Avaste Loodusala) Kaitsekorralduskava 2015-2024

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Avaste Loodusala) Kaitsekorralduskava 2015-2024 Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 4 1. ÜLDOSA .................................................................................................................................... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS .......................................................................................................... 6 1.2. MAAKASUTUS ...................................................................................................................... 7 1.3. HUVIGRUPID ....................................................................................................................... 10 1.4. KAITSEKORD ...................................................................................................................... 10 1.4.1. Avaste looduskaitseala kaitsekord ...................................................................................... 10 1.4.2. Kesu sookaitseala kaitsekord .............................................................................................. 11 1.4.3. Avaste hoiuala kaitsekord ................................................................................................... 11 1.4.4. Merikotka püsielupaiga kaitsekord ..................................................................................... 12 1.5. UURITUS .............................................................................................................................. 12 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .................................................................................... 12 1.5.2. Seire .................................................................................................................................... 14 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ....................................................................................... 14 1.5.3.1. Kauni kuldkinga inventuur ........................................................................................... 14 1.5.3.2. Loodusliku veerežiimi taastamise tulemuslikkuse seire ............................................... 15 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID ............................................................................. 16 2.1. ELUSTIK ............................................................................................................................... 16 2.1.1. Taimed ................................................................................................................................ 16 2.1.1.1. Kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ) ................................................................... 17 2.1.2. Seened, samblad ja samblikud ............................................................................................ 18 2.1.3. Kahepaiksed ........................................................................................................................ 18 2.1.4. Linnud ................................................................................................................................. 18 2.1.4.1. Kaljukotkas ( Aquila chrysaetos ) .................................................................................. 20 2.1.4.2. Merikotkas ( Haliaeetus albicilla ) ................................................................................. 21 2.1.4.3. Väikepistrik ( Falco columbarius) ................................................................................ 22 2.1.4.4. Teder (Tetrao tetrix ) ..................................................................................................... 22 2.1.4.5. Metsis (Tetrao urogallus ) ............................................................................................. 23 2.1.4.6. Teised kaitstavad linnuliigid ......................................................................................... 24 2.2. ELUPAIGAD ......................................................................................................................... 28 2.2.1. Kadastikud (5130) ............................................................................................................... 33 1 2.2.2. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210*) ........................ 33 2.2.3. Lood (alvarid – 6280*) ....................................................................................................... 34 2.2.4. Sinihelmikakooslused (6410).............................................................................................. 34 2.2.5. Rabad (7110*) ..................................................................................................................... 35 2.2.6. Siirde- ja õõtsiksood (7140) ................................................................................................ 36 2.2.7. Nokkheinakooslused (7150) ............................................................................................... 37 2.2.8. Liigirikkad madalsood (7230)............................................................................................. 37 2.2.9. Vanad loodusmetsad (9010*) ............................................................................................. 38 2.2.10. Vanad laialehised metsad (9020*) .................................................................................... 39 2.2.11. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ............................................................................... 39 2.2.12. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) .................................................................................... 40 2.3. MUUD VÄÄRTUSED .......................................................................................................... 42 2.3.1. Muinsuskaitselised väärtused.............................................................................................. 42 2.3.2. Pärandkultuuriväärtused ..................................................................................................... 43 3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ..... 44 3.1. KÜLASTUSTARISTU .......................................................................................................... 45 3.1.1. Soontagana maalinna telkimisala ........................................................................................ 45 3.1.2. Infostendid, programmid, trükised ...................................................................................... 47 3.1.3. Endised külastusrajatised .................................................................................................... 48 4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ........... 49 4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS .................................................................................................. 49 4.1.1. Elupaikade hooldus- ja taastamistööd ................................................................................. 49 4.1.1.1. Loodusliku veerežiimi taastamine ................................................................................ 49 4.1.1.2. Poollooduslike koosluste taastamine ............................................................................ 52 4.1.1.3. Poollooduslike koosluste hooldamine .......................................................................... 52 4.1.2. Kultuuripärandi hooldamine ............................................................................................... 53 4.1.2.1. Soontagana maalinna hooldustööd ............................................................................... 53 4.1.2.2. Kiviaedade taastamine ja hooldus ................................................................................ 53 4.1.3. Taristu ................................................................................................................................. 53 4.1.3.1. Külastusobjektide hooldamine ..................................................................................... 53 4.1.3.2. Infotahvli uuendamine ja hooldus ................................................................................ 55 4.1.4. Loodusala tutvustava voldiku väljaandmine ....................................................................... 55 2 4.1.5. Kaitstava ala tähistamine ja piiritähiste hooldus ................................................................. 55 4.1.6. Kaitse-eeskirja uuendamine ................................................................................................ 56 4.2. EELARVE ............................................................................................................................. 58 5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ............................................ 61 5.1. AVASTE LOODUSKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2003-2012 TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .......................................................................................... 64 6. KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................... 65 Lisa 1. Avaste looduskaitseala kaitse-eeskiri ...................................................................... 69 Lisa 2. Väljavõte hoiuala määrusest ja looduskaitseseadusest ............................................ 74 Lisa 3. Avaste loodusala välispiir ja tsoneering .................................................................. 77 Lisa 4. Kaitsekorralduskava 2003-2012 täitmise analüüs ..................................................
Recommended publications
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Litoriinamere Rannavööndi Muutused Velise- Teenuse Piirkonnas Ja Seosed Kiviaja Asustusega
    Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geoloogia osakond Bakalaureusetöö geoloogias (12 EAP) Litoriinamere rannavööndi muutused Velise- Teenuse piirkonnas ja seosed kiviaja asustusega Magdaleena Männik Juhendajad: PhD Alar Rosentau PhD Merle Muru Kaitsmisele lubatud ................ Juhendaja ............... allkiri, kuupäev Tartu 2018 Coastal changes during the Litorina Sea in Velise-Teenuse area and connections with Stone Age settlement To describe Stone Age settlement in Velise-Teenuse area, palaeogeographic reconstructions were made using GIS-based modelling which were connected with Stone Age archeological finds discovered in 2015-2017. The study revealed that during the Litorina Sea phase a large bay existed in Velise-Teenuse area. Several Stone Age settlement sites associated with the shoreline were found on the shores of the bay. The methodology used in this thesis made it possible to reconstruct palaeolandscapes during the Stone Age and settlement pattern during the Combed Ware Pottery period. It was also possible to specify the ages of settlements with undetermined age. P510 Physical geography, geomorphology, pedology, cartography, climatology Keywords: palaeogeography, archeology, Baltic Sea, Stone Age settlement, Litorina Sea, GIS, LiDAR Litoriinamere rannavööndi muutused Velise-Teenuse piirkonnas ja seosed kiviaja asustusega Velise-Teenuse piirkonna kiviaegse asustuse kirjeldamiseks koostati paleogeograafilised rekonstruktsioonid, kasutades GIS-põhist modelleerimist ning seostati
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Eidapere, Haimre, Järvakandi, Kehtna, Käru, Päärdu, Raikküla, Vahastu, Valgu Ja Vigala Jahipiirkonna Moodustamine [RTL 2009, 11, 131- Jõust
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 29.07.2011, 10 Eidapere, Haimre, Järvakandi, Kehtna, Käru, Päärdu, Raikküla, Vahastu, Valgu ja Vigala jahipiirkonna moodustamine [RTL 2009, 11, 131- jõust. 01.02.2009] Vastu võetud 13.04.2004 nr 15 RTL 2004, 46, 786 jõustumine 30.04.2004 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.01.2009 RTL 2009, 11, 131 01.02.2009 19.07.2011 RT I, 29.07.2011, 1 01.08.2011 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] § 1. Eidapere jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Eidapere jahipiirkonna pindala on 11 680 hektarit. (2) Eidapere jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Eidapere jahipiirkonna piir läheb Lelle–Eidapere maantee ja Puismaa tee ristumiskohast mööda Puismaa teed Puismaa kraavini, jätkudes mööda Puismaa kraavi Massu jõeni ning mööda Massu jõge Saunaoja teeni; sealt mööda Saunaoja teed Imsi ojani ning mööda Imsi oja Käru metskonna kvartali 224 edelasihini; edasi mööda Käru metskonna kvartali 224 edelasihti vana raudteetammini ning mööda vana raudteetammi Käru metskonna kvartali 292 lõunasihini; siitpeale mööda kvartalite 292, 293 ja 294 lõunasihti Kaasiku teeni ning mööda Kaasiku teed Koogiste–Jõeküla maanteeni; teeristist mööda Koogiste–Jõeküla maanteed Vändra jõeni ning mööda Vändra jõge Endla kraavini; sealt mööda Endla kraavi Kõrbja–Mukri teeni ning mööda Kõrbja– Mukri teed Laane kinnistu
    [Show full text]
  • Märjamaa Nädalaleht 20
    TÄNA LEHES: Märjamaa • Ehitised registrisse! Lk 2 • Kaarekese riideralli. Lk 3 • Emakeelepäev Vana-Viga- la põhikoolis. Lk 4 • Üksikmängijad võistlesid Nädalaleht mälumängus. Lk 5 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 11 (1305) 20. märts 2019 Hind 0,50 eurot Kohtumise märksõnadeks olid mälu ja kirjakeel Emakeelepäeva eel, 13. märt- nagu piirkonda talletatud, sil kohtus Vana-Vigala tehni- need saadavad järgmisi põlvi ka- ja teeninduskooli pere ja sooviga, et järglaste elu oleks Vana-Vigala raamatukogu lu- parem. - Teos on paeluv ja ka luge- jate poolt tunnustatud: 24. Elogejatega Selirand. eesti tele- ja filmire veebruaril 2019 tunnistati žissöör,Kohtumine stsenarist algas ja kirjanik ühise romaan A. H. Tammsaare kir- tervitusega: „Head emakee- janduspreemia vääriliseks. lepäeva!”, mida järgmisel Kohtumise lõpetas mui- päeval Elo toimetatavas „Te- dugi autogrammide jagami- revisoonis” üle Eesti näidati. ne. Ehkki „Tormpuudlane” on Elo Seliranna juured on kirjanik Elo Seliranna esikro- pärit Vigala ja Velise kandist, maan, on ta varem avaldanud ta on siin veetnud lapsepõlve ka kaks raamatut Aliis Jõe ja igal vabal hetkel on ta oma nime all. mõtete ja tegudega siinmail. Elo Selirand kohtumisel Vana-Vigala raamatukogus. Üllataval kombel on ta sama- Astra Põlma sugust kokkuhoidmist tun- ja toimunud sündmusi mäle- nevikutegelaste läbielatu, netanud ka siit võsunud kul- tatakse erinevalt. nende tunded ja teod oleksid tuuriinimestaga suheldes. Elot on lapsest saati ins- „Vigala inimestelt saab pireerinud lood elust enesest alati nõu ja abi. Tuleb tunnis- „Vigala lood on rikkalikud ja tada, et siin sündinud inimes- värvikad. Juhtugu mis tahes, tel on kange veri. Vigala veri head või halba – need liht- ei värise! Ajalugu uurides salt jäävad meelde.” Lugu- ja teades võib märgata, kui sid vanast ajast vestis talle palju on Vigala-mail elanud Oomiks kutsutud vanaema.
    [Show full text]
  • Raplamaa RAPRAPLALAMAAMAA MAAKONNAPLANEERINGMAAKONNAPLANEERING
    Kindelkäeulatus.Raplamaa RAPRAPLALAMAAMAA MAAKONNAPLANEERINGMAAKONNAPLANEERING TEEMAPLANEERING ASUSTUSTJAMAAKASUTUST SUUNAVADKESKKONNATINGIMUSED Kohilaalev Kohila vald Juuru vald Juuru Raplavald Kuimetsa Varbola Raplalinn Kaiu Loodna vald Kaiu vald Vahastu Sipa Tamme Raikküla Kehtna Märjamaaalev vald Lelle Käru vald Kehtna vald Käru Märjamaa vald Järvakandialev Valgu Vana-Vigala Vigalavald Eidapere Kivi-Vigala RAPLA2002 Kindelkäeulatus.Raplamaa RAPRAPLALAMAAMAA MAAKONNAPLANEERINGMAAKONNAPLANEERING TEEMAPLANEERING ASUSTUSTJAMAAKASUTUST SUUNAVADKESKKONNATINGIMUSED Kehtestatud05.02.2003 RAPLA2002 RAPLAMAA MAAKONNAPLANEERING Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus........................................................................................................................3 2. Üldiselt...............................................................................................................................4 2.1. Planeeringu koostamine ...............................................................................................4 2.1.1. Planeeringu protsess..............................................................................................4 2.1.2. Planeeringu koostajad ...........................................................................................6 2.1.3. Planeeringu ülesehitus...........................................................................................6
    [Show full text]
  • Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
    gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti
    [Show full text]
  • < HALINGA VALLA ÜLDPLANEERING ÜP 200/009
    Kalda 92 91 90 Nurme Uue-Nurme Ojaäärse küla Palase küla 89 Nurme-Kustase r Nurme Vanamõisa küla 202 K Tõnumaa küla 201 203 20175 Kr Hendriku Maanda 5Kr r K Vaguja küla 3 Manni küla 204 4Kr Söötma r K Jaagu 3 a Uus-Ale j o e s 96 e n e g 205 206 o R 208 207 Rääski küla r K 4 Ojapere pmp pmp 206 r K 4 5 203 207 7 1 0 100 3Kr 2 r 90 100 K Nurmer küla K 224 3 3Kr 4Kr 219 223 Mulgu Aru 219 222 220 221 218 98 99 218 210 216 211 212 213 209 214 202 97 231 230 Selja-Põdra hoiuala 237 227 228 229 201 226 236 3 235 K 234 r 217 218 219 Konnapere küla 220 221 215 217 Kesu küla 216 238 Põldtaguse Kr Kivi-Vigala küla 195 239 236 237 Rukkiküla küla 214 215 3kr 235 240 233 200 234 194 Altküla küla 241 Kaisma raba r K K u 4 242 r 238 a 199 l e p Sääla küla a k Allika r 51 243 197 4Kr Leibre küla 245 244 242 241 52 243 Rukkiküla 247 196 244 198 240 63 r K 246 3 a silo j o 2 e s e n 253 e g r o K R 4 248 249 250 Jaani 3Kr 1 3K Arsi r Jaagu 64 r 267 K tk tk 254 Rahaveere r K 251 4 248 Rogenese 268 Altküla Nuki 255 Rogenese raba 3 K 271 272 r 3 (Kõrgeraba) r K 269 K r 250 3 255 r Uiu Mihkeli 4 K K 256 4 257 Reopa r 270 Palpe Rogenese raba Jädivere küla 4K r (Kõrgeraba) 247 Oja 275 Oja Antsu Otsa 252 4K r 253 254 252 Kooli 273 249 Ojasauna Jaani Antsu Uue Värava 274 4Kr Kaelase küla Aabermani r K r K Kaisma Suurjärv Jädivere metspark 4 60 61 Pajualuse Murru raba 1 4 3 Allika K 256 K r r Adriku 70 251 LE 4Kr Valdi r Likelepa 281 K 4Kr 3 4Kr Uuetoa 4Kr 284 A koole Kaelase 69 Reimeri 259 282 5Kr 257 4Kr 66 262 68 283 r K 67 3 r 260 K 5Kr 4 2 Kivi 5Kr 4Kr Uussaare
    [Show full text]
  • Lääne-Eesti Oletatavad Ühendusteed Ja Teedevõrk 10.–17. Sajandil
    67 Lääne-Eesti oletatavad ühendusteed ja teedevõrk 10.–17. sajandil Valdo Praust, mõisa- ja teeajaloohuviline Maanteemuuseumi 2011. aasta aastaraamatus esitasin Eesti muinas- ja keskaegse teedevõrgu rekonstrueerimise üldpõhimõtted ja tõin välja tollase oletatava teedevõrgu [Praust, 2011]. Edaspidi olen detailselt vaadelnud nii Piibe maantee muinas- ja keskaegset kujunemislugu [Praust, 2012] kui ka Tallinnast Viljandisse viivaid talimaanteid [Praust, 2014]. Käesolev artikkel annab detailsema ülevaate Lääne-Eesti muinas- ja keskaegsetest ühendusteedest, mille olen rekonstrueerinud samadel põhimõtetel ja sama liiki algallikaid kasutades. 68 MAANTEEMUUSEUMI AASTARAAMAT 2016 1. Tallinn–Pärnu maantee lõuna pool Märjamaad Märjamaal ristuvad kaasajal Tallinn–Pärnu ja Koluvere–Rapla suunas kulgevad maanteed. Võib oletada, et kihelkonnakiriku tekkimise ajal Märjamaale (küla sellele ei eelnenud) ehk hiljemalt 14. sajandi alguses oli pilt ligikaudu samasugune, st ristusid kaks tähtsat maanteed. Täpsem analüüs aga näitab, et muinas- ja keskajal on mõlemad nimetatud teed olnud küll olemas, kuid on kulgenud praegusest hoopiski erinevalt. Samas on mõlemad teed olnud juba muinasajal üle-eestilise tähtsusega. 1.1. Tallinn–Pärnu maantee eellane suundus tõenäoliselt Soontaganale On tõenäoline, et Tallinn–Pärnu maantee eellane viis muinasajal välja Soontaganale kui Lõuna-Läänemaa keskusesse. Pärnu tekkis tähtsa linnalise keskusena alles peale 13. sajandi ristisõdu. Lisaks sellele pääses sama teed pidi tõenäoliselt ka küll Pärnu sadamakohta ja sealt edasi mööda praegust Lodja–Kilingi-Nõmme teed ka Sakalasse, kuid see oli selle (Märjamaad läbiva) maantee seisukohalt juba teisejärguline. Lääne-Eesti oletatavad ühendusteed ja teedevõrk 10.–17. sajandil 69 Arvatavasti kuni Manni kõrtsikohani (praegu vana maanteeharu ääres, ligikaudu Päärdu ja Jädivere vahel keskkohas, tõenäoliselt 18.–19. sajandi vahetusel ehitatud hoone on säilinud tänini) kulges suvine lõuna poole viiv Soontagana maantee mööda meile tuntud sihti (v.a Konuvere ja Velise vaheline lõik).
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika Reviewed Population Vital and Census Statistics
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kohila Kohila Rapla Juuru RAPLA Loodna Raikküla Märjamaa Kehtna Märjamaa Käru Järvakandi Vigala Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 16 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Raplamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Raplamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-86-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA Huvi tõus Eesti rahvastikuarengu vastu vene aja lõpupoole
    [Show full text]