OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne

Töö nr 14/1248

Tallinn 2015 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 2

Kinnitan:

Erki Niitlaan ...... Juhatuse liige

Keskkonnamõju hindasid:

Aadu Niidas ...... Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017)

Hedi Schvede ...... Hüdrogeoloog

Raili Kukk ...... Keskkonnaspetsialist

Taavi Loogna ...... Assistent OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 3

SISUKORD

1. SISU KOKKUVÕTE ...... 6 2. SISSEJUHATUS ...... 8 2.1 Menetlusosalised ...... 8 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ...... 8 2.3 Kasutatud infoallikad ...... 10 2.4 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ...... 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ...... 11 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 11 3.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele ...... 11 4. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND ...... 12 4.1 Tootmisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud ...... 12 4.2 Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline kirjeldus ...... 13 4.2.1 Geoloogiline kirjeldus ...... 13 4.2.2 Hüdrogeoloogilised tingimused ...... 14 4.2.3 Turbalasundi kirjeldus, turba kvaliteet ja maavara varu ...... 14 4.3 Kuivendamistingimused, pinnasevee seisund ...... 16 4.3.1 Vigala jõgi ...... 18 4.3.2 jõgi ...... 18 4.4 Maastik ja kliima ...... 19 4.5 Loodusobjektid, rohevõrgustik ja pärandkultuuriobjektid mäeeraldisel ja selle ümbruses, sh kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad ...... 20 4.5.1 Kaitsealused loodusobjektid ...... 20 4.5.2 Teised loodusobjektid ...... 21 4.6 Taimestik, loomastik ja linnustik ...... 21 4.7 Peatüki kokkuvõte ...... 22 5. KAVANDATAV TEGEVUS KARJÄÄRIS. VÕIMALIKUD TEGEVUSE ALTERNATIIVID ...... 26 5.1 Ettevalmistustööd ...... 26 5.2 Kasutatav tehnoloogia ...... 26 5.3 Võimalikud tegevuse alternatiivid ...... 27 5.4 Korrastamistööd ...... 28 5.5 Peatüki kokkuvõte ...... 28 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU ...... 29 6.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja rohevõrgustikule ...... 29 6.2 Mõju loomadele, lindudele, taimedele ja Natura 2000 aladele ...... 31 6.3 Mõju pinnaveele, pinnaseveele ...... 32 6.3.1 Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveele, sh eesvooludele ...... 32 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 4

6.3.2 Leevendus meetmed pinnaveekvaliteedi parandamiseks ...... 35 6.3.3 Mõju pinnasevee režiimile, sh lähipiirkonna salvkaevudele ...... 35 6.4 Mõju põhjaveele, sh lähipiirkonna puurkaevudele ...... 36 6.5 Välisõhk ...... 37 6.5.1 Müra ...... 37 6.5.2 Tolm ...... 41 6.6 Võimalike jäätmete teke ...... 41 6.7 Võimalikud keskkonnaavariid ...... 42 6.8 Tuleohutus ja selle riskianalüüs ...... 42 6.9 Mõju maastikule kaevandamise ajal ja selle järel ...... 44 6.10 Mõju infrastruktuurile ...... 44 6.11 Loodusressursi otstarbekas kasutamine ning vastavus säästva arengu põhimõtetele ...... 45 6.12 Füüsikaliste mõjutegurite ulatusest Tõnumaa mäeeraldisel, s.h koosmõju Illaste turbatootmisalaga ...... 45 6.13 Mõju elanike tervisele, varale ja kogukonnale (sh sotsiaalne mõju) ...... 48 6.14 Muud mõjud ...... 50 6.15 Keskkonnamõju hindamine ...... 50 6.16 Peatüki kokkuvõte ...... 53 7. KESKKONNAMÕJU TEGURITE LEEVENDAMISE VAJADUS JA VÕIMALUS ...... 55 7.1 Kaitstavad loodusobjektid – kanakull ...... 55 7.2 Pinnavee juhtimine eesvoolu ...... 55 7.3 Välisõhk ...... 55 7.4 Tuleohutus ...... 56 7.5 Korrastamine ...... 56 8. KESKKONNASEISUNDI JÄLGIMISE VAJADUS JA SUUNAD . 59 9. TEADMISEKS OTSUSTAJALE JA ARENDAJALE ...... 61 9.1 Alternatiivne tegevus korrastamisele ...... 61 9.2 Taotletava mäeeraldise maavaravarud ...... 61 9.3 Teiste keskkonnalubade vajadus ...... 61 10. KOKKUVÕTE JA KOONDHINNANG, SOOVITUSED EDASISEKS TEGEVUSEKS ...... 62 11. KASUTATUD MATERJALID ...... 65

TEKSTILISAD

1. ERA Valduse AS Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus ja seletuskiri. Koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER. (Täiendatud 27.06.2013. a). 2. ERA Valduse AS Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise luba Rapm-021. 3. Heaks kiidetud Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldise muutmise ja sulgemisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm koos lisadega. 4. Keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise otsus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 5

5. Keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise teade 28.05.2014. a Ametlikes Teadaannetes ja Keskkonnaameti Harju-Rapla-Järva regiooni 29.05.2014. a avalikustamise otsus nr HJR 6-7/14/11502-2. 6. 19.06.2014. a keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu protokoll koos registreerimise lehega. 7. 12.06.2014. a saabunud Elle Redlich’i pöördumine koos vastusega. 8. Vigala Vallavalitsuse 18.06.2014. a kiri nr 17-1/345 keskkonnamõju hindamise aruande küsimused ja märkused koos vastusega. 9. Terviseameti 17.06.2014. a kiri nr 9.3-4/4209 koos vastusega. 10. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon 18.06.2014. a kiri nr HJR 6- 7/14/11502-3 keskkonnamõjuhindamise aruande ettepanekud koos vastusega. 11. 04.11.2014. a kanakulli elupaiga teemaline koosolek Keskkonnaameti peakontoris. 12. 14.07.2014. a tolmu ja müra mõõtmiste protokoll STL 14/119, OÜ Inseneribüroo STEIGER. 13. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon 18.02.2015. a kiri nr HJR 6- 7/14/11502-12 keskkonnamõjuhindamise aruande ettepanekud koos vastusega. 14. 24.01.2015. a saabunud Elle Redlich’i pöördumine koos vastusega. 15. Kirjavahetus Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooniga pärast heakskiitmiseks esitamist. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 6

1. SISU KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eesmärk on hinnata Tõnumaa turbamaardla Tõnumaa turbatootmisala (Vigala vald, Rapla maakond) kaevandamise loa taotlemise ja tootmisala sulgemisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon (edaspidi otsustaja või järelvalvaja) ERA Valduse AS (edaspidi arendaja) esitatud maavara kaevandamise loa taotluse alusel oma 03.10.2013. a kirjaga nr HJR 10-5/13/ 8602-11. KMH algatati vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemide § 3 punktile 1 / 1 /, mille kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Sama seaduse § 5 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Sama seaduse § 6 lõige 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise suuremal kui 25 ha suurusel alal ja turba mehhaniseeritud kaevandamise. Sama seaduse punkt 29 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise lõpetamise suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba mehhaniseeritud kaevandamise lõpetamise. Sama seaduse § 11 lõige 2 sätestab, et otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Sama seaduse § 11 lõige 3 sätestab, et § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata / 1 /.

ERA Valduse AS (edaspidi arendaja) on turba kaevandamise ja väärindamisega tegelev ettevõte Rapla maakonnas. Arendajal on Tõnumaa turbatootmisalal maavara kaevandamise luba Rapm-021 kehtivusega kuni 24.01.2028. a, mis asub kohaliku tähtsusega Tõnumaa turbamaardlas (registrikaart 0245). Teenindusmaa pindala on 304,13 ha sh mäeeraldis 244,51 ha. Arendaja taotleb uut kaevandamise luba Tõnumaa turbatootmisalale selliselt, et mäeeraldis hõlmaks maavara ratsionaalse kasutamise eesmärgil ka mäeeraldise teenindusmaa piiresse jäävat 15,48 ha hõlmavat aktiivset tarbevaru. Lisaks taotletakse ammendatud ja tootmisest välja langenud ning tootmisest välja langevate alade kompenseerimiseks 2009. a uuritud ala, mille pindala on 81,28 ha. Lisaks sellele on samaaegselt mõistlik korrigeerida teenindusmaa külgpiiri, et mäeeraldise piiripunktid ei ületaks teenindusmaa piire nagu kehtivas loas on.

Kaevandamise loa taotluse kohaselt on uue Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindalaks 386,84 ha, sh mäeeraldis pindalaga 335,60 ha. Turba aktiivne tarbevaru mäeeraldise piires on 1 219 tuh t, millest kaevandatav varu moodustab 926 tuh t. Tarbevaru moodustab 506 tuh t ulatuses vähelagunenud turvas, millele lisandub taotluse põhjal aktiivne tarbevaru 32 tuh t (mis moodustab kokku kaevandatava varu 538 tuh t) ja hästilagunenud turvas, mille varu on 627 tuh t (kaevandatav 388 tuh t). Taotluse kohaselt jääb kaevandamise maksimaalseks aastamääraks 25 tuh t ja loa kehtivusajaks pärast muutmist 30 aastat. Antud tingimusi arvestades on sisuliselt tegu osalise mäeeraldise laiendusega, mis hõlmab nii uut ala kui likvideerib ka olemasolevas loas esinevad puudused ning tagab maavara varu ratsionaalsema kasutamise.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 7

Keskkonnamõju hindamise aruandes on kirjeldatud tootmisala ja piirkonna looduslikke tingimusi, arendaja kavandatavat tegevust ning võimalikke alternatiive. Antud on ülevaade võimalikest korrastamissuundadest ja nende rakendamisvõimalustest. Analüüsitud on turbatootmise mõju pinna- ja põhjavee seisundile, välisõhule, piirkonna looduskeskkonnale ja elanikele. On antud soovitusi keskkonna mõjutegurite seireks. Käsitletud on leevendusmeetmeid ning alternatiivseid tegevusi keskkonnamõjude vähendamiseks. Aruandes tehtud hinnanguid ja prognoose saab arvestada taotletavale mäeeraldisele vee erikasutusloa menetlemise protsessis.

KMH menetluse käiku kajastavad järgmised dokumendid, mis on toodud ka aruande tekstilisades:  ERA Valduse AS Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus ja seletuskiri. (lisa 1);  ERA Valduse AS Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise luba Rapm-021. (lisa 2);  Heakskiidetud Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldise muutmise ja sulgemisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm koos lisadega, sh 07.12.2012. a. toimunud avaliku arutelu koosoleku protokoll (lisa 3);  Keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise otsus (lisa 4);  Kanakulli pesitsuspaiga infopäring Keskkonnaagentuurist koos vastusega (lisa 5);  KMH aruande avalikustamisel laekunud kirjad koos vastustega (lisad 7 - 10);  04.11.2014. a Keskkonnaameti peakontoris toimunud koosoleku memo (lisa 11).

KMH toimus vastavalt KeHJS-le ning juhinduti Keskkonnaministeeriumi KMH juhendist / 2 /. Aruanne koosneb 11-st peatükist, sh kasutatud allikate loetelust ja 14-st tekstilisast. KMH käigus tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu eeldatavas mõju piirkonnas (vt ptk 4), kirjeldati arendaja tehnoloogilisi kavatsusi (vt ptk 5), hinnati kavandatavate tegevuste võimalikke keskkonnamõjusid ning analüüsiti ja võrreldi tehnoloogilisi alternatiive ja nende efektiivsust ning võimalikke leevendusmeetmeid (ptk 6 ja 7). Lisaks anti soovitusi keskkonnaseisundi jälgimise korraldamiseks (ptk 8). Nii taotlejale kui ka menetlejale teadmiseks olevaid ja KMH käigus esile kerkinud teemasid on käsitletud peatükis 9.

Keskkonnamõju hindamisel arvestati pikaaegset turbatootmise kogemust Eestis. Turbatootmise oodatava negatiivse keskkonnamõju hindamiseks kasutati analoogina ka ning Sooniste II turbatootmisaladel toimuvate tegevuste keskkonna ja reaalseid mõjusid / 3 ja 4 / Mõjutatavate tundlike objektide olemasolu määrati EELIS-e (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur teabe ning Maa-ameti kaardirakenduste põhjal. Kokkuvõttes pakuti välja parim lahendusvariant, kuidas kavandatavat tegevust leevendusmeetmete abil ellu viia, loodusele minimaalselt kahju tekitades ja looduslikke ressursse võimalikult otstarbekalt kasutades. Samuti pakuti välja võimalik korrastamise suund.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 8

2. SISSEJUHATUS

2.1 Menetlusosalised

Arendaja:

ERA Valduse AS, registrikood 10218875, aadress Metsanurga 2, Märjamaa, 78301 Rapla maakond. Majandustegevuse registri registreering maavara kaevandamiseks nr KA00002, registreerimise kuupäev 10.12.2003. a. Kontaktisik Allar Peek, tel 50 74 220, e-post: [email protected].

Otsustaja ja järelevalve tegija:

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, Tallinna mnt 14 pk 5, 79513, Rapla. Kontaktisikud Ester Pindmaa, tel 384 8744, e-post: [email protected]

Ekspert:

OÜ Inseneribüroo STEIGER, registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn. KMH vastutav spetsialist Aadu Niidas, litsentsi nr KMH 0145, 26.10.2017. Kontaktisik Taavi Loogna, tel 668 1013, e-post: [email protected]. Ekspertrühma koosseis:  Aadu Niidas, ekspert (litsents KMH 0145, kehtivus 26.10.2017);  Taavi Loogna, assistent;  Sander Kahk, assistent;  Raili Kukk, keskkonnaekspert.

Asjast huvitatud isikud on arendaja, Vigala Vallavalitsus ja valla elanikud ning Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon.

2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine

KMH programmi menetlusprotsessi kirjeldus

Arendaja esitas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile 25.04.2012. a. Tõnumaa turbatootmisalal maavara kaevandamise loa nr Rapm-021 muutmise taotluse (lisa 3 alalisa 1). Esitatud loa muutmise taotluse põhjal alustas Keskkonnaameti Harju-Järva- Rapla regioon oma 20.06.2012. a kirjaga nr HJR 10-5/12/11557-6 (lisa 3 alalisa 2) keskkonnamõju hindamise. KMH algatamise teade avalikustati 02.07.2012. a Ametlikes Teadaannetes (lisa 3 alalisa 3). KMH programmi valmimisest, avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teavitati 16.11.2012. a Ametlikes Teadannetes (lisa 3 alalisa 4).

Koostatud KMH programmi eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 19.11.2012. aastast kuni 06.12.2012. aastani. KMH programmi eelnõuga sai tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee ja Vigala Vallavalitsuse veebilehel www.vigala.ee. Programmi eelnõu kohta sai Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kuni 06.12.2012. a. Programmi eelnõu kohta kirjalikke küsimusi ei saabunud. Seejärel korraldas arendaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 9

07.12.2012. a Vigala vallamajas KMH programmi avaliku arutelu, mis protokolliti. Avalikul arutelul osales viis inimest. Esindatud oli arendaja, ekspert ja kohalik omavalitsus. Avalikul arutelul tehtud ettepanekute põhjal (lisa3 alalisa 5) täiendati KMH programmi, mille kiitis Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon heaks oma 15.01.2013. a kirjaga nr HJR 6-7/12/11557-12 (lisa 3 alalisa 6).

Arendaja esitas 22.03.2013. a (ja 27.06.2013. a täiendatud) samale alale uue maavara kaevandamise loa taotluse (edaspidi MKLT) (lisa 3 alalisa 7), mille põhjal algatas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon oma 03.10.2013. a kirjaga nr HJR 10-5/13/8602-11 uue KMH (detailsemat menetluse käiku kajastavad lisa 3 alalisad 8 ja 9). Uus KMH algatati vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemide seaduse § 3 punktile 1 / 1 /, mille kohaselt tuleb hinnata keskkonna- mõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Sama seaduse § 5 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Sama seaduse § 6 lõige 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise suuremal kui 25 ha suurusel alal ja turba mehhaniseeritud kaevandamise, punkt 29 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise lõpetamise suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba mehhaniseeritud kaevandamise lõpetamise. Sama seaduse § 11 lõige 2 sätestab, et otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta ning § 11 lõige 3 sätestab, et § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. KMH algatamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes 09.10.2013. a.

Eelnevas lõigus kirjeldatud uus KMH algatati 22.03.2013. a esitatud (ja 27.06.2013. a täiendatud) MKLT põhjal, mis kattus nii iseloomult, pindalalt, kui taotlusega hõlmatud mahtude poolest suures osas arendaja 25.04.2012. a esitatud taotlusega. Seetõttu otsustati (lisa 3 alalisa 9) uuendada KMH menetlust, millest tulenevalt täiendati 15.01.2013. a heakskiidetud KMH programmi, 22.03.2013. a esitatud ja 27.06.2013. a täiendatud MKLT põhjal.

Lisas 3 esitatud KMH programm on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 15.01.2013. a kirjaga nr HJR 6-7/12/11557-12 (lisa 3 alalisa 6) heakskiidetud programmi täiendatud versioon, milles on arvestatud 22.03.2013. a (ja 27.06.2013. a täiendatud) esitatud maavara kaevandamisloa taotlusega (lisa 1). Uue KMH programmi (lisa 3) täiendamisest informeeriti kõiki protsessist huvitunud osapooli. Uue KMH programmi (lisa 3) kiitis Keskkonnaamet heaks oma 11.02.2014. a. kirjaga nr HJR 10- 5/14/8602-18 (lisa 4). KMH programmi täpsem menetluskäik on toodud lisas 3.

KMH aruande menetluse protsessi kirjeldus

Aruande koostamisel lähtuti järelvalvaja kinnitatud Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbamaardla Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldise kaevandamise loa taotlemise ja sulgemisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmist (lisa 3), KeHJS-st ja Keskkonnaministeeriumi koostatud juhendist / 2 /. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 10

Valminud KMH aruande avalikustamisest teavitati 28.05.2014. a. Ametlikes Teadaannetes (lisa 5). Avalikustamise teade ilmus ka kohaliku ajalehe Vigala Sõnumid 2014. a juuni numbris, mis ilmus 05.06.2014. Täiendavalt olid teated paigutatud Kivi- Vigala ja Vana-Vigala kaupluse juurde infotahvlile. Aruandega oli võimalik tutvuda 05.06. - 18.06.2014. a. Keskkonnaameti Rapla kontoris, Vigala Vallavalitsuses ja Keskkonnaameti koduleheküljel. Avalikustamise perioodil saabus kokku 4 ettepanekut, mis on esitatud koos vastustega aruande lisades 7 - 10. Aruande avalik arutelu toimus 19.06.2014. aastal Vigala Rahvamajas. Koosolekul osales 10 inimest. Esindatud oli arendaja, ekspert ja kohalik omavalitsus. Koosoleku tähelepanekute (lisa 6), avalikustamise perioodil laekunud ettepanekute (lisa 7 - 10) ja kanakulli püsielupaiga moodustamise koosoleku (lisa 11) põhjal on täiendatud KMH aruannet.

2.3 Kasutatud infoallikad

Keskkonnamõju hindamisel olid põhilisteks infoallikateks:  Tõnumaa turbamaardla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandmise loa taotlus ja seletuskiri (lisa 1);  Tõnumaa turbamaardla Tõnumaa II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2009. a) / 11 /;  Tõnumaa turbamaardla vähe- ja hästilagunenud turba aktiivse reservvaru osaliselt kaevandamisväärseks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 01.08.2011. a) / 12 /.

Kasutatud dokumentide ja infoallikate täielik loetelu on toodud käesoleva aruande 11. peatükis vastavate viidetega tekstis.

2.4 Keskkonnamõju hindamise eesmärk

Aruandes hinnatakse Tõnumaa turbamaardlas asuva Tõnumaa mäeeraldise, kaevandamise, korrastamise ja vee kõrvaldamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju.

KMH eesmärk on:  Teha kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamise tulemuste põhjal ettepanek sobivaimate lahendusvariantide valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut.  Anda tegevusloa andjale teavet kavandatavate tegevuste ja nende reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnevate keskkonnamõjude ning negatiivsete keskkonnamõjude vältimise või minimeerimise võimaluste osas.  Võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada kaevandamise loa, vee- erikasutusloa ja korrastamise tingimuste väljastamise menetlustes. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 11

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

ERA Valduse AS on turba kaevandamise ja väärindamisega tegelev ettevõte Rapla maakonnas, kes kaevandab kohaliku tähtsusega Tõnumaa turbamaardlas (registrikaart 0245) Tõnumaa tootmisala (pindala 244,49 ha) mäeeraldisel (kaevandamise luba Rapm- 021; kehtivusaeg 24.01.2028) vähe- ja hästilagunenud turvast. Arendaja taotleb uut kaevandamise luba, mille tulemusena moodustatakse uus terviklik mäeeraldis. Uus terviklik mäeeraldis koosneb olemasolevast alast, millele lisatakse maavara ratsionaalse kasutamise eesmärgil juurde teenindusmaa piiridesse jääv 15,48 ha suurune reservvaru ja mäeeraldise lõunaosas asuv 75,63 ha suurune tarbevaru. Kokku on uue mäeeraldise pindala koos teenindusmaaga 386,84 ha, millest mäeeraldise pindala moodustab 335,60 ha. Arendaja rajas 2006. aastal Märjamaale turba pakketsehhi, kus valmistatakse turbast suurpalle. Taotletavalt uuelt mäeeraldiselt kaevandatavat turvast kasutatakse pakketsehhi varustamiseks toorainega. Samuti transporditakse lahtist turvast laevadele ekspordi eesmärgil. Pakketsehhis väärindatud turvas leiab kasutust aiandusturbana põllumajanduses (vähelagunenud turvas) ning kütteturbana (hästilagunenud turvas) (lisa 1). Keskmiseks turba kaevandamise maksimaalseks aastamääraks on 25 tuh t aastas. Luba taotletakse 30 aastaks.

3.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele

Arendaja esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa taotluse, mis on vormistatud ja esitatud vastavalt keskkonnaministri 6. mai 2005. a määrusele nr 36 „Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm“ / 5 /. Esitatud taotluste menetlusse võtmine on avalikustatud vastavalt maapõueseaduse / 6 / § 29 nõuetele Ametlikes Teadaannetes 09.10.2013. a (lisa 3). Keskkonnamõju hindamise algatamise otsusega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Rapla kontoris (Tallinna mnt 14, kontaktisik Ester Pindmaa, tel 384 8744).

Vastavalt Looduskaitse arengukavale on soovituslik jätkata turba tootmist aladel, mis on juba eelnevalt kuivendatud, või olnud kasutuses / 7 /. Raplamaa maakonnaplaneeringu kohaselt on turba tootmist Rapla maakonnas käsitletud kui ühte ettevõtluse arengusuunda / 8 /.

Raplamaa teemaplaneeringu kohaselt ei ole soovitslik väljastada maa-ainese kaevandamise lubasid rohelise võrgustiku aladele. Piiranguvööndites, mida mõistetakse kui kaitsealade majanduslikult kasutatavaid osasid, on teiste hulgas maa-ainese kaevandamine keelatud, juhul kui vastava kaitse-eeskiri seda teisiti ei sätesta. / 9 /

Hetkel kehtivat Vigala valla üldplaneeringu ei eksisteeri, seetõttu puuduvad ka vastavad piirangud taotletava turbatootmisala loomiseks, või sellel loa väljastamiseks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 12

4. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND

4.1 Tootmisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud

Tõnumaa turbatootmisala asub Rapla maakonnas Vigala vallas Oese ja külade territooriumil. Taotletav mäeeraldis paikneb Tõnumaa turbaraba (katastritunnus 88401:003:0036, sihtotstarve turbatootmismaa) ja Märjamaa Metskond 59 (katastritunnus 88401:002:0093, sihtotstarve maatulundusmaa) kinnistutel. Mõlema kinnistu valdajaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet (Tõnumaa turbaraba) ja Riigimetsa Majandamise Keskus (Märjamaa metskond 59) (joonis 4.3).

Taotletav mäeeraldis kujutab endast freesturba tootmisala, mille väljakud on ümbritsetud kraavidega. Taotletava Tõnumaa mäeeraldise ala võib tinglikult jagada kolmeks: olemasolev mäeeraldis, mis kujutab endast alates 1966. aastast toimivat kuivendatud freesturba tootmisala (pindala 244,49 ha), mille väljakud on ümbritsetud kraavidega; kehtiva mäeeraldisega vahetult lõunast piirnev puisraba ala (pindala 75,63 ha) ning kehtivast mäeeraldisest vahetult põhjas asuv osaliselt töödeldud ja kraavitatud ala (pindala 15,48 ha). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on kokku 386,64 ha (joonis 4.3). Väljavedu olemasolevast Tõnumaa turbatootmisalast on seni toimunud mööda kõiki olemasolevaid tootmisalalt väljaviivaid teenindavaid teid (joonis 6.5), välja arvatud mööda Turbaraba teed, mida on kasutatud vaid mõnel korral aastas. Teede hea seisundi eest on seni vastutanud nii Maanteeamet kui arendaja.

Üldine maapind mäeeraldisel on kerge tõusuga põhja suunas. Maapinna absoluutkõrgused töötlemata rabaalal, mäeeraldise lõunaosas, on 14,2 - 18,6 m vahemikus. Olemasoleval tootmisalal jäävad maapinna absoluutkõrgused 14,4 - 19,3 m vahemikku ning töötlemata alal põhja osas 16,7 - 20,0 m vahemikku.

Taotletavast mäeeraldisest ~20 km kaugusele põhja ja lõunasse jäävad vastavalt Märjamaa ning Pärnu-Jaagupi alevid, lähedusse jäävad ka Vana-Vigala, Kivi-Vigala ja külad. Mäeeraldisest ~240 m kauguselt möödub Silla-Jädivere kõrvalmaantee (tee nr 16155), lõunast ja kagust minimaalselt 150 m kauguselt Päärdu-Tõnumaa kõrvalmaantee (tee nr 20180) ning 500 - 600 m kauguselt edelast Oese-Vanamõisa kõrvalmaantee (tee nr 20191). Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee (tee nr 4) jääb ~8 km kaugusele ida suunda. Mäeeraldise teenindusmaa lõunanurk kattub ~50 m ulatuses KONOVERE:VIG keskpinge elektriliiniga 1-20 kV (K4091776), millel on 10 m laiune kaitsevöönd mõlemale poole liini telge. Antud elektriliin ja selle kaitsevöönd jäävad taotletava mäeeraldise teenindusmaale, kus turba kaevandamist tulevikus toimuma ei hakka (lisa 1).

Lähimad elamud asuvad mäeeraldise lõunapoolse osa taotletava ala piirist kuni 500 m kaugusele ja on esitatud allolevas tabelis 4.1 ja joonisele 4.1.

Tabel 4.1 Taotletavale mäeeraldise läheduses asuvad elamud (sh elamumaa sihtotstarbega kinnistud)

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 13

Jrk. nr Lähiaadress Katastritunnus Kaugus mäeeraldisest, m 1. Peru 88401:003:0091 ~420 2. Tikkase 88401:003:0021 ~370 3. Lõohansu 88401:003:0280 ~350 4. Plamuse 88401:003:0145 ~250 5. Oese-Uuetoa 88401:003:0170 ~300 6. Jõeääre 88401:003:0230 ~490 7. Käära 88401:003:0240 ~450 8. Missi 88402:001:0152 ~420 9. Kükkita* 88402:001:0910 ~480 10. Kupja* 88402:001:0870 ~500 11. Agardi* 88402:001:0279 ~480 * elamumaa sihtotstarbega kinnistud

Joonis 4.1 Lähimad elamud, mis asuvad taotletava mäeeraldise lõunapoolses osas

4.2 Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline kirjeldus

4.2.1 Geoloogiline kirjeldus

Tõnumaa turbamaardla asub Pärnu madaliku põhjaosa läbivas loode- kagu suunalises Vigala ürgorus, kus avaneb Alam-Siluri Raikküla lade (S1rk). Aluspõhja ülemise osa moodustavad paksukihilised lubjakivi ja dolomiitsed lubjakivid mergli ja metabentoniidi vahekihtidega. Raikküla lademe paksus kogu maardla piirkonnas on 41 - 45 m.

Ürgorg on täidetud kuni 60 m ulatuses Kvaternaari setetega. Kvaternaari pinnakatte kompleks (Q) liigitab Pleistotseeni vanusega Litoriinamere- ja sooseteteks. Ürgorgu täidavad glatsioflugaalsed setted, mis lasuvad vahetult aluspõhja kivimitel ja on kõikjal maardla piires kaetud nooremate setetega. Segateralise liiva paksus ulatub maksimaalselt 47 meetrini. Suuremal osal turbamaardlal moodustavad turbalasundi OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 14 lamami limnolglatsiaalsed setted – viirsavid, mis avanevad maapinnal soo ümbruses. Viirsavi paksus on 10 - 15 m. Turbamaardlast läänes ja lõunas levivad ning avanevad maapinnal Litoriinamere setted, samuti moodustavad nad maardla lõunaosas koos Limnoglatsiaalsete setetega turbalasundi lamami. Peeneteraliste ja tolmsete liivade paksus ulatub 1 - 4 m. Soosetted koosnevad mitmesugust liiki madalsoo- ja rabaturvastest. Maksimaalseks turbalasundi paksuseks on maardlas 5,0 m.

Tõnumaa turbamaardla on tekkinud madalaveelise järve soostumisel, turbalasundi all paikneb sapropeel (paksusega 0,1 - 0,2 m). Soo toitub sademetest. Rabalasundit ümbritseb madalsoo lasund. Madalsoolasundi moodustab peamiselt hästilagunenud (keskmise lagunemisastmega 38 %) puu-pilliroo ja pilliroo-sfagnumiturvas. Lasundi paksus on 0,9 - 1,2 m. Rabalasund paksusega 3,6 - 6,4 m võtab enda alla enamuse turbamaardlast. Rabalasund esineb märe- ja metsamäre lasundina. Märelasundi moodustab ülemises osas vähelagunenud (keskmise lagunemisastmega 15 %) fuskumiturba kiht paksusega 1,8 - 3,8 m. Alumises osas esineb keskmiselt lagunenud (keskmiselt 32 %) kanarbiku-sfagnumiturvast, mis läheb üle hästilagunenud siirdesoo puu-pillirooturbaks (tuhasus 3,2 %, niiskus 91 %). Raba metsa-märelasund koosneb hästilagunenud magellaanikumi- ja kompeksturbast, millele järgneb kanarbiku- sfagnumiturvas. Tõnumaa soo lamamiks on põhiliselt jääjärvelise (lgIIIjr3) tekkega savid. Puisraba on ümbritsetud madalsoometsaga.

4.2.2 Hüdrogeoloogilised tingimused

Vaadeldavas piirkonnas on geoloogilise kaardistamise andmetel välja eraldatud Kvaternaari setetega seotud pinnasevee kompleks (Q) ja aluspõhja kivimitega seotud Siluri veekompleks (S). Kvaternaari veekompleks liigestab uuritud alal soosetete-, meresetete- ja glatsiofluviaalsetete veekihiks.

Olemasoleva turbatootmisala kuivendusvõrgu üheks eesvooluks on Vigala jõgi, kuhu juhitakse kuivendusveed Sipelga kraavi kaudu, mis jääb taotletavast mäeeraldisest minimaalselt ~110 m kaugusele kirdesse. Sipelga kraavil on 50 m laiune kalda- piiranguvöönd. Teiseks eesvooluks on minimaalselt ~470 m kaugusel lõunas asuv Velise jõgi oma 100 m kaldapiiranguvööndiga, kuhu suunatakse vesi läbi Oese peakraavi ja Tamma oja.

4.2.3 Turbalasundi kirjeldus, turba kvaliteet ja maavara varu

Keskkonnaregistri maardlate nimistu Tõnumaa turbamaardla registrikaardi (0245) põhjal on varukogused vastavalt plokkidele (seisuga 31.12.2013. a) toodud tabelis 4.2.

Tabel 4.2 Tõnumaa turbamaardla maavaravaru (seisuga 31.12.2013. a) (lisa 1)

Kasuliku kihi Maavaravaru, Maavara Plokk Pindala, ha keskmine paksus, m tuh t nimetus 1 1 (Ta) 244,51 1,5 373,4 vähelagunenud turvas 1 2 (Ta) 244,51 1,3 482,6 hästilagunenud turvas 3 (Ra) 39,37 1,4 70,0 vähelagunenud turvas 4 (Ra) 101,22 2,0 361,0 hästilagunenud turvas OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 15

Kasuliku kihi Maavaravaru, Maavara Plokk Pindala, ha keskmine paksus, m tuh t nimetus

1 5 (Ta) 81,29 1,1 147,0 hästilagunenud turvas 1 6 (Ta) 51,98 1,1 123,0 vähelagunenud turvas k 1 7 (Ra ) 15,48 1,4 32,0 vähelagunenud turvas k 1 8 (Ra ) 15,48 2,2 54,0 hästilagunenud turvas Kokku 442,50 1 643,4 (Ta - aktiivne tarbevaru, Rak - kaevandamisväärne aktiivne reservvaru) 1 osaliselt või täielikult taotletavasse mäeeraldisse jäävad plokid.

Taotletava mäeeraldise jääkvaru kogused plokkide kaupa on võetud maardla registrikaardi andmete alusel seisuga 31.12.2013. a. Taotletavast mäeeraldisest jääb välja 0,02 ha suurune maa-ala plokkide 1 ja 2 loodenurgast varu kogusega 31 tonni vähelagunenud turvast ja 40 tonni hästilagunenud turvast, mis aga nõutava täpsuse piires (1 tuh t) plokkide jääkvaru kogust ei mõjuta (lisa 1).

Kokkuvõte varukogustest plokkide lõikes taotletaval Tõnumaa mäeeraldise 335,60 ha pindalal on toodud tabelis 4.3.

Tabel 4.3 Taotletava Tõnumaa mäeeraldise maavaravaru (seisuga 31.12.2013. a)

Kasuliku kihi Pindala, Maavaravaru, Maavara Plokk keskmine Koefitsient ha tuh t nimetus paksus, m 1 (Ta) 244,49 1,1 0,142 373,4 vähelag turvas 2 (Ta) 244,49 1,1 0,182 482,6 hästilag turvas 5 (Ta) 75,63 1,1 0,155 147,0 hästilag turvas 6 (Ta) 51,28 1,1 0,149 123,0 vähelag turvas 7 (Rak) 15,48 1,4 0,149 32,0 vähelag turvas 8 (Rak) 15,48 2,2 0,155 54,0 hästilag turvas Kokku 335,60 1 212,0 (Ta - aktiivne tarbevaru, Rak - kaevandamisväärne aktiivne reservvaru)

Tõnumaa turbamaardla taotletava mäeeraldise ala turbalasundi keskmised üldtehnilised näitajad on toodud alljärgnevas tabelis 4.4.

Tabel 4.4 Taotletava Tõnumaa mäeeraldise turbalasundit iseloomustavad näitajad

Üldtehnilised näitajad

Looduslik niiskus, % Lagunemisaste, % Tuhasus, % 1 (Ta) 89,5 11 2,8 2 (Ta) 89,0 30 7,2 5 (Ta) 90,1 29 5,1 6 (Ta) 91,7 18 1,9 7 (Rak) 91,2 20 1,8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 16

Üldtehnilised näitajad

Looduslik niiskus, % Lagunemisaste, % Tuhasus, % 8 (Rak) 90,5 28 6,3 (Ta - aktiivne tarbevaru, Rak - kaevandamisväärne aktiivne reservvaru)

4.3 Kuivendamistingimused, pinnasevee seisund

Tõnumaa turbatootmisala olemasolev kuivendusvõrk koosneb edela-kirde ja kagu-loode suunalistest kuivenduskraavidest. Kuivenduskraavid asetsevad üksteisest ~20 m kaugusel. Kuivenduskraavidega risti on kogujakraavid. Olemasoleva turbatootmisala idapoolne kuivendusvesi suunatakse kolme kraavi kaudu kokku Sipelga kraavi ja sealt edasi Vigala jõkke. Sipelga kraav on osa riiklikult hooldatava maaparandussüsteemist (kood 5111040011680). Sipelga kraav läbib mitut eraomandis olevat ja Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt hallatavat kinnistut, milledel paiknevad kopratammid. Seetõttu on takistatud kuivendusvee sujuv voolamine Vigala jõkke. Sellest tulenevalt on arendaja andmetel esinenud olukordi (nt 2013 sademetevaene suvi), kui olemasoleva Tõnumaa turbatootmisala kuivendus- ja kogujakraavides on kuivendusveest tühjad, kuid Sipelga kraav vett täis.

Foto 4.1 Sipelga kraav

Olemasoleva turbatootmisala kagu nurgast suunatakse vesi läbi Tamma oja Velise jõkke. Sellel väljavoolul asub ka Tõnumaa turbatootmisala ainukene settetiik, mis vajab tulevikus puhastamist.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 17

Foto 4.2 Tõnumaa turbatootmisala settetiik mäeeraldise kagu nurgas

Foto 4.3 Turbatootmisala kuivendusvete suubumine Tamma ojja, paremalt poolt

Tõnumaa turbatootmisala edelapoolsed kuivendusveed suunatakse läbi kahe kraavi Oese peakraavi kaudu Velise jõkke. Eelnimetatud kuivendussüsteem toimib hästi.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 18

4.3.1 Vigala jõgi

Vigala jõgi on Kasari jõe suurim lisajõgi, mille lähe asub Keava raba põhjaservas. Vigala jõe pikkuseks on 103,3 km ja valgala suuruseks on 1577, km2 / 10 /. Jõe ülemajooks paikneb Põhja-Eesti lavamaal ning kesk- ja alamjooks Lääne-Eesti madalikul. Jõe org enamasi puudub või on nõrgalt välja kujunenud. Ülemjooksu osas on jõgi süvendatud ja õgvendatud. Vigala jõgi on mõõduka kaldega. Jõe veepinna absoluutkõrgus on lähtel ~66,5 m ja suudmes 3,6 m. Jõe keskmine lang on ~0,66 m/km. Jõesängi laius on ülemjooksul valdavalt 3 - 5 m, keskjooksul valdavalt 10 - 15 m, ja alamjooksul 50 - 60 m. Sügavus on ülem- ja keskjooksul varieeruv, muutudes 0,3 - 1,0 meetrini (kohati 1,5 - 2,0 m) ja alamjooksul 1,5 - 3,0 m. Aastane keskmine vooluhulk on Vigala jõe alamjooksul, kuhu suubub ka Sipelga kraav 14,3 m3/s (maksimaalne 498 m3/s, minimaalne 0,6 m3/s) / 29 /.

Vigala jõe hüdrokeemilisi näitajaid on seiratud 2009. aastal. Analüüsi tulemuste põhjal hinnati jõe seisukorda Vana-Vigala seirepunktis, mis asub Sipelga kraavi suubumise kohast ~ 2 km allavoolu, heaks. Vastavad füüsikalis-keemilised näitajad olid järgmised: hapniku (O2) sisaldus 85,4 %, Üldlämmastiku sisalduseks 3,20 mg/l, biokeemiliseks hapnikutarbeks (BHT5) 1,50 mgO2/l, üldfosfori sisalduseks 0,095 mg/l / 16 /.

Elustik ja taimestik Vigala jõel, Vana-Vigala lõigul 2009. a oli seirepunktis bentiliste ränivetikaliikide arv 25, domineerivaks liigiks oli lõigus Cocconeis placentula. Suurtaimestik katvus oli seirepunktis 45 %, taimeliike registreeriti kokku 14, neist 11 helofüüti ja 3 hüdrofüüti. Domineeris ujuv penikeel (Potamogeton natans). Kividel kasvas harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica). Makrovetikatest esinesid punavetikad (Chantransia chalybea, Lemanea spp.), eriviburvetikas (Vaucheria spp.) ning rohevetikad (Cladophora glomerata, Spirogyra spp., Ulothrix spp.) ja mändvetikas (Chara spp.) Suurtaimestiku indeksi järgi oli Vana-Vigala jõelõigu seisund hea / 17 /.

Kalastik: Vigala jõe ülemjooksul seirati kalastikku 17.07.2009. a-l. Vana-Vigala lõigus registreeriti seirepüügil 11 kalaliiki: haug, särg, turb, lepamaim, viidikas, tippviidikas, trulling, hink, luts, ahven ja võldas. Tüübispetsiifilistest liikidest puudusid jõesilm ja säinas. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi põhjal väga heaks. / 17 /.

4.3.2 Velise jõgi

Velise jõgi on Vigala jõe pikim ja veerohkeim lisajõgi. Velise jõgi saab alguse Lelle alevikust ~3,4 km loode poolt ja suubub Vigala jõkke vasakult kaldalt 5,2 km kaugusel suudmest. Velise jõe pikkus on 75,9 km ja valgala 867,8 km2. Velise jõgi on mõõduka kaldega, jõe veepinna absoluut kõrgus on lähtel 69,5 m ja suudmes ~4,5 m, keskmine jõe lang on ~0,90 m/km. Ülemjooksul voolab jõgi läbi võsa, soiste alade ja liigniiskete metsade. Kesk- ja alamjooksul külgneb jõgi põllustatud aladega. Jõesängi laius on alamjooksul 2 - 50 m (keskmiselt 10 m), keskjooksul 14 - 60 m (keskmiselt 20 m) ja sügavus alamjooksul 0,2 - 5,0 m (keskmiselt 1,0 m) ja keskjooksul 0,2 - 7,0 m (keskmiselt 2,0 m). Keskmiseks vooluhulgaks on jõe alamjooksul, kuhu suubub Tamma oja ja Oese peakraav, 6,0 - 8,0 m3/s (maksimaalne 120,0 - 140,0, minimaalne 0,02 - 0,08) / 29 /.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 19

TTÜ keskkonnainstituudi 2012. aasta jõgede seire kohaselt seirati Velise jõgi Valgu seire punktis, mis asub Tamma oja suubumise kohast enam kui 20 km ülesvoolu. Vee hüdrokeemiliste näitajate põhjal hinnati jõe seisundit väga heaks. Seire käigus määrati vee füüsikalis-keemiliste näitajate osas hapniku (O2) sisalduseks 85,6 %, Üldlämmastiku sisalduseks 1,23 mg/l, biokeemiliseks hapniku tarbeks (BHT5) 1,28 mgO2/l / 16 /. Velise jõe elustiku ja põhjaloomastiku osas hinnati jõe seisundit Valgu seirepunktis väga heaks ja taimestiku seisundit heaks. Kalastikus seisundit hinnati seirepüügil kesiseks. / 18 /.

Valgu jõe seirepunkt asub ~20 km kuivendusvee suubumise kohast ülesvoolu, mistõttu ei väljenda see võimalikku turbatootmise mõju Velise jõele. Velise jõgi liitub ~10 km kaugusel peale turbatootmisala kuivendusvete suubumist Vigala jõega. Vigala ja Velise jõgede liitumise punktis, Rumbas, on läbi viidud seiret, mille tulemuste põhjal on võimalik ilmekamalt väljendada jõe seisukorda.

Elustiku ja taimestiku poolest oli Rumba jõelõigus soontaimede üldkatvus 70%. Registreeriti 12 taksonit suurtaimi, nende seas 9 helofüüti ja 3 hüdrofüüti. Domineeris kollane vesikupp (Nuphar lutea) ja kaasdominandiks oli harilik luigelill (Butomus umbellatus). Kividel kasvas harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica). Makrovetikatest esinesid punavetikad Chantransia chalybea, Lemanea spp., eriviburvetikas Vaucheria spp. ja rohevetikas Cladophora glomerata. Suurtaimestiku indeksi järgi oli Rumba jõelõigu seisund hea. Jõe põhjaloomastiku domineerivaks liigiks oli ojapäeviklane (Baetis sp.) üldist seisundit hinnati selles lõigus väga heaks / 17 /.

Kalastiku poolest viidi Rumba seirelõigus seirepüüki läbi 17.07.2009. Seirepüügil registreeriti 12 kalaliiki: haug, särg, turb, säinas, lepamaim, viidikas, tippviidikas, trulling, hink, luukarits, ahven ja võldas. Tüübispetsiifilistest liikidest puudusid jõesilm ja luts. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi põhjal väga heaks / 17 /.

4.4 Maastik ja kliima

Tõnumaa turbamaardla asub Pärnu madaliku põhjaosas. Taotletavast mäeeraldisest moodustab pindala poolest suure osa (244,51 ha) olemasolev ja töötav turbatootmisala. Olemasoleva turbatootmisala absoluutkõrgused jäävad 14,4 - 19,3 m vahemikku (lisa 1).

Taotletava mäeeraldise lõunapoolse osa puhul (pindalaga 75,63 ha) on tegemist valdavalt teda ümbritseva kuivenduskraavide poolt mõjutatud rabaga. Kuivenduse tõttu on seal intensiivistunud metsakasv, mille tulemusena on suur osa piirkonnast kaetud metsaga. Peamiselt on metsarindes esindatud mänd, leidub ka üksikuid kaski, äärealadel kasvab ka kuuske. Selles piirkonnas leidub äärealadel ka turbavõtukohti, kus teadmata ajal on turvast kaevandatud. Turbavõtu kohtades on servad sisse varisenud ning osaliselt kinni kasvanud, mistõttu on maapinna reljeef ebatasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad ala keskosas 18,0 m ja äärteosas 14,5 m abs tasemele. Maapinna tõus on jälgitav äärealadelt keskosa suunas / 11 /.

Taotletava mäeeraldise põhjapoolsele alale (15,48 ha) rajatud edela-kirde suunaline kuivenduskraavide võrgustik. Absoluutkõrgused jäävad selles piirkonnas 16,7 - 20,0 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 20 vahemikku / 12 /. Ilmateenistuse andmeil oli Kuusiku meteoroloogiajaamas fikseeritud viimase kümne aasta (2004 - 2013) keskmine õhutemperatuur 5,8 °C / 13 /. Kõige soojema kuu (juuli) keskmine õhutemperatuur oli 17,7 °C ja kõige külmema kuu (veebruar) -6,5 °C. Viimase kümne aasta keskmine sademete hulk oli 768,2 mm/a. Kõige kuivema kuu (aprill) keskmine sademete hulk oli 31,0 mm ja kõige sajusema kuu (august) keskmine sademete hulk oli 108,7 mm. Valdavad tuuled tootmisperioodil olid lõunast (20 %) ja kagust (17,8 %). Viimase kaheksa aasta tootmisperioodi tuulte jaotus kiiruse ja suuna järgi on esitatud tabelis 4.5 ja joonisel 4.2.

Tabel 4.5 Viimase kümne aasta (2004 - 2013) tuulte jaotus suuna ja kiiruse järgi Kuusiku meteoroloogiajaama andmeil / 13 /

(%) N NE E SE S SW W NW Kokku Tuulevaikus 0,2 0,2 0,2 0,2 0,3 0,3 0,3 0,2 1,9 0,1 - 5 m/s 8,0 8,0 8,7 12,3 17,0 16,1 8,8 8,8 87,8 5,1 - 10 m/s 1,3 1,0 0,8 1,2 2,7 1,3 0,5 1,4 10,3 10,1 - 15 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 üle 15 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kokku 9,6 9,2 9,7 13,8 20,0 17,8 9,6 10,5 100,0

Joonis 4.2 Viimase kümne aasta (2004 - 2013) tuulteroos Kuusiku meteoroloogiajaama andmeil / 13 /

4.5 Loodusobjektid, rohevõrgustik ja pärandkultuuriobjektid mäeeraldisel ja selle ümbruses, sh kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad

4.5.1 Kaitsealused loodusobjektid

Natura 2000 alad: loodusala asub taotletavast mäeeraldisest ~2,4 km kaugusel idas.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 21

Kaitsealad: Vana-Vigala ja Hirvepargi kaitseala koos puiesteedega asub taotletavast mäeeraldisest ~1,4 km kaugusel loodes.

Kaitsealused loomaliigid:

I kaitsekategooria loomaliigid: - Väike-konnakotkaste (Aquila pomarina) püsielupaigad, mis asuvad taotletavast mäeeraldisest ~1,4 km kaugusel põhjas ja 2,2 km kaugusel idas. - Kaljukotka (Aquila crhysaetos) püsielupaik asub ~2,2 km kaugusel ida suunas.

II kaitsekategooria loomaliigid: - Taotletav mäeeraldis piirneb lõunapoolsest osast kanakulli (Accipeter gentilis) planeeritava püsielupaigaga. Kanakulli püsielupaiga ümber paiknev piiranguvöönd asub taotletaval mäeeraldisel. - Taotletava mäeeraldise piirist ~2 km kaugusel kirdes asub metsise (Tetrao urogallus) püsielupaik.

III kaitsekategooria loomaliigid: - Taotletavast mäeeraldise piirist ~1,7 km kaugusel läänes asub suure rabakiili (Leucorrhinia pectoralis) elupaik.

4.5.2 Teised loodusobjektid

Pärandkultuuri objektid: - Vigala lehisallee, mis asub taotletavast alast ~1,8 km kaugusel loodes. - Rapla-Virtsu raudtee tamm , mis asub ~1 km kaugusel põhjas. - 1,3 - 1,6 km kaugusel loode, lääne, edela suunas asuvad Selja kõrts, M. J. Eiseni sünnikoht (Oesel), Poltsi ja Polsi männik, Peru kooli ase. - Vati vana sild, mis asub taotletavast mäeeraldisest ~0,6 km kaugusel lõuna suunas. - Annuse kalmistu, mis asub ~1 km kaugusel lõunas. - Paiba lehised ja männipuiste, mis asub ~2,1 km kaugusel idas. - Otsa talu koos pargiga, mis asub ~2,4 km kaugusel idas.

Rohevõrgustik. Taotletava mäeeraldise lõunanurk ristub rohekoridoriga (K9).

Veekogud: - Taotletavast mäeeraldisest ~470 m kaugusel lõunas asub 100 m kaldapiirangu- vööndiga Velise jõgi.

4.6 Taimestik, loomastik ja linnustik

Taotletava Tõnumaa turbatootmisala lõunapoolset osa katab peamiselt puisraba, kus kasvavad hinnanguliselt 6 - 12 m kõrgused männid ja kased, äärealadel leidub ka kuuski. Puhmarindes leidub pohla, sookailu, kanarbikku, kohati jõhvikat, sinikat, mustikat, nokkheina. Rohurindes on esindatud tupp-villpead, äärealadel ka sõnajalad ja nõgesed. Kohati esineb suuremate laikudena ka kattekolda. Samblarindes leidub, laanikut ja kaksikhamba liike, palju esineb ka turbasamblaid, palusammalt, kohati ka põdrasammalt. Taotletava ala kesk- ja põhjaosas taimkate puudub.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 22

Foto 4.4 Rebane Tõnumaa turbatootmisalal

Püsivalt Tõnumaa turbatootmisalal loomi ega linde ei ela, kuid üldiselt on loomad ja linnud turba tootmisega harjunud. Objektiga tutvumisel nähti taotletava mäeeraldise põhjapoolses osas põtrade ja kährikute jälgi. Samuti nähti tootmisalal rebast. Vahetult turbatootmisala kõrvale on jahimeeste poolt rajatud loomade söödakoht. Lähipiirkonnas on iseloomulikest loomaliikidest esindatud kährikud, metskitsed ja metssead. Linnustikust on lähipiirkonnas esindatud nii avamaastiku- kui ka metsalinnud, näiteks kiivitaja, suurkoovitaja, põldlõoke. Metsalindudest sh värvulistest on piirkonnas esindatud enamus Eestis esinevatest metsalindudest. Lisaks leidub piirkonnas kullilisi, näiteks kanakull, raudkull ja väike konnakotkas.

4.7 Peatüki kokkuvõte

Taotletav Tõnumaa turbatootmisala asub Rapla maakonnas Vigala vallas Oese ja Tiduvere külade territooriumitel. Tõnumaa turbamaardla on tekkinud madalaveelise järve soostumisel, soo on sademe toiteline. Olemasoleval osal mäeeraldisest (pindalaga 244,49 ha) on turba kaevandamine toiminud alates 1966. aastast. Taotletaval põhjapoolne osa mäeeraldisest (pindalaga 15,48 ha) on osaliselt töödeldud ja kraavitatud. Taotletava lõunapoolse osa puhul (pindalaga 75,63 ha) on tegemist kuivendusega mõjutatud ja metsaga kaetud endise raba-alaga. Uue taotletava Tõnumaa mäeeraldise pindala on kokku 335,60 ha millel paikneb 1 219 tuh t turbavaru, kaevandatava turbakihi keskmine paksus plokkide piires varieerub 1,1 - 2,2 m. Kuivendusveed on olemasolevalt alalt juhitud Vigala ja Velise jõgedesse. Vigala jõe keskmine vooluhulk alamjooksul on keskmiselt 14,3 m3/s. Vigala jõe seisundit on oma keemiliste näitajate ja elustiku poolest riikliku seire käigus hinnatud heaks ja kalastiku seisukohalt väga heaks. Velise Jõe keskmine vooluhulk on alamjooksul 6,0 - 8,0 m3/s. Riikliku seire käigus on jõe vee keemilist seisundit väga heaks ja kalastiku seisundit kesiseks. Taotletav mäeeraldise piirneb osaliselt II kaitsekategooria loomaliigi - kanakulli (Accipeter gentilis) püsielupaigaga. Samuti kattub taotletava mäeeraldise lõunapoolse osa nurk rohekoridoriga. AsendiplaanAsendiplaanAsendiplaan Joonis 4.3 MMM 1:501:501:50 000000000

21.1

17.6 Ahjuvare T i d u v e r e oja 8.3 Looritsa mv 10.3 14.7 V a n a - V i g a l a Illaste mv 17.6 17.8 T id uv 17.3 er e oja 5.7 a b 14.2 a r t e s V I G A L A l i 14.9 E l Vigala mk Si 16.8 pe 20.7 lg a kr 8.3

15.4 15.2 T a õ oj n u 16.1 a 15.5 m m m a a T a

88401:003:003688401:003:003688401:003:0036 r r pk a se TõnumaaTõnumaa b turbarabaturbaraba Oe a 12.6 O e s e 13.4 15.1 15.3 A r a s t e V ä n g l a 14.9 V E 13.3 L 14.7 IS E 8.8 J K u r e v e r e T õ n u m a a 88401:002:009388401:002:009388401:002:0093 13.7 14.5 88401:002:009388401:002:009388401:002:0093 MärjamaaMärjamaa metskondmetskond 5959 14.6 Tõnumaa 8.6

9.4 O j a p e r e Vanamõisa 13.5

8.2

14.8 Kesu S ä ä l a

13.3 13.7 E 13.9 N K a u s i 13.3 G E J Kivi-Vigala

8.6

Taotletava mäeeraldise piir Taotletavava mäeerladise teenindusmaa piir Olemasoleva mäeeraldise piir

88401:002:009388401:002:009388401:002:0093 Katastripiir, -tunnus ja -nimi MärjamaaMärjamaa metskondmetskond 5959 Märkused: 1. Plaani koostamisel kasutati Baaskaardi lehte 6311 2. Joonestamisel kasutati tarkvara Mapinfo 9.0 (Litsents MINWES0900922272) =2m rv eejuhe < se v a se rid iti e eh ed m p ai in itt n u a p s a t visiir d e a e r g l a j t piir ru iku u õlv p k nn HIIEKÜÜN Vana-Vigalas nn

hi aa bj lu ku N ni än M

E E T S IE U TaotletavaTaotletava mäeeraldisemäeeraldise piirpiir P E M M A MäeeraldiseMäeeraldise teenindusmaateenindusmaa piirpiir T A L G Vana-VigalaVana-Vigala parkpark jaja HirveparkHirvepark N Vana-VigalaVana-Vigala parkpark jaja HirveparkHirvepark Ä ProjeteeritavProjeteeritav alaala -V kooskoos puiesteedegapuiesteedega IA A E V IR Selja kõrts H ( PärandkultuuriPärandkultuuri objektobjekt KonuvereKonuvere loodusalaloodusala

Rohekoridor,Rohekoridor, rohevõrgustikurohevõrgustiku alaala

OTSA TALU SAEVESKI ARASTES KaitsealaKaitseala

VooluveekoguVooluveekogu kaldapiiranguvööndkaldapiiranguvöönd TAMMA TALU ja talupark

M. J. Eiseni sünnikoht Oesel IIIIIIIII kaitsekategooriakaitsekategooriakaitsekategooria loomaliikloomaliikloomaliik

PAIBA MÄNNIPUISTU PAIBA METSAVAHIKOHT LoodusalaLoodusala

P a i KeskkonnaregistriKeskkonnaregistri veelaseveelase lv KeskkonnaregistriKeskkonnaregistri veelaseveelase e re 5 0 KeskkonnaregsistriKeskkonnaregsistri puurkaevpuurkaev 0 KeskkonnaregsistriKeskkonnaregsistri puurkaevpuurkaev m ä le s tu s k iv i

PERU KOOLI ase

LeucorrhiniaLeucorrhinia pectoralispectoralis (suur-rabakiil)(suur-rabakiil) n Märkused: Vigala vallamaja 1. Plaani koostamisel on kasutatud EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri andmeid 2. Maa-ameti WMS rakendust - Eesti maakatastri aluskaaarti 1:10 000, 63111, 63112, 63114, 63121, 63013, 63014, 63023 VIGALA MASINATRAKTORIJAAM RÄÄSKI KÜLAS 3. Joonestamisel kasutatud tarkvara Mapinfo 9.0 (litsents: MINWES0900922272) 4. Piirkonnas on I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad, mille asukoha täpne avalikustamine on massiteabe vahendites keelatud (Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258; 53, 373). VATI VANA SILD RAHKAMA LEHISED

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 4.4 Tõnumaa turbatootmisala Mõõtkava Pärandkultuuri objektide Rapla maakond, 11 ::: 1177 550000 ja loodusobjektide plaan Vigala vald ANNUSE KALMISTU OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Taavi Loogna Kuupäev 12.03.2015 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Joonestas Taavi Loogna Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Niitlaan Töö nr 14/1248 S-1S-1 196 197 195 r 4K V ig a la

jõ k k e

6 K r

S ip e 200 lg 198 a kr r a N 4K av S-2S-2 Tõnumaa raba Kuusiku

Leppoja

Sauga-Adu V e Heinmaa li s r e 6K

jõ k k e

Sepa-Tõnise

Kalmu S-3S-3 Laage

4 S-5S-5 K S-5S-5 r r 5K

r K 5

r

K

4

O e s Nissi e K r p Kr e 5 a 4Kr 1 k r a Räuksu a tk v

Kükita

S4S4 1 6 1 5 5 r 5K

2

Mäeerladise piir 198 2 0 1 9 5Kr Mäeeraldise teenindusmaa piir 1 Kavandatav tee a j

o Tõnumaa Olemasolev tee

Soosaare m SoonesaunaEesvool, voolusuundKESK-VIGALA m a

Kuivenduskraav,kpl voolusuund T Viilu Vaguja 4 Jaagu Kr Rätsepa Kogujakraav, voolusuund Vanamõisa Kupja Kavandatav kogujakraav, voolusuund S-6S-6 i A g Olemasolev tuletõrjetiik e õ Tikkase Plaamuse s j i e Nanu l tk k e e s S-5S-5 Olemasolev settetiik ja selle number k i l Nodra V õ j e S-2S-2 Kavandatav settetiik ja selle number Lõohansu V

Märkused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 4.5 1. Maa-ameti WMS rakendust ja Eesti maakatastri aluskaaardi Tõnumaa turbatootmisala Mõõtkava lehti 63111, 63112, 63114, Rapla maakond, Veekõrvalduse plaan 11 ::: 1155 000000 63121, 63013, 63014, 63023 Vigala vald 2. Joonestamisel kasutatud tarkvara Mapinfo 9.0 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Taavi Loogna Kuupäev 30.04.2014 (litsents: MINWES0900922272) Männiku tee 104, 11216 Tallinn Joonestas Taavi Loogna Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Niitlaan Töö nr 14/1248 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 26

5. KAVANDATAV TEGEVUS KARJÄÄRIS. VÕIMALIKUD TEGEVUSE ALTERNATIIVID

Järgnevas peatükis on kirjeldatud arendaja kavandatavat tegevust, sh ettevalmistustöid, kaevandamise tehnoloogiat ja transporti ning korrastamisvõimalusi. Samuti on käsitletud reaalseid tegevuse alternatiive.

5.1 Ettevalmistustööd

Taotletava mäeeraldis põhjapoolses osas ja olemasoleval alal on ettevalmistustööd turba väljak-kaevandamiseks juba tehtud. Ettevalmistustöid on vaja läbi viia taotletava mäeeraldise lõunapoolses osas. Ettevalmistustööde käigus rajatakse mäeeraldisele eelkuivenduskraavide võrgustik ja raadatakse mets. Seejärel eemaldatakse vähelagunenud turbakihti kattev sugekiht freesimise meetodil. Eemaldatud sugekiht ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, või kasutatakse ära toodanguna. Sugekihti on võimalik kasutada ka teede ja aunaaluste ning ammendunud alade hilisemaks korrastamiseks.

5.2 Kasutatav tehnoloogia

Olemasoleval mäeeraldisel toodetakse turvast pinnakihiliselt väljak-kaevandamise meetodil (freesmeetodil), samasuguse tehnilise meetodi abil hakkab toimuma tootmine ka uutel (taotletava mäeeraldise lõuna- ja põhjapoolsetel) aladel. Pindmine vähelagunenud turvas kaevandatakse alus- ja aiandusturba tootmise eesmärgil. Turbalasundi freesimissügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ning freesitava kihi kvaliteedist. Kaevandamine toimub tsükliliselt. Ühe kogumistsükliga väljatakse 15 kuni 20 mm paksune pindmine turba kiht. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni (vahel septembrini). Põhilised tööde etapid ühes kogumistsüklis on ajalises järjekorras järgmised: - turbakihi freesimine; - freesitud turba pööramine, vastavalt vajadusele mitu korda; - kuivanud turba vallitamine; - vallitatud turba kogumine punkerkogujatega; - kogutud turba aunatamine; - turba laadimine ning väljavedu tarbijateni.

Nagu varem mainitud saab ühes tsüklis väljata 15 kuni 20 mm paksuse vähe- või hästilagunenud turbakihi, mis jäetakse väljakutele kuivama. Turbalasundi freesimissügavus sõltub kuivamistingimustest ehk ilmastikust, freesitava kihi kvaliteedist ja toodangu liigist. Freesimisele järgneb turbakihi pööramine, millega soodustatakse kuivamist. Turvast pööratakse kaks kuni kolm korda, sõltuvalt valmistoodangu nõuetest. Kuivanud turvas vallitatakse ja kogutakse punkerkogumismasinatega. Seejärel transporditakse ladustamiseks aunadesse. Aunade kõrgus ja turba aunas olemise aeg sõltub toodangu nõuetest. Turba kogumisel kasutatakse peamiselt erinevate järelhaagistega traktoreid (analoogsed põllutöö- traktoritele), abitöödel ka buldoosereid, greiferkoppa jms. Keskmiselt on ühe tootmistsükli kestus 2 - 2,5 päeva ja kogumistsüklite arv 10 - 15 aastas, olenedes ilmastiku tingimustest, lasundi omadustest jms. Tootmisperioodiks on peamiselt suveaeg (mai-september). Tootmisvälisel perioodil tehakse abitöid nagu näiteks OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 27 kuivenduskraavide süvendamine, nende puhastamine, kändude juurimine, väljaveotee korrastamine jms.

Foto 5.1 Turba kogumine punkerkogumisagregaadiga (foto N. V. De Griendt)

Taotletava maavara kaevandamise loa väljastamisel toimub Tõnumaa turbatootmisalalt väljavedu ainult mööda olemasolevaid väljaveoteid tootmisala põhja- ja keskosast edela suunas Silla - Jädivere kõrvalmaanteele (joonis 6.5). Kavandatava tegevuse kõikide alternatiivide turba väljaveo teid on kajastatud aruande peatükis 6.12.

5.3 Võimalikud tegevuse alternatiivid

Taotletava mäeeraldise puhul on põhimõtteliselt tegemist olemasoleva ala laienemisega seetõttu ei käsitleta valikul alternatiivseid mäeeraldise asukohti. Asukoht on seotud ka tarbimisväärse maavara olemasoluga konkreetses kohas. Samuti ei ole põhimõttelisi alternatiive kasutatava tehnoloogia valikul. Tehnoloogilisest aspektist on alternatiividena võimalik käsitleda vaid mõningaid konkreetseid töövõtteid.

Võimaliku alternatiivina saab kaaluda taotletava mäeeraldise pindala ja sellest tulenevat kaevandatava turbavaru mahu vähendamist, lähtuvalt looduskaitselistest piirangutest.

Eelpool kirjeldatust tulenevalt hinnatakse selles aruandes kokku kolme alternatiivi:

I alternatiiv: kavandatav tegevus viiakse ellu vastavalt kaevandamise loa taotlusele, täies mahus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 28

II alternatiiv: kavandatava tegevuse käigus jäetakse kaevandamata mäeeraldise kavandatava kanakulli piiranguvööndi ja joonisele 6.1 märgitud 50 meetri laiune puhversoon. Kokku moodustab see ala taotletava mäeeraldise lõunapoolsest osast ~25 ha suuruse pindala.

0 alternatiiv: kavandatavat tegevust saab võrrelda olukorraga, kus Tõnumaa turbatootmisala piire ei muudeta ning tegevus jätkub seni kehtiva loa alusel kuni olemasoleva varu ammendumise või loa kehtivusaja lõppemiseni.

I alternatiiv - II alternatiiv - 0 alternatiiv - kaevandamine taotletavas kaevandamine piiratud olemasolev mäeeraldis mahus (~336 ha) mahus (~311 ha) (~245 ha)

Joonis 5.1 Võimalike alternatiivide mäeeraldised

5.4 Korrastamistööd

Pärast mäetööde lõppemist tuleb rikutud ala korrastada. Peamiseks korrastamise suunaks on metsastamine. Juhul kui selgub, et esineb liigniiskemaid alasid, kus metsakultuuri kasvatamine pole mõttekas, on võimalik see korrastada taassoostuvateks aladeks. Korrastamise täpsemad tingimused sätestatakse korrastamise projektis.

Korrastamise projekt on soovitav koostada juba kaevandamise käigus, enne kaevandamistööde lõppu. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine toimub loa andja määratud tingimuste kohaselt selleks koostatud projekti järgi.

Täiendavalt on ammendunud turbatootmisala võimalik vaadelda kui potentsiaalset savimaardlat, sest vahetult turbakihi alla asub savikiht (vt ptk 9.1). Korrastamist on käsitletud peatükis 7.5.

5.5 Peatüki kokkuvõte

Kavandatava tegevuse käigus kaevandatakse turvast väljak-kaevandamise meetodil, kus turvast väljatakse freesimise meetodil. Taotletava ala puhul alternatiivseid asukohti vaadelda võimalik ei ole, küll aga saab kaaluda võimaliku turbatootmisala pindaala ja kaevandatava varu mahu vähendamist. Peale turbavarude ammendumise lõppu on vaadeldav ala võimalik korrastada metsamaaks või osaliselt liigniiskeks taassoostuvaks alaks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 29

6. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU

Arvestades Tõnumaa turbatootmisala ümbritsevat looduskeskkonda, inimasustust, infrastruktuuri ja kavandatavaid tegevusi, vajab analüüsimist turba tootmise mõju pinnavee kvaliteedile ja režiimile, välisõhule (tolm ja müra), maastikule, ümbruskaudsetele loodusobjektidele ning rohevõrgustikule peatükis 5.3 välja pakutud alternatiivide põhjal.

Kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid on mõjutegurite kaupa, erinevate alternatiivide korral hinnatud intervallskaala põhjal, ehk Delphi-meetodil. Selleks on igale mõjutegurile antud 11-palli skaalal hinnang (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 6.1).

Tabel 6.1 Mõjude olulisuse skaala

0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju

6.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja rohevõrgustikule

Peatükis 4.5.1 on loetletud kavandatava tegevuse lähipiirkonnas asuvad looduskaitselised objektid. Loetelust nähtub, et enamus looduskaitselistest objektidest asub enam kui 1,7 km kaugusel taotletava mäeeraldise piirist. Kuuendas peatükis analüüsitud mõjutegurite (pinnavesi, põhjavesi, tolm, müra) ulatusest lähtuvalt kavandatav tegevus neid ei mõjuta. Erandiks on II kaitsekategooria loomaliigi, kanakulli püsielupaik, mis piirneb taotletava mäeeraldisega. Seetõttu on kaitstavate loodusobjektide mõju hindamisel keskendutud mõjupiirkonda jäävale kanakulli püsielupaigale. Püsielupaiga loomise kaitse-eesmärk on tagada ohustatud II kaitsekategooria liigi, kanakulli, soodne seisund ning pidurdada elupaikade hävimisest tingitud arvukuse madalseisu.

Kaevandamise loa taotlemisel ja KMH algse aruande koostamise ajal arvestati EELISE andmetega / 11 /, mille kohaselt jäeti taotletavast mäeeraldisest välja, vahetult ida suunas asuv kanakulli leiukoht. Kõnealune kanakulli leiupaik kuulus ühtlasi ka keskkonnaregistri projekteeritatavate alade hulka. Peale valminud KMH aruande avalikustamist telliti Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni soovil OÜ Tuulelind juhataja A. Tuule’lt kanakulli elupaiga ekspertiis. A.Tuule ekspertiisi koostamisel selgus, et kanakulli leiukohale kaitse alla võtmise osas on Eesti Loodusuurijate Seltsi teadussekretär I. Ojaste 2013-ndal aastal koostanud ekspertiisi. Ekspertiisiga täpsustati moodustatava sihtkaitsevööndi piire ja tehti täiendav piiranguvööndi (mis asus taotletaval mäeeraldisel) loomise ettepanek. 4. novembril 2014. aastal toimus Keskkonnaameti peakontoris (aadressil Narva mnt 7a) koosolek, kus osalesid kanakulli eksperdid (I. Ojaste ja A. Tuule), Keskkonnaameti liigikatsepeaspetsialist (M. Lindre), liigikaitsespetsialistid (T. Napp, J. Jaanus), KMH ekspert rühma liikmed (A. Niidas, T. Loogna) ja AS ERA Valdus esindaja (A. Peek). Peale koosolekut korrigeeriti veel OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 30 täiendavalt piiranguvööndi piire. Lisaks otsustati piiranguvööndi ümber jätta täiendav 50 meetrine puhvertsoon, selleks, et tagada veerežiimi säilimine selles piirkonnas. Uute Tõnumaa kanakulli sihtkaitsevööndi piiranguala piiride ja 50 meetrise puhvertsooniga on arvestatud KMH aruande täiendamisel. Eelpool kõneldud kanakulli käsitlevaid ekspertiise käesoleva aruandele ei lisatud, kuna I ja II kaitsekategooria loomaliikide täpse asukoha avalikustamine avalikes dokumentides (massiteabevahendites) on keelatud.

I alternatiivi korral võib kavandatav tegevus avaldada mõju II kaitsekategooria loomaliigi, kanakulli pesitsuspaigale. Tõnumaa turbatootmisalal on kaevandamine toimunud juba aastakümneid, seetõttu võib eeldada, et kanakullid on olemasoleva tegevusega harjunud. KMH aruande avalikustamise protsessi käigus selgus, et osa taotletavast mäeeraldis kattub kavandatava kanakulli püsielupaiga piiranguvööndiga.

Taotletavat mäeeraldise lõunapoolset nurka läbib rohekoridor. Rohekoridor ühendab rohevõrgustiku tuumalasid ning on mõeldud loomade liikumiseks nende alade vahel. Rohevõrgustiku tuumalasid ühendavad koridorid on reeglina planeeritud metsastatud aladele. Hetkel kulgeb olemasolev rohekoridor vaadeldavast turbatootmisalast lõuna pool mööda metsastamata põllumaid ning üle Enge ja Velise jõgede. Enge ja Velise jõed on rohekoridori alal ~20 meetri laiused. Selliste laiustega jõed suunavad loomade liikumist, mistõttu võib eeldada, et loomade liikumine ei toimu rangelt mööda joonisele 6.1 märgitud rohekoridori ala. Seetõttu ei nõrgesta kavandatav tegevus täiendavalt olemasoleva rohekoridori funktsioneerimist olulisel määral.

Kuigi eeldatavasti on kanakull aastakümneid Tõnumaa turbatootmisalal toimunuga harjunud, hävineks I alternatiivi kasutamisel kavandatava kanakulli püsielupaiga säilimise eesmärgil rajatav piiranguvöönd. Seetõttu on kavandatava tegevuse mõjuhinnang loodukaitselistele objektidele „-3“.

II alternatiivi puhul on arvestatud, et pindalaliselt jäetakse taotletavast mäeeraldisest välja planeeritava kanakulli püsielupaiga piiranguvöönd. Lisaks jäätakse eksperdi soovitusel (I. Ojaste) piiranguvööndi ja mäeeraldise vahele 50 meetrine puhvertsoon. Puhvertsooni eesmärgiks on tagada veerežiimi säilimine piiranguvööndis, seetõttu ei rajata puhvertsooni kuivenduskraave. Samas on lubatud puhvertsooni rajada tootmisala teenindav tee. Soovituslik on puhvertsooni muuta mäeeraldise teenindusmaaks, tingimusel, et selles piirkonnas ei ole lubatud rajada kuivenduskraave, sette- ja tuletõrjetiike.

Mõju hinnang rohekoridorile sarnaneb I alternatiivis kirjeldatud hinnangule, mille kohaselt ei nõrgesta kavandatav tegevus oluliselt rohekoridori funktsioneerimist.

Seega II alternatiivi korral on tagatud rajatava kanakulli püsielupaiga terviklikkus. Samas ei saa täielikult välistada mõningast kanakulli häiritust, mistõttu on mõju hinnang looduskaitselistele objektidele „-1“.

0 alternatiiv puhul jäetakse kaevandamata taotletava mäeeraldise lõunapoolne osa. Selle alternatiivi puhul ei mõjutata kanakulli elupaika, ega ka rohekoridori funktsioneerimist. Põhimõtteliselt jätkuks turba kaevandamine Tõnumaa turbatootmisalalt praeguses OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 31 mahus kuni olemasoleva varu lõppemiseni, juba väljakujunenud mõjudega. Seega on mõju hinnang looduskaitselistele objektidele „0“.

Joonis 6.1 Kanakulli püsielupaiga piiranguvöönd koos veerežiimi säilimiseks loodava puhvertsooniga ning rohekoridor taotletava mäeeraldise lõunaosas.

6.2 Mõju loomadele, lindudele, taimedele ja Natura 2000 aladele

Loomastik, linnustik, taimestik. Taotletaval mäeeraldisel looduskaitsealuseid taimi ei kasva ning looduskaitsealuseid loomaliike ei esine (vt joonis 4.4). Mõju II kaitsekategooria loomaliigile – kanakullile on põhjalikumalt käsitletud punktis 6.1. Kavandatava tegevusega raadatakse taotletava mäeeraldise lõunapoolsest osast mets ja kooritakse sugekiht, millega hävib seal praegu kasvav taimestik ning sellega koos ka seal välja kujunenud linnustik ja loomastik. Kuigi lähipiirkonnas liikuvad loomad ja linnud on turba tootmisega harjunud, mõjutab kavandatav tegevus mõningal määral ka OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 32 nende elutegevust ning elupaigad mäeeraldise laienduse osas kaovad. Tekitatavat mõju leevendab pärast kaevandamise lõppemist vaadeldava ala korrastamine metsamaaks või taastuvaks märgalaks.

Seega mõju hinnangud loomadele, lindudele ja taimedele on järgmised: - I alternatiiv korral „-3“, leevendusega „-1“; - II alternatiivi korral „-2“ , leevendusega „0“; - 0 alternatiivi korral „0“.

Natura 2000 alad. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala – Konuvere loodusala, jääb mäeeraldisest ~2,4 km kaugusele. Võttes arvesse aruande 6. peatükis analüüsitud kavandatava tegevusega kaasnevate mõjutegurite ulatusi (pinnavee tase, müra, tolm jne), selgub, et mõjutegurite ulatus Natura 2000 aladeni ei levi. Seega mõju Natura 2000 aladele kõigi alternatiivide korral puudub (hindepall „0“).

6.3 Mõju pinnaveele, pinnaseveele

6.3.1 Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveele, sh eesvooludele

Tõnumaa turbatootmisala keskmise äravoolu hulka on võimalik arvutada, äravoolumooduli 8,8x10-5 m3/s x ha / 20 / ja valgala pindala kaudu. Valgalade pindalad lähtuvalt ptk 5.3 alternatiividele on esitatud tabelis 6.2.

0 alternatiiv (tabelites 6.2 ja 6.3 0 A) esindab olukorda, kui Tõnumaa turbatootmisalal toimub turba kaevandamine juba väljakujunenud pindala ja mõjudega. Arvestades asjaolu, et Tõnumaa turbatootmisalalt on freesturvast kaevandatud ja seega ka kuivendusvett eesvooludesse juhitud alates 1966. aastast, on mõju eesvooludele juba välja kujunenud. Samuti on peatükis 4.4 kirjeldatud eesvoolude veekvaliteedi ja elustiku uuringud ning hinnangud teostatud aastaid peale Tõnumaa turbatootmisala tööle asumist. Seetõttu ei mõjutata ka olemasoleva turba tootmisega eesvoolu ei vooluhulga, ega keemiliste ainete muutuste osas. I alternatiiv ja II alternatiiv (tabelites 6.2 ja 6.3 vastavalt I A ja II A).

Tabelitest 6.3 on näha, et eesvooludesse suunatava vee hulk on võrreldes eesvoolus voolava vee hulgaga väga väike. Kavandatava tegevuse korral kasvab sõltuvalt kasutatavast alternatiivist Velise jõe vee vooluhulk 0,27 kuni 0,29 % võrra ja Vigala jõe vooluhulk 0,04 kuni 0,05 % võrra.

Tabel 6.2 Valgalade pindalad

Valgalade pindala Suubub Pindala, Valgala kasutava alter- Eesvool eesvoolu ha pindala, ha natiivi korral, ha läbi 0 A I A II A 1 2 3 4 5 6 7 8 Taotletav Velise jõgi Oese pk 6 - 6 6 põhjapoolne 15 Sipelga Vigala jõgi 9 - 9 9 osa kraav OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 33

mäeeraldisest 1 2 3 4 5 6 7 8 Tamma oja 49 49 49 49 Olemasolev Velisesse Tõnumaa 245 Oese pk 131 131 131 131 Sipelga mäeeraldis Vigalasse 65 65 65 65 kraav Taotletav Tamma oja 11 - 11 - lõunapoolne Nimetu 76/51* Velisesse 50 - 50 39 osa Kraav** mäeeraldisest Oese pk 15 - 15 12 Alternatiivi valgala pindala kokku, (ha) 245 336 311 * Pindala II alternatiivi korral ** Taotletava mäeeraldise edela nurgas paiknev maaparandussüsteemi kraav, mille kaudu on võimalik vesi juhtida Velise jõkke

Tabel 6.3 Eesvooludesse suunatavad vee mahud ja nende protsentuaalne kasv võrreldes väljakujunenud olukorraga, sõltuvalt kasutatavast alternatiivist

Velise jõkke Vigala jõkke Alternatiiv 0 A I A II A 0 A I A II A Vastavasse eesvoolu suunduva 180 262 237 65 74 74 vee äravoolu pindala, ha Tootmisala vee- äravoolu tegur 8,8*10-5 / 19 /, m3/s*ha Eesvoolu juhitava vee keskmine 0,016 0,023 0,021 0,006 0,007 0,007 vooluhulk, m3/s Jõe keskmine vooluhulk / 30 /, 8,0 14,3 m3/s Eesvoolu juhitava vee protsentuaalne kogus eesvoolu 0,20 0,29 0,27 0,04 0,04 0,05 voolu hulgast, %* Velise jõkke Vigala jõkke Summaarne keskmine aastane eesvoolu juhitava vee kogus, tuh 500 727 658 180 205 205 m3/aastas Aastane arvutuslik heljumi koormus eesvoolule 17,50 mg/l 8 750 1 272 1 151 3 150 3 590 3 590 / 34 / juures, kg/aastas * 0 alternatiivi korral on Vigala ja Velise jõgedesse suunatava vee koguse protsentuaalne maht 0,20 ja 0,04 %, mis tegelikult sisalduvad jõgede keskmistes vooluhulkades, sest tegemist on juba välja kujunenud olukorraga.

Tõnumaa turbatootmisalalt juhitakse ära soo ja/või rabavett, millele turbatootmise käigus ei lisata puhastamise eesmärgil kemikaale ega baktereid. Seetõttu on turbatootmisaladelt ärajuhitav vesi oma keemiliselt koostiselt võrreldav soo ja raba veega. Rabavesi on teistest vetest erinev, olles omaduste poolest mineraalainete vaesem, värvuselt pruunikam ja reaktsioonilt happelisem / 14 /. Turbatootmise käigus suureneb tootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi, fosfori ja lämmastiku sisaldus. Heljum satub OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 34 pinnaveekogusse turbatootmise käigus leviva tolmu kaudu. Lisaks suureneb pinnavees fosfori ja lämmastiku sisaldus, mis on tingitud turba kuivendamise ajal tekkivatest füüsikalis-keemilistest protsessidest turbas.

Heljumi, fosfori ja lämmastiku sisaldusi ei ole seni Tõnumaa turbatootmisalalt eesvooludesse suunatavas vees analüüsitud. Analoogsel Kuislemma turbatootmisalal on eesvoolu suunatavas vees heljumi sisaldust seiratud 2007 - 2013 aastatel / 34 /. Seiretulemuste põhjal oli keskmiseks heljumi sisalduseks 17,50 mg/l. Eelnevast lähtudes on arvutuslikud aastased heljumi koormused Velise ja Vigala jõgedele välja arvutatud tabelis 6.3.

Turbatootmisega kaasneva kuivendusvee mõju eesvoolule avaldub eelkõige suubumise kohas. Mõju võib väljenduda veekvaliteedi ning liigilise kooseisu muutustes. Kuivendusveega kaasneva mõju suurus on sõltuv turbatootmisala suurusest ning selle suhtest valgala pindalasse, vastuvõtva veekogu veekvaliteedist ja soo tüübist. Selleks, et tagada ärajuhitava vee kvaliteet, tuleb Tõnumaa turbatootmisalale rajada settetiike, mis vähendavad oluliselt ärajuhitava vee heljumi sisaldust. Heljumi efektiivseks setitamiseks peab settetiigis olema voolukiirus kuni 1 cm/s. See tähendab, et settetiigid tuleb rajada piisava mahtuvusega, mis tagavad vastavad voolukiirused (≥1 cm/s). Settetiike tuleb puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamisel tuleb valida minimaalse vooluveehulga periood, mis annab kõige efektiivsema tulemuse. Ilmastikutingimuste arvestamine raskendab küll tööde planeerimist, kuid vähendab oluliselt turbaosakeste kannet eesvoolu. Settetiikide paiknemine ja nende arv on esitatud joonisel 4.5.

Turbatootmisaladelt ärajuhitava kuivendusveega kaasnevaid mõjusid turbatootmisala ümbritsevale piirkonnale on põhjalikult uuritud Soomes / 23 /. Uuringus leiti, et turba tootmisega kaasnevad kuivendusveega kaasnevad mõjud on väiksemad, kui põllumajandusliku tootmisega kaasnevad mõjud.

Uuringu tulemusi / 23 / saab võrrelda Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnainstituut 2007. aastal koostatud uuringuga / 20 /, mis käsitleb hajureostuse koormuse andmete täpsustamist. Antud uuringus leiti, et madal- ja siirdesoode fooniline lämmastiku ühikkoormus aastas on keskmiselt 5,2 kg/ha ja fosfori ühikkoormus aastas keskmiselt 0,11 kg/ha (tabel 6.4). Tabelis 6.4 on lisaks madal- ja siirdesoole toodud võrdluseks ka põllumajanduslikult maalt ning looduslikult rohumaalt lisanduvad koormused ümbritsevatele aladele. Fooniline heljumi kogus jõgedes, mis tuleneb raba ja siirdesoodest on maksimaalselt 10 mg/l.

Tabel 6.4 Erinevate maakasutustüüpide üldkeemiliste näitajate ühik-koormused / 20 /

Keskmine lämmastiku Keskmine Fosfori (P) Maa tüüp (N) ühikkoormus ühikkoormus kg/ha/a kg/ha/a 1 2 3 Väga intensiivne põllumajandus 27 0,44 tootmine, haritava maa osakaal kõrge Keskmine lämmastiku Keskmine Fosfori (P) Maa tüüp (N) ühikkoormus ühikkoormus kg/ha/a kg/ha/a Valdavalt põllumajanduslik maa, 12 0,24 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 35

haritav maa osakaal < 75 % 1 2 3 Looduslik rohumaa 3 andmed puuduvad Madalsoo, siirdesoo 5,2 0,11 Kuivendatud metsamaa 4,5 0,2 Turbatootmine 6,5 - 8,0 0,38

Tabelis 6.4 võrreldakse põllumajanduslikult maalt, looduslikult rohumaalt ning madal- ja siirdesoost tulevaid koormuseid ümbritsevatele aladele. Tabelist on näha, et põllumajanduslikult maalt on koormused lämmastiku ning fosfori osas märgatavalt suuremad, kui turbatootmisaladelt tulenev koormus. Sellise olukorra põhjuseks on põllumajanduses kasutatavad väetised, mida turbatootmisekäigus ei kasutata. Lisaks saab järeldada, et loodusliku rohumaa põllumajanduslikuks maaks ümber arendamisel on lämmastiku (N) ja fosfori (P) väljakande koormus mitmeid kordi suuremad kui märgala (madalsoo, siirdesoo) turbatootmisalaks arendamisel. Kuna taotletava mäeeraldise lähipiirkonnas leidub peamiselt kuivendatud põllumajanduslikke maid, võib eeldada, et kavandatava tegevuse käigus eesvoolu juhitav vee kvaliteet ei erine oluliselt sinna praegu juhitava vee kvaliteedi poolest. Tabelist 6.3 on näha, et eesvooludesse suunatava vee hulk on võrreldes eesvoolus voolava vee hulgaga väga väike. Sellest tulenevalt kasvavad kavandatava tegevusemõju eesvooludele väike, sest I alternatiivi korral kasvavad vooluhulgad Vigala jões 0,04 % ja Velise jões 0,29 % võrra ning II alternatiivi korral Vigala jões 0,05 % ja Velise jões 0,27 %. Nii väikesed vooluhulgad ei mõjuta oluliselt eesvoolude veekvaliteeti ega elustikku.

6.3.2 Leevendus meetmed pinnaveekvaliteedi parandamiseks

Tabelis 6.4 esitatud seire tulemuste puhul on kasutatud vee puhastamiseks (heljumist) settetiike. Eesvoolu suunatavat kuivendusvett on vajalik puhastada selleks, et vältida liigse heljumi sattumist eesvoolu, mis võib põhjustada veekogude eutrofeerumist ehk kinnikasvamist, vee hägusust, veekogu põhjaummistusi ning muutusi veeloomade ja loomastiku kooslustes / 14 /. Seetõttu on kavandatava tegevuse korral Tõnumaa turbatootmisalal vajalik kasutada kuivendusvee puhastamiseks settetiike (vt joonis 4.5). Kuivendusvee efektiivne puhastamine heljumist settetiikides, tagab vajaliku veekvaliteedi ja vähendab oluliselt võimalikku mõju eesvoolule.

Seega on mõju hinnangud pinnaveekogudele, milleks on eesvoolud (Vigala ja Velise jõed) järgmised:

- I ja II alternatiivi korral „-1“, sest mõju eesvooludele kasvab vähesel määral. - 0 alternatiivi korral „0“, sest olemasolev olukord ei muutu.

6.3.3 Mõju pinnasevee režiimile, sh lähipiirkonna salvkaevudele

Turba kaevandamise eeltingimuseks on kaevandatava ala eelnev kuivendamine vajaliku tasemeni. Seda tehakse kuivendus- ja kogujakraavide süsteemi kaudu, millega juhitakse vesi settetiiki ja sealt edasi eesvoolu. Turbakihi kuivendamisel, s.o veetaseme alandamisel mäeeraldise sees, võib toimuda ka pinnaseveetaseme alanemine väljaspool mäeeraldise piiri.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 36

Pinnasevee režiimi mõju on vaja keskkonnmõju hindamisel arvestada eelkõige kanakulli elupaika silmas pidades, mis piirneb taotletava mäeeraldise piiriga lõuna osas. Selleks, et tagada rajatava kanakulli elupaiga piiranguvööndi terviklikkusse säilimine, jäetakse piiranguvööndi ümber 50 meetri laiune puhvertsoon, mis tagab kavandatavas piiranguvööndis veerežiimi säilimise. Taotletav Tõnumaa turbatootmisala on absoluutkõrguste poolest ümbritseva maapinna reljeefi osas kõrgem, moodustades nn kerkeala. Mäeeraldise lamami absoluutkõrgused jäävad 14,5 - 15,5 m ümbrusesse, mis on üldiste ümbritseva maapinna absoluutkõrguste poolest vaid ~0,5 kuni 1 m võrra madalam. Selles piirkonnas erineb mäeeraldise lamami absoluutkõrgus ümbruskonna maapinna absoluutkõrgustest ~0,5 m võrra. Hinnanguliselt on nii vähese vee alanduse korral kuivenduse mõju praktiliselt olematu, ega levi kaugemale kui 25 m taotletava mäeeraldise piirist. Seetõttu on ka pinnaseveetaseme alanemisest tingitud taimekoosluse muutuste mõju turbatootmisala ümbruskonnale väheoluline.

Maapinnalähedased salvkaevude veerežiim sõltub tavaliselt sademete hulgast ja lähipiirkonna pinnasevee režiimist. Kavandatava tegevuse pinnaseveerežiimi hinnangulisse mõjupiirkonda (kuni 25 m) ei jää ühtegi majapidamist, seega ei mõjutata salvkaevude veerežiimi, ega -kvaliteeti.

Seega kavandatava tegevuse elluviimisel mõju lähtuvalt ptk 5.3 väljapakutud alternatiividest on mõju hinnangud pinnasevee ja salvkaevude veerežiimi ja -kvaliteedi osas järgmised: - I ja II alternatiiv korral „-1“, kuna võib kaasneda väheoluline mõju pinnasevee režiimile ja taimekooslustele kuni 25 meetri ulatuses mäeeraldise piirist. Samas ei mõjutata sellega kaevude veetaset; - 0 alternatiivi korral „0“, sest olemasolev olukord ei muutu.

6.4 Mõju põhjaveele, sh lähipiirkonna puurkaevudele

Turbakihi väljamine ja väljamiseks tehtavad ettevalmistustööd toimuvad kõik ülemises surveta veekihis (pinnaseveekihis). Tootsa kihi (hästi- ja vähe lagunenud turvas) all lasuvad savid (vt ptk 4.2.1), mis moodustavad turbarabaaluse vettpidava osa. Turba tootmisega seotud tegevused ei riku veepidet ega mõjuta turbakihi all olevat põhjaveekihti. Lähipiirkonnas asuvad puurkaevud (vt tabel 6.5 ja joonis 6.2) toituvad peamiselt veepideme all lasuvatest Siluri ja Ordoviitsiumi veekihtidest, seetõttu kavandatav tegevus neid ei mõjuta.

Tabel 6.5 Lähipiirkonnas asuvad puurkaevud / 10 /

Jrk. Puurkaevu Puurkaevu Kaugus Lähiaadress Veekiht nr. number sügavus, m mäeeraldisest, m 1 16467 140,5 O3 ~150 Tõnumaa 2 9278 80 S1jr-rk ~550 Vanamõisa laut 3 13809 50 S1rk ~300 Oese-Uuetoa 4 24851 52 S1rk ~650 Jõe 5 14543 47,7 S1rk ~750 Räuksu 6 24853 120 S1jr-rk ~950 Loigusauna 7 9042 - - ~800 laut 8 - ~45 - ~420 Missi OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 37

Seega on kavandatava tegevuse mõju hinnangud sõltuvalt kasutatavast alternatiivist põhjaveele järgmised: - I alternatiiv korral „0“ - II alternatiivi korral „0“ - 0 alternatiivi korral „0“

Joonis 6.2 Lähimad puurkaevud / 10 /

6.5 Välisõhk

6.5.1 Müra

Turba kaevandamisel kasutatav tehnika põhjustab müra. See on üsna analoogne põlluharimisel kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus tootmisalast sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest, masinate ja seadmete tehnilisest korrasolekust jne. Erinevate tööprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed on toodud tabelis 6.6.

Tabel 6.6 Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed

Protsess Helivõimsustase LwA, dB 1 2 Freesimine 99,9 - 110 Pööramine 96,4 - 103 Vaalutamine 100 Kogumine HAKU meetodil 110 Freesturba pneumaatiline kogumine 104,6 - 113,5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 38

1 2 Freesturba mehaaniline kogumine 104,1 Tükkturba tõstmine tootmisväljakule 109,3 - 114 Pinna profileerimine 117 Laadimine 107

Tabeli 6.6 alusel põhjustab tootmisalal kasutatavatest tööprotsessidest kõige suuremat helivõimsustaset pinna profileerimine, mille LwA on kuni 117 dB. Helivõimsustase on akustiline energia mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, st müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga:

LpA  LwA  20log r 8dB [ 6.1 ]

Valemi 6.1 järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Näiteks 100 m kaugusel allikast põhjustab pinna profileerimine mürataset 69 dB ja 200 m kaugusel 63 dB. Kui tootmisalal töötab samaaegselt mitu masinat või tööprotsessi, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.3.

Suurimale helirõhutasemele lisatav, dB

Müraallikate erinevus, dB

Joonis 6.3 Müratasemete liitumine mitme allika korral

Turbatootmisel tavaliselt ühel tootmisväljakul mitu erinevat tööprotsessi koos ei tööta. Samuti on tootmisväljakute mõõtmed piisavalt suured, et erinevatel tootmisväljakutel töötavad masinad ühte piirkonda tavaliselt ei satu. Seega on müra seisukohast erinevate masinate koosmõju minimaalne. Näiteks, kui ühte piirkonda satub kaks masinat/tööprotsessi, milleks on kaks suurimat müraallikat ehk pinna profileerimine (LwA = 117 dB) ja freesturba pneumaatiline kogumine (LwA = 113,5 dB), siis on müraallikate erinevus 117 - 113,5 = 3,5 dB. Vastavalt joonisele 6.1 liitub suurimale müraallikale ligikaudu 1,5 dB. Kahe protsessi koostöötamisel oleks müratase näiteks 100 m kaugusel 69 + 1,5 = 70,5 dB. Müratase allika(te)st erinevatel kaugustel on toodud alloleval joonisel 6.4 ja tabelis 6.7.

Tabel 6.7 Müratasemed allika(te)st erinevatel kaugustel

Kaugus r, m 25 50 100 200 400 800 1600 Müratase L , dB pA 81 75 69 63 57 51 45 (üks masin, LwA = 117 dB) Müratase L , dB pA 84 78 72 66 60 54 48 (kaks masinat, LwA = 120 dB)

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 39

Kui võtta aluseks sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ / 22 / toodud tööstusmüra taotlustase III kategooria segaalal päevasel ajal, milleks on 55 dB, ja et masinad (antud juhul kaks masinat/tööprotsessi) töötavad mäeeraldise piiril. Saame, et ülenormatiivne müratase jõuab mäeeraldise piirist maksimaalselt 600 m kaugusele.

85 80 75 70 65 60

55 Müratase, dBMüratase, 50 45

40

500 100 200 300 400 600 700 800 900

1200 1000 1100 1300 1400 1500 1600 Kaugus allikast, m Üks masin Kaks masinat Piirnorm

Joonis 6.4 Müratasemed allika(te)st erinevatel kaugustel

Tuleb arvestada, et arvutatud tulemused on konservatiivsed, ehk reaalsest olukorrast rangemad. Antud valem (6.1) ei arvesta näiteks maapinna reljeefi, maapinna absorbeerimiste/peegeldamise ega ilmastikutingimusest tulenevaid iseärasusi. Samuti ei ole arvestatud, metsa müra summutavat efekti. Valemi 6.1 põhjal on müratasemed lähimate elamute juures järgmised: Plamuse 61,0 dB, Oese-Uuetoa 59,5 dB, Lõohansu 58,1 dB ja Tikkase 57,6 dB. Lähimate elamute ja taotletava turbatootmisala vahele jääb vähemalt 100 m laiune metsariba, mis omab müra absorbeerivat efekti. Sarnastes tingimustes töötavate turbatootmisalade puhul on ~100 m laiune metsariba piisav, et tagada seadusega / 22 / nõutud normatiivtingimused.

Veendumaks, et kavandatava tegevusega ei ületata lähima, ~250 m kaugusel asuva Plamuse kinnistu elamu juures kehtestatud müra piirnorme viidi läbi mürataseme mõõtmised. Mõõtmiste ajal toimus turbatootmisalal pneumaatiline turba kogumine ning turba laadimine ja transport, mida võib pidada turba tootmise kõige mürarikkamaks olukorraks. Kuna lähimat elamut ja taotletavat tootmisala eraldab ~100 meetri laiune metsariba viidi metsa absorbeeriva mõju välja selgitamiseks mõõtmised läbi analoogses olukorras. Mõõtmise tulemusena selgus, et müratase ~100 m kaugusel metsas oli 53,8 dB (lisa 12). Selle põhjal võib järeldada, et metsariba olemasolu tootmisala ja elamu vahel on piisav, et tagada seadusega kehtestatud taotlustaseme III kategooria segaalal päevane piirnorm 55 dB.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 40

Kuna mäeeraldist ümbritsev mets kuulub eraomandusse, ei saa metsariba käsitleda müra absorbeeriva ehk leevendava meetmena. Selgitamaks tootmisega kaasneva müra levikut avamaastikul (metsa puudumisel) viidi läbi mõõtmised ka olukorras, kus masinad töötasid mõõtepunktist 250 - 500 meetri kaugusel. Sellisel juhul ei olnud müra allikate ja mõõtepunkti vahel absorbeerivat metsariba, ehk teisiti öeldes mõõdeti müra levikut avamaastikul. Mõõteperioodi ekvivalentne müratase oli sellisel juhul 51,6 dB. Eelkirjeldatud situatsioon on analoogne olukorrale, mille puhul puudub lähima elamu ja tootmisala vahel metsariba. Mõõtmistulemuste põhjal võib taaskord järeldada, et tagatud on seadusega kehtestatud taotlustaseme III kategooria segaalal päevane piirnorm 55 dB.

Tulenevalt mõõtmistulemustest on kavandatavat tegevus võimalik läbi viia vaid päevasel ajal ehk seadusega kehtestatud ajavahemikul 7.00 - 23.00. Öisel ajal (23:00 - 7.00) põhjustataks tootmistegevus liiga suurt müra, mille müratase ületab seadusega kehtestatud taotlustaseme III kategooria segaalal öist piirnormi, milleks on 45 dB.

Müra tekitab ka turba väljaveost tingitud liiklus. Turba toodangu väljaveoks kasutatakse Silla - Jädivere kõrvalmaanteed (tee nr 16155). Transpordi põhjustatud müratase on seotud liiklusintensiivsusega. Kavandatava tegevuse käigus ei ole arendaja hinnangul ette näha täiendavat liiklusintensiivsuse kasvu turbatootmisalalt ka siis kui kasutusele võetakse taotletav lõunapoolne osa mäeeraldisest. Seega ei ole ette näha täiendavat turba väljaveost tingitud müra levikut lähimate elamuteni. Turba väljaveo liiklusintensiivsus on aastaringselt (va riiklikud pühad ja puhkepäevad) toimuva väljaveo tõttu suhteliselt väike. Turba väljavedu toimub 90 m3 poolhaakega veoautodega Märjamaa pakketsehhi 250 tööpäeval. Seega 25 000 tonni ehk ~55 600 m3 turba väljaveoks on vaja teha (55 600 m3 / 90 m3) x 2 = 1236 edasi-tagasi reisi, ehk 1236 / 250 = 5 edasi-tagasi päevas. Arvestades liikluse ebaühtluse tegurit (1,5) on arvutuslik päevane liiklus intensiivsus 5 x 1,5 = 8 edasi-tagasi reisi päevas, ehk hariliku 8 tunnise tööpäeva puhul kuni 1 veoauto tunnis. Turba väljavedu Tõnumaa turbatootmisalalt toimub ekspordi eesmärgil ka laevadele. Ajaperioodil 2014 mai kuni 2015 aprill on toimunud väljavedu laevadele 18. tööpäeval. Harilikult on väljaveetavate koormate arv päevas 20 - 30. Kõige intensiivsem turba väljavedu toimus 2014. aasta septembris, kui ühe 12 tunnise tööpäeva jooksul viidi turbatootmisalalt sadamasse 48 koormat. Seega on maksimaalne liiklusintensiivsus turba laevadele vedamisel 12 veoautot tunnis (12 h / 48 koormat = 4 koormat/h; 4 koormat/h x 2 edasi-tagasi reisi x 1,5 (ebaühtluse tegur) = 12 edasi-tagasi reisi/h).

Seoses Illaste turbatootmisala kasutuselevõtuga on arendaja võtnud endale kohustuse, et taotletava Tõnumaa turbatootmisala väljavedu toimub ainult olemasoleva ala kesk- ja põhjaosast Silla - Jädivere kõrvalmaanteele. See tähendab, et väljavedu ei hakka toimuma mööda mäeeraldise lõunaossa rajatavat uut ligipääsuteed ega idapoole jäävat Turbaraba teed ja Päärdu - Tõnumaa kõrvalmaanteed (tee nr 20180). Viimati nimetatud teed jäävad kasutatusse vaid Päästeametile ja erandkorras mäeeraldise teenindamiseks vaja mineva tehnika transpordiks (joonis 6.5). Kuna turba väljaveost tingitud liiklusintensiivsus ei kasva ning väljavedu toimub mööda olemasolevaid väljaveoteid, ei ole ette näha täiendavat transpordi müra kasvu lähimatele elamutele.

Tootmisega kaasneva müra leviku hinnang on mõningasest müra häiringust tulenevalt lähimate elamute suhtes I ja II alternatiivi puhul „-2“ ning 0 alternatiivi korral „0“. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 41

6.5.2 Tolm

Turbatolm tekib tootmisest, laadimisest ja transpordist. Samuti tugeva tuulega võib kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast saab toota just kuival ajal.

Aastatel 1985 - 1995 Soomes läbiviidud turbatolmu mõõtmistulemuste / 23 / põhjal alaneb turbatolmu osakeste arv 5 m kaugusel nende tekkekohast 50 % võrra ja 10 m kaugusel on osakeste arv vähenenud juba 25 %-le. Sama uuring näitab, et olenevalt ilmastikutingimustes levib turbatolm 0,4 - 5 km kaugusele tootmisalast, samas kui ülenormatiivne tolmukontsentratsioon levib kuni 100 m kaugusele. Sarnane tolmukontsentratsiooni mõõtetulemus saadi ka kontrollmõõtmisel (lisa 12), kui allatuult asuvas mõõtepunktis jäi mõõteperioodi tolmu kontsentratsioon seadusega kehtestatud normi piiresse. Arvestades, et lähimad majapidamised jäävad tootmisalast ~250 m kaugusele on ülenormatiivsete tasemete jõudmine sinna tavapärastel ilmastikutingimustel väga vähe tõenäoline. See aga ei välista ekstreemumeid ehk suured tuulekiirused (üle 12 m/s / 34 /), pikaaegne põud, madal õhuniiskus, kus ülenormatiivsed tolmukontsentratsioonid levivad kaugemale.

Lisaks turba tootmisele, mis toimub tootmisväljakutel võib põhjustada tolmu levikut ka toodangu väljavedu. Selle vältimiseks on soovituslik katta koormad katetega, mis piiravad tolmu levikut turba transportimisel.

Kokkuvõttes võib öelda, et suuremad tolmukontsentratsioonid jäävad tootmisala piiresse. Tootmisalast väljas, ka väljaveotee äärses piirkonnas, suuri ega ülenormatiivseid tolmukontsentratsioone kavandatav tegevus ei põhjusta. Juhul, kui tulevikus kasutatavatel väljaveoteedel (joonis 6.5) tekib kaebusi ülenormatiivsete tolmukontsentratsioonide osas, on soovituslik neid teid niisutada veega või töödelda vee ja kloriidide seguga.

Kuna turba tootmise ja kaetud koormatega väljaveol ümbritsevale keskkonnale olulist mõju ei tekitata on kavandatava tegevuse mõju hinnangud järgmised: - I alternatiiv korral „-1“ leevendusega (koormate kinnikatmine turba transpordil) „0“ - II alternatiivi korral „-1“ leevendusega (koormate kinnikatmine turba transpordil) „0“ - 0 alternatiivi korral „0“

6.6 Võimalike jäätmete teke

Oluliseks jäätmete kategooriaks turba kaevandamisel võib lugeda kände. Kännud kogutakse selleks ettevalmistatud kohta, kus neid hiljem on võimalik kasutada kas hakkepuiduna või teetammide rajamisel. Kändude ladustamisel olulist keskkonnamõju ei teki.

Teised võimalikud jäätmed võivad tekkida turbatootmisalal töötavate masinate hoolduse ja remondi käigus (õlid, vanad rehvid jms). Hooldustöid viiakse läbi Tõnumaa turbaraba kinnistul (katastritunnus 88401:003:0037), mis asub Tõnumaa turbatootmisalast ~200 m kaugusel ida suunas. Tootmismasinatega seotud jäätmeid tootmisalal ega hooldusplatsil OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 42 ei ladustata. Seetõttu on vajalik need kokku koguda ning toimetada edasi jäätmete käitlemisega tegelevasse ettevõttesse vastavalt jäätmeseadusele / 24 /.

Kui turba tootmisel tekkivad kännud leiavad kasutust hakkepuiduna või teetammi rajamisel ja masinate hoolduse käigus tekkivaid jäätmeid käideldakse vastavalt jäätmeseadusele ei kujuta need ohtu keskkonnale. Seega mõju hinnang jäätmete tekkele sõltumata kavandatava tegevuse alternatiivist „0“.

6.7 Võimalikud keskkonnaavariid

Keskkonnaavariid võivad tekkida mõne töötava masina lekete korral. Pinnasesse sattunud õlid või määrdeained võivad sattuda pinnasevette, liikudes edasi mööda kuivenduskraave läbi settetiigi eesvoolu. Sellisel juhul tuleb tekkinud leke võimalikult operatiivselt kokku koguda ning toimetada edasi jäätmete käitlemisega tegelevasse ettevõttesse vastavalt jäätmeseadusele / 24 /. Õnneks on turvas omaduste poolest absorbeeruva toimega, sidudes hästi lekkinud vedelikke ning vähendades sellega vedelike leviku kiirust vette.

Masinate remondi- ja hooldustöid tehakse selleks ettenähtud hooldusplatsil. Perioodiliselt profülaktiliste masinate hooldamisega selleks ettenähtud hooldusplatsil vähendatakse lekete tekkimise võimalust turbatootmisalal, seetõttu võib seda käsitleda kui leevendavat meedet.

Võimaliku mõju hinnang kavandatava tegevuse korral, ilma ja koos leevendusmeetmeid kasutades on järgmised: - I alternatiiv korral „-2“, leevendusega „-1“ - II alternatiivi korral „-2“ , leevendusega „-1“ - 0 alternatiivi korral võimalike keskkonna avariide tõenäosus ei kasva, mistõttu hinnang „0“,

6.8 Tuleohutus ja selle riskianalüüs

Turba tootmine toimub kuival ja soojal aastaajal. Põleng turbatootmisalal võib tekkida turba isesüttimisest, summutist lendavast sädemest, mahavisatud pudelist, lõkkest, hooletusest vms. Isesüttimisele on enamohtlikud vähelagunenud turvas ja uued tootmisse võetavad turbarabad. Vähelagunenud turvas kuumeneb kergemini kui hästilagunenud turvas. Uutel turbatootmisaladel tekitavad kõrgema tuleohtlikkuse pealmised õhuga varustatud turba kihid. Aastate möödudes tuleohtlikkus väheneb. Tuleohtlikkuse riski võivad tõsta ka tootmisterritooriumile sattuvad kõrvalised isikud.

Võib öelda, et 6 - 8 põlengut 10 aasta jooksul on reaalsed. Neist 1 ehk vajab kustutamisel täiendavat abi ja on seejuures selline, mille suits võib ebasoodsate ilmastikutingimuste korral kanduda elumajadeni. Senine pikaajaline turba kaevandamise praktika näitab, et tootjad suudavad ise väiksemad põlengud turba kuumenemisel lokaliseerida.

Raba põlengute arvu ja tulekahju suuruse juures mängivad olulist rolli ilmastiku tingimused. Eriti kuiva suve puhul on tulekahjude oht oluliselt suurem. Varasemalt on OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 43 täheldatud seost aastaste sademete hulga ja raba põlengute arvu vahel. Lisaks sademete vaesusele suurendab tuleohtu suur tuule kiirus. Lähedalasuvate majapidamiste suhtes ka tuule suund.

Raba nii looduslikus seisundis kui ka kasutusele võetuna turbatööstusalana kujutab mõlemal juhul ohtu tulekahju tekkele. Nii ühel kui teisel juhul on olemas põlengu ohtu soodustavaid ja vähendavaid tegureid. Tootmisala rajamisel tekib täiendav oht selle tõttu, et turbalasundit kunstlikult kuivendatakse, avatakse vähelagunenud turba kiht, mis on süttimisele kergemini alluv ning lisaks võib turvas ise süttida ka aunades ladustatuna. Eelisteks seevastu on parem ülevaade rabas toimuvale, kuna turbatootja on vastutav temale kuuluvate tootmisväljakute eest. Seetõttu on ka oluline, et turbatootmisalal ei viibiks kõrvalisi isikuid.

Tuleohutuse seisukohast on oluline jälgida ka tuule kiirust. Kui tuulekiirus on üle 6 m/s, tuleb töid jätkata turba laadimispunktis ja turbaveeremite liikumisel vaid pärast sädemetepüüdjate tehnilise seisukorra kontrollimist ja heitgaaside väljalasketorude ning kollektorite turbatolmust puhastamist. Tuule kiiruse tõustes üle 12 m/s tuleb turbaveeremite ja laadimispunktide töö peatada.

Praegusel Tõnumaa turbatootmisalal on kokku kolm väljasõiduteed. Kavandatava tegevusega lisandub taotletava mäeeraldise lõunapoolsesse nurka täiendavalt veel üks väljasõidutee. Enam kui ühe väljasõidutee olemasolu tagab tuletõrje tehnikale tekkinud põlengu korral kiirema ja operatiivsema juurdepääsu ja on ohutuse seisukohast väga oluline.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et rabad, kas siis looduslikus olekus või olles kasutusel turbatööstusmaana, on kõrge tuleohtlikkuse alad, kus tulekahjude esinemine on sage nähtus. Vältimaks pöördumatuid majanduslikke ja keskkondlikke kahjusid on tulekahju tekkimise kui ka laiaulatusliku levimise ohu minimiseerimiseks arendaja Tõnumaa turbatootmisalal jälginud nõudeid, mis on ette nähtud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004. a määruses nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded1“ / 25 / 4. jaos § 21. Tegevuse jätkamisel peab arendaja jälgima rangelt määruses ette nähtud nõudeid. Viimasest tulenevalt on tõenäoline, et lõunapoolse uue ala kasutusele võtmisel tuleb arvestada täiendava tuletõrje veevõtukoha - tuletõrjetiigi rajamisega: samuti on vajalik veenduda, et olemasoleval alal oleks tuletõrjetiikides tagatud piisav veemaht, mis on seaduse kohaselt 5 m3 vett ühe hektari tootmisala kohta. Eelkõneldud tuletõrjetiikide asukohad ja vajalikud mahud tuleb lahendada kuivendusprojekti raames. Olemasolevate ja kavandatava väljasõiduteede arv on piisav, et tagada kiire ja operatiivne põlengu likvideerimise võime tuletõrje tehnikale.

Seega kavandatava tegevuse puhul on tegemist kõrgendatud tulekahju tekkimise ohuga, seetõttu on leevendusmeetmete kasutamine ka seadusandlusest tulenevalt möödapääsmatu. Mõju hinnang võimalikule tulekahju tekkimisele, arvestades leevendusmeetmeid on sõltuvalt rakendatavast alternatiivist (sõltuvalt turbatootmisala pindalast) järgmised: - I alternatiiv korral „-2“ - II alternatiivi korral „-2“ - 0 alternatiivi korral „-1“ OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 44

6.9 Mõju maastikule kaevandamise ajal ja selle järel

Tõnumaa turbatootmisalal toodetakse freesturvast juba alates 1966. aastast. Selle eelse ajaga võrreldes on maastikupilt rabas võrreldes loodusliku olukorraga oluliselt muutunud ja seega mõju juba välja kujunenud. Seetõttu parandab leevendusmeede,, milleks on korrastamine, oluliselt praegust maastikupilti.

Kui võtta lähtekriteeriumiks kavandatav tegevus, millega laieneb turba tootmine ka taotletava mäeeraldise lõunapoolne ossa, siis muutub maastik võrreldes eelnenud olukorraga turbatootmise käigus oluliselt. Seetõttu võib mõju maastikule hinnata negatiivseks.

Turba kaevandamise mõju maastikule on võimalik leevendada kaevandamise järgse ala korrastamisega. Peamiseks korrastamise suunaks on metsastamine. Juhul kui selgub, et esineb liigniiskemaid alasid, kus metsakultuuri kasvatamine pole mõttekas, on võimalik see korrastada taassoostuvateks aladeks. Korrastamist on käsitletud peatükis 7.5.Seega vaadeldava ala korrastamisega muutub negatiivne maastikupilt neutraalseks.

Mõju hinnang maastikul ilma ja koos leevendusmeetmega: - I alternatiiv korral „-3“, leevendusega „-1“; - II alternatiivi korral „-2“ , leevendusega „0“; - 0 alternatiivi korral „0“, leevendusega „+2“.

Täiendavalt on analüüsitud ka savi kaevandamise võimalust peatükis 9.1.

6.10 Mõju infrastruktuurile

Mäeeraldise teenindusmaa lõunanurk kattub ~50 m ulatuses KONOVERE:VIG keskpinge elektriliiniga 1-20 kV (K4091776), millel on 10 m laiune kaitsevöönd mõlemale poole liini telge. Antud elektriliin ja selle kaitsevöönd jäävad taotletava mäeeraldise teenindusmaale, kus turba kaevandamist tulevikus toimuma ei hakka.

Kavandatava tegevusega ei ole arendaja andmetel ette näha täiendavat liiklusintensiivsuse kasvu vaadeldavalt alalt, kuna kasutusel olevatelt aladelt on ressurss osaliselt ammendunud ning ammendumas ja lõunapoolse ala kasutusele võtmine võtab aega aastaid. Toodangu, ehk freestuba väljavedu toimub aastaringselt. Seetõttu on päevased keskmised liiklusintensiivsused suhteliselt väikesed, sulandudes ühte olemasoleva Silla - Jädivere kõrvalmaantee liikluskoormusega. Turba väljavedu ei mõjuta väljaveoks kasutatavate avalike teede (nt Silla - Jädivere kõrvalmaantee) seisundit, kuna nende puhul juhindutakse Maanteeameti kehtestatud piirangutest. Teiste (olemasoleva Tõnumaa tootmisala ja Silla - Jädivere kõrvalmaantee) teede seisundi eest on vastutanud ja vastutab ka tulevikus teede peamine kasutaja ehk arendaja.

Kuna aastased tootmismahud võrreldes praeguse olukorraga ei kasva ning keskpinge elektriliin kaevandataval alal ei asu, ei ole kavandatava tegevuse mõju suurenemist infrastruktuurile ette näha. Sellest tulenevalt on ka mõju hinnang infrastruktuurile järgmine: - I alternatiiv korral „0“ - II alternatiivi korral „0“ OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 45

- 0 alternatiivi korral „0“

6.11 Loodusressursi otstarbekas kasutamine ning vastavus säästva arengu põhimõtetele

Loodusressursside otstarbeka kasutamise seisukohast on oluline turba kaevandamisel väljata võimalikult suur protsent kinnitatud aktiivsest tarbevaru. Maksimaalse turba väljamise korral ühest kindlast piirkonnast välditakse vajadust turbatootmisala rajamiseks uude, seni mõjutamata piirkonnaga asukohta. Vaadeldav Tõnumaa turbatootmisala on lähipiirkonda juba vähemal või suuremal määral mõjutanud. Seetõttu on selles piirkonnas otstarbekas jätkata turba kaevandamisega.

Maavara kao moodustavad kogumis- ja kuivenduskraavid, aunaalused, teetervikud ning teenindusalad.

Lisaks jääb turba tootmisel praeguse maavara kaevandamise loa taotluse põhjal (lisa 1) kaevandamata ~0,5 m paksune põhjakiht, mis pole turba kui loodusressursi kasutamise seisukohast lähtudes otstarbekas. Samuti ei ole ~0,5 m paksune põhjatervik hilisemaks metsastamiseks vajalik (vt ptk 7.5). Eelnevat on käsitletud ka maapõueseaduse uues eelnõus, kus lähtudes maavarade säästliku kasutamise põhimõttest, antakse tulevikus mäeeraldised välja turbakihi lamamini ehk kogu lasundi paksuselt.

Turba, kui loodusressursi otstarbeka kasutamise mõju hindamisel on lähtutud eeldusest, et maavara väljatakse maksimaalselt, st ilma ~0,5 m põhjatervikut jätmata. Hinnang sõltub ka suurel määral kavandatava tegevuse elluviimiseks kasutusele võetavast alternatiivist (vt ptk 5.3). Siiski peab arvestama, et tehniliselt jääb mingi kogus siiski väljamata, mis kasutatakse ära kaevandamisega rikutud maa korrastamisel.

- I alternatiivi puhul võib hinnata ressursi otstarbeka kasutamist hindepalliga „4“, sest sellisel juhul võetakse kasutusele kogu taotletava mäeeraldise piires asuv turbavaru. - II alternatiivi puhul jääb suur osa taotletavast varust väljamata, seega on selle tegevuse kasutamisel mõju hinnang „2“. - 0 alternatiivi korral, väljatakse olemasolev varu praeguse kaevandamise loa varu ulatuses, taotletavat osa aktiivsest turbavarust kasutusele ei võeta, mistõttu jääb ressurss otstarbekal kasutamata, seega on hinnanguks „-4“.

6.12 Füüsikaliste mõjutegurite ulatusest Tõnumaa mäeeraldisel, s.h koosmõju Illaste turbatootmisalaga

Üksikute tootmistegevusest põhjustatud mõjutegurite maksimaalne ulatus on toodud tabelis 6.8. Need näitajad on joonmõõdud, mis annavad ettekujutuse ümber mäeeraldise mõjutatava tsooni laiusest kavandatava tegevuse korral, ehk eelpool kirjeldatud I ja II alternatiivi rakendamisel.

Koosmõju avaldub läbi territooriumi pindala kasvu. Pindala kasvades kasvab mõju ümbritsevale keskkonnale, mida saab mõõta taotletava mäeeraldise piirist.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 46

Tabel 6.8 Füüsikaliste mõjutegurite ulatus tootmisala lähiümbruses

Kaugus mäeeraldise Mõjutegur Selgitus piirist 1 2 3 Pinnasevee võimaliku reostus Eesvoolu suunatava vee - eesvoolule, m kvaliteedi seire Pinnasevee alanduse ulatus - Väheoluline (kuni 25 meetrit) mäeeraldise piirist, m Põhjavee reostusoht - Veekiht kaitstud veepidemega 1 2 3 Tootmismasinate ja transpordi Mõõtmistulemuste põhjal ei levi Mõõtmistulemuste tekitatud ülenormatiivne ülenormatiivne müratase lähima põhjal vähem kui müratase (üle 55 dB) elamuni (Plamuse elamu, kaugus 250 m mäeeraldisel, m ~250 m mäeeraldise piirist) Tootmismasinate ja transpordi Lähimad majapidamised jäävad tekitatud ülenormatiivne tootmisala tekitatud 100 m tolmutase (50 µg/m3) ülenormatiivsest tolmutaseme mäeeraldise piirist, m piirist kaugemale

Tõnumaa ja Illaste turbatootmisala koosmõju. Tõnumaa turbatootmisalast ~2,2 km kaugusel kirdes asub Illaste mäeeraldis. Illaste mäeeraldise puhul on tegemist olemasoleva turbatootmisalaga, kus kaevandamine toimub maavara kaevandamise loa RAPM-045 alusel kuni 03.07.2033. aastani. Illaste turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotluse alusel viidi läbi keskkonnamõju hindamine, mis kiideti heaks 02.09.2005 Raplamaa Keskkonnateenistuse kirjaga nr 39-12-1/12 jrk nr 4.

Käesoleva aruande 6. peatükis on analüüsitud mõjutegurite ulatust. Kavandatava tegevusega ei mõjutata põhjavett. Mõju pinnaveele ulatub hinnanguliselt kuni 25 m kaugusele mäeeraldise piirist. Mõõtmistulemuste põhjal jäävad tootmisega kaasnevad tolmukontsentratsioonid ja müratasemed allikatest 250 m kaugusel seadusega kehtestatud normide piiresse.

Tõnumaa turbatootmisala kuivendusvee üheks eesvooluks on Velise jõgi, mille vooluhulk kasvab kavandatava tegevuse korral sõltuvalt kasutatavast alternatiivist 0,27 - 0,29 % võrra. Illaste turbatootmisala kuivendusvee eesvooluks on Velise jõgi, mille vooluhulk kasvab turbatootmisalalt ärajuhitava vee tulemusel 0,43 % / 32 /. Mõlema turbatootmisala koos töötamisel kasvab Velise jõe vooluhulk 0,67 - 0,72 %. Nii Illaste kui ka taotletava Tõnumaa turbatootmisalade vee eesvoolu suunamisel tuleb kasutada settetiike, mis vähendavad oluliselt ärajuhitava vee heljumi sisaldust ja tagavad eesvoolu suunatava veekvaliteedi (vt ptk 8). Arvestades, et Velise jõe vooluhulga kasv jääb alla 1 % kogu jõe vooluhulgast ning eeldades, et vee kvaliteet tagatakse leevendusmeetmete (settetiikide) abil, on mõju Velise jõele pea-aegu olematu.

Taotletava maavara kaevandamise loa väljastamisel toimub Tõnumaa turbatootmisalalt väljavedu ainult mööda olemasolevaid väljaveoteid tootmisala põhja- ja keskosast edela suunas Silla - Jädivere kõrvalmaanteele. See tähendab, et väljavedu ei hakka toimuma mööda mäeeraldise lõunaossa rajatavat ligipääsuteed ega ida poole jäävat Turbaraba teed ja Päärdu - Tõnumaa kõrvalmaanteed (tee nr 20180). TotletavaTotletavaTotletava TõnumaaTõnumaaTõnumaa jajaja olemasolevaolemasolevaolemasoleva IllasteIllasteIllaste Joonis 6.5 mäeeraldistemäeeraldistemäeeraldiste väljaveoteedväljaveoteedväljaveoteed MMM 1:501:501:50 000000000

21.1

17.6 Ahjuvare o T i d u v e r e ja 17.3 8.3

14.7

Illaste mv 17.6 17.8 17.8 T id uv 17.3 er e oja a b 14.2 a r IllasteIllasteIllastet e mäeeraldismäeeraldismäeeraldis s V I G A L A l i 14.9 E l Vigala mk Si 16.8 pe 20.7 lg a kr

15.4 15.2 T a õ oj 15.7 n u 16.1 a 15.5 m m m a a T a

r a b a 12.6 15.1 O e s e 13.4 16.8 TaotletavTaotletav TaotletavTaotletav 15.3 A r a s t e TõnumaaTõnumaa

mäeeraldismäeeraldis 14.9 V E 13.3 L 14.7 IS E 8.8 J K u r e v e r e 13.7 14.5 14.6 Tõnumaa Vaguja 8.6 R ä ä s k i Vanamõisa 13.5 Ojapere 15.0

8.2

14.8 Kesu S ä ä l a

13.3 13.7 E 13.9 N K a u s i 13.3 G E J Kivi-Vigala 8.6 14.8

Tulevikus kasutatav taotletava Taotletava mäeeraldise piir Tõnumaa mäeeraldise väljaveotee Taotletavava mäeerladise teenindusmaa piir Olemaoslev või rajatav teenindustee, Olemasoleva mäeeraldise piir mida tulevikus ei kasutata väljaveoks Tõnumaa mäeerladisele rajatav uus tee Illaste mäeeraldise väljaveotee Olemasolev tee Tõnumaa mäeerladisel Märkused: 1. Plaani koostamisel kasutati Baaskaardi lehte 6311 2. Joonestamisel kasutati tarkvara Mapinfo 9.0 (Litsents MINWES0900922272) OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 48

Viimati nimetatud teed jäävad kasutatusse vaid Päästeametile ja erandkorras mäeeraldise teenindamiseks vajamineva tehnika transpordiks (joonis 6.5). Kuna kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavat liiklusintensiivsuse kasvu ei suurene liikluskoormus Silla - Jädivere teel.

Turba väljavedu Illaste turbatootmisalalt toimub mööda Illasteraba teed ja Päärdu - Tõnumaa kõrvalmaanteed Silla - Jädivere kõrvalmaanteele. Teede seisukorra eest vastutab Maanteeamet. Turba väljaveol juhindutakse tee valdaja kehtestatud piirangutest. Kuna kahe turbatootmisala väljaveoks kasutatakse erinevaid teid, ei liitu transpordist tulenevad mõjud Vaguja küla läbival teel (Päärdu - Tõnumaa kõrvalmaanteel).

Aruande menetlusprotsessi käigus on juhitud tähelepanu asjaolule, et koosmõju võib tekkida taotletava Tõnumaa turbatootmisala töötamise ja Illaste raba väljaveo osas. Jooniselt 6.5 on näha, et Illaste raba toodangu väljaveoks kasutatav Päärdu - Tõnumaa kõrvalmaantee on taotletava Tõnumaa turbatootmisala lõunapoolsest mäeeraldise piirist ~140 meetri kaugusel.

Ekspertide hinnangul ei ole ette näha piirnormi ületavat müra levikut lähimate elamuteni. Samas ei ole välistatud mõningane mürataseme kasv lähipiirkonnas, mis võib põhjustada häiritust. Veendumaks eelnevas, on soovituslik mõõta müratasemeid joonisel 4.1 esitatud elamute nr 4 (Plamuse) ja nr 6 (Jõeääre) juures olukorras, kus toimub turba tootmine taotletava mäeeraldise lõunapiiril ja toimub Illaste rabast aktiivne turba väljavedu. Kui selgub, et kahe müraallika koosmõjul tekkib piirnormi lähedasi või seda ületavaid müratasemeid, tuleb arendajal leida võimalus selle leevendamiseks. Kui selgub, et väljaveo müra on domineeriv ja ületab piirnormi, tuleb piirata Illaste turbatootmisala väljaveo liiklusintensiivsust. Pärast väljaveo liiklusintensiivsuse piiramist tuleb läbi viia korduvad mõõtmised, et veenduda leevendusmeetme efektiivsuses.

Juhul, kui selgub, et juba esialgsetel mõõtmistel ei tekita taotletav Tõnumaa turbatootmisala töötamine ja Illaste raba toodangu väljavedu piirnormi lähedasi või neid ületavaid müratasemeid, puudub ka vajadus leevendusmeetme kasutamiseks. Kontrollmõõdistamisi on soovituslik korrata juhul kui esineb kaebusi.

Juhul, kui Illasteraba teel ja Päärdu - Tõnumaa kõrvalmaanteel tekib kaebusi ülenormatiivsete tolmukontsentratsioonide osas, on võimalik neid teid niisutada veega või töödelda vee ja kloriidide seguga.

6.13 Mõju elanike tervisele, varale ja kogukonnale (sh sotsiaalne mõju)

Mõju elanike tervisele ja varale on hinnatud seadusega kehtestatud piirnormide põhjal, ehk selle järgi, kuivõrd üksikute mõjutegurite normtasemed ületavad või ei ületa lubatavaid piire eluhoonete piirkonnas. Piirnormid on seadusega kehtestatud uurimus- ja teadustööde põhjal ja nende eesmärgiks on kaitsta inimese tervist ja vara. Lähim elamu jääb tootmisalast ~250 m kaugusele edelasse. Tabelis 6.8 on toodud olulisemate mõjutegurite ulatus väljapoole mäeeraldise piiri.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 49

Tabelist 6.8 järeldub, et turbatootmisalal rutiinse töö käigus ei ulatu mõjutegurid lähimate elamuteni, seega puudub ka negatiivne mõju inimeste tervisele. Küll aga tuleb tõdeda, et turba tootmisega kaasnev müra võib põhjustada teatud häiringut (vt peatükid 6.5.1). Kuigi tegemist on sisuliselt olemasoleva tegevuse laienemisega, tuleb nentida, et olemasoleva normide piirides leviva mõju laienemine pole võrdeline uude, seni mõjutamata, piirkonda kavandatava mõjuga.

Mõningane kõrgem tolmu ja müratase esineb turbatootmisalal vahetult töötava masina kõrval. Seetõttu on vajadusel soovituslik tootmismasinatega töötavatel inimestel kasutada isikukaitsevahendeid (kõrvaklapid jmt).

Samuti tasub ära märkida võimalikku tulekahju tekkimise ohtu tootmisalal. Tekkinud põlengu kustutamine võtab teatud aja, mistõttu võib suits levida ka lähimate elumajadeni. Teatud häiritusest tingituna ei saa välistada mõningast negatiivset mõju lähimate kinnisvara objektidele. Teisalt ei saa keskkonnanormatiivide piires toimuv turba kaevandamine olla põhjendatud aluseks kinnisvarahinna languse kompensatsiooni nõudmisel. Tegevuse jätkamisega turbatootmisalal liiklusintensiivsus ei suurene, sest kavandatava toodangu väljavedu jätkub samas mahus. Seoses Illaste turbatootmisala kasutuselevõtuga on arendaja võtnud endale kohustuse, et taotletava Tõnumaa turbatootmisala väljavedu toimub ainult olemasoleva ala kesk- ja põhjaosast Silla - Jädivere kõrvalmaanteele (joonis 6.5). Seega ei suurene väljaveoteeäärsete elamute juures turba transpordist tingitud müratase ega mõjutata Vaguja küla (Päärdu - Tõnumaa kõrvalmaantee äärsete) elanike heaolu.

Teisalt pakub olemasolev Tõnumaa turbatootmisala hetkel pidevalt tööd viieteistkümnele inimesele ja Märjamaa turba pakketsehh veel püsivalt neljale lähipiirkonna inimesele. Kevad-suvisel tootmisperioodil lisanduvad vastavalt töömahule ka hooajalised töötajad, kokku seega ligikaudu 30 töötajat. Kavandatava tegevuse väljapakutud alternatiivide korral, pakub arendaja lähipiirkonna elanikele pikaajalist ja stabiilset tööd. Seetõttu võib mõju kohalikule tööhõivele lugeda positiivseks.

Kavandatava tegevusega kaasneb negatiivne suhtumine teatud lähimate elanike hulgas, kuid samas omab turba tootmine positiivset mõju kohalikule tööhõivele. Samuti laekub turba maavara kaevandamise õiguse tasu kohaliku tähtsusega maardlas kohaliku omavalitsuse eelarvesse, mis aitab edendada valla arengut, mis loob kaudselt hüvesid kohalikule kogukonnale.

0 alternatiivi korral praegune olukord ei muutu, mis tähendab et ei kaasne negatiivseid ega positiivseid mõjusid. I ja II alternatiivi korral kaasnevad positiivsed ja negatiivsed mõjud, mis tasakaalustavad üksteist.

Seega on mõju hinnangud sõltuvalt kasutatavast alternatiivist järgmised: - I alternatiiv korral „0“; - II alternatiivi korral „0“; - 0 alternatiivi korral „0“.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 50

6.14 Muud mõjud

Kavandatava tegevusega ei kaasne keskkonnale mõju vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhna osas. Samuti ei mõjutata kavandatava tegevusega pärandkultuuri objekte, kultuurimälestisi ega kliimat.

6.15 Keskkonnamõju hindamine

Kavandatava tegevuse keskkonnamõjusid on jooksvalt hinnatud kogu peatükis mõjutegurite kaupa. Järgnevalt on antud igale mõjutegurile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutatakse paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumit võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, antakse mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem.

Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjutegurile antud hindepalli selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjutegurite kaalutud hinnete summeerimisel.

Mõjutegurite hinded summeeriti ning leiti nende protsentuaalne kaal kõikide mõjutegurite hulgast. Selline mõjutegurite hindamine annab võimaluse eristada tähtsamaid mõjusid vähemtähtsamatest. Mõjutegurite kaalud on esitatud tabelis 6.9. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 51

Tabel 6.9 Mõjutegurite kaalud

Mõjutegur

∑

avariid

-

Võimalike jäätmete teke jäätmete Võimalike

Kaal

1.Loodusobjektid (sh Natura Natura (sh 1.Loodusobjektid alad) rohevõrgustiku ja 2000 loomad ja Taimed 2. vee k.a. ( Pinnaveekogud 3. vooluhulgad) ja kvaliteet Põhjavesi 4. Pinnasevesi 5. Tolm 6. Müra 7. 8. Keskkonna 9. Tuleohutus 10. Maastik 11. Infrastruktuur 12. Loodusressursside 13. kasutamine otstarbekas Elanikud 14. 1. Kaitstavad loodusobjektid 1 0,5 1 0,5 1 1 1 1 0,5 0,5 1 0,5 0,5 10 0,11 (sh Natura 2000 ja rohevõrgustiku alad) 2. Taimed ja loomad 0 0,5 1 0,5 1 1 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 7,5 0,07

3. Pinnaveekogud (vee kvaliteet ja vooluhulgad) 0,5 0,5 1 0,5 1 1 0,5 0,5 0,5 0,5 1 0,5 0,5 8,5 0,09

4. Põhjavesi 0 0 0 0,5 0 0 0,5 0,5 0 0 0 0 0 1,5 0,02

5. Pinnasevee režiim 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1 0 0,5 6,5 0,07

6. Tolm 0 0 0 1 0,5 0,5 1 0,5 0,5 0,5 0,5 0 0,5 5,5 0,06

7. Müra 0 0 0 1 0,5 0,5 1 0,5 0 0,5 0,5 0,5 0 5,0 0,06

8. Võimalike jäätmete teke 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0 0 1 1 0,5 0,5 1 1 7,0 0,08

9. Keskkonna-avariid 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0 1 0,5 0,5 0,5 1 6,5 0,07

10. Tuleohutus 0,5 0,5 0,5 1 0,5 0,5 1 0 0 0,5 0 0,5 0,5 6,0 0,07

11. Maastik 0,5 0,5 0,5 1 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0 0,5 0 6,0 0,07

12. Infrastruktuur 0 0,5 0 1 0 0,5 0,5 0,5 0,5 1 1 1 1 7,5 0,08

13. Loodusressursside otstarbekas kasutamine 0,5 0,5 0,5 1 1 1 0,5 0 0,5 0,5 0,5 0 0,5 6,5 0,07

14. Elanikud 0,5 0,5 0,5 1 0,5 0,5 1 0 0 0,5 1 0 0,5 7,0 0,08

Summa: 91 1,00

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 52

Tabel 6.10 Alternatiivide võrdlus kaalutud hinnangute alusel

0 Alternatiiv I Alternatiiv Alternatiiv II

Mõjutegurid

na kaaluga na

Kaal Hinne Leevendus summa leevenduse ja Hinde summa, Mõjuleevenduse ja kaaluga korrutatuna Hinne Leevendus summa leevenduse ja Hinde summa, Mõjuleevenduse ja korrutatu Hinne Leevenduse summa leevenduse ja Hinde summa, Mõjuleevenduse ja kaaluga korrutatuna 1.Kaitstavad loodusobjektid 0,11 0 0 0 0 -3 0 -3 -0,33 -1 0 -1 -0,11 (sh Natura 2000 ja rohevõrgustiku alad) 2. Taimed ja loomad 0,07 0 0 0 0 -3 2 -1 -0,07 -2 2 0 0,00 3. Pinnaveekogud (vee kvaliteet ja 0,09 0 0 0 0 -1 0 -1 -0,09 -1 0 -1 -0,09 vooluhulgad) 4. Põhjavesi 0,02 0 0 0 0 0 0 0 0,00 0 0 0 0,00 5. Pinnasevee režiim 0,07 0 0 0 0 -1 0 -1 -0,07 -1 0 -1 -0,07 6. Tolm 0,06 0 0 0 0 -1 1 0 0,00 -1 1 0 0,00 7. Müra 0,06 0 0 0 0 -2 0 -2 -0,12 -2 0 -2 -0,12 8. Võimalike jäätmete teke 0,07 0 0 0 0 0 0 0 0,00 0 0 0 0,00 9. Keskkonnaavariid 0,07 0 0 0 0 -2 1 -1 -0,07 -2 1 -1 -0,07 10. Tuleohutus 0,07 -1 0 0 -0,07 -2 0 -2 -0,14 -2 0 -2 -0,14 11. Maastik 0,07 0 2 2 0,14 -3 2 0 0,07 -2 2 0 0,00 12. Infrastruktuur 0,08 0 0 0 0 0 0 0 0,00 0 0 0 0,00 13. Loodusressursside kasutamine 0,07 -4 0 -4 -0,28 4 0 4 0,28 2 0 2 0,14 14. Elanikud 0,08 0 0 0 0 0 0 0 0,00 0 0 0 0,00 Koondhinne -0,25 -0,68 -0,52

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 53

Tabelist 6.9 on näha, et suur osa hinnatud mõjuteguritest on suhteliselt võrdse kaaluga (0,06 - 0,08). Välja võib tuua enam kaalukad mõjud, nagu näiteks mõju loodusobjektidele (sh Natura 2000 ja rohevõrgustiku aladele), pinnaveekogudele. Need mõjutegurid kaalukamad kuna kavandatava tegevuse mõju on nende osas suurem.

Alternatiivide võrdlemiseks summeeriti tabelis 6.10 iga mõjuvaldkonna ja leevenduse hinded, ning korrutati läbi tabelis 6.9 saadud mõjuvaldkonna kaaluga. Tabelist 6.10 ilmnes, et kaalude korrutamisel hindepallidega olid suurimateks mõjuteguriteks kaitstavad loodusobjektid, müra, tuleohutus ning loodusressursside otstarbekas kasutamine. Lõpptulemuseks saadi igale alternatiivile punktisumma, mille põhjal tehti sobivaima alternatiivi valik.

Alternatiivide võrdlusel kaalutud hinnangu alusel (tabel 6.10) selgus, et kõige väikesem mõju keskkonnale kaasneb 0-aletrnatiivi rakendamisel, mille koondhinnang „-0,25“ punkti.

Peatükis 5.3 pakutud alternatiivide ja tabelites peatükis 6 hinnatud mõjude tulemusena saavutas I alternatiiv koondhinde „-0,68“ ja II alternatiiv koondhinde „-0,52“. Arvestades rajatavat kanakulli sihtkaitsevööndit ja piiranguvööndit soovituslik kasutada kavandatava tegevuse elluviimisel peatükis 5.3 pakutud II alternatiivi.

6.16 Peatüki kokkuvõte

Taotletav Tõnumaa mäeeraldis piirneb osaliselt kanakulli pesitsuspaigaga. Arvestades rajatavat Tõnumaa kanakulli sihtkaitsevööndit ja piiranguvööndit on 50 meetrise puhvertsooniga (vt ptk 6.1), on võimalik minimeerida kavandatava tegevusega mõju kanakullile ja tema elupaigale. Teistele looduskaitselistele objektidele kavandatava tegevusega mõju ei avaldata.

Taotletavat mäeeraldist läbib lõunapoolsest nurgast rohekoridor. Kavandatav tegevus ei nõrgesta oluliselt olemasoleva rohekoridori funktsioneerimist.

Tootmisalalt väljajuhitav kuivendusvesi võib mõjutada Vigala ja Velise jõgesid eelkõige mehaanilise turbahõljumiga, seetõttu on kavandatava tegevuse korral vajalik rakendada leevendusmeedet, milleks on vee puhastamine settetiikides.

Kavandatava tegevusega Tõnumaa mäeeraldisel ei avaldata mõju põhjaveele turbatootmise piirkonnas ja selle ümbruses, kaasa arvatud ümbruskonna elanike vesivarustusele.

Välisõhku mõjutav ülenormatiivne müra ja tolm ei ulatu tootmisterritooriumilt elamuteni. Turba väljaveo tolmu leviku piiramiseks on soovituslik koormad kinni katta. Täiendavaid leevendusmeetmeid müra suhtes ei ole vaja kasutusele võtta.

Turbatootmisalal säilib kuival aastaajal kõrgendatud tulekahjuoht. Tulekahju tekkimise ohu minimiseerimiseks ja levimise tõkestamiseks tuleb kasutada kõiki meetmeid, mis on ette nähtud turbatootmisalade ekspluatatsioonil.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 54

Taotletava Tõnumaa ja olemasoleva Illaste turbatootmisala töötamisega seotud peamised mõjutegurid (tolm, müra pinnavesi, põhjavesi) omavahel ei liitu. Küll aga võib esineda mõningane müra koosmõju Illaste turbatootmisala väljaveo ja Tõnumaa turbatoomisala lõunapoolse osa töötamisega, mis jääb ekspertide hinnangul seadusega kehtestatud normi piiresse.

Mõju hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et leevendusmeetmete kasutamise korral on kavandatava tegevuse elluviimise seisukohalt otstarbekas rakendada peatükis 5.3 väljapakutud II alternatiivi.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 55

7. KESKKONNAMÕJU TEGURITE LEEVENDAMISE VAJADUS JA VÕIMALUS

Mõjutegurite analüüs näitas, et taotletaval Tõnumaa mäeeraldisel kaasneb turbatootmisega negatiivne mõju looduskatselistele objektidele, pinnaseveele, välisõhule ja maastikule. Samuti on turbatootmine kõrgendatud tuleohtlikkusega tegevus. Nimetatud mõjutegureid on võimalik vältida või minimeerida kasutades selleks reaalselt rakendatavaid leevendusmeetmeid.

7.1 Kaitstavad loodusobjektid – kanakull

Leevendava meetmena võib käsitleda kavandatava kanakulli piiranguvööndile jäetavat 50 meetrist puhvertsooni (vt joonis 6.1). Puhvertsoon tagab veerežiimi säilimise piiranguvööndis. Puhvertsooni ei rajata kuivenduskraave, küll aga võib sinna rajada tootmisala teenindava tee. Soovituslik on puhvertsooni muuta mäeeraldise teenindusmaaks, tingimusel, et selles piirkonnas ei rajata kuivenduskraave sh ka sette- või tuletõrjetiike.

7.2 Pinnavee juhtimine eesvoolu

Pinnasevee kvaliteedi muutus väljendub eelkõige läbi kõrge turbaheljumi sisalduse, mis esineb tootmisalalt välja juhitavas vees. Ülenormatiivse heljumi eesvoolu kandumise leevendamiseks on kõige efektiivsemaks ja kasutatavamaks meetodiks vee puhastamine settetiikides. Settetiikides puhastatakse väljajuhitavat vett turbahõljumist enne selle eesvoolu jõudmist. Heljumi efektiivseks setitamiseks peab settetiigis olema voolukiirus kuni 1 cm/s. See tähendab, et settetiikides tuleb rajada piisava mahtuvusega, mis tagavad vastavad voolukiirused (≥1 cm/s). Settetiike tuleb puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamisel tuleb valida minimaalne vooluveehulga periood, mis annab kõige efektiivsema tulemuse. Ilmastikutingimuste arvestamine raskendab küll tööde planeerimist, kuid vähendab oluliselt turbaosakeste kannet eesvoolu.

7.3 Välisõhk

Turba tootmisel tekkiv tolm ei levi tavaliselt töötamise tsoonist oluliselt kaugemale, sadestudes viimase vahetus läheduses. Turba transportimisel mäeeraldisest väljapoole võib aga ette tulla tolmu levikut, selle vältimiseks on vajalik kinni katta veoste koormad ning vältida turbatootmise töid olukorras, kus tuule kiirus on suurem kui 12 m/s / 34 /. Transpordist põhjustatud tolmu kontsentratsiooni kruusateedel on võimalik vajaduse korral vähendada suurima lubatud kiiruse alandamisega.

Ülenormatiivse müra levikut lähimate elamuteni ette näha ei ole, mida kinnitavad ka mõõtmistulemused (peatükk 6.5) Kontrollmõõdistamisi on soovituslik lähimate elamute juures läbi viia juhul kui esineb kaebusi.

Kui selgub, et Illaste raba väljaveo müra on lähimate elamute juures domineeriv ja ületab piirnormi, tuleb piirata Illaste turbatootmisala väljaveo liiklusintensiivsust. Pärast väljaveo liiklusintensiivsuse piiramist tuleb läbi viia korduvad mõõtmised, et veenduda leevendusmeetme efektiivsuses.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 56

Juhul, kui selgub, et juba esialgsetel mõõtmistel ei tekita taotletav Tõnumaa turbatootmisala töötamine ja Illaste raba toodangu väljavedu piirnormi lähedasi või neid ületavaid müratasemeid, puudub ka vajadus leevendusmeetme kasutamiseks. Kontrollmõõdistamisi on soovituslik korrata juhul kui esineb kaebusi.

7.4 Tuleohutus

Tuleohutuse tagamiseks tuleb arendajal Tõnumaa turbatootmisalal jälgida nõudeid, mis on ette nähtud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004. a määruses nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded“ 4. / 25 / jaos § 21. Tegevuse jätkamisel peab arendaja jälgima rangelt määruses ette nähtud nõudeid. Viimasest tulenevalt on tõenäoline, et lõunapoolse uue ala kasutusele võtmisel tuleb arvestada täiendava tuletõrje veevõtu koha - tuletõrjetiigi rajamisega: samuti on vajalik veenduda, et olemasoleval alal oleks tuletõrjetiikides tagatud piisav veemaht, mis on seaduse kohaselt 5 m3 vett ühe hektari tootmisala kohta. Eelkõneldud tuletõrje tiikide asukohad ja vajalikud mahud tuleb lahendad kuivendusprojekti raames.

7.5 Korrastamine

Turba kaevandamise mõju maastikule, loomastikule ja taimestikule on võimalik leevendada kaevandamise järgse ala korrastamisega. Vaadeldava ala korrastamise kaks põhilist suunda on metsastamine või taassoostuva, liigniiske ala moodustamine. Korrastamise suund sõltub paljuski sadevee eemaldamise võimalustest. Kuna taotletav ala on pindalalt suur (kokku ~336 ha) ei saa välistada neist kummagi kasutamist.

Metsastamine

Turbatootmisala metsastamise eeldusteks on õhuke jääklasundi paksus. Seetõttu on praeguse maavara kaevandamise loa taotluse põhjal lamamisse jääv ~0,5 m jääkturba kiht metsastamise seisukohalt mittevajalik ja pigem ebasoodsat kasvukeskkonda loov. Seetõttu on soovitav vaadeldaval alal turvas väljata maksimaalselt.

Soodsaks metsa kasvuks peab veetase jääma taime vegetatsiooni perioodil maapinnast 0,4 - 0,5 meetrit allapoole. Üleliigse vee ärajuhtimiseks on vaja tagada toimiv kuivendussüsteem. Taotletava mäeeraldise lamam paikneb sarnastele kõrgustele lähipiirkonna absoluutkõrgustega, mis loob võimaluse rajada toimiv kuivendussüsteem ja tagada selle toimimine ka peale turba kaevandmaise lõppu.

Selleks, et luua metsakasvuks soodne kasvukeskkond on vajalik jääkturvas segada soo põhja katva mineraalpinnasega, sel viisil parandatakse pinnase aeratsiooni tingimusi ja soodustatakse toksiliste ainete leostumist sügavamatesse kihtidesse / 27 /. Kuigi kõige sobivamaks metsakultuuriks peetakse arukaske, on soovituslik vaadeldaval alal eelistada mändi. Männi eelistamine arukasele on tingitud järgnevatest asjaoludest: - metsaregistri andmetel / 28 / on olemasoleva turbatootmisala vahetus läheduses ja lähipiirkonna peamiseks puuliigis mänd, - taotletava mäeeraldise lõunapoolses osas kasvab praegu mets, mille domineerivaks puuliigiks on samuti mänd / 11 /.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 57

Kaevandamisega rikutud ala korrastamisel metsamaaks on aga oluliseks probleemiks kerkinud ekstreemsed temperatuuride kõikumised, mis kahjustavad ja piiravad noorte taimede kasvu ja levikut. Samuti võivad rajatud metsakultuure kahjustavad loomade suure arvukuse korral põdrad ja metskitsed. Seetõttu peab vaadeldava ala korrastamisel metsamaaks arvestama ka rajatava metsa seire ja järelhooldusega.

Taassoostuva ala moodustamine

Juhul kui korrastamise projekti koostamisel või reaalse korrastamise käigus leidub piirkondi, millede puhul ei ole võimalik tagada toimivat veekõrvaldus süsteemi on soovituslik need korrastada taassoostuvateks aladeks. Taassoostuva ala loomiseks on vajalik tagada soole sobiv veerežiim, mis tähendab, et neid alasid peab olema perioodiliselt võimalik üle ujutada. Sellisel juhul tuleb korrastav ala katta kas osaliselt või täielikult turbasambla fragmentidega, mis kogutakse doonoralalt, kogumise sügavus maksimaalse sügavuseks on kuni 10 cm. Korrastava ala ja doonorala suhe on 1 : 10. Taimedega kaetav kiht peab korrastataval alal olema optimaalselt 1 - 2 cm paksune ning tuleb suvel kuivamise ja talvel külmumise eest kaitsemiseks katta õlgedega.

Liigniiske ala

Mäeeraldise lõunapoolses osas (vt joonis7.1) ja kavandatava kanakulli piiranguvööndist põhja suunas asub peagi ammenduv tootmisväljak. See ala on liigiekspertide soovitusel otstarbekas korrastada liigniiskeks alaks. Liigniikse ala moodustamiseks suletakse turbaväljakul kraavitus, mille tagajärjel moodustub seisuveekogu, mis tõstab piirkonna maastikulist ja liigilist mitmekesisust / /. Seisuveekogu sobib elupaigaks teiste hulgas ka hanelistele ja teistele veelindudele, kes rikastavad kanakulli toidulauda. Seisuveekogu paiknemine kanakulli püsielupaiga läheduses loob lisandväärtust püsielupaiga jätkusuutlikule toimimisele tulevikus.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 58

Joonis 7.1 Ammenduv tootmisväljak kanakulli piiranguvööndist põhja suunas OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 59

8. KESKKONNASEISUNDI JÄLGIMISE VAJADUS JA SUUNAD

Selleks et jälgida eesvoolu suunatava vee kvaliteeti on vaja jälgida välja juhitava vee üldkeemilisi näitajaid. Tõnumaa turbatootmisalalt ärajuhitava vee kvaliteeti on soovitatav kontrollida turbatootmisala kuivendusvees pärast vee puhastamist settetiikides, enne selle jõudmist eesvoolu.

Eesvoolu suunatava vee puhul on vaja jälgida heljumi ja naftasaaduste sisaldus vees ning vee pH taset. Eesvoolu suunatav vesi peab vatstavalt seadusele / 15 / (vt tabel 8.1) heljumi sisalduse poolest jääma alla 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus eesvoolu juhitavas vees peab olema alla 5 mg/l ning vee pH tase peab jääma vahemikku 6 - 9.

Turba tootmisega suureneb ärajuhitavas vees ka biokeemiline (BHT) ja keemiline hapnikutarve (KHT) ning lämmastiku ja fosfori sisaldused. Settetiikidega ei ole võimalik nimetatud keemilisi näitajaid vähendada. Seepärast ei ole ka asjakohane määrata antavates lubades lämmastiku, fosfori ning biokeemilise ja keemilise hapnikutarbe piirmäärasid. Teisest küljest võimaldavad nende parameetrite seiretulemused tulevikus teha täiendavaid hinnanguid ja järeldusi, mida saab kasutada uute taotluste või arenduste koostamisel vaadeldaval objektil ja selle lähipiirkonnas.

Kuna kuivendusvete kvaliteet sõltub olulisel määral aastaajast ja turba tootmisest, siis on soovitatav seiret teha kaks korda aastas kevadisel suurvee perioodil ja suvisel kuival perioodil (tootmisperioodil). Kui kvaliteedinäitajad jäävad viie aasta jooksul normide piiresse, siis jätkata seirega ühel korral aastas tootmisperioodil.

Seire tulemuste põhjal on võimalik hinnata leevendusmeetmete efektiivsust ja vajadust, st kas ja millisel määral settetiigid vett turbaheljumist puhastavad. Täpsed proovivõtukohad on mõistlik määrata kuivendusprojektis, kus määratakse settetiikide täpsed asukohad ja dimensioonid.

Kokkuvõtvalt soovitame taotletavalt mäeeraldiselt ärajuhitavast vees seireta järgmiseid veekeemilisi näitajaid: heljumi sisaldus, pH tase, naftasaaduste sisaldus, KHT ja BHT7.

Tabel 8.1 Eesti vabariigi Veeseaduse§ 24 lõike 2 alusel kehtestatud reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise piirväärtused / 15 /

300 - 2000 - 10 000 - 100 000 ie Sademee Ühend Alla 300 ie 1999 ie 9 999 ie 99999 ie ja enam vesi Biokeemiline hapnikutarve, 40 25 15 15 15 15* mg/l Keemiline hapnikutarve, 150 125 125 125 125 125* mg/l Üldfosfor, mg/l - 2 1 0,5 0,5 1* Üldlämmastik, - 60 45 15 10 45* mg/l Heljum, mg/l 35 35 25 15 15 40 Naftasaadused, - - - - - 5 mg/l * ei kohaldata OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 60

Aruande koostamise käigus läbi viidud müra mõõdistamise käigus selgus, et Tõnumaa turbatootmisala töötamise käigus ülenormatiivsed müratasemed lähimate elamuteni ei levi. Seetõttu puudub perioodiline tootmismüra mõõtmise vajadus. Mõõtmisi tuleb läbi viia juhul, kui esineb kaebusi.

Peatükis 6.12 on käsitletud Illaste turbatootmisala väljaveo ja taotletava Tõnumaa turbatootmisala töötamise koosmõju. Ekspertide hinnangul ei ole ette näha piirnormi ületavat müra levikut lähimate elamuteni. Samas ei ole välistatud mõningane mürataseme kasv lähipiirkonnas, mis võib põhjustada häiritust. Veendumaks eelnevas, on soovituslik mõõta müratasemeid joonisel 4.1 esitatud elamute nr 4 (Plamuse) ja nr 6 (Jõeääre) juures olukorras, kus toimub turba tootmine taotletava mäeeraldise lõunapiiril ja toimub Illaste rabast aktiivne turba väljavedu. Kui selgub, et kahe müraallika koosmõjul tekkib piirnormi lähedasi või seda ületavaid müratasemeid, tuleb arendajal leida võimalus selle leevendamiseks.

Kohalike elanike kaebuste korral tuleb väljaveoteedelt ja turbatootmisalalt levivat tolmu kontsentratsiooni lähimate elumajade juures mõõtmistega täpsustada. Juhul, kui tolmu (peente tahkete osakeste) kontsentratsioon ületab Keskkonnaministri 08.07.2011 määruses nr 43 „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad1“sätestatud piirväärtuse 50 µg/m3, tuleb arendajal leida võimalus tekkinud olukorra leevendamiseks.

Kui selgub, et väljaveo müra on domineeriv ja ületab piirnormi, tuleb piirata Illaste turbatootmisala väljaveo liiklusintensiivsust. Pärast väljaveo liiklusintensiivsuse piiramist tuleb läbi viia korduvad mõõtmised, et veenduda leevendusmeetme efektiivsuses.

Juhul, kui selgub, et juba esialgsetel mõõtmistel ei tekita taotletav Tõnumaa turbatootmisala töötamine ja Illaste raba toodangu väljavedu piirnormi lähedasi või neid ületavaid müratasemeid, puudub ka vajadus leevendusmeetme kasutamiseks. Kontrollmõõdistamisi on soovituslik korrata juhul kui esineb kaebusi.

Juhul, kui tulevikus kasutatavatel Tõnumaa turbatootmisala väljaveoteedel (joonis 6.5) tekib kaebusi ülenormatiivsete tolmukontsentratsioonide osas, on soovituslik neid teid niisutada veega või töödelda vee ja kloriidide seguga. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 61

9. TEADMISEKS OTSUSTAJALE JA ARENDAJALE

9.1 Alternatiivne tegevus korrastamisele

Soovituslik korrastamise suund on esitatud peatükis 7.5. Võimaliku alternatiivse tegevusena pärast turbavarude ammendamist on võimalik vaadata veel Tõnumaa mäeeraldist kui võimalikku uut maardlat, sest Tõnumaa turbatootmisala turbalasundi all lasub savi kiht.

Arendaja edasise huvi korral tasub kaaluda turbalasundi all lasuva savi täiendavat uurimist. Täiendavad geoloogilised uuringud tuleb teha enne turbavaru ammendamist taotletavalt alalt. Juhul, kui täiendavate geoloogiliste uuringute tulemusena leitakse, et tegemist on piisavalt kvaliteetse materjaliga, et see maavarana arvele võtta, tasub tulevikus kaaluda ka savikarjääri rajamist. Kuna praegu ei ole veel otsustatud kas maavara kavatsetakse kaevandada või mitte, ei hinnata ka savikarjääri võimalikku mõju keskkonnale.

9.2 Taotletava mäeeraldise maavaravarud

Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotluse kohaselt on kaevandatav maavara varu kokku 926 tuh t (lisa 1). Arvestades peatükis 6 mõju hinnangu tulemusi on soovituslik kavandatav tegevuse elluviimiseks rakendada II alternatiivi, mille korral jääb väljamata oluline kogus taotletavas turba varust. Peatükis 6.1 välja pakutud 50 meetri laiune puhvertsoon on soovituslik muuta mäeeraldise teenindusmaaks tingimusel et selles piirkonnas ei rajata kuivenduskraave, sette- ega tuletõrjetiike.

Samuti on keskkonnamõju hindamisel jõutud järeldusele, et taotletaval mäeeraldisel on otstarbekas väljata turbavaru maksimaalselt, mis tähendab, et loodusressursside seisukohast lähtudes ei ole otstarbekas jätta mäeeraldise lamamisse ~0,5 m paksust jääkturba kihti. Piisavalt õhuke jääkturba kiht soodustab ka ala korrastamist metsamaaks pärast kaevandamise lõppemist. Maapõueseaduse uues eelnõus lähtutakse samuti maavarade säästliku kasutamise põhimõttest, mis tähendab, et mäeeraldisel antakse kaevandamise õigus välja taotletava turbakihi lamamini ehk kogu lasundi ulatuses.

Eelnevast kahest tähelepanekust lähtudes on vajalik üle vaadata ja korrigeerida maavara kaevandamise loa taotlust kaevandatavate mahtude ja mäeeraldise piiride osas.

9.3 Teiste keskkonnalubade vajadus

Kavandatava tegevuse rakendamine koos leevendavate meetmetega aitab vältida või minimeerida võimalikku kaasnevat keskkonnamõju. Leevendusmeetmete rakendamine on vajalik ja kohustuslik. Kavandatava tegevuse ellu viimisel on vaja lisaks maavara kaevandamise loale vee-erikasutusluba, mille menetlemise protsessis on soovituslik rakendada käesoleva keskkonnamõju hindamise tulemusi ja leevendusmeetmeid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 62

10. KOKKUVÕTE JA KOONDHINNANG, SOOVITUSED EDASISEKS TEGEVUSEKS

Tõnumaa turbatootmisala asub kohaliku tähtsusega Tõnumaa turbamaardlas. Arendajal on Tõnumaa mäeeraldisel kehtiv maavara kaevandamise luba Rapm-021 kehtivusega kuni 24.01.2028. Arendaja taotleb uut maavara kaevandamise luba mis koosneb olemasolevast mäeeraldisest (suurusega 224,51 ha), sellest põhjapool asuvast 15,48 ha ja lõunapool asuvast (75,63 ha) suurusest alas, mis kokku moodustab 335,60 ha suuruse taotletava uue mäeeraldise. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on kokku 386,84 ha. Luba taotletakse 30 aastaks, maksimaalse aastase kaevandamise mahuga 25 tuh t.

Taotletav mäeeraldis on kooskõlas õigusaktide ja planeeringutega. Lähimad majapidamised jäävad tootmisala piirist 250 kuni 400 m kaugusele. Piiranguid põhjustavad kommunikatsioonid ja objektid kavandatava tootmisala piires puuduvad.

Taotletava mäeeraldise maavara varu koosneb vähe- (kaevandatav varu 538 tuh t) ja hästilagunenud turbast (kaevandatav varu 388 tuh t). Vähelagunenud turbakihi paksus varieerub plokkides 1,1 kuni 1,4 meetrini ja hästilagunenud turbakihit 1,1 kuni 2,2 meetrini. Taotletava mäeeraldise lamam koosneb limnoglatsiaalstest savisetetest.

Olemasoleval Tõnumaa mäeeraldisel on toimiv kuivendussüsteem, mis koosneb kuivenduskraavidest intervallidega ~20 m, mis suubuvad nendega risti olevatesse kogujakraavidesse. Kuivendusvesi juhitakse kogujakraavide kaudu välja läbi Oese peakraavi ja Tamma oja Velise jõkke ja läbi Sipelga peakraavi Vigala jõkke. Samadesse eesvooludesse kavatsetakse juhtida kuivendusvesi taotletava uue mäeeraldise põhjapoolselt alalt, kuhu on rajatud kraavitus. Taotletav lõunapoolse piirkonna kuivendusvesi on kavas suunata osaliselt Oese peakraavi ja osaliselt Tamma ojja, suurem osa selle ala veest on võimalik suunata otse Velise jõkke läbi olemasoleva maaparandussüsteemi.

Taotletava mäeeraldise puhul on vaja teha ettevalmistustöid lõunapoolsel alal, kus on vaja rajada eelkuivendusvõrgustik ja raadata mets ning seejärel eemaldada sugekiht. Turba tootmine jätkub traditsioonilisel väljakkaevandamise meetodil ehk freesmeetodil. Põhilised tööde etapid ühes kogumistsüklis on ajalises järjekorras järgmised:  turbakihi freesimine;  freesitud turba pööramine, vastavalt vajadusele mitu korda;  kuivanud turba vallitamine;  vallitatud turba kogumine pneumaatilise või mehaanilise kogujaga;  kogutud turba aunatamine.

Keskmiselt on ühe tootmistsükli kestus 2 - 2,5 päeva ja kogumistsüklite arv 10 - 15 aastas, olenedes ilmastiku tingimustest. Tootmisperioodiks on peamiselt suveaeg (mai- september).

Kavandatava tegevuse elluviimiseks on soovituslik kasutada peatükis 5.3 kirjeldatud II alternatiivi. Selle alternatiivi kasutamine koos leevendusmeetmetega (50 meetrine puhvertsoon) minimeerib võimaliku mõju II kategooria kaitsealusele kanakulli elupaigale. Seega II alternatiivi korral on tagatud rajatava kanakulli püsielupaiga OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 63 terviklikkus. Samas ei saa täielikult välistada mõningast kanakulli häiritust. Loodusressursi säästliku kasutamise seisukohast jääb väljamata oluline osa taotletavast maavara varust. Teistele kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele kavandatava tegevusega mõju ei avaldata.

Taotletavalt mäeeraldiselt juhitakse kuivendusveed Velise ja Vigala jõgedesse. Kuivenduse toimib olemasolevalt alalt läbi Oese peakraavi ja Tamma oja arendaja hinnangul hästi. Vigala jõkke suunatava kuivendusvee sujuvat voolamist takistavad Sipelga kraavil (riiklikult hooldatava maaparandussüsteem koodiga 5111040011680) kopra tammid. Kavandatava tegevuse I alternatiivi korral on eesvooludesse juhitavate veemahtude kasv võrreldes jõgedes voolava vee mahuga väike. Üldkeemiliste näitajate osas eesvooludesse suunatav vesi viimastele ohtu ei kujuta. Selleks, et tagada eesvooludesse suunatava vee kvaliteet heljumi osas, on vajalik kuivendusvett eelnevalt puhastada settetiikides, mis peavad tagama seadusega kehtestatud piirnormidest kinnipidamise. Väljajuhitava vee üldkeemilisi näitajaid (vt ptk 7.2) tuleb perioodiliselt seirata. Settetiikide täpsemad asukohad ja dimensioonid ning seirepunktid on otstarbekas välja selgitada taotletava mäeeraldise kuivendusprojektis. Kavandatav tegevus ei mõjuta põhjavett, ega lähipiirkonna vesivarustust.

Kavandatava tegevuse käigus tekkivateks põhilisteks jäätmeteks võib pidada kände, mis ei kujuta ohtu keskkonnale. Masinate remont ning hooldus toimub väljaspool turbatootmisala, seega teised võimalikud jäätmed, mis võivad tekkida turbatootmisalal töötavate masinate hoolduse ja remondi käigus (õlid, vanad rehvid jms) on vajalik toimetada jäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Masinate remondi- ja hooldustöid tuleb teha selleks ettenähtud, arendajal olemasoleval hooldusplatsil. Perioodiliselt profülaktiliste masinate hooldamistega vähendatakse lekete tekkimise võimalust turbatootmisalal.

Turba kaevandamine on kõrgendatud tuleohtlikkusega tegevus, mistõttu tuleb arendajal Tõnumaa turbatootmisalal jälginud seadusega kehtestatud nõudeid / 25 /.

Taotletavalt alalt turba kaevandamisega on juba varasemalt mõjutatud ja mõjutatakse ka tulevikus kavandatava tegevuse elluviimisel maastikku. Mõju leevendatakse vaadeldava ala korrastamisega. Soovitatavaks peamiseks korrastamise suunaks on metsastamine. Juhul, kui selgub, et liigniiske pinnase tõttu ei ole teatud piirkondi vaadeldavast alast võimalik metsastada on otstarbekas need korrastada taastuvateks märgaladeks. Tähelepanu tasub pöörata ka asjaolule, et turbalasundi all paikneb tüse savilasund, mida võiks arendaja huvi korral tulevikus täiendavalt uurida (vt ptk 9.1).

Turba tootmisel tekkiv tolm ei levi tavaliselt töötamise tsoonist oluliselt kaugemale, sadestudes viimase vahetus läheduses. Turba transportimisel mäeeraldisest väljapoole võib aga ette tulla tolmu levikut, selle vältimiseks on vajalik kinni katta veoste koormad. Turba tootmise masinate tekitatav müra jääb ka lähimate elamute juures normide piiresse, ega kujuta seega olulist mõju lähimatele elamutele.

Kavandatava tegevusega ei ole arendaja andmetel ette näha täiendavat liiklusintensiivsuse kasvu vaadeldavalt alalt, mistõttu ei mõjutata infrastruktuuri ja selle seisukorda.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 64

Kavandatava tegevusega ei kaasne keskkonnale mõju vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhna osas. Samuti ei mõjutata kavandatava tegevusega pärandkultuuri objekte, kultuurimälestisi ega kliimat.

Mõju hindamise tulemusena leiti, et kavandatava tegevuse elluviimiseks on soovituslik kasutada II alternatiivi, mille puhul jääb väljamata oluline osa taotletavast maavarast. Samuti leiti, et nii korrastamise kui ka ressursside otstarbeka kasutamise seisukohast ei ole otstarbeks jätta mäeeraldise lamamisse ~0,5 m paksust jääkturba kihti. Eelnevast kahest tähelepanekust lähtudes on vajalik üle vaadata ja korrigeerida maavara kaevandamise loa taotlust kaevandatavate mahtude ja mäeeraldise piiride osas.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Tõnumaa turbatootmisala on võimalik leevendusmeetmeid kasutades viia ellu kavandtava tegevus – turba kaevandamine – taotletavast väiksemas mahus keskkonnale oluliselt kahju tekitamata. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 65

11. KASUTATUD MATERJALID

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008, 34, 209; 2009, 3, 15; 2010, 8, 37; 2010, 22, 108; 16.11.2010, 1; 21.12.2011, 1)

2. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Keskkonnaministeerium, Tallinn 2007

3. Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne, OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2013

4. Harku valla vahi küla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne, OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2013

5. Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm (RTL 2005, 51, 717; 2010, 53, 345)

6. Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; 2010, 44, 260)

7. Vabariigi Valitsuse 26.07.2012. a. määrus nr 332 „Looduskaitse arengukava aastani 2020“, (RT III, 31.07.2012, 1).

8. „Rapla maakonnaplaneering“ kehtestatud 22. septembril 1999. aastal Rapla maavanema korraldusega nr. 916, Rapla 1999

9. „Raplamaa teemaplaneering – Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kehtestatud 05.02.2003. a. Rapla 2002

10. Eesti Looduse Infosüsteem www.eelis.ee

11. Tõnumaa turbamaardla Tõnumaa II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2009). OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn 2009.

12. Tõnumaa turbamaardla vähe- ja hästilagunenud turba aktiivse reservvaru osaliselt kaevandamisväärseks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 01.08.2011). OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn 2011.

13. Ilmateenistuse infopäring aadressilt [email protected]

14. Eesti rabad, U. Valk, Tartu 2005

15. Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a. määrus nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ (RT I 2001, 69, 42; RT I 04.12.2012, 1)

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 66

16. Eesti keskkonnaseire Eesti jõgede hüdrokeemiline seire 2012. a. aastaaruanne, (TTÜ Keskkonnatehnika instituut), Tallinn 2013.

17. Riikliku keskkonnaseire programmi aruanne, Alamprogramm: Siseveekogude seire, Allprogramm: Väikejärvede- ja jõgede hüdrobioloogilised uuringud, Tartu keskkonnauuringud, Tartu 2009.a.

18. Jõgede hüdrobioloogiline seire 2009.a. aastaaruanne, P. Pall, R. Järvekülg, A. Kõrs, K. Käiro, H. Timm, S. Vilbaste, Tartu 2010. a.

19. Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi jõgede hüdrobioloogiline seire 2009.a. aastaaruanne, (Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus), Tartu 2010

20. Loigu, I., Iital, A. (2007). Hajureostuse koormuse andmete täpsustamine. TTÜ keskkonnatehnika instituut. Tallinn.

21. Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks, TTÜ Keskkonnatehnika instituut, E. Loigu, Ü. Leisk, M. Orru jt, Tallinn 2008

22. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 38, 511)

23. Turvetuotannon ympäristövaikutusten arviointi. Ohjeita turvetuotannon luonto- ja naapuruussuhdevaikutusten arvioimiseksi, Turveteollisuusliito ry, 2002

24. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 2004, 30, 208; 2005, 15, 87, 37, 288; 2006, 28, 209, 58, 439; 2007, 12, 66, 19, 94, 44, 315, 66, 408; 2009, 3, 15, 25, 150, 39, 262, 49, 331, 62, 405; 2010, 22, 108, 24, 115, 31, 158, 41, 241, 44, 260)

25. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004. a määrus nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded1“ (RTL 2004, 112, 1761)

26. Kuivendusvee puhastamise vajadus turba kaevandamisel, TÜ Looduse- ja Tehnoloogiateaduskond, H. Nikkaraev, Tartu 2009

27. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine, J. Paal, Tartu 2011

28. EELIS (2014). Eesti Looduse Infosüsteemi Metsaregistri avalik veebiteenus (02.20.2014) - Keskkonnateabe Keskus. http://register.metsad.ee/avalik/

29. Eesti jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001

30. Turba kaevandamine ja sellega kaasneva mõju leevendamine põhja- ja pinnaveele Viru-Peipsi alamvesikonnas. (2004). Peipsi Koostöö Keskus.

31. Jääksoode korrastamise erinevad meetodid ja nende keskkonnakaitseline analüüs, T. Ainer, Bakalaureusetöö, Tartu 2012. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 67

32. ERA Turvas OÜ Illaste turbamaardlasse kavandatava turba kaevandamisega NATURA 2000 võrgustiku alale (Konuvere loodusala, Illaste raba) kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 05/0061, OÜ Järva Paas, Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2005.

33. Rapla maakonna Märjamaa valla Kuislemma turbatootmisala kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne, töö nr 14/1263 OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2015

34. Tuule kiiruse jälgimise ja mõõtmise juhend. Tehnilise Järelevalve Amet. http://www.tja.ee/dokumentatsioon-2/