Tähtsamad Tegevused 2019/2020. Õppeaastal

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Tähtsamad Tegevused 2019/2020. Õppeaastal Tähtsamad tegevused 2019/2020. õppeaastal 1 Sisukord Tähtsamad tegevused 2019/2020. õppeaastal Alusharidus 7 Valmib uus õppekava, iga laps peab saama kvaliteetse alushariduse Venekeelsed lasteaiarühmad saavad rohkem eestikeelseid õpetajaid Lasteaiaõpetaja ameti populaarsus on tõusuteel, tõuseb ka palk Välishindamine 9 Abituriendid saavad tasuta sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele testi Riigikogu arutab põhikooli lõpueksamitest loobumise eelnõud Aasta lõpus avalikustatakse PISA 2018 tulemused Üldharidus, koolivõrk 10 Esiplaanil on koolikiusu ennetamine, kõrgendatud tähelepanu saavad venekeelsed koolid ja kutseõppeasutused Jätkub avalik arutelu kodutööde mahu vähendamise üle Koostamisel on andekate õpilaste arendamise kontseptsioon ja tegevuskava Kohtla-Järve riigigümnaasiumis algab õppetöö Läänemaa täiskasvanute üldharidusõpe jätkub Haapsalu Kutsehariduskeskuses Alustatakse Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitust Riik toetab omavalitsusi koolivõrgu korrastamisel üle 100 miljoni euroga Omavalitsused saavad riigilt tuge HEV-õpilastele suunatud koolide nüüdisajastamiseks Kahe HEV-õpilaste kooli pidamine läheb riigilt üle kohalikule omavalitsusele Käivitub omavalitsuste haridusnõunike arenguprogramm Õpetajad 13 Õpetajaameti populaarsus kasvas aastaga neljandiku võrra Seadusemuudatus annab õpetajatele suurema õiguse koolis turvalisuse tagamiseks Kehtima hakkavad uuendatud kutsestandardid Avaldatakse rahvusvahelise õppimise ja õpetamise uuringu TALIS riiklik raport Esimest korda tööle asuvad õpetajad ja tugispetsialistid saavad lähtetoetust Õpetajad ja tugispetsialistid saavad kandideerida riiklikele haridusstipendiumidele 2 Digipööre 15 Eesti e-riigi lahutamatuks osaks olevad koolide IT-taristud viiakse uuele tasemele Laieneb digiõpikute valik põhikooliklassidele Uus haridusportaal koondab valdkonna praktilise teabe ja riiklikud e-teenused Toetakse Eesti haridusvaldkonna iduettevõtteid IT õpe jõuab kõikidesse koolidesse, käivituvad uued ühisprojektid Tähelepanu all on IT õpetajate järelkasvu kindlustamine Uued IT valikkursused pakuvad noortele võimalusi digilahenduste loomiseks Valminud on hariduse idenditeedilahendus HarID Kutseharidus 17 Kutsevaliku õpe laieneb pilootkoolidest teistesse kutseõppeasutustesse Uuendatud kutseharidusstandard muudab tasemeõppe lõpetamise paindlikumaks Kutseõppeasutuste rahastamisel hakatakse arvestama tulemusnäitajaid Tegevust alustab IT Akadeemia kutsehariduse pilootprojekt Õigusakti muudatus toetab kutseõppeasutusi HEV-õpilaste õppe korraldamisel Kõrgharidus 19 Uuenenud kõrgharidusseadustik toob muudatusi nii üliõpilastele, õppejõududele kui õppeasutustele Valmivad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks ja Tartu Ülikooli Delta hoone Õppelaenu maksimaalmäär tõuseb 2500 euroni Täiskasvanuharidus 21 Tasuta koolitused jõuavad tänavu veel 7000 täiskasvanuni Täienduskoolitustel osalejate arv on suurenenud Ettevalmistamisel on rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC Valmivad uued OSKA raportid Täiskasvanud õppija nädalal toimub esmakordselt Õpitund Keel 23 Riik arendab jõuliselt eesti keele õppe digilahendusi, valmib edasijõudnutele mõeldud e-õppe kursus „Keeletee“ Käivitus uus riiklik programm „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027“ Eesti keeletehnoloogia programmi toel arendatakse masintõlget, kõnesünteesi, kõnetuvastust jms Eesti keele aasta jätkub keeleõppe, lugemise, keeletehnoloogia ja eestikeelse hariduse kuuga Üleilmakoolis õpib emakeeles ligikaudu kakssada välismaal elavat eesti last Riik toetab eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet CertiLingua programm on avatud uutele koolidele Eestikeelsete kõrgkooliõpikute arv läheneb sajale Riik toetab jätkuvalt Eesti terminitööd 3 Teadus 26 Eesti koostab uut teaduse valdkonda hõlmavat strateegiat Ettevalmistamisel on teaduse rahastamise uus raamprogramm „Euroopa horisont“ Teaduse rahastamise tase SKP suhtes ei tohi langeda, järgmise nelja aastaga lisandub absoluutarvudes vähemalt 60 miljonit eurot Eesti saab ligipääsu maailmaklassi superarvutile Riik toetab ressursside väärindamise alast teadustööd kolme miljoni euroga aastas Sügisel selguvad Balti teaduskoostööprogrammi esimese taotlusvooru tulemused Erialaliitudes asuvad tööle arendusnõunikud Noored 28 Luuakse võimalus uute nutikate lahenduste arendamiseks noorsootöös Noorteinfoportaalist Teeviit saab usaldusväärset infot, küsida nõu ja taotleda toetust Eesti noorte olukorrast saab ülevaate piirkonniti Jätkub riigi toetus noorte huvihariduse ja -tegevuse arendamiseks Tõrjutusriskis noorte kaasamiseks ja noorte tööhõivevalmiduse parandamiseks rakenduvad täiendavad tugimeetmed Noorsootöötajad peavad olema haridustöötajatega samavõrd väärtustatud Varia 30 Luuakse haridusvaldkonna ühendamet Haridusstrateegia 2035 koostamine on jõudnud järgmisse etappi Ettevõtlusõpe on jõudnud pooltesse Eesti koolidesse Tulemas on Euroopa hariduspoliitika tippude ja ettevõtete foorum GEIS Koolid ja lasteaiad saavad eestikeelsed raamatud õpetamisest ja juhtimisest 4 Õppeaasta arvudes 2019/2020 Sissejuhatus 33 Õpilaste ja üliõpilaste näitajad 34 Üldharidus Kutseharidus Kõrgharidus Täiskasvanuharidus Õpetajate näitajad 38 Õpetajate arv õppeasutuste lõikes Üldhariduskoolide õpetajate näitajad Koolide arv ja suurus 40 Huvitav fakt Lasteaiad Üldhariduskoolid Kutseõpet pakkuvad asutused Kõrgkoolid Huvikoolid ja noortekeskused Muutused üldhariduse koolivõrgus, kutse- ning kõrghariduses 2018/2019. ja 2019/2020. õppeaasta vahetumisel 42 Koolide liitmised teise kooliga Muudatused erakoolide seas Koolide liitmine lasteaedadega Koolide juurest lasteaiaosa eraldamine Kooliastmete vähendamine Gümnaasiumiastmete sulgemine ja uue riigigümnaasiumi avamine Kooli tegevuse lõpetamine Kooli pidamise üleandmine Lähiaastatel toimuvad ümberkorraldused, millest omavalitsused on teavitanud Muudatused kutse- ja kõrgharidust pakkuvates asutustes 5 Haridus- ja Teadusminis teeriumi 2018. a arengukavade täitmise analüüsi kokkuvõte Põhisõnumid 46 Tulemusaruannete kokkuvõte 47 Haridus Noortevaldkond Teadus ja innovatsioon Eesti keel ja eestlus Riigivalitsemine (arhiivindus) Üldhariduskoolide õpetajaskonna liikuvus EHISe andmetel Andekad Eesti hariduses 6 Alusharidus Valmib uus õppekava, iga laps peab Venekeelsed lasteaiarühmad saavad saama kvaliteetse alushariduse rohkem eestikeelseid õpetajaid Koostamisel on lasteaedade uus õppekava. Riik jätkab programmi „Professionaalne eesti- Praegu kehtiv õppekava valmis üksteist aastat keelne õpetaja igasse vene õppekeelega laste- tagasi, mistõttu on aeg vaadata üle nii õppe- aiarühma“, et kõigil lastel oleksid alushariduses kasvatustöö eesmärgid kui õppesisu. võrdsed võimalused. Alushariduse peamine siht on tagada laste koolivalmidus ja ladus üleminek kodust laste- aeda ning lasteaiast kooli. Kaasaegne õpikäsitlus Riik jätkab programmi lähtub teesist: iga laps on võimeline õppima, kuid „Professionaalne eestikeelne teeb seda erineval viisil, mistõttu on vaja arves- tada laste arengutempot ja eripärasid. Ainult nii õpetaja igasse vene õppekeelega saab pakkuda lastele õigeaegselt vajalikku tuge, lasteaiarühma“, et kõigil lastel olgu siis logopeedi, tervishoiuspetsialisti või teiste oleksid alus hariduses võrdsed spetsialistide poolt. võimalused. Uues alushariduse õppekavas püütakse täpse- malt määratleda ühist õppesisu, et luua ühtne inforuum nii lasteaedade, kodude kui ka lapse tulevase kooli vahel. Õppekava töö versiooni Eelmisel õppeaastal valiti konkursiga programmi laiem arutelu algab oktoobris ning lõppversioon 10 Tallinna ja 11 Ida-Virumaa lasteaeda, kust peaks valmima aasta lõpuks. osaleb programmis kokku 53 rühma. Kohalikud omavalitsused said riikliku toetuse abil tasuda Ettevalmistamisel on ka uus alushariduse seadus. 53 eestikeelse õpetaja tööjõu- ja koolituskulude ning õppevahendite eest. Eestis oli 2018/2019. õppeaastal 618 lasteaeda, sealhulgas 129 üldhariduskooliga koos tegutse- Tänavu toetatakse koostöös Tallinna Ülikooliga vat kooli eelset lasteasutust. Alushariduses osales 30 uue rühma osalemist projektis. 2018. aasta seisuga 93,8% 4- aastastest kuni kooliealistest lastest. Viimastel aastatel on alus- hariduses osalemine püsinud stabiilne. 7 Lasteaiaõpetaja ameti populaarsus on tõusuteel, tõuseb ka palk Riigi toetusmeetme ja Koolieelse lasteasutuse õpetaja sessioonõpe oli tänavu Tartu Ülikoolis tihedaima konkursiga omavalitsuste panustamise õppekava, kus ühele kohale kandideeris 8,1 tulemusena on laste aiaõpetajate soovijat. palgad üle Eesti tõusnud ja Viimastel aastatel on fookuses olnud lasteaia- ühtlustunud. Eesti keskmine õpetajate töötasu ning seatud ees märgiks, et lasteaiaõpetaja palk oli tänavu tänavu jõuab see 90% üldhariduskooli õpetaja kevadel 1145 eurot. alampalgast ehk 1125 euroni kuus ja magistri- kraadiga laste aiaõpetaja palk on vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja alam palgast ehk 1250 eurot kuus. Lasteaiaõpetajate palgatõusu moti- veerimiseks on omavalitsus tele makstud riigi- poolset toetust alates 2017. aasta septembrist. 2014. aastal oli lasteaiaõpetaja keskmine palk Harjumaal 736 eurot ja Ida-Virumaal 584 eurot ning 2019. aastal vastavalt 1147 ja 1161 eurot. Riigi toetusmeetme ja omavalitsuste panusta- mise tulemusena on lasteaiaõpetajate palgad üle Eesti tõusnud ja ühtlustunud. Eesti keskmine las- teaiaõpetaja palk oli tänavu kevadel 1145 eurot. 8 Välishindamine Abituriendid saavad tasuta sooritada rahvusvaheliselt Põhikooli lõpetamise eelduseks tunnustatud inglise keele testi on jätkuvalt riikliku õppekava Sellest õppeaastast on kõigil väga hea inglise keele oskusega gümnaasiumilõpetajatel või- läbimine, kuid koolid saavad
Recommended publications
  • Lisa 2 Seletuskiri Määruse Eelnõule „Põhja-Sakala Valla
    Lisa 2 Seletuskiri määruse eelnõule „Põhja-Sakala valla 2020. aasta 1.lisaeelarve“ Põhja-Sakala valla 2020.a. eelarve võeti vastu Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.02.2020 määrusega nr 100 „Põhja-Sakala valla 2020. aasta eelarve“. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõike 1 ja „Põhja-Sakala eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord“ § 9 kohaselt võib eelarveaasta jooksul muuta eelarvet lisaeelarvega (vastu võetud 27.09.2018 nr 51). Vastavalt § 9 lõige 6 lisaeelarve eelnõud arutatakse vähemalt ühel volikogu istungil ühel lugemisel ning lõikes 9 Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. Eelarve tulude muudatused Valla eelarve põhitegevustulude maht suureneb kokku 316 722 eurot s.o 2,3%. Eelarve tulud vähenevad Tulude vähenemine on tingitud COVID 19 piirangutest (keelatud olid kõik kogunemisega seotud tegevused). Füüsilise isiku tulumaksu laekumise vähenemist on planeeritud 185 520 eurot s.o 3 % tulenevalt COVID 19 viirusest tekkinud eriolukorrast ja töötute arvu kasvust. Kaupade ja teenuste müük väheneb 176 027 eurot s.o 11,4%. Tulud vähenevad 393 766 eurot järgnevalt: -393 766 300000 Tulumaks füüsilise isiku tulult Põhitegevuse -185 520 tulud Omatulude eelarve -185
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Jahindusnõukogu 09.07.2018 Koosoleku Protokoll
    VILJANDI MAAKONNA JAHINDUSNÕUKOGU 09.07.2018 KOOSOLEKU PROTOKOLL Viljandi 09.07.2018 24.07.2018 nr 13-15/18/40 Algus kell 10.00, lõpp kell 12.35 Juhatas: Ena Poltimäe Protokollis: Mihkel Pastik Võtsid osa: Elor Ilmet, Olavi Udam, Peeter Lääne, Priit Vahtramäe, Tõnu Vreimann, Veljo Kask, Viljar Türner Jahindusnõukogu koosolek on otsustusvõimeline, sest kohal on kõik liikmed. PÄEVAKORD: 1. Keskkonnaametile ettepaneku tegemine karu küttimise korraldamiseks 2018/2019 jahiaastal Arutati Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna poolt koostatud 2018aasta Ulukiseire aruandes esitatud pruunkaru küttimispõhimõtteid. LEPITI KOKKU: Edastada Keskkonnaametile ettepanek, et Viljandi maakonnas kütitakse kolm pruunkaru. Karu võib küttida kõikidest Viljandi maakonna jahipiirkondadest välja arvatud Tääksi ja Holstre ning Eesti lõunapiiriga piirnevates jahipiirkondades. Kuni 30.septembrini võib igast jahipiirkonnast küttida kaks pruunkaru. Alates 1. oktoobrist võivad kogu maakonna realiseerimata küttimismahtu kasutada kõik jahipiirkonnad, kaasaarvatud juba pruunkaru küttinud jahipiirkonnad. Karujahi koordinaator Viljandi maakonnas on Priit Vahtramäe, telefon 5204243, alates teisest tabatud karust tuleb tema juures kõik jahid eelnevalt registreerida. 2. Põdra küttimismahu ja –struktuuri kehtestamine jahipiirkondade kaupa 2018/2019 jahiaastaks Arutati Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna poolt koostatud 2018 aasta Ulukiseire aruandes esitatud põdra küttimispõhimõtteid LEPITI KOKKU: Kehtestada põtrade arvukuse vähendamise eesmärgil maakondlik
    [Show full text]
  • Updated Action Plan Received on 25 July 2013
    Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311,
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Annual Report
    Annual report European Economic Area Financial Mechanism 2004-2009 Estonia November 2008 – January 2010 National Focal Point Tallinn 2010 European Economic Area Financial Mechanism Annual Report 2009 Estonia CONTENTS EXECUTIVE SUMMARY ................................................................................... 3 1. FINANCIAL PROGRESS............................................................................... 3 2. COMMITMENT AND IMPLEMENTATION OF INDIVIDUAL PROJECTS..... 4 2.1 Progress made for achieving the set objectives...................................................................... 5 2.2 Technical Assistance for implementation of the Financial Mechanisms .......................... 6 2.3 Intermediate Bodies, Project Promoters and Target Groups ............................................... 6 2.4 Finished individual projects.......................................................................................................... 7 3. BLOCK GRANT............................................................................................. 8 3.1 Strengthening of Local and Regional Development Block Grant........................................ 8 3.2 Fund for Non-Governmental Organisations (NGO Fund) .................................................... 10 3.3 Transfer of Knowledge Block Grant.......................................................................................... 11 4. PUBLIC AWARENESS................................................................................ 12 5. LEGAL ISSUES..........................................................................................
    [Show full text]
  • Lahmuse Kooli Õppekava
    Lahmuse Kooli õppekava Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 13.05.2013 nr 1-2/25 Sisukord ÜLDOSA ................................................................................................................................................... 4 I peatükk Üldsätted ............................................................................................................................. 4 §1. Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus ...................................................................... 4 II peatükk Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted. Lahmuse Kooli eripära ................ 5 §2PÕHIHARIDUSE ALUSVÄÄRTUSED ............................................................................................... 5 § 3 Põhikooli sihiseade .................................................................................................................... 5 §4 Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid lihtsustatud õppes ........................................................ 6 §5. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid toimetulekuõppes....................................................... 6 §6. Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted lihtsustatud õppes .................................................... 6 §7 Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted toimetulekuõppes ...................................................... 7 §8 Lahmuse Kooli eripära ................................................................................................................ 8 III peatükk LÄBIVAD TEEMAD ja nende käsitlemise põhimõtted .......................................................
    [Show full text]
  • Mõisakoole Külastavad Kummitused
    MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi­ Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil­ Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste­ Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu­ Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va­ Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe­ 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi­ ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi­ Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate­ maatikaõpetaja Hiie Purju vagura­ kui suur majakarp või kombinaat- dest.
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • SELETUSKIRI Põhja-Sakala Valla 2021. Aasta Eelarve Eelnõule
    SELETUSKIRI Põhja-Sakala valla 2021. aasta eelarve eelnõule Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 2 Põhja-Sakala valla 2021. eelarve .................................................................................................... 3 Tulude eelarveosa ........................................................................................................................... 4 Maksutulud .................................................................................................................................. 6 Tulumaks füüsilise isiku tulult ................................................................................................ 6 Maamaks .................................................................................................................................. 6 Kaupade ja teenuste müük........................................................................................................... 7 Riigilõiv ................................................................................................................................... 7 Tulud majandustegevusest ....................................................................................................... 7 Tulud haridusalasest tegevusest ............................................................................................... 7 Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest ...........................................................................
    [Show full text]
  • Põhja-Sakala Valla Hariduse Arengukava 2019-2025
    14.02.2019 LISA Põhja-Sakala Vallavolikogu EELNÕULE nr 113 Põhja-Sakala valla hariduse arengukava 2019-2025 Suure-Jaani 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 3 I HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ............................................................................................ 4 ALUSHARIDUS .............................................................................................................................. 4 ÜLDHARIDUS ................................................................................................................................ 6 HUVIHARIDUS ............................................................................................................................. 10 TÄISKASVANUHARIDUS .............................................................................................................. 10 HARIDUSE KVALITEET ................................................................................................................ 10 HARIDUSKULUD ......................................................................................................................... 11 III EESMÄRGID JA TEGEVUSED ......................................................................................... 14 ALUSHARIDUS ....................................................................................................................... 14 ÜLDHARIDUS ........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspark Soomaa National Park Национальный Парк Соомаа
    V õ i n i o Tamme Mõrdama 10 Kiisa Kootsi Vanaõue raba € i Hanko j Vändra 13 km g Navesti mka a õ 19 j r Vihtra Ust-Luga r LAHEMAA RPNP d НП ЛАХЕМАА a Loksa Narva- n a S Lõhavere o KOHTLA- Jõesuu ä Lepakose Lepakose Vihi ЭстонияEstoniaEesti MAARDU JÄRVE V Soopõhja rändrahn TALLINN Kunda Sillamäe € Navesti j Paldiski Kehra SoomaaНациональный Rääka JÕHVI NARVA Kaansoo 22 Keila RAKVERE Saue Tapa Sikana Lahmuse Slantsõ Kalevipoja Lahmuse Tamsalu vestitasku kivi ehk kivi rahvusparkNationalпарк Соомаа Park Viie valla piirikivi Vormsi € Kärdla Tootsi Alt- Põhjaka HAAPSALU Rapla o Massu i Veneoja Lahmuse Hiiumaa 3 PAIDE Mustvee e r MATSALUНП МАТСАЛУ NPRP Soone b Jüriõue Karjasoo Mähkküla park i Viljandi 25 km Türi Jõgeva Gdov Rahnoja S Muhu Võhma Kallaste Sagessaare Lihula Põltsamaa НПVILSANDI ВИЛЬСАНДИ RPNP € Suure-JaaniMannare SOOMAA RPNP 9 Ojaküla Päraküla Saaremaa НП СООМАА RUSSIA 13 PÄRNU Leetva € VENEMAA Sindi TARTU РОССИЯ VILJANDI Abja- Elva KURESSAARE Kihnu Paluoja Karksi- Räpina Leetva raba Lehtsaare Nuia Labida Kilingi- Piiri j a SUURE-JAANI Nõmme o A Otepää Põlva e lka r Kaessoo n 10 ja Tõrva e 17 d Muti Rûjiena Piistaoja Kavasoo V i Antsla 5 Labidakivi o Ruhnu LATVIAЛАТВИЯLÄTI Valka VALGA VÕRU Petseri 11 Salacgrîva НПKARULA КАРУЛА RPNP Ängi 0 25 km Hüpassaare € Valmiera Rabaküla Limbaþi Tahkuse Epra Türi 55 km € € Arjadi Aesoo Võlli Epra 6 Jõulu Viidika soo 5 Selja Muraka 2 Tohera 22 Juurika Tori € o 2 Kibaru Pärnu j j Tani i j € s t e € Päästala 12 e t o a v s Toonoja Lituvere N i Kuresoo skv Levi l 1 l (Liiduvere) a s 7 € gi 3 Riisa
    [Show full text]