MAHLAKUU/LEHEKUU (APRILL/MAI) 2/2014 TULEKUL 25. ROHELISTE RATTARETK „KUIDAS ELAD, MÄRJAMAA?” RAIL BALTICU LÕHUVAD KAITSEALASID RÖÖPAD VIHMAUSS KODULOOMAKS: KOMPOST OTSE KÖÖGIST JÄÄLINNU KANNUL 3.50 € autoriõigus3.50 MTÜ Loodusajakiri Mamma tunneb kevade maitseid! Mamma on sel kevadel salatilummuses. Poelettidele on jõudnud mõnu- salt apelsinimahlane Porgandisalat ning pehmelt majoneesine Kapsasalat. Mõlemad sobivad nagu valatult näiteks kevadsuvisele grillilauale. Ka Mamma armastatud Caesari salatite sari on uute vahemeremaitsetega täiendust saanud. Valikusse on lisandunud Kreekapärane salat juustu ja olii- videga – suurepärane lõunaamps neile, kes soovivad kerget ja maitsvat keha- kinnitust. Et salati iga koostisosa eriti isuäratavalt värske ja krõmps püsiks, serveerib Mamma seda taas oma eriti käepärases sektoriteks jaotatud karbis. Proovi kindlasti! Mamma. Mõnusalt oma. www.mamma.ee autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mamma tunneb JUHTKIRI Kuidas elad, Eestimaa? nr 2/2014 oheliste rattaretkel tunnen end alati nagu maa peremees, kevade maitseid! Toimetus: kes on väljasõidul ja käib oma valdusi üle vaatamas, sõites Peatoimetaja mööda Eestimaa teid. Vahel on küll silmil väike murekorts Helen Arusoo lagunenud aita nähes, aga enamasti noogutades tunnusta- tel 610 4107 valt: ilus, ilus! [email protected] Mõnus on uneleda ratta seljas läbi rohehämuse Eestimaa, Toimetaja kuulata tärkavat rohtu ja linnulaulu ning peatuda mõnes vin- Mats Kangur ges ja pärandlugudest ülekeevas paigas. Milline iidne koht, [email protected] milline vaade! Olen selle maa pärija ja mina elan siin! Toimetaja Aga tegelikult on see illusioon, et kogu Eestimaa on Ulvar Käärt minu kodu, väljaspool Tallinna olen kõikjal külaline, [email protected] (sise)turist. „Suureestlase” teadvust on minusse ilm- Toimetaja selt koolipõlvest peale sisendatud: oluline on, et oled eestlane, aga kas see- Juhani Püttsepp juures ka järvakas või virulane või harjukas, teisejärguline. Minu kodu [email protected] tähendab Eestimaad üldiselt, selle ühest servast teise, aga kui küsida, mida Keeletoimetaja mul täpselt on asja Setumaa või Märjamaa külakestega, ei oska sellele vas- Signe Siim tata. Aga tunne on vägev, olen rikas nagu peremees. [email protected] „Suureestlase” tunnet on vahel hädasti vaja. Kui mõtleme näiteks kuuma- Toimetaja dele kevadpäevadele 1988. aastal, mil toimus fosforiidisõda. Kas oleks saar- Toomas Jüriado lasi ja võrokesi pannud muretsema Virumaa saatus, kui poleks olnud laien- tel 742 1186 datud kodutunnet? Lembitu-aegadel ühtset Eestimaa-tunnet polnud, osad [email protected] maakonnad jäid sajanditetaguse vastupanuga ühinemata, ja vaat mis juhtus. Reklaam Ometi häbenen veidi suureestlase kodutunnet, linnainimesele omast. Elo Algma Kogu aeg on asja ja õiendmist paikadega, kus ma tegelikult ei ela. Kus on tel 610 4106 [email protected] minu väike maanurk, mis isamaa-paatosele kaalu annaks? Suvekodu ei lähe arvesse, seal olen vaid sisemigrant. Tellimine Filosofeerida pikalt ei saa, sest elu kiirrong tormab lähemale järjekord- tel 610 4105 sele kevadisele Roheliste rattaretkele, kus peab taas paisutama oma suur- [email protected] eestlase kodutunnet, kuna retke teema on üle-elusuurune projekt Rail Bal- Väljaandja tic. Keeruline, raskesti hoomatav ettevõtmine on see raudteevärk, mille Mamma on sel kevadel salatilummuses. Poelettidele on jõudnud mõnu- Endla 3, 10122 Tallinn projekti eestvedajate kiirustava õhina tõttu ei saa keegi täpselt aru, miks www.loodusajakiri.ee salt apelsinimahlane Porgandisalat ning pehmelt majoneesine Kapsasalat. looduskaitsjad jälle vinguvad. Raudteid ju ennegi ehitatud! Mitu korda Eesti- Mõlemad sobivad nagu valatult näiteks kevadsuvisele grillilauale. MTÜ Loodusajakiri juhatuse esimees maale! Siiski pole päris nii. Toon ainult ühe näite, mis eristab vanade raud- Tiina Talvi teede mõju uuest: Rail Balticu 240 km tunnikiiruse tagavad teed lõhuvad [email protected] Ka Mamma armastatud Caesari salatite sari on uute vahemeremaitsetega taradega meie loomade asurkonna kaheks. Kuidas need täpselt kaheks lõhu- Kujundus takse, räägib meie käesoleva numbri pealugu, ning ühtlasi kuuleme lisa ka täiendust saanud. Valikusse on lisandunud Kreekapärane salat juustu ja olii- Jaanus Koov Roheliste rattaretke väitlusõhtul. videga – suurepärane lõunaamps neile, kes soovivad kerget ja maitsvat keha- Nii et mingem rattaretkele ja arutagem Eestimaa peremeeste ringis, kui- Trükk AS Kroonpress kinnitust. Et salati iga koostisosa eriti isuäratavalt värske ja krõmps püsiks, das ühise kodu asju koos ajada. Ise oleme Eestimaa-tunde omaks tunnis- serveerib Mamma seda taas oma eriti käepärases sektoriteks jaotatud karbis. Ajakiri ilmub Keskkonnainvesteeringute tanud ja nüüd olgu meil kõigil asja iga tähtsa muutusega, mis kodumaal Proovi kindlasti! Keskuse toetusel. 6 numbrit aastas. sünnib. HELEN ARUSOO Mamma. Mõnusalt oma. Kuude nimed Loodusesõbras Jaanuar | Südakuu Juuli | Heinakuu Veebruar | Radokuu August | Põimukuu Märts | Urbekuu September | Sügiskuu Aprill | Mahlakuu Oktoober | Porikuu Autoriõigus, MTÜ Loodusajakiri, Mai | Lehekuu November | Kooljakuu Loodusesõber, 2014 Juuni | Pärnakuu Detsember | Jõulukuu www.mamma.ee autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kärnkonna pulmad Kuigi kevadekuulutajate nime- kirja kõige kõrgemal troonil istub sinilill, ei jää temast kau- gele maha ka konnad. Niipea kui ilmad vähegi soojemaks lähevad, tulevad nad oma talvitumispai- gast välja ning hakkavad kude- miskohta jõudnult kohe kaasat otsima. Tihtipeale on emakonnal kavalere rohkem kui üks ja see paneb lombid, tiigid ja kraavid kihama, kui nad häälekalt suurte pundardena ringi ujuvad. Kes- tab see möll nädalapäevade jagu, pärast seda saabub täielik vai- kus – eelnevast annab tunnistust üksnes vees hõljuv konnakude. Jaak Põder 2 3 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SISUKORD mahlakuu/lehekuu 2/2014 aprill/mai Leo LÄTTI JooNisTus 2 Loodusfoto. Jaak 30 Karvakala püüdes. 56 Pildi sünd. Margus Põder Ivar Jüssi Muts 5 Mahlakuu ja lehekuu 38 Roheliste rattaretk 58 Pildimõtisklused. Tiit looduses. Arne Ader „Kuidas elad, Leito 8 Sõnumeid meilt ja Märjamaa?” 61 Unistades. Aivar Leito mujalt 44 Roheliste rattaretk. 62 Köögifüüsika. Traadid 14 Viigrilood Kuidas elad, sildade vette ja elekter sisse! maa? 15 Fotonäitus „Susi ja Aare Baumer tema tegemised” Lätis 47 Roheliste rattaretk. Nuputa! Järtad Märjamaal 16 Rail Balticu 64 Ussipesa toas. Gunnel loodusmõjud. Ulvar 48 Roheliste rattaretk. Koba söödab kodus Käärt Tasase maanurga vihmausse jäätmetega. ankur – Harri Jõgisalu. 68 Raamaturott. 23 Viis argumenti Rail Reet Saar Balticu vastu. Hardo Toimetab Juhani Aasmäe 50 Roheliste rattaretk. Püttsepp Sipa pärn 26 Kuidas minust sai 70 Aja lugu loodusuurija? 52 Jäälinnu lugu. Riho 72 Vaata imet! Mati Kose jutu pani Kinks kirja Juhani Püttsepp. EsikAANE FOTO: KAidO HAAGEN Tagakaanel rattaretke päevakava ja kaart autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mahlakuu/lehekuu Autor Arne Ader Kui siilil on valkjas rinnaesine ja sama tooni ristivööt silme all, siis on ta lõunasiil. Eestis kohtame seda liiki vaid lõunapiiri läheduses. „Ei takista vallid, ei takista kraav, kui kokku tahab saada üks õnnelik paar,” kõneleb kihnlaste laulusalm. Ja just nii see looduses ongi! Vaadake vaid seda kudemispaika rändavat rohukonna, kelle pulmatee läheb läbi lumehangede ja üle jääväljade. Ondatra ujub oma jõekaldasse rajatud uru suunas, konnaosjad suus. Närilise menüüsse kuulub oma poolsada taimeliiki, osjad on tema üks lemmiktoit. Mahlakuul roomavad rästikud talvitusurgudest välja. Kui urusuue asub lumehanges, tuleb esimesed meetrid roomata lumes. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Lindude jaoks on mahlakuu pesaehituskuu. Kõikjal käib nüüd ehitusmaterjali hankimine: valge- toonekurg toob heinatuuste põlluservas vedelevast heinapallist, kühmnokk-luik kaevandab ehituseks sobivat heina ja oksi jõelammi lepikus. Üle Emajõe luha voolavas tulvavees sirguvad varsakabjad Haeska lahele on tekkinud esimesed veetõusuga võidu. vabaveelahvandused, kuhu koondub suurel hulgal Esimesed kuldsed linde: sõtkaid ja jääkosklaid, piil- ja viuparte, luiki lilleseaded ilmuvad ja kajakaid, kaks merikotkast ka! Rannarahvas on Palupõhja luhale juba kutsunud seesuguseid linde koondavaid veesilmi vee kõrgseisu ajal. rõõmusilmadeks. Lumemütsid Mätastarn on meie vahtraõitel. rohkem kui 70 tarnaliigi seas tõeline kuulsus ja seda eelkõige tänu Edgar Valteri köitvatele lasteraamatutele. Soostuvatel luhtadel moodustab mätastarn ainuomase mustriga maastikke, mida kutsume pokumaaks. 6 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Lepp õitseb. Näeme Linavästrik kahte moodi kümbleb. Siin õisikuid: pikad on kaks ühes: pruunikaskollased on sulestikuhooldus ja isasurvad ja lühikesed lõbu ühekorraga! punased emasurvad. Viimastest arenevad sügiseks kaharad lepakäbid. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 7 EMM R Isasilves sai us AAN jälitusseadme J 26. radokuul teatasid Raido Kont ja Jaanus Remm, et päev varem püüti Järvamaal Imavere jahiseltsi hoitavalt maalt kinni isane ilves, kes oli heas seisundis ja kaalus 20,5 kg. Loomale pandi telemeetriakaelus ning vabastati elusa ja tervena oma looduslikku elupaika. Jälgimisseade saadab mobiililevi vahendusel muidu kätte- ÕNUMEID MEILT ÕNUMEID S saamatut teavet suurkiskja elu ja käitumise kohta. Täpsemalt kogutakse teavet looma kodupiirkonna, liikumise ja toitumise kohta. Selle põhjal on võimalik teaduslikult selgitada ilveste ja nende peamiste saakloomade metskitsede vahelisi suh- teid, planeerida jahikorraldust ning muuta keskkonnakorraldus loodushoidlikumaks. Telemeetriakaelusega ilves on saanud jälle vabadusse.