Eidapere, Haimre, Järvakandi, Kehtna, Käru, Päärdu, Raikküla, Vahastu, Valgu Ja Vigala Jahipiirkonna Moodustamine [RTL 2009, 11, 131- Jõust

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Eidapere, Haimre, Järvakandi, Kehtna, Käru, Päärdu, Raikküla, Vahastu, Valgu Ja Vigala Jahipiirkonna Moodustamine [RTL 2009, 11, 131- Jõust Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 29.07.2011, 10 Eidapere, Haimre, Järvakandi, Kehtna, Käru, Päärdu, Raikküla, Vahastu, Valgu ja Vigala jahipiirkonna moodustamine [RTL 2009, 11, 131- jõust. 01.02.2009] Vastu võetud 13.04.2004 nr 15 RTL 2004, 46, 786 jõustumine 30.04.2004 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.01.2009 RTL 2009, 11, 131 01.02.2009 19.07.2011 RT I, 29.07.2011, 1 01.08.2011 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] § 1. Eidapere jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Eidapere jahipiirkonna pindala on 11 680 hektarit. (2) Eidapere jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Eidapere jahipiirkonna piir läheb Lelle–Eidapere maantee ja Puismaa tee ristumiskohast mööda Puismaa teed Puismaa kraavini, jätkudes mööda Puismaa kraavi Massu jõeni ning mööda Massu jõge Saunaoja teeni; sealt mööda Saunaoja teed Imsi ojani ning mööda Imsi oja Käru metskonna kvartali 224 edelasihini; edasi mööda Käru metskonna kvartali 224 edelasihti vana raudteetammini ning mööda vana raudteetammi Käru metskonna kvartali 292 lõunasihini; siitpeale mööda kvartalite 292, 293 ja 294 lõunasihti Kaasiku teeni ning mööda Kaasiku teed Koogiste–Jõeküla maanteeni; teeristist mööda Koogiste–Jõeküla maanteed Vändra jõeni ning mööda Vändra jõge Endla kraavini; sealt mööda Endla kraavi Kõrbja–Mukri teeni ning mööda Kõrbja– Mukri teed Laane kinnistu põhjanurgani; edasi mööda Laane kinnistu loodepiiri Käru metskonna kvartali 91 edelasihini ning mööda kvartalite 91 ja 98 edelasihti Vändra jõeni, jätkudes mööda Vändra jõge Käru metskonna kvartali 324 lõunasihini; edasi mööda kvartalite 324, 323, ja 322 lõunasihti Piiri sihini ning mööda Piiri sihti Käru metskonna kvartali 304 idasihini; siitpeale mööda Käru metskonna kvartali 304 idasihti Vändra metskonna kvartali 118 läänesihini, jätkudes mööda Vändra metskonna kvartali 118 läänesihti Käru metskonna kvartali 344 idasihini; seejärel mööda kvartalite 344, 347 idasihti kvartali 347 lõunasihini, jätkudes mööda kvartalite 347, 349 lõunasihti kvartali 348 idasihini; edasi mööda kvartalite 348, 352, 354, 356 idasihti ja kvartalite 356 ja 355 lõunasihti Kirnasoo kraavini; sealt mööda Kirnasoo kraavi Käru metskonna kvartali 357 lõunasihini; edasi mööda kvartali 357 lõunasihti kvartali 357 läänesihini, jätkudes mööda Käru metskonna kvartalite 357 ja 350 läänesihti, kvartali 180 idasihti, kvartalite 342, 341, 338, 336, 334, 332 ja 331 läänesihti, kvartalite 329, 327, 326 ja 273 edelasihti Aleti kinnistu lõunapiirini; edasi mööda Aleti kinnistu lõunapiiri paisjärveni ning mööda paisjärve lõunakallast Käru metskonna kvartali 133 idasihini; siitpeale mööda Käru metskonna kvartali 133 idasihti Eidapere–Järvakandi maanteeni; edasi mööda Eidapere–Järvakandi maanteed Käru metskonna kvartali 245 lõunanurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Nõlvasoo Nõlvasoo järveni ja järvest Käru metskonna kvartali 246 loodenurgani; sealt mööda Käru metskonna kvartali 246 loodesihti, kvartali 244 kagusihti ja kvartali 242 idasihti Künnemägi kinnistu edelanurgani; edasi mööda Künnemägi kinnistu läänepiiri Lokuta– Järvakandi maanteeni ning mööda Lokuta–Järvakandi maanteed Haakla metsateeni; teeristist mööda Haakla metsateed Vastja–Lokuta teeni ning mööda Vastja–Lokuta teed Lelle–Eidapere maanteeni, teeristist mööda Lelle–Eidapere maanteed Puismaa teeni. Eidapere, Haimre, Järvakandi, Kehtna, Käru, Päärdu, Raikküla, Vahastu, Valgu ... Leht 1 / 5 § 2. Haimre jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Haimre jahipiirkonna pindala on 12 320 hektarit. (2) Haimre jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Haimre jahipiirkonna piir läheb Tallinna–Pärnu maantee ja Konnaveski–Kõrvetaguse–Orgita tee ristumiskohast (Konnaveski) mööda Konnaveski–Kõrvetaguse–Orgita teed Marksi taluni, jätkudes mööda Konnaveski– Raadiku–Riidaku teed Lepiku lauda teeni; edasi mööda Lepiku lauda teed Lepiku laudani; sealt mööda Lepiku uudismaa teed Lepiku uudismaa lõunapoolse piirdekraavini ning mööda piirdekraavi Kivirassi kinnistu idapoolse piirisihini, jätkudes mööda Kivirassi kinnistu idapoolset piirisihti Lõpe-Hansu kraavini; siitpeale mööda Lõpe-Hansu kraavi Kabala ojani ning mööda Kabala oja Vigala jõeni; sealt mööda Vigala jõge Mõisamaa–Metsküla teeni, jätkudes mööda Mõisamaa–Metsküla teed Jaaniveski teeni; teeristist mööda Jaaniveski teed Veeru talu teeni ning mööda Veeru talu teed Veeru taluni; sealt mööda Veeru talu metsateed Rapla–Virtsu kõrgepingeliini trassini ning mööda kõrgepingeliini trassi Märjamaa–Valgu maanteeni; seejärel mööda Märjamaa–Valgu maanteed Tüüringi ojani ning mööda Tüüringi oja Vigala jõeni; siitpeale mööda Vigala jõge Tallinna–Pärnu maanteeni ning mööda Tallinna–Pärnu maanteed Tallinna suunas Konuvere–Märjamaa maanteeni; teeristist mööda Konuvere–Märjamaa maanteed Märjamaa alevi piirini; sealt mööda Märjamaa alevi piiri Märjamaa–Orgita maanteeni, jätkudes mööda Märjamaa–Orgita maanteed Tallinna–Pärnu maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Pärnu maanteed Tallinna suunas Konnaveski–Kõrvetaguse–Orgita teeni (Konnaveski). § 3. Järvakandi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Järvakandi jahipiirkonna pindala on 8020 hektarit. (2) Järvakandi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Järvakandi jahipiirkonna piir läheb Rapla–Kergu maantee ja Velise jõe ristumiskohast mööda Velise jõge elektriliini trassini, jätkudes mööda elektriliini trassi Nurga kraavini ning mööda Nurga kraavi Uue-Opi teeni; sealt mööda Uue-Opi teed Opi I kraavini ning mööda Opi I kraavi Opi II kraavini; edasi mööda Opi II kraavi Vastja–Lihuveski teeni, jätkudes mööda Vastja–Lihuveski teed Tugeda–Soostre sihini; siitpeale mööda Tugeda– Soostre sihti Järvakandi–Lokuta maanteeni ning mööda maanteed Käru metskonna kvartali 247 põhjasihini; sealt mööda Käru metskonna kvartalite 247 ja 246 loodesihti kvartali 246 loode nurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Nõlvasoo Nõlvasoo järveni ning järvest Käru metskonna kvartali 87 kagunurgani; edasi mööda Käru metskonna kvartalite 87, 95 ja 94 kagusihti Kohtru jõeni ning mööda Kohtru jõge Valguta ojani, jätkudes mööda Valguta oja Valguta kinnistu läänepiirini; seejärel mööda Valguta kinnistu lääne- ja edelapiiri Kõnnu ojani ning mööda Kõnnu oja Nurtu jõeni; sealt mööda Nurtu jõge Käru metskonna kvartali 112 läänesihini ja mööda Käru metskonna kvartalite 112 ja 96 läänesihti Märjamaa metskonna kvartali 597 idasihini; siitpeale mööda Märjamaa metskonna kvartalite 597, 594, 585, 576, 568, 558 ja 550 idasihti Käru metskonna kvartali 40 läänesihini, jätkudes mööda Käru metskonna kvartalite 40, 12 ja 23 läänesihti Hindi kraavini; sealt mööda Hindi kraavi Velise jõeni ning mööda Velise jõge Veskioja ojani; edasi mööda Veskioja oja Rapla–Kergu maanteeni ning mööda Rapla–Kergu maanteed Velise jõeni. § 4. Kehtna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kehtna jahipiirkonna pindala on 23 570 hektarit. (2) Kehtna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Kehtna jahipiirkonna piir läheb Rapla–Türi maantee ja Keava alevi sissesõidutee ristumiskohast mööda Keava alevi sissesõiduteed Keava alevi piirini, jätkudes mööda Keava alevi loode- ja põhjapiiri Keava–Põrsaku teeni; sealt mööda Keava–Põrsaku teed Illukamäe kraavini, jätkudes mööda Illukamäe kraavi Keava peakraavini; siitpeale mööda Keava peakraavi Tammiku kraavini; jätkudes mööda Tammiku kraavi Vahastu metskonna kvartali 61 edelanurgani; sealt mööda Vahastu metskonna kvartali 61 läänesihti Nõmme–Tänava kraavini, jätkudes mööda Nõmme–Tänava kraavi Vigala jõeni; seejärel mööda Vigala jõge Kasahstani kraavini ning mööda Kasahstani kraavi Vahastu metskonna kvartali 63 loodenurgani; sealt mööda Vahastu metskonna kvartali 63 põhjasihti Ingliste–Keava maanteeni ning mööda Ingliste–Keava maanteed turbaraba teeni; teeristist mööda turbaraba teed Vahastu metskonna kvartali 66 läänesihini, jätkudes sirgjoonena üle Keava raba kraavi ja Vahastu metskonna kvartali 77 läänesihi ristumiskohani; sealt mööda kraavi Vahastu metskonna kvartali 77 kirdenurgani; siitpeale mööda Kunilepa talu teed Lau–Paluküla teeni, jätkudes mööda Tõnis Spalle, OÜ Haldjakroon ja Metsamaa Halduse AS kinnistute läänepiiri Metsamaa Halduse AS kinnistu põhjanurgani; edasi mööda Metsamaa Halduse AS kinnistu idapiiri Vahastu metskonna kvartali 88 loodenurgani; sealt mööda Vahastu metskonna kvartali 88 läänesihti Vahastu metskonna kvartali 93 loodenurgani; siitpeale mööda Vahastu metskonna kvartali 93 põhjasihti Loosalu järveni, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle järve Kädva oja väljavooluni; edasi mööda Kädva oja Vahastu–Lelle teeni; seejärel mööda Vahastu–Lelle teed Metsarini; Metsarist mööda Metsari–Käru teed Kollo teeni; teeristist mööda Kollo teed Käru metskonna kvartali 274 kirdenurgani; edasi mööda Käru metskonna kvartali 274 ida- ja lõunasihti Vändra jõeni, jätkudes mööda Vändra jõge Rapla–Türi maanteeni ning mööda Rapla–Türi maanteed Käru metskonna kvartali 23 läänesihini; sealt mööda Käru metskonna kvartalite 23, 25 ja 28 läänesihti, kvartalite 33 ja 32 põhjasihti Käru metskonna kvartali 294 lõunasihini; siitpeale mööda Käru metskonna kvartalite 294, 293 ja 292 lõunasihti endise raudteetammini; edasi mööda endist raudteetammi Käru metskonna kvartali 294 lõunanurgani; kvartali 294 lõunanurgast mööda sama kvartali edelasihti Imsi ojani, jätkudes mööda Imsi oja Saunaoja teeni ning mööda Saunaoja teed Massu Leht 2 / 5 Eidapere, Haimre, Järvakandi, Kehtna, Käru, Päärdu, Raikküla, Vahastu, Valgu ... jõeni;
Recommended publications
  • Märjamaa Nädalaleht 18
    TÄNA LEHES: • Perepäeva ajakava. Lk 2 • Järvakandis tuleb tervise- Märjamaa mess. Lk 4 • Projekt pakub hooldajale leevendust ja hoolealusele tegevust. Lk 3 • Vana foto: Varbola või Vardi? Lk 5 • Ohtlike jäätmete kogumis- Nädalaleht ringi graafik. Lk 8 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 20 (936) 18. mai 2011 Hind 0,32 eurot Rapla Rotary klubi kinkis Märjamaa muusikakoolile uusi pille “See on alanud sajandi suursündmus Märja- liikumise algataja Paul Harris Fellow` teene- maal. Lõpetame heategevusprojekti, millega temedaliga. Selle sai ka Rein Unga, Märja- meie kool sai annetusena 20 uut pilli ja mit- maa muusika- ja kunstikooli mõtte asutaja. meid tarvikuid,” alustas Märjamaa muusi- Tänamisel oli abiliseks Rotary klubi kaudu ka- ja kunstikooli direktor Maiu Linnamägi Rapla ühisgümnaasiumis vahetusõpilaseks tänuõhtut kohalikus rahvamajas saalitäie olev Marina F. Eagen. Huvialakool omalt publiku ees. poolt palus saali ette kõik kohal olnud rota- 2009. aasta lõpul tegi Rapla Rotary klubi riaanid ja kinkis igaühele kooli märgi. tollane juht, Märjamaa mees Viktor Sartakov “Rotary klubide missioon on panna ettepaneku uuendada siinse muusikakooli õlg alla kogkonna tegemistele, sestap kaa- pilliparki. Kooliperega räägiti nende soovid rdistame valupunkte. Liikumise eesmärk ja vajadused läbi ja tänaseks on üle antud on toetada ühiskonna nõrgemaid liikmeid annetus kogumaksumusega 22 712 eurot. – lapsi ja vanureid, samuti kauneid kunste, Saadud instrumentide hulgas on pianiino, õpilasvahetust ja noorte õppimist kõrgkooli- akordion, flööte, saksofone jt puhkpille. Sa- des,” valgustas klubi juht Avo Kull liikumise muti saadi viiulipoognaid, huulikuid, troste, põhimõtteid. kokkupandavaid noodipulte, metronoom ja 2007. aastal ostis rapla Rotary klubi uued häälestaja. muusikainstrumendid Rapla muusikakoolile, Rotary Rapla klubi president Avo Kull tä- 2008 rajati laste mänguväljak Kehtna asulas- nas, et pilliprojekti panustasid ka Märjamaa se.
    [Show full text]
  • Hariduse Ajaloost
    Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 7 (131) August 2012 TASUTA Vigala Hariduselu 325 HARIDUSE AJALOOST esti rahvakoolide algusaastateks aastal Vigala köstrimajja. Seda kooli ber kuni viimase tulekahjuni 1969. Eloetakse 1686. aastat, mil hakati on nimetatud ka kihelkonnakooliks. aastal. Peale seda hakatigi ehitama teadlikult riikliku poliitika tulemuse- Kivi-Vigalasse kivist koolihoonet. na kooliharidust andma lihtrahvale. Esimene päris oma koolihoone ehitati Vigala vallas antava hariduse algus 1833. aastal parun von Uexkülli poolt 1846. aastal rajas Päärdu mõisa oma- ulatub aasta hilisema ajasse 1687. Oesele. Kool oli tugevalt seotud mõisa nik Päärdu kooli. See asutus tegutses aastasse, mil praost Johann Matt- praktiliste töödega, nii võib teda pida- samamoodi 1972. aastani, mil Vigala häüs Embken rajas Vigalasse kooli. da Vigala põllutöökoolide eelkäijaks. 8-klassiline kool Kivi-Vigalas uues See oli esimene õppeasutus terves funktsionaalses hoones oma uksed Läänemaal ja tegutses Vigala kiriku 1840. aastal rajati Jädivere mõisa avas. juures leerimajas. külla väike kool - Lepiku kool lepiku servas. Paarikümne aasata pärast Silmapaistvaks ettevõtmiseks oli ka Esimeseks kooliõpetajaks sai Forse- liideti see majanduslikel kaalutustel 1844. aastal asustatud Jädivere Õpe- liuse kooli lõpetanu, mistõttu on Vi- Raba kooliga, mille algus ulatub 1854. tajate Seminar, kus koolitati välja gala koolid olnud tugevalt seotud B.G. aastasse. Raba kool nagu mitmed tei- koolmeistreid. See oli teine sellelaad- Forseliuse Seltsiga. Selle asutamisel sedki on kandnud erinevaid nimetusi ne seminar Eestis, kokku sai seal ha- 1989.a osales ka tolleaegne Kivi-Vi- – Raba luteriusuline vallakool, Kivi- riduse 75 koolmeistrit. 1863. a viidi se- gala Põhikooli direktor Vello Kübar ja Vigala 1. klassiline ministeeriumi- minar üle paremini hoonestatud, kuid nii kuulub kool ametlikult asutajate- kool.
    [Show full text]
  • Põdra Asustustihedus, Elupaigakasutus Ja
    ELUSLOODUSEOSAKOND PÕDRA ASUSTUSTIHEDUS, ELUPAIGAKASUTUS JA SESOONSED RÄNDED RAKENDUSUURINGU 3. VAHEARUANNE RAUNO VEEROJA, MARKO KÜBARSEPP, INGA JÕGISALU UURINGUT RAHASTAS SA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS. 2016. AASTA PROJEKT 12949 „ULUKIASURKONDADE RAKENDUSUURINGUD“ TARTU 2018 Sisukord Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel ..................................................... 3 Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd ............................................................................. 3 Pabulaloenduse tulemused ............................................................................................... 5 Põtrade elupaigaeelistused seirealadel läbiviidud pabulaloenduste põhjal .................... 11 Põtrade telemeetriline jälgimine ........................................................................................ 18 2017. aastal tehtud eluspüügitööd .................................................................................. 18 Telemeetrilise jälgimisseadmega märgistatud põdrapulli elupaiga suurus ja kasutus ... 19 2 Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd 2017. aasta kevadel (24. märts kuni 26. mai) viidi kõigil 47-l erineval seirealal läbi hirvlaste talviste pabulahunnikute loendus (joonis 1). Sarnaselt 2016. aasta loendusega läbiti kõikidel seirealadel 8 ruudu kujulist ja 4 km pikkust loendusmarsruuti. Loendused viidi läbi samadel loendusmarsruutidel, mis läbiti ka 2016. aasta kevadel. Läbitud loendus-marsruutide kogupikkus oli 1504 km.
    [Show full text]
  • Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest.
    [Show full text]
  • Avaste Loodusala) Kaitsekorralduskava 2015-2024
    Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 4 1. ÜLDOSA .................................................................................................................................... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS .......................................................................................................... 6 1.2. MAAKASUTUS ...................................................................................................................... 7 1.3. HUVIGRUPID ....................................................................................................................... 10 1.4. KAITSEKORD ...................................................................................................................... 10 1.4.1. Avaste looduskaitseala kaitsekord ...................................................................................... 10 1.4.2. Kesu sookaitseala kaitsekord .............................................................................................. 11 1.4.3. Avaste hoiuala kaitsekord ................................................................................................... 11 1.4.4. Merikotka püsielupaiga kaitsekord ..................................................................................... 12 1.5. UURITUS .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Keskkonnaagentuuri Seirearuanne 2020
    ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2020 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2020 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Inga Jõgisalu Marko Kübarsepp Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 3 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 5 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................13 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................17 PÕDER (ALCES ALCES) ........................................................................................................................... 17 METSSIGA (SUS SCROFA) ...................................................................................................................... 34 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) ............................................................................................................. 47 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) .................................................................................................... 57 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 70 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 78
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Järvakandi Hüdrogeoloogia
    6312 JÄRV AKANDI 1:50 000 EEST I GEO LO O GILINE BAASKAART . H Ü DR O GEO LO O GIA GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. HYDROGEOLOGY 5 e 0 5 0 5 r 2 3 3 4 4 m 5 i 24°30' 5 24°35' 5 24°40' 5 24°45' 5 24°50' a Ç Ç Ç H i( i( i( i( Bi( i( i( i( i( i( i( Ç Ç Ç i( i( i( i( i( i( i( Ki (o s ei( r ai (b a i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( 0 Ç ÇArÇuÇ Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç A 5 i( i( i( i( i( 40i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( LE GE ND Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç H J a a n i v e s k i 4 Va 1. P O O R SET E KIV IMIT E JA SET ET E P ÕH JAV EEKIH ID JA -KO MP LEKSID 2. LÕH ELIST E JA KAR ST U NU D KIV IMIT E P ÕH JAV EEKIH ID 0 s a i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i(0 i( i( i( i( i( i( i( i(L i( tj Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i 40 5 a Kunso a m T õ r a s o o o AQUIFERS WITH INTERGRANULAR WATER FLOW FISSURED AQUIFERS INCLUDING KARST AQUIFERS i i i 0 i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i e i Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç r ( ( ( 3 ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ja 0 e 3 s t Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i p i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( (e ( U la tusliku levikuga veerikka d kihid k 5 Mõõduka veea n dvusega veekihid 5 0 4365 Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç r K i( i( i( a i( i(
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Ruumilise Arengu Analüüs
    Rapla Maavalitsus RAPLA MAAKONNAPLANEERING RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS RAPLA 2015 1 Rapla Maavalitsus Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2 1. PLANEERITAVA ALA LÜHIÜLEVAADE....................................................................................... 2 2. RAPLA MAAKONNA KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES ARENGUDOKUMENTIDES JA UURINGUTES................................................................................................................................. 4 3. MAAKONNAPLANEERINGU ANALÜÜSIKAARDID.................................................................. 19 4. RAPLAMAA RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED.................................................................. 19 SISSEJUHATUS Rapla maakonna ruumiline analüüs on läbi viidud Rapla maakonnaplaneeringu koostamise analüüsietapis, mis eelneb planeeringulahenduse välja töötamisele. Analüüsiga välja toodud trendid on sisendiks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Ruumilise arengu analüüsi eesmärk maakonnaplaneeringu koostamise juures on anda ülevaade planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Analüüsi esimeses osas antakse lühiülevaade planeeritavast alast, vaadeldes üldisemalt Rapla maakonna asendit ja looduslikke tingimusi. Analüüsi teises osas toetutakse strateegilistele arengudokumentidele ja uuringutele ning tuuakse välja nende lõikes Raplamaa
    [Show full text]
  • Aastani 2020
    Raikküla valla ARENGUKAVA aastani 2020 2011 Sisukord 1. SISSEJUHATUS 2. ÜLDVALDKONNAD 2.1. Ajaloolised ja geograafilised tingimused 2.1.1. Üldiseloomustus 2.1.2. Rahvastik 2.1.3. Loodus 2.2. Ettevõtlus, tööhõive ja muinsuskaitse 2.2.1. Ülevaade 2.2.2. Puhkemajandus ja turism 2.2.3. Metsamajandus 2.2.4. Muinsuskaitse 2.2.5. Arengustrateegia ettevõtluse alal 2.3. Kohaliku omavalitsuse juhtimine ja haldamine 2.3.1. Kohaliku omavalitsuse toimimine 2.3.2. Hallatavad asutused 2.3.3. Vallavara 2.3.4. Valla eelarve 2.3.5. Vallaplaneerimine 2.3.6. Arengustrateegia KOV toimimise alal 3. VISIOON 4. TEEMAVALDKONNAD 4.1. Haridus 4.1.1. Ülevaade 4.1.2. Ajaloost 4.1.3. Õpilased 4.1.4. Arengustrateegia hariduse alal 4.2. Tervishoid 4.2.1. Ülevaade 4.2.2. Arengustrateegia tervishoiu alal 4.3. Sotsiaalhoolekanne 4.3.1. Ülevaade 4.3.2. Arengustrateegia sotsiaalhoolekande alal 4.4. Turvalisus 4.4.1. Ülevaade 4.4.2. Arengustrateegia turvalisise alal 4.5. Kultuur 4.5.1. Raamatukogud 4.5.2. Arengustrateegia raamatukogudes 4.5.3. Kultuuritöö 4.5.4. Arengustrateegia kultuuritöö alal 4.6. Noorsootöö 4.6.1 Ülevaade 4.6.2. arengustrateegia noorsootöö alal 4.7. Sport 4.7.1. Ülevaade 4.7.2. Arengustrateegia sorditegevuse alal 4.8. Majandus 4.8.1. Teed ja transport 4.8.2. Arengustrateegia teede ja transpordi alal 4.8.3. Side 4.8.4. Arengustrateegia side alal 4.8.5. Elamumajandus 4.8.6. Arengustrateegia elamumajanduse alal 4.8.7. Keskkond 4.8.8. Arengustrateegia keskkonnakaitse alal 5. ARENGUKAVA VASTUVÕTMINE, MUUTMINE JA AVALIKUSTAMINE 6.
    [Show full text]
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]