. 3 Pabulaloenduse tulemused ............................................................................................... 5 Põtrade elupaigaeelistused seirealadel läbiviidud pabulaloenduste põhjal .................... 11 Põtrade telemeetriline jälgimine ........................................................................................ 18 2017. aastal tehtud eluspüügitööd .................................................................................. 18 Telemeetrilise jälgimisseadmega märgistatud põdrapulli elupaiga suurus ja kasutus ... 19 2 Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd 2017. aasta kevadel (24. märts kuni 26. mai) viidi kõigil 47-l erineval seirealal läbi hirvlaste talviste pabulahunnikute loendus (joonis 1). Sarnaselt 2016. aasta loendusega läbiti kõikidel seirealadel 8 ruudu kujulist ja 4 km pikkust loendusmarsruuti. Loendused viidi läbi samadel loendusmarsruutidel, mis läbiti ka 2016. aasta kevadel. Läbitud loendus-marsruutide kogupikkus oli 1504 km.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Ruumilise Arengu Analüüs
    Rapla Maavalitsus RAPLA MAAKONNAPLANEERING RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS RAPLA 2015 1 Rapla Maavalitsus Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2 1. PLANEERITAVA ALA LÜHIÜLEVAADE....................................................................................... 2 2. RAPLA MAAKONNA KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES ARENGUDOKUMENTIDES JA UURINGUTES................................................................................................................................. 4 3. MAAKONNAPLANEERINGU ANALÜÜSIKAARDID.................................................................. 19 4. RAPLAMAA RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED.................................................................. 19 SISSEJUHATUS Rapla maakonna ruumiline analüüs on läbi viidud Rapla maakonnaplaneeringu koostamise analüüsietapis, mis eelneb planeeringulahenduse välja töötamisele. Analüüsiga välja toodud trendid on sisendiks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Ruumilise arengu analüüsi eesmärk maakonnaplaneeringu koostamise juures on anda ülevaade planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Analüüsi esimeses osas antakse lühiülevaade planeeritavast alast, vaadeldes üldisemalt Rapla maakonna asendit ja looduslikke tingimusi. Analüüsi teises osas toetutakse strateegilistele arengudokumentidele ja uuringutele ning tuuakse välja nende lõikes Raplamaa
    [Show full text]
  • Jääkreostuskolle Nr. 2 – KOSE-RISTI ABT
    AS Maves Marja 4d Tallinn 10617 Tel. 65 67 300, faks 65 65 429, e-post [email protected] Reg nr 10097377 a/a Hansapank 221001129112 kood 767 Töö nr. 2130 Tellija: EV Keskkonnaministeerium Toompuiestee 24 10149 Tallinn Leping nr.: 2-15-16/626 Rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll Lisa 1 Jääkreostuskollete infokaardid Vastutav täitja Mati Salu Tallinn, oktoober 2003 Töö on koostanud AS Maves Ohtlike jäätmete käitluslitsents 0052 (13.09.2001.a.) Põhjaveeuuringute litsents nr 64 (05.11.2001.a.) Juhatuse esimees Toomas Kupits Tööst võtsid osa Madis Metsur Mati Salu Karl Kupits Käesolevas lisas on 172 nummerdatud lehekülge teksti. 1 Jääkreostuskolle nr. 2 – KOSE-RISTI ABT....................................................................... 3 2 Jääkreostuskolle nr. 5 – RIISIPERE ABT.......................................................................... 7 3 Jääkreostuskolle nr. 13 – KOSE KATLAMAJA.............................................................. 11 4 Jääkreostuskolle nr. 18 – KÄRDLA NAFTABAAS........................................................ 15 5 Jääkreostuskolle nr. 19 – KAPASTO ABT...................................................................... 18 6 Jääkreostuskolle nr. 24 – AHTME MNT 86 ABT ........................................................... 22 7 Jääkreostuskolle nr. 25 – AHTME MNT 88 ABT ........................................................... 26 8 Jääkreostuskolle nr. 29 – NARVA ABT .........................................................................
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • V Ä I N a M E
    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
    [Show full text]
  • Arheoloogilised Uuringud Valipe Kindlustatud Elamu Kultuurkihil Ja Varemetel, Kootsaare Ja Kanapeeksi Kivilabürintidel Ning Saunaseljamäe Pelgupaigal Hiiu Maakonnas
    Osaühing Agu EMS ARHEOLOOGILISED UURINGUD VALIPE KINDLUSTATUD ELAMU KULTUURKIHIL JA VAREMETEL, KOOTSAARE JA KANAPEEKSI KIVILABÜRINTIDEL NING SAUNASELJAMÄE PELGUPAIGAL HIIU MAAKONNAS TELLIJA: MUINSUSKAITSEAMET Arheoloog Monika Reppo Arheoloog Anneli Kalm Tegevdirektor Guido Toos TALLINN 2014 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa number: 11877 Mälestise nimetus Valipe kindlustatud elamu kultuurkiht ja Registrinumber: / uuringu objekt: varemed; Kootsaare kivilabürindid; 8939, 23654 (Valipe); 8911, 8912 Kanapeeksi kivilabürint; Saunaseljamäe (Kootsaare); 8906 pelgupaik (Kanapeeksi); 8901 (Saunaseljamäe) Aadress (uuringu objekti asukoht): Valipe kindlustatud elamu kultuurkiht ja varemed (63902:001:0042, Hansu mü, Valipe küla, Hiiu mk) Kootsaare kivilabürindid (39201:004:1040, 39201:004:0545, Altmäe, Uustalu mü, Reigi küla, Hiiu mk) Kanapeeksi kivilabürint (39201:004:3750, Kaibalde mü, Kanapeeksi küla, Hiiu mk) Saunaseljamäe (Toimaste> 17501:002:1450, Veskimetsa mü, ETAK ID 3318514, Muda küla, Hiiu mk) Koordinaadid: Valipe X=6524358 Y=440376. Uustalu X=6543429.2 Y=413297 Altmäe X=6543336.7, Y=413353.4 Kanapeeksi X=6535767.5 Y=423528.6 Saunaselja (Veskimetsa) ning ETAK ID 3318514 (puistu) X=6515319.2; Y=418948.9 Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: Arheoloogilised uuringud mälestiste kirjeldamiseks, puhastamiseks ja piiride täpsustamiseks. Valipel määrati kindlustatud elamu ala ümbritseva kultuurkihi paksus ja ulatus, samuti mõõdistati Valipe mõisahoone vundamenti. Kootsaare labürint nr 8911 puhastati ja mõõdistati. Kootsaare labürindi
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald
    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
    [Show full text]