Tähtsamad tegevused 2019/2020. õppeaastal

1 Sisukord

Tähtsamad tegevused 2019/2020. õppeaastal

Alusharidus 7

Valmib uus õppekava, iga laps peab saama kvaliteetse alushariduse Venekeelsed lasteaiarühmad saavad rohkem eestikeelseid õpetajaid Lasteaiaõpetaja ameti populaarsus on tõusuteel, tõuseb ka palk

Välishindamine 9

Abituriendid saavad tasuta sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele testi Riigikogu arutab põhikooli lõpueksamitest loobumise eelnõud Aasta lõpus avalikustatakse PISA 2018 tulemused

Üldharidus, koolivõrk 10

Esiplaanil on koolikiusu ennetamine, kõrgendatud tähelepanu saavad venekeelsed koolid ja kutseõppeasutused Jätkub avalik arutelu kodutööde mahu vähendamise üle Koostamisel on andekate õpilaste arendamise kontseptsioon ja tegevuskava Kohtla-Järve riigigümnaasiumis algab õppetöö Läänemaa täiskasvanute üldharidusõpe jätkub Haapsalu Kutsehariduskeskuses Alustatakse Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitust Riik toetab omavalitsusi koolivõrgu korrastamisel üle 100 miljoni euroga Omavalitsused saavad riigilt tuge HEV-õpilastele suunatud koolide nüüdisajastamiseks Kahe HEV-õpilaste kooli pidamine läheb riigilt üle kohalikule omavalitsusele Käivitub omavalitsuste haridusnõunike arenguprogramm

Õpetajad 13

Õpetajaameti populaarsus kasvas aastaga neljandiku võrra Seadusemuudatus annab õpetajatele suurema õiguse koolis turvalisuse tagamiseks Kehtima hakkavad uuendatud kutsestandardid Avaldatakse rahvusvahelise õppimise ja õpetamise uuringu TALIS riiklik raport Esimest korda tööle asuvad õpetajad ja tugispetsialistid saavad lähtetoetust Õpetajad ja tugispetsialistid saavad kandideerida riiklikele haridusstipendiumidele

2 Digipööre 15

Eesti e-riigi lahutamatuks osaks olevad koolide IT-taristud viiakse uuele tasemele Laieneb digiõpikute valik põhikooliklassidele Uus haridusportaal koondab valdkonna praktilise teabe ja riiklikud e-teenused Toetakse Eesti haridusvaldkonna iduettevõtteid IT õpe jõuab kõikidesse koolidesse, käivituvad uued ühisprojektid Tähelepanu all on IT õpetajate järelkasvu kindlustamine Uued IT valikkursused pakuvad noortele võimalusi digilahenduste loomiseks Valminud on hariduse idenditeedilahendus HarID

Kutseharidus 17

Kutsevaliku õpe laieneb pilootkoolidest teistesse kutseõppeasutustesse Uuendatud kutseharidusstandard muudab tasemeõppe lõpetamise paindlikumaks Kutseõppeasutuste rahastamisel hakatakse arvestama tulemusnäitajaid Tegevust alustab IT Akadeemia kutsehariduse pilootprojekt Õigusakti muudatus toetab kutseõppeasutusi HEV-õpilaste õppe korraldamisel

Kõrgharidus 19

Uuenenud kõrgharidusseadustik toob muudatusi nii üliõpilastele, õppejõududele kui õppeasutustele Valmivad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks ja Tartu Ülikooli Delta hoone Õppelaenu maksimaalmäär tõuseb 2500 euroni

Täiskasvanuharidus 21

Tasuta koolitused jõuavad tänavu veel 7000 täiskasvanuni Täienduskoolitustel osalejate arv on suurenenud Ettevalmistamisel on rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC Valmivad uued OSKA raportid Täiskasvanud õppija nädalal toimub esmakordselt Õpitund

Keel 23

Riik arendab jõuliselt eesti keele õppe digilahendusi, valmib edasijõudnutele mõeldud e-õppe kursus „Keeletee“ Käivitus uus riiklik programm „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027“ Eesti keeletehnoloogia programmi toel arendatakse masintõlget, kõnesünteesi, kõnetuvastust jms Eesti keele aasta jätkub keeleõppe, lugemise, keeletehnoloogia ja eestikeelse hariduse kuuga Üleilmakoolis õpib emakeeles ligikaudu kakssada välismaal elavat eesti last Riik toetab eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet CertiLingua programm on avatud uutele koolidele Eestikeelsete kõrgkooliõpikute arv läheneb sajale Riik toetab jätkuvalt Eesti terminitööd

3 Teadus 26

Eesti koostab uut teaduse valdkonda hõlmavat strateegiat Ettevalmistamisel on teaduse rahastamise uus raamprogramm „Euroopa horisont“ Teaduse rahastamise tase SKP suhtes ei tohi langeda, järgmise nelja aastaga lisandub absoluutarvudes vähemalt 60 miljonit eurot Eesti saab ligipääsu maailmaklassi superarvutile Riik toetab ressursside väärindamise alast teadustööd kolme miljoni euroga aastas Sügisel selguvad Balti teaduskoostööprogrammi esimese taotlusvooru tulemused Erialaliitudes asuvad tööle arendusnõunikud

Noored 28

Luuakse võimalus uute nutikate lahenduste arendamiseks noorsootöös Noorteinfoportaalist Teeviit saab usaldusväärset infot, küsida nõu ja taotleda toetust Eesti noorte olukorrast saab ülevaate piirkonniti Jätkub riigi toetus noorte huvihariduse ja -tegevuse arendamiseks Tõrjutusriskis noorte kaasamiseks ja noorte tööhõivevalmiduse parandamiseks rakenduvad täiendavad tugimeetmed Noorsootöötajad peavad olema haridustöötajatega samavõrd väärtustatud

Varia 30

Luuakse haridusvaldkonna ühendamet Haridusstrateegia 2035 koostamine on jõudnud järgmisse etappi Ettevõtlusõpe on jõudnud pooltesse Eesti koolidesse Tulemas on Euroopa hariduspoliitika tippude ja ettevõtete foorum GEIS Koolid ja lasteaiad saavad eestikeelsed raamatud õpetamisest ja juhtimisest

4 Õppeaasta arvudes­ 2019/2020

Sissejuhatus 33

Õpilaste ja üliõpilaste näitajad 34

Üldharidus Kutseharidus Kõrgharidus Täiskasvanuharidus

Õpetajate näitajad 38

Õpetajate arv õppeasutuste lõikes Üldhariduskoolide õpetajate näitajad

Koolide arv ja suurus 40

Huvitav fakt Lasteaiad Üldhariduskoolid Kutseõpet pakkuvad asutused Kõrgkoolid Huvikoolid ja noortekeskused

Muutused üldhariduse koolivõrgus, kutse- ning kõrghariduses 2018/2019. ja 2019/2020. õppeaasta vahetumisel 42

Koolide liitmised teise kooliga Muudatused erakoolide seas Koolide liitmine lasteaedadega Koolide juurest lasteaiaosa eraldamine Kooliastmete vähendamine Gümnaasiumiastmete sulgemine ja uue riigigümnaasiumi avamine Kooli tegevuse lõpetamine Kooli pidamise üleandmine Lähiaastatel toimuvad ümberkorraldused, millest omavalitsused on teavitanud Muudatused kutse- ja kõrgharidust pakkuvates asutustes

5 Haridus- ja Teadusminis­teeriumi 2018. a arengukavade täitmise analüüsi kokkuvõte

Põhisõnumid 46

Tulemusaruannete kokkuvõte 47

Haridus

Noortevaldkond

Teadus ja innovatsioon

Eesti keel ja eestlus

Riigivalitsemine (arhiivindus)

Üldhariduskoolide õpetajaskonna liikuvus EHISe andmetel

Andekad Eesti hariduses

6 Alusharidus

Valmib uus õppekava, iga laps peab Venekeelsed lasteaiarühmad saavad saama kvaliteetse alushariduse rohkem eestikeelseid õpetajaid Koostamisel on lasteaedade uus õppekava. Riik jätkab programmi „Professionaalne eesti- Praegu kehtiv õppekava valmis üksteist aastat keelne õpetaja igasse vene õppekeelega laste- tagasi, mistõttu on aeg vaadata üle nii õppe­ aiarühma“, et kõigil lastel oleksid alushariduses kasvatustöö eesmärgid kui õppesisu. võrdsed võimalused.

Alushariduse peamine siht on tagada laste koolivalmidus ja ladus üleminek kodust laste- aeda ning lasteaiast kooli. Kaasaegne õpikäsitlus Riik jätkab programmi lähtub teesist: iga laps on võimeline õppima, kuid „Professionaalne eestikeelne teeb seda erineval viisil, mistõttu on vaja arves- tada laste arengutempot ja eripärasid. Ainult nii õpetaja igasse vene õppekeelega saab pakkuda lastele õigeaegselt vajalikku tuge, lasteaiarühma“, et kõigil lastel olgu siis logopeedi, tervishoiuspetsialisti või teiste oleksid alus­hariduses võrdsed spetsialistide poolt. võimalused. Uues alushariduse õppekavas püütakse täpse- malt määratleda ühist õppesisu, et ühtne inforuum nii lasteaedade, kodude kui ka lapse tulevase kooli vahel. Õppekava töö­versiooni Eelmisel õppeaastal valiti konkursiga programmi laiem arutelu algab oktoobris ning lõppversioon 10 Tallinna ja 11 Ida-Virumaa lasteaeda, kust peaks valmima aasta lõpuks. osaleb programmis kokku 53 rühma. Kohalikud omavalitsused said riikliku toetuse abil tasuda Ettevalmistamisel on ka uus alushariduse seadus. 53 eestikeelse õpetaja tööjõu- ja koolituskulude ning õppevahendite eest. Eestis oli 2018/2019. õppeaastal 618 lasteaeda, sealhulgas 129 üldhariduskooliga koos tegutse- Tänavu toetatakse koostöös Tallinna Ülikooliga vat kooli­eelset lasteasutust. Alushariduses osales 30 uue rühma osalemist projektis. 2018. aasta seisuga 93,8% 4-­aastastest kuni kooliealistest lastest. Viimastel aastatel on alus- hariduses osalemine püsinud stabiilne.

7 Lasteaiaõpetaja ameti populaarsus on tõusuteel, tõuseb ka palk Riigi toetusmeetme ja Koolieelse lasteasutuse õpetaja sessioonõpe oli tänavu Tartu Ülikoolis tihedaima konkursiga omavalitsuste panustamise õppekava, kus ühele kohale kandideeris 8,1 tulemusena on laste­aiaõpetajate soovijat. palgad üle Eesti tõusnud ja Viimastel aastatel on fookuses olnud lasteaia- ühtlustunud. Eesti keskmine õpetajate töötasu ning seatud ees­märgiks, et lasteaiaõpetaja palk oli tänavu tänavu jõuab see 90% üldhariduskooli õpetaja kevadel 1145 eurot. alampalgast ehk 1125 euroni kuus ja magistri- kraadiga laste­aiaõpetaja palk on vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja alam­palgast ehk 1250 eurot kuus. Lasteaiaõpetajate palgatõusu moti- veerimiseks on omavalitsus­tele makstud riigi- poolset toetust alates 2017. aasta septembrist.

2014. aastal oli lasteaiaõpetaja keskmine palk Harjumaal 736 eurot ja Ida-Virumaal 584 eurot ning 2019. aastal vastavalt 1147 ja 1161 eurot. Riigi toetusmeetme ja omavalitsuste panusta- mise tulemusena on lasteaiaõpetajate palgad üle Eesti tõusnud ja ühtlustunud. Eesti keskmine las- teaiaõpetaja palk oli tänavu kevadel 1145 eurot.

8 Välishindamine

Abituriendid saavad tasuta sooritada rahvusvaheliselt Põhikooli lõpetamise eelduseks tunnustatud inglise keele testi on jätkuvalt riikliku õppekava Sellest õppeaastast on kõigil väga hea inglise keele oskusega gümnaasiumilõpetajatel või- läbimine, kuid ­koolid saavad malik sooritada tasuta rahvusvaheliselt tun- õiguse ise kehtestada põhikooli nustatud kõrgtaseme (C1) inglise keele test ja lõpetamiseks vajalikud nõuded saada rahvus­vaheline keeleoskuse taset tõendav tunnis­tus. See lihtsustab edasist haridusteed vastavalt kooli spetsiifikale. noortel, kes plaanivad siduda oma elu erialaga, See tähendab, et põhikooli mis eeldab väga head võõrkeeleoskust ning lõpetamiseks ei ole õpilastel enam neil, kes soovivad saada välisriigis õppimise kogemusi. vaja sooritada lõpueksameid.

Sügisesel Cambridge C1 Advanced sessioonil saavad osaleda kõigi koolide abituriendid üle Eesti. Eksamile registreerimise tingimuseks on CEPT eeltesti sooritamine C-tasemel. Test koosneb kuulamis- ja lugemisosast ning kestab Ühiskonnaõpetuse test toetab põhikooli üles- orienteeruvalt 30 minutit, tulemuse saab õpilane annet aidata õpilastel kujuneda aktiivseks ning kohe pärast testi sooritamist. vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonna- liikmeks, kes on valmis otsustama ja vastutama. Rahvusvahelise testi tasuta tegemine on suure- Kodanikupädevus aitab põhikoolilõpetajatel pärane võimalus nendele õpilastele, kelle keele- teha teadlikku valikut, kuna noortel on alates tase on kõrgem kui riigieksamiga mõõdetav B2 ja 16-aastaseks saamisest õigus osaleda kohaliku kes seni mingil põhjusel ei ole saanud seda teha. omavalitsuse volikogu valimistel. Sealjuures näeb Lisainfot saab SA Innove kodulehelt. kodakondsuse seaduse muudatus ette, et Eesti kodakondsuseta õpilastel loetakse keeleeksami ja ühiskonnaõpetuse testi edukal sooritamisel Eesti Riigikogu arutab põhikooli kodakondsuse taotlemiseks vajalikud nõuded lõpueksamitest loobumise eelnõud täidetuks. Sellega luuakse õpilastele senisest Sügisel jõuavad Riigikokku seadusemuudatuste paindlikumad võimalused täita kodakondsuse ettepanekud, mis mõjutavad põhikooli lõpeta- saamise tingimused põhikooliõpingute käigus. mise tingimusi ja õpitulemuste välishindamise süsteemi. Põhikooli jooksul korraldatakse edaspidi regu- laarselt teste ka matemaatikas ja loodus­ainetes, Plaani kohaselt saab edaspidi iga kool ise otsus- samuti sotsiaalainetes ja võõrkeeltes, et paremini tada, kas õpilane on põhihariduse omandanud. jälgida õpilaste arengut. Põhikooli lõpetamise eelduseks on jätkuvalt riik- liku õppekava läbimine, kuid koolid­ saavad õiguse ise kehtestada põhikooli lõpetamiseks vajalikud Aasta lõpus avalikustatakse nõuded vastavalt kooli spetsiifikale. See tähen- PISA 2018 tulemused dab, et põhikooli lõpetamiseks ei ole õpilastel PISA uuringu tulemused avalikustatakse 3. det- enam vaja sooritada lõpueksameid. sembril. Uuring viidi läbi 2018. aastal ning see- kord oli rõhuasetus lugemisoskuse hindamisel. Muudatuste jõustumisel jaotub testimisega kaas- Testimise käigus hinnati ka finantskirjaoskust nev koormus ühtlasemalt. Põhikooli lõpuklassis ja need tulemused avalikustatakse 2020. aasta hakatakse edaspidi korraldama kõigile õpilastele esimesel poolel. eesti keele ning eesti keel teise keelena eksamit, et hinnata lõpetajate eesti keele oskust. Samuti Eestis osales PISA 2018 testimises 5316 õpilast tehakse Eesti põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna 231 koolist, kokku osales uuringus 80 riiki. toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist hindav test, kuid jälgitakse, et riiklik testimine ei langeks gümnaasiumisse astumise katsetega ajaliselt kokku. Ei keeleeksam ega ühiskonnaõpetuse test ole tulevikus seaduse tasandil põhikooli lõpetamise tingimuseks. 9 Üldharidus, koolivõrk

Eestis on praegu 530 üldhariduskooli. Neist 52 Esiplaanil on koolikiusu ennetamine, on 1–6-klassilised põhikoolid; 307 on 1–9-klassi­ kõrgendatud tähelepanu saavad lised põhikoolid; 157 on põhikooliosaga või venekeelsed koolid ja kutseõppeasutused n-ö puhtad keskkoolid/gümnaasiumid (ehk Ministeerium koostöös liikumisega Kiusamisvaba 1.–12. klass ja 10.–12.klass); 26 kooli on n-ö Haridustee Eest seab eesmärgiks, et kiusa­mist puhtalt gümnaasiumid, mille seas on 16 riigi- ennetavad ja lahendavad programmid jõuaksid gümnaasiumi. Eestis tegutseb 14 täiskasvanute igasse kooli ja lasteaeda. 2018. aastal rakendas gümnaasiumit, ent täiskasvanute üldharidusõpe turvalisuse- ja väärtuskeskseid programme ligi- toimub igas maakonnas. kaudu 60% üldhariduskoolidest­ ja 80% kooli­ eelsetest lasteasutustest. Väikeseid ehk alla 100 õpilasega gümnaasiumi­ astmeid (10.–12. klass) oli eelmise õppeaasta seisuga 74 ja alla 50 õpilasega 43. Väga väike- Ministeerium koostöös liikumisega seid ehk alla 30 õpilasega põhikoole oli 18. Alla Kiusamisvaba Haridustee Eest 30 õpilasega 1–6-klassilisi koole oli 31. seab eesmärgiks, et kiusa­ Eelmisel õppeaastal (2018/19) oli suurim kool mist ennetavad ja lahendavad Tallinna Linnamäe­ Vene Lütseum 1 486 õpila- programmid jõuaksid igasse kooli sega, väikseim Misso Kool kolme õpilasega. ja lasteaeda. Lähiaastatel jätkub õpilaste arvu kasv. Septemb- ris asub üldhariduskoolide statsionaar­sesse õppesse hinnanguliselt 153 000 õpilast. Esi- messe klassi läheb sellel aastal ligi 14 500 õpilast. Riik toetab jätkuvalt turvalisuse- ja väärtuskesk- Aastaks 2024 võib õpilaste arv jõuda 159 000ni. sete programmide levikut haridusasutustesse See jääb siiski kaugele 1990. aastate lõpust, kui ning on märgatavalt suurendanud partneritele üldhariduskoolides õppis enam kui 215 000 õpi- eraldatavaid vahendeid. Kui 2018. aastal oli last. Piirkonniti on muutused siiski erinevad ning toetussumma 367 000 eurot, siis tänavu on see peamiselt kasvab õpilaste arv Tartu- ja Harju- 517 000 eurot. Kõrgendatud tähelepanu all on maal. Kui õpilaste üldine arv kasvab, siis esimesse vene õppekeelega koolid ja kutseõppeasutused. klassi astuvate laste arv on ületamas kõrgtaset ning hakkab lähiaastatel veidi langema. Aastal Ministeeriumi juures tegutseb Kiusamisvaba 2030 on üldhariduses hinnanguliselt sama palju Haridustee Kontseptsiooniga liitunud seitsmest õpilasi kui praegu. asutusest koosnev koostöökogu, kuhu kuuluvad

10 Tartu Ülikooli eetikakeskus, MTÜ Lastekaitse Liit, veel kasulik on, jääb nädalas 4–7 tunni vahele. SA Kiusamisvaba Kool, MTÜ Noorteühing TORE Eestis õpib alla 7 tunni vaid iga viies 15-aastane. (Tugiõpilaste Oma Ring Eestis), Vaikuseminutid, Tervise Arengu Instituut (VEPA Käitumisoskuste Hinnang kodutööde mahule on seotud ka kooliga Mängu programm) ja Eesti Õpilasesinduste Liit rahuloluga nii 8. kui 11. klassis. Neil, kelle jaoks projektiga „Salliv kool“. on kodutööde maht liiga suur, on ka rahulolu alla keskmise. Koos valdkonnas tegutsevate asutustega on välja töötatud kiusamisvaba haridustee kontsept- sioon, kus kirjeldatakse arusaamu ja lähenemisi, Koostamisel on andekate õpilaste mis tagavad turvalise koolitee igale õpilasele. arendamise kontseptsioon ja tegevuskava Käimas on kontseptsiooni uuendamine. Lisaks Eesti hariduskorraldus pakub andekate õpilaste koostatakse kuni kolmeks aastaks tegevuskava, õppe mitmekesistamiseks ja kohandamiseks mis hõlbustab olukorra hindamist, programmide mitmeid võimalusi. Selleks, et tegeleda ande- vahel valiku tegemist ning võimalusel ka prog- kate avastamise ja arendamisega süsteemselt, rammide rakendamise kvaliteedi hindamist. selge fookusega ning ressursse targalt jaotades, on tarvis haridussüsteemis kokku leppida, mida Haridus- ja teadusminister on kiusamisvaba mõiste­takse andekusena. Haridus- ja Teadus­ haridus­tee liikumise liikmed määranud järgne- ministeeriumis on koostamisel andekate õpilaste vaks kolmeks aastaks ka ministeeriumi strateegi­ arendamise kontseptsiopon ja tegevus­kava, listeks partneriteks, mis annab neile kindluse millesse on partneritena kaasatud ka ülikoolide vähemalt kolmeaastaseks püsirahastuseks. See esindajad. omakorda võimaldab keskenduda pikemaajalise- mate eesmärkide täitmisele. Ministeeriumil on valminud ka analüüs andeku- sest Eesti hariduses, millega saab tutvuda minis- teeriumi kodulehel.

­Septembris algab õppetöö Kohtla- Kohtla-Järve riigigümnaasiumis Järve riigigümnaasiumis. algab õppetöö ­Septembris algab õppetöö Kohtla-Järve riigi­ gümnaasiumis. Koolis on 300 õppekohta, õppima mahub ca 400 õpilast. Valminud on täiesti uus õppehoone.

Jätkub avalik arutelu kodutööde Riigigümnaasiumis asuvad õppima Kohtla-Järve mahu vähendamise üle gümnaasiumide senised õpilased ja põhi- Õpilaste heaolu silmas pidades jätkab ministee- koolide lõpetajad. Kohtla-Järve linn korraldas rium avalikku arutelu kodutööde mahu vähenda- enda pidamisel olevad gümnaasiumid ümber mise üle. Kodused koolitööd on üks õpimeetod, põhikoolideks. mida Eesti koolides kasutatakse väga laialdaselt, ent kindlasti tasub silmas pidada, et need olek- Kohtla-Järve Gümnaasium hakkab vene ema- sid mõttestatud ja õpiväljundite saavutamist keelega õpilastele pakkuma eesti keele süvaõpet. toetavad. Lisaks pakutakse õppemooduleid inseneeria, digisüsteemide, reaal- ja loodusteaduste, eten- Väikeses mahus eesmärgistatud kodutöödel on duskunstide ning meedia ja kommunikatsiooni oma oluline roll, mis on vanuseti erinev. I–II kooli­ valdkonnas. Kooli ambitsiooniks on saada kogu astmes peaks see olema pigem õpioskuste ja piirkonna elu edendamise keskuseks. tööharjumuste kujundamine, hiljem õpitulemuste parandamine. Probleem on selgelt eesmärgista- Kokku tegutseb Eestis uuel õppeaastal 16 riigi- mata koduste tööde liigse mahuga. gümnaasiumi. Ettevalmistusi tehakse Tabasalu Gümnaasiumi ja Saaremaa Gümnaasiumi Kodutööde maht pole positiivselt seotud õpi­ avamiseks 2021. aastal ja riigi­gümnaasiumide tulemustega, pigem teevad kodutöid enam need, avamiseks vallas ja Rakveres 2022. aastal. kellel tulemused kehvad. Seega kodutöödel on Pärast 2022. aastat avatakse riigigümnaasiumid kompenseeriv roll. Erinevad uuringud näitavad, Rae vallas, Tallinnas ja Narvas. et maksimaalne kodutöödele kulutatav aeg, mis

11 Läänemaa täiskasvanute üldharidusõpe ettepanekut: Tartu Kroonuaia Kooli rekonstruee- jätkub Haapsalu Kutsehariduskeskuses rimine, Võru Järve Kooli uue hoone ehitamine, Alates 1. septembrist saavad Lääne maakonna Pärnu Päikese Kooli ehitamine ja Tallinna Tondi täiskasvanud õppurid jätkata põhi- ja kesk­ Põhikooli rekonstrueerimine. Projektide kogu- hariduse omandamist Haapsalu Kutseharidus­ maht on 24,9 miljonit eurot ja kaasajastatava keskuses. Haapsalu Linnavalitsuse otsusel pinna suurus ca 9 700 ruutmeetrit. lõpetab Täiskasvanute Gümnaasium eraldiseisva asutusena tegevuse ja täiskasvanute mitte­ statsionaarse üldharidusõppe korraldamise võtab Uuel õppeaastal saavad üle Haapsalu Kutsehariduskeskus. nüüdisaegsetes tingimustes Õppetöö toimub gümnaasiumi ja põhikooli õppe- õppetööd alustada põhikoolid kava alusel ning kutsehariduskeskuse üldharidus­ Aseris, Jõgeval, Paides, Juurus, osakonna õppurid saavad lõpetades põhikooli või Viljandis, Tabiveres, Põlvas ja gümnaasiumi lõputunnistuse. Tartus. Soovi korral on võimalik siduda õpingud kutse- haridusõppega ning koos põhikooli või gümnaa- siumi lõpetamisega omandada ka kutseoskused ja ka kutsetunnistus. Kahe HEV-õpilaste kooli pidamine läheb riigilt üle kohalikule omavalitsusele Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe ots­ Alustatakse Tallinna Muusika- tarbekama korraldamise eesmärgil annab riik ja Balletikooli ehitust kahe kooli pidamise üle kohalikule omavalit- 2020. aastal alustatakse Tallinna Muusika- ja susele. Alates uuest õppeaastast on endised Balletikooli ehitamist aadressil Pärnu maan- riigikoolid Vaeküla Kool ja Lahmuse Kool oma­ tee 59. Kutse­õppeasutuse ja gümnaasiumina valitsuse koolid. tegutsev Tallinna Muusika- ja Balletikool luuakse praeguse Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa Vaeküla kooli uus nimi on Näpi Kool ja see on nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balleti­ ühtlasi ka Rakvere valla hariduslike eri­vajaduste kooli ühendamisel. Kool alustab uues hoones õppe oskusteabe keskus. Lahmuse Kooli pidaja tegevust 1. septembril 2022. on alates septembrist Põhja-­Sakala vald, kes soovib kooli võimalusi edaspidi laiemalt piirkonna haridusellu siduda. Riik toetab omavalitsusi koolivõrgu korrastamisel üle 100 miljoni euroga Uuel õppeaastal on riigi pidamisel 15 hariduslike Uuel õppeaastal saavad nüüdisaegsetes tingi- erivajadustega õpilaste kooli. mustes õppetööd alustada põhikoolid Aseris, Jõgeval, Paides, Juurus, Viljandis, Tabiveres, Põlvas ja Tartus. Käivitub omavalitsuste haridusnõunike arenguprogramm Valitsus on kinnitanud põhikoolivõrgu korrasta- Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Linnade mise meetme kahe investeeringute kava, ja Valdade Liidu ning SA Innove koostöös alustab mille kogumaht on 100,8 miljonit eurot. Esimeses kohalike omavalitsuste haridusjuhtide koolitus- voorus toetas riik 22 kohaliku omavalitsuse pro- programm, mille eesmärgiks on kohalike haridus- jekti ja teises voorus 12 projekti. Kahe vooru tule- juhtide kompetentsi suurendamine haridusvald- musel kaasajastatakse ca 104 812 ruutmeetrit konna strateegilisel planeerimisel, muudatuste põhikoolide pinda, koolipind väheneb ca 91 000 juhtimisel ja haridus­asutuste juhtide toetamisel. ruutmeetri võrra. Programmi kandideeris 35 haridusametnikku, kelle hulgast valiti välja 18.

Omavalitsused saavad riigilt Koostöös Rahandusministeeriumiga on ette­ tuge HEV-õpilastele suunatud valmistamisel omavalitsusjuhtide arenguprog- koolide nüüdisajastamiseks ramm sotsiaal- ja hariduse valdkonna abilinna­ Septembris esitatakse valitsusele kinnitami- peadele ja abivallavanematele. Jätkub Eesti seks erivajadustega õpilastele suunatud põhi- Linnade ja Valdade Liidu eestveetav pilootprojekt koolide võrgu korrastamise investeeringute õpetajate töö- ja palgakorralduse kaasajastami- kava. Hindamis­komisjonile on esitatud neli sest kohalikus omavalitsuses.

12 Õpetajad

Eelmisel õppeaastal töötas üldhariduskoolides kokku 15 465 õpetajat 12 852 ametikohal. See Kui 2013. aastal leidis ainult 13,7% tähendab, et märkimisväärne osa õpetajatest töötab jätkuvalt osalise koormusega. Varase- õpetajatest, et nende amet on maga võrreldes on kasvanud nii õpetajate kui ühiskonnas väärtustatud, siis viie õpetajate ametikohtade arv. aastaga on see näitaja tõusnud Üldhariduskoolide õpetajate karjääritee ja liiku- 26,4%-ni vuse esmakordne analüüs näitab, et õpetajad on oma ametile truud, ametist lahkub keskmiselt 13% õpetajatest aastas. Seadusemuudatus annab 40% koolist lahkunud õpetajast asuvad uuesti õpetajatele suurema õiguse koolis tööle. koolis turvalisuse tagamiseks Septembris jõustub põhikooli- ja gümnaasiumi­ Viimasel viiel aastal on ametisse asunud uusi seaduse muudatus, mis annab üldharidus­ õpetajaid rohkem kui ametist lahkunuid. koolidele võimaluse rakendada mõjutusmeet- meid õpilase suhtes, kui on põhjendatud kahtlus, et õpilase valduses on keelatud esemed või Õpetajaameti populaarsus kasvas ained. aastaga neljandiku võrra Tallinna ja Tartu ülikoolidesse esitatud Mõjutusmeetmeteks võivad olla esemete või sisseastumis­avalduste arv näitab märgatavalt ainete hoiulevõtmine, õpilase ja tema kasutuses suure­nenud huvi õpetajaks õppimise vastu. Eel- olevate asjade, näiteks kapi kontrollimine või mise aastaga võrreldes on erinevatele haridus­ õpilase ja tema riietuse kontrollimine vaatlemise valdkonna erialadele kandideerijaid Tartu ja ja kompimise teel. Tallinna ülikoolides koguni 24% rohkem. Keelatud esemete või ainete omamise kahtluse korral võib õpilast kontrollida tema tahte vastaselt, kui teda eelnevalt teavitatakse kontrolli teostamise põhjusest ja on tehtud ettepanek­ ese või aine vabatahtlikult loovutada, aga seda ei ole tehtud.

13 Kehtima hakkavad uuendatud professionaalid“ rahvusvaheline raport avalda- kutsestandardid takse märtsis 2020 ning siseriiklik raport aprillis. Hariduse kutsenõukogu kinnitas kevadel uued kutsestandardid, milles on senisest suuremat Eesti on osalenud TALISe uuringus aastatel tähelepanu pööratud kaasavale haridusele ja 2008, 2013 ja 2018. Tulemused annavad laia­ digipedagoogikale. ulatusliku ülevaate õppimisest ja õpetamisest kolmandas kooliastmes ning võimaldavad Uued õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja kutse­ rahvus­vahelist võrdlust. 2018. aastal osales standardid hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2020. uuringus 48 riiki.

Kutsestandardid on aluseks õpetajate taseme- ja täiendusõppe kavandamisel. Õpetajakutse taotle- Esimest korda tööle asuvad õpetajad ja mine annab õpetajale võimaluse analüüsida oma tugispetsialistid saavad lähtetoetust tööd ja kompetentse ning on nii õpetajale kui Algaval õppeaastal jätkub lähtetoetuse maks- koolijuhile toeks professionaalse arengu jälgimisel mine üldhariduskooli või kutseõppeasutusse esi- ja toetamisel. mest korda tööle asuvatele õpetajatele ja tugis- petsialistidele. Taotluse saab esitada erialaste õpingute lõpetamise ning tööleasumise järel. Avaldatakse rahvusvahelise õppimise ja õpetamise uuringu TALIS riiklik raport Lähtetoetuse summa on 2019. aastal Septembris avaldatakse OECD rahvusvahelise 12 783 eurot, mis makstakse välja kolme aasta õppimise ja õpetamise uuringu TALIS 2018 jooksul kolmes osas. Lähtetoetuse saamisel eestikeelne siseriiklik raport. Tulemuste tutvusta- võtab õpetaja või tugispetsialist endale kohus- miseks toimub sügisel neli piirkondlikku seminari tuse töötada oma ametikohal vastavalt nõuetele Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Seminari- viis aastat. del arutatakse koos kooljuhtide ja õpetajatega, kuidas kasutada uuringu tulemusi õppimise ja Alates 2020. aasta septembrist hakatakse lähte- õpetamise tõhustamiseks. toetust maksma ühekordse summana.

TALIS 2018 näitab, et õpetajad näevad oma ametit ühiskonnas üha väärtustatumana. Kui Õpetajad ja tugispetsialistid 2013. aastal leidis ainult 13,7% õpetajatest, et saavad kandideerida riiklikele nende amet on ühiskonnas väärtustatud, siis viie haridusstipendiumidele aastaga on see näitaja tõusnud 26,4%-ni (OECD Septembris kuulutatakse teist korda välja riiklike riikide keskmine on 25,8%). Seejuures on vii- haridusstipendiumide konkurss. Taotlusi võivad mase viie aasta jooksul õpetajaametis alustanute esitada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, seas näitaja oluliselt suurem – 39%. gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpetajad ja tugispetsialistid. Stipendiumi suurus on kuni Nii õpetajate kui koolijuhtide hinnangul on meie 11 000 eurot, see on mõeldud kasutamiseks koolides õpilaste ja õpetajate vahel head suhted. 2020. aastal ning selle maksimaalseks kasutus- Üha rohkem õpetajaid süstib õpilastesse usku, et ajaks on kuus kuud. nad suudavad koolis hästi toime tulla ning aita- vad neil väärtustada õppimist. Paremini tullakse Stipendiumi määramisel võetakse aluseks toime käitumisprobleemide ohjamisega ja õpe- haridusvaldkonna prioriteetsed teemad, taotleja tajate enesetõhusus on võrreldes 2013. aastaga töökäik ning valmisolek arendada oma kutsealast suurenenud. kompetentsi, vastavus kvalifikatsiooninõuetele ja stipendiumi toel loodava rakendatavus haridus- Keskmine 7.–9. klassi õpetaja Eestis on 49-aas- süsteemis laiemalt. tane ning 54% Eesti õpetajatest on vanemad kui 50 aastat. Eesti koolijuhid on keskmiselt 53-aas- Stipendiumit võib kasutada näiteks õppetöös ja tased ja 21% meie koolijuhtidest üle 60. Endi- praktikal osalemiseks, õppematerjalide koostami- selt on suur väljakutse õpetajate ja koolijuhtide seks, enesetäiendamiseks välisriigis jm. järelkasvu tagamine, õpetaja­ameti atraktiivsuse kasvatamine ning õpetajate toetamine.

Uuringu esimene osa „Õpetajad ja koolijuhid kui elukestavad õppijad“ avaldati tänavu suvel. Teise osa „Õpetajad ja koolijuhid kui väärtustatud

14 Digipööre

Digipöörde juhtimisel peab ministeerium oluli- digitaalsete õpikute valik veelgi. Tasuta saab seks mitmekülgset lähenemist, mis tähendab, et kasutada Opiqu ja Foxcademy platvorme, mis tähelepanu all on nii taristu uuendamine, sead- koondavad näiteks kirjastuste Koolibri, Avita, mete hankimine, õppevara loomine kui kasuta- Künnimees ning JA Eesti õpikuid. jate digipädevuste arendamine. Uuendusena on digiõpikuid võimalik kasutada ka lapsevanematel. Kõik digiõpikud asuvad Eesti e-riigi lahutamatuks osaks olevad e-Koolikotis. koolide IT-taristud viiakse uuele tasemele Aastaks 2022 renoveeritakse kõik Eesti üldha- Digiõpikute laialdasema kasutuselevõtu tule- ridus- ja kutsekoolide IT-taristud. Koolide sise- museks on kaasaegne õpikeskkond, mis või- võrkude uuele tasemele viimist toetatakse 8,27 maldab individuaalsemat ja paindlikumat õpet. miljoni euroga. Samuti muudavad digiõpikud õpilaste koolikoti kergemaks. Eelmise kolme aasta jooksul renoveeriti 154 kooli sisevõrgud, järgmise nelja aasta jooksul renovee- ritakse ülejäänud koolide taristud. Uus haridusportaal koondab valdkonna praktilise teabe ja riiklikud e-teenused Renoveerimine on jagatud kahte etappi: sel ja Haridusportaalist edu.ee leiab praktilise info kõigi järgmisel aastal rajatakse või uuendatakse kokku õpitasemete kohta alates lasteaiast lõpetades 164 üldharidus- ja kutsekooli võrgud, aastatel täis­kasvanuharidusega, samuti valdkonna olulise- 2021–2022 renoveeritakse ülejäänud Eesti koo- mad uudised ja sündmused. Portaali koonduvad lide võrgud. kokku haridusvaldkonna e-teenused: praegu saab igaüks otsida end huvitavat eriala ja õppe- Toetus on jätk juba 2016. aastal alanud koo- asutust (sh huvikoolid ja täiendusõpet pakkuvad lide IT-taristute kaasajastamisele. Uuendamine asutused), sisse loginud kasutaja saab vaadata toimub koostöös Hariduse Infotehnoloogia oma haridusandmeid ning peatselt taotleda vaja- Sihtasutusega. duspõhist õppetoetust.

Lisaks õppimist ja noortevaldkonda puudutavale Laieneb digiõpikute valik praktilisele infole leiab portaalist Eesti majanduse põhikooliklassidele lähikümnendi tööjõu ja oskuste prognoosisüs- Eelmisel õppeaastal käivitatud põhikooli digi- teemi OSKA tööjõuvajaduste prognoosid, vald- õpikute pilootprogramm oli edukas ning võeti kondlikud uuringud ja ametialade kirjeldused. koolides hästi vastu. Uuel õppeaastal laieneb OSKA uuringute ja prognooside info on kasulik

15 kõigile eriala- ja karjäärivalikuid tegevatele või tublimatele magistriõppe tudengitele 300-eurost neist huvituvatele inimestele. kuist erialastipendiumi.

Portaali sisu valmib koostöös Haridus- ja IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutse­ Teadusministeeriumi haldusala asutuste ja koolide ja IKT sektori ettevõtete koostöö­ Töötukassaga. programm IKT kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku töö- jõuressursi tagamiseks ning valdkonna teaduse Toetakse Eesti haridusvaldkonna arendamiseks. Programmi rahastab Haridus- ja iduettevõtteid Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Uute ideede ja õppevaralahenduste loomise Infotehnoloogia sihtasutus. toetamiseks on välja kuulutatud taotlusvoor Eesti haridusvaldkonna iduettevõtetele. Ministeerium ootab era- ja kolmanda sektori suurt huvi, loo- Uued IT valikkursused pakuvad noortele maks lahendusi nii tänaste väljakutsete lahenda- võimalusi digilahenduste loomiseks miseks kui ka homsete võimaluste ja vajaduste Uuel õppeaastal alustavad mitmed Eesti koolid jaoks. Maksimaalne toetus ühe projekti kohta on gümnaasiumi informaatika valikkursuste pakku- 30 000 eurot, taotlusvooru viib läbi SA Innove. mist. Uus ainekava annab gümnaasiumiõpilasele võimaluse arendada ja rakendada IT oskusi prak- tikas ja oma huvidest lähtuvalt. 4–6-liikmelistes IT õpe jõuab kõikidesse koolidesse, gruppides otsivad õpilased digilahendust mõnele käivituvad uued ühisprojektid elulisele probleemile ja igal rühmas osaleval Eelmisel aastal uuendati ja täiendati koostöös õpilasel on oma roll, näiteks programmeerija, koolipidajatega koolide digitaristuid erinevate ­disainer, analüütik, testija, projektijuht vms. digitaalsete ja nutikate seadmetega, uuendamise eelduseks oli IT õppe kättesaadavuse tagamine Gümnaasiumi informaatika ainekava materjalid algavast õppeaastast. on loodud HITSA, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostöös kümne Sügisel käivituvad kõik Klass+ projektide tegevu- pilootkooli õpetajate ja õpilastega. sed, kus vähemalt kolme kooli koostöös luuakse ja ühiskasutatakse uuenduslikku ja kaasaegset õppevara eelkõige loodus- ja täppisteaduste Valminud on hariduse valdkonnas. Järgmine taotlusvoor kuulutatakse idenditeedilahendus HarID välja uuel aastal. HarID on identiteedilahendus, kus ühe kasutajaga saab sisse logida mitmesse haridusvaldkonna teenusesse, luua konto ka alaealisele, kellel ei Tähelepanu all on IT õpetajate ole ID-kaarti ning hallata oma asutuse töötajate järelkasvu kindlustamine kasutajaõigusi. Seni puudus haridusasutustel IT Akadeemia programmist toetatakse informaa- ühtne lahendus andmete ja kasutajakontode tikaõpetajate väljaõpet Tallinna Ülikoolis ja Tartu halda­miseks, kasutusel olevad vahendid ei täit- Ülikoolis, tänavu sügisel alustab õpinguid enam nud kõiki vajadusi või olid liiga keerulised. kui 30 tudengit.

Kui Tartu Ülikoolis saab matemaatika-informaati- kaõpetajaks õppida juba mõned aastad ja tänavu uuendatakse õpetatavate ainete sisu, siis Tallinna Eelmisel õppeaastal käivitatud Ülikoolis on magistriõppekava tervikuna põhjali- põhikooli digiõpikute kult uuendatud. pilootprogramm oli edukas ning

Jätkub õpilaborite tipptasemele viimine õppe võeti koolides hästi vastu. Uuel praktilisemaks muutmiseks. Kaugemal elavate õppeaastal laieneb digitaalsete ja täiskohaga töötavate üliõpilaste õpe muutub õpikute valik veelgi. paindlikumaks, kuna arendatakse kaugosaluse võimalusi (videosild, loengute järelvaatamine ja luuakse regionaalsed praktikakeskused).

IT Akadeemia toetab informaatika didak- tika dokto­randtide uurimistööd ning maksab

16 Kutseharidus

Algaval õppeaastal saab kutsehariduse taseme­ Uue õppekava rakendamise toetamiseks on õppes õppida 32 kutseõppeasutuses ning viies valminud juhendmaterjal Kutsevaliku õpe: kellele, riigi omanduses olevas kutseõpet pakkuvas miks, kuidas? ning koostöös Sotsiaalministee- rakenduskõrgkoolis. riumiga valmistatakse ette avatud taotlus­vooru Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest. Kutseõppes on kokku umbes 23 000 õpilast. Vastuvõtt on viimastel aastatel stabiilne ning kasva­nud on kutsekoolide õpilaste keskmine Uuendatud kutseharidusstandard vanus. Lisandunud on üle 25-aastaseid õppijaid, muudab tasemeõppe kes soovivad omandada kutset või eriala ning lõpetamise paindlikumaks tõsta oma konkurentsivõimet töö­turul. Tänavu kevadel jõustunud kutseharidus­standardiga muudetakse paindlikumaks tasemeõppe lõpeta- mise nõudeid. Senise korra kohaselt tuli taseme- Kutsevaliku õpe laieneb pilootkoolidest õppe lõpetamiseks sooritada kutseeksam ja kui teistesse kutseõppeasutustesse see ebaõnnestus, jäi kool lõpetamata. Muudatu- Kutsevaliku õpe on uut liiki kutseõppeks ette­ sega antakse kutseeksamil läbikukkunud õpilasele valmistav tasemeõpe, mis on mõeldud kõigile võimalus kool lõpetada, kui ta sooritab kooli lõpu­ neile, kes veel ei tea, mida peale põhikooli lõppu eksami edukalt. edasi õppida või vajavad edasisse õppesse astu- miseks täiendavat ettevalmistust. Teine oluline muudatus kutseharidusstandardis on see, et õppeasutused ei saa enam rakendada Kutsevaliku õppekava pilootprojektis osales vii- kolmekuulisi tasemeõppe õppekavasid, kuna mase kolme aasta jooksul kolm kooli. 2019. aasta selline formaat on kohane täiendus­koolituseks. alguses jõustunud kutseõppeasutuse seaduse Tasemeõppe õpilastele tuleb anda piisavalt aega muudatustega laienes kutse­valiku õppe õigus nii võtmepädevuste omandamiseks kui praktika kõigile kutseõppeasutustele. läbimiseks, mistõttu kutseõppe õppekavade miinimum­mahuks on edaspidi kuus kuud. Eesti Hariduse Infosüsteemis on registreeritud Tartu Kutsehariduskeskuse, Vana-Vigala ­Tehnika- Kutseharidusstandardis täpsustatakse ka uue ja Teeninduskooli, Räpina Aianduskooli ning kutsevaliku õppe läbiviimise nõudeid. Valgamaa Kutseõppekeskuse kutse­valiku õppe- kavad. Kinnitamist ootavad Tartu Kunstikooli ja Kutseõppekeskuse õppekavad.

17 Kutseõppeasutuste rahastamisel hakatakse arvestama tulemusnäitajaid Kutsevaliku õpe on uut liiki Kutseõppeasutuste rahastamisel rakendatakse kutseõppeks ettevalmistav alates 2020. aastast tulemusrahastamise kom- ponenti. Tulemusrahastust arvestatakse riigile tasemeõpe, mis on mõeldud oluliste strateegiliste eesmärkidega seotud kõigile neile, kes veel ei tea, tulemus­näitajate saavutamise eest. Tulemus­ mida peale põhikooli lõppu näitajaid on kokku neli. edasi õppida või vajavad edasisse Kutseõppe läbiviimise kvaliteeti hinnatakse kahe õppesse astumiseks täiendavat näitaja põhjal: kutseeksamiga lõpetanud õpilaste ettevalmistust. osakaal kooli kõigist lõpetanutest ja töökoha­ põhises õppes osalevate õpilaste osakaal õppi- jate koguarvust.

Kutseõppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajana arvestatakse kutsehariduse omandamist nomi- naalkestuse jooksul. Eraldi vaadatakse kutsekesk- Õigusakti muudatus toetab hariduse tasemel õppijate lõpetamist. kutseõppeasutusi HEV-õpilaste õppe korraldamisel Ühiskonna arengu toetamise näitajana arves- Tänavu 1. septembril jõustuvad muudatused tatakse tööhõives osalevate lõpetanute, samal määruses „Haridusliku erivajadusega õpilase tasemel jätkuõppes edasi õppivate või järgmisel kutse­õppeasutuses õppimise tingimused ja kutsekvalifikatsiooni või õppetaseme järgi kõrge- kord“. Muudatused toetavad kutseõppeasu- mal tasemel edasiõppijate osakaalu kooli kõigist tusi haridusliku erivajadusega õpilaste õppe lõpetanutest. korraldamisel ning väheneb halduskoormus seoses erivajaduse olemasolu tõendamise või tuvastamisega. Tegevust alustab IT Akadeemia kutsehariduse pilootprojekt Täpsustati ka haridusliku erivajadusega õpilase IT Akadeemia kutsehariduse tegevustega popu- definitsiooni. Kui seni tugines mõiste erivaja- lariseeritakse ja arendatakse IT alast kutsehari- duste loendile, siis nüüd võetakse kasutusele dust. Pilootprogrammi käivitamise eesmärgiks definitsioon, mis osutab eesmärgipärasele toele on vastavus tööturu vajadustele ning viiendiku õpiprotsessis. lõpetajate ettevalmistamine ülikoolis loodus- ja täppisteaduste valdkondades edasi õppimiseks. Projekti partneriteks on Tallinna Polütehnikum, Tartu Kutsehariduskeskus, Ida-Virumaa Kutse­ hariduskeskus ja HITSA.

Registreeritud on ühine tarkvaraarendaja kutse- keskhariduse õppekava (4 aastat), millel asuvad tänavu sügisel õppima esimesed 120 õpilast, õppida saab nii eesti kui vene keeles. Uues õppekavas suurendati üldharidusõppe mahtu, õpetades enam matemaatikat ning eesti ja ing- lise keelt. Lisamoodulite valikuga täiendatakse erialaõpingute sisu ja võtmepädevuste omanda- mist. Õppurid saavad edaspidi sujuvamalt jätkata õpinguid kõrgharidustasemel.

Tihedat koostööd tehakse tööandjatega, kes osa- levad õppetöö läbiviimises, õppe sisu arenduses ja pakuvad praktikavõimalusi. Panustatakse ka õpetajate arengusse ja luuakse mitmed täiend- õppe võimalused. Olulisel kohal on vajaduspõhi- selt õppevara loomine ja kohandamine.

18 Kõrgharidus

2019/2020. õppeaastal saab kõrgharidust omandada kokku 19 õppeasutuses, mille hulgas Alates 2019/2020. õppeaastast on kuus avalik-õiguslikku ülikooli, üks eraülikool, seitse riigi- ja viis erarakenduskõrgkooli. rakenduskõrgharidusõppesse vastuvõetud üliõpilastele 1. septembrist liidetakse Lääne-Viru Rakendus­ antakse lõpetamisel kõrgkool Tallinna Tehnikakõrgkooliga, üks õppe- kohtadest jääb Rakvere külje alla Mõdrikule. bakalaureusekraad. Kaitse­väe Ühendatud Õppeasutuste uueks nimeks on saanud Kaitseväe Akadeemia.

Seoses negatiivse akrediteerimistulemusega on Uuenenud kõrgharidusseadustik valitsuse otsuse kohaselt Euroakadeemial­ kõrg­ toob muudatusi nii üliõpilastele, haridustasemel õpetamise õigus kuni 31. augustini õppejõududele kui õppeasutustele 2020. aastal, uusi üliõpilasi enam vastu ei võeta. Tänavu 1. septembril jõustuvad uus kõrgharidus- seadus (KHS), Tallinna Ülikooli seadus, Eesti Maa- Üliõpilaste arv Eestis väheneb jätkuvalt, ent jär- ülikooli seadus, Eesti Muusika- ja Teatriakadee- jest enam tudengeid jätkab õppimist magistri- ja mia seadus ning Eesti Kunstiakadeemia seadus. doktoriõppes. Üliõpilaste arvu vähenemine on Uuendatud kõrgharidusseadustikus on selgemalt seotud ühelt poolt demograafiliste muutustega välja toodud riigi ja kõrgkoolide peamised ülesan- (väheneb 18–24-aastaste inimeste arv ja osa- ded ning üliõpilaste õigused ja kohustused. Uues kaal rahvastikus) ja teisalt muutustega õpiteedes. kõrgharidusseaduses on varasemast vähem Süvenemas on trend teha pärast keskhariduse detailseid ettekirjutusi. omandamist õpingutes väike paus ning jätkata kõrg- või kutsehariduses mõne aasta möödudes. Üliõpilasi puudutavaks olulisemaks muudatu- Seda kinnitab ka üliõpilaste (ja kõrgkoolidesse seks on, et seadus ei keela enam akadeemilise sisseastujate) keskmise vanuse kasv ning täis­ puhkuse ajal õppida ning kooli otsusel saab seda kasvanud õppijate osakaalu kasv. Tänavused üliõpilastele võimaldada. vastuvõtunumbrid selguvad novembris pärast üliõpilaste immatrikuleerimist ja andmete kand- Alates 2019/2020. õppeaastast rakendus- mist Eesti Hariduse Infosüsteemi. kõrgharidusõppesse vastuvõetud üliõpilastele antakse lõpetamisel bakalaureusekraad. Üliõpi- Kasvanud on loodus- ja täppisteaduste erialadele lased, kes alustasid õpinguid enne 1. septem­ sisseastujate ja lõpetajate osakaal. Üha rohkem brit 2019, saavad õpingute lõpetamisel endiselt üliõpilasi õpib lühiajaliselt mõne teise riigi ülikoolis. rakenduskõrghariduse diplomi.

19 Uue seaduse kohaselt ei anta enam välja riiklikku Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine algas üliõpilaspiletit ning Eesti Üliõpilas­kondade Liit 2016. aastal, kui üliõpilastelt, kõrgkoolidelt, lõpetab nende väljastamise. Üliõpilase staatust tööandjate ja töötajate organisatsioonidelt ning on jätkuvalt võimalik kinnitada ISIC kaardiga ning ministeeriumidelt koguti ettepanekuid, mida selle puudumisel on võimalik õppimist kinnitavat tuleks muuta. Kõrgharidusseadustiku uuendami- dokumenti saada edaspidi kõrgkoolist. sega ei muudetud kõrgharidussüsteemi põhialu- seid, st kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat, Kõrgkoolide koostööd toetab ühisõppekava kolmeastmelist kõrgharidusõpet, kvaliteedihinda- nõuete lihtsustamine. Kõrgkoolide ja ühiskonna mise aluseid, tasuta õppimise põhimõtteid jne. tihedamaks seostamiseks kaasatakse kõikide ülikoolide juhtimisse ülikooliväliseid liikmeid. Valmivad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks Selle õppeaasta alguses avatakse ja Tartu Ülikooli Delta hoone Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Ülikoolide ja teadusasutuste arendusprogrammi ASTRA raames ehitatakse või renoveeritakse uus saalikompleks, milles on kokku seitse teadus- ja õppehoonet. Selle õppe- 480 istekohaga kontserdisaal ja aasta alguses avatakse Eesti ­Muusika- ja Teatri­ 130-kohaline blackbox teatrisaal. akadeemia uus saalikompleks, milles on 480 istekohaga kontserdisaal ja 130-kohaline black- box teatrisaal.

2020. aasta alguses valmib Tartu Ülikooli Delta Seaduses täpsustatakse ka õppekeele küsimust. keskus, mis koosneb ülikooli IT-valdkonna õppe- Rakenduskõrghariduse, bakalaureuse- ja magistri- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast. Ehita- õppe õppekavad on üldjuhul eestikeelsed. Kõrg- mine ja renoveerimine on tihedalt seotud teaduse kool võib avada võõrkeelse õppekava üksnes kva- ja kõrghariduse sisuliste tegevuste arendami- liteedi või tööjõuvajadusega põhjendatud juhtudel. sega, näiteks doktorikoolide toetamisega, õppe- ja teadustöö rahvusvahelistumisega, laborite ja Kõrghariduse kvaliteedihindamisel asendub seadmete uuendamisega, ettevõtluskoostöö ning üldine õppekavagruppide hindamine temaati- praktikavõimaluste laiendamisega. lise hindamisega, mis on sihitud konkreetsetele probleemidele. Muudatusega väheneb oluliselt hindamiste koormus suurtele kõrgkoolidele, kus õpetatakse paljudes erinevates valdkondades. 2020. aasta alguses valmib Tartu Ülikooli Delta keskus, mis Õppe läbiviimise õigusi annab edaspidi minister, mitte valitsus. koosneb ülikooli IT-valdkonna õppe- ja teadushoonest ning Sügisel jõustuvad ka mitmed õppejõudusid ja ettevõtlusmajast. teadlasi puudutavad muudatused nii kõrgharidus- seaduses kui teadus- ja arendustegevuse korral- duse seaduses (TAKS). Senise üheksa akadee- milise töötaja ametikoha asemel on edaspidi neli ametikohta. Vahepealsed astmed luuakse kõrg- Õppelaenu maksimaalmäär koolis karjäärimudeli osana. Õppe- ja teadustöö tõuseb 2500 euroni paremaks sidumiseks ei eristata enam õppejõu- 2019/2020. õppeaastal kasvab õppelaenu dusid ja teadustöötajaid ning kasutatakse akadee- maksi­maalmäär ühes õppeaastas ühe üliõpi- milise töötaja mõistet. Kõigil akadeemilistel tööta- lase kohta seniselt 2000 eurolt 2500 euroni. jatel on võimalik jõuda tenuurini, saada edutatud Õppelaenu maksi­maalmäär oli püsinud samas ja kasutada auditoorsest tööst vaba semestrit. suurusjärgus kümmekond aastat, mille jooksul elukallidus oli märgatavalt tõusnud. Laenumäära Septembrist jõustub ka TAKSi teadusgrantide tõstmine võimaldab õppuritel paremini katta taotlemist puudutav muudatus, mille kohaselt hariduse omandamisega kaasnevaid lisakulutusi. institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetu- Samas jääb õppuritele võimalus võtta õppelaenu sed liidetakse üheks uurimistoetuseks. ka alla maksimaalmäära ehk vähem kui 2500 eurot õppeaastas.

20 Täiskasvanuharidus

Alates 2009. aastast on täiskasvanute osalus elu- kui ka piirkondlikust koolitusvajadusest. Tasuta kestvas õppes olnud üle 10 protsendi. Mullu osa- koolituste valik on väga mitmekesine, rohkem les elukestvas õppes 19,7 protsenti 25–64-aas- on kursusi ehituse, majutamise ja toitlustamise tastest täiskasvanutest. ja arvutikasutuse teemadel ning üldpädevuste arendamiseks. Üldhariduses oli 2018/19. õppeaastal mittestat- sionaarses õppes õppijaid 5 486, mis on veidi OSKA soovitusi arvestades alustatakse enam kui aasta tagasi. Kutseõppesse õppima 2019. aasta lõpust tasuta koolituste pakkumisega asunud täiskasvanud õppurite (25-aasta­sed ja ka ülikoolides, laiendes elukestva õppe võimalusi vanemad õppurid) osakaal tõusis 2018/19. õppe- uutele sihtrühmadele. aastal võrreldes varasemaga: 2017/2018. õppe- aastal oli 25-aastaseid või vanemaid õpilasi 36,7 protsenti, 2018/19. õppeaastal oli see näitaja Täienduskoolitustel osalejate tõusnud 39,6 protsendini. arv on suurenenud Täienduskoolitustel osalejaid oli 2018. aastal 30-aastaste ja vanemate täiskasvanute arv ligi 11% rohkem kui 2017. aastal. Kui 2017. aas- kõrghariduses on alates 2011/2012. õppe- tal osales täiskasvanutele suunatud erinevatel aastast püsinud langustrendis, ent on viimas- kursustel inimesi 373 034, siis 2018. aastal ligi tel aastatel hakanud tõusma, moodustades 420 000. Täpne arv selgub 1. oktoobriks. 2018/2019. õppeaastal üliõpilaskonnast 28,5%. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel on täien- duskoolitusasutusi Eestis üle 1100. Kuna asu- Tasuta koolitused jõuavad tänavu tuste maastik on kirju ja koolituste tase kõikuv, veel 7000 täiskasvanuni on kerkinud päevakorda vajadus hakata nende 2019. aasta teisel poolel on ligi 7000 täiskas- kvaliteeti hindama. vanul võimalus erialaseks enesetäiendamiseks tasuta täienduskoolituse kursustel kutseõppe- Ministeerium on kaasanud täienduskoolituste asutustes ja rakenduskõrgkoolides üle Eesti. kvaliteedi edendamise tegevustesse Eesti Kõrg- Kursused on suunatud täiskasvanutele, kes pole ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA). saanud erialast ettevalmistust või kelle oskused EKKA hakkab sügisel piloteerima lävendipõhise vajavad kaasajastamist. kvaliteedi hindamise metoodikat, et selgitada välja, kas see sobiks üheks kvaliteedi hindamise Kursused on valitud koostöös koolidega, lähtudes instrumendiks, mis ühelt poolt toetab koolituste nii Eesti tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosi­ tellijaid täiskasvanute koolituse seaduse nõuete süsteemi OSKA väljatoodud valdkondlikust järgimisel ja teiselt poolt annab hinnangu ning

21 tagasiside täienduskoolitusasutustele kvaliteedi oktoobris OSKA kultuuri- ja loometegevuse põhimõtete rakendamisel. Piloteerimise käigus ning vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonna hinnatakse esmajoones neid, kes pakuvad kooli- uuringud. tusi riigi raha eest. OSKA annab teavet majanduse arenguks vajalike oskuste ja töjou vajaduse kohta lahema kumne Ettevalmistamisel on rahvusvaheline aasta jooksul ja aitab kujundada õppekavasid, täiskasvanute oskuste uuring PIAAC arendada karjäärinõustamise süsteemi ning PIIAC prooviuuring toimub Eestis 2020. aasta toetada haridus- ja koolitussüsteemi rahastavate kevadel. Põhiuuringu andmekogumine on pla- asutuste tegevust. OSKA uuringuid kasutatakse neeritud aastateks 2021–2022. Ministeerium tegevus- või kutseala­põhiselt tööturu koolitus­ viib uuringu läbi koostöös Eesti Statistika­ametiga. tellimuste koostamisel erinevatel haridustaseme- tel ja koolitüüpides ning ümber- ja täiendõppes. Aastatel 2011–2012, mil Eesti esmakordselt PIAAC uuringus osales, koguti andmeid ligi kaheksa tuhande 16–65-aastase inimese kohta. Täiskasvanud õppija nädalal Uuringu tulemused näitasid, et Eesti täiskasva- toimub esmakordselt Õpitund nud paistavad positiivselt silma funktsionaalse 11. oktoobril toimub traditsiooniks saanud täis- lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse kasvanud õppija nädala raames esmakordselt poolest. Mõlema puhul olid Eesti tulemused üle üle-eestiline Õpitund. See on üleskutse kõigile uuringus osalenud riikide keskmise. Tehnoloogia­ täiskasvanutele üle Eesti: õppige koos kolleegi­ rikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse dega, sõpradega või üksi enesearenduse ees- puhul jäid Eesti täiskasvanute tulemused aga märgil midagi uut ja huvitavat. Õpi­tunnis osalejad osalenud riikide keskmisele alla. saavad end registreerida ETKA Andras kodulehel www.andras.ee ning interaktiivsel kaardil on või- malik vaadata millistes Eesti paikades sel päeval uusi teadmisi ja oskusi omandatakse. Mullu osales elukestvas õppes 19,7 protsenti 25–64-aastastest täiskasvanutest.

PIAAC on OECD täiskasvanute oskuste uuring, mille esimeses tsüklis on osalenud ligi 40 riiki. Täiskasvanute oskuste arengute võrdlemiseks dekaaditaguse ajaga osaleb Eesti PIAAC uuringu teises tsüklis.

Valmivad uued OSKA raportid Selleks, et inimeste teadmised, oskused ja koolituspakkumised vastaksid paremini tööturu muutustele ja ühiskonna vajadustele, on Eestis käivitatud tööjõuvajaduse seire ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteem ehk OSKA. OSKA abil saame teada, kui palju ja mil- liste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme ja mida peaks tänases haridussüstee- mis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvaja- dustele vastata.

Aastaks 2020 koostatakse OSKA raames tööjõu ja oskuste vajaduse raportid kõikides majandus­ valdkondades. Seni on valminud uuringud 16 valdkonnas. Järgmisena avalikustatakse

22 Keel

Riik arendab jõuliselt eesti keele õppe teadus- ja arendustöös ning soodustatakse vald- digilahendusi, valmib edasijõudnutele kondadevahelist koostööd. Programmist saavad mõeldud e-õppe kursus „Keeletee“ toetust taotleda avaliku, era- ja kolmanda sektori Riik arendab jõuliselt digilahendusi, et iga inimene asutused. saaks igal ajal ja igas kohas tasuta õppida eesti keelt. Eesti keeletehnoloogia programmi Septembri keskel avatakse kasutajatele eesti toel arendatakse masintõlget, keele edasijõudnute ehk B1 taseme e-õppe kõnesünteesi, kõnetuvastust jms kursus „Keele­tee“ (www.keeletee.ee). „Keeletee“ Riikliku keeletehnoloogia programmi võimaldab iseseisvalt eesti keelt õppida nii vene- (2018–2027) eesmärk on tõsta eestikeelsete kui ingliskeelsetel õppijatel, pakkudes selleks nii keeletehno­loogiliste rakenduste kvaliteeti ning lugemise, kirjutamise kui ka teksti mõistmisega võtta neid kasutusele võimalikult paljudes vald- seotud harjutusi. E-kursus on tasuta ning e-kirja kondades nii era- kui avalikus sektoris. vahendusel saab nõu ja abi küsida ka eesti keele õpetajalt. 2019. aastal on toetust saanud 12 jätkuprojekti, mis tegelevad masintõlke, kõnesünteesi, kõne- Ehkki „Keeletee“ esimesed peatükid avati kasu- tuvastuse ja muu sellisega. Alustatud on eesti tamiseks juba 2018. aastal, valmib kursus lõpli- keele lausekontrollija arendusega, mille abil saab kult nüüd. „Keeleteel“ on praeguseks üle 2000 tuvastada võimalikke vigu juba laiemas kon- kasutaja. tekstis, lause piires. Avalikus sektoris on hakatud aktiivselt kasutama kõnetuvastustehnoloogiat „Keeletee“ on jätkuks populaarsele eesti keele ning tänavu võetakse kõnetuvastus kasutusele e-kursusele „Keeleklikk“ (www.keeleklikk.ee), ka Riigikogus, et automaatselt stenogramme mis võimaldab eesti keelt tasuta õppida A1 ja A2 luua. Populaarsust on kogumas kõne masintõlke tasemel. „Keeleklikil“ on ca 66 000 kasu­tajat. rakendus, kus kasutajad saavad tõlkida eesti- või ingliskeelse kõne reaalajas inglise, eesti, vene või läti keelde. Käivitus uus riiklik programm „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027“ Uuel programmil on täita oluline roll eesti keele ja kultuuri arengu ning elujõu tagamisel digitaal- ses ruumis. Programmiga toetatakse digitaalse mõõtme juurutamist eesti keele ja kultuuri alases

23 Eesti keele aasta jätkub keeleõppe, Riik toetab eesti keele kui teise lugemise, keeletehnoloogia ja keele ja võõrkeelte õpet eestikeelse hariduse kuuga Uuel õppeaastal saab 120 Ida-Virumaa laste- Haridus- ja Teadusministeerium on kuulutanud aia- ja üldhariduskooli õpetajat tasuta B2 ja C1 2019. aasta eesti keele aastaks, et tähistada riigi- taseme eesti keele koolitust, et sooritada nõutav keele 100. aastapäeva. Jätkuvad erinevad üritu- tasemeeksam. sed, millega juhitakse tähelepanu sellele, et eesti keel pole enesestmõistetav – seda tuleb aktiiv- Võõrkeeleõpetajaks õppijatel ja võõrkeeleõpe- selt ja oskuslikult kasutada ning selle seisundit ja tajatel on Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu kaudu arengut märgata ja toetada. võimalus sooritada tasuta rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksameid B2, C1 ja C2 tasemel. September on keeleõppe ja tõlkijate kuu ning see Mida rohkem on meie koolides rahvusvahelise kulmineerib üleilmse eesti keele õppimise näda- testi teinud õpetajaid, seda kindlam on keeleõppe laga. Oktoober on lugemise ja mängude kuu, mil kvaliteet. raamatukogudes loetakse ette lasteraamatuid. November on eestikeelse teaduse ja keeletehno­ loogia kuu ning siis toimuvad mitmed konve- rentsid ja seminarid. Detsember on eestikeelse Riik arendab jõuliselt hariduse kuu ning rahvusülikool Tartu Ülikool digilahendusi, et iga inimene tähistab oma 100. sünnipäeva. saaks igal ajal ja igas kohas tasuta

Ürituste kalender on Eesti Keele Instituudi kodu- õppida eesti keelt. lehel (www.eki.ee).

Üleilmakoolis õpib emakeeles ligikaudu kakssada välismaal elavat eesti last Riik toetab kutseõppurite ja üliõpilaste erialast Üleilmakool tugevdab välismaal elavate eesti riigikeele- ja võõrkeelte õpet, et parandada nende laste sidet Eestiga, pakkudes võimalust õppida karjääri­võimalusi ja mobiilsust tööturul. Eba­ oma emakeeles. 2018/2019. õppeaastal õppis piisava riigikeeleoskusega inimeste paremaks koolis 185 last 28 riigist. toimetulekuks tööturul luuakse neile keeleprak- tika ja stažeerimise võimalusi piirkondades, kus Väljaspool Eestit elavate eesti päritolu laste arv on selle järele kõige suurem vajadus. kasvab jätkuvalt, mistõttu süveneb ka vajadus panustada eesti keele õppesse ja eestikeelsesse Toetatakse ka paljude haridusasutuste eesti haridusse välismaal. Eesti keele oskuse säilita- keele ja võõrkeelte alaseid koostööprojekte, mine ja arendamine on hädavajalik, et inimestel ees­märgiga parandada inimeste keeleoskust, oleks lihtsam Eestisse tagasi tulla. soodustada lõimumist ning tutvustada haridus- valikuid. Taotlemisel tähtaega ei ole, SA Innove Üleilmakool aitab välismaal elavatel eesti lastel võtab taotlusi vastu jooksvalt. säilitada ja arendada eesti keele oskust, teisalt valmistab neid ette Eestisse õppima asumiseks. Selleks pakub kool nii Eesti õppe­kavadel põhine- CertiLingua programm on vaid kui ka lihtsustatud e-kursusi. avatud uutele koolidele 2015. aastast Eestis piloteeritud CertiLingua Algaval õppeaastal on 1.–9. klassi õpilastel programm on teist aastat avatud kõigile huvilis- võimalik õppida eesti keelt ja kirjandust, Eesti tele. CertiLingua on Saksamaal loodud rahvus­ ajalugu, Eesti geograafiat ja matemaatikat kokku vaheline kvaliteeditunnistus, mis tõendab, et 23 erineval e-kursusel. Samuti saavad õpilased gümnaasiumilõpetaja valdab kahte võõrkeelt osaleda Skype’i-tundides. vähemalt B2 tasemel, on osalenud lõimitud aine- ja keeleõppes ning omandanud Euroopa ja Ministeeriumi toetusel käivitatud ja tegutseva kultuuridevahelise suhtluse pädevused. Tunnis- ning osaliselt Eesti riiklikust õppekavast lähtuva tusi õpilastele saavad väljastada koolid, kellel on Üleilmakooli õppetöö toimub HITSA Moodle`i Haridus- ja Teadusministeeriumi akrediteering. keskkonnas. Programmis osalemine annab koolile võimaluse terviklikult väärtustada mitme­keelsust koolis ning õppekavas.

24 Tänaseks on Eestis akrediteeritud neli Certi­Lingua Riik toetab jätkuvalt Eesti terminitööd kooli: Viljandi Gümnaasium, Tartu Annelinna Eestikeelseks erialasuhtluseks on vaja korrasta- Gümnaasium, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaa- tud ja ulatuslikku oskuskeelesõnavara. Termini­töö sium ja Kadrioru Saksa Gümnaasium. (www.terminoloogia.ee) toetamine on oluline, sest igas valdkonnas vajatakse ajakohast oskus- keelt, mis võimaldab nii erialaselt arusaadavalt Eestikeelsete kõrgkooliõpikute suhelda kui ka teadustekstides kasutada. arv läheneb sajale Riik toetab eestikeelsete kõrgkooliõpikute koos- Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toe- tamist, et edendada eestikeelse teadustermi- tamise põhimõtetes (2019–2027) peetakse noloogia arendamist, levitamist ja kinnistamist, oluliseks oskuskeele arendamist ja tulemuste toetada kohase metoodikaga õppimist ja õpe- jagamist avalikult, rahvusvahelist koostööd, tamist kõrgkoolis ning väärtustada eesti keeles termini­komisjonide toetamist ja terminikogu- publitseerimist. Igal aastal toetatakse kuni kümne konna infovahetust. õpiku koostamist.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmist toetab riik alates 2008. aastast, praeguseks on ilmunud 80 eestikeelset kõrgkooliõpikut.

Haridus- ja Teadusministeerium on kuulutanud 2019. aasta eesti keele aastaks, et tähistada riigikeele 100. aastapäeva.

25 Teadus

Eesti koostab uut teaduse Esmakordselt hõlmab raamprogramm mis- valdkonda hõlmavat strateegiat sioone, mille eesmärgina nähakse teaduspõhiste Uus Eesti teaduse, arendustegevuse, inno- ja innovaatiliste lahenduste leidmist ühiskonna vatsiooni ja ettevõtluse arengukava aastateks suurte väljakutsete lahendamisel. Raamprog- 2021–2035 saab põhijoontes valmis 2019. aas- rammi läbirääkimiste käigus lepiti kokku viies tal. Rahvusvaheline kogemus näitab, et teadust, missioonivaldkonnas, mida juhivad missiooni- arendustegevust, innovatsiooni ja ettevõtlust on nõukogud. Eesti esindajad valiti kolme missioo- mõistlik käsitleda ühises strateegilises raamisti- ninõukogusse. Strateegilise planeerimise käigus kus, loomaks nende valdkondade vahel senisega jätkub ka ülejäänud raamprogrammi detailsem võrreldes rohkem sidusust. kujundamine, sh partnerluste kokukleppimine.

Teadussüsteemi seisukohast on suurimad arengu­prioriteedid seotud teadlaskarjääri ja Teaduse rahastamise tase SKP teaduse kõrge taseme hoidmisega, teadustaristu suhtes ei tohi langeda, järgmise nelja majandamismudeli arendamisega, teadustule- aastaga lisandub absoluutarvudes muste rakendamisega Eesti ühiskonna väljakut- vähemalt 60 miljonit eurot sete lahendamisel ning rahvusvahelise teadus- ja Valitsus on riigi eelarvestrateegias seadnud arenduskoostöö potentsiaali maksimaalse ära eesmärgi säilitada teaduse rahastamise osakaal kasutamisega. Strateegia teised osad käsitlevad SKPst vähemalt 0,71% tasemel ja tänavu sügisel arendustegevust, innovatsiooni ja turismi. järgmise aasta riigieelarvet koostades leida lisa­ vahendeid, mis viiksid lähemale 1% eesmärgile. Riigi eelarvestrateegia 2020–2023 järgi lisandub Ettevalmistamisel on teaduse rahastamise nelja aasta jooksul teadussüsteemi ligi 60 miljonit uus raamprogramm „Euroopa horisont“ eurot. Jätkub EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ strateegiline 2018. aasta detsembris allkirjastasid Eesti era- planeerimine. Programmi eesmärk on toetada kondade esimehed ning teadusasutuste, tead- teadusuuringuid ja innovatsiooni Euroopa Liidus, laste ja suurimate ettevõtlusorganisatsioonide et suurendada ELi tootlikkust ja konkurentsi­ esindajad ühiskondliku kokkuleppe teadus- ja võimet, aidata kaasa ülemaailmsete probleemide arendustegevuse ning innovatsiooni arenda- lahendamisele ja toetada säästva arengu ees- miseks. Leppe osapooled toetavad teadus- ja märkide saavutamist. Programmi kavandatav arendustegevuse ja innovatsiooni avaliku sek- rahaline maht on 100 miljardit eurot. tori poolse rahastamise suurendamist 1 prot- sendini sisemajanduse kogutoodangust. See

26 ambitsioonikas eesmärk eeldaks igal järgneval Sügisel selguvad Balti kolmel aastal ligikaudu 47 miljonit lisaeurot, teaduskoostööprogrammi esimese mis pingelise eelarve tingimustes jääb hetkel taotlusvooru tulemused saavutamata. Balti teaduskoostööprogrammist toetatakse rahvusvahelisi teadusprojekte, mille eelduseks on Balti riikide ning Norra, Islandi ja Liechtensteini Eesti saab ligipääsu tugev koostöö ning panus programmi fookuses maailmaklassi superarvutile olevate väljakutsete lahendamisse. Esimeses Eesti saab EuroHPCs ühisettevõttes ja LUMI kon- voorus oli väljakutseid kuus: rahvatervis, siirde- sortsiumis osalemise kaudu ligipääsu maailmak- meditsiin ja tervisetehnoloogiad; migratsioon ja lassi superarvuti ressursile. sotsiaalne kaasamine; julgeolek ja regionaalne küberturvalisus; keskkonnasõbralikud lahendu- Möödunud aastal moodustatud Euroopa kõrg­ sed; regionaalmajanduslik areng, tööhõive, töö- jõudlusega andmetöötluse ühisettevõttega turu regulatsioonid ja sotsiaalpoliitika; ressursside EuroHPC liitus ka Eesti. EuroHPC valis sel suvel efektiivsem kasutamine. Norra, Islandi ja Liech- välja kolm konsortsiumi, mis EL toetusel loovad tensteini finantsmehhanismidest rahastatava koos superarvutid, et pakkuda teadusasutustele programmi kogumaht koos Eesti, Läti ja Leedu ja erasektorile maailmatasemel arvutusvõimsust. kaasrahastusega on 22 miljonit eurot.

Eesti on liitunud Soome juhitud Põhjamaade 2019. aasta alguses lõppes taotluste esitamine konsortsiumiga LUMI, mille superarvuti hakkab avatud taotlusvooru ning kokku laekus 130 paiknema Soomes Kajaanis. Eesti asutustele ja taotlust. Vooru käigus on projektidele jagamiseks ettevõtetele on konsortsiumi partneriks ja juurde­ 6 miljonit eurot. pääsupunktiks Eesti teadusarvutuste infrast- ruktuur (ETAIS). ETAISi roll ning mõõde kasvab ja areneb ka Eesti riigi ja EuroHPC rahastatava Erialaliitudes asuvad tööle kompetentsikeskuste meetme toel, mis järgneva arendusnõunikud kahe aasta jooksul panustab riiklike HPC kes- Tänavu sügisest asuvad erialaliitudes tööle kuste kompetentsi tugevdamisse. arendusnõunikud, et suurendada liitudes ja neisse kuuluvates ettevõtetes teadmist teadus- ja arendustegevuse vajalikkusest, Eestis tehtavast Riik toetab ressursside väärindamise alast teadus- ja arendustegevusest, selle rakendamise teadustööd kolme miljoni euroga aastas võimalustest ning potentsiaalsest mõjust majan- Riik toetab täiendavalt ressursside väärinda- duse kasvule. Arendusnõunikest saavad olulised mise alast teadus- ja arendustegevust kolme lülid ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste miljoni euroga aastas, et koostöös ettevõtjatega vahel. Algatust toetatakse RITA programmist laiendada innovaatiliste ja teadmiste­põhiste ligikaudu miljoni euroga. lahenduste loomist ja kasutuselevõttu Eesti ühis­ konnale ja majandusele olulistes vald­kondades.

27 Noored

Luuakse võimalus uute nutikate Noorteinfoportaalist Teeviit saab lahenduste arendamiseks noorsootöös usaldusväärset infot, küsida 2019. aastal käivitatakse Euroopa majanduspiir- nõu ja taotleda toetust konna ja Norra toetusprogrammi „Kohalik areng Noortele suunatud infoportaal Teeviit vahendab ja vaesuse vähendamine“ abil tegevussuund, mis noortele kvaliteetset, arusaadavat ja asjakohast võimaldab taotleda toetust nutikate lahenduste infot veebipõhiselt. Portaalist leiab teavet kuue arendamiseks noorsootöös. erineva kategooria lõikes nagu õppimine, töö ja karjäär, noorsootöö võimalused, suhted ja turva­ Toetust antakse nutikate lahenduste arendami- lisus, tervis ning ühiskond. Iga kuu keskendub seks, mis panustavad riiklikesse noortepoliitika portaal ühele kindlale teemale ning aasta üleselt eesmärkidesse: noorte arvamusega arvestamine, on tõstetud esile ka üks prioriteetsem teema. Sel sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ning noorsoo- aastal on fookuses tervise teema. Portaali töös tööteenuste, sh noorteinfo kättesaadavuse ja ligi- löövad kaasa noored vabatahtlikud. pääsetavuse arendamine. Taotlusvooru eelarve on 1,7 miljonit eurot.

Vähemalt üks väljatöötatav nutika noorsootöö Riik toetab jätkuvalt noorte lahendus peab keskenduma noorte osalusvõima- huvihariduse ja -tegevuse luste süsteemsesse ja terviklikku laiendamisesse. mitmekesisuse ja kättesaadavuse Lahendus peab võimaldama noortelt süsteem- selt, st regulaarselt ja tehnilise lahenduse abil suurendamist, eraldades selleks arvamuste, hoiakute, ideede kogumist; samal ajal täiendavaid vahendeid 15 miljonit suurendades noorte kaasamist ja nende osalust eurot aastas. läbi noorte arvamuste, hoiakute sihipärase küsi- mise ja kasutamise.

Lisaks riiklikult oluliste eesmärkide saavutamisele toetavad nutika noorsootöö lahendused Eesti Portaali lisandus tänavu konkurss „Ideeviit,“ mille püsimist maailma eesrinnas ning atraktiivsust eesmärk on noorte ettevõtlikkuse ja osaluse välisturgudel, kuna Eestis väljatöötatud nutika toetamine. Projektikonkursiga toetatakse noorte noorsootöö kontseptsioon on unikaalne. ideede elluviimist, mis on suunatud teadlikkuse tõstmisele neid huvitavates valdkondades. Idee peab lahendama noorte jaoks olulist probleemi

28 või kitsaskohta. Ideeviit pakub projektide arenda­ Noorsootöö Keskus. Kolmanda osa moodustab miseks nõustamist, tuge ja rahalisi vahendeid. toetus huvialavaldkondade esindusühingu­ tele huvialade kvaliteedi parandamiseks ning Tingimuste ja noortele pakutava toega saab seda eraldati esmakordselt 2018. aastal. Alates tutvuda www.teeviit.ee/ideeviit/. 2019. aastast on Haridus-ja Teadusministeeriumi strateegilised partnerid huvialavaldkondades Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Kunstikoolide Liit, Eesti Eesti noorte olukorrast saab Teadushuvihariduse Liit, Eesti Koolispordi Liit, Eesti ülevaate piirkonniti Tantsuhuvihariduse­ Liit ja Huvikoolide Liit. Statistikaameti koondis „Eesti noorte piirkondlik portree“ kajastatakse noorte eluolu omavalitsus- Lähemalt saab vaadata siit: üksuste kaupa. Piirkondlikku ülevaadet tehes on noortehuviheaks.entk.ee võimalusel lähtutud 2018. aastal kehtivast haldus­ jaotusest ja võrreldud 79 omavalitsusüksust. Uuringutel põhinevaid tulemusi on kajastatud Tõrjutusriskis noorte kaasamiseks ja maakonniti või piirkonniti. Tutvu aruandega siin. noorte tööhõivevalmiduse parandamiseks rakenduvad täiendavad tugimeetmed 2019. aasta sügisel rakendub uus periood tugi- Jätkub riigi toetus noorte huvihariduse meetmete pakkumiseks keerulisemates oludes ja -tegevuse arendamiseks noortele, kes ei õpi, tööta ega osale koolitustes Riik toetab jätkuvalt noorte huvihariduse ja -tege- (NEET-noored). Lisaks jätkuvad tegevused, mille vuse mitmekesisuse ja kättesaadavuse suuren- kaudu toetatakse noorsootöö teenuste kätte- damist, eraldades selleks täiendavaid vahendeid saadavust kohalikes oma­valitsustes, tuginedes 15 miljonit eurot aastas. innovaatilistele ja nutika noorsootöö põhimõte- test lähtuvatele lahendustele. Samuti lähevad Riigi lisatoetuse kasutamiseks peab vald või linn edasi tegevused, mille raames on noortel või- esitama Eesti Noorsootöö Keskusele üksi või malik saada esmane töö­kogemus, tutvuda läbi koos teiste valdade ja linnadega kava, millega praktiliste ja virtuaalsete töötubade erinevate kaardistatakse huvihariduse ja -tegevuse hetke­ ametitega, käia kohalikus vabaühenduses prak- seis, kitsaskohad ning planeeritakse edasisi tege- tikal ning viia ellu erinevaid noorte endi poolt vusi nende lahendamiseks. väljatöötatud projekte.

Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suu- Tugimeetmete eesmärk on vähendada tõrjutus­ ruse arvestamisel võetakse aluseks noorte arv, riski ja tõrjutuse mõju ning parandada noorte puudega noorte arv ning toimetulekuraskustega konkurentsivõimet tööturul. Tegevused toimuvad peredes elavate noorte arv vanuses 7–19, koha- kuni 2023. aastani. liku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kätte­ saadavus. Omavalitsustel tuleb pakkuda huvihari- Noorsootöötajad peavad dust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: olema haridustöötajatega kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja samavõrd väärtustatud tehnoloogia. Riigi toetus on täienduseks kohalike ­Noorsootöötaja eriala ülikoolides muutub üha omavalitsuste senisele panusele, vastutus huvi­ populaarsemaks, mis näitab teadlikkuse tõusu hariduse ja -tegevuse korraldamise ja toetamise noorsootöötaja ametist ning selle mõjust ühis- eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. konnale. Lisandunud on erialase kutse taotlejaid. Kutsetunnistuse olemasolu on tähtis ka tööand- 2017–2018. aasta toetuse kasutamise tulemu- jatele, kuna tõendab noorsootöötaja praktilisi sed kinnitavad, et sellel on olnud positiivne mõju oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mis vastavad noor- noorte huvihariduse ja -tegevuse mitmekesisu- sootöötaja kutsestandardile. Kutsetunnistuse näol sele ja kättesaadavusele ning toetust on kasuta- on tegemist nö kvaliteedimärgina. tud eesmärgipäraselt. Oluline on noorsootöötajate väärtustamine ja Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus tunnustamine ka tööandjate poolt, näiteks sidu- moodustab 95% riiklikust huvihariduse ja huvi­ des kutse olemasolu töötasuga. tegevuse lisarahast. Teine osa riiklikust lisa- toetusest on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustami- seks ja edasiseks seireks, millega tegeleb Eesti

29 Varia

Luuakse haridusvaldkonna ühendamet Strateegiliste arengudokumentide terviktekstide Riigireformi ühe väljapaistvama tegevusena eelnõud valmivad 2019. aasta lõpuks. Nende kavandab Haridus- ja Teadusministeerium põhjal koostatakse 2020. aastal programmid ümber korraldada haldusala asutuste töö ja luua strateegiate elluviimiseks järgnevaks neljaks aas- haridusvaldkonna ühendameti, mis alustab plaa- taks (2021–2024). nide kohaselt tööd järgmise aasta septembris. Käimasolevas strateegiaprotsessis liigub minis- Ühendameti loomise eesmärk on muuta pare- teerium samas ajakavas teiste olulisemate Eesti maks ja ühtlustada pakutavate teenuste kva- strateegiaprotsessidega, näiteks kõiki valdkondi liteeti, olla paindlikumad ja vähendada büro- hõlmav strateegia Eesti 2035, mis annab muu- kraatiat. Üle vaadatakse töölõikude juhtimine hulgas aluse ka järgmise perioodi eurorahade ja ülesannete jaotus, mis mitmetes asutustes planeerimiseks ja kasutamiseks. Nii saab Hari- toimub erinevate põhimõtete järgi ja osaliselt dus- ja Teadusministeerium riigi teistest stratee- dubleerivalt. Samuti tuleb arvestada, et haridus- giaprotsessidest sisendit, aga ka pakub seda. ja teadusvaldkonna uued strateegilised suunad toovad kaasa muudatusi, millega kaasneb vaja- Teadus- ja arendusteemade paremaks sidus- dus uueks sihiseadeks. tamiseks ettevõtlusega koostab ministeerium vastavalt valitsuse otsusele ühise arengukava Ühendameti loomine algab põhjalikust analüüsist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga: ning ei tähenda kindlasti lihtsalt kõikide asutuste Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni liitmist. Rakendusuuringute keskuse Centari ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. koostatav analüüs valmib novembriks.

Ettevõtlusõpe on jõudnud Haridusstrateegia 2035 koostamine pooltesse Eesti koolidesse on jõudnud järgmisse etappi Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu on Jätkuvad haridus-, teadus-, keele- ja noortevald- tõstnud koolide huvi ettevõtlusõppe vastu ja see konna perioodi 2021–2035 strateegilise planee- jõuab järjest suurema hulga õppijateni. Algaval rimisega tegelevate töörühmade kohtumised. õppeaastal õpetatakse ettevõtlust programmi Möödunud aastal alanud ideekorje ja visiooni- toel juba pea pooltes (43%) üldhariduskoolides loome etapid on selja taha jäänud ning käimas ning enam kui pooltes kutse- ja kõrgkoolides. on eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike Ettevõtlust õpetavad kõik kuus avalik-õiguslikku arendustegevuste kokkuleppimine. ülikooli.

Ministeeriumi poliitikavaldkondade partnereid ja 2016. aastal käivitatud programm aitab kujun- huvipooli kaasavad töörühmad alustasid tänavu dada õppijates ettevõtlikku hoiakut ning aren- juunis. Töörühmad tuginevad visioonidokumen- dada ettevõtluse alaseid teadmisi ja oskusi. tidele, analüüsidele (sh kehtivate arengukavade Seeläbi toetatakse õppurite teadlikku karjääri­ vahehindamised), Euroopa Liidu õigusaktidele ja valikut ja konkurentsivõime kasvu tööturul – dokumentidele ning OECD analüüsidele. Töö­ kas ettevõtjana või ettevõtliku töötajana. rühmade koosseis, kohtumiste ajakava, alus- materjalid ja arutelude tulemused on leitavad Ettevõtlusõpet edendatakse kõikidel haridustase- ministeeriumi veebilehelt. metel. Selleks on välja töötatud õppematerjalid ja koolitused, mis aitavad õpetajaid ettevõtlikuma Koostöös algatusega Huvitav Kool ja MTÜdega õppe juurutamisel oma koolis ning koostöös Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Haridus­foorum teiste koolide ja ettevõtjatega. Õpetajad tõdevad, ning Eesti Kultuuri Koda korraldab ministeerium et ettevõtlusõpe toetab õpetajate-õpilaste koos- huvipoolte paremaks kaasamiseks mitmed ava- tööd ehk kaasaegset õppimist, kuna õpitakse läbi likke arutelusid Eesti eri piirkondades. Kavanda- kogemuse. misel on avalik ­e-­konsultatsioon. Üldhariduskoole ja kutseõppeasutusi oodatakse Ministeerium toetub huvipoolte kaasamisel osalema Junior Achievementi õpilasfirma ja Ette- paljuski ka juba olemasolevatele komisjonidele, võtliku Kooli programmides, mis on kooskõlas nii töörühmadele ja võrgustikele. üld- kui kutsehariduse ette­võtlus- ja karjääriõppe

30 moodulitega ja riiklike õppekavadega ning Koolid ja lasteaiad saavad eestikeelsed toetavad nende rakendamist. Üldharidus- ja raamatud õpetamisest ja juhtimisest kutse­koolidele on avatud ka taotlusvoor, kust Koolidele ja lasteaedadele on jagatud kahte võib saada toetust ettevõtlusõpet elulisemaks erialast raamatut: maailma ühe tuntuma haridus- muutvateks projektideks. SA Innove koordinee- teadlase John Hattie raamatu „Visible Learning“ rib kutsehariduse karjääri- ja ettevõtlusõpetajate tõlget „Nähtav õppimine ja teadus sellest, kuidas võrgustikku, kuhu on oodatud õpetajad üle Eesti. me õpime“ ning Michael Fullani raamatu „The Principal: Three Keys to Maximizing Impact“ Äriidee arendamise ehk STARTER programmi tõlget „Koolijuhi kolm võtmetegurit mõjusaks üritustele on oodatud kõikide kõrgkoolide, kutse- juhtimiseks“. koolide ja ka üldhariduskoolide õpilased. Tege- vusi viivad ellu keskused Tartu Ülikoolis, ­Tallinna Koolid ja lasteaiad, kelleni raamatud ei ole veel Tehnikaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis, lisaks on jõudnud, võivad võtta ühendust Innove õpetaja ja regionaalsed programmid Pärnus, Narvas, koolijuhi täienduskoolituskeskusega: Haapsalus. Koolid saavad ka STARTER töötuba- [email protected]. sid külla kutsuda, et koostöös ettevõtlusõppesse rohkem põnevust tuua.

Tulemas on Euroopa hariduspoliitika tippude ja ettevõtete foorum GEIS 9.–10. detsembril korraldab ministeerium koos OECD ja Euroopa Komisjoniga ning Microsofti toel hariduspoliitika tippude ja ettevõtete foo- rumi Global Education Industry Summit (GEIS). Tippkohtumine toob ühte ruumi ministrid ja ette- võtjad, et rääkida õppimise tulevikust – kuidas kasutada andmeid hariduse edendamiseks.

31 Õppeaasta arvudes­ 2019/2020

32 Sissejuhatus

Lähiaastatel jätkub õpilaste arvu kasv. Septembris asub üldharidus­ koolide statsionaarsesse õppesse hinnanguliselt 153 000 õpilast. Aastaks 2024 võib õpilaste arv jõuda 159 000ni. See jääb siiski ­kaugele 1990ndate aastate lõpust, kui üldhariduskoolides õppis enam kui 215 000 õpilast. Piirkonniti on muutused siiski erinevad ning ­peamiselt kasvab õpilaste arv Tartu- ja Harjumaal.

Kui õpilaste üldine arv kasvab, siis esimesse Seetõttu on vähenenud 12-klassiliste koolide arv klassi astuvate laste arv on ületamas kõrgtaset ning kasvanud põhikoolide hulk. ning hakkab lähiaastatel veidi langema, jää- des viimaste aastate ~15 000 asemel 14 400 Õpetajate töötasu kasvab jätkuvalt ning riik on juurdeni. võtnud fookusesse ka lasteaiaõpetajate töö- tasu õpetajate omaa võrdseks tõstmise. Samas Kutsehariduses on vastuvõtt viimastel aastatel töötab üldhariduskoolides jätkuvalt väga palju stabiilne ning kasvanud on ka kutsekoolide õpi- õpetajaid osakoormusega (eelmisel õppeaastal laste keskmine vanus. Lisandunud täiskasvanud töötas osakoormusega üle 43% õpetajatest), õppijad tahavad tõsta oma konkurentsivõimet mllele peaks mõnevõrra leevendust tooma kooli- tööturul ning omandada uusi oskusi. võrgu jätkuv korrastamine.

Üliõpilaste arv jätkab vähenemist, mis on seo- Uue õppeaasta täpsed õpilaste arvud selguvad tud muuhulgas nii demograafiliste muutustega novembri keskpaigas, kui koolid ja omavalitsused (väheneb 18–24-aastaste inimeste arv ja osakaal on esitanud andmed Eesti hariduse infosüsteemi rahvastikus) kui ka muutustega õpiteedes. Trend (EHIS). teha pärast keskhariduse omandamist väike paus õppimises ning jätkata kas kõrg- või kutse- Detailsemad haridus-, teadus-, noorte ning hariduses mõne aasta möödudes, on süvenemas. keelevaldkonna näitajaid leiab haridusstatis- Seda kinnitab ka üliõpilaste (ja kõrgkoolidesse tika portaalist www.haridussilm.ee ja analüüsid sisseastujate) keskmise vanuse kasv ning täis- ministeeriumi kodulehelt rubriigist „haridus- kasvanud õppijate osakaalu kasv kutsehariduses. andmed“: https://www.hm.ee/et/tegevused/ Suurenenud on välisüliõpilaste arv ja osakaal. uuringud-ja-statistika-0.

Enamik üldhariduse koolivõrgu muutustest on seotud kooliastmete ümberkorraldamisega – üldjuhul tähendab see, et noorte vähesuse tõttu lõpetatakse õppetöö munitsipaalkoolide güm- naasiumiastmes ning jätkatakse põhikoolina.

33 Õpilaste ja üliõpilaste näitajad

Üldharidus Kokku asub 2019/2020. õppeaastal üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima ~153 000 õpilast. Prognoosi järgi kasvab statsionaarses õppes õpilaste arv kuni aastani 2024 ja hakkab siis tasapisi lan- gema. Aastal 2030 on üldhariduses hinnanguliselt sama palju õpilasi kui praegu.

Esimesse klassi läheb sellel aastal ~14 500 õpilast. Põhikooli 1.–6. klassi asub õppima ~90 000 õpi- last. Põhikooli 7.–9. klassi läheb ~41 000 õpilast.

Kümnendasse klassi astub prognoositavalt ~8 200 ja kaheteistkümnenda klassi statsionaarses õppes asub õppima ~7 000 noort. Kogu gümnaasiumis ehk 10.–12. klassis asub õppima ~22 600 noort.

Statsionaarse õppe õpilaste arv 1., 10. ja 12. klassis (allikas: EHIS)

Klass 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 1. klassi 13 260 13 697 14 152 14 723 15 457 15 234 15 437 14 898 õpilaste arv

10. klassi 8 566 8 127 7 846 7 406 7 588 7 966 8 053 7 988 õpilaste arv 12. klassi 8 324 7 810 7 173 6 963 6 781 6 460 6 568 7 015 õpilaste arv Õpilaste 136 104 134 975 135 392 137 236 140 483 143 713 147 849 151 164 koguarv

Õpilaste arvu prognoos 2019–2024 (Allikas: Eesti Statistikaamet (tabel RV0212), EHIS)

Klass 2019/2020 2020/2021 2021/2022 2022/2023 2023/2024 2024/2025 1. klassi 14 500 14 200 14 200 14 500 14 500 14 400 õpilaste arv

Õpilaste 153 000 155 000 156 500 158 000 159 000 159 000 koguarv

34 Kutseharidus Kutseõppes õpib kokku ~23 000 õpilast. Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud kutseõppes õppijate keskmine vanus, sest on lisandunud üle 25-aastaseid õppijaid, kes soovivad omandada kutset või eriala ning tõsta oma konkurentsi­võimet tööturul. Kuigi täiskasvanud õppijatel on üldjuhul varasem haridus (kesk- või ka kõrgharidus) omandatud, õpivad paljud neist ka neljanda taseme kutseõppes, mis eeldab põhiharidust.

Kutseõppurite arv õppeliikide lõikes (allikas: EHIS)

Kutseõppurite arv Õppeliik 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 Põhihariduse 421 371 448 816 1 120 1 066 1 183 nõudeta kutseõpe1

Kutseõpe 966 1 005 2 121 4 660 6 674 7 520 8 269 põhihariduse baasil2

Kutsekesk­ 14 152 13 245 12 420 11 700 11 308 10 717 10 027 haridusõpe3

Kutseõpe 10 633 11 078 10 248 7731 5 969 4 840 3 908 keskhariduse baasil4

Kokku 26 172 25 699 25 237 24 907 25 071 24 143 23 387 25 ja vanemate 23,3% 26,3% 29,2% 31,9% 35,1% 36,7% 39,6% õppurite osakaal

1 Põhihariduse nõudeta kutseõpe (ISCED 2C) = põhihariduse nõudeta kutseõpe + teise taseme kutseõpe + kolmanda taseme kutseõpe. 2 Kutseõpe põhihariduse baasil (ISCED 3C) = kutseõpe põhihariduse baasil + neljanda taseme kutseõppe esmaõpe + neljanda taseme kutseõppe jätkuõpe. 3 Kutsekeskharidusõpe (ISCED 3B) = kutsekeskharidusõpe + neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (kutsekeskharidusõpe). 4 Kutseõpe keskhariduse baasil (ISCED 4B) = kutseõpe keskhariduse baasil + viienda taseme kutseõppe esmaõpe + viienda taseme kutseõppe jätkuõpe.

35 Kõrgharidus Oodata on üliõpilaste arvu jätkuvat vähenemist. Võrreldes seitsme aasta taguse ajaga on eriti vähene- nud vastuvõtt bakalaureuseõppesse, mis on seotud noorte arvu üldise vähenemisega. Veidi on kasva- nud vastuvõetute arv.Jätkuvalt kasvab välisüliõpilaste arv, seda eriti magistri- ja doktoriõppes. Nagu ka teistel haridustasemetel, selguvad uue õppeaasta lõplikud vastuvõtunumbrid novembri keskpaigas, kui kõik üliõpilased on immatrikuleeritud ja andmed kantud Eesti hariduse infosüsteemi.

Üliõpilaste arv kõrghariduse tasemel õpete lõikes (allikas: EHIS)

ÜLIÕPILASTE ARV Õppeaasta/Õpe 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 Rakendus­ 20 233 17 878 15 749 14 235 13 414 12 900 12 601 kõrgharidusõpe Bakalaureuseõpe 24 525 22 661 20 550 18 899 16 849 16 059 15 830

Integreeritud bakalaureuse- ja 3 949 3 731 3 589 3 344 3 308 3 172 3 189 magistriõpe

Magistriõpe 13 055 12 746 12 423 11 781 11 588 11 533 11 783 Doktoriõpe 3 044 2 982 2 903 2 833 2 634 2 490 2 412 Kokku 64 806 59 998 55 214 51 092 47 793 46 154 45 815

Välisüliõpilaste arv kõrghariduse tasemel õpete lõikes (allikas: EHIS)

VÄLISÜLIÕPILASTE ARV Õppeaasta/õpe 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 Rakenduskõrgharidusõpe 68 122 204 340 Bakalaureuseõpe 1 568 1 566 1 701 1 740 Integreeritud bakalaureuse- 278 286 295 322 ja magistriõpe Magistriõpe 1 223 1 568 1 768 2 129 Doktoriõpe 339 375 426 516 Kokku 3 476 3 917 4 394 5 047

Kõrghariduse tasemele vastuvõetute arv aastas õppetasemete lõikes (allikas: EHIS)

VASTUVÕETUTE ARV Õppeaasta/õpe 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 Rakenduskõrgharidusõpe 4 778 3 726 3 472 3 895 3 807 3 435 3 277 Bakalaureuseõpe 6 450 6 042 5 119 5 273 5 091 5 104 5 081

Integreeritud bakalaureuse- ja 703 609 631 622 628 646 694 magistriõpe

Magistriõpe 3 982 3 842 3 894 3 978 4 173 3 956 4 249 Doktoriõpe 392 387 361 370 358 350 369 Kokku 16 305 14 606 13 477 14 138 14 057 13 491 13 670

36 Täiskasvanuharidus Alates 2009. aastast on täiskasvanute osalus elukestvas õppes olnud üle 10 protsendi. Eelmisel, 2018. aastal osales elukestvas õppes 19,7 protsenti 25–64-aastastest täiskasvanutest5.

Üldhariduses oli 2018/19. õppeaastal mittestatsionaarses õppes täiskasvanud õppijaid 5 486, mis on veidi enam kui aasta tagasi.

Kutseõppesse õppima asunud täiskasvanud õppurite (25-aastased ja vanemad õppurid) osakaal tõusis 2018/19. õppeaastal võrreldes eelmise õppeaastaga: 2017/2018 oli 25-aasta­seid või vanemaid õpilasi 36,7 protsenti, 2018/19. õppeaastal oli see näitaja tõusnud 39,6 protsendini. 30-aastaste ja vanemate täiskasvanute arv kõrghariduses on alates 2011/2012. õppeaastast püsinud langustrendis, ent on vii- mastel aastatel hakanud tõusma, moodustades kogu üliõpilaskonnast 2018/19 õppeaastal 28,5%.

Täiskasvanud õppijate hulk on eriti palju kasvanud kutsehariduses (allikas: EHIS)

TÄISKASVANUD ÕPPIJAID TASEMEHARIDUSES 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 Mittestatsionaarses õppes 5 970 5 075 5 279 5 377 5 448 5 428 5 486 õppijad üldhariduses*

Täiskasvanud õppijad 1 543 1 437 1 631 1 648 1 616 1 714 1 744 ­üldhariduses (25+)

Täiskasvanud õppijad 6 101 6 770 7 366 7 933 8 801 8 866 9 259 ­kutsehariduses (25+)

Täiskasvanud õppijad 14 062 13 623 13 076 12 611 12 280 12 474 13 067 ­kõrghariduses (30+)

* 20% mittestatsionaarse õpilastest on 17-aastased või nooremad.

25–64-aastaste osakaal (%), kes osalesid tasemeõppes või koolitusel viimase 4 nädala jooksul (allikas: Eurostat)

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Eesti 6,0 6,5 7,0 9,7 10,5 11 11,9 12,8 12,6 11,6 12,4 15,7 17,2 19,7 EL 9,6 9,6 9,4 9,5 9,5 9,3 9,1 9,2 10,7 10,8 10,7 10,8 10,9 11,4 kesk.

5 Täiskasvanute osalemist elukestvas õppes mõõdetakse koolis või koolitusel osalemisena küsitlusele eelneva 4 nädala jooksul (25–64-aastaste seas). Näitaja selgitatakse välja Eesti tööjõu-uuringuga.

37 Õpetajate näitajad

Õpetajate arv õppeasutuste lõikes Õpetajate arv on jätkuvalt oluliselt suurem kui ametikohtade arv, mistõttu näitab, et märkimisväärselt suur osa õpetajatest töötab osalise koormusega.

Õpetajate ning õpetajate ametikohtade arv6 eelmisel, 2018/19. õppeaastal (allikas: EHIS)

Üldhariduskoolide Üldhariduskoolide 15465 inimest 12 852 ametikohta õpe­tajate arv õpe­tajate ametikohtade arv

Kutseõppeasutuste Kutseõppeasutuste 2 001 inimest 1 311 ametikohta õpe­tajate arv õpe­tajate ametikohtade arv

Koolieelsete lasteasutuste Koolieelsete lasteasutuste 7 934 inimest 7 603 ametikohta ­õpetajate arv ­õpetajate ametikohtade arv

Üldhariduskoolide õpetajate näitajad Munitsipaalkoolide õpetajate töötasu alammäär on kuue aastaga (2013. aasta vs 2018. aasta) kasvanud 61 protsenti. Munitsipaalkoolide õpetajate keskmine brutokuupalk on sama ajaga kasvanud umbes 59 protsenti ehk praktiliselt samas tempos.

Õpetajate keskmine (ja miinimum-) brutokuupalk ja töötasu alammäär võrdluses Eesti keskmise palgaga­ (allikas: Saldoandmik, EHIS)

Aasta 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Munitsipaalkooli õpetajate kesk- 797€ 812€ 930€ 1025€ 1135€ 1206€ 1289€ 1478€ mine brutokuupalk

Õpetaja töötasu 644€ 644€ 715€ 800€ 900€ 958€ 1050€ 1150€ alammäärmiinimumpalk

Eesti keskmine brutokuupalk 839€ 887€ 949€ 1005€ 1065€ 1146€ 1221€ 1310€ (ESA)

Munitsipaalkooli õpetajate keskmine brutokuupalk osa- 95% 92% 98% 102% 107% 106% 106% 113% kaaluna Eesti keskmisest brutokuupalgast

Õpetajate ametikohtade ja õpilaste suhtarv on väga madal – viimastel õppeaastatel on see olnud ligikaudu 12 õpilast õpetaja ametikoha kohta. 20 ja rohkem aastat tagasi ulatus see 19 õpilaseni õpetaja ametikoha kohta. Pärast 2012/2013. õppeaastat, mil õpilaste ja õpetajate suhtarv oli allpool tabelis vaa- deldava perioodi madalaim, on viimasel viiel õppeaastal õpilaste ja õpetaja ametikohtade suhtarv veidi tõusnud.

Viimasel ehk 2018/19. õppeaastal olid nii õpetajate arv kui ka õpetajate ametikohtade arv võrreldes aasta varasema ajaga tõusnud. Samas juba viimased kaheksa õppeaastat on õpetajad töötanud keskmiselt 0,83 ametikoha koormusega ehk kõikumised õpetajate arvus ja õpetajate ametikohtade arvus ei ole keskmisele koormusele mõju praktiliselt avaldanud. Paljud üldhariduskoolide õpetajad töötavad osalise koormusega. TALISe7 uuring (keskendub 7.–9. klassi õpetajatele) näitab, et paljud osakoormusega töötavatest õpetajatest sooviksid töötada täiskoormusega. Töökorraldus koolis sõltub koolijuhi personalipoliitikast ning koolipidaja koolivõrgu poliitikast. 6 Õpetajate ametikohtade arv – tegemist on täistööajale taandatud ametikohtade arvuga 7 TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) tehtav rah- vusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta.

38 Õpetajate ning õpilaste arvu muutus. Õpilaste arvu muutuse lõikes leiab üldhariduse rubriigist (allikas: EHIS) Õppeaasta Õpetajate arv Õpetaja Õpilaste arv Õpilaste arv Õpilaste arv ametikohtade statsionaarses ­statsionaarses õpetaja arv õppes ja mitte­ ametikoha kohta statsionaarses õppes 1998/1999 16 919 12 960 217 577 223 660 17,3 1999/2000 18 434 14 324 215 841 222 200 15,5 2000/2001 18 278 14 050 212 184 218 555 15,6 2004/2005 15 974 13 864 183 951 190 879 13,8 2005/2006 15 827 13 670 173 822 180 963 13,2 2006/2007 15 183 13 003 164 024 170 994 13,2 2007/2008 15 039 12 845 155 071 161 961 12,6 2008/2009 14 682 12 452 147 519 154 481 12,4 2009/2010 14 701 12 203 141 802 149 641 12,3 2010/2011 14 394 11 970 138 448 145 939 12,2 2011/2012 14 263 11 902 136 104 142 983 12,0 2012/2013 14 203 11 882 134 975 140 945 11,9 2013/2014 14 226 11 739 135 392 140 467 12,0 2014/2015 14 329 11 680 137 236 142 515 12,2 2015/2016 14 409 11 820 140 483 145 860 12,3 2016/2017 14 581 12 067 143 713 149 161 12,4 2017/2018 14 905 12 372 147 849 153 277 12,4 2018/2019 15 465 12 852 1511 64 156 650 12,2

Üldhariduskoolide õpetajate jaotus koormuse alusel 2015/2016. kuni 2017/2018. õppeaastal (allikas: EHIS)

PROTSENT ÕPETAJATEST Koormus (EHIS) 2015/2016 2016/2017 2017/2018 2018/2019 <0,5 17,3% 16,6% 16,7% 16,8% 0,5–0,99 27,2% 27,0% 25,6% 25,4% 1 48,7% 47,0% 49,0% 48,1% >1,0 6,8% 9,3% 8,7% 9,7%

39 Koolide arv ja suurus

Huvitav fakt Eelmisel õppeaastal (2018/19) oli suurim kool Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 1 486 õpila­sega, ­väikseim Misso Kool kolme õpilasega.

Lasteaiad Eestis oli 2018/2019. õppeaastal 618 lasteaeda, sealhulgas 129 üldhariduskooliga koos tegutsevat kooli­eelset lasteasutust. Alushariduses osales 2018. aasta seisuga 93,8% 4-aastas­test kuni kooliealis- test lastest. Viimastel aastatel on alushariduses osalemine püsinud stabiilne.

Üldhariduskoolid Algava õppeaasta eel on Eestis eeldatavasti 530 üldhariduskooli, sh

»» 52 on 1–6-klassilised põhikoolid; »» 307 on 1–9-klassilised põhikoolid; »» 157 on põhikooliosaga või n-ö puhtad keskkoolid/gümnaasiumid (ehk 1.–12. klass ja 10.–12.klass); nende seas on 26 n-ö puhast gümnaasiumi, mille seas on 16 riigigümnaasiumi (ainult 10.–12. klass); »» 14 on täiskasvanute gümnaasiumid.

Koolide arvu puhul on esialgu arvestatud sellega, et Tartu Luterlikust Peetri Koolist saab 1.–9. klassiga põhikool ja Leie Põhikooli liitmine Kalmetu Põhikooliga ei jõustu.

Väikeseid ehk alla 100 õpilasega gümnaasiumiastmeid (10.–12. klass) oli eelmise õppeaasta seisuga 74 ja alla 50 õpilasega 43.

Väga väikeseid ehk alla 30 õpilasega põhikoole oli 18. Alla 30 õpilasega 1–6-klassilisi koole oli 31.

40 Kutseõpet pakkuvad asutused 2019/20. õppeaastal saab kutsehariduse tasemeõppes õppida 32 kutseõppeasutuses ning viies riigi omanduses olevas kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis.

32 kutsekooli hulgas on:

»» 26 riigikutseõppeasutust; »» 4 erakutseõppeasutust; »» 2 munitsipaalkutseõppeasutust.

Kõrgkoolid 2018/2019. õppeaastal saab kõrgharidust omandada kokku 19 õppeasutuses, mille hulgas on:

»» kuus avalik-õiguslikku ülikooli; »» üks eraülikool; »» seitse riigi- ja viis erarakenduskõrgkooli.

Huvikoolid ja noortekeskused Huvikoolide arv on aastate jooksul märkimisväärselt suurenenud ning kasv on jätkunud ka viimastel aastatel. Tabelis õppeaasta kohta käivas statistikas kajastatakse ainult neid huvikoole, kes on oma and- med vaatlusaluse õppeaasta kohta EHISes õigeaegselt kinnitanud.

Huvikoolid ja avatud noortekeskused aastate lõikes (allikas: ENTK)

Õppeaasta 10/11 11/12 12/13 13/14 14/15 15/16 16/17 17/18 18/19 Huvikoole 410 416 527 562 591 625 597 651 750 Avatud 210 210 227 237 246 247 263 281 280 noortekeskusi

Huvikoole 1,29 1,34 1,74 1,9 2,03 2,2 2,1 2,33 2,71 1000 noore kohta

Avatud noorte­keskusi 0,66 0,68 0,75 0,8 0,85 0,87 0,93 1,01 1,01 1000 noore kohta

41 Muutused üldhariduse koolivõrgus, kutse- ning kõrghariduses 2018/2019. ja 2019/2020. õppeaasta vahetumisel

Enamik koolivõrgus toimuvaid muudatusi on seotud koolide ümber­ korraldamise või liitmi­sega. Riigi eesmärk koolivõrgu korrastamisel on, et koole lihtsalt ei suleta, vaid vähenda­takse haridustasemeid, kes­ kendudes sellele, et lapsed saaksid võimalikult kaua käia koduläheda­ ses koolis. Koostöös kohalike omavalitsustega on fookus 6-klassiliste koolide võrgustiku tugevdamisel.

Koolide liitmised teise kooliga Koolide juurest lasteaiaosa eraldamine Kohtla-Järve Slaavi Põhikooliga liidetakse Koht- Aseri Kooli ja Vasta Kooli lasteaiaosad lõpetavad la-Järve Järve Vene Gümnaasium ja viimane tegevuse, mõlemad koolid jätkavad tegevust lõpetab tegevuse eraldi koolina. Leie Põhikooli põhikoolidena. liitmine Kalmetu Põhikooliga on vaidlustatud.

Kooliastmete vähendamine Muudatused erakoolide seas Põhikool ja Sonda Kool lõpetavad tege- Tegevust alustavad kaks erakooli: Vivere Erakool vuse 3. kooliastmes. (põhikool) Tallinna linnas ja Audentese Rahvus- vaheline Kool (gümnaasium), mis pakub õpet IB õppekava alusel. Gümnaasiumiastmete sulgemine ja uue riigigümnaasiumi avamine Avatud Kool ja Emili kool alustavad lisaks 1. koo- Leisi Keskkool, Keila Ühisgümnaasium, Kohtla-Järve liastmele tegevust ka 2. kooliastmes (4.–6. klass). Järve Gümnaasium, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaa- sium ja Puka Keskkool lõpetavad õppe korralda- Gaia Koolis, Kaarli Koolis ja Püha Johannese Koo- mise gümnaasiumiastmes, koolid jätkavad tegut- lis (kõik Tallinna linnas), Mõisa­koolis (Kohila semist põhikoolidena, sealhulgas Puka Keskkool vald), Leiutajate Külakoolis (Rõuge vald) ja Pärnu lasteaed-põhikoolina. Tegevust alustab üks uus Waldorfkoolis (Pärnu linn) lisandub 3. kooliaste riigigümnaasium: Kohtla-Järve Gümnaasium. ehk 7.–9. klass. Tartu Luterliku Peetri Kooli taot- lust 3. kooliastme avamiseks vaadatakse läbi. Kooli tegevuse lõpetamine Tallinna Rahvusvahelises Koolis lisandub Tegevuse lõpetavad Ämari Põhikool, Tudulinna gümnaasiumiaste. Kool ja Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium.

Tegevuse lõpetab Pikakannu Kool ning Gaia Kool lõpetab tegevuse Märjamaa õppe­kohas. Kooli pidamise üleandmine Haridus- ja Teadusministeerium andis Vaeküla Kooli (uue nimega Näpi Kool) pidamise üle Rakvere vallale­ Koolide liitmine lasteaedadega ja Lahmuse Kooli pidamise Põhja-Sakala vallale. Kivi-Vigala Põhikooliga ja Puka Kooliga liide- takse lasteaed ning koolid jätkavad tegutsemist lasteaed-põhikoolidena.

42 Lähiaastatel toimuvad ümberkorraldused, Muudatused kutse- ja kõrgharidust millest omavalitsused on teavitanud8 pakkuvates asutustes Järkjärgulised ümberkorraldamised täistsüklikoo- Alates 1. maist 2019 on Kaitseväe Ühendatud list põhikooliks ehk gümnaasiumiastmete sulge- Õppeasutuste uus nimi Kaitseväe Akadeemia. mine seoses uute klasside avamata jätmisega: Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ühendatakse »» Libatse Lasteaed-Algkool lõpetab tegevuse 01.09.2019 Tallinna Tehnikakõrgkooliga ja õpe (2020/21. õppeaastast); Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli senistel kõrghari- »» Sonda Kool lõpetab tegevuse 2. kooliastmes dustaseme õppekavadel jätkub ühinenud koolis, (2020/21. õppeaastast); üks õppekohtadest jääb Rakvere külje alla Mõd- »» Tallinna Pääsküla Kooli ümberkorraldamine rikule. Kutseõpet Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis põhikooliks. (2020/21. õppeaastast) 2019/20. õppeaastal enam ei toimu.

8 Kuna teavitamise tähtaeg on 5 kuud enne ümberkor- raldamist, siis võib mõnel juhul omavalitsusel otsus olla tehtud, kuid sellest pole veel riiki ametlikult teavitatud.

43 Haridus- ja Teadusminis­ teeriumi 2018. a arengukavade täitmise analüüsi kokkuvõte

44 Haridus- ja Teadusministeeriumi 2018. a arengu­kavade täitmise ana­ lüüsis hinnatakse strateegiliste eesmärkide edenemist ja analüüsi­ takse süvitsi Eesti hariduse olulised fookusteemad.

2016. aastal analüüsisime süvitsi Eesti hariduse seitset probleemi: täiskasvanute madal osalus elukestvas õppes, õpetajaameti madal atraktiivsus, soolised lõhed hariduses, madala haridustasemega noorte osakaalu kasv, kutsehariduse vähene populaarsus, madal eesti keele kui teise keele õpitulemuslikkus ning koolivõrgu mittevastavus demograafilistele trendi­dele. 2017. aastal oli fookuses Eesti hariduse viis tugevust: head oskused, õpetajate palgakasv, osalus noorsootöös, loodus- ja täppisteaduste erialadel õppimine Eesti kõrghariduses ja välisüliõpilased Eesti kõrgkoolides. 2018. aastal keskendusime õpi­ teedele põhikooli- ja üldkeskharidusejärgselt. Sel aastal lisandub indikaatoritele põhinevale tulemus­aruandele osa, kus käsitletakse põhjalikumalt andekate õppijate märkamist ja toetamist haridus­ süsteemis ning üldhariduskooli õpetajaskonna vahetumise trende.

45 Põhisõnumid

Haridusvaldkonnas on heaks uudiseks, et nii Noorte osalus noorsootöös kasvab ja rahulolu kõrg- kui kutsehariduse lõpetanute hõive ja noorsootööga on kõrge. palgad on kasvutrendis, mis näitab, et tööturul on olemas nõudlus erialaste oskustega spetsialistide Teaduses on mitmeid näitajaid, mis peegeldavad järele. Kasvab täiskasvanute elukestvas õppes Eesti teadlaste töö head taset, kuid Eesti teaduse osalemine, seejuures on õppes osalejate seas arengut pärsib alarahastamine. Eestis on välja järjest enam ka madalama haridusega inimesi. kujundatud kvaliteedikonkurentsil põhinev toimiv Positiivse trendina väheneb (aeglaselt, aga järje­ ja arenev teadus- ja arendustegevuse ning inno- kindlalt) eri- ja kutsealase hariduseta inimeste vatsiooni (edaspidi TAI) süsteem. Kasvab teadlaste osakaal. Kõrghariduses on kooskõlas tööturu rahvusvahelise koostöö aktiivsus ja teaduse kõrget vajadustega eelisarendatud IKT valdkonda, taset näitav publitseerimisaktiivsus ning edukus ELi kiiresti kasvab välisüliõpilaste arv ja osakaal, eriti teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) raam­ doktoriõppes. Üldhariduskoolide õpetajate kesk- programmis Horisont. Doktorikraadi kaitsmiste arv mine brutokuupalk on olnud Eesti keskmisest on viimastel aastatel kasvanud. Kasvu aluseks olid brutokuupalgast kõrgem alates 2014. aastast kõrged vastuvõtunumbrid 2010. a paiku. Eesti on ning see on kasvanud Eesti keskmisest palgast välisteadlastele järjest atraktiivsem, välisteadlaste arv kiiremini. Eesti avalikes teadusasutustes on järjest tõusnud.

Suurimateks väljakutseteks on õpetajaskonna Teadusvaldkonna suurimateks väljakutseteks vananemine ning sellest tulenev õpetajate puudu­ on ettevõtete kaasamine teadus- ja arendus­ jäägi kasv tulevikus. Jätkuvalt on probleemiks tegevusse ning teaduse rahastamine. Eesti eri- kõrge katkestamine nii kõrg- kui kutsehariduses, pära on kõrge projektipõhisus ja välisallikate suur madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal teaduse rahastamises – eriti avalikus osakaalu kasv, ebapiisav tugiteenuste kättesaada- sektoris teostatud TA puhul. Teadus- ja arendus- vus erinevatel haridusastmetel ning piisava eesti tegevus Eesti ühiskonna ja majanduse huvides keele kui teise keele oskuse saavutamine põhikooli on tagasihoidlik. Üli­koolide ja ettevõtete koostöö lõpuks. Lisaks on praeguses haridussüsteemis on vähene – Eesti jääb EL innovatsiooniliidri- liigset jäikust ja lineaarsete õpiteede loogikast test selgelt maha ettevõtluse ja teadusasutuste lähtuvat õppekorraldust, mis ei arvesta tänapäeva ühispublikatsioonide arvu poolest. Erasektori muutunud õppija (sageli vanuselt küpsem ja osakaal avaliku sektori teadus- ja arendusasu- kogenum ning oma valikutes ja soovides enese- tuste finantseerimisel on küll kasvanud ja ulatus kindlam) vajadusi ega võimalda kohaneda kiiresti 2017. a ­5,1%-ni, kuid jääb sihiks seatud 7%-le muutuva tööturu vajaduste ja nõuetega. veel selgelt alla.

Noortevaldkonna hetkeolukorra hindamisel tuleb Eesti keele kui emakeele oskus püsib stabiilne. Eesti silmas pidada, et noorte arv ja osakaal elanik­ keele kui teise keele oskus on küll 10 aasta jooksul konnas väheneb. Kui 2012. aasta alguses elas paranenud, kuid viimastel aastatel jäänud suhte- Eestis umbes 303 000 noort, siis viis aastat liselt samale tasemele. Eesti keele õpe välismaal hiljem, 2018. aasta alguses, oli neid ca 276 800. või selleks võimaluste loomine Eestis on oluline nii Statistikaameti prognoosi järgi jätkub noorte tagasipöördumise motivatsiooni loomiseks-hoid- osakaalu vähenemine kogurahvastikust kuni miseks kui selleks, et tagasipöördujail oleks lihtsam 2020. aastani. Kuigi rändesaldo on viimastel Eesti koolis hakkama saada. Võõrkeelteoskus güm- aastatel positiivne, sh nooremate vanusgruppide naasiumilõpetajate hulgas paraneb, tähelepanu seas, pole hüppelist noorte arvu kasvu oodata. vajab muukeelse elanikkonna võõrkeelteoskus.

Mitteõppivate, mittetöötavate ja koolitustel mitte­ osalevate noorte arv on 2010. aastaga võrreldes vähenenud sisuliselt poole võrra, kuid 2018. aastal on NEET-noorte arv tõusnud; hinnanguliselt on Eestis 12 300 noort, kes ei õpi, tööta ega osale koolitustel1; murettekitavad on regionaalsed eri- nevused, nt Kirde-Eestis on NEET-noorte osakaal 13,7% (Eesti keskmine – 9,8%).

1 Allikas: Statistikaamet.

46 Tulemusaruannete kokkuvõte

Haridus

1. 4–6-aastaste laste osakaal alushariduses kutsehariduse valinud 25–27% ja üldkesk­ on alates 2010. aastast kasvanud.2 Mitte­ hariduse 69–72% põhikoolilõpetajatest4. 8. ja osalejate kohta pole keskset infot. Saame 11. klassi õpilaste seas läbiviidud küsitluse eeldada, et osa nendest lastest käivad laste­ tulemused näitasid, et õpilaste teadlikkus hoius, on vanemate soovil vanema(te) või kutseõppe võimalustest on väike ning tea- vanavanema(te)ga kodus või on nt kolinud vitustöö kutseõppe võimalustest ja eelistest koos vanematega välismaale, teavitamata ei jõua noorteni. Andmed näitavad siiski, sellest rahvastikuregistrit. On ka neid, kes ei ole et kolme aasta jooksul pärast põhikooli leidnud lasteaiakohta. Aasta-aastalt on kasva­ lõppu jõuab kutseharidusse oluliselt enam nud eesti keelses alushariduses osalevate noori – 37–38%. muukeelsete laste osakaal, sh keelekümblejate arv ja osakaal. 5. Õppe- ja karjäärinõustamise süsteem käi- vitus täismahus 2015. a ning sellest alates on 2. Madala haridustasemega mitteõppivate programmi kaudu tuge saanud õpilaste arv 18–24-aastaste noorte osakaal on üle 11% ja hüppeliselt kasvanud: perioodil 2014–2018 see on viimastel aastatel kasvanud; muretteki- sai õppenõustamis- ja karjääriteenuseid5 tav on keskhariduseta inimeste osakaalu kasv enam kui 120 000 last või noort. Väga nooremates vanuserühmades ja soolised lõhed mahukas ja kavandatust oluliselt suurem on põhikoolijärgses õppes (madala haridustase- Rajaleidja keskuste töö lapsevanemate ja mega mitteõppivaid naisi on ca 6%, mehi aga haridustöötajate nõustamisel. 2018. aasta 16%). Elukestva õppe strateegia siht aastaks tegevusi mõjutas 2019. aastal rakenduva 2020 on, et selliseid noori oleks vähem kui 9%. karjääriteenuste reformi ettevalmistamine, mille käigus karjäärinõustamine ja karjääri­ 3. Õpilaste arvu ebavõrdne muutumine piir- infoteenus liikus Rajaleidja keskustest Eesti konniti paneb endiselt suured ootused kooli­ Töötukassase. võrgu reformi jätkumisele. Põhikooliõpilaste arv on viimasel kümnendil kasvanud vaid Har- 6. Kõrgharidusega 30–34-aastaste osakaal jumaal ja Tartumaal, kõige enam on põhikoo- on Eestis jätkuvalt kõrge. 2018. aastal oli liõpilaste arv vähenenud Hiiu-, Jõgeva-, Võru- kõrgharidus 47,6%-l Eesti 30–34-aastas- ja Põlvamaal. 2018/2019. õppeaastal tegutseb test6. Üliõpilaskonnas toimuvad kiired muu- Eestis 5323 üldhariduskooli­ – 357 alg- ja tused: tervikuna üliõpilaste arv küll väheneb, põhikooli, 160 keskkooli ja gümnaasiumi ning ent mitte enam kõrghariduse teisel astmel. 15 täiskasvanute gümnaasiumi. Riigigümnaa- Rahastamise seisukohalt on aga kasvanud siume on 15 ja need töötavad 13 maakonnas, riigieelarvelistel kohtadel õppivate üliõpilaste aastaks 2023 on kavandatud rajada kokku arv (kasv kümne aastaga 15%). Valdkonda- 25 riigigümnaasiumi. Asutatud on mitmeid dest on ainsa erandina üliõpilaste arv kasva­ erakoole – 2018. aasta sügiseks oli erakoole nud informatsiooni- ja kommunikatsiooni­ 56 (võrdluseks – 2009/2010. õa-l – 33), tehnoloogia valdkonnas (kümne aastaga ­pooled neist tegutsevad Tallinnas. 24%), kõigis teistes valdkondades on üliõpi- laste arv kümne aastaga vähenenud alates 4. Põhikoolilõpetajate jagunemine kutse- ja 7% (tervise ja heaolu valdkonnas) kuni 54% üldkeskhariduse vahel on jätkuvalt kaldu (sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja teabe vald- üldkeskhariduse suunas. 2020. a eesmärk konnas)7. Proportsioonide muutus üliõpilaste on jaotus 35/65, kuid viimasel viiel aastal on jaotuses kõrghariduse astmete vahel (suhte- liselt rohkem teise ja kolmanda astme tuden- 2 Selle näitaja arvutamisel on kasutusel erinevad metoodi- geid) toob kaasa ka nende keskmise vanuse kad. Kuivõrd sihttase (95%) on seatud Eurostati metoo- dika järgi, oleks otstarbekas ka muutust jälgida Euros- tati metoodika alusel arvutatud näitaja alusel (2017. a 4 Põhikoolijärgsete valikute statistika kohta vt www.hari- esialgne näitaja – 91,8%, 2018. a näitaja veel selgunud dussilm.ee/?leht=alus_yld_3. ei ole). Samas on välja töötatud ka Eesti metoodika, mille järgi alushariduses osalemine on paari protsendi võrra 5 Allikas: toetuse saajad, Innove. kõrgem (2017 – 93,9%). 6 Allikas: Eurostat. 3 Allikas: www.haridussilm.ee. 7 Allikas: EHIS.

47 tõusu – üliõpilase keskmine vanus on kümne palgast. Kutseõppeasutuste õpetajate palk aastaga kasvanud 25 aastalt 27 aastale. jõudis lähedale üldharidus­koolide õpetajate keskmisele palgale (1439 eurot). 2018. a 7. Eesti üliõpilaste lühiajaline õpiränne on tõstsid omavalitsused laste­aiaõpetajate sihiks seatuga (10%) võrreldes endiselt palga kuni 85%-ni üldhariduskooli õpeta- madal8 (2018. a-l – 3,4%), kuid viimastel jate töötasu alammäärast e 978 euroni ning aastatel stabiilselt kasvanud. 2018/2019. õa-l 2019. aastaks peaks lasteaiaõpetajate palk on välisüliõpilaste osakaal keskmiselt 11% ja olema vähemalt 90% kooli­õpetaja miini­ suure tõenäosusega kasv jätkub, kuna vastu- mumist ehk 1125 eurot kuus ja magistrikraa- võetute seas oli välisüliõpilasi 13% (doktoriõp- diga õpetajatel – 100% ehk 1250 eurot kuus. pes koguni 37%). Kasvab ka rahvus­vahelise Õpetajate töötasus on tuntavad piirkondlikud taustaga üliõpilaste osalemine Eesti tööturul: lõhed – Harju- ja Tartu­maal on üldharidus- 2017. aastal Eestis kõrghariduse lõpetanutest koolide õpetajate palgad kõrgemad kui mujal jäi Eestisse tööle umbes neljandik. Eestis (2018. aastal vastavalt keskmiselt 1565 ja 1514 eurot kuus, samas kui nt Hiiumaal oli 8. Loodus- ja täppisteaduste, IKT ning teh- see keskmiselt 1220 ja Järvamaal 1286 eurot nika, tootmise ja ehituse (LTT) erialade kuus). Õpetajate palgakasv­ on jätkuvalt riigi lõpetanute osakaal kõrghariduses on vii- strateegiline eesmärk. Sihiks on, et aastaks mastel aastatel kasvanud. 2018. aasta näitaja9 2020 on õpetajate keskmine palk võrdne (27,7%) on mõnevõrra madalam kui eelmisel kõrgharidusega töötaja keskmise palgaga või aastal (28,8%) ja aastaks 2020 seatud siht sellest suurem ning 120% riigi keskmisest (29%). LTT lõpetanute osakaalu kasv on palgast. Arvestades riigi keskmise palga kiiret oluline eesmärk, pidades silmas tootlikkuse tõusu, on selle eesmärgi saavutamine aga kasvu. Samas on kolme valdkonna sees, mida väljakutse. indikaator tervikuna mõõdab, suured erine- vused. IKT valdkonna spetsialistide järele on 10. Palgakasvu kõrval on suureks väljakutseks suur nõudlus ning ka üliõpilaste ja lõpetanute stabiilse ja professionaalse õpetajaskonna osakaal kasvab kiiresti, seega IKT valdkonnas tagamine kogu riigis. Õpetajate üldarv on liigutakse seatud sihi poole edukalt. Tehni- küll viimase viie aastaga kasvanud u 5%, kuid kavaldkonna mitmes õppesuunas on suur suur osa õpetajatest ei tööta täiskoormusega spetsialistide puudus, samas kui lõpetanute (sageli mitte omal soovil, vaid kooli väiksusest arvud kahanevad, mis näitab, et eesmärgi saa- tulenevalt) ning piirkonniti ei jätku kõikide vutamise nimel tuleb veel pingutada. Looduse ainete õpetajaid. Tuleviku­vaates on oodata, et valdkonna mitmes õppesuunas on küll nõud- õpetajate puudujääk pigem süveneb kui vähe- lus lõpetajate järele suur, kuid palgad on pigem neb. Oletuse aluseks on ühelt poolt praegune madalad. Paljud lõpetanud ei suundu kohe õpetajate vanuseline koosseis – ligi pooled tööturule, vaid jätkavad õpinguid akadeemilisel Eesti õpetajatest on vähemalt 50-aastased, suunal. LTT lõpetajate osakaalu kõrghariduses 30-aastasi ja nooremaid õpetajaid on üld­ on mõjutanud erialastipendiumid, IT Akadee- hariduskoolides u 11%. Eriti napib nii praegu mia programm, sh sektori ettevõtete toetus kui eeldatavasti tulevikus reaalainete ja mate- programmile, LTT ja teaduse populariseeri- maatika õpetajaid, samuti on puudujääk juba mise meetmed ning kõrghariduse rahvus­ praegu teravamalt tunda maapiirkondades, vahelistumist, mobiilsust ja järelkasvu toetavad kus ei ole võimalik aineõpetajatele tagada meetmed. Kindlasti mõjutab noorte valikuid ka täiskoormusega töötamist. Teisalt ei ole noorte tööturuperspektiiv. seas huvi õpetajakoolituse erialade vastu kuigi suur (konkursinäitaja11 õpetajakoolituse eriala- 9. Eesti õpetajate palgakasv on olnud üks dele ülikoolides oli 2018. aasta andmetel alla OECD riikide kiiremaid − viimase kuue aas- keskmise e 0,9) ja kuigi õpetajaametisse sise- taga on üldhariduskoolide õpetajate kesk- nemiseks on ka alternatiivseid teid (magistri- mine brutokuupalk10 kasvanud ligi 60%: kui kraadi järgne õpetajakutse omandamine), ei 2012. aastal oli munitsipaalkoolide õpetajate pruugi juurdekasv kompenseerida lähiaastate keskmine brutokuupalk veidi üle 800 euro, asendusvajadust. siis 2018. aastal oli see 1475 eurot ja moo- dustas 113% sama aasta Eesti keskmisest 11. Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25–64-aastased) osakaal on aasta-­aastalt 8 Allikas: EHIS. vähehaaval kahanenud – kui 2010. a oli ilma 9 Allikas: EHIS. 10 Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet. 11 Allikas: SAIS.

48 erialase või kutsealase hariduseta 31,7% rühma osalus 1,9%, siis 2018. aastal u 4 korda 25–64-aastastest, siis 2018. aastal – 27%. kõrgem – 7,3%. See on väga positiivne, kuna Tööturul on kõige haavatavamad need, kel nii Eestis kui ka teistes riikides ilmneb tendents, on põhiharidus või sellest madalam haridus. et nii formaal- kui mitteformaalõppes osalevad Keskhariduseta inimesed on sagedamini vähem need sotsiaaldemograafilised grupid, töötud (25−64-aastaste keskhariduseta kes seda just rohkem vajaksid – madalama inimeste seas oli töötuse määr 2018. a 8,4% haridustasemega­ vanemad inimesed. vs 4,8% keskmiselt) või hoopis tööturult eemal (25–64-aastaste kesk­hariduseta 13. Eesti keelt vähemalt tasemel B1 valdavate inimeste tööjõus osalemise määr oli 2018. a vene õppekeelega põhikooli lõpetajate15 71% vs 84,5% keskmiselt), ka on neil sage- osakaal on võrreldes 2011. aastaga küll pisut damini madalamad palgad. 2018. aastal paranenud (56% – 2011, 61% – 2018), kuid oli 25–64-aastasi keskhariduseta inimesi aastaks 2020 seatud sihi (90%) saavuta- Statistikaameti andmeil 83 220, kõige enam mine pole reaalne. Et kajastada paremini oli neid 25–29-aastaste seas (u 17%) ja kõige kõigi eesti keelest erineva emakeelega noorte vähem – 50–54-aastaste seas (u 5%). eesti keele oskuse arengut, sõltumata sellest, kas nad õpivad eesti või vene õppekeelega Eri- või kutsealase hariduseta inimeste koolis või eesti keelekümbluses, jälgime lisaks osakaalu vähendamiseks on oluline vähen- vene õppekeelega põhikooli lõpetajate eesti dada katkestamist formaalhariduses ja tõsta keele oskusele ka teiste eesti keelest erineva täiskasvanute osalust kutse- ja kõrghariduses. emakeelega põhikoolilõpetajate eesti keele Katkestamiste arvutamisel kutsehariduses oskust16 – 2018. aastal saavutas neist eesti võeti 2018. aastast alates kasutusele uus keeles vähemalt B1-taseme 69,2%. metoodika – nt ei loeta enam katkestajaks neid õpilasi, kes on jätkanud õpinguid samas 14. Pärast gümnaasiumide eestikeelsele õppele koolis, ja teisalt võetakse arvesse ka neid õpi- üleminekut on gümnaasiumilõpetajate eesti lasi, kes on asunud õppima õppeaasta kestel. keele oskus paranenud. Kui siis jäi EHISe ja Seetõttu ei ole 2018. aasta katkestamisnäitaja EISi andmeil B2-keeletase saavutamata 23%-l kutsehariduses (23,1%) üks-ühele võrreldav lõpetajatest, siis 2018. aastal – 19%-l. Kasva- varasemate, väärtuse poolest väiksemate nud on ka nende noorte osakaal, kes soori- näitajatega, küll aga aitab paremini hinnata tavad B2-taseme eksami kõrgel tasemel (üle õppija õpikäitumist. 75 punkti) ja võiksid teha gümnaasiumi lõpus hoopis C1-taseme eksami – viimastel aastatel 12. Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise on ligi 2/3 eesti keel teise keelena riigieksami määr on tõusnud 2018. aastal kõigi aegade sooritanutest saanud sellise kõrge tulemuse. rekordilisele tasemele. Eesti tööjõu-uuringu12 küsitluse andmete kohaselt osales eelmi- 2018/2019. õa-l töötab Eesti üldharidus- sel aastal täiskasvanute õppes 19,7 protsenti koolides 15 465 õpetajat, kellest 94% oskab 25–64-aastastest elanikest, mis on 2,5 prot- eesti keelt vähemalt B2-tasemel ning 88% – sendi võrra rohkem kui 2017. aastal. Sellega ­C1-­tasemel. Need näitajad ei ole viimastel tõusis Eesti Euroopa Liidu riikidest neljandale aastatel oluliselt paranenud – 2012. aastal kohale. Elukestvas õppes osalemise määr on valdas riigikeelt vähemalt B2-tase­mel 93% ja kasvanud eelkõige mitteformaalõppes osale- ­C1-tasemel – 87% üldhariduskoolide õpeta- mise arvel, aga kasvanud on ka täiskasvanute jatest. Mõnevõrra madalam on koolieelsete osalus kutse- ja kõrghariduses. Kutseõppes lasteasutuste õpetajate eesti keele oskus. näiteks oli 2018. aastaks täiskasvanud õppijate 2018/2019. õppeaastal oli üldhariduskoolide, osakaal tõusnud 39,6%ni13. Iseloomulik on, et kutseõppeasutuste ja koolieelsete lasteasu- osalus kasvab kõige kiiremini kolmanda hari- tuste peale kokku 1929 õpetajat (8% kõigist dustasemega täiskasvanute seas, ent viimastel õpetajatest), kelle eesti keele oskus ei vasta aastatel on positiivne olnud madala haridus- nõuetele. Keeleoskuse tõstmine pole aga olu- tasemega (põhiharidus ja madalam) ela- line mitte ainult eestikeelsele õppele ülemine- nike järjest aktiivsem osalemine elukestvas kuks (nt gümnaasiumides), vaid ka sellepärast, õppes14 – kui veel 2010. aastal oli selle siht- et koolides, kus õpetajate keeleoskus ei vasta nõuetele,17 on ka õpilaste keeleoskus nõrgem. 12 Uuringuga hinnatakse Eesti tööturu olukorda. Kogutud andmeid kasutatakse majanduse ja tööturu olukorra 15 Allikas: Innove ja EHIS. jälgimiseks ja riiklike poliitikate mõju hindamiseks. 16 Allikas: Innove ja EHIS. 13 Allikas: EHIS. 17 Eesti õppekeeles või eesti keelt õpetavad õpetajad – 14 Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuringu andmed. vähemalt C1, kõik muud õpetajad – vähemalt B2.

49 Noortevaldkond

1. 2015. aastal mõõdeti esmakordselt noorte 3. Oluliselt on paranenud noorsootöö piir- rahulolu noorsootööga. Rahulolu kõigi noor- kondlik kättesaadavus, mida mõõde- sootöö tegevustega oli keskmiselt 86% takse noorte arvuga huvikooli (369 noort) (rahul või väga rahul olijate osakaal) ja ja noorte­keskuse kohta21 (989 noort). 2017. aasta mõõtmisel jäi see tase samaks. 2020. aasta sihid on vastavalt 400 ja 1000. Kitsamalt huviharidusega oli 2017. a andme- tele tuginevalt rahul 91%. 4. Noorte osalemisega seoses on seiratud ka organiseeritud osalusvõimaluste (noorte 2. Noorsootöö tulemused on olnud positiivsed. volikogud jms) arvu. Seda indikaatorit tuli Kasvanud on noorte osalemine noorsoo- 2018. aastal seoses haldusreformiga muuta töös18 ehk nende noorte osakaal, kes võtsid (kui alles jäi 79 KOVi, ei olnud enam võimalik osa huviharidusest, laagritest, malevatest saavutada 2020. aastaks seatud sihti 200). või osalesid aastatoetust saanud üleriigiliste Alates 2018. a, mõõdetakse noorte osalus- noorteühingute tegevuses või KOV noor- võimaluste taset osakaaluna omavalitsuste tevolikogudes ja noorte aktiivgruppides – koguarvust – esimese mõõtmise tulemusena 2018. aastal osales noorsootöös 57,8% 2018. a on see 74,4%, aasta 2020 sihttase- kõigist 7–26-aastastest noortest (võrdluseks meks on seatud 89%. Positiivne on seejuures, – 2010. a oli kaasatud 37% noori). Seda et nende omavalitsuste osakaal, kus noortel on võimaldanud ka noorsootöös osalemise on vähemalt üks organiseeritud osalusvõima- võimalusi pakkuvate asutuste arvu kasv – nt lus, on 2018. aastal suurem kui 2017. aastal. huvikoolide arv19 on kasvanud kümne aas- Seega liigutakse õiges suunas, sihttaseme taga enam kui kaks korda – ­363-lt 2009. saavutamiseks on oluline nii KOVide kui ka aastal 750-le 2018. aastal, mis tähendab, noorte toetamine. et 1000 noore kohta on neid nüüd 2,71 (2009. a – 1,12). Avatud noortekeskuste arvu 5. Noorsootöötajate kompetentsus paraneb, kasv20 on tagasihoidlikum – 222-lt­ (2009. a-l) kuid tähelepanu vajab noorsootöötaja kutse 280-le (2018. a-l), aga samas on need väärtustamine (OSKA andmetel on 90%-l maapiirkondades huvikoolidega võrreldes noorsootöötajatest kõrgharidus, kuid neist noortele rohkem kättesaadavad. Üle 70 000 60%-l puudub eriharidus või kutse noorsoo- noore ehk umbes pool kõigist noortest töö alal). huvikooliõppuritest õpivad spordi valdkonna õppekavadel, veidi enam kui neljandik – muusika ja kunsti valdkonna õppekavadel. Teistes valdkondades on osalus väiksem – näiteks vaid veidi üle 3% kõigist huvikooli­ õppuritest osaleb tehnika või looduse vald- konna õppekavadel. Samal ajal tehnika ja looduse valdkonna huvialadega tegeldakse pigem üldhariduskoolide huviringides.

18 Allikas: HTMi arvutused EHISe ja ENTK andmete põhjal. 19 Allikas: EHIS. 20 Allikas: ENTK. 21 Allikas: Statistikaamet, HTM, ENTK.

50 Teadus ja innovatsioon

1. Teadlaste aktiivsust ja teaduse kõrget taset 4. Doktorantuuri lõpetajaid oli 2018. aas- näitav publitseerimisaktiivsus on suure­ tal 24426. Seda on veidi vähem kui eelne- nenud (2017. a üle 1600 kõrgetasemelise val, 2017. aastal ning 2020. aasta siht – artikli miljoni elaniku kohta)22. Sellega on 300 lõpetajat aastas – on kaugel. Üheks 2020. aastaks seatud eesmärk (1600 artiklit) doktori­õppe tulemuslikkuse tõusu aluseks täidetud. Eesti teadus- ja arendustegevuse võib saada viimase viie aastaga hüppeliselt ning innovatsiooni strateegias (TAI stratee- kasvanud välisdoktorantide arv ja osakaal: gia) on seatud eesmärk jõuda tasemele, kus 2018. aastal oli doktorantuuri sisseastuja- 11% Eesti kõrgetasemelistest teadusartikli- test pea iga kolmas välismaalane. Samas on test kuuluks 10% maailmas enim tsiteeritud katkestamine kõrge (katkestajaid rohkem teadusartikli hulka. Viimasel viiel aastal on see kui lõpetajaid) ning tuleb arvestada ka sel- olnud 7,4–8,2%, 2017. aastal – 8,2%23. lega, et doktorantuuri asuvad lõpetama need aasta­käigud, mil vastuvõtuarvud olid oluliselt 2. Statistikaameti andmete järgi on Eesti tea- väiksemad, võrreldes perioodiga 2010– dus- ja arendustegevuse investeeringute 2012. Seda enam tuleb tähelepanu pöörata tase alates 2012. aastast olnud languses: doktorikraadi omandanute rakendamisele nii 2,31%-lt SKP-st (2011) oleme langenud avalikus kui erasektoris, et nad saaksid oma 1,29%-ni (2017), sh on ettevõtlussektori võimeid ja oskusi ühiskonna arengute huvi- investeeringud langenud 1,48%-lt ­0,66%-le. des parimal viisil kasutada. Eesti TA süsteemi eripära on kõrge projek- tipõhisus (baasrahastuse väike osakaal) ja 5. Eesti koht Euroopa innovatsiooni tule- välismaiste rahastusallikate (tõukefondid mustabelis on nn mõõdukate innovaatorite ja Horisont 2020) suur osakaal teaduse grupis. Riikide pingereas koondindikaatori rahastamises. 2018. aasta lõpust aktivee- arvestuses oleme viimastel aastatel lange­ rus ühiskondlik debatt teaduse rahastamise nud (2017 – 17. koht) ja liigume seatud ümber, aasta lõpus allkirjastati erakondade sihist (11. koht) üha kaugemale. Eesti teadus ülene Eesti teaduslepe, mis seadis sihi jõuda paistab selles tabelis silma kõrgetasemeliste 3 aasta jooksul avaliku sektori TA rahastuses rahvusvaheliste publikatsioonidega seotud 1%ni SKP-st. näitajate poolest, rahvusvahelises võrdluses jääme aga alla ettevõtluse innovatsiooninäita- 3. Kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste jate poolest. ekspordi osakaal24 on viimasel neljal aastal olnud üle 14% kogu ekspordist (2015. a – 15,4%). Kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste sektorite hõive osakaal koguhõives25 on viimase viie aastaga kasvanud 6,7%-lt 8,3%- ni (2017), 2020. aasta eesmärk on 9%. Kaudselt näitab teaduse panust majandusse ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta (% ELi keskmisest), mis 2017. a oli 74,4% ning jääb maha 2020. aastaks seatud sihist (80%).

22 Allikas: EUROSTAT, Thomson Reuters Web of Science. 23 Allikas: Innovatsiooniliidu tulemustabel (European Inno- vation Scoreboard). 24 Allikas: Statistikaamet. 25 Allikas: Eurostat. 26 Allikas: www.haridussilm.ee.

51 Eesti keel ja eestlus

1. Emakeeleoskuse näitajad on nii gümnaa- 3. Eesti keelt oskavate mitte-eestlaste osa- siumi kui ka põhikooli eesti keele lõpu­eksami kaal on kümne aasta jooksul kasvanud, tulemuste põhjal pikemas vaates pare- nende osakaal kõigist mitte-eestlastest on nenud, kuigi viimasel kahel aastal toimus tõusnud 2018. aastal 68,8%ni (2008. a – väike tagasiminek (2017/2018. õa-l oli eesti 61,2%). Paranenud on peamiselt kuni keele kui emakeele lõpueksami keskmine 30-aastaste mitte-eestlaste eesti keele oskus. tulemus põhikoolis 73,7 ja gümnaasiumis – Eesti tööturul edukaks toimetulekuks on aga 62,2 punkti; võrdluseks – 2007/2008. õa-l vaja väga head eesti keele oskust – kui eest- vasta­valt 68,4 ja 57,7 punkti)27. Viimastel lastest ja hea keeleoskusega mitte-eestlastest aastatel on kasvanud nende osakaal, kes töötab juhi või tippspetsialistina ligi 40%, siis saavutavad eesti keel emakeelena riigieksamil keskmise keeleoskusega mitte-eestlastest 80 ja rohkem punkti ning vähenenud nende umbes 15% ning eesti keele oskuseta mit- osakaal, kelle tulemus on alla 20 punkti. te-eestlastest veidi üle 10%.

2. Eesti keele õppes väljaspool Eestit28 on 4. Võõrkeelte oskus (nii inglise, vene kui ka viimastel aastatel olnud stabiilne väliskõrg­ saksa keele oskus) Eesti 15–74-aastaste koolides eesti keelt õppivate üliõpilaste täiskasvanute seas paraneb. 2018. aastal arv (2018/2019. õa-l – 950), kasvanud oskas vähemalt kaht kodusest keelest erine- on välismaal eesti keelt õppivate laste arv vat keelt 60,7% 15–74-aastastest (2008. a – (2018/2019. õa-l − 3700; võrdluseks – 53,6%)29. Esimese võõrkeele õppimine on 2009/2010. õa-l oli neid 1330). Samuti on Eesti üldhariduskoolides kohustuslik alates kasvanud välismaal eesti keelt õpetavate kolmandast klassist, siiski õppis 2018/2019. üldharidus- ja pühapäevakoolide, seltside, õa-l juba 25% 1. ja 2. klassi lastest vähemalt lasteaedade, mudilasringide ja keelekursuste üht võõrkeelt30. arv (2018/2019. õa-l – 80); võrdluseks – 2009/2010. õa-l – 33). Eesti keele ja kultuuri 5. Eesti koolides (nagu mujalgi Euroopas) on õpet toetatakse 30 erinevas kõrgkoolis – neis võõrkeeltest populaarseim inglise keel – seda välisriikide kõrgkoolides, kus Eesti huvid seda õpib kokku üle kahe korra enam õpilasi kui nõuavad ja kohapealne valmisolek on olemas. sellele populaarsuselt järgnevat vene keelt (2018/2019. õa-l)31. 2018. a alguses valmi- Hinnanguliselt võib öelda, et praegu elab nud võõrkeelteoskuse mõju uuring näitas, välismaal ligikaudu 150 000–200 000 eest- et inglise keel tasub end ka tööturul kõige last. Statistikaameti andmeil on alates enam ära, väga hea inglise keele oskus annab 2015. aastast hüppeliselt kasvanud sisse- enamikus valdkondades olulise palgalisa. rändajate, sh Eesti kodakondsusega ja/või Tähelepanu vajab muukeelse elanik­ Eestis sündinud sisserändajate arv. Kokku on konna võõrkeelteoskus. Kui PIAAC 2012 aastatel 2004–2017 Eestisse sisse rännanud andmetel oli noorimas uuritud vanusegrupis 40 000 Eesti kodakondsusega isikut, neist u (16–24-aastased) inglise keele mitteoskajaid 24 000 aastatel 2015–2017. Tagasipöördu- eestlaste hulgas vaid 4%, siis vene kodukee- mise otsust mõjutab kõige enam perekond- lega inimeste hulgas rohkem kui iga neljas like ja sugulussidemete olemasolu Eestis, (27%). Vabalt valdajaid ja hästi toimetulijaid aga ka soov panustada Eesti arengusse ning oli seevastu eestlaste hulgas 80% ja muu- panna lapsed Eesti kooli. Lastega tagasipöör- keelse elanikkonna ­hulgas – 46%. dujatele on oluline lasteaia- ja koolikoha leid- mine ning laste kiire ning sujuv kohanemine Eesti haridussüsteemis. Seejuures on suure­ mad probleemid seotud laste eesti keele oskusega. Muuhulgas tagasipöördujate laste vajadusi silmas pidades on alustatud mitme- kultuurilise hariduse kontseptsiooni loomist.

29 Allikas: Statistikaamet. 27 Allikas: HTM. 30 Allikas: EHIS. 28 Allikas: HTM. 31 Allikas: EHIS.

52 Riigivalitsemine (arhiivindus)

1. Rahvusarhiivi uue peahoone Noora kasu- 4. Veebikülastuste koguarv küündis ka tuselevõtt 2017. a veebruaris taastas arhiivi 2018. aastal ümmarguselt 1,2 miljonini. võimekuse asutustelt dokumente vastu võtta. Kõige enam oli kasutajaid Saagas (395 000 2018. aasta lõpu seisuga on vaba hoidla- külastust), järgnes VAU (276 000 külastust), pinda kõigis Rahvusarhiivi hoonetes (7) kokku Rahvus­arhiivi koduleht (167 000 külastust) ja 16 907 riiulimeetrit. Säilitustingimused AIS (148 000 külastust). Teistest pühendu- paranesid hüppeliselt, 89% arhivaalidest numad on Saaga kliendid, neist igaüks tegi on nõuetekohastes hoidlatingimustes. kuus keskmiselt ühe pooletunnise külastuse, Kasutuse valdkonnas rakendati mitmeid uud- lapates korraga läbi pea 60 lehte. 450 000 seid töökorralduslikke ja tehnilisi lahendusi, AISi otsingu hulgas olid tavapäraselt kõige mis muutsid klienditeeninduse kiiremaks ja populaarsemad isikute ja asutuste nimedega paremaks. Noora on muutnud kogu organi- seotud päringud. satsiooni kompaktsemaks ja ka nähtavamaks. 5. 2018. aastal jätkus arhiivipedagoogika jõuline 2. Arhiivinduse valdkonnas on pidevalt kasva­ areng, milles on samuti teeneid nii Noora kui nud arhivaalide kättesaadavus veebis ka teiste majade avamisel üldhariduskoolide (kättesaadavad on 19,5 miljonit kujutist, ja ülikoolide õppuritele. Arhiivi­pedagoogilistes 2020. aasta eesmärk on 20 miljonit), viimasel tegevustes – arhiivitunnid, koolitused jm – aastal on tõusnud digitaalarhiive üle andnud osales 2017. aastal 1202 ja 2018. aastal arhiivimoodustajate arv (kokku 8, varem 5). 1758 inimest. See on arenev tegevussuund, Nende arhiivimoodustajate osakaal, kelle mistõttu arhiivipedagoogika suund on edas- põhitegevuse dokumendid on hinnatud, on pidi võetud ka üheks jälgitavaks indikaatoriks kasvanud 98%-le ehk suure tõenäosusega (indikaatori hinnatud arhiivi­moodustajate on aastaks 2020 hinnatud kõigi arhiivi­ osakaal asemel, mis on juba täidetud). moodustajate põhitegevus- ja juhtimisfunkt- sioonide dokumendid. 6. Rahvusarhiivi publitseerimistegevus kesken- dus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga seotud 3. 2018. aasta jooksul arendati põhifunktsio- publikatsioonide väljaandmisele (nt Konstan- naalsuses välja Rahvusarhiivi elektrooniline tin Pätsi biograafia, riigikantselei ja haridus- koostöökeskkond arhiivväärtusega teavet ministeeriumi ajalooraamatud, Eesti hümnile loovate asutustega (Astra), mille eesmärgiks pühendatud vinüülplaat). Kokku ilmus 9 on koondada kõik arhivaalide väärtuse hinda- teaduspublikatsiooni ja 10 muud trükist. misega seotud töövood ja dokumendid ühte, vähendades nii bürokraatiat ja lihtsustades info leidmist ja kasutamist.

53 Üldhariduskoolide õpetajaskonna liikuvus EHISe andmetel

Analüüsi koostamise tingisid eelmise aasta 2013/14. õppeaastast on lisandunud rohkem haridusministeeriumi aasta-analüüsis „Õpetaja- õpetajaid, kui on olnud viimast õppe­aastat koolituse lõpetanud ja alustavad õpetajad EHISe tööl olnud õpetajaid. andmetel“ (Selliov et al. 2018) esile toodud kit- saskohad: liiga vähesed õpetajakoolituse lõpeta- »» Vaadeldes selliste õpetajate karjääriteed, kes nud asuvad kooli tööle ja jäävad tööle. Ka OSKA töötasid alates 2008/09. õppeaastast pide- raport „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadu- valt järgmised kümme õppeaastat, saab esile sele: haridus ja teadus“ (Mets et al. 2018) toob tuua, et õpetajad on lojaalsed oma tööand- teravalt välja õpetajate asendusvajaduse teema. jale – 81% õpetajatest ei vahetanud nime- Õpetajate ametist lahkumine ja selle mõjutegurid tatud perioodil kordagi kooli. Stabiilselt ühes on ka paljude mujal maailmas läbi viidud uurin- koolis töötamine tagab õpetajale tõenäoliselt gute fookuses. Artiklis võetakse vaatluse alla võimaluse töötada suurema koormusega, Eesti üldhariduskoolide õpetajate liikuvus, nende mitmes koolis töötamine osutab pigem vaja- karjääritee kulg ja see, millistel tegevusaladel on dusele töötada suurema koormusega. Kõige hõivatud endised õpetajad. sagedamini anti tunde II ja III kooliastmes, II, III kooliastmes ja gümnaasiumis või I ja II Peamised järeldused kooli­astmes, 2017/18. õppeaastaks oli güm- naasiumiastmes õpetamine vähenenud. Õpe- »» Haridussüsteemi tasandil ei ole õpetajate lah- tajad, kes olid perioodil 2008/09–2017/18 kumine üldhariduskoolidest viimasel kümnel vähemalt korra tööandjat vahetanud, olid õppeaastal olnud ulatuslik probleem. Kui õpe- üldiselt seotud rohkemate õppeainete õpe- tajate voolavuse näitaja on kõrge konkreetses tamisega kui stabiilselt ühes koolis töötanud koolis, ei ole selle põhjused registriandmete õpetajad. analüüsi abil selgitatavad. »» Pärast õpetajaametist lahkumist üldhariduskoo- »» Riigi tasandil näitab viimase kümne õppe- lis juhi või tugispetsialistina töötamine on pigem aasta statistika, et vähemalt kolm aastat erandlik. järjest on koolis töötanud keskmiselt 83% üldhariduskoolide õpetajatest. »» 2017. aasta „Edukus tööturul“ andmete alusel on teada umbes neljandiku lahkunud õpeta- »» Eesti koolidest on viimase kümne õppeaasta jate edasine karjäär. Enim endiseid õpetajaid jooksul ühel õppeaastal keskmiselt lahkunud on hõivatud hariduse (15%), tervis­hoiu ja 13% õpetajatest. Koole, kust ei lahku ühtegi sotsiaalhoolekande (12%), avaliku halduse ja õpetajat, on nimetatud perioodil olnud aastas riigikaitse; kohustusliku sotsiaal­kindlustuse keskmiselt 83 (16% kõigist koolidest), kõrge (12%), kutse-, teadus- ja tehnikaalase tege- lahkunute osakaaluga (>24% kõigist õpeta- vuse (10%) ning hulgi- ja jaekaubanduse; jatest) on olnud viimase kümnendi jooksul mootorsõidukite ja mootorrataste remondi aastas keskmiselt 70 kooli (13% kõigist kooli­ (10%) tegevusaladel. dest) – neist on lahkunud aastas keskmiselt kuus õpetajat. »» Koolist lahkumise seiramiseks soovitatakse lisaks aastasele koolist lahkujate määrale »» Suurema õpetajate voolavusega koolides on vaadelda ka kogu perioodi alguses noore- lahkunud enamikus kvalifikatsiooninõuetele mate kui 60-aastaste õpetajate tööl püsimise mittevastavad tähtajalise lepinguga õpetajad. määra kuni viie aasta jooksul, kogu vaatlus­ Õpetajate lahkumise määr on suurem kui aluse perioodi keskmist koolis lahkujate 24% enamasti väikestes koolides. määra ning seda, kas koolis õpetajana alusta- nud jätkavad tööd kuni viie aasta jooksul ning »» Kõrge õpetajate voolavusega koolides on vajaduse korral ka kogu õpetajaskonna tööl õpetajate keskmine koormus Eesti keskmi- püsimise määra kuni viie aasta jooksul. sest madalam.

»» Suur osa õpetajaid liigub koolide vahel, mitte hariduse ja teiste majandussektorite vahel.

»» Üldhariduskoolide õpetajate liikuvu- sega on seotud positiivne trend – alates

54 Andekad Eesti hariduses

Hariduspoliitikas on andekust seni mõistetud Eesti hariduskorraldus pakub andekate õpilaste eelkõige haridusliku erivajadusena, mis väljen­dub õppe mitmekesistamiseks ja kohandamiseks mit- kõrgetes võimetes, tänu millele on õppijal eeldus meid võimalusi. Meetmete rakendamine sõltub näidata silmapaistvaid saavutusi. Andekate avas- siiski õpetaja oskustest ja hoiakutest ning sellest, tamata ja arendamata jätmine on oluline inim- kuivõrd oluliseks peetakse haridussüsteemis vara potentsiaali raiskamine eriti Eesti-suguse andekatele lisavõimaluste pakkumist. väikeriigi jaoks, kus tööealiste inimeste arv on demograafiliste suundumuste tõttu kahanemas Analüüs keskendub andekuse avastamisele ja ning aina olulisemaks muutub vajadus suuren- arendamisele eelkõige üldhariduses, kuid ande- dada kõrgtehno­loogiliste ja teadusmahukate kate toetamine on kahtlemata oluline ka teistel töökohtade osakaalu. haridustasemetel ning samuti mitteformaalse hariduse kaudu. Analüüsis käsitletakse, miks on Andekuse kõiki aspekte hõlmav ja samal ajal andekate avastamine ja arendamine oluline, kui- lihtsasti hoomatav määratlemine on keeru­kas das andekust defineeritakse ja milliseid võimalusi nii teaduses kui ka poliitikakujunduses. Seetõttu on andekuse avastamiseks, mida juba andekate räägi­takse pigem mudelitest, mis käsitlevad toetamiseks tehakse ning millest on ehk veel erinevaid andekuse avaldumist ja arendamist puudu jäänud. mõjutavaid tegureid. Raskustest hoolimata on siiski väga oluline andekust mõista, sest teadvus­ tamata tegureid, mis andekuse avaldumist mõjutavad, ei ole võimalik andekate avastamist ja arendamist hariduses ja ka ühiskonnas sel- leks kõige paremini sobivamate meetoditega toetada. Sünnipärased eeldused on andekuse avaldumise ja välja arendamise aluseks, kuid suurt rolli mängivad ka paljud muud tegurid, muu hulgas see, kas ja milliseid võimalusi suudab andekatele pakkuda haridussüsteem.

55