DOCSLIB.ORG

Eidapere Lapsed Said Uue Mänguväljaku

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eidapere Lapsed Said Uue Mänguväljaku Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT November 2015 Nr 10 (205) Eidapere lapsed said uue mänguväljaku Eesti piimafarmeritele kuuluv E-Piim ja MTÜ Koos Laste Heaks (endise nimega UNICEF Eesti) viisid juulikuus läbi kampaania, kus igal eestimaa- lasel oli võimalus juustu ja võid ostes toetada laste unistuste täitumist. Ka meie unistasime - uuest mänguväljakust. Ja meie unistused hakkasid täituma. Žürii leidis, et meie mänguvälja- kuprojekt väärib toetust. E-Piima ja MTÜ Koos Laste Heaks eral- datud 2800 euro eest paigaldatigi oktoobrikuu viimastel päevadel uus mänguväljak. Nii üllatas lapsi esmaspäeval, 26. oktoobril kooli ja lasteaeda tulles ees uus mängu- väljak, kus mängurõõmu on saanud nautida juba nii väikesed lasteaiast kui ka veidi suuremad ja päris suured lapsed koolist. Rõõmu jagub kõigile! Täname E-Piima ja MTÜ-d Koos Laste Heaks meie lastele tehtud toreda kingituse eest! Tänulikud lapsed Eidapere lasteaiast ja koolist Mängurõõmu jagub kõigile! Foto: erakogu Kehtna Elamu tegeleb pidevalt joogivee kvaliteedi parendamisega Tarbijad on nurisenud Kehtna m³, pesta trasse läbi tuletõrjehüdran- kvaliteeti, taotles Kehtna Elamu OÜ vaidlustamiseks. Vaiete puudumisel aleviku veekvaliteedi osas, mis tide ja nüüdseks oleme paigaldanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt on võimalus sõlmida ehitusleping on osaliselt ka õigustatud, kuna kaks pesukaevu, üks Põllu tänava ja (KIK) veebruaris 2015 esimeses alates 24.11.2015, mis on aluseks vees leidub aeg-ajalt hõljumit, teine Ülejõe piirkonda trassi tupikute kaasrahastuse voorus raha Kehtna projekteerimis- ja ehitustööde alus- pesuks. Paigaldada tuleb kaevud aleviku ühisveevärgi ja -kanalisat- tamisel. Hanke kohaselt on Kehtna mis võib ummistada tarbijate veel Oja, Kuuse ja Aiandi tänava sioonitrasside I etapi rekonstruee- aleviku I etapi planeeritud ehitustöö- veefiltreid ja filtrite mittepuhas- tupiktrassidele. rimiseks. Positiivne otsus laekus de kestuseks 10 kuud, alates lepingu tamisel tekitada survelangust, Oleme regulaarselt andnud aru KIK-ist juunis 2015. sõlmimise kuupäevast. seda eriti trassi viimastes ja esitanud korrapärased proovid Oktoobris 2015 kuulutasime välja Kehtna aleviku II etapi ja Eidapere tupikutes. Terviseametile. Tänaste analüüsitu- riigihanke rekonstrueerimistööde aleviku II etapi kaasrahastuse taotlus lemuste põhjal saame öelda, et vesi teostaja leidmiseks ja tänaseks on on plaanis Kehtna Elamu OÜ-l Arvestades Kehtna trasside tänast tervisele ohtu ei tekita. Seni kuni selgunud võitja. Kõige soodsama esitada KIK-ile veebruaris 2016, seisukorda, ei ole seal ka midagi ei ole Kehtna alevikus torustikke pakkumise esitas AS Terrat summas juhul kui Kehtna vallavalitsuses imestada, sest suur osa kasutusel rekonstrueeritud õigetele dimensioo- 406 754 €, millele lisandub käibe- jõutakse teha vastavad ajakohased olevatest trassidest on vanusega nidele ega vähendatud reservuaari maks. muudatused ÜVVK arengukavas 20-30 aastat ja vanemad. Hõljumi mahtu ja eraldatud tuletõrjesüsteemi Kokkupanemisel on Kehtna I etapi reoveekogumisalade laiendamiseks. ja lõhna vähendamiseks oleme ühisveevärgi torustikest, kardinaalset omanikujärelevalve hange. Hanke- püüdnud pesta korrapäraselt ca kahe paranemist loota ei ole. seaduse kohaselt on kaks nädalat Aivo Tuurma, kuu tagant trassivee reservuaari 280 Selleks, et parendada joogivee aega teiste pakkujate poolt otsuse Kehtna Elamu OÜ 2 Valla Vaatleja Ülevaade Kehtna vallavalitsuse istungitest 13. oktoobri istung: * raha eraldamine raamatu „Ko- * raha eraldamine Kehtna Kunstide lõpetamisega; * toetuse eraldamine seoses üritusega duvalla aabits“ kujundamiskulude Koolile; * Tõntsu kinnistu jagamine. „Tantsud tähtedega“; katteks; * ehitusloa väljastamine raudtee * hajaasustuse programmi toetuse * hariduskulude ja koolilõuna toetuse maal asuva sidetrassi kaitsevööndi 3. novembri istung: kasutamise aruande kinnitamine; jagamine koolidele; toru kohta. * projektlaagri läbiviimise kord, * informatsioon seoses volikogu * raha eraldamine Valtu põhikooli eelnõu volikogule; otsuste nr 46 ja 88 muutmise remondikulude katteks; 27. oktoobri istung: * valla 2016. a eelarve alaeelarvete eelnõuga; * projekteerimistingimuste väljas- * sotsiaaltoetuste määramine; kululiikide jaotus; * maa riigi omandisse jätmine; tamine sidevõrgu liinirajatise kohta * Kehtna lasteaedade hoolekogu * hajaasustuse programmi toetuse * Nadalama külas katastriüksuse Ingliste külas; liikme nimetamine; kasutamise aruande kinnitamine; moodustamine maa ostueesõigusega * informatsioon Eidapere alevikus * rahalise toetuse eraldamine Kehtna * toetuse eraldamine Rapla Spordi- erastamiseks; osutatavate teenuste kohta; Kunstide Koolile; veteranide Koondisele; * Kenni külas hoonestusõiguse * Lokuta külas asuva munitsipaalkor- * raha eraldamine õpilaste osavõtuks * informatsioon haljastuse traktori seadmine; teri üürile andmine või müümine. matemaatikavõistlusest; „Avant“ hankimisest. * Linnaaluste külas teenindusmaa * informatsioon logopeedi teenuse määramine; 20. oktoobri istung: osutamisest; 4. novembri istung: * korraldatud jäätmeveoga seotud * lastehoiuteenuse osutamise kulude * korraldatud jäätmeveoga seotud * Kõnnumaa looduskaitseala kaitse- taotluste läbivaatamine; osaline katmine; taotluse läbivaatamine; eeskirja eelnõu läbivaatamine ning * Reonda külas puurkaevu asukoha * rahalise toetuse eraldamine selt- * kasutusloa väljastamine seoses vastuväidete esitamine. kooskõlastamine; singule; Valtu põhikooli hoone remondi Veljo Väärsi, vallasekretär Vallavolikogus Volikogu korraline istung toi- informeeris, et tegevuskava mil osalenud volikogu esimees dada haridusalane kvoorum, mus 21. oktoobril. Osales 16 avalikustamise perioodil täien- Katrin Velleste ja volikogu liik- kus saavad oma mõtteid välja volikogu liiget, puudus kolm. dus- ega parandusettepanekuid med Helen Link, Siim Riisen- öelda kõigi haridusvaldkondade Istungist võtsid osa vallavanem ei tehtud. Istungi juhataja pani berg, Lili Saksing, Silvi Ojamu- esindajad ja teemast huvitatud Indrek Kullam, finantsnõunik eelnõu hääletusele. Volikogu ru. isikud. Leida Uusallik, arendusnõunik kinnitas Kehtna valla arengu- Toimus arutelu haldusterri- Kristiine Vahtramäe tutvus- Kaire Soomets, vallasekretär kava tegevuskava perioodiks toriaalse korralduse muutmi- tas oma ettekandes seni tehtut Veljo Väärsi. 2016-2019 ühehäälselt. se teemadel. Otsustati osaleda lähtuvalt arengukavast, tõi väl- Kutsutud: haridus- ja kultuu- Rapla vallavolikogu korralda- ja õpilaskoha tegevuskulu ühe rinõunik Kristiine Vahtramäe, Eelarvestrateegia aastateks tavatel konsultatsioonidel Rap- õpilase kohta koolide lõikes. maakorralduse vanemspetsialist 2016-2019 kinnitamine. Et- la maakonna valdade senise Tutvustas esimesse klassi as- Ene Sulg. tekandja finantsnõunik Leida haldusterritoriaalse korralduse tujate prognoosi 2015/2016. - Alljärgnevalt ülevaade oluli- Uusallik tõi välja, et strateegia muutmise algatamiseks; moo- 2021/2022. õppeaastaks. Prog- sematest päevakorrapunktidest. on koostatud arvestades valla dustada Kehtna valla seisukoh- noosi kohaselt oleks pidanud võimalustega ning 2016. aasta tade väljatöötamise ja ettepane- sel õppeaastal valla koolide esi- eelarve koostamine ei saa ole- kute tegemise ajutine komisjon mestesse klassidesse astuma 51 Päevakorrapunkt nr 1 ma kerge. Uusallik lisas, et riik koosseisus Katrin Velleste, Siim õpilast, astus aga 45. Prognoosi Volikogu 16.03.2004. a ot- paneb omavalitsusele järjest Riisenberg, Helen Link, Lili kohaselt aastani 2022 meie koo- suse nr 88 muutmine. Kuulati rohkem kohustusi selleks raha Saksing, Kadi Lee, Mati Kut- lide õpilaste arv ei vähene. maakorralduse vanemspetsia- eraldamata. Teatud valdkonda- ser, Allar Läll, Eno Hermann ja Murekohaks pidas Kristiine listi Ene Sulge. Muudetakse de kulud on suurenenud ning Madis Haasma; määrata Kehtna Vahtramäe väljaspool valda põ- volikogu 16.03.2004 otsust nr strateegiat jälgides püüab valla- valla esindajateks konsultat- hiharidust omandavate õpilaste 88 “Vaba metsamaa taotlejate valitsus eelarveliste vahendite- sioonidel Katrin Velleste, Ind- liiga suurt arvu (84) ja seda, et nimekirja kinnitamine”. Muu- ga toime tulla. rek Kullam, Mati Kutser ja Siim meie vallas on 38 alg- või põ- datuse aluseks on kodaniku Istungi juhataja pani eelnõu Riisenberg; haldusreformi puu- hiharidusega kuni 26-aastast avaldus temale kinnitatud vaba hääletusele. Eelnõu kinnitati 16 dutavates küsimustes määrata noort, kes ei ole üritanudki eda- metsamaa erastamisest loobu- poolthäälega. kõneisikuteks volikogu esimees si õppima minna. mise kohta. Kodanik kustu- Katrin Velleste ja vallavanem tatakse erastajate nimekirjast Rapla vallavolikogu ette- Indrek Kullam. Informatsioonid käesolevas otsuses nimetatud panek haldusterritoriaalse Vallavanem Indrek Kullam an- maatüki osas. Maatükk antakse korralduse muutmise kon- Informatsioon Kehtna val- dis teada, et probleemid Kaere- riigi omandisse. sultatsioonideks. Sissejuhatu- la hariduse hetkeolukorrast. pere piirkonna kütteettevõttega Istungi juhataja pani eelnõu seks kõneles vallavanem Ind- Ettekandja haridus- ja kultuu- ei ole lahendust leidnud. Järje- hääletusele. Eelnõu kinnitati 16 rek Kullam oma mõtetest ja rinõunik Kristiine Vahtramäe. kordsed läbirääkimised toimu- poolthäälega. Vastu ega erapoo- tähelepanekutest 20. oktoobril Sissejuhatuseks ütles haridus- vad novembri alguses. letuid ei olnud. Otsus nr 70 lisa- Märjamaal toimunud ühinenud ja noorsootöö komisjoni esi- AS-le Rey sigade söötmiseks tud protokollile. omavalitsuste kogemuse jaga- mees Helen Link, et ettekande eraldatud raha ei ole vallale mise foorumil „Omavalitsuste
Load more

Recommended publications
  • Põdra Asustustihedus, Elupaigakasutus Ja
    ELUSLOODUSEOSAKOND PÕDRA ASUSTUSTIHEDUS, ELUPAIGAKASUTUS JA SESOONSED RÄNDED RAKENDUSUURINGU 3. VAHEARUANNE RAUNO VEEROJA, MARKO KÜBARSEPP, INGA JÕGISALU UURINGUT RAHASTAS SA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS. 2016. AASTA PROJEKT 12949 „ULUKIASURKONDADE RAKENDUSUURINGUD“ TARTU 2018 Sisukord Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel ..................................................... 3 Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd ............................................................................. 3 Pabulaloenduse tulemused ............................................................................................... 5 Põtrade elupaigaeelistused seirealadel läbiviidud pabulaloenduste põhjal .................... 11 Põtrade telemeetriline jälgimine ........................................................................................ 18 2017. aastal tehtud eluspüügitööd .................................................................................. 18 Telemeetrilise jälgimisseadmega märgistatud põdrapulli elupaiga suurus ja kasutus ... 19 2 Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd 2017. aasta kevadel (24. märts kuni 26. mai) viidi kõigil 47-l erineval seirealal läbi hirvlaste talviste pabulahunnikute loendus (joonis 1). Sarnaselt 2016. aasta loendusega läbiti kõikidel seirealadel 8 ruudu kujulist ja 4 km pikkust loendusmarsruuti. Loendused viidi läbi samadel loendusmarsruutidel, mis läbiti ka 2016. aasta kevadel. Läbitud loendus-marsruutide kogupikkus oli 1504 km.
    [Show full text]
  • Keskkonnaagentuuri Seirearuanne 2020
    ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2020 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2020 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Inga Jõgisalu Marko Kübarsepp Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 3 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 5 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................13 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................17 PÕDER (ALCES ALCES) ........................................................................................................................... 17 METSSIGA (SUS SCROFA) ...................................................................................................................... 34 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) ............................................................................................................. 47 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) .................................................................................................... 57 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 70 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 78
    [Show full text]
  • Ruumilise Arengu Analüüs
    Rapla Maavalitsus RAPLA MAAKONNAPLANEERING RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS RAPLA 2015 1 Rapla Maavalitsus Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2 1. PLANEERITAVA ALA LÜHIÜLEVAADE....................................................................................... 2 2. RAPLA MAAKONNA KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES ARENGUDOKUMENTIDES JA UURINGUTES................................................................................................................................. 4 3. MAAKONNAPLANEERINGU ANALÜÜSIKAARDID.................................................................. 19 4. RAPLAMAA RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED.................................................................. 19 SISSEJUHATUS Rapla maakonna ruumiline analüüs on läbi viidud Rapla maakonnaplaneeringu koostamise analüüsietapis, mis eelneb planeeringulahenduse välja töötamisele. Analüüsiga välja toodud trendid on sisendiks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Ruumilise arengu analüüsi eesmärk maakonnaplaneeringu koostamise juures on anda ülevaade planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Analüüsi esimeses osas antakse lühiülevaade planeeritavast alast, vaadeldes üldisemalt Rapla maakonna asendit ja looduslikke tingimusi. Analüüsi teises osas toetutakse strateegilistele arengudokumentidele ja uuringutele ning tuuakse välja nende lõikes Raplamaa
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald
    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Raplamaa Maakond
    Raplamaa maakond Elanike arv: 37341 Üldkasutatavate raamatukogude arv: 34 Põhilised tegevussuunad Raplamaa raamatukogude aruandeaasta olulisemad tegevussuunad: • lugejateenindus. 2007. aasta lõpuks olid kõik tarkvara kasutavad 33 raamatukogu võtnud kasutusele laenutusmooduli. Kogud on 96% ulatuses sisestatud andmebaasi. • e-teenuste arendamine . e-teenused on kättesaadavad 6 raamatukogu kodulehekülgedel: Rapla KRK, Märjamaa, Eidapere, Kehtna, Lelle, Purku ja 7 raamatukogu: Kodila, Kehtna, Raikküla, Kohila, Käru, Laukna, Vahastu raamatukogublogides. Kõikide raamatukogude andmed on üleval kohaliku omavalitsuse ja Rapla Keskraamatukogu kodulehel. Näiteks on Kohila raamatukogu kohta olemas info valla kodulehel: http://www.kohila.ee ja raamatukogu blogis http://www.kohilaraamat.blogspot.com . Rapla Keskraamatukogu koduleht aadressiga www.raplakrk.ee on aktiivselt kasutatav. Seda vaadati 8001 korda ehk 2007.a. on veebilehte külastatud 14,5 % mullusest rohkem, mis teeb keskmiselt 22 korda päevas. Lehte täiendatakse ja uuendatakse pidevalt. • kasutajakoolitus. Kehtna raamatukogu juhataja Maie Kalmiste aruanne võtab kokku maaraamatukogude töö selles valdkonnas: „Jätkuvalt püüame kasutajate infokirjaoskust arendada, kasutajakoolitus hõlmab kogude ja teenuste tutvustust uutele kasutajatele, e-raamatukogu ja elektrooniliste andmekogude kasutamise õppusi nii individuaalse konsulteerimise kujul kui raamatukogutundides. Rapla Keskraamatukogus jätkus andmebaasi Urram ning teiste e-andmebaaside tutvustamine. Osaleti Balti raamatumessil, kus tutvustati
    [Show full text]
  • Rapla Maakond Inventariseerimine
    Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise programm Rapla maakond Inventariseerimine Töö teostaja: Mihkel Karu Tallinn 2008 Mihkel Karu Aia tn. 5a-1 Tel. 6400380 Mob. 53407718 Skype: mihkelkaru83 [email protected] [email protected] Sisukord I. Raplamaa üldtutvustus 2 II. Juuru vald 4 III. Järvakandi vald 5 IV. Kaiu vald 6 V. Kehtna vald 7 VI. Kohila vald 9 VII. Käru vald 11 VIII. Märjamaa vald 12 IX. Raikküla vald 13 X. Vigla vald 14 XI. Rapla vald ja linn 15 XII. Fotode nimekiri 17 XIII. DVD foto ja tekstimaterjaliga 20 1 RAPLAMAA Raplamaa ehk Rapla maakond asub Põhja- ja Kesk-Eesti aladel, hõlmates varasema Harjumaa lõunaosa, Läänemaa idapoolsed vallad, läänes Järvamaast Käru piirkonna ning lõunas Pärnumaast Lelle ümbruskonna alad. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu ning läänes Lääne maakonnaga. Maakonnal pole mere- või välispiire. Rapla maakond hõlmab 9 valda, 1 linna, 3 alevit (Järvakandi, Kohila, Märjamaa), 12 alevikku (Alu, Juuru, Hageri, Eidapere, Kaerepere, Kaiu, Keava, Kehtna, Kuusiku, Käru, Lelle, Prillimäe) ja 259 küla. Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest. Maakonna tuumiku moodustavad Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur arheoloogiamälestiste arv – siin asub maakonna 375-st mälestisest kolmveerand. Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas-Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud. Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata. Pärast Eesti vallutamist muistses vabadusvõitluses jagati Rapla maakonna alad järgmiselt: Harjumaa – taanlastele, Läänemaa – Saare-Lääne piiskopile ja Alempois – Liivi Ordule; ning moodustati kirikukihelkonnad – Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala.
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]
  • Railway Network Statement 09.12.18-07.12.19
    Edelaraudtee Infrastruktuuri AS railway network statement from 9 December 2018 to 7 December 2019 Approved by Edelaraudtee Infrastruktuuri AS director directive no. EDI-2017-KK-95 of 27 November 2017 EDELARAUDTEE INFRASTRUKTUURI AS RAILWAY NETWORK STATEMENT FOR THE TIMETABLING PERIOD from 9 December 2018 to 7 December 2019 Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kaare 25 72213 Türi telephone +372 38 48 301 email [email protected] Page 1 / 24 Edelaraudtee Infrastruktuuri AS railway network statement from 9 December 2018 to 7 December 2019 CONTENTS General information 1. Technical indicators and conditions for accessing railway infrastructure. 1.1. Volume of capacity to be distributed 1.2. General description of capacity to be allocated to distribution 1.3. Technical description of railway network 1.4. Connection to railway infrastructure owned by third parties 1.5. Technological restrictions preventing use of capacity 1.6. Requirements for railway vehicles 2. Principles for determining railway infrastructure user fees 2.1. Calculation of railway infrastructure costs 2.2. Principles for calculating user fee for primary railway infrastructure services 2.3. User fees for supplementary and auxiliary railway infrastructure services 2.4. Principles for calculating overhead expenses 2.5. Calculation of non-current assets and capital expenditure on supplementary and auxiliary railway infrastructure services 2.6. Calculation of reasonable operating profit from supplementary and auxiliary railway infrastructure services 2.7. Grounds for finding the unit cost for railway infrastructure user fee 2.8. Principles for determining supplementary fees 2.9. Reduction of user fee 2.10. Establishment of user fee 3. Principles and criteria for distributing capacity 3.1.
    [Show full text]
  • Eidapere, Haimre, Järvakandi, Kehtna, Käru, Päärdu, Raikküla, Vahastu, Valgu Ja Vigala Jahipiirkonna Moodustamine [RTL 2009, 11, 131- Jõust
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 29.07.2011, 10 Eidapere, Haimre, Järvakandi, Kehtna, Käru, Päärdu, Raikküla, Vahastu, Valgu ja Vigala jahipiirkonna moodustamine [RTL 2009, 11, 131- jõust. 01.02.2009] Vastu võetud 13.04.2004 nr 15 RTL 2004, 46, 786 jõustumine 30.04.2004 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.01.2009 RTL 2009, 11, 131 01.02.2009 19.07.2011 RT I, 29.07.2011, 1 01.08.2011 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] § 1. Eidapere jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Eidapere jahipiirkonna pindala on 11 680 hektarit. (2) Eidapere jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Eidapere jahipiirkonna piir läheb Lelle–Eidapere maantee ja Puismaa tee ristumiskohast mööda Puismaa teed Puismaa kraavini, jätkudes mööda Puismaa kraavi Massu jõeni ning mööda Massu jõge Saunaoja teeni; sealt mööda Saunaoja teed Imsi ojani ning mööda Imsi oja Käru metskonna kvartali 224 edelasihini; edasi mööda Käru metskonna kvartali 224 edelasihti vana raudteetammini ning mööda vana raudteetammi Käru metskonna kvartali 292 lõunasihini; siitpeale mööda kvartalite 292, 293 ja 294 lõunasihti Kaasiku teeni ning mööda Kaasiku teed Koogiste–Jõeküla maanteeni; teeristist mööda Koogiste–Jõeküla maanteed Vändra jõeni ning mööda Vändra jõge Endla kraavini; sealt mööda Endla kraavi Kõrbja–Mukri teeni ning mööda Kõrbja– Mukri teed Laane kinnistu
    [Show full text]
  • Raamatukogunduse Bibliograafia 2006
    RAAMATUKOGUNDUSE BIBLIOGRAAFIA 2006 Tallinn 2007 0001_150.indd01_150.indd 1 44.12.2007.12.2007 114:08:104:08:10 01 R 01 Koostaja ja toimetaja Margit Stamm Keeletoimetaja Siiri Lauk ISSN 1406-3913 © Eesti Rahvusraamatukogu 2007 0001_150.indd01_150.indd 2 44.12.2007.12.2007 114:08:104:08:10 Saateks Nimestikus on registreeritud 2006. aastal Eestis avaldatud raamatukogu- ja infoteaduskirjutised ja Eesti kohta selles valdkonnas välisriikides ilmunu. Raamatukogundust ja raamatukogude tööd käsitleva trükisõna kõrval on toodud ka kirjutised raamatuga seotud valdkondadest: raamatu, ajakirjan- duse, trükinduse ja kirjastustegevuse ajalugu, raamatukunst ja eksliibris, lugemine ja lugemise uurimine. Eraldi osades on bibliograafiat ja infoteadust käsitlev kirjandus. Loetelu haarab raamatuid, ajakirjanduses ning kogumikes avaldatud artikleid, sõnumeid, teaduskonverentside ettekannete teese ning raamatukogunduse ja infoteaduse eriala lõputöid. Enamikes rubriikides on kirjed järjestatud tähestikuliselt pealkirja või autori perekonnanime järgi, rubriigis “Personaalia” isikunimede järgi. Rubriigis “Rahvaraamatukogud” on esimesena toodud alarubriik “Üld- küsimused”, seejärel maakondade alarubriigid, kus ees on, sõltuvalt materjali rohkusest, keskraamatukogud ja maakonnaraamatukogu, mis on ülejäänud maakonna raamatukogudest eraldatud kolme tärniga. Rubriikide algul on toodud raamatute, seejärel artiklite (ees eesti-, siis muukeelsed) kirjed. Täiend- kirjed on tähistatud tärniga. Nimestiku lõpus on isikunimede ja raamatu- kogude registrid. 3 0001_150.indd01_150.indd
    [Show full text]
  • Olemasoleva Raudtee Koridori Kasutamise Võimalikkus Rail Balticu Raudtee Trassi Asukohana
    Olemasoleva raudtee koridori kasutamise võimalikkus Rail Balticu raudtee trassi asukohana 23. september 2013 Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine OLEMASOLEVA RAUDTEE KORIDORI KASUTAMISE VÕIMALIKKUS RAIL BALTICU RAUDTEE TRASSI KORIDORI ASUKOHANA 23. September 2013 Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest. Olemasoleva raudtee koridori kasutamise võimalikkuse analüüs 3 SISUKORD 1. Sissejuhatus 4 2. Olemasoleva raudteekoridori ühilduvus kavandatava Rail Balticu raudtee trassi koridoriga 5 3. Olemasoleva raudteekoridori õgvendamise vajadusega kaasnev mõju 6 Hoonete lammutusvajadus 6 Sildade/viaduktide rajamise vajadus 11 Kasutusvõimalusteta maa tekkimine 11 3.4Loodusväärtuste hävitamine 12 4. Olemasolevat raudteed maksimaalselt järgiva trassikoridori pikkus ja maksumus võrreldes teiste alternatiivsete koridoridega 17 5. Kokkuvõte olemasoleva raudtee kasutamise võimalustest lõigul Röa-Pärnu linn 18 6. Üldhinnang olemasoleva raudtee kasutamise võimalikkusele 19 23.09.2013 Olemasoleva raudtee koridori kasutamise võimalikkuse analüüs 4 1. SISSEJUHATUS Alljärgnev analüüs annab ülevaate olemasoleva raudtee koridori lõigu Röa küla – Pärnu linn kasutamise võimalikkusest Rail Balticu raudtee trassi koridori
    [Show full text]