Teise Trimestri Tegemised Vana-Vigala Põhikoolis

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Teise Trimestri Tegemised Vana-Vigala Põhikoolis Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 3 (181) Märts 2017 TASUTA tor. Päeva jooksul võisid kõik soovijad kirjutada ka ilusaid jutukesi oma sõb- TEISE TRIMESTRI TEGEMISED ra kohta. VANA-VIGALA PÕHIKOOLIS Veebruarikuusse jäi teise trimestri teine ainenädal – ajaloonädal. Selle nädala ettevõtmiste taga olid õpetajad Raili Roosi ja Alide Ljubomirova. See- kord oli nädala teemaks meie armas Vana-Vigala mõis oma kireva ajaloo- ga. Esmaspäeval toimusid veidi teist- moodi ajalootunnid nii väiksematele kui suurematele – meie mõisa kohta rääkis lastele huvitavaid fakte nii pil- dis kui sõnas ajaloohuviline endine õpetaja Reet Nurges. Ajaloonädal lõp- pes Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud meeleoluka ja mitmeke- sise kontsert-aktusega. Küünlakuus toimus koolis ka mõisa- keskkonnale kohane kammerlik koo- likontsert, mille andsid Diana Liiv klaveril, Olga Voronova viiulil ja Leho Karin tšellol. Mängiti tuntud eesti autorite loomingut, eesotsas Vigalaga seotud ja hiljuti manalateele läinud Veljo Tormise instrumentaalteoseid. Värskendav oli igapäevase harjumus- pärase elektroonilise ja salvestatud muusika tarbimise vahele kuulata ärgnevalt väike ülevaade käesole- meie koolis traditsiooniliselt 8. klass. elavat muusikat naturaalpillidel. Jva aasta kahe esimese kalendri- Kaheksandikud koos klassijuhataja kuu toimetamistest meie kooliseinte õpetaja Ilona Pappega olid seekord 7.-9. klasside õpilastele, kel varsti vahel. ette valmistanud tõeliselt toreda päe- vaja otsustada, mis tee peale põhikoo- va. Hommikul ootasid koolimaja uk- li lõppu valida, käis õppimisvõimalu- Jaanuari esimeseks ettevõtmiseks oli sel kõiki saabujaid naerusuised tüd- si tutvustamas Räpina Aianduskooli matemaatikanädal, mille toimumise rukud, kes igale koolitulijale lahkelt rahvas, kes sisustas lastele toreda eest hoolitses õpetaja Marje Orav ja kommi pakkusid ja head sõbrapäeva koolitunni. Kui erialade, praktika- selle nädala tegemistest saab põhjali- soovisid. Sellel päeval võis koolis näha võimaluste ja õppe- ning olmehoonete kuma ülevaate õpetaja Marje kirjuta- päris palju punast värvi, sest kahek- tutvustus ühele poole sai, jagati õpi- tud artiklist. Matemaatikanädalasse sandikud olid palunud eelnevalt koo- lased rühmadesse ja kõik lapsed said jäi ka juba traditsiooniks saanud koo- likaaslastel sõbrapäeva puhul punast läbi põneva grupitöö oma teadmised liharjapäev, sel aastal siis 24. jaanuar. tooni riideid kanda. Päeva jooksul tuli ja praktilised oskused erinevatel eri- Sellel päeval on tavaks saanud män- igal klassil kaunistada suur paberist aladel proovile panna. Oli tore ja asja- gulised vahetunnid, kus mängitakse süda ning hiljem võis neid kauneid lik kohtumine! juba tuttavaid ja lemmikuks saanud südameid näha saali seinal eksponee- seltskonnamänge ning igal aastal õpi- rituna. Pikkade vahetundide ajal toi- Vastlapäevaga kiskus tänavu ikka takse juurde ka mõni uus tore mäng. mus kaardivalmistamise töötuba tädi täiesti viltu. Esiteks otsustas lumi Astra juhendamisel ning alles siis, selleks päevaks ära sulada ja liulask- Veebruarikuu toob alati endaga kaa- kui ilusad kaardid valmis said, avati misest pori peal polnud meist keegi sa sõbrapäeva, mille läbiviijateks on kooli kivisaalis sõbrapäeva postkon- huvitatud. Üritasime vastlapäeva 2 VIGALA SÕNUMID MATEMAATIKANÄDAL VANA-VIGALA PÕHIKOOLIS aanuarikuu viimasel nädalal toi- Pääbo. Kõige populaarsemaks vahe- Jmus Vana-Vigala põhikoolis ma- tunni-ülesandeks osutus ära-arvamise temaatikanädal. Viidi läbi mitmeid ülesanne, kus tuli erinevate puuvilja- võistlusi, ülesandeid jagus ka vahe- de-köögiviljade (tomat, sibul, õun, po- tundide sisustamiseks. melo, jms) kaal ära arvata. Osalejaid oli kõigist klassidest, kokku 33 õpilast. 4.-9. kl õpilased näitasid oma vormi Ülesanne polnud lihtne, sest käega korratabeli tundmises, 2 minutit oli katsuda asju ei saanud, otsustada tuli aega 20 ülesande (10 korrutamist + silma järgi. Siinkohal väärivad esile tähistada 1. märtsi, mil oli tegelikult 10 jagamist) lahendamiseks. Maksi- tõstmist õpilased, kes 2 või enama asja juba tuhkapäev, ja sõitsime kogu koo- maalse tulemuse said Rasmus Noppel raskust “teadsid”: Andre Kuusk, Fred lirahvaga selleks puhuks Jõulumäe 4. kl, Karlis Ojavee ja Reijo Vanikov 5. Kikas, Indrek Neemrand, Kert Moor- talispordiradadele, et kunstlumel kl, Joonas Asumets 6. kl, Kristen Ka- bach, Kristofer Kolesov, Dan Fimberg vastlaliugu nautida. Kahjuks mängis narbik, Sirle Külaots, Rando Vanikov ja Anti Asumets (viimasena nimetatu ilmataat meile lausvihma näol korra- ja Riia Orgmets 7. kl ning Alis-Angela arvas ära 4 raskust 10-st). liku vingerpussi ning pikad linad jää- Kuusk ja Kristofer Kolesov 8. kl. vad sellel aastal ilmselt kasvamata… Traditsiooniliselt oli iga päev lahen- Tublimad ja vastupidavamad tali- Kõik õpilased võistlesid tekstülesan- damiseks päevaülesanne, mille la- spordisõbrad trotsisid siiski vihma ja nete lahendamises, noorematel oli 10, hendamisega tegeles iga päev 10 kuni käisid suusarajal ära. 4.klassist alates 16 ülesannet lahenda- 30 õpilast. Kõige usinamad olid Kert da. 1. kl olid võrdselt tublid Amanda Moorbach 9. kl ja Kaidi Pääbo 8. kl, 2. märtsil toimus Raplas Eesti Mees- Allipere, Mirtel Pilv, Siret Plamus, Ken kes lahendasid ülesandeid kõigil viiel telaulu Seltsi poolt korraldatud pois- Andre Tamm ja Rasmus Kuik. Järgne- päeval. Iga päeva parima lahendaja te-solistide maakondlik lauluvõistlus, vate klasside parimad olid 2. kl Iiris selgitasime seekord loosi teel. Kõige kus meie koolist osales kaks tubli Saffre, 3. kl Börte Marii Vanikov, And- keerulisemaks osutus järgmine üles- noormeest – Raigo Vingel (4. kl) ja re Kuusk ja Karl-Rasmus Lehismets, 4. anne: Joonas Asumets (6. kl, alumisel pil- kl Rasmus Noppel, 5. kl Triinu Algma Võluril oli teatud arv münte. Iga mi- dil). Tublid olid nad mõlemad, aga ja Reijo Vanikov, 6. kl Joonas Asumets, nuti möödudes kahekordistas ta ole- Joonasel läks seekord väga hästi ja ta 7. kl Rando Vanikov ja Gerli Õun, 8. masolevate müntide arvu. 10 minuti tõi koju tubli kolmanda koha 12-aas- kl Kristo Lebin ja Andreas Tõldmaker pärast oli müntidega täidetud 2 ühe- taste ja vanemate poiste (kuni hääle- ning 9. kl Fred Kikas, Moonika Sedja- sugust kotti. Kui paljukulus võluril murdeni) arvestuses. Soovime kogu kina ja Carola-Kristin Merits. aega, et täita müntidega 1 selline koolipere poolt Joonasele jätkuvat kott? Mõelge ja lahendage! laulurõõmu ja edu lavalaudadel! Kõigis klassides toimus trips-traps- trulli turniir. Võitjad olid: 1. kl Aman- Matemaatikanädalast kokkuvõtteid da Allipere, 2. kl Mariel Rannik, 3. kl tehes oli rõõm tõdeda, et osalejaid oli Silja Käär, Börte Vanikov ja Sirli Plamus, 4. kl palju ja häid tulemusi said ka need õpi- Vana-Vigala PK huvijuht Raigo Vingel, 5. kl Mariette Liigend ja lased, kes mõnikord oma võimetesse ei Karlis Ojavee, 6. kl Kärolin Kikas ja usu ning kergekäeliselt alla annavad. Georgi Valujev, 7. kl Gerli Õun, 8. kl Nagu ikka, said parimad väikese pree- Andreas Tõldmaker ja 9. kl Fred Ki- mia, enamasti oli see midagi magusat. kas. Vahetundides said soovijad mobiili- Aitäh kõigile, kes osalesid! ga arvutada - parimad olid Kärolin Kikas ja Joonas Asumets 6. klassist ja sudokusid lahendada - parimad 8. Marje Orav, klassist Alis-Angela Kuusk ja Kaidi matemaatikaõpetaja Aunimetus “VigALA vaLLA AASTA EMA” „Aasta Ema“ aunimetuse kandidaadid palume esitada hiljemalt aprilli kuu esimese nädala lõpuks ehk 10.04.2017. Kirjalikud ettepanekud kandidaatide kohta aadres- sil Sääla tee 8/8, Kivi-Vigala küla Vigala vald Rapüla maakond 78001 või e-postile [email protected]. Kirjalik ettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. kandidaadi nimi ja elukoht; 2. laste arv, vanused ja nimed; 3. kandidaadi töökoht ja amet; 4. kandidaadi iseloomustus ja teenete loetelu/ tegevuse kirjeldus; 5. ettepaneku tegija nimi. https://riigiteataja.ee/akt/407112012030 VIGALA SÕNUMID 3 Vana-Vigala Põhikooli tublid õPilased ii trimestril Väga hästi õppisid: 4. kl Karola Allipere 5.2. kl TriinuIiris Rebeka Algma Saffre 6. kl Joonas Asumets hästi ja väga hästi õppisid: 1. kl Amanda Allipere, Rasmus Kuik, Mirtel Pilv, Siret Plamus, Ken Andre Tamm 2. kl Mariel Rannik 3. kl Börte Marii Vaniko, Andre Kuusk, Karl-Rasmus Lehismets, Karola Vits- berg, Kenert Ülenurm 4. kl Rasmus Noppel 5. kl Reijo Vanikov 6. kl Kärolin Kikas 7. kl Rando Vanikov 8. kl Alis-Angela Kuusk 9. kl Anti Asumets, Fred Kikas Rapla maakonna 1.-3. klassi rahvas- tepallivõistlustel saavutasid III koha: Rasmus Kuik 1. klass, Ken Andre VEEBRUARI VEMBUD KIVI-VIGALA PÕHIKOOLIS klass, Loore-Liisa Karus 3. klass, Andre õige külmem kuu nime poolest on Mitte väiksema tähtsusega ei ole meie Tamm 1. klass, Iiris-Rebeka Saffre 2. Kuusk 3. klass, Karl-Rasmus Lehismets Kjuba lõppenud ja aeg kokkuvõtete vabariigi sünnipäev, mida sel aastal 3. klass, Börte-Marii Vanikov 3. klass, tegemiseks küps. Veebruar on tähtis tähistasime 23. veebruaril kontsert- Karola Vitsberg 3. klass. mitmes mõttes, hakkab lõppema II tri- aktusega, kus traditsiooniliselt direk- mester ja vaheaeg on lähenenud juba tori tervitus, luuletused Eestimaast, Rapla maakonna koolinoorte 6.-9. klas- kättesaadavasse kaugusesse. Lisaks laulud noorte laulupeolt, tantsud ra- si korvpalli MV saavutasid III koha: on oluline ka meie koolis traditsioo- havatantsurühmadelt ja kontserdi Kristjan Nõmmik, Ervin Laurimaa, niline sõbranädal, mille korraldamise viimaseks numbriks tants „See maa“, Kasper Aun, Priit Kalda, Kristjan Vodo- võttis sel aastal oma õlule õpilasesin- kus tantsisid koos noorema ja vane- laztšenko, Paul Nurm, Roland Tamm. dus. Nädal oli jaotatud erinevate stii- ma
Recommended publications
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne Töö nr 14/1248 Tallinn 2015 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 2 Kinnitan: Erki Niitlaan . Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Aadu Niidas . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017) Hedi Schvede . Hüdrogeoloog Raili Kukk . Keskkonnaspetsialist Taavi Loogna . Assistent OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 3 SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE .............................................................................. 6 2. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 8 2.1 Menetlusosalised .................................................................................................... 8 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ................ 8 2.3 Kasutatud infoallikad ........................................................................................... 10 2.4 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ................................................................... 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ........... 11 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk
    [Show full text]
  • Vigala Meeskvintett Andis Lahkumiskontserdi
    TÄNA LEHES: • Mardinädalast. Lk 2 Märjamaa • Vana-Vigala rahvamaja sai tunnusmärgi. Lk 3 • Saame tuttavaks: teat- ritudeng Mathias-Einari Leedo. Lk 4 • Eriarstiabi Rapla maakon- Nädalaleht nas. Lk 7 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 40 (1288) 7. november 2018 Hind 0,50 eurot Vigala meeskvintett andis lahkumiskontserdi Kui siinkirjutaja aegsasti kontserdipaika jõudis, olid kohad saalis juba täis. Toole tassiti klassidest juurde, et kõik, kes tulid osa saama Vigala meeskvinteti 20. aasta- päeva kontserdist, ikka istuda saaksid. Pärast rehkendasime, et umbes 300 ini- mest oli Vana-Vigala tehnika- ja teenin- duskooli saalis küll. Kontserdipaigana eelistati TTK saali, kus on parem akustika kui rahvamajas. Kontserdi avasõnad ütlesid Aveli Mee- les ja Anni Vitsberg, kes meenutasid, kui- das veel päris väikeste tüdrukutena algas nende koostöö kvintetiga. Nüüd on kahest neiust sirgunud hõbehäälsed kaunitarid, kelle noored hääled meestelaulu tihti on täiendanud. Kontserdil tegid kaasa ka Vigala mees- koor, Lihula naiskoor Leelo ja Kullamaa naiskoor Jakobi. Kava algaski kõigi laul- jate esituses Eesti õpilasmaleva kunagise Oruveski rühma lauluga, mille sõnu oli ko- halikele oludele pisut kohandatud: tulge ja Vigala meeskvintett otsustas tegevuse lõpetada tipus olles. Vasakult Henn Kalda, Meelis tundke, et meiega olete midagi ilusat leid- Pappe, Meelis Välis, Tõnu Haljas ja kvinteti juhendaja Olavi Meeles. nud. Järgnev teadaanne enam nii ilus ei ol- Mehed kinkisid oma juhendajale puuskulptuuri, mille valmistas Kullamaal elav Merike nud. Meeskvinteti juht Olavi Meeles ütles, Salumaa. et kahekümne aasta pikkusel teel on algul Foto Reet Saar ehk konarlik rada läinud aina laiemaks, kuid see kontsert jääb meeskvintetile sel- Kava oli kokku pandud tähenduslikest sid ühendkooride esituses Rod Stewarti lisel kujul viimaseks.
    [Show full text]
  • Nr 1 10. Jaanuar 2018.Pdf
    TÄNA LEHES: • Kuidas kuused linnakoju jõudsid. Lk 2 Märjamaa • Tagasivaade Märjamaa valla aastale. Lk 4 • Rahvamajade ring: Kivi- Vigala. Lk 6 • Kokkuvõte Vigala valla Nädalaleht elust. Lk 7 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 1 (1249) 10. jaanuar 2018 Hind 0,50 eurot Põrgupõhja punker on vabadusvõitluse sümbol 2017. aasta viimane talvehom- aastat. mik oli ilus, selge ja paari kül- RVL loodi 1946. aastal ees- makraadiga. 70 aastat tagasi märgiga koondada inimesi, 1947. aastal Põrgupõhja lahin- kes oleksid valmis Nõukogude gu päeval oli külm ja lumine võimu vastu välja astuma ja talvepäev, sellest teadis rää- Eesti vabariiki taastama. 31. kida tol ajal 15aastane olnud detsembri lahingus hukku- Ilme Kurig (Valdek) Konuve- sid Asta Jõesaar ja Jaan Roosi. rest. Ilme on iga-aasta viima- Sõnavõtus nimetas H. Magnus sel päeval Põrgupõhjal. veel Arnold Ojastet ja Ants Kohalejõudmist kiirendasid Kaljuranda. Reemet Kasekampi tehtud Tore oli näha esinemas H. suunaviidad. Magnust, keda teame ühe liid- Nüüdseks on ümberkaud- rina näituste ja ürituste kor- sed männimetsad raieküpseks raldamisel. Haapsalus alustas Foto: Jaan Viska sirgunud. Omal ajal oli siin ras- ta Eesti lipu päeva traditsioo- kesti avastatav metsavendade ni. Ta on mees, kes tegeleb soovitas, et pange olulist lähi- naiskodukaitsjate hernesupp, punker, kus paiknes Relvas- kodanike kasvatamisega, see ajaloost kirja kasvõi täna. abistajate küpsetised ja kuum tatud Vastupanu Liidu (RVL) toimub kodanikuks olemise Siis asetasid pärjad Eesti ravimtee igati ära. Rakette staap. Sealsamas kulges läbi kaudu. Endiste Metsavendade Liit, lastes anti märku, et kange- metsa Rapla–Virtsu raudtee Veel kuulsime temalt üht Kaitseliidu Rapla Malev ja lasi pole unustatud. Teame, trass, mis lasi metsavendadel ajalooliste dokumentide saa- Ilme Kurig.
    [Show full text]
  • Lääne-Eesti Oletatavad Ühendusteed Ja Teedevõrk 10.–17. Sajandil
    67 Lääne-Eesti oletatavad ühendusteed ja teedevõrk 10.–17. sajandil Valdo Praust, mõisa- ja teeajaloohuviline Maanteemuuseumi 2011. aasta aastaraamatus esitasin Eesti muinas- ja keskaegse teedevõrgu rekonstrueerimise üldpõhimõtted ja tõin välja tollase oletatava teedevõrgu [Praust, 2011]. Edaspidi olen detailselt vaadelnud nii Piibe maantee muinas- ja keskaegset kujunemislugu [Praust, 2012] kui ka Tallinnast Viljandisse viivaid talimaanteid [Praust, 2014]. Käesolev artikkel annab detailsema ülevaate Lääne-Eesti muinas- ja keskaegsetest ühendusteedest, mille olen rekonstrueerinud samadel põhimõtetel ja sama liiki algallikaid kasutades. 68 MAANTEEMUUSEUMI AASTARAAMAT 2016 1. Tallinn–Pärnu maantee lõuna pool Märjamaad Märjamaal ristuvad kaasajal Tallinn–Pärnu ja Koluvere–Rapla suunas kulgevad maanteed. Võib oletada, et kihelkonnakiriku tekkimise ajal Märjamaale (küla sellele ei eelnenud) ehk hiljemalt 14. sajandi alguses oli pilt ligikaudu samasugune, st ristusid kaks tähtsat maanteed. Täpsem analüüs aga näitab, et muinas- ja keskajal on mõlemad nimetatud teed olnud küll olemas, kuid on kulgenud praegusest hoopiski erinevalt. Samas on mõlemad teed olnud juba muinasajal üle-eestilise tähtsusega. 1.1. Tallinn–Pärnu maantee eellane suundus tõenäoliselt Soontaganale On tõenäoline, et Tallinn–Pärnu maantee eellane viis muinasajal välja Soontaganale kui Lõuna-Läänemaa keskusesse. Pärnu tekkis tähtsa linnalise keskusena alles peale 13. sajandi ristisõdu. Lisaks sellele pääses sama teed pidi tõenäoliselt ka küll Pärnu sadamakohta ja sealt edasi mööda praegust Lodja–Kilingi-Nõmme teed ka Sakalasse, kuid see oli selle (Märjamaad läbiva) maantee seisukohalt juba teisejärguline. Lääne-Eesti oletatavad ühendusteed ja teedevõrk 10.–17. sajandil 69 Arvatavasti kuni Manni kõrtsikohani (praegu vana maanteeharu ääres, ligikaudu Päärdu ja Jädivere vahel keskkohas, tõenäoliselt 18.–19. sajandi vahetusel ehitatud hoone on säilinud tänini) kulges suvine lõuna poole viiv Soontagana maantee mööda meile tuntud sihti (v.a Konuvere ja Velise vaheline lõik).
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika Reviewed Population Vital and Census Statistics
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kohila Kohila Rapla Juuru RAPLA Loodna Raikküla Märjamaa Kehtna Märjamaa Käru Järvakandi Vigala Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 16 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Raplamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Raplamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-86-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA Huvi tõus Eesti rahvastikuarengu vastu vene aja lõpupoole
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • E67)(E67) VEE R 44 (E67)(E67) 0 000333 O 44 (E67)(E67) 000333 44 (E67)(E67)R 000 44 (E67)(E67)
    92 ALAJAAMAD 91 Nurme 121 10/0,4 kv alajaam nimega Lava 90 Uue-Nurme 1 10/0,4 kv alajaam nimega Rukki 41 10/0,4 kv alajaam nimega Pähkli 81 10/0,4 kv alajaam nimega Ülase 122 10/0,4 kv alajaam nimega Vahenurme I Palase küla Ojaäärse küla 2 10/0,4 kv alajaam nimega Kardi 42 10/0,4 kv alajaam nimega Matsuma 82 10/0,4 kv alajaam nimega Jakobi 89 Nurme-Kustase 123 10/0,4 kv alajaam nimega Pliiatsi 43 10/0,4 kv alajaam nimega Pae r Nurme 3 10/0,4 kv alajaam nimega LeppikoVanamõisa küla 83 10/0,4 kv alajaam nimega Oksüüdi 202 K 124 10/0,4 kv alajaam nimega Koba Tõnumaa küla 44 10/0,4 kv alajaam nimega Dolomiit 201 203 20175 Kr 4 10/0,4 kv alajaam nimega Kaelase 84 10/0,4 kv alajaam nimega Lõpu Hendriku Maanda 5Kr 125 10/0,4 kv alajaam nimega Vahenurme r K 45 10/0,4 kv alajaam nimega EermaVaguja küla 3 5 10/0,4 kv alajaam nimega Abro 85 10/0,4 kv alajaam nimega Soo 4Kr Manni küla 204 Söötma r 126 10/0,4 kv alajaam nimega Künka K 46 10/0,4 kv alajaam nimega Veski 3 6 10/0,4 kv alajaam nimega Kaelase kool 86 10/0,4 kv alajaam nimega Tralli Jaagu 127 10/0,4 kv alajaam nimega Võru 47 10/0,4 kv alajaam nimega Uduvere a Uus-Ale j o 7 10/0,4 kv alajaam nimega Kuuse 87 10/0,4 kv alajaam nimega Rita e 96 s e n e 128 10/0,4 kv alajaam nimega Kablimaa g 205 206 o 48 10/0,4 kv alajaam nimega Oksa R 8 10/0,4 kv alajaam nimega Villota 88 10/0,4 kv alajaam nimega Leivakombinaadi 208 49 10/0,4 kv alajaam nimega Anelema 129 10/0,4 kv alajaam nimega Kadaka 207 9 10/0,4 kv alajaam nimega Moosi 89 10/0,4 kv alajaam nimega Alevi Rääski küla r K 50 10/0,4 kv alajaam
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Vigala Sõnumidvigala Valla Ajaleht NR. 10 (177) November 2016 TASUTA
    Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 10 (177) November 2016 TASUTA ElanikE arvamusE väljasElgitaminE märjamaa-kullamaa-vigala VALDADE ÜHINEMISE OSAS TOIMUB VIGALA VALLA RAHVAKÜSITLUSPUNKTIDES 18.11.2016 kell 10.00 kuni 18.00 19.11.2016 kell 10.00 kuni 18.00 20.11.2016 kell 12.00 kuni 20.00 Kivi-Vigala küsitluspunkti hääletamisruum asub Kivi-Vigala külas Kiriku tee 4 (Kivi-Vigala Rahvamaja) mille piiridesse kuuluvad Araste, Jädivere, Kivi-Vigala, Konnapere, Kurevere, Leibre, Manni, Naravere, Palase, Pallika, Päärdu, Rääski, Sääla ja Vaguja külad. Vana-Vigala küsitluspunkti hääletusruum asub Vana-Vigala külas Jaama tn 21 (Vana-Vigala Rahvamaja) mille piiridesse kuuluvad Avaste, Kausi, Kesu, Kojastu, Läti, Oese, Ojapere, Paljasmaa, Tiduvere, Tõnumaa, Vanamõisa, Vana-Vigala ja Vängla külad. Rahvaküsitlusel saab osaleda isikut tõendava dokumendi alusel iga vähemalt 16-aastane teovõimeline ja hääleõiguslik isik, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elab püsivalt Vigala valla maa-alal. Isikul, kes oma tervisliku seisundi tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel ei saa osaleda küsitluskohas toimuval küsitlusel võimaldatakse küsitluslehe kodus täitmist. Küsitluslehe kodus täitmise põhjendatud taotlus tuleb esitada küsit- luskomisjonile või vallasekretärile hiljemalt 20. novembriks kella 17.00-ks. Taotlus esitada lihtkirjalikult või meili teel: [email protected]. 2 VIGALA SÕNUMID kujunes aga see osa, kus enamus õpi- lastest sai proovida kalade lahkamist, uuriti täpsemalt kalade siseorganeid ja kuidas soomustelt kala vanust luge- da. Kevadel ootab ees jätkupäev kooli- tusele ja nimelt sõit kalapüügiretkele. 21. oktoobril, enne vaheajale minekut, tähistasime traditsiooniliselt koolis hõimupäeva. Õpetaja Eve Kärsna ju- hendamisel olid üheksandikud ette valmistanud lühiülevaate meie hõim- lastest ungarlastest, lõõtsadel mängi- sid Ungari rahvaviise Egert Nei, Aron Aun ja õpetaja Aili Soonberg ning tantsisime tšaardaši õpetaja Ilona Noore juhtimisel.
    [Show full text]