DOCSLIB.ORG

2011-18 Riigimaanteede Ja Sildade Tugevdamise Maksumuse

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
2011-18 Riigimaanteede Ja Sildade Tugevdamise Maksumuse Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52 t veoste aastaringse liikumise võimalusest Ramboll Eesti AS 2011-18 MAANTEEAMET Tallinn 2011 Tellija Maanteeamet Dokumendi tüüp Aruanne Kuupäev November 2011 Lepingu nr 2011_0045 RIIGIMAANTEEDE JA SILDADE TUGEVDAMISE MAKSUMUSE HINDAMINE TULENEVALT 52 T VEOSTE AASTARINGSE LIIKUMISE VÕIMALUSEST ARUANNE Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52 t veoste aastaringse liikumise võimalusest ARUANNE Versioon 1.1 Printimise 2011/11/04 kuupäev Koostatud: Ain Kendra (katend); Elmo Rohelsaar (sillad); Peeter Škepast (tasuvus); Andres Brakmann (koordinaator); Riina Sõrmus (tehnik) Kontrollitud: Merle Pabbo (vormistus, keeleline korrektuur); Kersti Ritsberg (vormistus); Andres Brakmann (tehniline kontroll) Kooskõlastatud: Taavi Tõnts, Maanteeamet Kinnitatud: Hillar Varik, Ramboll Eesti AS juhataja Projekti nr 2011_0045 Ramboll Eesti AS Laki 34 12915 Tallinn T +372 664 5808 F +372 664 5818 www.ramboll.ee 2 / 118 04.11.2011 Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52 t veoste aastaringse liikumise võimalusest ARUANNE SISUKORD EESMÄRK ........................................................................................................................ 5 1. ÜLDIST ................................................................................................................. 6 1.1. Eesti teedevõrk ..................................................................................................... 7 1.2. Eesti sillad ............................................................................................................ 9 1.3. Eestis kehtivad piirmäärad sõidukitele .................................................................... 11 1.4. Eelnenud uuringu kokkuvõte ................................................................................. 13 2. EKSPERTHINNANGUS KASUTATUD METOODIKA ................................................. 14 2.1. Teede kandevõime ............................................................................................... 14 2.2. Sildade kandevõime ............................................................................................. 17 3. VÕRDLEV ANALÜÜS ............................................................................................ 18 3.1. Euroopa Liidu strateegiad ja olulisemad uuringud ..................................................... 20 3.2. Põhjamaade praktika ............................................................................................ 25 3.3. Euroopa riikide praktika ........................................................................................ 37 3.4. Muutunud koormused ........................................................................................... 43 3.5. Kaalupiirangud ja seosed ...................................................................................... 45 3.6. Kaasnevad probleemid ......................................................................................... 46 3.6.1. Piirded ja raskesõidukid ........................................................................................ 47 3.6.2. Talvine liiklus ...................................................................................................... 47 3.7. Täiendavad piirangud ........................................................................................... 48 4. KATENDITE PROJEKTEERIMISE ALUSED ............................................................. 49 4.1. Eesti katendite projekteerimismetoodika, 2001-52.................................................... 49 4.2. Soome katendite projekteerimismetoodika .............................................................. 53 4.3. Eesti-Soome nõuete võrdlus .................................................................................. 56 4.4. Võrdluses kasutatud materjalid ja nende elastsusmoodulid ........................................ 59 5. TEEREGISTER JA UURITUD KONSTRUKTSIOONID ............................................... 60 5.1. Teeregistri andmeanalüüs ..................................................................................... 60 5.2. Katendite dimensioneerimine valitud materjalidest ................................................... 64 5.3. Võrdlus Taani ja Rootsi juhendite/tarkvara alusel ..................................................... 67 5.4. Perspektiivne teedevõrk, maksumused ................................................................... 74 5.4.1. Katte liigi muutused ............................................................................................. 74 5.4.2. Teedevõrgu arvestuslik maksumus erinevate konstruktsioonide korral ......................... 74 5.5. Katendi kandevõime hindamine väliuuringute teel (FWD) ........................................... 76 5.5.1. Eesti ja Soome teede kandevõimevõrdlused ............................................................. 76 5.5.2. Katendi kihtide seisundiindeksid ............................................................................. 79 5.6. Rekonstrueerimisvajaduse hindamine FWD mõõtmistulemuste abil.............................. 80 5.7. Puidutranspordi uuringu ja käesoleva töö järelduste võrdlus ....................................... 82 6. SILDADE TUGEVDAMINE ..................................................................................... 83 7. VALITUD MARSRUUDID ...................................................................................... 84 7.1. Valitud teede remondi- ja rekonstrueerimise vajadus ................................................ 86 7.2. Sillad valimis ....................................................................................................... 88 8. INVESTEERINGUTE KOOND ................................................................................. 89 9. INVESTEERINGUTE MAJANDUSLIK OTSTARBEKUS ............................................. 90 10. KOKKUVÕTE ........................................................................................................ 92 11. SUMMARY ........................................................................................................... 93 12. KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................... 94 3 / 118 04.11.2011 Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52 t veoste aastaringse liikumise võimalusest ARUANNE LISAD Lisa 1. Riigimaanteede ja sildade bilansilised maksumused (Maanteeamet) Lisa 2. Valitud marsruudid (Maanteeamet) Lisa 3. Maksimaalse lubatud täismassi piirangu areng Euroopa riikides Lisa 4. Ressursikasutus kaubaveol Lisa 5. EMS moodulite kasutamine erinevatel teedel Lisa 6. Põhjamaade minimaalselt nõutud kandevõime võrdlus Lisa 7. Tugevdamist vajavad sillad Lisa 8. Soome kohtumise protokoll Lisa 9. Taani kohtumiste protokoll Lisa 10. Riigimaanteede jaotus ja puuduliku kandevõimega alad Lisa 11. Taani ekspertide pakutud katendikonstruktsioon 4 / 118 04.11.2011 Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52 t veoste aastaringse liikumise võimalusest ARUANNE EESMÄRK Täna on Eesti teedel lubatud1 liigelda kuni 40-tonnise (erandina 44-tonnise – juhul kui tegemist on vähemalt 3-teljelistel vedukitel vähemalt 3-teljeliste haagistega või merekonteinerite veol vähemalt 2-teljeliste haagistega) tegeliku massiga sõidukitega, mille pikkus ei ületa 18,75 meetrit. Eriveosena on lubatud töötlemata ümarpuidu vedu 1. jaanuarist 1. aprillini juhul, kui enne veo alustamist kahe nädala keskmine temperatuur on alla -8°C ja autorongi tegelik mass ei ületa 52 tonni. Eesti Metsatööstuse Liit soovib, et MKM kehtestaks määrustikuga süsteemi, mis võimaldaks 6- ja enamateljelistel 52- või 60-tonnise täismassiga autorongidel liikuda teedel aastaringselt piiranguteta. Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida, kui suuri investeeringuid vajab riigi teedevõrk selleks, et lubada riigiteedel 52-tonniste veokite piiranguteta liiklus. Eraldi analüüsitakse ülekaaluliste veoste (52 t) võimalike marsruutide [Lisa 1] tugevdamise maksumust. 1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/6201/1008/MKM42_lisa1.pdf 5 / 118 04.11.2011 Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52 t veoste aastaringse liikumise võimalusest ARUANNE 1. ÜLDIST Uuringumeeskonna koosseis ja tegevused Teede osas on uuringu vastutav täitja Ain Kendra, sildade osas Elmo Rohelsaar ning tasuvusarvutuste osas Peeter Škepast. Tööd koordineeris Andres Brakmann. Uuringu raames on korraldatud ekspertide kohtumisi Soomes ja Taanis [Lisa 8; Lisa 9]. Katendite projekteerimine erinevate riikide normide alusel on läbi viidud Ramboll Grupi firmade (Eesti, Soome, Rootsi, Taani) vahelises tihedas koostöös. Konsulteeritud on kõigi nimetatud riikide teedevõrgu haldajate ning uurimisasutuste spetsialistidega nii telefoni kui ka e-posti teel. Läbivalt kasutatud lühendid ja seletused MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MA - Maanteeamet TSM – Teede- ja Sideministeerium AKÖL – aastakeskmine ööpäevane liiklussagedus (autot ööpäevas) Normtelg – 10-tonnine telg, reeglina varustatud paarisratastega KKL – koormusklass (Soome klassifikaator, numbriline väärtus tähistab 10-tonnise arvestusliku telje läbikuid enamkoormatud sõidurajal 20 aastaga miljonites) Koormussagedus – aastakeskmine ööpäevane 10-tonniste normtelgede läbikute arv enamkoormatud sõidurajal Püsikatend – teekatend kuumast asfaltbetoonist või raudbetoonist Kergkatend – teekatend mustsegust või muudest sideainet sisaldavatest segudest Siirdekatend – kruusatee,
Load more

Recommended publications
  • Lisa 2 Seletuskiri Määruse Eelnõule „Põhja-Sakala Valla
    Lisa 2 Seletuskiri määruse eelnõule „Põhja-Sakala valla 2020. aasta 1.lisaeelarve“ Põhja-Sakala valla 2020.a. eelarve võeti vastu Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.02.2020 määrusega nr 100 „Põhja-Sakala valla 2020. aasta eelarve“. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõike 1 ja „Põhja-Sakala eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord“ § 9 kohaselt võib eelarveaasta jooksul muuta eelarvet lisaeelarvega (vastu võetud 27.09.2018 nr 51). Vastavalt § 9 lõige 6 lisaeelarve eelnõud arutatakse vähemalt ühel volikogu istungil ühel lugemisel ning lõikes 9 Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. Eelarve tulude muudatused Valla eelarve põhitegevustulude maht suureneb kokku 316 722 eurot s.o 2,3%. Eelarve tulud vähenevad Tulude vähenemine on tingitud COVID 19 piirangutest (keelatud olid kõik kogunemisega seotud tegevused). Füüsilise isiku tulumaksu laekumise vähenemist on planeeritud 185 520 eurot s.o 3 % tulenevalt COVID 19 viirusest tekkinud eriolukorrast ja töötute arvu kasvust. Kaupade ja teenuste müük väheneb 176 027 eurot s.o 11,4%. Tulud vähenevad 393 766 eurot järgnevalt: -393 766 300000 Tulumaks füüsilise isiku tulult Põhitegevuse -185 520 tulud Omatulude eelarve -185
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Jahindusnõukogu 09.07.2018 Koosoleku Protokoll
    VILJANDI MAAKONNA JAHINDUSNÕUKOGU 09.07.2018 KOOSOLEKU PROTOKOLL Viljandi 09.07.2018 24.07.2018 nr 13-15/18/40 Algus kell 10.00, lõpp kell 12.35 Juhatas: Ena Poltimäe Protokollis: Mihkel Pastik Võtsid osa: Elor Ilmet, Olavi Udam, Peeter Lääne, Priit Vahtramäe, Tõnu Vreimann, Veljo Kask, Viljar Türner Jahindusnõukogu koosolek on otsustusvõimeline, sest kohal on kõik liikmed. PÄEVAKORD: 1. Keskkonnaametile ettepaneku tegemine karu küttimise korraldamiseks 2018/2019 jahiaastal Arutati Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna poolt koostatud 2018aasta Ulukiseire aruandes esitatud pruunkaru küttimispõhimõtteid. LEPITI KOKKU: Edastada Keskkonnaametile ettepanek, et Viljandi maakonnas kütitakse kolm pruunkaru. Karu võib küttida kõikidest Viljandi maakonna jahipiirkondadest välja arvatud Tääksi ja Holstre ning Eesti lõunapiiriga piirnevates jahipiirkondades. Kuni 30.septembrini võib igast jahipiirkonnast küttida kaks pruunkaru. Alates 1. oktoobrist võivad kogu maakonna realiseerimata küttimismahtu kasutada kõik jahipiirkonnad, kaasaarvatud juba pruunkaru küttinud jahipiirkonnad. Karujahi koordinaator Viljandi maakonnas on Priit Vahtramäe, telefon 5204243, alates teisest tabatud karust tuleb tema juures kõik jahid eelnevalt registreerida. 2. Põdra küttimismahu ja –struktuuri kehtestamine jahipiirkondade kaupa 2018/2019 jahiaastaks Arutati Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna poolt koostatud 2018 aasta Ulukiseire aruandes esitatud põdra küttimispõhimõtteid LEPITI KOKKU: Kehtestada põtrade arvukuse vähendamise eesmärgil maakondlik
    [Show full text]
  • Updated Action Plan Received on 25 July 2013
    Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311,
    [Show full text]
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide
    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Annual Report
    Annual report European Economic Area Financial Mechanism 2004-2009 Estonia November 2008 – January 2010 National Focal Point Tallinn 2010 European Economic Area Financial Mechanism Annual Report 2009 Estonia CONTENTS EXECUTIVE SUMMARY ................................................................................... 3 1. FINANCIAL PROGRESS............................................................................... 3 2. COMMITMENT AND IMPLEMENTATION OF INDIVIDUAL PROJECTS..... 4 2.1 Progress made for achieving the set objectives...................................................................... 5 2.2 Technical Assistance for implementation of the Financial Mechanisms .......................... 6 2.3 Intermediate Bodies, Project Promoters and Target Groups ............................................... 6 2.4 Finished individual projects.......................................................................................................... 7 3. BLOCK GRANT............................................................................................. 8 3.1 Strengthening of Local and Regional Development Block Grant........................................ 8 3.2 Fund for Non-Governmental Organisations (NGO Fund) .................................................... 10 3.3 Transfer of Knowledge Block Grant.......................................................................................... 11 4. PUBLIC AWARENESS................................................................................ 12 5. LEGAL ISSUES..........................................................................................
    [Show full text]
  • Lahmuse Kooli Õppekava
    Lahmuse Kooli õppekava Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 13.05.2013 nr 1-2/25 Sisukord ÜLDOSA ................................................................................................................................................... 4 I peatükk Üldsätted ............................................................................................................................. 4 §1. Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus ...................................................................... 4 II peatükk Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted. Lahmuse Kooli eripära ................ 5 §2PÕHIHARIDUSE ALUSVÄÄRTUSED ............................................................................................... 5 § 3 Põhikooli sihiseade .................................................................................................................... 5 §4 Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid lihtsustatud õppes ........................................................ 6 §5. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid toimetulekuõppes....................................................... 6 §6. Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted lihtsustatud õppes .................................................... 6 §7 Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted toimetulekuõppes ...................................................... 7 §8 Lahmuse Kooli eripära ................................................................................................................ 8 III peatükk LÄBIVAD TEEMAD ja nende käsitlemise põhimõtted .......................................................
    [Show full text]
  • Mõisakoole Külastavad Kummitused
    MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi­ Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil­ Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste­ Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu­ Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va­ Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe­ 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi­ ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi­ Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate­ maatikaõpetaja Hiie Purju vagura­ kui suur majakarp või kombinaat- dest.
    [Show full text]
  • Oklahoma Vigala Moodi Volikogus
    Aprill 2003 Hind 3 .- SELLES NUMBRIS: HARIDUS JA KULTUUR: OKLAHOMA LAULULAVA EHITUSEST SPORT: MAADLUS KORVPALL AMETLIKUD TEATED: VALLAVALITSUSES JA OKLAHOMA VIGALA MOODI VOLIKOGUS KOOLITOIDUST 15. MÄRTSIL ESIETENDUS VIGALAS RODGERSI JA HAMMERSTEINI JA VEEL: “OKLAHOMA” LK. 2-3 LOOMAKASVATUSEST LOOMAARSTI VEERG VANA-VIGALA KINOKAVA NING MUUDKI HUVITAVAT… 6((.25' /(+(.h/*( 2 UUDISEID KIVI-VIGALA KOOLIST “ O K L AH O M A” VIGALA MOO D I Vaatamata ilusatele kevad- 15.märtsil oli Vigala rahval põhjust Tahan tänada kõiki tegelasi, kõik olite tublid ilmadele on meie kooli lapsed ärevuseks. Talvise harjutamise tulemus ja igaüks andis endast parima. Väga-väga veel usinad nii õppimises kui Rodgersi ja Hammersteini “Oklahoma” oli head olid kõrvaltegelased, näiteks Ali Hakim tunni-välistes üritustes. Maa- esietenduseks küps. Tehnika- ja harjuskina, keda kehastas Hannes Sassi. Paul kondlikus mälumängus esin- teeninduskool, kus lavastus toimus, tervitas Paap Jude Fray´na oli karakterina väga täpselt dasid Kivi-Vigala põhikooli külalisi õpilaste kevadnäitusega. välja joonistatud. Kaks viimatinimetatut on Hannaliis Viibus, Kirsica Lavastustegelased oli kõik põlised Vigala tehnika- ja teeninduskooli õpilased. Kuusla ja Marek Orub. tüdrukud: lavastaja Astrid (Ervin) Hallik, Õnnestunud karakter oli Certie, rikka mehe Saavutati tubli 6. koht. muusikajuht Silja (Siimsalu) Käär, tantsujuht tütar, keda kehastas Evely Hints. Liina (Andrejev) Kikas ja loomulikult Tiina Kalda, Veikko Hallik, Roland Saar, Ka saksa keele olümpiaad 9. tegelasedki – kõik oma valla inimesed. Jaan Kuusik sobisid oma osadesse klassidele läks hästi. Osalesid Kutsekooli suur saal oli rahvast täis. Siis see suurepäraselt. Ühislaulud ja –tantsud olid Hannaliis Viibus ja Kirsica algas: ühtlased ja vahvad. Tantsutüdrukud (Aili Kuusla. Kirsica jäi üldarves- Noor ja ilus kohmetu kauboi, Vana-Vigala Soonberg, Astrid Hallik, Jaanika Kuusik, tuses 7ndaks, kuid põhikoo- põhikooli õppealajuhataja Meelis Välis, laulis Krista Tõldmaker ja Ragne Hallik) vihtusid lidest esimeseks.
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Matsalu Veevärk
    MÄRJAMAA VALLAVALITSUS MÄRJAMAA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2012-2024 MUUDATUS JA KAASAJASTAMINE 2015-2027 TALLINN 2015 Märjamaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2027 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................. 9 2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA –KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST ....................................................... 12 2.1 ÜLDIST ................................................................................................................... 12 2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ............................................................................................................ 12 2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDMETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST ............. 14 2.3.1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ............................................................ 14 2.3.2 Matsalu alamvesikonna veemajanduskava .......................................................... 21 2.3.3 Rapla maakonna arengukava ............................................................................... 22 2.3.4 Märjamaa valla üldplaneering ............................................................................. 22 2.3.5 Märjamaa valla arengukava ................................................................................. 22 2.3.6 Vee erikasutusluba ............................................................................................... 23 2.3.7 Märjamaa valla
    [Show full text]
  • Teede Ja Tänavate Nimekiri
    TEEDE JA TÄNAVATE NIMEKIRI TEE NR TEE NIMI algus lõpp pikkus Askoht (küla) 5040001 Vaimõisa–Kõrvetaguse tee 0 6981 6981 Vaimõisa, Ohukotsu 5040002 Nihu tee 0 4832 4832 Käbiküla 5040003 Tõnu–Vardi tee 0 3548 3548 Varbola, Lestima 5040004 Nihu–Ohulepa tee 0 1992 1992 Käbiküla 5040005 Vaimõisa–Kükita tee 0 4980 4980 Vaimõisa, Varbola 5040006 Ruunavere tee 0 2619 2619 Lestima, Käbiküla 5040007 Varbola–Ruunavere tee 305 4124 3819 Varbola, Lestima 5040008 Pajaka tee 0 1345 1345 Pajaka 5040009 Pajaka–Napanurga tee 0 3383 3383 Pajaka, Napanurga 5040010 Hiietse tee 0 1472 1472 Hiietse 1742 2081 339 2204 2261 57 2481 2537 56 5040011 Vardi–Ohukotsu tee 0 490 490 Varbola, Põlli, Ohukotsu 1347 2543 1196 Risu- Suurküla 3533 9466 5933 5040012 Ohukotsu tee 0 1364 1364 Ohukotsu 5040013 Karuka tee 0 2884 2884 Ohukotsu, Risu-Suurküla 2999 3721 722 5040014 Vetla tee 0 1510 1510 Ülejõe 5040016 Nõmmealuse tee 93 1242 5191 Varbola, Põlli, 2576 3650 1074 3907 4034 127 4584 5196 612 5040017 Russalu–Ollilaane tee 0 3387 3387 Russalu 4432 4715 283 5580 6110 530 5040017 Russalu tee 0 1433 1433 Russalu 1791 2219 428 5040019 Russalu–Otsa tee 86 631 545 Russalu 5040020 Vaimõisa–Raka tee 0 4137 4137 Vaimõisa 5040022 Vaimõisa–Kännumäe tee 0 610 610 Vaimõisa 968 2281 1313 2417 3194 777 3509 3861 352 5040023 Allika tee 0 578 578 Lestima 5040024 Vardi tee 0 1197 1197 Varbola 5040025 Vaimõisa farmitee 0 1118 1118 Vaimõisa 5040026 Potisepa tee 0 270 270 Varbola 5040027 Kangrumäe tee 0 469 469 Varbola 5040028 Metskonna–Purga tee 0 3750 3750 Purga, Russalu 5040029 Russalu–Metskonna
    [Show full text]