DOCSLIB.ORG

Vigala Sõnumidvigala Valla Ajaleht NR. 10 (177) November 2016 TASUTA

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vigala Sõnumidvigala Valla Ajaleht NR. 10 (177) November 2016 TASUTA Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 10 (177) November 2016 TASUTA ElanikE arvamusE väljasElgitaminE märjamaa-kullamaa-vigala VALDADE ÜHINEMISE OSAS TOIMUB VIGALA VALLA RAHVAKÜSITLUSPUNKTIDES 18.11.2016 kell 10.00 kuni 18.00 19.11.2016 kell 10.00 kuni 18.00 20.11.2016 kell 12.00 kuni 20.00 Kivi-Vigala küsitluspunkti hääletamisruum asub Kivi-Vigala külas Kiriku tee 4 (Kivi-Vigala Rahvamaja) mille piiridesse kuuluvad Araste, Jädivere, Kivi-Vigala, Konnapere, Kurevere, Leibre, Manni, Naravere, Palase, Pallika, Päärdu, Rääski, Sääla ja Vaguja külad. Vana-Vigala küsitluspunkti hääletusruum asub Vana-Vigala külas Jaama tn 21 (Vana-Vigala Rahvamaja) mille piiridesse kuuluvad Avaste, Kausi, Kesu, Kojastu, Läti, Oese, Ojapere, Paljasmaa, Tiduvere, Tõnumaa, Vanamõisa, Vana-Vigala ja Vängla külad. Rahvaküsitlusel saab osaleda isikut tõendava dokumendi alusel iga vähemalt 16-aastane teovõimeline ja hääleõiguslik isik, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elab püsivalt Vigala valla maa-alal. Isikul, kes oma tervisliku seisundi tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel ei saa osaleda küsitluskohas toimuval küsitlusel võimaldatakse küsitluslehe kodus täitmist. Küsitluslehe kodus täitmise põhjendatud taotlus tuleb esitada küsit- luskomisjonile või vallasekretärile hiljemalt 20. novembriks kella 17.00-ks. Taotlus esitada lihtkirjalikult või meili teel: [email protected]. 2 VIGALA SÕNUMID kujunes aga see osa, kus enamus õpi- lastest sai proovida kalade lahkamist, uuriti täpsemalt kalade siseorganeid ja kuidas soomustelt kala vanust luge- da. Kevadel ootab ees jätkupäev kooli- tusele ja nimelt sõit kalapüügiretkele. 21. oktoobril, enne vaheajale minekut, tähistasime traditsiooniliselt koolis hõimupäeva. Õpetaja Eve Kärsna ju- hendamisel olid üheksandikud ette valmistanud lühiülevaate meie hõim- lastest ungarlastest, lõõtsadel mängi- sid Ungari rahvaviise Egert Nei, Aron Aun ja õpetaja Aili Soonberg ning tantsisime tšaardaši õpetaja Ilona Noore juhtimisel. Toimus ka II kooli sünnipäeva vik- toriinivoor “Kas tunned meie kooli?” ning siis saigi juba vaheaeg alata. Las- OKTOOBRIKUU OLEMINE KIVI-VIGALA PÕHIKOOLIS tekoori lauljatel toimus samal päeval veel Raplas ühislaulmine-harjutami- rnitoloogiaühing valis 2016. a ning arendavad ainetunnid. Kulmi- ne, seega on ka lauljatel esimene val- linnuks rasvatihase, ühe meie natsiooniks päevale toimus direktori O mistumine noorte peoks toimunud. tuntumatest ja levinumatest lindu- vastuvõtt, mis oma punase vaiba, dra- dest, kelle toimetamisi saab kõikjal peeringute ja piduliku kontsert-aktu- Soovin ikka jätkuvat heade saavutuste aastaringi jälgida. Eks kindlasti oli sega ei jäänud alla ei presidendi vastu- taga nõudmist ja kuldset sügisilma! see ka üks põhjus, miks kooli kü- võtule ega ka Oscari-tseremooniatele. lastasid 3. oktoobril linnuvaatlejad Naisõpetajate silma valgusid ääretasa Margus Ots ja Eedi Lelov. Õpilastele vett täis, kui kogu õpilaspere esituses Ilona Noor anti olulist teavet kõlasid südamlikud Kivi-Vigala Põhikool aastalinnu kohta, laulud, liigutavad kuid põnevamaks luuleread ja kaunid osutus pesakastide kõned. valmistamine, kus sai ise oma osavust 20. oktoobril toimus proovida. koolis kalastuse õpi- tuba. Merebioloogid Reedel, 7. oktoobril, rääkisid õpilastele tähistasime koolis Eesti kalavarudest õpetajate päeva. Sel ja sellest, kuidas päeval ootas 9. klass näiteks kalu loen- kooli überpidulikult riietatud õpilasi datakse. Praktilises õpitoas õpiti kalu ning õpetajaid, et koos psühholoogi, ka lähemalt tundma ja nimetama. Näi- logopeedi, eripedagoogi, sotsiaalpeda- teks saadi aimu Eesti uuest võõrliigist googide ja fotograafiga läbida harivad ümarmudilast. Kõige huvitavamaks 28. oktoobril toimunud Tallinn Food- Fest 2016 toidumessil olid võistlus- tules noored pagarid. Võistlus oli nii ettenähtud aja, et punkte üle arvutada japingeline, võitja omavahel et žüriil selgekskulus ligi vaielda. tund Paüle- rima noore pagari tiitli võitis Kivi-Vi- gala põhikooli vilistlane Kadri Kärsna Pärnu Kutsehariduskeskusest. VIGALA SÕNUMID 3 AVASTA MUUSEUME: ALUSTADES LÄÄNEMAAST vasta muuseume mängides!“ Haapsalus oli kohtumine SA Lääne- „Aoli sügisene koolivaheaja prog- maa muuseumid juhataja Anton Pär- ramm Tartu, Tallinna ja Haapsalu naga, kes täheldas, et on suurenenud muuseumides. See on võimalus pak- muuseumite külastatus, tahaks loo- kuda peredele meelelahutust sügise- ta, et mitte ainult turistide arvelt. sel ajal. Selle aasta põhiprogramm on On teada Ilon Wiklandi originaaltööd „Mere lood“. muuseumis on andnud olulise panuse Haapsalu ja Läänemaa arengule. Mis Oma külastuse seisukohalt pean sil- peatähtis, see on eelkõige lastele mõel- mas Läänemaa keskust Haapsalut dud muuseum, mis ei sündinud mitte mitmete muuseumitega. Ühelt poolt väga lihtsalt. Kõik teame Astrid Lin- sõnas, et muuseumid ei ole ajas muu- annab selline üritus võimaluse vahe- dgreni teoseid, mis olid illustreeritud tumatud, nagu on raamat riiulil, ilus aega paremini sisustada ja teisalt juba Wiklandi joonistustega. Samas saab raamat küll, korra lugesin, las seisab. noorelt tutvuda kultuuripärandiga. noori harida tema eluloo põhjal, kui ta Näiteks selle aasta Laikmaa näitus oli Noorematele tehakse seda lõbusas võt- kodumaalt põgenes sõja eest, integree- muutunud ekspositsiooniga, mis tõi mes mängu kaudu. Aktuaalses kaa- rus Rootsi ühiskonda ja panustas selle muuseumidesse juurde uusi külasta- meras tutvustas avatud mänguväljade kultuuri. Nüüdseks on Imedemaast jaid ning järgmiseks aastaks on uued festivali Ivar Soopan Haapsalust Iloni saanud üks külastatavaid keskusi plaanid. Usun, et alati kool ei jõua Imedemaaga. Haapsalu mängujuhis Läänemaal. 2006. a avati Ilon Wik- kõikjale, siin on oma sõna ja abi öelda „Hingesugulane“ toetub viiele erineva- landi galerii, Iloni Imedemaa sündis lapsevanematel. Endise koolitöötajana le kohale: juba nimetatud Iloni Imede- 2009 ja nüüd juhib seda Vana-Vigala pidasin vajalikuks tutvustada võima- maa, mis valiti 2014. a Eesti parimaks põhikooli lõpetanu Anne Suislep (enne lusi silmaringi laiendamisel, vaimsuse püsiekspositsiooniks, Rannarootsi Andrejev). Praegu võtab Iloni Imede- kujunemisel eelkõige meie kultuuripä- muuseum, Haapsalu piiskopilinnus, maa vastu näitusega „Olen alati siin, randiga tutvumisel. Ei tohi unustada, lasteraamatukogu ja Haapsalu rae- Ilon“. Selle teate all istub koer Sam- et Vigala on endise Läänemaa osa, see- koda, kus oktoobri lõpuni oli avatud mel, kes oli Iloni saatjaks Tallinnast tõttu ei saa ajalugu ja kultuuri lahus Ants Laikmaa 150. sünniaastapäeva- Haapsalu sõidul pärast vanemate lah- hoida. le pühendatud näitus. Alles hiljutine kuminekut, kusjuures 9-aastase Iloni Ilusat ja sisukat õppetööjätku kooli- külaskäik Haapsalu pani tutvustama asjad pakiti kollasesse vineerkohvrisse desse ja värvilise sügise jätkumist! merega seotud rännakut, eelkõige koo- ning seejärel tuli rongiga sõita vana- liõpilastele, samuti lastevanematele. ema juurde. Anton Pärn muuseumis Jaan Viska Juba 1874. aastal soovitati koolmeist- teisest lennust Linda Mittus-Hatto. ritel teha ülestähendusi. Alates 1961 Märjamaalt on läbi aegade keskhari- kehtis koolikroonika juhend. duse saanud kümned Vigala inimesed, Nüüd siis kogumikust: avakaanelt hea on tõdeda, et hinnatud vaimsuse- vaatavad vastu kaks Märjamaa le- ga koolist on mitmed jõudnud Vigala gendaarset koolijuhti Leonhard Vaide koolidesse õpetajateks. Haritust ja ja Harri Jõgisalu, kes oma heataseme- vaimsust on muidugi vaja kõikides lise õpetamisega, isikliku eeskujuga eluvaldkondades. Seoses uue haldus- andsid olulise osa keskkooli arenguks. reformiga endised Läänemaa osad Korrata saab Vaide seisukohti: koolis peavad sidemeid veelgi tugevdama, peavad kestma kooli parimad püüdlu- et oleks rohkem põhjust Märjamaal sed, koolieetika, vaimsus ja kultuur õpinguid jätkata. Esimene kogumik KODULOO LUGEMIK KUI MÄRJAMAA ning säilima õpilaselu väärtuslikud toob kindlasti teise, sest hariduslugu traditsioonid. Kasvatustöö toetub kol- ei ole lõplik, jätkuvad uued meenutu- VILISTLASE ENTSÜKLOPEEDIA mele sõnale: keelehoid, kultuurihoid sed-ülestähendused. Märjamaale teeb ja loodushoid (1991); Looduse mõist- au, et omatakse üht tervikpilti ühest ärjamaa kool sai 70. sünnipäe- mine algab tema tundmaõppimisest, koolist. Loomulikult tuleb tänada ko- Mvaks väärika kingituse Koduloo mitte pelgast imetlemisest. Tuleb gumiku toimetajat Viio Aitsamit (24. lugemiku. Koolielu käib peamiselt lugeda otse looduse raamatut (H. Jõ- lend 1973), kes kogumiku tekste luge- keskkooli tähtpäeva kaudu, vallakoo- gisalu). Koolile on aga sellest, missu- des on öelnud: oli suur uhkus, et ka lina on kool eksisteerinud 152 aastat. gused olid tema lõpetanud koolis õppi- mina olen selles koolis õppinud (näide Raamatu esitlusel ei tahtnud raamatu mise ajal, palju tähtsam see, mis neist R. Saar). Märjamaa kohta kiidusõnu koostaja Ants Tammar tõsiselt võtta on saanud pärast lõpetamist, kellena jätkub, nüüd jääb soovida, et iga vi- 300-aastaseid hariduslugusid. Sillaot- nad tänastel päevadel elavad ja töö- listlase lugemislaual oleks Koduloo sa muuseumi juhataja Kalju Idvand tavad (Vaide 1987). 70 aasta jooksul lugemik. ütles „Mees elab nii kaua, kuni temast on Märjamaal keskhariduse saanud räägitakse“. Teisalt vanasõna ütleb, et 2338 õpilast. Esimesena I lennu ni- Raamatu esitlusel oli mis sulega kirjas, ei raiu kirvega välja. mekirjas lõpetas Ellen Aitsam 1950, Jaan Viska 17. lennust 4 VIGALA SÕNUMID - väljastada kaevetööde luba Vana- Vitsberg ning Kivi-Vigala küsitlus- VALLAVALITSUSES Vigala külas tuletõrje veevõtukoha punkti komisjon järgmises koossei- JA VOLIKOGUS
Load more

Recommended publications
  • Hariduse Ajaloost
    Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 7 (131) August 2012 TASUTA Vigala Hariduselu 325 HARIDUSE AJALOOST esti rahvakoolide algusaastateks aastal Vigala köstrimajja. Seda kooli ber kuni viimase tulekahjuni 1969. Eloetakse 1686. aastat, mil hakati on nimetatud ka kihelkonnakooliks. aastal. Peale seda hakatigi ehitama teadlikult riikliku poliitika tulemuse- Kivi-Vigalasse kivist koolihoonet. na kooliharidust andma lihtrahvale. Esimene päris oma koolihoone ehitati Vigala vallas antava hariduse algus 1833. aastal parun von Uexkülli poolt 1846. aastal rajas Päärdu mõisa oma- ulatub aasta hilisema ajasse 1687. Oesele. Kool oli tugevalt seotud mõisa nik Päärdu kooli. See asutus tegutses aastasse, mil praost Johann Matt- praktiliste töödega, nii võib teda pida- samamoodi 1972. aastani, mil Vigala häüs Embken rajas Vigalasse kooli. da Vigala põllutöökoolide eelkäijaks. 8-klassiline kool Kivi-Vigalas uues See oli esimene õppeasutus terves funktsionaalses hoones oma uksed Läänemaal ja tegutses Vigala kiriku 1840. aastal rajati Jädivere mõisa avas. juures leerimajas. külla väike kool - Lepiku kool lepiku servas. Paarikümne aasata pärast Silmapaistvaks ettevõtmiseks oli ka Esimeseks kooliõpetajaks sai Forse- liideti see majanduslikel kaalutustel 1844. aastal asustatud Jädivere Õpe- liuse kooli lõpetanu, mistõttu on Vi- Raba kooliga, mille algus ulatub 1854. tajate Seminar, kus koolitati välja gala koolid olnud tugevalt seotud B.G. aastasse. Raba kool nagu mitmed tei- koolmeistreid. See oli teine sellelaad- Forseliuse Seltsiga. Selle asutamisel sedki on kandnud erinevaid nimetusi ne seminar Eestis, kokku sai seal ha- 1989.a osales ka tolleaegne Kivi-Vi- – Raba luteriusuline vallakool, Kivi- riduse 75 koolmeistrit. 1863. a viidi se- gala Põhikooli direktor Vello Kübar ja Vigala 1. klassiline ministeeriumi- minar üle paremini hoonestatud, kuid nii kuulub kool ametlikult asutajate- kool.
    [Show full text]
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide
    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr Rapla-5 Päärdu, JAH1000133 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Vigala Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80131058 1.3. Aadress Araste küla, Vigala vald 78001 Raplamaa 1.4. Esindaja nimi Enno Rämo 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5028376 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4841181,5149565 Faksi number 4855798 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Taimar Ala Ametinimetus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Enno Rämo Ametinimetus Juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Araste väike-konnakotka püsielupaik. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 50 lg 2 p 4 ja lg 5 ning § 53 lg 1 lähtuvad nimetus/ piirangud: 1.Väike konnakotka pesapuude ümber on 100 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. 2.Inimeste viibimine ja piirangu kirjeldus jahipidamine on lubatud 01.septembrist kuni 14.märtsini.
    [Show full text]
  • Avaste Loodusala) Kaitsekorralduskava 2015-2024
    Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 4 1. ÜLDOSA .................................................................................................................................... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS .......................................................................................................... 6 1.2. MAAKASUTUS ...................................................................................................................... 7 1.3. HUVIGRUPID ....................................................................................................................... 10 1.4. KAITSEKORD ...................................................................................................................... 10 1.4.1. Avaste looduskaitseala kaitsekord ...................................................................................... 10 1.4.2. Kesu sookaitseala kaitsekord .............................................................................................. 11 1.4.3. Avaste hoiuala kaitsekord ................................................................................................... 11 1.4.4. Merikotka püsielupaiga kaitsekord ..................................................................................... 12 1.5. UURITUS .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Teise Trimestri Tegemised Vana-Vigala Põhikoolis
    Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 3 (181) Märts 2017 TASUTA tor. Päeva jooksul võisid kõik soovijad kirjutada ka ilusaid jutukesi oma sõb- TEISE TRIMESTRI TEGEMISED ra kohta. VANA-VIGALA PÕHIKOOLIS Veebruarikuusse jäi teise trimestri teine ainenädal – ajaloonädal. Selle nädala ettevõtmiste taga olid õpetajad Raili Roosi ja Alide Ljubomirova. See- kord oli nädala teemaks meie armas Vana-Vigala mõis oma kireva ajaloo- ga. Esmaspäeval toimusid veidi teist- moodi ajalootunnid nii väiksematele kui suurematele – meie mõisa kohta rääkis lastele huvitavaid fakte nii pil- dis kui sõnas ajaloohuviline endine õpetaja Reet Nurges. Ajaloonädal lõp- pes Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud meeleoluka ja mitmeke- sise kontsert-aktusega. Küünlakuus toimus koolis ka mõisa- keskkonnale kohane kammerlik koo- likontsert, mille andsid Diana Liiv klaveril, Olga Voronova viiulil ja Leho Karin tšellol. Mängiti tuntud eesti autorite loomingut, eesotsas Vigalaga seotud ja hiljuti manalateele läinud Veljo Tormise instrumentaalteoseid. Värskendav oli igapäevase harjumus- pärase elektroonilise ja salvestatud muusika tarbimise vahele kuulata ärgnevalt väike ülevaade käesole- meie koolis traditsiooniliselt 8. klass. elavat muusikat naturaalpillidel. Jva aasta kahe esimese kalendri- Kaheksandikud koos klassijuhataja kuu toimetamistest meie kooliseinte õpetaja Ilona Pappega olid seekord 7.-9. klasside õpilastele, kel varsti vahel. ette valmistanud tõeliselt toreda päe- vaja otsustada, mis tee peale põhikoo- va. Hommikul ootasid koolimaja uk- li lõppu valida,
    [Show full text]
  • 31 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    31 buss sõiduplaan & liini kaart 31 Märjamaa - Päärdu - Teenuse - Märjamaa Vaata Veebilehe Režiimis 31 buss liinil (Märjamaa - Päärdu - Teenuse - Märjamaa) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kirikuvärava: 5:25 - 15:15 (2) Lemmiku: 9:25 - 18:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 31 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 31 buss saabub. Suund: Kirikuvärava 31 buss sõiduplaan 35 peatust Kirikuvärava marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:25 - 15:15 teisipäev 5:25 - 15:15 Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa kolmapäev 5:25 - 15:15 Märjamaa neljapäev 5:25 - 15:15 63 Pärnu Maantee, Märjamaa reede 5:25 - 15:15 Kirikuvärava laupäev 15:15 27 Pärnu Maantee, Märjamaa pühapäev 15:15 Metsavahi Maavahe Kükita 31 buss info Suund: Kirikuvärava Toome Peatust: 35 Reisi kestus: 79 min Sipa Liini kokkuvõte: Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava, Metsavahi, Maavahe, Kükita, Toome, Sipa, Sarapiku, Sarapiku Loodna Tee, Pokuti Oja, Käki, Luiste, Teenuse, Looritsa, Vana-Vigala, Jaama, Oese, Kesk-Vigala, Loodna Tee Araste, Raba, Kivi-Vigala, Poti, Leibre, Manni, Söödi, Päärdu, Vene, Konuvere, Kaguvere, Paeküla, Postijaama, Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava Pokuti Oja Käki Luiste Teenuse Looritsa Vana-Vigala 1 Pikk Tänav, Estonia Jaama Oese Kesk-Vigala Araste Raba Kivi-Vigala 1 Kiriku tee, Estonia Poti Silla — Jädivere, Estonia Leibre Manni Söödi Päärdu Vene Konuvere 20214, Estonia Kaguvere Paeküla Postijaama Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa Märjamaa 63 Pärnu Maantee, Märjamaa Kirikuvärava 27 Pärnu Maantee, Märjamaa Suund:
    [Show full text]
  • Oklahoma Vigala Moodi Volikogus
    Aprill 2003 Hind 3 .- SELLES NUMBRIS: HARIDUS JA KULTUUR: OKLAHOMA LAULULAVA EHITUSEST SPORT: MAADLUS KORVPALL AMETLIKUD TEATED: VALLAVALITSUSES JA OKLAHOMA VIGALA MOODI VOLIKOGUS KOOLITOIDUST 15. MÄRTSIL ESIETENDUS VIGALAS RODGERSI JA HAMMERSTEINI JA VEEL: “OKLAHOMA” LK. 2-3 LOOMAKASVATUSEST LOOMAARSTI VEERG VANA-VIGALA KINOKAVA NING MUUDKI HUVITAVAT… 6((.25' /(+(.h/*( 2 UUDISEID KIVI-VIGALA KOOLIST “ O K L AH O M A” VIGALA MOO D I Vaatamata ilusatele kevad- 15.märtsil oli Vigala rahval põhjust Tahan tänada kõiki tegelasi, kõik olite tublid ilmadele on meie kooli lapsed ärevuseks. Talvise harjutamise tulemus ja igaüks andis endast parima. Väga-väga veel usinad nii õppimises kui Rodgersi ja Hammersteini “Oklahoma” oli head olid kõrvaltegelased, näiteks Ali Hakim tunni-välistes üritustes. Maa- esietenduseks küps. Tehnika- ja harjuskina, keda kehastas Hannes Sassi. Paul kondlikus mälumängus esin- teeninduskool, kus lavastus toimus, tervitas Paap Jude Fray´na oli karakterina väga täpselt dasid Kivi-Vigala põhikooli külalisi õpilaste kevadnäitusega. välja joonistatud. Kaks viimatinimetatut on Hannaliis Viibus, Kirsica Lavastustegelased oli kõik põlised Vigala tehnika- ja teeninduskooli õpilased. Kuusla ja Marek Orub. tüdrukud: lavastaja Astrid (Ervin) Hallik, Õnnestunud karakter oli Certie, rikka mehe Saavutati tubli 6. koht. muusikajuht Silja (Siimsalu) Käär, tantsujuht tütar, keda kehastas Evely Hints. Liina (Andrejev) Kikas ja loomulikult Tiina Kalda, Veikko Hallik, Roland Saar, Ka saksa keele olümpiaad 9. tegelasedki – kõik oma valla inimesed. Jaan Kuusik sobisid oma osadesse klassidele läks hästi. Osalesid Kutsekooli suur saal oli rahvast täis. Siis see suurepäraselt. Ühislaulud ja –tantsud olid Hannaliis Viibus ja Kirsica algas: ühtlased ja vahvad. Tantsutüdrukud (Aili Kuusla. Kirsica jäi üldarves- Noor ja ilus kohmetu kauboi, Vana-Vigala Soonberg, Astrid Hallik, Jaanika Kuusik, tuses 7ndaks, kuid põhikoo- põhikooli õppealajuhataja Meelis Välis, laulis Krista Tõldmaker ja Ragne Hallik) vihtusid lidest esimeseks.
    [Show full text]
  • Där Östersjön Är Västersjön Seal, Kus Läänemeri on Idameri
    Där Östersjön är Västersjön Seal, kus Läänemeri on Idameri Där Östersjön är Västersjön Seal, kus Läänemeri on Idameri Festskrift till Virve och Raimo Raag Pühendusteos Virve ja Raimo Raagile ROGIER BLOKLAND OCH RIITTA-LIISA VALIJÄRVI (RED.) 2020 © The Authors 2020 Cover image: © Wikimedia Commons Production: Graphic Services, Uppsala University Distributed by Uppsala University, Department of Modern Languages, Box 636, 751 26 Uppsala, Sweden www.moderna.uu.se [email protected] ISBN 978-91-506-2835-7 http://urn.kb.se/resolve?urn=urn:nbn:se:uu:diva-416455 Printed by Kph Trycksaksbolaget AB, Uppsala Tabula Gratulatoria Rogier Blokland, Uppsala Renate ja Karl Pajusalu, Tartu Tünde Blomqvist, Uppsala Helen Plado, Helsinki & Tartu Eesti Instituut, Tallinn & Võru Eesti Keele Instituut, Tallinn Aivar Põldvee, Tallinn Eesti Vabariigi Suursaatkond Eva Pärt Enander, Uppsala Stockholmis Nicolaus Janos Raag, Uppsala Märit Frändén, Uppsala Heiki Reila, Tallinn Johan Gille, Uppsala Thomas Rosén, Göteborg Thomas Grub, Uppsala Kristiina Ross, Tallinn Satu Gröndahl, Uppsala Meeli Sedrik, Tartu Riho Grünthal, Helsinki Dessislava Stoeva-Holm, Uppsala Anders Gustafsson, Uppsala Lars-Göran Sundell, Uppsala Cornelius Hasselblatt, Zuidwolde Torbjörn Söder, Uppsala Mervi de Heer, Uppsala Tiina Söderman, Tallinn Institutionen för moderna språk, Kai Tafenau, Tallinn Uppsala Laura Talvineva, Uppsala Olena Jansson, Uppsala Tartu Ülikooli eesti ja Leelo Keevallik, Linköping üldkeeleteaduse instituut, Tartu Olle Kejonen, Uppsala Tõnu Tender, Tallinn Katrin Kern, Tartu
    [Show full text]
  • Autoriõigus MTÜ Loodusajakiri
    MAHLAKUU/LEHEKUU (APRILL/MAI) 2/2014 TULEKUL 25. ROHELISTE RATTARETK „KUIDAS ELAD, MÄRJAMAA?” RAIL BALTICU LÕHUVAD KAITSEALASID RÖÖPAD VIHMAUSS KODULOOMAKS: KOMPOST OTSE KÖÖGIST JÄÄLINNU KANNUL 3.50 € autoriõigus3.50 MTÜ Loodusajakiri Mamma tunneb kevade maitseid! Mamma on sel kevadel salatilummuses. Poelettidele on jõudnud mõnu- salt apelsinimahlane Porgandisalat ning pehmelt majoneesine Kapsasalat. Mõlemad sobivad nagu valatult näiteks kevadsuvisele grillilauale. Ka Mamma armastatud Caesari salatite sari on uute vahemeremaitsetega täiendust saanud. Valikusse on lisandunud Kreekapärane salat juustu ja olii- videga – suurepärane lõunaamps neile, kes soovivad kerget ja maitsvat keha- kinnitust. Et salati iga koostisosa eriti isuäratavalt värske ja krõmps püsiks, serveerib Mamma seda taas oma eriti käepärases sektoriteks jaotatud karbis. Proovi kindlasti! Mamma. Mõnusalt oma. www.mamma.ee autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mamma tunneb JUHTKIRI Kuidas elad, Eestimaa? nr 2/2014 oheliste rattaretkel tunnen end alati nagu maa peremees, kevade maitseid! Toimetus: kes on väljasõidul ja käib oma valdusi üle vaatamas, sõites Peatoimetaja mööda Eestimaa teid. Vahel on küll silmil väike murekorts Helen Arusoo lagunenud aita nähes, aga enamasti noogutades tunnusta- tel 610 4107 valt: ilus, ilus! [email protected] Mõnus on uneleda ratta seljas läbi rohehämuse Eestimaa, Toimetaja kuulata tärkavat rohtu ja linnulaulu ning peatuda mõnes vin- Mats Kangur ges ja pärandlugudest ülekeevas paigas. Milline iidne koht, [email protected] milline vaade! Olen selle maa pärija ja mina elan siin! Toimetaja Aga tegelikult on see illusioon, et kogu Eestimaa on Ulvar Käärt minu kodu, väljaspool Tallinna olen kõikjal külaline, [email protected] (sise)turist. „Suureestlase” teadvust on minusse ilm- Toimetaja selt koolipõlvest peale sisendatud: oluline on, et oled eestlane, aga kas see- Juhani Püttsepp juures ka järvakas või virulane või harjukas, teisejärguline.
    [Show full text]
  • Vigala Valla Arengukava 20152015----20202020
    Vigala Valla Arengukava 2015 – 2020 arenguvisiooniga aastani 2025 2014 Vigala valla arengukava 20152015----20202020 Arengukava sisukord Eessõna ___________________________________________________________5 Arengukava koostamise metoodika _____________________________________6 Üldine iseloomustus _________________________________________________9 Ajalooline taust __________________________________________________9 Geograafiline asend ja territoorium__________________________________9 Loodus ja loodusvarad ___________________________________________10 Vaatamisväärsused ______________________________________________10 Elanikkond _____________________________________________________10 Külad _________________________________________________________12 Vigala valla visioon aastani 2025______________________________________14 Soovitud olukord ________________________________________________14 Mittesoovitud olukord____________________________________________14 Vigala valla arengusuunad___________________________________________15 Olemasolevad trendid ____________________________________________15 Trendide mõju Vigala vallale ______________________________________15 Lahendamist vajavad võtmeküsimused______________________________16 Valdkondade strateegilised eesmärgid __________________________________17 Valitsemine ja haldus ____________________________________________17 Avalik kord ja julgeolek __________________________________________17 Loodus ja keskkonnakaitse________________________________________17 Majandus ja ettevõtlus ___________________________________________17
    [Show full text]
  • Juriidiline Aadress: Viilu 2, Märjamaa, 78301; Tegevusaadress: Pronksi 3, Tallinn, 10124; +372 6403905, [email protected]) 2
    1 ETTEVÕTTED 1. ADVOKAADIBÜROOD – Advokaadibüroo Alaver ja Partnerid OÜ (juriidiline aadress: Viilu 2, Märjamaa, 78301; tegevusaadress: Pronksi 3, Tallinn, 10124; +372 6403905, [email protected]) 2. AEROOBIKA- JA JÕUSAALIDE TEGEVUS – Infra Stuudio OÜ (juriidiline aadress: Villardi, Kohatu k, 78111; [email protected]) 3. AIANDUS - JA SUVILAÜHISTUTE jms. HALDUS – Aiandusühistu Varbola (juriidiline ja tegevusaadress: Lestima k, 78203; +372 6216811, [email protected]) 4. AJALEHTEDE JA KIRJATARVETE JAEMÜÜK SPETSIALISEERITUD KAUPLUSTES - Pääsusilm OÜ (juriidiline aadress: Mulla 20, Märjamaa, 78302; tegevusaadress: Oru 1, Märjamaa, 78302; +372 482 2409) 5. AJALOOLISTE KOHTADE JA EHITISTE jms VAATAMISVÄÄRSUSTE KÄITUS – Elumõte Kuuda Konsistooriumi Hoones MTÜ (juriidiline ja tegevusaadress: Tolli k, 78256; [email protected]) 6. AJUTISE TÖÖJÕU RENT - Gentman Grupp OÜ (juriidiline aadress Haimre pst 14, Märjamaa, 78302; +372 5063823, [email protected]), Gent Grupp OÜ (juriidiline ja tegevusaadress: Nurme 15, Märjamaa, 78301; +372 5167268 [email protected]), Rent&Vahendus OÜ (juriidiline aadress: Nurme 15, Märjamaa, 78302; [email protected]), Saab Ikka OÜ (juriidiline aadress: Männiku 8, Märjamaa, 78301; [email protected]), 7. ALKOHOLIVABA JOOGI TOOTMINE; MINERAALVEE JA MUU VILLITUD VEE TOOTMINE – Baranoff OÜ (juriidiline ja tegevusaadress: Sõeru t, Teenuse k, 78103; +372 4897909, [email protected]) 8. ALUSRÕIVASTE TOOTMINE, sh T-SÄRKIDE, PÄEVASÄRKIDE, HOMMIKUMANTLITE, ÖÖSÄRKIDE jms TOOTMINE – Jõeniidu OÜ (juriidiline aadress: Jõeniidu, Käbiküla, 78230; +372 53429541, [email protected]) 9. APTEEKIDE TEGEVUS – Märjamaa Apteek OÜ (juriidiline ja tegevusaadress: Pärnu mnt 66, Märjamaa, 78304; +372 4821187, [email protected] ) 10. ARHITEKTITEGEVUSED – Acies Arhitektuur OÜ (www.acies.ee, juriidiline aadress: Metsa 13, Märjamaa, 78304; +372 55609301, [email protected]), JAB OÜ (juriidiline aadress: Rande maja, Orgita, 78301; +372 55668608, [email protected]) 11.
    [Show full text]