Autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

2/2014

(aprill/mai) mahlakuu/lehekuu

3.50 € MTÜ Loodusajakiri autoriõigus

?”

k k

ööp

amaa

ulekul ulekul

uidas elad, elad, uidas 5. Roheliste Roheliste 5.

M K „ mauss koduloomaks: koduloomaks: mauss ih Jäälinnu kannul Jäälinnu kompost otse köögist V Rail Balticu kaitsealasid lõhuvad Mamma tunneb kevade maitseid!

Mamma on sel kevadel salatilummuses. Poelettidele on jõudnud mõnu- salt apelsinimahlane Porgandisalat ning pehmelt majoneesine Kapsasalat. Mõlemad sobivad nagu valatult näiteks kevadsuvisele grillilauale.

Ka Mamma armastatud Caesari salatite sari on uute vahemeremaitsetega täiendust saanud. Valikusse on lisandunud Kreekapärane salat juustu ja olii- videga – suurepärane lõunaamps neile, kes soovivad kerget ja maitsvat keha- kinnitust. Et salati iga koostisosa eriti isuäratavalt värske ja krõmps püsiks, serveerib Mamma seda taas oma eriti käepärases sektoriteks jaotatud karbis. Proovi kindlasti!

Mamma. Mõnusalt oma.

www.mamma.ee autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mamma tunneb Juhtkiri Kuidas elad, Eestimaa? nr 2/2014 oheliste rattaretkel tunnen end alati nagu maa peremees, kevade maitseid! Toimetus: kes on väljasõidul ja käib oma valdusi üle vaatamas, sõites peatoimetaja mööda Eestimaa teid. Vahel on küll silmil väike murekorts Helen Arusoo lagunenud aita nähes, aga enamasti noogutades tunnusta- tel 610 4107 valt: ilus, ilus! [email protected] Mõnus on uneleda ratta seljas läbi rohehämuse Eestimaa, Toimetaja kuulata tärkavat rohtu ja linnulaulu ning peatuda mõnes vin- Mats Kangur ges ja pärandlugudest ülekeevas paigas. Milline iidne koht, [email protected] milline vaade! Olen selle maa pärija ja mina elan siin! Toimetaja Aga tegelikult on see illusioon, et kogu Eestimaa on Ulvar Käärt minu kodu, väljaspool Tallinna olen kõikjal külaline, [email protected] (sise)turist. „Suureestlase” teadvust on minusse ilm- Toimetaja selt koolipõlvest peale sisendatud: oluline on, et oled eestlane, aga kas see- Juhani Püttsepp juures ka järvakas või virulane või harjukas, teisejärguline. Minu kodu [email protected] tähendab Eestimaad üldiselt, selle ühest servast teise, aga kui küsida, mida Keeletoimetaja mul täpselt on asja Setumaa või Märjamaa külakestega, ei oska sellele vas- Signe Siim tata. Aga tunne on vägev, olen rikas nagu peremees. [email protected] „Suureestlase” tunnet on vahel hädasti vaja. Kui mõtleme näiteks kuuma- Toimetaja dele kevadpäevadele 1988. aastal, mil toimus fosforiidisõda. Kas oleks saar- Toomas Jüriado lasi ja võrokesi pannud muretsema Virumaa saatus, kui poleks olnud laien- tel 742 1186 datud kodutunnet? Lembitu-aegadel ühtset Eestimaa-tunnet polnud, osad [email protected] maakonnad jäid sajanditetaguse vastupanuga ühinemata, ja vaat mis juhtus. Reklaam Ometi häbenen veidi suureestlase kodutunnet, linnainimesele omast. Elo Algma Kogu aeg on asja ja õiendmist paikadega, kus ma tegelikult ei ela. Kus on tel 610 4106 [email protected] minu väike maanurk, mis isamaa-paatosele kaalu annaks? Suvekodu ei lähe arvesse, seal olen vaid sisemigrant. Tellimine Filosofeerida pikalt ei saa, sest elu kiirrong tormab lähemale järjekord- tel 610 4105 sele kevadisele Roheliste rattaretkele, kus peab taas paisutama oma suur- [email protected] eestlase kodutunnet, kuna retke teema on üle-elusuurune projekt Rail Bal- Väljaandja tic. Keeruline, raskesti hoomatav ettevõtmine on see raudteevärk, mille Mamma on sel kevadel salatilummuses. Poelettidele on jõudnud mõnu- Endla 3, 10122 Tallinn projekti eestvedajate kiirustava õhina tõttu ei saa keegi täpselt aru, miks www.loodusajakiri.ee salt apelsinimahlane Porgandisalat ning pehmelt majoneesine Kapsasalat. looduskaitsjad jälle vinguvad. Raudteid ju ennegi ehitatud! Mitu korda Eesti- Mõlemad sobivad nagu valatult näiteks kevadsuvisele grillilauale. MTÜ Loodusajakiri juhatuse esimees maale! Siiski pole päris nii. Toon ainult ühe näite, mis eristab vanade raud- Tiina Talvi teede mõju uuest: Rail Balticu 240 km tunnikiiruse tagavad teed lõhuvad [email protected] Ka Mamma armastatud Caesari salatite sari on uute vahemeremaitsetega taradega meie loomade asurkonna kaheks. Kuidas need täpselt kaheks lõhu- Kujundus takse, räägib meie käesoleva numbri pealugu, ning ühtlasi kuuleme lisa ka täiendust saanud. Valikusse on lisandunud Kreekapärane salat juustu ja olii- Jaanus Koov Roheliste rattaretke väitlusõhtul. videga – suurepärane lõunaamps neile, kes soovivad kerget ja maitsvat keha- Nii et mingem rattaretkele ja arutagem Eestimaa peremeeste ringis, kui- Trükk AS Kroonpress kinnitust. Et salati iga koostisosa eriti isuäratavalt värske ja krõmps püsiks, das ühise kodu asju koos ajada. Ise oleme Eestimaa-tunde omaks tunnis- serveerib Mamma seda taas oma eriti käepärases sektoriteks jaotatud karbis. Ajakiri ilmub Keskkonnainvesteeringute tanud ja nüüd olgu meil kõigil asja iga tähtsa muutusega, mis kodumaal Proovi kindlasti! Keskuse toetusel. 6 numbrit aastas. sünnib. Helen Arusoo

Mamma. Mõnusalt oma. Kuude nimed Loodusesõbras

Kuigi kevadekuulutajate nimekirja kõige kõrgemal troonil istub sinilill, ei jää temast kaugele maha ka konnad. Niipea kui ilmad vähegi soojemaks lähevad, tulevad nad oma talvitumispai- gast välja ning hakkavad kude- miskohta jõudnult kohe kaasat otsima. Tihtipeale on emakonnal kavalere rohkem kui üks ja see paneb lombid, tiigid ja kraavid kihama, kui nad häälekalt suurte pundardena ringi ujuvad. Kes- tab see möll nädalapäevade jagu, pärast seda saabub täielik vai- kus – eelnevast annab tunnistust üksnes vees hõljuv konnakude.

Jaak Põder

2 3

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SISUKORD mahlakuu/lehekuu 2/2014 aprill/mai

leo lätti joonistus

2 Loodusfoto. Jaak 30 Karvakala püüdes. 56 Pildi sünd. Margus Põder Ivar Jüssi Muts 5 Mahlakuu ja lehekuu 38 Roheliste rattaretk 58 Pildimõtisklused. Tiit looduses. Arne Ader „Kuidas elad, Leito 8 Sõnumeid meilt ja Märjamaa?” 61 Unistades. Aivar Leito mujalt 44 Roheliste rattaretk. 62 Köögifüüsika. Traadid 14 Viigrilood Kuidas elad, sildade vette ja elekter sisse! maa? 15 Fotonäitus „Susi ja Aare Baumer tema tegemised” Lätis 47 Roheliste rattaretk. Nuputa! Järtad Märjamaal 16 Rail Balticu 64 Ussipesa toas. Gunnel loodusmõjud. Ulvar 48 Roheliste rattaretk. Koba söödab kodus Käärt Tasase maanurga vihmausse jäätmetega. ankur – Harri Jõgisalu. 68 Raamaturott. 23 Viis argumenti Rail Reet Saar Balticu vastu. Hardo Toimetab Juhani Aasmäe 50 Roheliste rattaretk. Püttsepp Sipa pärn 26 Kuidas minust sai 70 Aja lugu loodusuurija? 52 Jäälinnu lugu. Riho 72 Vaata imet! Mati Kose jutu pani Kinks kirja Juhani Püttsepp. Esikaane foto: Kaido Haagen Tagakaanel rattaretke päevakava ja kaart autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mahlakuu/lehekuu Autor Arne Ader

Kui siilil on valkjas rinnaesine ja sama tooni ristivööt silme all, siis on ta lõunasiil. Eestis kohtame seda liiki vaid lõunapiiri läheduses.

„Ei takista vallid, ei takista kraav, kui kokku tahab saada üks õnnelik paar,” kõneleb kihnlaste laulusalm. Ja just nii see looduses ongi! Vaadake vaid seda kudemispaika rändavat rohukonna, kelle pulmatee läheb läbi lumehangede ja üle jääväljade.

Ondatra ujub oma jõekaldasse rajatud uru suunas, konnaosjad suus. Närilise menüüsse kuulub oma poolsada taimeliiki, osjad on tema üks lemmiktoit.

Mahlakuul roomavad rästikud talvitusurgudest välja. Kui urusuue asub lumehanges, tuleb esimesed meetrid roomata lumes.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Lindude jaoks on mahlakuu pesaehituskuu. Kõikjal käib nüüd ehitusmaterjali hankimine: valge- toonekurg toob heinatuuste põlluservas vedelevast heinapallist, kühmnokk-luik kaevandab ehituseks sobivat heina ja oksi jõelammi lepikus.

Üle Emajõe luha voolavas tulvavees sirguvad varsakabjad Haeska lahele on tekkinud esimesed veetõusuga võidu. vabaveelahvandused, kuhu koondub suurel hulgal Esimesed kuldsed linde: sõtkaid ja jääkosklaid, piil- ja viuparte, luiki lilleseaded ilmuvad ja kajakaid, kaks merikotkast ka! Rannarahvas on Palupõhja luhale juba kutsunud seesuguseid linde koondavaid veesilmi vee kõrgseisu ajal. rõõmusilmadeks.

Lumemütsid Mätastarn on meie vahtraõitel. rohkem kui 70 tarnaliigi seas tõeline kuulsus ja seda eelkõige tänu Edgar Valteri köitvatele lasteraamatutele. Soostuvatel luhtadel moodustab mätastarn ainuomase mustriga maastikke, mida kutsume pokumaaks.

6 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Lepp õitseb. Näeme Linavästrik kahte moodi kümbleb. Siin õisikuid: pikad on kaks ühes: pruunikaskollased on sulestikuhooldus ja isasurvad ja lühikesed lõbu ühekorraga! punased emasurvad. Viimastest arenevad sügiseks kaharad lepakäbid.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 7 emm R

Isasilves sai us aan jälitusseadme J

26. radokuul teatasid Raido Kont ja Jaanus Remm, et päev varem püüti Järvamaal Imavere jahiseltsi hoitavalt maalt kinni isane ilves, kes oli heas seisundis ja kaalus 20,5 kg. Loomale pandi telemeetriakaelus ning vabastati elusa ja tervena oma looduslikku elupaika. Jälgimisseade saadab mobiililevi vahendusel muidu kätte- õnumeid meilt õnumeid

S saamatut teavet suurkiskja elu ja käitumise kohta. Täpsemalt kogutakse teavet looma kodupiirkonna, liikumise ja toitumise kohta. Selle põhjal on võimalik teaduslikult selgitada ilveste ja nende peamiste saakloomade metskitsede vahelisi suh- teid, planeerida jahikorraldust ning muuta keskkonnakorraldus loodushoidlikumaks. Telemeetriakaelusega ilves on saanud jälle vabadusse. Püütud loom on teadlastele varasemast tuttav. Huviorbiidis oli ta kaks aastat tagasi, kui sattus püünisesse ligikaudu 20 km metskitsede arvukus mõõna järel ilmutanud esimesi suure- kaugusel Päinurme jahipiirkonnas. Siis kadus tehniliste vipe- nemise märke, kuid ilvese kui suurkiskja populatsiooni kosu- ruste tõttu side temaga kahe nädala pärast. mine võib võtta rohkem aega. Ilveste väikese hulga tõttu piirati Eesti ilvesepopulatsioon on praegu madalseisus: loomade tänavu oluliselt ilveste küttimist. Kogu Eestis soovitati küttida arvukuseks hinnatakse 400–500 isendit. Allakäigu põhjus on üksnes kuni 20 ilvest, ent varem on lubatud küttida 90–100 kolm-neli aastat tagasi olnud erakordselt lumerohked talved, isendit. mis halvendasid rängalt metskitsede liikumis- ja toitumistin- Ilveste telemeetriauuringutes teevad koostööd keskkonna- gimusi ning metskitsede arvukus vähenes järsult. Kuna mets- agentuur, Tartu Ülikool, Imavere jahiselts ning loomade paikne- kits on Eestis peamine ilvese toiduobjekt, siis kahanes mõni misega tegelev TÜ iduettevõte osaühing Rewild. aeg hiljem tunduvalt ka ilveste sigivus ja arvukus. Nüüd on Loodusajakiri

Eestit tabas enneolematu vöötkakkude invasioon

Meie linnuhuvilistele jääb mullutalvine linnuhooaeg ilmselt veel mõnesaja kilomeetri kaugusele. Talve hakul idast lääne poole tükiks ajaks meelde, sest nii palju vöötkakke pole veel kunagi rändele asudes liiguvad nad eeskätt piki rannikut. Nii on neid tai- Eestis nähtud. Kui 2005. aasta sügisel ja sellele järgnenud tal- gametsade saadikuid nähtud meil kõige roh-

vel vaadeldi rekordilised 13 vöötkakku, siis uue tippmargina kem Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Harju- a

läheb sama perioodi kohta tänavu kirja lausa 48 selle liigi esin- maal, Läänemaal ja Saaremaal. Samas edi ikip

daja vaatlust. nähti ühte kakku ka Tartumaal. w Vöötkakkude näol on tegu meie idanaabrite taigametsades Vöötkakud toituvad pea erandi- pesitsevate lindudega, kes satuvad siiakanti harva. Tarvo Val- tult hiirtest ning enamasti nähak- ker Läänemaa linnuklubist märkis, et on linnuvaatlusega tegele- segi neid põldude vahel kus- nud juba üle kahekümne aasta, kuid niivõrd massilist kakuinva- kil elektriposti otsas või mõne siooni ta oma kodumaakonnas varasemast ei mäleta. „Tavaliselt maja hoovis sirguva puu lad- nähakse Läänemaal kaks kuni kolm või harvemal juhul ka viit vas saaki varitsemas. Aktiiv- vöötkakku, kuid seekord on nähtud kolmeteistkümmet erinevat sed on vöötkakud eeskätt kakku,” osutas Valker. päeval ja videvikus. Saagijahil Tõsiasja, et talvine vöötkakkude invasioon oli erakordse ula- on neile iseloomulikuks käitu- tusega, kinnitab kõnekalt fakt, et neid linde nähti isegi kau- miseks rappelend. gel Hollandis. Sealkandis on vöötkaku nägemine juba väga suur Tavaliselt jõuavad vöötka- sündmus. kud Eestisse kooljakuus, kodu- Mis siis kakud liikvele võis ajada? „Ilmselt oli vöötkakku- metsade poole tagasi stardivad del mullu hea pesitsemisaasta ning noorlinnud hakkasid laiali nad urbekuus. Eestis pesitsevad hajuma. Talv on raske aeg ning nad hakkavad siis paremaid toi- selle liigi esindajad haruharva. Amet- tumistingimusi otsima,” viitas Valker. like andmete järgi on Eestis registreeritud Eestist vaadates ulatuvad vöötkakkude pesitsemisalad põhja üksnes neli pesitsusjuhtu. poole Kesk-Soomet ning idas jääb nende levila piir Peipsist Ulvar Käärt

8 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Loodusega salakaubitsemine aina kasvab Euroopa Komisjoni teatel on piiriülene loodusliku loomastiku ja taimestikuga kaubitsemine võtmas maailmas üha suuremaid mõõtmeid ning muutunud üheks kõige tulutoovamaks kuriteoliigiks. Näiteks on viimasel kümnendil kaks korda enam ebaseaduslikult kütitud Aafrika elevante ning samal ajal on konfiskeeritud elevandiluu hulk kolme- kordistunud. Ainuüksi 2012. aastal tapsid salakütid ligikaudu 22 000 elevanti ning mullu konfiskeeriti rohkem kui 40 tonni ebaseaduslikku elevandiluud. Seoses ninasarviku sarvede eest makstava hinna kiire tõusuga (see küünib juba 40 000 euroni kilogrammi eest) on Lõuna-Aafrikas kasvanud järsult ka ninasarvikute salaküttimine. Kui veel 2007. aastal kütiti ebaseaduslikult 13 ninasarvikut, siis mullu juba rohkem kui 1000 looma. Alates 2010. aastast on Euroopa Komisjoni andmetel Lõuna- Aafrikas salakütitud ligikaudu 2500 ninasarvikut, mis moodustab 80% kogu Aafrika ninasarvikute populatsioonist. Loodusega illegaalse kaubitsemise vastu võitlemiseks on komisjon alustanud nüüd uue ja senisest tõhusama strateegia väljatöötamist. a Euroopa Komisjoni esindus Eestis ikipedi w

EMÜ ilmajaam jagab Kihnu viigerhülged mitmekesist teavet saavad parema kaitse Eesti Maaülikooli (EMÜ) tehnikamajas on tööle hakanud Valitsus kiitis heaks nelja kaitseala kaitse-eeskirjad, muu digitaalelektroonika ja robootika labor, mida rahastatakse hulgas Kihnu laidude looduskaitseala kohta, kus peale lin- Euroopa Liidu tõukerahast. Labor võimaldab tehnikaharidust dude elutsevad 2014. aasta loomad viigerhülged. omandavatel üliõpilastel tutvuda tulevikulahendustega ener- Kihnu laiud ja seda ümbritsev mereala on seni olnud kogu geetikas. Labori kõige nähtavam osa on tuulegeneraator, päi- ulatuses kaitse all Sangelaidude kaitsealana, viigerhülge San- kesepaneelid ja ilmajaam, mis jagab huvilistele mitmesu- gelaiu püsielupaigana ning Pärnu lahe hoiualana. Nüüd lii- gust infot. detakse need alad kokku üheks looduskaitsealaks. Kaitseala Muu hulgas saadakse andmeid tuule kiiruse ja suuna, õhu- pindala on 4178 hektarit, millest 4164 hektarit on mereala. temperatuuri ja -niiskuse, UV-indeksi, sademete ja õhurõhu Kihnu laiud ja mereala on eri linnuliikide jaoks oluline toi- kohta, samuti antakse teada ööpäeva maksimaalne tuulekii- tumis-, puhke- ja pesitsusala ning rändavate lindude pea- rus, tuulekiirusest sõltuv tunnetatav temperatuur, kastepunkt tumispaik. Alal asuvad ka viigerhülge elu-, sigimis- ja jne. „Suvel randa minnes on võimalik kontrollida UV-indeksit puhkepaigad. ning otsustada, kaua rannas viibida ning millist kaitsekreemi Veel said kaitse-eeskirja Viljandi maakonnas Tarvastu ja kasutada,” ütles EMÜ tehnikainstituudi energeetikaosakonna Karksi vallas asuv Muti maastikukaitseala, 849 hektari võrra professor Andres Annuk. Tuule- ja päikeseenergeetika aren- suurendatud Ohepalu looduskaitseala Harjumaal ning Pärnu dajatele annab ilmajaam väärtuslikke andmeid piirkonna maakonna Sorgu saar ja seda ümbritsev mereala. olude kohta. „Ilmaandmeid on võimalik vaadata ka tagasiula- Mullu märtsis võeti vastu uus looduskaitseseadus, mille tuvalt, näiteks saavad ilmajaamast andmeid kindlustusfirmad, järgi on kaitsealade loomine senisest avatum ja põhjendatum. et fikseerida maksimaalseid tuulekiirusi,” selgitas Annuk. 2013. aastal uuendati 16 kaitseala reegleid ning mitme kait- Ilmajaama andmeid saab vaadata võrgupaigast http:// seala puhul on see plaanis ka tänavu. energia.emu.ee/weather. Keskkonnaministeerium EMÜ tehnikamaja asub Tartus Kreutzwaldi 56. EMÜ/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 9 k

Kuhu minna at k uusik Tartu botaanikaaed kutsub palme vaatama. 13.– 27. mahlakuu päevani ootab huvilisi palminäitus.

Jääaja keskus näitab hambaid. Kas teadsite, et mammutil oli neli hammast ja täiskasvanud mammuti hammas võis olla kuni 30 cm pikk ja kaaluda umbes 2 kg? Aga kuidas ta nendega toitu purustas? Või mida ta üldse sõi ja kus elas? Või kuidas kulges tema areng ja kus olid peamised elualad? Radokuu algusest alates on Tartu- Masuut reostas Murastes ranniku maal Saadjärve ääres asuva Jääaja keskuse kolmandal korrusel iga päev Radokuu hakul avastati Muraste rannast Koristamist raskendas asjaolu, et kella 11–18 avatud interaktiivne näi- masuudireostus, mille tekitas suure tõe- reostus paiknes hajusalt mitme kilomeetri tus „Külas mammutite maailmas”. Üks näosusega südakuus Naissaare lähedal ulatuses ning seda sai ainult käsitsi koris- keskuse saalidest on muudetud mammutite elukeskkonnaga sarnaseks. Kui seisnud Venemaa lipu all sõitev kütust tada. Kui esialgu tuvastati reostus umbes on tahtmine ette kujutada, kuidas võis laadinud laev. Masuut sattus merre kolme kilomeetri ulatuses Tilgu sada- olla mammuti „kingades” kõndida, siis kütuse laadimisel. mast Muraste poole, siis hiljem ilmnes, et näitusel saab seda mitmeti järgi proo- Esimeste suurte puhastustalgutega reostus ulatus Tilgu sadamast ka Ranna- vida – hammaste, jalgade ja silmade koristasid Harku vald, Põhja-Eesti pääste- mõisa poole. kaudu. keskus ja vabatahtlikud rannikult ära suu- Edasise koristuse käigus täpsustuv rema osa saastast. Kokku koguti mere saastakogus võimaldab keskkonnains- Hundipildid kolivad Elistverre äärest ligikaudu 250 liitrit õli, 150 liit- pektsioonil määrata keskkonnale teki- ja Läti loodusmuuseumisse. Seni Tallinnas RMK kontoris üle- rit adru, õli ja pinnase segu, 33 kotti õli- tatud kahju suuruse. Kui tekitatud kahju val olnud mullusele aasta loo- seid kõrkjaid ja oksi ning 200 kotti kruusa, suurus on teada, esitatakse laevafirmale male pühendatud fotonäitust „Susi kivide ja õli segu. kahjude hüvitamise nõue. ja tema tegemised” saab edaspidi näha Elistvere loomapargis. Kuna hunt on kuulutatud tänavu Lätis KIKi keskkonnaprogrammist aasta loomaks, siis pandi foto- võistluse näitus üles ka Riias Läti soovitakse toetust loodusmuuseumis. ligi tuhandele projektile Loomaaeda jääkarupoega vaatama. Urbekuus tuli Tallinna loo- Keskkonnainvesteeringute Keskuse Lääne-Virumaa (65) maaias esimest korda pesast välja keskkonnaprogrammi selle aasta esi- ja Pärnumaa (57). mullu kooljakuus jääkaru Frii- messe taotlusvooru laekus kokku 946 KIK kontrollib dal sündinud väike jääkarumõmm. taotlust kogusummas 54 418 971 eurot. taotluste vastavust Tema toimetused pakuvad vaata- mislusti ühtmoodi nii suurtele kui Enim esitati projekte keskkonnateadlik- finantseerimise kor- ka väikestele loomasõpradele. kuse valdkonnas (398), järgnesid loodus- rale ja toetuste and- kaitse (161) ja veemajandus (125). mist reguleeriva Head päevad linnuvaatluseks. Veemajanduse valdkonda soovitakse keskkonnaministri 19. ja 20. aprillil ehk mahlakuul toetust kokku üle 19 miljoni euro, mis on määrusele. Seejärel edastatakse nõue- kutsub EOY kõiki huvilisi osa võtma ligi 35% taotluste kogusummast. Raha- tele vastavad taotlused keskkonnaminis- traditsioonilisest Lihavõtte linnu- liselt mahult järgnevad atmosfääriõhu teeriumile, kus antakse neile sisuline hin- vaatlusest. Lähemalt vaata www. kaitse (7,4 miljonit eurot) ja looduskaitse nang. Lõpliku projektide rahastusotsuse eoy.ee. 11. lehekuul toimub tornide linnu- (6,1 miljonit eurot). langetab KIKi nõukogu eeldatavalt lehekuu vaatluspäev. Sel päeval on Eesti eri KIKi keskkonnaprogrammi üksuse juhi lõpus või pärnakuu alguses; toetuse saa- paikade linnuvaatlustornides võimalik Heiko Põdersalu sõnul jäi taotluste hulk vad projektid, mille mõju elu- ja loodus- tiivulisi vaadelda asjatundjate juhenda- samasse suurusjärku kui eelmises voo- keskkonna hoidmisele on kõige suurem. misel, kuid osaleda võib ka omal käel. rus, aga küsitud toetuste kogusumma 2013. aastal toetas KIK keskkonna- Lähemalt vaata www.eoy.ee. on 7 miljoni euro võrra suurem. Esialg- programmist 838 ettevõtmist kogusum- setel andmetel tuli enim taotlusi Tartu- mas 37 miljonit eurot. maalt (147). Järgnesid Harjumaa (84), KIK/Loodusajakiri

10 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri S Gröönimaa õnumeid mu liustik püstitab rekordeid Washingtoni ülikooli (WU) ja Saksa õhu- ja ruumilennukeskuse (DLR) uurijad on satelliidiandmete põhjal kindlaks teinud, ja

et Jakobshavni liustiku (taani keeles lt Jakobshavn Isbræ, gröönipäraselt Ser- meq Kujalleq) jää liigub ookeani poole kiirusega, mida ühegi liustiku puhul pole See jäämägi Disko lahes on varem sedastatud. murdunud Jakobshavni liustikust. Tööde juhi, WU polaarteaduste keskuse Ian Joughin, PSC / APK / UW teadlase Ian Joughini sõnul peeti Jakobs- havni liustikku Gröönimaa kiireimaks juba 1990. aastatel, aga 2012. ja 2013. aastal Liustik laskub sügavasse fjordi ja mur- suvel taandus see irrutuspiir üle kilo- määratud suvine kiirus on toonasest lausa dub seal suurteks jäämägedeks, millest meetri sisemaa poole, kus fjord on süga- neli korda suurem: üle 46 meetri päevas. osa sulab, osa ujub ookeani. Just nimelt vam: umbes 1300 meetrit. Sealt saavad Talvekuudel on jää kiirus väiksem, aga Jakobshavni liustikust arvatakse pärine- jäämäed kiiremini ookeani poole taanduda ikka on aasta keskmine kiirus ligi kolm vat ka Titanicu uputanud jäämägi. ja nii liustiku vool kiirenebki. Teadlased korda suurem kui 1990. aastatel. Kui temperatuur Arktikas tõuseb, jää- ennustavad, et liustiku ebastabiilsus jääb See tähendab, et liustikust mur- vad Gröönimaa liustikud üha õhemaks, püsima ning sajandi lõpuks taandub irru- dub ookeani üha rohkem jääd, mis toob ning piir, mille juures jäämäed liustikust tuspiir fjordi lõppu, praegusega võrreldes kaasa merevee tõusu; aastail 2000– irduvad, liigub üha rohkem fjordi mööda 50 kilomeetrit sisemaa poole. 2010 oli see tõus umbes üks millimeeter. sisemaa suunas. 2012. ja 2013. aasta EGU/AlphaGalileo/Loodusajakiri

Süvalesta põhjapüük Tšukotkalt leiti 30 000

Gröönimaal teeb liiga aastat vana hiigelviirus C, G I

Kirde-Siberist Tšuktši autonoomsest piirkonnast leiti igikelt- l. teistele kalaliikidele e sast inimestele ja loomadele ohutu hiigelviirus, mis on kelt- g ber A

Alates 1980. aastate lõpust on Lääne-Gröönimaa süvavees sas elusana säilinud üle 30 000 aasta. Avastajad olid Prant- eo l i tal

üha suuremal määral püütud grööni hiidlesta ehk süvalesta susmaa genoomilabori CNRS/AMU teadlased koostöös veel al G an a (Reinhardtius hippoglossoides). Samal ajavahemikul ja sama- paari Prantsuse teadusasutuse ja Venemaa teaduste aka- h ph l & C i A

des vetes on Taani tehnikaülikooli (DTU) uurijad seiranud ka deemia uurijatega. l o t r muude kalaliikide käekäiku. Suuruselt ja kujult meenu- MU / A a Ba

Süvamerekalad on enamasti pikaealised, kasvavad aegla- tab avastatud viirus, mis sai i RS / l N

selt ning saavutavad suguküpsuse võrdlemisi hilja ja on vähe- nimeks Pithovirus, varem Ju C sigivad. Seepärast on tegu üsna tundlike liikidega, mille puhul tuntud Pandoravirus’t, võib kergesti jõuda ülepüügini. Üks põhjatraalipüükide uurin- kuid on hoopis teistsuguse gute seeria sihte oligi teha kindlaks, kas lesta intensiivistunud genoomi ja paljunemismehha- töönduspüük on negatiivselt mõjutanud üheksa kalaliigi asur- nismiga. Nüüd on koos Mega- kondi, kelle isendid võivad sattuda kaaspüüki. viridae (nende hulka kuulub Selgus, et lestapüügi kasvu aastail 1988–2011 ongi popu- 2003. aastal avastatud Mimivirus) latsioonide arv ja suurus muutunud. ja Pandoraviridae’ga teada kolm sugu-

U T Kahe liigi arvukus vähenes ja nel- konda hiigelviirusi.

/ D

j jas populatsioonis kahanes oluli- Avastus näitab, et viirused võivad igikelt-

B sel määral kalade keskmine kaal. sas ellu jääda kümnete tuhandete aastate jook- Järgnenud seoseid uuriva analüüsi sul. Kliima soojenedes võivad sellest tuleneda tõsi- Jesper põhjal küll järeldati, et kalade arvu sed terviseriskid inimeste jaoks, kes näiteks kaevandavad vähendavad pigem muud asjaolud polaarjoone taga energiakandjaid ja muid maavarasid. Seni kui lestapüük. Ent intensiivsem les- on üksnes ulmeautorid kirjutanud võimalusest, et kadunuks tapüük tõi kaasa üsna selgelt mõõ- peetud viirushaigused, näiteks rõuged, sel moel naasevad; detava kalade kaalukaotuse. nüüd tuleb sellise võimalusega tõsiselt arvestada. DTU / Science Daily / Loodusajakiri AlphaGalileo/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 11 loom a st

aa Viigrilood

Reet Sau, autori foto Sügis oli ilus ja nagu sügis ikka. Päikest, vihma, tuult, udu, seeni, rähne, vaikust, tihaste kilkeid ... Üks hiline nastik uker- das metsas, eksinud põhja-nahkhiir tiiru- tas õuel ja käblik täristas räästas. Ühel hommikul otsustasin taas teha väi- kese matka mere äärde. Liikumas oli erakordselt paks udu. Seirasin just binok- liga rändlinde otsides mööda randa ja merd, kui libisesin pilguga üle ühest ime- liku mustriga kivist. Tõin pilgu tagasi ja – oh üllatust! – üks mõnus matsakas viiger lamas seal, seljaga minu poole, olles just sellise moega, nagu unistaks millestki. Kivi, millel ta lamas, oli võtnud osa tema mustrist enda kanda. Oli mõõn, meri oli taandunud kaugele. Paks udu muutis mu peaaegu nähtama- tuks ning sain kaldal olles mõelda, kuidas ilma looma häirimata talle lähemale pää- seda. Kive, mille taha varjuda, oli vähe, aga udu ja tuulesuund olid minu poolel. Kujutasin siis ette, et olen ka kivi, ja liikusin kummargil olles, jalgu mööda libe- Kirjuta meile hülgest daid põhjakive lohistades. „Veeresin” aeg- Tänavu läheme aasta looma kannul metsast mere laselt ühe kivi tagant teise taha. Hüljes äärde ja ootame teilt lugusid hülgest. Teretulnud on tõestisündinud lood, mis räägivad viigrist, ikka unistas veel. Lõpuks olin jõudnud nii aga ka hallhülgest võib kirjutada, sest neid kahte kaugele, et enam polnud kusagile minna. vurrukandjat, kes lainetel üles-alla kõiguvad, Oli viimane kivi ja mereveri kummiku- on kaugusest lihtne segi ajada. Küll me hiljem ääreni, natuke rohkemgi. Udu liikus laine- uurijate abiga eristame, kes on lugude taga, kas tena, näidates vahepeal ka muud ümbrus- kassinäoga viiger või koeranäoga hall. konda, kuid tükati tekkis ikkagi tunne, et Saatke meile nii omi jutte kohtumisest oleme ainult mina ja see hüljes. Pildista- viigriga kui ka vaarvanematelt kuuldut, nii lugusid isenditest kui ka hülge tegevusjälgedega kokku mise klõpsud jõudsid lõpuks temani, sest puutumisest. Aasta lõpul ootavad parimaid ta keeras pead ja uuris, kust see klõbista- kirjutajaid auhinnad. Enamiku lugusid avaldame mine tuleb. Eemal vilksas veest välja ka ka ajakirjas Loodusesõber ja Looduskalendri teisi ümaraid peanuppe, aga kivile keegi võrguküljel. ei roninud. Vaatasime üksteisega natuke Lugusid või pilte saatke: aega tõtt ja siis hakkasin taanduma. Natu- [email protected] või kese aja pärast läks temagi vette. ajakiri Loodusesõber, Udu jäi. Endla 3, Tallinn 10122.

12 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ese vi K e nĀt e

3x R Läti armastatud folkansambel „Dzelzs vilks” ehk „Raudhunt” laulab ainult laule loomadest, hundi perepäeval esitas ta mitu pala just soest.

Ümber halli hundi, mis tuuakse „Vilks” tähendab läti keeles Läti loodusemuuseumi tagumistest hunti ja sobiks hüüdnimeks ka ruumidest välja ainult tähtpäevadel, Eestis – hunti näeme ju üksnes seisavad Läti Raadio 4 toimetaja vilksti! Kui üldse! „Vilks Igaunijā” Lidija Čera, Loodusesõbra toimetajad ehk „Eesti hunt” oli fotonäituse Mats Kangur ja Helen Arusoo, läti „Susi ja tema tegemised” hundiuurija Jānis Ozoliņš, Eesti nimeks Lätis. Lastel tuli Läti suursaadik Lätis Mati Vaarmann loodusmuuseumis kleepida ning Läti loodusmuuseumi direktor metsatölle Euroopa kaardile Skaidrīte Ruskule: "Kas hundil läheb looma asualadel, auhind oli hästi?" hundimärk.

hundile? Kriimsilma vähenevad elu- Aasta loom ületab piire paigad ning eraldatud populatsioo- nid nõrgendavad kohaliku hundi Nagu mullu meil, võttis tänavu ka Läti aasta geene, samuti on osaliselt inimese loomaks hundi, ega unustanud seejuures, et süü, kui partneri puudumisel paari- hundid piire ei tunne. Kolm-neli soekarja on tub hunt koeraga ja tulemuseks on problemaatilised huntkoerad. Siin- meil Lätiga ühised, nende territoorium hõlmab kohal meenutas Jānis Ozoliņš hea mõlema maa-ala korraga ja hundikarjade sõnaga läti-eesti koostööd geneetika valdkonnas – Tartu ülikooli moleku- eeskujul ületasime ka meie korraks Läti piiri, et laarbioloogi Urmas Saarmaga ees- näidata Looduskalendri ja Loodusesõbra mullust otsas uurib töörühm Lätis lastud fotonäitust „Susi ja tema tegemised”. huntkoerte geneetilist koodi. „Peab tunnistama, et Läti teadlased pole veel vajalikul tasemel tööks võimeli- sed ja eestlaste abi kulub ära. Koos- Pildid riputati üles Läti loodus- Eestis – tänavu kütiti rekordarvuna töö on olnud väga viljakas.” muuseumi seintele ning läti hundi- 290 sutt – aga hundi ja inimese suh- Lätis jääb kriimufotode näitus ava- uurija Jānis Ozoliņš sõnas ülesvõt- ted vajaksid veel kõvasti paranda- tuks 3. lehekuuni ja suundub siis teid nähes: „Olen hämmastunud, mist. Ka Lätis levib aeg-ajalt hundist edasi mööda maad rändama nagu kui vahvad pildid teil on õnnestu- hirmujutte ning hundinäitust kajasta- Eestiski, kus praegu on avatud sama nud saada, ilmselt eesti inimesed nud Läti rahvustelevisiooni reporteri näitus RMK peamajas Tallinnas ikka tõesti käivad metsas ja oska- esimene küsimus kõlas: kui ohtlik on Toompuiesteel. vad loomajälgi lugeda.” Ta lisas, hunt inimesele? Tänapäeval peaks et Lätis on küll hunte rohkem kui aga küsima: kui ohtlik on inimene Helen Arusoo

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 13 Eesti ja teiste Balti riikide Euroopaga ühendamiseks plaanitav Rail Balticu kiirraudtee on meie mõistes enneolematu mastaabiga arendusprojekt, mille mõju loodusele on Rail Baltic paratamatult suur. Asjatundjad on mures, sest leiavad, et kui selle megaprojekti võimalikke mõjusid loodusele hinnatakse kiirustades ja puudulikult, ei pruugi sellest sugugi keskkonnasõbralik kiirraudtee tulla, kuigi ettevõtmist saatev loosung nii ütleb. „Üheksa korda mõõda ja üks kord lõpuks lõika,” rõhutab elurikkuse ekspert Lauri Klein, kuidas asjad peaksid käima.

U lvar Käärt

Kiirraudtee Euroopasse, mis lõikab Eestimaa müürina pooleks ek n zaČn sve

14 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ek n zaČn sve

Rail Baltic uusikus m

r a m ng i

Kiirraudtee Euroopasse, mis lõikab Eestimaa müürina pooleks

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 15 selgitab, et selline kiirus on Euroopa struktuuri vaesustumisele. „Midagi Liidus olev üks standarditest, mis positiivset selles ma ei näe,” osutab RBle sobilik. „Madalam kui 240 Valdmann. km/h kiirus ei oleks reisijaveo sei- Põtrade puhul ollakse aga arva- sukohast atraktiivne lahendus. Sel- musel, et nende populatsioonisisese leks, et tuua raudteele reisijad, tuleb rände üks oluline migratsioonisuund pakkuda maksimaalselt kiiret ühen- on Eestis idast läände. „Kui see on dust,” ütleb Sirp. Kaubarongide kii- nii, siis võib selline tõke küll otseselt rus jääks samas 70 km/h kanti. mõjutada lääneosa põtrade arvukust, Et sellest 30–40 meetri laiusest rääkimata geneetilise struktuuri tarastatud raudteekoridorist ei kuju- muutumisest,” märgib Valdmann, neks omamoodi Hiina müüri, mis miks on loomade ülepääsud igal Eesti ala loomade jaoks jäädavalt juhul vajalikud. „Taolise projekti omavahel isoleeritud idaks ja lääneks puhul peaksid eelnema laialdased jagaks, tuleks rajada kümneid üle- ulukite liikumismustreid ja geneeti- pääsukohti. RB võimalikke mõjusid list struktuuri käsitlevad uuringud, elusloodusele puudutavas esialgses kui me ikka tahame olla looduseini- uuringus tõdetakse, et meie suurime- mesed, mitte rahainimesed.” tajate populatsioonide ühendatuse RB võimalikku elusloodusele aval- ning nende poolitatud asurkondade datavat mõju käsitlenud uuring elujõulisuse säilitamiseks tuleks sõra- annab tegelikult soovitusi ka väik- listele ja suurkiskjatele rajada läbi- semate elukate liikumisvõimaluste Rail Balticut (RB) saatnud avalikes pääsud umbes iga kümne kilomeetri säilitamiseks. Nii tuleks kuni mägra aruteludes on kõlama jäänud ees- järel. Kokku oleks uuringu koostajate suuruste loomade jaoks raudtee piir- kätt inimeste mure selle üle, et plaa- hinnangul vaja Eestis üle kiirraudtee deaiad alt avatuks jätta. Kahepaikse- nitav raudteeühendus lõikaks poo- ehitada ühtekokku 20–30 loomadele tele, roomajatele ja närilistele, kes leks talud, külad ja vallad. Vähem mõeldud rohesilda ehk ökodukti või ei suuda üle rööbaste ronida, tuleks on raudtee ettevalmistustöid saatvas muud sorti üle- või altpääsukohta. raudtee ületamise võimalus tagada käras kõlama jäänud kartused selle Seejuures on sama uuringu käi- iga 25–50 meetri järel rööbaste alla ja omajagu hävituslikus mõjus loodu- gus loomade intensiivsema liikumise liiprite vahele jäetavate rennidega. sele, sest läbi Vahe-Eesti metsadevöö modelleerimine näidanud, et sõra- tekiks sisuliselt Hiina müüriga võr- liste ja suurkiskjate liikumise seisu- Puudulik loodusuuring reldav ligi 200 kilomeetri pikkune lii- kohast on kõige kriitilisemad lõigud Elurikkuse ekspert Lauri Klein, kes kumistõke, mis puudutab ühtmoodi Raplamaal ja Pärnumaa lõunaosas. oli asjatundjana Eesti esimese, Tal- nii inimesi kui ka meie neljajalgseid „On selge, et igasugune arendus linna–Tartu maantee Aruvalla–Kose metsaasukaid. võtab ära või fragmenteerib kellegi lõigul avatud Kuusiku ökodukti raja- elupaiga kas osaliselt või täielikult mise juures, peab värsket kiirraudtee Liikumistõke suurtele ja sellise mastaapse hävitamise kor- eluslooduse uuringut siiski liiga puu- loomadele ral, nagu RB, on see kindlasti mär- dulikuks, et selle alusel mingeid põh- Mis selle raudtee siis olemuselt lii- gatav. See on asja üks külg. Teine asi japanevaid järeldusi tegema hakata. kumistõkkeks muudab? Ikka see, et on muidugi mõju loomade liikumis- „Kui selle uuringu alusel hakatakse kava kohaselt hakkaksid Tallinna ja mustritele,” tähendab zooloog Harri n-ö kirvemeetodil ökodukte paika Varssavi vahel sõitvad reisirongid Valdmann. „Võib julgelt öelda, et me panema, ei pruugi need toimima raudteel tuiskama kiirusega kuni 240 tegelikult konkreetselt väga palju ei hakata ja paneksime nii hulga miljo- km/h. Kaubarongide puhul jääks kii- tea sellest vastavate uurimuste vähe- neid lihtsalt niisama magama,” nen- rus 70 km/h kanti. suse tõttu.” dib Klein, kelle sõnul on vaja või- Just reisrongide tippkiiruse ja sel- malike ökoduktide täpsed asukohad lega seotud ohutusnõuete tõttu tuleb Populatsioonide eral- välja selgitada edasiste detail- kaks kõrvuti rajatavat rööbasteed datus viib geneetilise uuringutega mitte ainult ühel, vaid kogupikkuses mõlemalt poolt vähe- vaesustumiseni mitmel trassi variatsioonil. malt 2,5 meetri kõrguse piirdeaiaga Populatsioonide kiirraudteega üks- Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ääristada. Nii peaks olema välistatud teisest eraldamise korral poleks tema tegevjuht Silvia Lotman ütleb, et võimalus, et rongile mõni inimene hinnangul midagi head oodata. Rää- kuna plaanitav raudtee võib kah- või suuremad loomad, näiteks põd- kides näiteks hundist, kelle puhul justada hundi, ilvese, karu ja teiste rad, metskitsed, metssead, karud, on Eestis esindatud geneetiliselt neli Euroopa Liidu loodusdirektiivi- hundid või ilvesed, ette satuksid. eri tüüpi, võib Valdmanni hinnan- dega kaitstavate liikide traditsioo- RB projektijuht Indrek Sirp gul eraldatus viia liigi geneetilise nilisi liikumisteid, peavad vastavad

16 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri l ta RB uuringute puhul teada-tuntud al rahvatarkust: üheksa korda mõõda, üks kord lõika. „Praegu püütakse G

kiirustades, aga tavamahus uurin- hris C gutegaOMERS enne lõigata ja alles siis, kui trass valitud, mõõtma hakata,” nendib Klein. Kui palju raha kümnete ökoduk- tide ehitamisele kuluda võiks, annab aimu Kuusiku rohesilla hind. See läks laias laastus maksma viis miljonit eurot. Rail Balticu projekti vedav majandus- ja kommunikatsioonimi- nisteerium on varem välja käinud, et kui kiirraudtee ehitus läheks Eesti osas maksma hinnanguliselt miljard eurot, siis loomapääsude rajamiseks kuluks sellest summast ligikaudu 5% ehk 50 miljonit eurot.

Piirdeaed kui surmalõks kanalistele Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke ütleb, et erinevalt imetajatest Rail Baltic olu- list liikumistõket sulelistele ei kuju- taks. Kuid see siiski ei tähenda, et ornitoloogidel linnustiku osas eri- lisi murekohti pole. Kaitsealustest tiivuliseliikidest jääb Eesti kaardile joonistatud trassivariantide äärde kümmekond metsise, umbes viis kot- kaste ja must-toonekure pesitsuster- ritooriumi. Mitme tedremängu lähe- dalt trassid mööduvad, pole aga seni teada. „Metsiste ja tetrede elupaigakasu- tus mängude ümbruses ei ole hästi Surmalõks kanalistele. Šotimaa hirveaedade näitel (fotol) teame, et iga teada. Samuti on raskesti ennusta- kilomeetri võrkaia kohta hukkub vähemalt üks teder ja üks metsis aastas. tav, kui kaugel peaks olema rajatav raudteetrass, et linnud mänguplatsi lisauuringud olema väga põhjalikud. ei hülgaks,” viitab Volke. „Nii metsi- „Oleme veendunud, et teatud küsi- Läbi Vahe-Eesti sed kui tedred on tundlikud ka müra musi, näiteks ulukite tegelikke liiku- suhtes. Kui trass ehitatakse män- misteid ja seega ka toimivate öko- metsadevöö gule liiga lähedale, võib mäng muidu duktide kohti pelga modelleerimise tekiks sisuliselt sobivast elupaigast ümber paikneda ja põgusate välitööde abil lahendada Hiina müüriga ebasobivamasse ja hääbuda.” pole võimalik,” lausub Lotman. „Aja- Rail Balticu eluslooduse uuringus tegur ei tohiks piisavate uuringute võrreldav ligi 200 soovitatakse metsistele kriitilistesse ärajätmist kuidagi õigustada.” kilomeetri pikkune trassilõikudesse rajada müratõkked, Näiteks 45 kilomeetri pikkusele liikumistõke, mis mis on ornitoloogide meelest kind- läbi metsa kulgevale Kose–Aruvalla lasti vajalikud. maanteelõigule rajatud Kuusiku öko- puudutab ühtmoodi Volke osutab ühtlasi, et varase- dukti eelnevatele loomastiku-uurin- nii inimesi kui ka matele trassivariantidele jäi ka kot- gutele kulus Kleini sõnul kümneaas- meie neljajalgseid kapesi ette, kuid nüüdseks on need tasest perioodist n-ö puhast tööaega valikust välja jäetud või siis nihuta- ligi poolteist aastat. Nii meenutab metsaasukaid. tud. „Hullem on nende pesadega,

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 17 18 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 19 mis on metsades olemas, kuid mida ühtlasi selle külje alla jääva Pärnu sisulisele hävitamisele pole alter- ei ole üles leitud,” nendib ta. maastikukaitseala. natiive, kuid antud juhul on juba Samas toob Volke välja, et raudtee- Nii Pärnu linna piiridesse kui ka alternatiivsed trassivariandid ole- trassi ääristavad võrkaiad võivad üht- sellest lõunasse jääva enam kui 500 mas ja avalikustatudki,” viitab Lot- moodi nii metsistele kui ka tetredele hektari suuruse Pärnu loodusala man. „Seega pole eeldusi Euroopa surmaohtu kujutada. Tema sõnul on puhul on kõnekas fakt, et see kuu- Komisjonilt erandi saamiseks, mis näiteks Šotimaal, kus võrkaedadega lub rahvusvahelise tähtsusega Natura võimaldaks Pärnu loodusala seadus- kaitstakse metsakultuure hirvede 2000 alade võrgustikku. See tähen- likult hävitada. Pole ka põhjust teki- eest, just aedadesse lendamine üks dab, et sinna kiirraudtee ehitami- tada ohtu, et Euroopa Komisjon olulisemaid metsakanaliste surma- seks peavad olema väga kaalukad jätaks seepärast kogu raudteeprojekt põhjusi. „Iga kilomeetri võrkaia kohta põhjused, et Euroopa Komisjon seda rahastamata.” hukkub seal keskmiselt üks metsis ja lubaks. Ühtlasi toob Lotman välja, et üks üks teder aastas, kuid on paiku, kus Kõnealune piirkond on loodus- trassivariant ületab Pärnu lähedal hukkunute arv on ka 3–4 lindu kilo- kaitse alla võetud, et hoida Pärnu mitme kilomeetri pikkuselt Rääma meetri kohta aastas.” rohelise vööndi metsamaastikku raba, ohustades sellega raba tänaseni Kuna RB kavandatakse elektri- ühes metsastunud luidete, vanade looduslikuna säilinud sookooslusi. raudteena, võib samal ajal linde ka loodusmetsade ja soo-lehtmetsadega. elektriliinides hukkuda. „Liini tüüp Ühtlasi on sel rohealal registreeritud Aeg a on liiga vähe tuleb valida selline, et liinipostidel mitmete kaitsealuste linnu- ja taime- RB keskkonnamõjude strateegilise istuvad suured linnud elektrilööki ei liikide elupaigad. hindamise juhtekspert Heikki Kalle saaks ja nendes piirkondades, kus „Pärnu maastikukaitseala ja loo- OÜ-st Hendrikson & Ko tunnistab, et on suurem oht, et linnud lendavad dusala on ainus Natura 2000 ala, mõjude hindamist ei tee erakordseks vastu liini surnuks, tuleb liinide näh- millega trassid praegu ei arvesta. mitte raudtee kui objektiga seotud tavust lindudele suurendada. Selleks Esmalt tuleks kaaluda, kas loodusala erisused, vaid projekti suur mastaap. on silmatorkavad tähised, mis paigal- datakse 5–10 meetriste vahedega,” soovitab Volke, mil moel on võimalik lindude hukkumist poole või enama Viga: uuritakse vaid ühe võrra vähendada.

Kaitsealadest läbi suuna trasside variatsioone Juba RB trassivariantide avalikusta- Kui kevadel 2011 ilmus briti traditsioonilistel majanduskaalutlustel mise järel leiti projekti keskkonna- konsultatsioonifirma AECOM baseeruv lühim trass Tallinna– mõjude osas otsustaja rolli kandvas lõpparuanne Rail Balticu trasside Pärnu ja hakati sellele suunale n-ö keskkonnaministeeriumis, et kiir- kohta, mis võrdles Eestis kuute variatsioone joonistama ja neil siis alternatiivtrassi omavahel, anti loodusmõjusid hindama,” sõnab ta. raudtee kulgemisteed, mis joonis- kõrgeim hinnang Pärnu kaudu „Tulemuseks on see, et kuigi sel tati otse läbi moodustamisel olevast kulgevale trassile. Valitsus võttis suunal on mõju loodusele kõige Nabala looduskaitsealast, ei saa või- aruannet kui ettekirjutust ning juba suurem, ei tule see nüüd uuringutest malike alternatiividena kõne allagi 2011 sügisel otsustati ainult Pärnu välja, sest hinnatakse ju nüüd vaid tulla. Seda seetõttu, et kiirraudtee suund võtta arutelu objektiks. Teised selle suuna trasside erinevaid lõikaks kõnealuse kaitseala sisuli- liinid jäid kõrvale, näiteks üle Tartu variatsioone.” selt pooleks ning seaks ohtu kohalike kulgevad trassid, Pärnu liin otsustati „Oleks olnud vaja kaaluda rahvaga arutamata, ehkki Århusi kõigepealt trasse, mis kulgevad loodusväärtuste säilimise. konventsiooniga liitunud riigina olemasolevate taristute koridorides, Kuigi Nabala ja RB osas on samal on Eestil kohustus suuremahulisi õgvendudes ümber inimese seisukohal olnud ka ELF, pole ometi keskkonnaprojekte põhjalikult elualade selliselt, et loodusele Nabalat läbivaid trassivariante senini avalikkuses käsitleda. Probleem on oleks leevendusmeetmed võimalik vastavalt Eesti teemakaardilt kustuta- selles, et Pärnu liini ükskõik millise rajada kombineeritult mitmele tud. Tõsi, samas on sellest nii ida kui variatsiooni mõju loodusele on kõige taristutrassile, ja samal ajal oleks ka lääne poolt mööduma joonistatud suurem ning et Tartu liinil on juba minimeeritud konfliktid inimeste olemas taristu raudtee toimimiseks, elualadega. Praegu aga võeti looduse kaks uut alternatiivtrassi. jäädes mahavisatud väärtuseks. osas aluseks vaid kaitsealune loodus ELFi tegevjuht Silvia Lotman tõs- Lauri Klein peab samuti RB ja sedagi mitte täielikult, jättes tab ühe tulipunktina, kus kiirraud- ettevalmistustööde puhul peamiseks rohevõrgu kui Natura alade sidusust tee võib looduskaitseliste huvidega probleemiks seda, et kiirraudtee säilitava planeeringu üldse kõrvale, ja vastuollu minna, esile ka Pärnumaa. planeeringuprotsessi alustati edasi töötati vaid inimestega konflikti Nimelt on kohalikud omavalitsused poolikult. „Selle asemel, et alustada leevendamisega. See tähendab, et üksmeelselt heaks kiitnud kiirraud- võrdlusega, kus võiks see trass Eestis kokkuvõttes lükkuvad trassid nii taas tee kulgemistee, mis läbib Pärnu ja üldse kulgeda, võeti kohe ette vaid just kõige looduslikematele aladele.”

20 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Rail Balticu sünd: Ta ütleb, et keskkonnamõju hinda- mine koos uuringutega on läbi vii- 1994. Rail Baltic lepiti kokku rahvusvahelisel tasandil esimest korda kokku Läänemereriikide planeerimisalase koostööprogrammi VASAB 2010 raames. Juba dud nelja trassivariandi osas, mis siis määrati trass Eestis kulgema Pärnu kaudu. Üleriigiline planeering Eesti 2010, pole sugugi tavapärane. „Tavaliselt määras VASAB 2010 kokkulepete alusel trassi asukoha Riia suunalt Pärnu kaudu tehakse sellises mahus töö vaid vali- Tallinnasse. tud trassile,” sõnab Kalle. 2003. Euroopa Komisjon lisas Rail Balticu prioriteetsete arendusprojektide Täpsemad uuringud on plaanitud nimistusse. teha pärast seda, kui on lõpuks ära 2010. Mahlakuus purskas Islandil Eyjafjallajökulli vulkaan, mille tuhapilved otsustatud, millist trassi mööda kiir- halvasid suure osa lennuliiklusest. Balti riikide puhul ilmnes nende eraldatus raudtee kulgema hakkab. Eeldatavalt muust Euroopast, avalikkuses hakati rääkima raudteeühenduse vajalikkusest. peaks Pärnu- ja Raplamaa osas kulge- 2011. Pärnakuus avaldati briti konsultatsioonifirma AECOMi koostatud Rail Balticu mistee paika saama mahlakuus ning lõpparuanne, mille põhijäreldus oli, et Rail Balticu parim trass kulgeb Tallinna– Harjumaa lõigul lehekuus või pärna- Pärnu liinil. Pärnu liin sai üllatuslikult maksimumpunktid ka loodusmõjude kuus. „Loodusuuringu täpsustamine hinnangu osas, kuna AECOM arvestas mitte Natura alade ja olemasolevate juba käib ja tööd jätkuvad erinevate taristutega, vaid ainult CO2 emissiooniga, mis eeldatavalt kõige lühemal liinil on aspektide, sealhulgas linnustikule ja kõige sobivam (vt ka www.railbaltic.ee kodulehelt AECOMi uuringut!). loomadele avalduvate mõjude lee- Sügiskuus võttis Eesti valitsus esimesena Põhja-Euroopa riikidest vastu otsuse vendusvõimaluste määratlemise-täp- uue kiirraudteetaristu väljaarendamise kohta, fikseerides, et Eestist algavca 240 sustamisega läbi kevade kuni suve km/h kiirusele kavandatav raudteeliin algab Eestis Tallinnast ja kulgeb Pärnu esimese pooleni,” kinnitab Kalle. kaudu Riia poole. Avalikkusega alternatiive ei arutatud, mis ei ole kooskõlas Indrek Sirbi sõnul peavad kiir- Aarhusi konventsiooniga. raudteega seotud maakonnaplanee- Jõulukuus kinnitasid Balti riikide transpordiministrid Rail Balticu strateegilist ringud, keskkonnauuringud ja ka tähtsust ja leppisid kokku eeltööde tegemises, et raudtee rajamisega alustada raudtee eelprojekt nii Eestis, Lätis Euroopa Liidu 2014–2020 eelarveperioodi jooksul. Lepiti kokku trassikoridor Tallinn–Pärnu–Riia–Kaunas–Varssavi. kui Leedus valmis saama juba järg- mise ehk siis 2015. aasta lõpuks. 2013. Avalikustatakse Rail Balticu Eesti neli trassivarianti. Esimene rahastustaotlus on kavas 2014. Südakuus teatab Leedu transpordiminister Rimantas Sinkevičius, et kui Euroopa Komisjonile esitada juba sel Eesti ja Läti ei nõustu liitma Rail Balticu marsruudiga varem valitud Kaunase aastal. Ja kui kõik sujub, siis võib- asemel hoopis Leedu pealinna Vilniust, võib kogu projekt läbi kukkuda. Leedu olla juba 2017. või 2018. aastal alus- asub kogu projekti ummikseisust päästmiseks tegema uut, Vilniust arvestavat tasuvusuuringut, mis peaks valmima sel sügisel. tatakse kiirraudtee ehitustöödega. Mida toob see kaasa imetajate popu- Radokuus otsustas Rail Balticu Eesti juhtkomitee analüüsida täiendavalt latsioonidele, jääb esialgu suure küsi- alternatiivse raudteekoridorina Tallinna ringtee trassi. märgi alla. 2014. Pärnakuus peaks paika saama Rail Balticu täpne kulgemistee Eestis. 2015. Aasta lõpuks peavad nii Eestis, Lätis kui ka Leedus valmis olema kiirraudteega seotud maakonnaplaneeringud, keskkonnauuringud ja ka raudtee eelprojekt. 2017/2018. Peaksid algama kiirraudtee ehitustööd, seda eeldusel, et Euroopa Liit projekti rahastamisest üle poole enda peale võtab.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 21 Viimsi

Nõva Kauksi

Pähni RMK NÄITUSTE KEVADKOLLEKTSIOON ON NÜÜD KOHAL!

RMK uuenenud looduskeskustes pakuvad harivat meelelahutust sisukad ja mängulised näitused. Tule meile külla! Avamisaegade ja grupikülastuste kohta vaata www.loodusegakoos.ee.

Viimsi looduskeskuses „Metsas on väge”, E–P 10–18 (näitus avatakse 28.04) Pähni looduskeskuses „Tavad ja kombed, mis püsivad ajas“, K–R 11–16 Nõva looduskeskuses „Puudest algab mets“, E–R 9–16 Kauksi looduskeskuses „Taastuv või taastumatu?“, K–R 11–16

Riigimetsa tark peremees www.rmk.ee 22 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri s imee t

Hardo Aasmäe: os p / / s t i ov lang er Euroopa Liidus t ei tohi rahadega pee laristada!

Majandusgeograaf vastas Loodusesõbra küsimustele, millest ilma jääme, kui valime Rail Balticu praegu plaanitava Tallinna–Pärnu trassi.

Milliseid piiranguid seab kauba- majanduslik lootus toetub ELi nn Kas 240 km tunnis liikuvad ron- vedude ja reisijateveo piirkiirus? „väävlidirektiivil”, mis peaks tõstma gid tarastaksid Lääne-Eesti oma- Kauba- ja reisiliiklus toimivad eri- merevedude hinda ja toetama sellega moodi poolsaareks? neva loogika alusel. Sellest lähtub Rail Balticu majanduslikku tasuvust. Teatavasti ei ole geograafiat võima- ka rööbastee iseloom. Kaubarongid Kaubaveod toetuvad raudtee ühtla- lik muuta. Sellega tuleb otstarbekalt ei sõida koormaga kunagi kiiremini sele koormatusele. kohaneda. Me ei vaja raudteed, mil- kui 100 km/h. Tühjad vagunid või- Omaette loogikaga toimib rei- lel reisiliikluse piirkiirus oleks 240 vad sõita kuni 120 km/h. Seepärast ei siliiklus. Reisiliikluses on oluline km/h. Kui nii suure kiirusega reisi- vaja kaubaliiklus üldse raudteed, mis õigeaegne ja kiire kohalejõudmine. liiklus asetseks ühes koridoris kauba- on algselt kavandatud Rail Balticule. Linnalähiliiklus, mis teenindab iga- liiklusega, siis hakkaksid reisi- ja kau- Lai transpordikoridor koos tarasta- päevaseid pendelrändajaid, peab baliiklus üksteist takistama. Nende tud alaga on mõeldud üksnes ülikiire tagama reisijateveo piisava mahu graafikud „hõõrduksid” omavahel. reisiliikluse jaoks. Kaubaveod toetu- tipptundide ajal. Enamasti hommi- Mida suurem on kauba- ja reisiliik- vad pikaajaliste kaubavoogude väl- kuse ja õhtuse kojutuleku ajal. Sage- luse piirkiiruste erinevus, seda eba- jakujunemise alusel, mille eelduseks dased peatused võimaldavad asulate tõhusam on transpordikoridor. Selle on raudtee olemasolu. Juba täna on ja nende tagamaade tõhusa seotuse. ületamiseks tuleb teha suuri kulu- seda võimalik korraldada, arvesta- Keskmised kiirused ei ole väga kõr- tusi ning lisab valmimisel täiendavaid des Rail Balticu I etapi ehitustööde ged, kuid peavad edestama autobus- püsikulusid. See asjaolu on ülimalt lõppemisega. Avalikkus enamasti ei siliiklust. Võimaluse korral ka auto- oluline, sest meie avalikkusele on jää- tea, et Tallinna–Tartu–Valga raud- liiklust. Eriti tuntav on see linnastute nud ekslik kujutelm, et Euroopa Liit tee uuendamist ja Koidula kauba- tiheasustusega piirkonnas, kus auto- maksab valdava osa sellest kinni. jaama ehitust rahastas Euroopa Liit del ei lubata liikuda kiiremini kui 50 Paraku maksab Euroopa Liit sellest Rail Balticu I ehitusjärguna. Seega km/h. Reisijateveo koormusvajadus kuni 85% abikõlblikest kuludest. Tege- võib kaubaliiklust juba praegu häda- ööpäevas on ebaühtlane, erinevalt likkuses tähendab see tänapäevas- päraselt korraldama hakata. Rongi- kaubaveo vajadustest. Reisiveo kaug- tes arvestustes, et Euroopa Liidu toe- veo konkurentideks on sellest oda- liinid toetuvad kiirusele, peatused tus on vaid 56% ehitusmaksumusest. vam mere- ja kallim autovedu. on üksnes suuremates linnades. Meil Edasised püsikulud toetuse sisse ei Merevedu on aeglasem ja kohma- tulevad kõne alla vaid Tapa, Tartu, kuulu. Eesti maksumaksja peab kinni kam. Autovedu kallim, kuid paind- Pärnu, Valga … Olgu nenditud, et maksma ka võimaliku Rail Balticu likum. Raudtee on nende vahepeal sõjaeelse Tallinna–Berliini ekspress- hilisema tegevuskahjumi. Seepärast ning hakkab muutuma autovedu- ringi esimene peatus pärast Tallinna ei tohi laristada ka Euroopa Liidu dest otstarbekamaks üle 500 km pik- oli Valga. Konkurentideks jäävad aga toetusrahadega, vaid tuleb kasutada kuste vahemaade puhul. Rail Balticu reisilennundus ja bussiliiklus. võimalikult mõistlikult.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 23 Looduse ja inimtegevuse koos- kõla vaatepunktist ei ole Eesti loo- dust ja majandust lõhestava tugeva barjääriefektiga raudteekoridor vajalik. Pigem on see kahjulik. Lääne- Euroopa ja sealsete raudtee-ehita- jate ning -projekteerijate kogemus ei sobi meile. Tiheasustusega Euroopas on raudtee ehitajatele sageli takistuseks kallis maaomand. Samas on seal elusloodus peaaegu hävitatud. Allikas: "harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute lähteseisukohad" Meil ei ole takistuseks niivõrd maaomand kui loodusväärtused. Vahe- Eesti loodusväärtustel on üle-euroo- lennuliini pidamine Tallinna ja Ber- leida reisijaid Helsingist. Paraku ei paline tähtsus. Paraku ohustab neid liini vahel. Berliin on küll Saksamaa pidanud seegi mõte kaua vett. Rei- Euroopast tulev igandlik maade hin- pealinn, kuid Saksamaa lõhestatuse siliikluse asjatundjad nägid pigem damise metodoloogia ja metoodika. ajal on mitmed muud linnad riigi lää- võimalust, et valdavalt reisitakse See arvestab eelkõige maade väl- nepoolses osas kogunud sedavõrd vahejaamadest vahejaamadesse. Tal- jakujunenud turuväärtust, mis on üleriigilist ja -euroopalist tähtsust, et linnast Riiga, Riiast Vilniusesse, Vil- loodusmaastikel madal. Samas ei lihtsalt Berliini ei ole siinkandi ini- niusest Varssavisse jne. Seda reisiliini arvesta see loodusmaastike võima- mestel väga palju asja. Minnakse näi- saaks juba praegu korraldama asuda. likku taastamisväärtust. Kui seda teks Frankfurti, Münchenisse, Ham- See võimaldaks hinnata tegelikku rei- arvestada, siis oleksid loodusmaas- burgi. Seejärel algas jutt Varssavist sijatevoogu. Uut raudteed pole sel- tikud sama kallid kui Berliini ümb- kui väga tähtsast sõlmjaamast Kesk- leks üldse vaja ehitada. Tänaseks on ruse asumite eramukrundid. Pealegi ja Lääne-Euroopasse pääsuks. Needki peamiseks Rail Balticu sisuks jäänud arvestab Euroopa loodusteadvus eel- jutud vaibusid üsna kiiresti. Poola- kaubaliiklus. kõige looduse kergeltnähtavat osa. katel pole praegu mingit kavatsust Puistud, veekogud jne. Meil on väga rajada kiirraudteed läbi oma suuri- Mida tähendab Tartu Ülikooli olulisel kohal kogu looduse mitme- mate rahvusparkide ja looduskaitse- kiirteelt välja jätmine Eestile? kesisus. Seened, putukad, linnud, alade. Siseriiklikult ei kavatseta Poo- Püüe paigutada Rail Baltic Eestis Tal- loomad kujutavad meil enesest üht- las kirdesuunalist raudteed ümber linna–Pärnu–Ikla koridori on asja- set loodustervikut. Euroopas on see ehitada kiirraudteeks. Seega tekiks tundmatu ja katsetus veeretada Eesti kadunud või on loodusharuldused, narr olukord, kus Tallinnast kihu- kaela kulutusi, mida me maksma ei mida linnastunud lai avalikkus ei taks rong kiiresti Poola piirini ja sealt peaks. Strateegilistest kaubaveo raud- tea, ei tunne või koguni pelgab. See- edasi sõidaks nagu tavaliselt. Majan- teedest on kasusaajad kauba omani- pärast on hoidumine meie ulatus- duslikult tähendaks piirkiiruse vii- kud raudtee alg- ja lõppjaamas. Raud- like loodusmaastike tükeldamisest mine 200 kilomeetrilt tunnis kuni tee peab end seejuures ära tasuma. üle-euroopalise tähendusega. Täh- 240 kilomeetrile tunnis ehitus- ja Kui ehitati Suur Siberi raudtee Mosk- tis on mõista, et Rail Baltic on oma kasutus(hooldus)kulude hüppelist vast Vladivostokki, siis kasusaajad täna kavandatud trassil, Tallinnast kasvu. Ainuüksi elektrivarustus vajab olid tinglikult Moskvas ja Vladivosto- Pärnusse ja sealt Iklasse, vastuolus viiekordselt enamat võimsusvaru. kis. Samas on raudtee trassil tuhan- Euroopa Liidu aluspõhimõtetega. Leedulased omakorda pidasid mõist- dete kilomeetrite viisi lõike, kus likuks arvestada riigi regionaalpolii- kasusaajaid ei ole. Nende piirkondade Kes sõidab kuhu? tilisi vajadusi ning jätta raudtee ole- tuluks on raudtee pidajate kohapeal- Arutelud Rail Balticu reisiliikluse masolevasse koridori koos pealinna sed kulud. Seepärast rahastas raudtee osas on viimase aasta jooksul seda- Vilniusega. ehitust Venemaa tsaarivalitsus. Ting- võrd ulatuslikult oma sisu muutnud, Seejärel tekkis küsimus, kust likult Moskva ja Vladivostok. Meie et see vajab eraldi käsitlust. võtta reisijaid. Konsultatsiooniette- Rail Balticu puhul tähendaks see olu- Algselt püüti avalikkusele esit- võtte AECOMi algelise majandusliku korda, kus maksja peaks olema ting- leda Rail Balticut kui peaaegu aini- visandi alusel pidanuks Tallinna ja likult Helsingi ja Berliin. Paraku peab tiselt reisiliikluse projekti. Esmane Pärnu vahel liikuma päevas 5000 ini- Eesti maksma juba praegu 44% ehi- asjatundjate ja avalikkuse kriitika mest. Niisuguse reisijatehulga ilmne tuskuludest. Seega peame ka ise pani kahtluse alla kavandatud rei- ebareaalsus ning Pärnu jaama pai- olema kasusaajate nimistus, kuna osa- sijate hulga. Tekkis küsimus, kes gutamine paarikümne kilomeetri leme raudtee ehituse rahastamises. kihutab Tallinnast Berliini rongiga? kaugusele linnast viis selle etteku- Seetõttu peame selle asetama ole- Praegu ei pea majanduslikult vastu jutuse kokkuvarisemisele. Seejä- masolevale Tallinna–Tapa–Tartu–Valga isegi keskmise suurusega lennukiga rel püüti Rail Balticu mõttematkadel raudteele. Sellel on põhimõtteline

24 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri loodushoidlik, majanduslik ja regio- kui Tallinna–Tapa–Tartu–Valga lii- naalpoliitiline tähendus. Looduse ja Meie avalikkusele nil. Pärnu suund on lühem üks- majanduse vaatepunktist on saja nel- on jäänud ekslik nes paarkümmend kilomeetrit. Ehi- jakümne aastaga mõlemad paljuski tuslikust vaatepunktist on tegemist kohanenud raudtee olemasoluga. kujutelm, et Euroopa täiesti uue teega. Tartu suunal saab Rail Balticu edasiarendamisega saaks Liit maksab valdava päris palju hoida kokku mullatööde veelgi vähendada barjääriefekti, mis osa Rail Balticu arvelt. Veelgi keerulisem on olukord on seal paratamatult teatud ulatuses nn Euroopa Liidu väävlidirektiivi olemas. Teele jäävad asulad saaksid rajamisest kinni. jõustumisega 2015. aastal. Teoreeti- mugavamad ülepääsud, samuti puu- Paraku maksab liselt peaks see tõstma merevedude dutab see hajaasustusega alade üle- Euroopa Liit sellest hinda ja soosima põhja-lõunasuuna- sõidukohti. Tänapäevase loodushoiu lisi raudteevedusid. Seepärast peame vaatepunktist tuleks rajada ilmselt kuni 85% abikõlblikest hoidma Venemaa suunalisi vedu- mitmeid ökodukte. See parandaks kuludest. Tegelikkuses sid ja Rail Balticut ühes koridoris. olemasolevat olukorda. Pärnu tras- tähendab see, et Kui merevedu muutub kallimaks, siis sil see aga hoopis halvendaks. Äär- Venemaa-suunaliste kaubavoogude miselt arutu oleks kulutada raha olu- Euroopa Liidu maht peaks vähenema. Meie sada- korra halvendamiseks, kui meil on toetus on vaid 56% matesse pole mõtet nii palju kaupu vastupidine võimalus. Kahjuks on ehitusmaksumusest. vedada, kui siin ootab ees kallinev meil Eestis niimoodi juba käitutud. vedu. Seega tekiks Pärnu trassi raja- Oleme kulutanud 400 miljonit eurot Edasised püsikulud misel arutu olukord, kus „väävlidi- elektrituru avamiseks. Tulemuseks toetuse sisse ei kuulu. rektiiv” peaks viima Pärnu trassi õit- on „võimalus” maksta Põhja-Euroopa sengule, samas kui Tartu raudtee kõige vaesema maana kõige kõrgemat kustuks majanduslikult ära. Praegu elektrihinda. Ümberkorraldused pan- elab see suuresti Euroopa ning Vene- ganduses, mis sundisid tegema lisa- maa ja Kasahstani vahelistest tran- kulutusi eraettevõtluses, andis meile siitvedudest. Seega tuleb pidada neid pikemad arvete ülekandeajad. Rail kahte kaubavoogu ühes raudteeko- Balticuga me seda viga korrata ei ridoris, kus ühe võimalik kasv asen- tohi. Rail Balticu viimine üle Tartu, dab teise võimaliku vähenemise. koos kiire reisiühendusega, aitaks üli- Sellega kaitseme end majanduslike koolilinna paremini avada rahvusva- riskide eest ja saame pealekauba tun- helisele koostööle. Samas annaks see tavat regionaalpoliitilist kasu. Seal- uut hingamist Valga linnale ja Koi- Algselt püüti juures on igati mõistetamatu prae- dula–Võru–Valga raudteele. Raudtee gune kujutelm, et Tartust sõidaksid viimine üle Pärnu suretab tasahilju avalikkusele esitleda inimesed Tallinna (lõunast põhja), välja kogu Kagu-Eesti. Pealegi on seal Rail Balticut kui et asuda seal Rail Balticule, liiku- elanikke neli korda rohkem võrreldes peaaegu ainitiselt maks põhjast lõunasse. Selline kava Pärnu–Ikla suunaga. Suurem elanike viitab väga puudulikule geograafia- hulk aitaks tõhusamaks muuta reisi- reisiliikluse projekti. tundmisele. Täiesti selge on tõsiasi, liiklust ja suurendaks regionaalpoliiti- Tekkis küsimus, kes et me ei suuda Rail Balticus kavanda- list kasu. kihutab Tallinnast tud kahte põhiraudteed majanduslikult ülal pidada. Regionaalpoliitilis- Kui mitu raudteeliini suudab Berliini rongiga? tel ja julgeolekukaalutlustel võiksime Eesti ülal pidada? Praegu ei pea siiski kaaluda pigem Viljandi–Mõisa- Alustame sellest, et maade võõranda- majanduslikult küla–Ruhja (Rujena) – Volmari (Valmi- mine raudtee tarbeks ei ole Euroopa era) ühe rööpapaariga varuraudtee Liidu vaatepunktist abikõlblik kulu. vastu isegi keskmise ehitamist. Tegemist oleks n-ö tavalise Eesti riik kavatseb selleks raisata 106 suurusega lennukiga raudteega. Seal saaks vedada kaupa miljonit eurot. Teised Balti riigid aja- lennuliini pidamine ja korraldada hädapärast reisiliik- vad läbi säästlikumalt ja nende kulu lust. Kogu Rail Balticu arutelus tuleks maade omandamiseks on korda- Tallinna ja Berliini toetuda Rapla- ja Pärnumaal kitsa- des väiksem. Seega on Pärnu suuna vahel. Tänaseks rööpmelise raudtee ajaloolisele koge- edendamine meile majanduslikult on peamiseks Rail musele. Tegemist oli juurdeveo raud- kahjulik. Kuna raudtee peab end ära teega. Selle koht veondusvõrgustikus tasuma kaubavedudega, siis Pärnu Balticu sisuks jäänud on tänaseks asendunud maanteede ja suuna ehituskulud on suuremad kaubaliiklus. autovedudega.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 25 Kuidas minust sai loodusuurija Juured kahel pool Luitemaad, silmad sihtimas linde Ornitoloogi Mati Kose jutu pani kirja Juhani Püttsepp. Mati Kose 2014 kevadel kodukandis.

ma poolt tuleb tsiviliseerimise katse. Parun von ehitasime kividest mängutalusid, kus rannalähedane, Timm pani mehed tsaaririigi toetu- elasid vanaisa voolitud pulkloomad. Häädemeeste sel luitevalli läbi kaevama, et metsi Puutöömehest vanaisa ehitas oma kandi liin. Isa kuivendada ja puitmaterjali välja unistuste maja Võidu külla ka ise. poolt Kikepera vedada. Tööriistadki, lõpetades viimistlus- põlismetsa küla- Surjust pärit vanaisa Hendrik höövlitega profiillaudade silumiseks, asutajate liin. rajas 1938. aastal Tolkuse kanti riigi- tegi ise, oma metsast, saarepuust. Veel 150 aastat metsa ja põllumaa piirile asundus- Võttis ka kolhoosi ajal metsast puud, tagasi oli Luitemaa- talu. Oma Kose talu pidi vanaisa ise kelleltki küsimata, kui vaja oli. tagune osa Mulgi- välja raadama. Talumõõtjad hoiata- Vanaisa Hendrikus elasid soome- maani ulatuvast sid, et kive on ta kaasavaraks saanud ugri korilaste geenid. Raskel nõuka- ürglaanest. Met- palju, aga lohutasid, et mets on see- ajal pakkusid metsaannid lisatee- sik ja läbipääsmatu eest vägev. nistust: seened, marjad, pajukoor ala, mis kannatas Kivikülve leiduski nii vanas metsas nahaparkimise jaoks. Kogu aeg oli liigniiskuse all. Vene tsaaririik sinna kui ka karja- ja põllumaal. Hobune vanaisal metsa asja. Maalähedus oli kanti ei pääsenud. Jumalast mahajäe- pidi atra kiira-käära vedama. metsataludes siis veel mõtteviis. tud kolgas või Taara seljatagune! Pai- Isa kolis pärast minu sündi, 1970. gad, kuhu sai jalust ära minna. Vana- Kivimängud Võidu külas aastate alguses Häädemeestele, kol- vanaisa olevatki end Mustajõe talus Ega vanaisa jõudnud kõiki kive kõr- hoosi peamehhaanikuks. Vanavane- varjanud, teiste nekrutipõlvest hoidu- vale veeretada, neid jätkus minu lap- mate koduni tuli sealt natuke vahet, jate moel tasuta tööd teinud. sepõlvegi. Kui metsmaasikad said tosin kilomeetrit, ületasime neid tihti. Timmkanali rajamine 19. sajandi söödud, meid on kolm venda ja õde, Mööda Häädemeeste luiteid on keskel oli sealkandis esimene hüppasime ühelt kivilt teisele ja alati olnud võimalik liikuda. Ema Alli

26 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri k

l Ul l Fotoaparaadi Zenit abiga koostatud ihke

M Mati pildipäevik.

Vaatluspäeviku esikaas aastast 1986.

Mati Kose 2014 kevadel kodukandis.

rääkis, et kui ma kolmeaastasena Ornitoloog Mati Kose savikorbaga. Ema ei saanud neid luitemetsa ära eksisin (vanemate • Sündis 19. detsembril 1970. aastal enne pesta, kui olid ära kuivanud. arvates) ja mind lõpuks leiti, tead- Häädemeestel. Liivastel mererandadel edenes sin kohe näidata, kus pool kodu on. • Lõpetas Häädemeeste keskkooli hästi kurgikasvatus. Meie pere kurgi- Looduses orienteerumisega ei ole 1989. müügisõidud ulatusid Petrozavods- mul üldjuhul probleeme olnud. • Tartu Ülikooli zooloogidiplom aas- kini välja. Sel moel teenitud rahaga tast 1997. oli võimalik isal maja valmis ehitada. Savimängud potitehase • Magistritöö pääsukeste sabalaiku- õues dest 1999. Tädi Ilme väärt kink Häädemeeste rand oma luikede • Töötab Tartu Ülikooli Pärnu Kol- Vanaisa Hendriku 20hektarine rände, kõrelaulu ja kalalõhnaga … ledžis loodusvarade rakendamise talu, kus suviti elasin, sai mulle sel- Isa Reinule toodi paadimootorite teadurina. geks nagu vestitasku. Metsas kasva- varuosade eest tänutäheks kala. • Avaldanud ajakirjades lugusid loo- sid meetrijämedused haavad, vanad Rannaliivases Häädemeeste kol- dusest, illustreerinud oma foto- künnapuud, leidus kuusepõndakuid, hoosis polnud eriti viljakaid põllu- dega mitmeid raamatuid. Autori- lohukohti, lagendikke. Variatiivsus – maid, siis püütigi kala ja töötasid raamat „Aastaaegade aken” ilmus ütleks loodusteadlane. kalatehased. Villiti pudelisse mine- 2009. Harjutasime mädanenud kasetüü- raalvett, meie maja kõrval valmistas • Mati pilt karust võitis aastal 2000 kaid ümber lükates võitluskunste. potitehas glasuuritud ahjupotte. Uita- Vereta Jahi fotovõistluse. Siis ma ei teadnud veel, et taoliste sime ja luurasime potitehase savi- nottide kõduaukudes armastavad mägede ja puuriitade vahel. Saa- pesitseda tutt-tihane, väike-kirjurähn pad vajusid savilompidesse ja vahel ja kaitsealune vanametsaspetsialist jäidki sinna. Riided kattusid paksu väike-kärbsenäpp.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 27 Müttasime metsas rohkem keva- Pulgoja roostikus roolinde rõngas- tööpõhiselt, riikliku seire osana, mai del, mitte suvises džunglis, kus kõik tama, 1986 olin juba Pulgoja linnu- teisel poolel. Kivilaiul on vahepeal lokkas. Käin praegugi lopsakates jaama põhirõngastaja. ülekaalus olnud hõbekajakad, järg- metsades meelsamini kevadel vara ja Vanavanemate juures suvitades nes kormoranide aeg. Ei tea, milline sügisel hilja. nägin siniraagu. Ta pesitses Tolkuse liik järgmisena laiu linnuparlamendis Tädi Ilme, kes töötas Pärnus aja- saekaatri seina peal kuldnokakas- enamuse saab? kirjanduseletis, kinkis mulle hal- tis. Lind tegutses töömeeste silma lide kaantega Eerik Kumari linnu- all, eksootilise välimuse pärast hüüti Rasvatihase lennuväljad määraja. Tädi oli sel ajal ka suguvõsa teda Saksamaa vareseks. Rääkisin Aastast 1986 hakkasin linnuleide pil- suurim looduses uitaja, alailma pik- sellest Agu Leivitsale, ta oli väga õhi- distama, pidama fotopäevikut. Ostsin kadel metsaandide kogumisretkedel. nas. Arvatavasti oli see Pärnumaa ja aparaadi Zenit ET, raha sai kolhoosis Ta müüs rauarikkad metsmaasikaid Lääne-Eesti viimane pesitsus. suvel peedivagusid kõblates, vist kaks Pärnus suvitanud Peterburi rahvale. Aastaid hiljem, 2000. aastate ja pool rubla vaost. Suvi otsa rabasid, Talvel õppisin ladinakeelseid alguses, osalesin ornitoloogiaühingu aparaat maksis üle saja rubla. Olude nimesid pähe, kevadel hakkasin siniraa päästeoperatsioonis. Panime kitsus on aga see, mis inimest tiivus- määrama. 1983. aasta sügisel sõit- Olev Lüütsepa ja Andres Kalamehega tab. Tänapäeval, kui on kõik nii lihtne sime sõpradega juba Kabli linnu- pesakaste Kagu-Eestisse, vastu Vene- ja kättesaadav, siis ei olegi vahel nagu jaama. Meil oli Häädemeeste Kesk- maa ja Läti piiri. midagi, mille nimel püüda. koolis ornitoloogide klass: Riho Nüüd on siniraag kahjuks taan- Häädemeeste keskkoolis õppi- Lilleleht, Aivo Klein, Enno Tšetšin, dunud ka neilt aladelt. Viimane tea- des käisin sügiseti isegi vahetunni Taavi Tari. Aivol oli juba siis rõngas- daolev pesitsemine Eestis oli Hargla ajal rõngastusvõrke kontrollimas. Oli tamine käpas ja ta on praegugi Eesti kandis aastal 2010. roolindude projekti kõrgaeg. Meie üks tippornitolooge. Läksimegi Kab- Kui Võidukülas 1986. aastal põlis- loodushuvilisi poisse toetas ande- lisse terve pundiga. metsa maha võeti, langes kirve all ka kas ja tore bioloogiaõpetaja – Urmas Saime seal tuttavaks Nigula linnu- hiigelkuusk just avastatud väike-kon- Arumäe. meestega, pealik oli Henn Vilbaste, nakotka pesaga. Kotkas jäi õnneks Kooli ajal tegin ka Tolkuse raba lin- tuntud ka kompromissitu keskkonna- sinnakanti alles, läks naabrite metsa. nustikust uurimistöö, Eerik Kumari inspektorina. Minu suunajaks teadus- Kui siis paar aastat hiljem sügis- oli ka sama ala uurinud 1953. aastal. like vaatluste poole sai Agu Leivits. torm pesapuu murdis, kolis kotkas Õpilane võrdleb oma andmeid Kuma- Kabli linnujaamale tuleks panna järgmisel kevadel meie metsa, pesit- riga – see vist ka mõjus. Igal juhul ausammas, sealt on tohutult noori ses vaid 70 meetri kaugusel vanava- õnnestus oma tööga zooloogia sekt- huvilisi läbi käinud ja innustust nemate talust. Olin juba varakevadel sioonis saavutada esikoht üleliiduli- saanud. neile teinud vanasse kohta pesaaluse, sel konkursil Moskvas. Sain ka medali mis läks kasutusse järgmisel aastal. „Junõi naturalist Sovetskovo Sojuza”. Siniraa pesa saekaatris Ka Häädemeeste pakkus ornito- 1980. aastatel valitses Eesti ama- Järgmisest suvest pidasin päevikut, loogilist põnevust. Pole see paik ju töörornitoloogias veel kuldaeg. Tead- linnuvaatlus läks lahti täie rauaga. mitte ainult veelindude tähtis pea- lased panid võimsaid plaane paika Hakkasin Nigula meestega kaa- tuskoht, vaid ka lõunapoolsete harul- ja harrastajate abiga said need teoks sas käima, ise Häädemeeste lähistel duste elupaik. Näiteks koldvint või tehtud. Suluspesitsevate lindude pro- must-lepalind, kes nüüdseks on piki jektis „Parus” oli minu kontrollida u

g randa natuke laiemalt levinud. Must- tuhatkond kasti, sealsamas Võidu ko

a lepalinnu pesi olen Eestis vist kõige küla ja ümbruskonna metsades. Kõva r E rohkem leidnud. 1990. aastal avasta- lonkimine, ühest pesakastist teiseni sin kuldhänilase Häädemeeste ran- 50 meetrit, siis redelil kaks meetrit nas pesitsemas, varem olin samas ronimist ja nii päev otsa. roostikus üles otsinud Eesti esimese Üks rasvatihane, kelle rõngasta- roohabeka pesa. sin, püüti samal aasta sügisel kinni Kolhoosi peamehhaaniku peres Kablis, seejärel Leedu Ventès Ragas oli suvine heinaaeg võimatult kiire. linnujaamas ja viimaks talvel Born- Mõnel nädalavahetusel viis isa kogu holmi saarel. pere Pulgoja randa töömurede eest pakku. Vahel käidi ka sealse Kivi- Miks suitsupääsukesed laiuga tutvumas, kuhu saab läbi mere kokku tulevad? minna, kui õiget seljandikku tead. Mõnel sõpradest linnuhuvi kadus, minul arenes see edasi. Keskkooli Tädi Ilme, isa Rein ja Laiul asusid siis põhiliselt kaja- vanaema Johanna Kose kate, tiirude ja partide pesad. lõpus hakkasin ise uurima pääsu- asundustalus aastal 1944. Nüüd käin sama saart vaatamas keste ööbimiskäitumist roostikes.

28 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ose K i Mat

Eesti viimaseid siniraage Hargla kandis aastal 2004.

Kust need pääsukeste salgad Hääde- Møller. Magister õnnestus ära kaitsta, Baltic oleks juba kolmas raudteepro- meeste roostikku tulevad? Püüdsin doktoritöö takerdus teadusrahastuse jekt selles piirkonnas. Kahel eelmisel pääsukesi ja rõngastasin neid pesa- kärbete ja pääsukesekolooniate hää- trassil on rööpad maast üles võetud, paikades. Selgus, et enamik ühisöö- bumise taha. Sajandivahetusel läksin kuna majanduslik tasuvus puudus. bijaid saabub lähikonnast, aga tuldi tööle looduskaitsesse, nüüd õpetan Vanaisa käis Tolkuse laanes met- ka kaugemalt Kihnust ja Keenist Val- Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis tuden- siseid jahtimas, minule on Tolkuse gamaalt, isegi Soomest. gitele ökoloogiat ja teen rakendus- metsisemängus käimine otsekui spi- Miks pääsukesed kogunevad? Sel- uuringuid. Ornitoloogina olen viima- rituaalne tegevus. Lähen juba õhtul lele paari lausega ei vasta. Veeko- sel paaril aastal seotud radarseirega mänguplatsile kohale, poen aegsasti gude ääres on soojem, putukaid Kihnus. varjetelki. Kui oled ühes paigas 12 on seal enam, võõras kohas rändel tundi või pikemalt, siis saab häälte ka turvalisem. Seltsingute kogune- Jäägu nii, nagu on järgi hea ülevaate, kes selles metsas mist on selgitatud ka infotsentrite Tolkuse laane ning Laiksaare metsade tegelikult elavad. Kui veab, õnnestub teooriaga, mille järgi saavad vähem kaitsealade servast on plaanija pliiats varavalges mõni uhke metskukk ka edukad linnud teada headest toi- läbi vedanud Rail Balticu trassijoone. pildile püüda. tumiskohtadest, kui nad edukatele Minu jaoks kaotab asjadest loogika. Olen varjetelgis metsiseid ooda- järgnevad. Panin oma pääsukestetöö Vanaisa jaoks oli kitsarööpmeline tes läbi lugenud Lennart Meri „Hõbe- paberile, kirjutasin toona blokktäh- raudtee omal ajal võit. Hobusega läks valge” ja käsil on Valdur Mikita tedega. Esimesel kursusel ütles pro- tal Pärnusse sõiduks aega kaheksa „Lingvistiline mets”. Minu arvates on fessor Kalju Põldvere mu zooloogia- tundi, rong viis kohale kahega. need meie tüvitekstid. konspekti vaadates: „Sind oleks omal Rail Baltic tekitab küsimuse, kas Kevadöö metsas on võimas koge- ajal vallakirjutajaks pandud!” „püsiv ühendus” Euroopaga kaalub mus. Kui karvasjalg-kakk keset ööd Ülikoolis alustasin uurimistööd üles Eesti põlislooduse tükeldamise. laulu lahti lööb ja poole tunni jook- suitsupääsukeste valgetest sabalai- Või on Valdur Mikita hästi kirjelda- sul ringi ümber telgi teeb, saab aru, kudest kui bioloogilisest signalisaa- tud meie metsakultuuri vägi midagi, millist metsa ta oma koduks peab. torist. Juhendajad olid Raivo Mänd mille hoidmine on eurorahadest Tema kodu piirid langevad minu ja Taani loomaökoloog Anders Pape ja poliitloosungitest tähtsam? Rail lemmikmetsa piiridega kokku.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 29 KARVAKALA PÜÜGIL „Poiss, mine püüa hüljes, hüljest vaja!” „No kuidas ja kus ma teda püüan?” „No näinud oled ju, kus nad elavad! Mis kunsti siin ikka olla saab, ennemuiste on neid ju ikka püütud! Kala ju, natuke suurem, soojem ja karvasem ainult!” „Aga kellega?” „No kellega siis veel kui mitte sõpradega!” „Aga miks ma teda püüdma peaks?” „Me tahame hülge lugu, las räägib meile midagi oma maa- ja veeilmast! Ammu pole midagi uut sealt kuuldud!” Ja nii see kõik tasapisi hakkas.

IVAR JÜSSI, KAIDO HAAGENI FOTOD

Hiiumaa laidudel, viigrite elualal, näha. Mõlemad ei taha tuult. Ka sisse. Mitte eriti sügavale, aga päris kevadel ja sügisel, tuulte või sääske- sellest oli abi. Vaja vaikset ilma ja madalasse ka mitte. Et püügiruumi dega veedetud hommikud ja õhtud allatuuleranda. oleks. Ankur ühte ja võrgust kotti olid tõepoolest mingi arusaamise pandud paras munakivi teise võrgu andnud nende elukate lemmikpaika- KIVIVOODIL UINUJAD otsa. Lipud tähistuseks ka. Munakas dest. Ja uudishimu uute lugude järele Hülged tulevad ööseks kividele selleks, et hüljes võrku liiga pingule oli ka suur. magama. Kustkohast tulevad, ei ei tõmbaks, kui sisse jääb, ja ankur, No said siis sõbrapoisid kokku, tea, aga kividel nad on. Võrgud et koos võrguga minema ei ujuks. tuletasid meelde, mis nähtud, ja läk- sinna kivide äärde, ja viimase val- Tugev loom ju. sid proovima. Seda karvase kala guse varul. No mõni ikka sisse jääb. Siis laagrisse tagasi, hommikut püüki. Kala püütakse ju nagu kala, Jah, kala nagu kala ikka, päeval saab ootama. Hommikud tulevad tavali- võrguga. Suuremale kalale suure- harva püüda. selt liiga ruttu. Kevadise püügi ajal mad võrgud. Nii meilgi, nii suu- Nii see siis käiski. Hüljeste lem- eriti. Uneaega jääb väheseks, päike red, et jää või ise kinni. Veel tuli mikkivide äärde vaikse ilmaga ja vii- juba varavalges väljas. Seda suu- meelde, et kus sääski, seal ka hülgeid mase valgusega tasahilju võrgud rem põnevus aitab end üles ajada Õhtune viigrivõrkude vettelaskimine.

30 31

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Koos esimese valgusega võrke vaatama.

ja võrgule minna. Kas saaki on? Ja kus? Võrke sai pandud 3 erineva koha peale ja kahe paadiga. Kas meil on rohkem õnne kui teil ja kas me oleme kõvemad ja kavalamad? Tun- dub juba selline kalameeste saagiga kiitlemise moodi asi, enne kui kalad pole veel käeski.

Viiger paadisõidul Aga oli õnne ja kalad, no ikka need karvased, olid võrgus. Pea kerkis võr- gulipu kõrval. Alguses tundus, et niisama mõni hulkur vaatab, aga kui pea Sees! Seekord õnnestus! kadus ja lipp liikuma hakkas, „jälle- gist ei pole olnud jälle kahtlust, jälle- veepritsmetest suisa pimedad. Ühise gist”. Nii ütlevad kohalikud ranname- kiire tegevusega saab siiski hülge koos hed. Pole tal enam pääsu, sel hülgel. võrguga paati. Ta on seal alguses Või on? Ega seda tea. Tundub, et võrk pisut ärevil, kuid sõber Martin ütleb: pusana ümber hülge kaela ja võrgu- „Tüdruk, sa ju tahad paadiga sõita? ujukid hoiavad teda pinnal. Nagu Kõik tüdrukud ju tahavad!” . Tüdru- päästevest. Tasahilju hakatakse võrku kul pole pääsu, sest me tahame tema paati võtma. Muud püügiriistad, sel- lugu kuulda, ja selleks tuleb natuke line kanderaami moodi võrgust asi, ka paadiga sõita. Tüdruk eriti ei taha. mis igale poole tavaliselt jalgu jääb, Suured koledad haralised inimkoleti- kah valmis. No on ikka heaste varus- sed ümber. Tüdruku rahustamiseks tet ekspeditsioon! Aga ka seda riista- katame ta sõidu ajaks kattega. Tüdruk puud läheb tarvis, paatitõstmiseks ja rahuneb ja sõidame maa poole ette- kaldale kandmiseks. vaatlikult, et ta lainetega raputada ei Kui saak paadi lähedal, tuleb ta saaks. Viigrid elavad peamiselt vees ja ka kuidagi merest välja saada. Võr- „hõljuvas olekus”. gupusa ja loom seal sees, siputab kui Teisel paatkonnal oli ka saaki. Kell põrguline. Prillidega poisid paadis on 7 hommikul. Veel kaks viigrit. Kaalumine kanderaamiga. Paras vinnamine, sest hülgepura kaalub kevadel oma 50 kilo, sügisel poole rohkem. 32 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Viiger siputab kui põrguline.

Sees! Seekord õnnestus! Tasahilju võetakse võrk paati.

Nüüd läheb kiireks, „kalad”, need karvased, ei taha kaua inimese käes olla. Esmapilgul tundub nende võr- kudest väljasaamine peaaegu või- matu. Hunnik tamiili ja nööri, seal vahel silmad, milles peegelduvad taevas, meri ja inimesed. Ühiste jõududega tassime nad kaldale. Õnneks ei ole viigrid kevadel eriti rasked.

Lahtiharutamise tunnid Pärast mõningat uurimist hakkab sel- guma, mis pidi hüljes võrku on läi- nud. Ja samalt poolt peab ta ka sealt välja pääsema. Võrk hargneb kihtki- hilt, kuni saame tagumised loivad ja saba (hülgel on tõepoolest ka saba Nüüd järgnevad lahtiharutamise tunnid. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 33 34 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Elektroonikat täis karbi kuklale Justkui kaelatule loomale kaelarihma panna ei saa, vaid märgise peab liimima liimimine. turjale. Sellises asendis segab saatja looma kõige vähem. olemas) kätte. Nüüd vaja üksnes loi- tuleb maha ja asendub uuega, kuni badest kinni hoida ning võrku üle järgmise kevadeni. Me liimime, just keha ja pea ettepoole sikutada. Viima- nimelt liimiga, võipaki suuruse karbi sel hetkel hakkab loom ka ise pisut hülge turjale. See jääb sinna kõvasti tagurpidi roomama, et kaela ümber kinni, nagu närimiskumm juustesse. olevast pusast lahti saada ja aitab Karbi sisu koosneb peamiselt GPS mõnusalt oma vabastamisele kaasa. seadmest asukoha määramiseks, Kaalume ta sellessamas võrgust rõhuandurist sukeldumiste sügavuse kanderaamis, mis püüdmise ajal mõõtmiseks, veetemperatuuri elekt- tülikalt takistuseks oli. Kaal näitab roonilisest kraadiklaasist, merevee Kole päev hülgele. Nüüd on see läbi. natuke rohkem kui 50 kg. Selline elektrijuhtivuse andurist, mis näitab, Uhh! paras keskmine kevadine kaal. Ras- kas loom on vees või kuival. Neid vavarud on talvega pea olematuks kõiki juhib ja andmeid salvestab uudse kaelaehtega ettevaatlikult vee- kahanenud. Sügisel kaaluks ta poole pisike arvuti ja mobiiltelefon, ka kar- piirile, aeg-ajalt üle õla tagasi kaht- rohkem ja oleks paks nagu tünn. bis leiduv, saadab kõik selle kogutu lustavaid pilke heites. Tõepoolest, Nüüd paneme hülge turjale mär- lõpuks uurijatele ära. Patarei mui- keegi kaldalt talle ei järgne. Tundes gise, elektroonikat täis karbi. Selle- dugi ka, mis selleks kõigeks elekt- vett enda ümber, järgneb kiire sööst sama, mille kaudu hüljes oma lugu rit annab. Tegelikult ei ole see karp, koos veemölluga ja põgus sukeldu- ja rännakuid ning elu hakkab jutus- vaid kõik on ilma ühegi õhumullita mine. Poolesaja meetri kaugusel ker- tama. Inimkeeles ta paraku rääkida plastikusse valatud, sest peab kanna- kib pea korraks veel pinnale, uuesti ei oska, ja kui oskaks, läheks see nii tama väga suurt rõhku, kui loom mit- pilguheit üle õla, ja läinud ta ongi. pikaks, et me ei jõuaks seda kaldal mesaja meetri sügavusse sukeldub. Märgis juba salvestab, hakkab peagi ära kuulata. Vees talle järgi ujuda ja Märgise liimimine kestab umbes kirjutama esimesi peatükke hülge samal ajal jutustusi kuulata inimene veerand tundi. Selleks ajaks katame maa- ja veeilmast. ei jõua ka parima tahtmise ja sport- meie viigriemanda pea kangatükiga, Sellest juba järgmistes liku vormi juures. Inimene ikka kui- et inimeste askeldamine teda eriti ajakirjanumbris. val maal kulgemiseks loodud. ei ärritaks ja loom eriti ei siputaks, Tööpäev on alles poole peal, Koerale ja ilvesele, isegi jääka- kuni liim kuivab. Viigrid on õnneks samad protseduurid vaja veel kahe rule saab panna kaelarihma ja sinna väga rahumeelsed ja neid kuidagi loomaga läbi viia ja neile head õnne külge igasugu elektroonilisi vidinaid. uimastada ei ole vaja. soovida. Ikka selleks, et nende ja Hülgel justkui ühel hetkel oleks kael, Viimane pilk märgisele, et kõik veel hulga teiste lugusid kuulda. Võr- ja siis seda jälle pole ka, sest pea andurite tööd näitavad tulukesed gud vaja pusadest lahti harutada ka. kaob nahavoltide vahele, nii et ainult õigesti vilguksid, ja vaba ta ongi. Kuigi see tundub esmapilgul päris silmad ja nina paistavad. Inimesed taanduvad ja lasevad lootusetu, on see siiski mõnus ja loo- loomal taas mereõhku nuusutada ja minguline tegevus, mille käigus saab Jälgimisseade kaasa lainete loksumist kuulata. Aru saa- omavahel inimeste asju arutada. Kevadel vahetavad hülged oma des, et keegi teda enam kinni ei hoia Õhtul uuesti hülgele, sest ilm on hea kasuka värskema vastu. Vana karv ja ümber ei askelda, roomab ta oma ja hulk märgiseid veel kotis.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 35 36 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Roheliste 25. rattaretk „Kuidas elad, Märjamaa?” 16.–18. maini 2014

Kolme päeva jooksul tutvume piirkonna ajaloo- ja kul- tuurilooga, räägime Rail Balticust ning raudteetrans- pordi minevikust ja tulevikust, ajaloolistest sildadest, aasta loomast viigrist, aasta linnust jäälinnust. Õhtuti- hommikuti toimuvad taime- ja linnuretked.

Kultuurilist meelelahutust pakuvad Curly Strings, Marko Matvere & Peep Raun, Jaanus Nõgisto & Tõnu Timm, Audru Jõe- laevanduse Punt ja Kalevi Kammerkoor.

Registreerimine rattaretkele on alanud! www.rattaretked.ee Osalustasu 1.03–30.04 1.05–12.05 stardis Eelregistreerimine toimub sooduspilet 35 € 40 € 50 € Tallinnas Endla 3 (sissepääs täispilet 45 € 50 € 60 € rahvusraamatukogu pea- uksest) 21. aprillist 12. maini perepilet 140 € 160 € 200 € (k.a) tööpäevadel kl 11–18. Sooduspilet kehtib ISIC ja ITIC kaardi omanikele ning pensio- Tasuda saab ainult sula rahas. näridele. Koolieelikutele on osalemine tasuta. Perepääsme Varem saab registreeruda saavad soetada kuni neljaliikmelised pered, kellest vähe- internetis. malt üks peab olema laps.

Toetajad:

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 37 Varbola linnus Kivi-Vigala kirik Roheliste 25. rattaretk „Kuidas elad, Märjamaa?” Lähikonnavaatlused peaksid andma ettekujutuse piirkonnast, mis kunagi enne kirikukihelkondade teket moodustas ühe suure muinaskihelkonna. Pakutud on, et selle suure ala – Märjamaa, Kullamaa ja Vigala ümbrus – keskuseks võis olla kas Konuvere või Sõtke linnus.

Viio Aitsam, Jürgen Kusmin, Kalev Tihkan, fotod Heiko Kruusi

STARDIPAIK MÄRJAMAA. Alev, mis on teisel ja kolmandal päeval. Liiklus sel raud- Haimre küla. Nõmmeotsa küla kaudu saab alates 2002. aastast territooriumi poolest teel avati 30.08.1931 ja lõpetati 1968. aastal. otse Haimre külla, kus asub vana mõisapark. (871,62 km²) Eesti suurima valla keskus. Tee oli 96 km pikk ja sellele jäi 11 jaama. Osa asutustest, näiteks koolimajaks ehitatud Tähistab tänavu esmamainimise 650. aas- Haimre rahvamaja ja samuti koolimajaks ehi- tapäeva. On teede ristumispaik (nii Tallinna, Järtade maastikukaitseala. Vana tatud viimatine kool, mida kohalikud inime- Haapsallu kui Pärnusse ühepalju maad), veidi raudteetammi kõrvale jääb huvitava kars- sed püüdsid säilitada viimase hetkeni, jäävad petlik oma domineeriva peatänavaga, kust tinähtuse ala. Suvistele rohumaadele tekib naabrusesse Moka külla. Et kaks koolimajaks autoga lihtne läbi sõita. Kui vana kirik on vaa- kevadiste suurvetega kolm suurt ajutist ehitatud hoonet nii lähestikku, on tegelikult datud, heitke pilk ka peagi vasakul vaatevälja järve. See on ära petnud veelindusidki, kes üsna harukordne. jäävale Maxima poele, mis rajati tingimu- on seadnud end siia pesitsema, kuid jäänud sega, et säiliks vana hoone fassaad. Võima- siis vete kadumise järel abitute poegadega Haimre park. Looduskaitse all aastast lusel külastage keset alevit oleva bussijaama ökoloogilisse lõksu. 1964, pindala 13,1 hektarit. Rajaja oli aedni- vastas olevat raamatukogu, kus näeb ilusat Rattarada teeb maastikukaitsealale ringi kuna tegutsenud Heinrich August Dietrich, sisekujundust! peale. Eesti esimene seeneteadlane, terve Balti- kumi mükoloogia, lihhenoloogia ja algoloo- Virtsu raudtee järelkajad. Mär- Niidiaia tammik. Läbi Kõrtsuotsa küla, gia üks pioneere. Park koosneb kolmest jamaa Kasti tee, pööre vasakule. Aastatel üle Märjamaa–Valgu maantee jõuate tam- osast: 1905. aasta rahutustes hävinud pea- 1931–1968 asus Märjamaal Rapla–Virtsu kit- mikusse, mis on looduskaitse all juba 1958. hoonet ümbritsevast puistust, sellest lõuna sarööpmelise raudtee jaam. Kasti teelt ära aastast. Suurim 30 mõõdetud tammest on pool asuvast vabakujulisest nn Hirvepargist keerates satuvad retkelised vanale raud- ümbermõõduga 490 cm (0,6 m kõrguselt), ja eraldipaiknevast väikesest lehistest koos- teetammile, mille mitut lõiku sõidetakse ka kõrgus 21 m. nevast puudetukast Kastile viiva tee ääres.

38 Roheliste Rattaretk autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Niidiaia tammik

Varbola linnus Muhameedi kabel

Enamuses kasvavad siin lehtpuud (peamiselt see paik, kus muinasajal võõrustati muistseid loo- ja metsakooslused, suur liigirikkus) saar, pärn, tamm), okaspuudest siberi nulg, vanemaid, kui nad Raikküla Paka mäele kära- moodustab Jalase maastikukaitseala. 1990. euroopa ja vene lehis, harilik kuusk, hari- jatele kogunesid. Pakamägi jääb linnulennult aastal asutamise ajal nimetati seda Jalase lik elupuu; põõsastest ebajasmiin, mage sõs- 5–6 km kaugusele. Kabala nimetus muudeti külakaitsealaks. Käis aktiivne looduse uuri- tar, vaarikas, enelad. Pargis elavad kaitsealu- ära Kabala valla volikogu otsusega juba esi- mine, kaardistamine, küla taastamine ... sed nahkhiired. mese Eesti Vabariigi alguses põhjendusega, Eestvedaja oli Jalase koolitalu peretütar Aino et Kabala nimega külasid on Eestis nii palju. Valgma. Muhameedi kabel. Haimre Hirvepargist Uut nime aga kohalikud inimesed omaks ei Kaitseala on erakordne selle poolest, et leiab varemetes rajatise, mida kutsutakse võtnud, kohta nimetati ikka Kabalaks, ja ka siin on praegugi alles kõik taimkatteüksu- „muhameedi kabeliks” ehk „Muhamedi kiri- paljud asutused kannavad Kabala nime, näi- sed, mida botaanik Theodor Lippmaa sel- kuks”. Ühe jutu järgi ehitas Haimre mõis- teks Kabala kool. Seega põline teadvus on les valdkonnas ligi 70 aastat tagasi kirjeldas: niku poeg selle oma idamaise kallima jaoks, tugev, nõnda et seda ajalikud asjad pole suut- loometsad, lood, allikalised ja lubjarikkad teise jutu järgi võttis mõisahärra endale Tür- nud muuta! Ajaloolise Kabala põlise külasü- madalsood, rabad, puisniidud ja niidud. Küla gimaalt naise, kellele ehitas parki kabeli ehk dame leiab praegu Lõpemetsa küla kohalt ja ümbritsevad kolmest küljest nõmmed, kus mošee. see on rattaretke suhtes „poe juurest pare- võimalik muu hulgas näha abrusid (jääajaeel- male ja otse, jõe kaldal ja teisel pool jõge”. sest ajast pärit aluspõhjamoodustised, paari Kasti küla. Allikais kõige varasem teade Hüpoteesi, et siitkandist on palju rahvast meetri sügavused lohud, millest mõne põhjas Kasti veskist pärineb 1469, on ka vasallilin- läbi käinud, kinnitab Kabala mõisahoone allikas, mõnes vesi neeldub jms). Kõrgendike nuse paik. vanas osas asuv hiigelsuur mantelkorsten. nõlvadel paljanduvad kohati kuni poolteise meetri kõrgused astangud, need tähistavad Tõrasoo looduskaitseala. Jaaniveski Vesijalgrattad, tammed ja tammid. kunagise Balti jääpaisjärve rannajoont. küla kaudu jõuate Metskülla, siis ületate Mär- Endise Kabala mõisahoone ümber näeb jamaa–Raikküla valla piiri. Paremale jääb parki, mille väravas kasvab üks Raplamaa Sõbessoo raba ja järv. Kui retk jätkuks suur Tõrasoo looduskaitseala, mille ühest võimsamaid puid, Kabala tamm – ümber- küla peateed pidi, jõuaksite väikese kodu- nurgast järgmises külast, Nõmmkülast tee- mõõt 5,2 m, kõrgus 24 m. tööstuseni, kus valmistatakse ilusaid ese- kond ka läbi läheb. 3437 ha kaitseala on loo- Sillalt näete jõel Kabala vana veskitammi meid Märjamaa külje all oleva Orgita karjääri dud sookoosluste, metsaelupaikade, pool- ja vana villaveskit, kus olemas tänaseni töö- dolomiidist. Ent teekond suundub küla kes- looduslike koosluste ja liikide kaitseks. korras seadmed. Teisel pool silda asub Rap- kelt paremale loometsade vahele, paremat Madalsoodega vahelduvad paepealsed ja lamaa paik, kus saab vesijalgratastega sõita. kätt jääb üle 500 ha suurune Sõbessoo, kus nõmmed. Nõmme mõiste tähendab Rapla- Jõeturismi hoogne ettevõtmine paatide, parv- turbalasund küünib kuue meetrini. Soos lei- maal muud kui mujal Eestis: mitte kuiva lii- saunade ja rataste tõmbab siia kenasti väl- dub üle saja laukasilma ja madal Sõbessoo vast ala, vaid enamasti loometsi. Suur osa japoolt maakonda rahvast, nõnda et küla- ehk Jalase järv (2,5 ha), kus kevad- ja sügis- Eesti ja tegelikult ka terve maailma loomet- elule on see kõvasti hoogu juurde andmas. rände aegu peatuvad tuhanded linnud. sadest asub Raplamaal. Rataste, paatide või parvsaunaga ülesvoolu sõites jõuaksite uhke Minnika veskikohani. Võitmatu Varbola linnus. Ohukotsu Mardi tamm ja hiiglane-kadakas. mõisa lähistel jõuab teekond Rapla–Varbola Metskülast leiate kaitsealuse tamme, kelle Erandlik külakaitseala. Ummaru küla maanteele. Enne seda möödute ilmselt suur- ümbermõõt 412 cm (1,3 m kõrguselt), kõr- kaudu jõuate Rapla–Märjamaa maanteele, test hobusekoplitest. Linnast maale koli- gus 20 m, ja Lokuta talu põllul kasvab või- millest tuleb sõita üle. Ent just sellest rist- nud ettevõtjad näevad palju vaeva, et kaitsta mas Lokuta kadakas, kelle ümbermõõt 206 teest suubub maantee edasi Märjamaa poole loomi suurte rabade maastikul (üle suure cm (1,3), kõrgus 10 m. Kadakas on Rapla- piki vana Virtsu raudtee tammi. Paarsada maantee jääb Sõbessoost kordi suurem Lin- maa jämedaim, üks kahest Eesti jämedai- meetrit edasi ongi endise Koikse raudtee- nuraba) end suurepäraselt tundvate hun- mast kadakast. jaama hooned. tide eest. Rattaretk suundub aga loometsade vahelt Ent ajaloos tihedasti seotud Ohukotsu ja Tamme küla, endine Kabala. Kabala oli Jalase külla. Paremal, Oosi talu heinamaal, Põlli külad (Põlli tammed!) juhatavad teid Taani hindamisraamatu järgi (1241) Harju- kaitsealused Oosi männid, Iietse talu juures Varbola linnusele, millega on seotud jutt maa suurim küla (30 adramaad); ajaloohuvi- näeb Iietse künnapuud. võitmatusest läbi ajaloo. Raplamaa kodu- lise Tõnis Teppandi hüpoteesi kohaselt just Küla koos ümbritsevate aladega (soo-, uurija Arvi Paidla on rekonstrueerinud vana

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Roheliste Rattaretk 39 kaubatee, mille üks tähtsaid peatuspaiku Var- paisjärve juures jääb vaatevälja suur Luiste bola oli, ja pakub hüpoteesi, et linnuse kaits- hoiuala, mis ulatub ka tänapäevase Lää- jad ei olnud mitte niivõrd vägevad võitlejad, nemaa Kullamaa valda. Raplamaale jääb vaid lihtsalt ostsid vallutajad hõbedaga ära. hoiuala kolme lahustükina, kogupindala 209,6 Vaadake linnuse jalamil puidust pinki, mis ha, sihiks kaitsta elupaikasid ehk jõgesid, oja- meisterdatud metsamees Toomas Ehrpaisi sid, lamminiite. mälestuseks, kes algatas linnusel iga-aasta- Põhimõtteliselt olete jõudnud piirkonda, sed puupäevad. Linnuse taga: Varbola vanad kus Kasari suurvete ajal üle kallaste ajab. rannamoodustised. Rannavalli suhteline kõr- Paljud kohalikud hindavad, et Kasari suur- gus 4–5 m, lainjas reljeef üksikute kuni 3m veed on märksa ulatuslikumaks viiendaks kõrguste küngastega. Alal on rohkesti ränd- aastaajaks, kui oskuslikult end avalikkusele Teenuse mõis kive, kogupindala 801 ha. välja reklaaminud Soomaal. Üleujutusi jäl- givad Kasari hüdromeetriajaam ja Teenuse Loometsad, loometsad ... Ületate Tal- hüdromeetriajaam. linna–Pärnu maantee ja jõuate Hiietse küla Kui mõtelda retke algusele (Märjamaa jär- vahele. Siin on mõlemal pool teed n-ö kait- tad), siis just siia, Luiste paisjärve on loo- seala kaitseala kõrval. Üks eesmärke on dusesõbrad ümber asustanud järtade kuiva- tagada, et loometsad saaksid areneda loomise tõttu hätta sattunud pütipoegasid. dusliku protsessina, et säiliksid nendevaheli- sed puis- ja luhaniidud. Teenuse ja Teenuse sild. Eesti ühele vägevaimale raudbetoonisillale avaneb uhke Vaikne põline paik. Russalu silla juures vaade mõisahoone juurest ja sealt edasi maja on võimalik tunda me Eesti küla tõelist palet, taha kõndides ka kahe jõe ühenduskohale, nii vaikne, rahulik, kindel ja püsiv. Russalu kus leiab romantilisi sopikesi niisama istuja- sild on tihti kohtumispaik, kui minnakse jahi- tele. Kes on arhitektuurihuviline, tasub uurida retkele, metsaistutustalgutele, matkale. Siin- ka mõisahoone krohvimisel kasutatud krohvi, sed põlispuud on looduskaitse all. mis segatud klaasi- ja söetükkidega. Park on Jätkate teekonda piki Kasari jõge (nimeta- vabakujunduslik. „Ei ole ääremaa!” ütlevad Luiste piimapukk tud ka Teenuse jõeks), mis saab alguse Rap- Teenuse kandi külade ühenduse inimesed, lamaalt ja mille valgala suures osas jääbki kes lisavad: „Lihtsalt elame ääre peal!” Raplamaa piiridesse. Põliskülade järgi hak- Üsna varsti ületate tänapäevase Rapla- ja kab nüüdsest hõlpsalt silma kunagine asus- Läänemaa piiri. Tegelikult on siin piire roh- tuse kujunemine, esimesed elupaigad valiti kem. Lahkute Märjamaa vallast Kullamaa just jõe äärde. valda.

Lümandu. Pärast Lümandu küla üle- Madal maa. Kastja, Laiküla, madal Lääne- tate Konnaveski oja, mille puhul tasub vast maa, lähedusse jäävad sood, rabad. Tasub mõtelda, et just sellel ojal elasid kord maa- meenutada seaduspära, mida on kirjeldanud konna esimesed koprad, keda pigem hoiti ja me rahvariiete ajaloo uurijad: mida kehve- kaitsti kui tõrjuti ja kiruti. mad põllumaad, seda kirevamaks muutusid naiste rõivad. Liigute Kirbla ja Lihula suunale, Mardi niinepuu. Männiku külas jääb tee kus naiste seelikutesse lausa lilli õmmeldi. äärde Mardi niinepuu, Männikus Nõmme hei- Kastja küla jõeäärne piirkond on Käntu- namaa suurkivi ja peagi Kohatu külas Kohatu Kastja kaitseala, kus leidub vanu looduslikus kadastik ... Üks vana 1930. aastate kirjapa- seisundis soometsi, luhtasid, puiskarjamaid. Vana-Vigala raudteejaam nek selle piirkonna kohta: „Üleüldse Kohatu Võib kohata nii suur- kui väike-konnakotkast. küla inimesed elavad vaeselt. Põllud on lah- Enne Üdruma poole keeramist näeb jõel vii- jad, pealegi koledasti kiva täis, nii et säälsed mase sõja ajal põletatud silla jäänuseid: siit peremehed tarvitavad põldude pealt korjatud viis vanasti otsetee Vigalasse. kivid oma tänavate täitmiseks /.../ Vanavara Kui jõuate Risti–Virtsu maanteele, olete kogujail pole Sipa, Kohatu, Lümandu jt küla- Üdruma külas, kus pärast kolhoosikorra des õieti midagi saada peale mõne üksiku lõppemist Eesti maapiirkondadele tüüpili- kannu ja mõne paari kinda. /.../ Kõige rohkem selt on tekkinud tugev seltsiliikumine. Seltsi- on asju saadud hoopis Orgita ja Kasti külast.” maja juures on üleval piirkonna külade kaart. (Orgita jääb Märjamaa külje alla ja Kasti küla Üdrumal on nn valge hobuse mälestusmärk. külastas rattaretk esimesel päeval.) See tähistab 22. radokuul ehk veebrua- ris 1918 toimunud kokkupõrget Virtsu poolt Russalu sild. Hämmastav, et nii uhke pae- pealetungiva Saksa eessalga ja taanduvate kivisild ehitati 19. sajandil mõisa sissesõidu- punakaartlaste ning Vene madruste vahel, teele, mitte otseselt suurele maanteele kasu- kus ainus hukkuja olnud voorimehe valge tuseks, nagu nüüd. Tasub kindlasti silla alla hobune. Suure osa küla territooriumist võtab uudistama minna ja hoida silmad lahti aasta enda alla Keskküla turbaraba ja Laikküla soo. Vana-Vigala näljamüür linnu osas, äkki näeb lendamas! Kruusiaugu talu karjamaalt leiab kivi, milles Kalevipoja istumiskoha jälg. Angasilla mägi ja Sipa pärn. Kaitseala on asutatud tamme-pärna-kuusesegamet- Laiküla ja Keskküla. Kui sõidate mööda saga kattunud künnise kaitseks. Mäel kas- suurt maanteed Laiküla poole, on vasakut vab rahva seas tuntud Patukahetsuse tamm kätt Laiküla raba, mis jääb oma kooslustega (patune saab tamme harude vahelt läbi puge- üle 1000 ha suurusele hoiualale, see ulatub des pattudest priiks), mäest umbes 700 m üle tee lausa Liivi külani. kaugusel idas kasvab Eesti jämedaim – Sipa pärn (ümbermõõt 900 cm (0,6), kõrgus 13 m). Kasari, küla, jõgi, sild. Miks Kasari sild Tegemist on vana hiiepuuga endisel hiiemäel. ehitati omal ajal maailma pikimana? Üleuju- Lamminiidud ja ojad. Luiste kandis, just tuste tõttu. Viibite jätkuvalt suurveteaegsetel

40 Roheliste Rattaretk autoriõigus MTÜ LoodusajakiriVigala jõgi üleujutusaladel. Kasari jõgi (keskjooksul asuvaid eluhooneid kuni Vigalani mineva tee ohvrikivi, otse üle jõe jääb vana hiiepaik, mida nimetatud ka Teenuse jõeks), pikkus 112 km ääres näete. Vanasti olid üleujutused veelgi nimetatakse Hiieoruks. (koos veerohkeima haru Vigala jõega 121 ulatuslikumad, aga 1930. aastatel Kasari ja Teine marsruut viib Vigala Hirveparki. Sel- km), suubub siit varsti Matsalu lahte, läbi- Velise jõge süvendati. leks tuleb minna üle silla, umbes kilomeetri des ligi 3000 ha luhaheinamaid. Muide hüd- Rumba sillale jõudes leiate end taas Virtsu pärast näitab viit ja läheb rada paremale, nn roloog August Loopmann pidas Kasari jõgi- raudteetammil, mida mööda maantee läheb veskikivide saarele. konna peajõeks hoopis Vigala jõge, millel on Vana-Vigalani. Ka Rumbas oli vanasti raud- Kui seisate Vana-Vigala sillal, tasub ette Teenusega ühinedes umbes kaks korda suu- teejaam. Tänapäevase silla lähedal näete kujutada, kuidas siin, kohe allavoolu silla rem vooluhulk. vana maanteesilla kohta. lähedal, on jõe süvendamisest tekkinud savi- laamade nihkumise tõttu jõkke vajunud ter- Vanamõisa sild. Imeline sild on, nagu Avaste avastamine. Vana-Vigala poole ved hooned. teisedki Märjamaal, saanud kenasti reno- sõites jääb teist linnulennul otse paremale veeritud ja tahvli ajaloojutukesega juurde. Avaste mägi ja Avaste soo. Avaste mägi ker- Lehised, lärtsipuud. Edasi liikudes Eriti kena, et vägev sild ehitati üsna kõrva- kis Läänemere nõos olnud Antsülusjärvest heitke pilk pärast veskikivide raja viita ja lisele teele, mitte omaaegsele peamaan- laiuna, mille ühe kaldaserva moodustas ran- puudevahelist eluhoonet paremale, kus kas- teele – jõudu on jätkunud rohkemaks kui naastang. Mägi erineb pinnakatte ja taimes- vavad Eesti ühed võimsamad lehisekultuu- hädapärane! tiku poolest tunduvalt ümbruskonna tasasest rid. Maanteed pidi edasi liikudes satute varsti viirsavimaastikust. Mäest läänes paikneb lehiseallee vahele. Terve Vigala mõisa lähi- Vetemaa ja linnumaa. Keerate Rumba ulatuslik Avaste soo (ka Mihkli soo), mis on kond on lehiserohke, puuliik (Vigalas kutsu- poole suure maantee äärde jääva Kirbla küla üks Eesti suuremaid (88 km²) madalsoo- tud ka lärtsipuudeks) olevat olnud Uexkül- lähistel. Kirbla asub looduslikul künkal, mille massiive. Ulatub ühtpidi Koonga, teistpidi ka lide lemmik. kõrgus 33 m merepinnast. Kirbla mäel on Lihula valda, soole nime andnud Avaste küla Siin tasub teada, et nii iluaedu kui ka põl- kaitsealused kivikalmed, muistne asulakoht, jääb Vigala valda. Soo Pärnumaa osas, soo- lumajandust edendades oli mõis suhteliselt isepärane taimestik. Kirbla pangale on püsti- saarel asub Soontagana linnus. Avaste soo edumeelne ja väga kiiresti jõudis kõik uus ka tatud mälestusmärk Eerik Kumarile. on ajaloos olnud paik, kuhu võõraste eest taludesse. Vanasti eriti linakasvatusega kuu- Kirbla on üks väheseid maa-asulaid, kuhu pakku mindi, kasutades üksnes kohalikele lus Vigala piirkond oli suhteliselt jõukas, mis inimeste liikumiseks üsna hiljuti ehitatud teada olevaid salateid. peegeldus ka rahva meelelaadis. Vigala ini- maantee-alune tunnel. Eriti oma esimesel mesi on nimetatud ka Läänemaa mulkideks. talvel pakkus suure libedusega rajatis koha- Paljasmaalt Lätti. Vanal raudteetam- peal palju kõneainet. mil sõites jõuate Paljasmaa külla, kus vanasti Poltsi männik. Poltsi männiku taha jääb Pärast jääaega kerkis kõigepealt merest oli ikka ka raudtee nn teivasjaam. Härma talu Kesu sookaitseala. Vigala on lausa ümbritse- saar praeguse Kirbla ja Seli külade vahelises teeotsas tasub teada, et sealne peremees tud soodest-rabadest, mis on tekitanud tea- piirkonnas, kiviaja lõpul (ca 3500 aasta eest) Olev Nisumaa, Vigala väsimatu maadlustree- tud omaetteoleku, millega on seletatud näi- lainetas meri veel vaid Kasari äärsete mada- ner on oma suhtumise ja tegutsemisega kül- teks ka Vigala murraku pikka püsimist pärast late soode ja karjamaade kohal. lap kaasa aidanud paljude siinsete noorte seda, kui ümbruskonnas juba enamasti kirja- Kogu teekond Kasari külast läbi Seira, meeste spordiedule (Vana-Vigalast on pärit keelt kõneldi. Vanamõisa, Võhma Rumba külani on piir- Ardo Arusaar, Tarvi Thomberg, aga ka näi- kond, kus lindude rände ajal võib põldudel teks kettaheitja Gerd Kanter jt).Raudteetam- Kivi-Vigala. Praegune valla keskus, ajaloo- näha hiigelsuuri haneliste parvi. milt keerate Läti küla sillale. lisem pool jääb kiriku juurde, mille Alar Kotli kavandatud torn on üks väheseid Vabadus- Vanimad asulad. Võhma küla on paik, ÖÖBIMISPAIK VANA-VIGALA. Vigalaid on sõja mälestusmärke, mis püsis terve Nõuko- kust on vanast asustusest seni leitud kõige üldse kokku kolm: Vana-Vigala, Kesk-Vigala, gude aja. Skulptuurid toodi peidikust välja ja kindlamad andmed 5.– 6. sajandist. Külas on Kivi-Vigala. Keskmine on säilinud vaid koha- tahvlid puhastati 1988. teada hiiepaik. Ka piirkonna Uluste ja Mõisi- like kõnepruugis. Nime päritolu seletatakse Lähikonda jääb põlispuudest mitte heas maa külad on tekkinud hiljemalt muinasaja siinsete ulatuslike viirsavimaade kivipuu- seisukorras Veski saar, pastoraadi põlispuud, lõpul, 12.–13. sajandil. Muistse asustuse jälgi dusega. Lihtsustatult: kui ehitati vasallilossi Naravere küla tamm. on leitud ka Seiras. Kivi-Vigalas, avastati viga, et kive ei jätku. Kui algas mõisahoone ehitus Vana-Vigalas, sel- Poti laadale! Kui sõidaksite otse edasi, Rumba sillad. Rumba sild jääb veel täna- gus „vana viga”. jääb kalmistu lõppu üle jõe vana hiiepaik. päevasele Läänemaale, ent kohe on taas Vana-Vigalas saab ka omapäi ringi vaa- Veel edasi jõuaksite Poti kõrtsi juurde, kus Raplamaa piir ja Vigala vald. Rumba piires data, kui leiate mõisaväravast silla lähedalt vanasti peeti suuri kuulsaid linalaatasid. suubub Velise jõgi Vigala jõkke, mis õige pea üles looduse õpperaja kirjelduse. See viib Sealt on pärit poti laadale saatmise ütlus. ühineb Kasariga. vanasse mõisaparki, mille lõpuosas on Näl- Ent rattarada viib Kivi-Vigalast otse vanale Siinne populaarne kalastuspaik on piir- jamüür (1867, viljaikalduse aastal talumeeste Tallinna–Pärnu maanteele, mida kaudu jõu- kond, mis suurvete ajal võib olla muust maa- rajatud) ja päris lõpus Uexküllide suguvõsa takse Päärdu mõisa juurde. Sel teelõigul ilmast lõigatud. Veesõiduk on tegelikult siiani kalmistu. Sealt tasub edasi minna jõeäärsele tasub igaks juhuks vaadata põldudele. Vaik- varuks paljudes peredes, kelle hajusalt heinamaale, kus on Vigala Sassi paigaldatud semalt liikuja näeb siin pea alati liikumas

Pesakastid kõikidele lindudele • Puitbetoonist eluaegsed pesakastid väikelindudele ja kuldnokale, pääsukestele ja kakulistele. • Spetsiaalsed pesakastid nahkhiirtele. • Tarud kimalastele ehk maamesilastele. • Pesamajad siilidele.

www.rodoaed.ee • [email protected] • tel 50 16742 www.facebook.com/kasvuhooned autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Reklaamtekst

metskitsi. veejõudu, siin on isegi paberit valmistatud. Manni kõrtsi juures tasub vaadata pare- Ajast-aega on Sulu külas ära kasutatud ka male, kus üle põldude ja praegusaja Tallinna– savi. Teise maailmasõja eel toodeti siin tel- Pärnu maantee paistab Selja mägi, mis 8000 liseid, tänapäeval on au sees keraamikaga aastat tagasi oli Antsülusjärve kaldavall. tegelemine. Sulu külakeskuses on olemas ka põletusahi. Velise park. Pärast Alama metsa vahelt välja jõudmist näeb rattur kõrgemat puude- Jõeääre küla. Reas taludega asustatud salu – see on kunagist Velise mõisa südant jõe äärt mööda liikudes jõuavad ratturid suju- HÜBRIIDIDE LÄBIMURRE ümbritsev park. Varasemast ajast on see valt Jõeääre külla. Vigala jõe kallastel olevate Velise jõgi paik tuntud veel linnusekohana. Mõis hävis talude privileegiks on arteesia kaevud, pea 1905. aasta sündmuste ajal. igal perel on olemas see survelise põhjavee MAANTEEDELE Pargist lõuna pool viib tee Aravere külla, tõttu aasta ringi ühtlast jahedat temperatuuri mille lõunasopis on väike Velise raba, millest hoidev veereservuaar. turbavarumisel leitud tüved võivad olla vih- jeks aegade taha ehk seostele Kaali kraatri Konuvere linnus. Siinset põlist asustust Tekst: Ada Tammik tekkega. kinnitavad arheoloog Evald Tõnissoni eest- Fotod: Toyota võtmisel tehtud uuringud 1970. aastate algul. Velise. Teekond jätkub Vigalaga sarnaselt Põhiasustus on dateeritud 10.–11. sajandisse, saviste (tihti tunni täpsusega harimist nõud- kuid leidusid on olnud ka kiviajast. Linnust on vate) põldude vahel läbi Võeva küla. Kunagine Paehalle nime all märgitud Liivimaa Henriku Kes vähegi autoajaloo vastu huvi on tundnud, sellele pole hübriidid võõrad, vastupidi – eelmisel aastal vallakeskus Velise alevik on kaugemal teatud kroonikas. Koolmekoha tõttu on siin Vigala pole vaja meenutada, et maailmas esimese hübriidina osteti 2012. aastaga võrreldes Toyota hübriide 32% seoses 1905. a sündmustega, Velise Vabariigi jõge ületatud kindlasti alates muinasajast, väljakuulutamisega, millest kõneldakse rat- selle jätkuks Tallinna–Riia postimaantee. jõudis seeriatootmisse Toyota Prius aastal 1997 ja rohkem. Enimmüüdud hübriidmudeli au kuulub Eestis taretkel kohajuttudes. Tänu tublidele maastikuhooldajatele lam- sellest sai märgilise tähendusega sündmus kogu Toyota Priusele, mille enam kui 200 mudelit mõõda- Siinse aleviku tekkele andis hoogu suu- mastele on see oja ja jõe vahele surutud loo- autotootmise ajaloos. Need, kes arvasid, et tegemist vad igapäevaselt Eestimaa teid. Toyota Priuse kõrval resti õigeusu kiriku (1889) ja kooli (1884) raja- duslik seljandik viimastel aastatel ka kenasti Sillaotsa talumuuseum mine. Eelmisel sajandil rahvarohke paik või- vaadeldavaks saanud. on ajutise lahendusega, on pidanud oma sõnad tagasi on üha rohkem populaarsust kogumas Aurise hübriid, maldas tegutseda vähemalt neljal kauplusel võtma – eelmise aasta lõpu seisuga on ainuüksi mida on nelja aastaga ostetud ligi 150 mudelit. ja mitmel kõrtsil. Nüüdseks on alalisi, ka tal- Konuvere sild. Eesti pikim (110 m) kuue Toyota müünud üle maailma 6 miljonit hübriidsõidu- Märkimist väärib ka see, et 2013. aastal oli iga viies vel toimetavaid elanikke vähe, kuid see-eest võlviga paekivisild valmis 1861. aastal, tellija kit. See kõnekas fakt kinnitab hübriidtehnoloogia müüdud Toyota Yaris hübriid. on koolimaja ja kiriku tagune Kiigesaar suviti oli Eestimaa Rüütelkond. Kuni 1993. aastani üsna tubli „tõmbekolgas”. Oktoobri esime- toimus Via Baltica liiklus üle selle kitsa paeki- võidukäiku ning näitab, et keskkonnasõbralike sel laupäeval on kõik oma aiasaaduste ja visilla! Aastatel 2006–2007 sai sild maantee- tehnoloogiate läbimurre on toonud maanteedele käsitöödega oodatud Velise traditsioonidega ameti toel värskema ilme ja on eriti efektselt mudelid, mida kümmekond aastat tagasi autoajaloo sügislaadale. vaadeldav valgustatult öisel ajal uuelt, 1993. Selle laada algaastate sündmuseks võib aastal valminud sillalt. Piirkonna uhkeim ehi- peavool veel ei tundnud. KESKKONNASÕBRA- pidada maadleja Georg Lurichile Buhaara tismälestis on kujutatud ka Märjamaa valla emiirilt kingitud kaamelite väljanäitust. Siit- vapil. Uue ja vana silla vahel olev vesiveski- LIKUD SÄÄSTJAD kandist on pärit Väike-Maarjas sündinud vare ja kõrtsikoht üle jõe märgivad, et pide- Lurichi isa ja kaamelid olid Velisel onupoja punkt rändajale on siin olnud ka linnuse ja hoole all. kivisilla vahelisel ajaperioodil. Toyota hübriidsõidukid on hinnanguliselt tootnud 41 EESTLASTE LEMMIKUKS miljonit tonni vähem CO2 heitmeid kui samasuguse Sillaotsa talumuuseum. Pärast silda Suundume vanale Pärnu maanteele. jõudlusega tavamootoriga sõidukid ning kulutanud Haimre park keerab retkerada vasakule Käriselja küla Meeldivalt loogelisel teel võib ette kujutada TOYOTA PRIUS, AURIS 15 miljardit liitrit vähem kütust*. Need aukartustära- poole, kuid enne küla jääb tee äärde Sillaotsa kunagise postitõlla liikumist. Peagi jääb pare- talumuuseum, mis loodud selle talu kuna- mat kätt maantee äärte Joosva allikas-artee- tavad numbrid kinnitavad, et keskkonnasõbralikel gise peremehe, kodu-uurija Aleksei Parna- siakaev, mis pakub janukustutust nii rända- HÜBRIIDI POPULAARSUS sõidukitel on tõsiseltvõetav mõju keskkonnale ainult basi algatusel. Rehetare taguses dendropar- jaile kui ka kohalikele. Konuvere–Märjamaa siis, kui neid kasutatakse laialdaselt. Mullu müüs gis kasvab üle 180 erineva taksoni ilupuid ja lõik on suurim looge tänasest Tallinna–Pärnu KASVAB -põõsaid. Muu hulgas näeb lehtpuude lõhis- teetrassist eemale. Tähelepanelik silm võib Toyota Motor Corporation Euroopas 600 000 lehiseid vorme. Siin kajastatakse põhjalikult paralleelse vana postmaantee kulgu atla- Hübriidtehnoloogia pioneeriks on vaieldamatult täishübriidset autot, mis kinnitab, et tegu pole enam endisaegsete talude eluolu ja töid ning Vigala sest jälgida. Jaapani autotootja Toyota Motor Corporation, kelle niši-, vaid peavoolutootega – need maanteedele läbi ja Märjamaa kihelkonna ajalugu. murdnud hübriidisõidukid loovad puhtamat homset Muuseum on piirkonna kultuuri- ja selt- Kaguvere. Siin kohtume taas Virtsu raud- mudelivalikus on 24 hübriidi, millele lisandub järgmi- sielu keskus, vallamuuseumina mõneti ainu- teetammiga. Ristumisest vasakule jääb tüüp- sel kahel aastal veel 15. Seega kokku aukartustäratav juba täna. laadne. Siin näeb rahvariiet, leivategu, töös projekti järgi ehitatud Paeküla jaamahoone. olevat vana masinat. Põhiliselt kooliealistele mudelivalik – 39 erinevat hübriidi üle kogu maailma *Registreeritud sõidukid × läbitud vahemaa × kütusekulu (tegelik kütuse- külastajatele korraldatakse traditsiooniliselt Sõtke. Enne tagasi Märjamaale jõudmist rohkem kui 80 riigis ja piirkonnas! Ka eestimaalastele kulu igas riigis) × CO2 teisendustegur. rahvakalendri tähtpäevade tähistamist (kar- jääb vasakule metsa taha Sõtke küla, mida jalaskeaeg, suvisted, heinamaarjapäev, ruk- nime all Hetkyll mainiti esmakordselt Taani kilõikus, leivapäevad, jõulud), ka suveetendu- hindamisraamatus 1241. Mõisasüdamest lõu- sed on siin tavapärased. nasse jääva kaitsealuse Sõtke Kantsimäe täiusliku ringikujulisuse avastas harrastus- Sulu küla. Veel poolteist sajandit tagasi ajaloolane Valdo Praust tänu maa-ameti rel- oli Velise ja Sulu vahel vaid põlislaas ja ain- jeefikaardile alles hiljuti ja selle muistise täp- saks elukohaks Käriselja metsavahikoht. sem dateerimine on alles ees. Võimalik, et 1881 otsustas Valgu parun metsa raiuda ja just siin asus kunagise, nüüdseks unustatud kännustiku talukruntideks müüa. Kunagise nimega suure muinaskihelkonna keskus. Haimre karjamõisa ümber tekkinud ja kahel pool Konuvere jõge paiknev Sulu küla on MÄRJAMAAL TAGASI. tänagi elujõus. Ajaloos on Sulul ikka ära kasutatud

42 Roheliste Rattaretk Märjamaaautoriõigus kirik MTÜ Loodusajakiri Reklaamtekst

HÜBRIIDIDE LÄBIMURRE MAANTEEDELE

Tekst: Ada Tammik Fotod: Toyota

Kes vähegi autoajaloo vastu huvi on tundnud, sellele pole hübriidid võõrad, vastupidi – eelmisel aastal pole vaja meenutada, et maailmas esimese hübriidina osteti 2012. aastaga võrreldes Toyota hübriide 32% jõudis seeriatootmisse Toyota Prius aastal 1997 ja rohkem. Enimmüüdud hübriidmudeli au kuulub Eestis sellest sai märgilise tähendusega sündmus kogu Toyota Priusele, mille enam kui 200 mudelit mõõda- autotootmise ajaloos. Need, kes arvasid, et tegemist vad igapäevaselt Eestimaa teid. Toyota Priuse kõrval on ajutise lahendusega, on pidanud oma sõnad tagasi on üha rohkem populaarsust kogumas Aurise hübriid, võtma – eelmise aasta lõpu seisuga on ainuüksi mida on nelja aastaga ostetud ligi 150 mudelit. Toyota müünud üle maailma 6 miljonit hübriidsõidu- Märkimist väärib ka see, et 2013. aastal oli iga viies kit. See kõnekas fakt kinnitab hübriidtehnoloogia müüdud Toyota Yaris hübriid. võidukäiku ning näitab, et keskkonnasõbralike tehnoloogiate läbimurre on toonud maanteedele mudelid, mida kümmekond aastat tagasi autoajaloo peavool veel ei tundnud. KESKKONNASÕBRA- LIKUD SÄÄSTJAD

Toyota hübriidsõidukid on hinnanguliselt tootnud 41

EESTLASTE LEMMIKUKS miljonit tonni vähem CO2 heitmeid kui samasuguse jõudlusega tavamootoriga sõidukid ning kulutanud TOYOTA PRIUS, AURIS 15 miljardit liitrit vähem kütust*. Need aukartustära- tavad numbrid kinnitavad, et keskkonnasõbralikel HÜBRIIDI POPULAARSUS sõidukitel on tõsiseltvõetav mõju keskkonnale ainult siis, kui neid kasutatakse laialdaselt. Mullu müüs KASVAB Toyota Motor Corporation Euroopas 600 000 Hübriidtehnoloogia pioneeriks on vaieldamatult täishübriidset autot, mis kinnitab, et tegu pole enam Jaapani autotootja Toyota Motor Corporation, kelle niši-, vaid peavoolutootega – need maanteedele läbi mudelivalikus on 24 hübriidi, millele lisandub järgmi- murdnud hübriidisõidukid loovad puhtamat homset sel kahel aastal veel 15. Seega kokku aukartustäratav juba täna. mudelivalik – 39 erinevat hübriidi üle kogu maailma *Registreeritud sõidukid × läbitud vahemaa × kütusekulu (tegelik kütuse- rohkem kui 80 riigis ja piirkonnas! Ka eestimaalastele kulu igas riigis) × CO2 teisendustegur.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 43 „Eestis ei ole teist kohta, kus sillaehitusloo erinevad ajaperioodid oleksid sedavõrd esinduslikult ja terviklikult esindatud,” osutab Eesti teede ja sildade ajalugu uurinud Mairo Rääsk. Rattaretkel ületame lausa kaheksa suuremat silda: Kasari, Russalu, Sipa, Teenuse, Rumba, Vanamõisa, Läti ja Konuvere, üks ilusam kui teine. Sildade maa Ulvar Käärt, Heiko Kruusi fotod

„On mõneti paradoksaalne, et ehkki kivisammastel seisev puidust Läti majanduslikult ei olnud Läänemaa sild oli omal ajal sildade puhul levi- Kasari sild. jõukas, on just ajaloolisel Lääne- numaid tarinditüüpe, on see taasta- ja Harjumaal ehitatud Eesti uhke- tud kujul praeguseks ainuke taoline, mad ajaloolised sillad,” tähendab mis tänaseni säilinud. Sipa sild Rääsk. „Seda tänu sillaehituseks Järgnevalt toome lugejani säravai- Ehitatud 1902-1904 Renoveeritud 1995 sobivale geodeetilisele alusele ning mad näited Märjamaa piirkonna aja- Sipa sild asub Kasari jõel, mis on sellel kohal kohaliku ehitusmaterjali ehk pae- loolistest sildadest, millest üle ka rat- Märjamaa ja Kullamaa kihelkonna piiriks. kivi olemasolule, alustati ajalooli- taretk kulgeb. Maanteemuuseumist Silla ehitas Türi-Alliku valla talumees Kustas sel Lääne- ja Harjumaal püsisildade pärit sildade tutvustused on koos- Tarius 1902.-1904. aastal. Viie võlviga paekivisilla üldpikkus on 77 m. Sipa sild on vii- ehitamist oluliselt varem kui näiteks tanud Mairo Rääsk ning muuseumi mane Eesti suurem paekivisild, pärast seda Lõuna-Eestis.” endised teadurid Helena Kaldre ja alustas võidukäiku raudbetoon. Sild on täna- Seda, et sillad on kogu Märjamaa Kersti Liloson. seni kasutuses ning paikneb Märjamaa-Kolu- vere maanteel. piirkonnale olulised sümbolväärtu- sega objektid, kinnitab ilmekalt Mär- jamaa vapp. Nimelt on sellel kujuta- Russalu sild Teenuse sild tud kuuevõlvilist Konuvere kivisilda, Ehitatud 1847–1848 Ehitatud 1908 Remonditud 1934. ja 1991. aastal Remonditud 2011 mis on Eesti suuremate sildade seas Russalu sild on üks suuremaid 19. sajandi 20. sajandi esimesel kümnendil algas Eesti tänapäevani säilinutest vanim. Silla keskpaigast pärinevaid paekivisildu Eestis. sillaehituses puidult ja kivilt järk-järguline hõbedane või siis valge värvus süm- Hea näide sellest, et silmapaistvaid sildu ei üleminek raudbetoonile, mis tõi senisesse boliseerib selle ehitamiseks kasuta- ehitatud ainult maanteedele, vaid ka mõisa sillaarhitektuuri uued siluetid ja vormid, mille sissesõiduteedele. esimeseks ja tähelepanuväärseimaks näi- tud tähtsaimat kohalikku maavara, Kivist võlvsildu hakati Eestimaal ehitama teks Eestis on 1904. aastal valminud Kasari lubjakivi. Kolm võlvitud sillasammast tõenäoliselt 18. sajandi keskpaiku. Kuni 1918. sild. Kuid ka Teenuse sild on üks Eestimaa tähistavad seejuures Märjamaa algus- aastani lasus sildade ehitamise ja korrashoiu vanemaid ja silmapaistvamaid raudbetoon- kohustus Eesti- ja Liivimaa kubermangudes sildu. Tegu on neljaavalise talasillaga, mille tähte ’M’. Silla kohal kujutatud tõl- rüütelkondadel. Ehitusmeistrid kutsuti kohale kogupikkus on 67,5 m. Silla sambad on meis- laratas on aga meenutuseks ehitise Saksamaalt või Eesti linnades tegutsevatest terdatud tahutud raudkivist ning rajatud noorusajast ning sümboliseerib iga- tsunftidest. Tööde tegijad olid kohalikud talu- betoonpatjadele. pojad. Hiljemalt 19. sajandi keskpaigaks õppi- Teenuse silla ehitamine oli päevakorras vest liiklust. sid sillaehituskunsti ära ka eestlastest talu- juba 1902. aastal, kui sellega tegeles kuber- Kasari evib üle-euroopalist täh- mehed ning sillameistriks võis olla igaüks, manguvalitsuse teedeosakonna nooremin- tust, tähistades raudbetooni tulekut kellel oli olemas vajalik kapital ja usaldus- sener Šiperski. Otsustamine venis rahapuu- meie sillaehitusse. Samuti on Märja- väärsed käendajad. duse tõttu, sest aastail 1903–1904 ehitati Sillal on praegu kolm suurt kaarvõlvi ning Kasari silda. Tõenäoliselt ei leidnud rüütel- maal esindatud esimese Eesti Vaba- üks väiksem ja madalam võlv. Algselt viie konna heakskiitu ka esitatud sillaprojekt. riigi ajale omased raudbetoon- ning võlviavaga olnud paesilla üldpikkus on 41,5 m 1904. aasta lõpul, kui Kasari silla ehi- puitavaehitusega sillad. Kuigi näiteks ja laius 5,8 m. tamine lähenes lõpule, esitas avalduse

44 Roheliste Rattaretk autoriõigus MTÜ Loodusajakiri sest maksumus tõotas võrreldes kivisillaga tulla märksa taskukohasem. 1903. aastal saavutati kubermangu- valitsuse ja rüütelkonna vahel silla asukoha, konstruktsiooni valiku ning teiste tehniliste üksikasjade osas kokkulepe, mille kohaselt tuli sillasambad ehitada graniidist ning pealisehitus betoonist. Sillaehituskon- kursi võitis raudbetoonehituse ühe teerajaja F. Hennebique’i Belgia firma Venemaa filiaal Monicourt ja Egger. Ehitustööd olid oma aja kohta väga hästi korraldatud. Betooniti meh- haniseeritult: esmakordselt Eestis kasutati Russalu sild. Vanamõisa sild. silla betoonkaarte valamiseks betoonisegurit, mille jõuallikas oli lokomotiiv. Silla ehitamisel ja projektettepaneku Teenuse silla ehi- kasutati kodumaist Kunda tsementi. Kaared tamiseks seni Kasari silda ehitanud Bel- ja sõiduteeplaat betooniti, silla välispinnad gia Hennebique’i ehitusfirma peaesindajate krohviti ja sõidutee sillutati munakividega. Monicourt’i & Eggeri tütarfirma Venemaal. 1904. aastal valminud Kasari sild oli val- Mitteteadaolevatel põhjustel ehitust neile ei mimise hetkel Euroopa pikim sellelaadne antud. ehitis – kolmeteistkümne sildega tuli üldpik- 1906. aastal võttis projekteerimise ja ehi- kuseks 308 meetrit. Kasari sild on Eesti esi- tamise enda peale Peterburi firma Merciot & mene ja tähelepanuväärseim raudbetoonsild, Couturier, kes esitas neljasildelise raudbe- mis oli kasutuses 1990. aastani, mil valmis toon-jätkuvtalasilla projekti. uus taribetoonist maanteesild. Vanamõisa sild Kasari sild Ehitatud 1825 Sipa sild. Ehitatud 1903–1904 Viimane suurem remont 1994 Restaureeritud 1998–2000 Vanamõisa keskuses asuv sild üle Vanamõisa Varasemal ajal ületati Tallinna–Virtsu post- jõe ehitati 1825. aastal. Ehitusmeistriks võis maanteel Kasari jõgi parvega. Suurvee ajal ei olla kohalik ehitustööd tundnud mees, täpselt saanud parve aga kiire voolu tõttu kasutada pole teada. Kui 18. sajandil kutsuti sillaehitus- ja seetõttu oli silda vaja. Silla ehitamise küsi- meistrid siia Saksamaalt, siis 19. sajandil olid muse tõstis Eestimaa rüütelkond üles 1900. juba kohalikud mehed omandanud sillaehita- aastal. Algselt planeeriti sild kivisillana, kuid miseks vajalikke oskusi. samal ajal uuriti mitmetest tehastest uudse Tegemist on silmapaistva paekivisillaga, materjali raudbetooni kasutamise võimalusi, mis on ehitatud kohalikust paksust paekivist

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Roheliste Rattaretk 45 Teenuse sild. Rumba sild. Konuvere sild.

viidi ajalooline keskosa Põlvamaal asuvasse maanteemuuseumisse, kus see on tänaseni vaatamiseks väljas. Vanast lähtuva uue silla projekteeris Valeri Volkov, kes kasutas projekteerimi- sel arhiivist leitud vana projekti ja seda, mis vanast sillast veel kasutada sai. Läti sild toetub kahele raudkivist sambale ehk jää- murdjale, millest üks oli varem üleni maa sees, ning jõgi voolab nende vahelt taas läbi. Konuvere kivisild Ehitatud 1860–1861 Restaureeritud 2006–2007

19. sajandi algusest pärit paevõlvsildade uhkeimaks näiteks on Märjamaal sajandi keskpaigas valminud Konuvere sild. Valmi- mise hetkel oli see 110 meetri pikkune sild Eesti pikim. Läti puusild. Massiivsete paekivisildade ehitusaeg algas Eesti aladel 18.–19. sajandi vahetusel. lubimördil. Kivide välispinnad on töötlemata jõe. Ehitustöid tegi Taani firma Højgaard & Eeldused püsisildade ehitamiseks tulene- ning krohvimata. Silla ülavooluküljel on kuni Schultz. Sild avati juba 31. oktoobril 1937. sid peamiselt kahest tegurist. Ühelt poolt oli 2 meetri kõrgused teravdatud esiservaga Sillale iseloomulik raudbetoonkaar koos- selleks tihenev postiveokorraldus, mille juu- jäämurdjad, alavooluküljel tüsedad pool- nes kolmest liigendist ja selle pikkus oli 28,6 res sai järjest olulisemaks kiire jõgede üle- sindrilised tugipiilarid. Paerinnatisega sild m. Sambad rajati paekivist. tamise vajadus, teisalt kohaliku ehitusmater- on seitsmesildeline ning ringikaarvõlvidega. Kui 1968. aastal suleti aga Rapla–Virtsu jali olemasolu. Vaatamata suurtele silletele on võlvide pak- kitsarööpmeline raudtee, hakati kasutama Esimesed teated Tallinna–Pärnu post- sus vaid 35 sentimeetrit. Silla kogupikkus on 1931. aastal ehitatud endist raudteesilda maanteele üle Konuvere jõe silla ehita- 64,2 meetrit ning laius 5 meetrit, kusjuures maanteesillana. Aastatel 1931–1968 raudtee- mise vajadusest pärinevad juba 18. sajandi otstest kaarjalt laienev. sillana kasutusel olnud raudbetoonvõlvsilda lõpust, kuid tõsisemalt kerkis silla ehitamise See Kirbla–Rumba teele rajatud sild on mahub ületama vaid üks auto korraga. Omal küsimus päevakorda 1850. aastate algu- kujukas näide sellest, et märkimisväärseid ajal selle ehitamiseks vajalikud kivid, kruusa ses. Pärast mõningaid vaidlusi andis Ees- sildu ehitati peale peateede ka vähemtähtsa- ja liiva pidi kaugemalt kohale vedama, sest timaa kindralkuberner 1852. aastal korral- tele liiklussoontele. Rumba piirkonnas ei leidunud looduslikult duse kõik kaalutlused Konuvere kivisilla kive ega korralikku ehitusliiva. ehitamiseks üle vaadata. Kuus aastat hiljem, Rumba sillad 1858. aastal esitas insener F. W. Alisch pae- Maanteesild: ehitatud 1931. aastal Läti sild võlvsilla projekti koos eelarvega pea 47 000 raudteesillana Ehitatud 1937 rublale. 1860. aasta alguses jõuti ehitusle- Remonditud 1997. aastal Remonditud viimati 2009 pinguni, kus ehitajana on ära märgitud F. Vana varemetes maantee sild: ehitatud Läti sild avati 1937. aastal, kui selle ehitamise Johhansoni nimeline mees. Kuue avaga pae- 1937, purustatud 1941 plaanist oli möödas arvatavalt peaaegu 40 kivivõlvsild valmis 1861. aastal. Elegantse joonega uus Rumba maantee- aastat. Selline pikk aeg projektist valmisehi- Silla ehitamise kvaliteet oli väga hea. Esi- sild oli ilusamaid sildu kogu maakonnas. Sild tiseni olevat olnud täiesti loomulik. mene remont tehti sillale alles 20. sajandi purustati Teise maailmasõja ajal 1941. aastal. Kuni viimase põhjaliku uuenduskuurini, alguses. Arvatavasti pärinevad samast ajast Uuesti seda üles ei ehitatud ning tänaseks on mille käigus sild esialgsel kujul taastati, tegi ka raudkivist jäämurdjad. sellest säilinud varemed mõlemal pool jõge. Läti silla põnevaks asjaolu, et see koosnes Teises maailmasõjas sai sild kannatada, Omal ajal hakati maanteesilda ehitama kahest ajaloolisest sillast. Nimelt eelmise kuid taastati endisel kujul. Uue Konuvere üleriigilise suursildade ehituskava raames sajandi 70. aastatel toodi Läti küla silla kesk- silla valmimise järel 1993. aastal sai vana 1936. aasta kevadel. Seni oli liigutud madala osaks Eesti vanima terasest maanteesilla sild 132aastase teenistuse järel väljateenitud veetaseme puhul otse läbi Velise (Vigala) Vati silla keskosa. Silla renoveerimise järel vanaduspuhkusele.

46 Roheliste Rattaretk autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Järt ad – ajutised karstijärved Märjamaal on järtad kujult piklikud, enamasti kuni 400 m (erandlikult isegi üle 1 kilomeetri) pikad ja 100– 250 meetrit laiad. Lohu pindala küü- nib ligi viie hektarini. Veerikkal ajal võib vee sügavus ületada 2 meetrit, enamasti jääb siiski alla 1,5 meetri. Järtade põhjas esineb laugeid kars- tilohke ja -lehtreid (sügavus kuni 0,5 meetrit , laius 10–20 m) ning avatud paelõhesid, mis põhjavee tõusu ajal toimivad tõusuallikana, põhjavee alanedes aga neeluallikana. Lõhede laius küünib 20 cm, sügavus kuni 1 meetrit. Märjamaal näeme valdavalt kirde-edelasuunaliste aluspõhja süvalõhede rikkevöönditega rööp- Järtad seid järtasid. tõusevad ja neelduvad Rein Einasto, Heiko Kruusi foto laugveerulisi liualaadseid nõgusid. Lumerikka talve sulaveed panevad tõusuallikad Olulisemad järtad on Märja- maa vallas Kõrtsuotsa ja Nõmme- „keema”, kuivemal kevadel aga ei täitugi järtad otsa küla maadel Märjamaa järtade veega! Nii ei tea me ette ennustada, kas tänavusel maastikukaitsealal ning tänavune rattaretk sõidab sealt ka läbi. Järtad rattaretkel ajutisi järvi näeme. Peale selle sõltub kannavad nimesid Eesmine, Tagu- järtajärvede püsimine kevadistest sademetest. mine, Tammiäärne, sest need asuvad kunagise Rapla–Virtsu raudteetammi kõrval. Nimetus järta on kirjakeelde tulnud eelduseks ka lainjas loopealne, mis Järtade kaitseala loodi 1981. aas- Märjamaa ümbruse kohalikust mur- tuleneb paekihtide erinevast vastupi- tal ja paikneb tervenisti Raikküla dest ja juurdunud iseloomuliku kars- davusest mandrijää kulutusele, pae- lademe mitmekesise koostise ja kivis- timaastiku pinnavormina teaduslikus lasundi lõhelisus ja karstumine. tistega paekihtide avamusel. Seal esi- mõistevaras. Tegu on ajutiste karsti- Järtade unikaalsus seisneb asja- neb eriti sagedasti kärgkorallide ja järvedega, mille sarnaseid tunneme olus, et avatud karstilõhed toimi- käsnalaadsete kihtpoorsete – stro- ka mujal Eestis. Järtale on aga iseloo- vad nii neelu- kui ka tõusuavana. matopooride – kolooniaid. Kes tahab mulik karstilõhe toimimine nii tõusu- Neist avadest vesi maapinnale tuleb omal käel järtasid tundma õppida, kui ka neeluavana. Järtade kujune- ja pärast ka kaob. Nende kuivaks siis selleks sobib Märjamaa ümbruse mise eeldusena peab põhjavesi eriti jäämine kestab tekkest kauem, vee looduse õpperada, mis rajati Jaan maapinna lähedal olema. neeldumisel saab järtadest kidura Eilarti algatusel pärast põhjalikke Lisaks põhjavee maapinnalähe- taimestikuga rohumaa. Märjamaa vaatlusi ja kirjeldamist aasta enne dusele on järtade kujunemise ümbruses leidub mitmeid selliseid kaitseala.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Roheliste Rattaretk 47 Tasase maanurga

Koduvald kinkis Harri Jõgisalule ankur 90. sünnipäevaks 2012. aastal omanimelise pingi Märjamaal, Reet Saar, Autori foto mida näeb raamatukogu ees.

oheliste 25. rattaretk kaugemale”. Vaikse häälega kõneleva väiksest peale õpetajaks saada. Kät- toob huvilised Märja- Jõgisalu on oma vaiksel moel väga tesaamatuna näiv unistus täitus. maa ja Vigala valda, tegusalt toimetanud, autori sulest on Aastaid õpetas Jõgisalu Märjamaa kus retke ühe kor- ilmunud umbes veerandsada raama- keskkoolis keemiat ja oli ka õppe- raldaja Peep Veedla tut, kusjuures viimastel aastatel on alajuhataja. Ta käis õpilastega palju sõnul pole küll mäge- ridamisi mitte kordustrükke, vaid matkadel ja on murelikult kirjuta- sid, kuhu üles rühkida uusi teoseid välja antud, ja autori nud tormilisest maastiku ümberku- või kust alla tuhiseda, kirjutamislaad avanenud uutest tah- jundamisest 1960–1970. aastatel, mis ometi on midagi kau- kudest. Sootuks erilaadne on „Lum- muutis maaelu välist külge ja püh- nist ja huvitavat mus”, määratluseks romaan noor- kis olematusse palju esivanemate avastada. Siin on tele. Raamat põhineb tõestisündinud pärandit. Nii mõnegi omaaegse tar- kalarikkad jõed, lool, kus 13aastane poiss kodust beasja tähenduse on ta noorele põlv- tähelepanu väärivad sillad, mõnusad Venemaale küüditatakse. Jutustus konnale lahti kirjutanud oma raama- metsarajad ja raudteetammid. Selle räägib tema läbielamistest nii seal tute kaudu. tasase maanurgaga, millest mõnedki kui ka kodumaale tagasi jõudnult. Jõgisalu tunnustati teenelise õpe- läbisõitjad otsekui üle vaatavad, haa- Noore ja vana jutustaja lood on eris- taja tiitliga ammu enne seda, kui ta kub üks oluline ankur – siin elab tatud kahe kirjatüübi kasutamisega. 1970. lõpus päriselt kirjanikutööle Eesti vanim tegevkirjanik Harri Jõgi- „Soovin, et saaksime üle noorte pühendus. Kirjutavast õpetajast kuju- salu, kes käib 92. eluaastat. Kui kõik hulgas levivast ükskõiksusest meie nes õpetav kirjanik, nagu iseloomus- sujub kavandatu kohaselt, tuleb kir- rahvaga juhtunu pärast. Ajalugu tas teda Eesti lastekirjanduse uurija janikuhärra rattaretkel osalejatega tänapäeval tõlgendatakse. Aga kuidas Krista Kumberg. juttugi puhuma. saab seda tõlgendada, kui on tege- Olles läbi lugenud kõik kirjaniku Kui tuleks Harri Jõgisalust rää- mist mõrvade ja küüditamistega,” kida inimesele, kes temast peaaegu küsis autor raamatu esitlusel. midagi ei tea, siis on tema elutee Kirjutuslaua taga on Harri Jõgisalu teinud läbi samad käänakud nagu jätkuvalt. Kogupereraamat ühe pere Harri Jõgisalu meie riik ja rahvas. Ta on võidelnud kassidest ilmus 2013. aastal. Alles hil- tuntumad teosed valel poolel ja pidanud olema van- juti andis ta kirjastusele käsikirja, „Kärp“ (1981) gilaagris, millest on kirjutanud ka milles iga valitud vanasõna ilmes- „Maaleib“ (1985) samanimelises raamatus. Lapse- ja tamiseks kirjutas juurde oma välja- „Tulihända püüdmas“ (2001) noorpõlvemälestusi kajastab detaili- mõeldud loo. „Vesiratta Madis“ (2005) rohke „Grand Marinast Kadriorgu”, Tegelikult soovis Läänemaal „Vesiratta talumuuseum“ (2006) hilisemat õpetaja- ja kirjanikuelu Hanila kihelkonnas Korju küla Rüüs- „Lummus“ (2011) annab edasi „Märjamaalt Tallinna ja maa põlistalus sündinud poiss „Muistendid igavikust“ (2011) „Liisi, Kaspar ja teised kiisud“ (2013)

48 Roheliste Rattaretk autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRJAMAA Mälestus ühest jalgrattasõidust Harri Jõgisalu, Märjamaal märtsis 2014

Märjamaal olen elanud 1947. aasta sügi- kokkupõrke jäljed. Paekülas paistsid sest, millal mind määrati Märjamaa maani põlenud talude ahervared. Mär- Keskkooli õpetajaks. Esmakordselt olin jamaal oli kohe alguses rusuhunnikuks Märjamaal 1941. aasta septembris, sõja- põlenud meierei, siis ridamisi varemeid, suvel, jalgrattal läbisõidul teel Tallinna. Ei kõige süngemad kiriku torni ja seinte suit- aimanud, et mõne aasta pärast jään Mär- senud müürid. jamaale päriseks. Inimesi Märjamaal ei näinud ega kuul- 2014. aasta traditsioonilise Roheliste nud Märjamaa lahingust enamat, kui rattaretkest osavõtjaile Märjamaast kir- näha oli. Ei teadnud siis, et olin ise Mär- jutades on tookordne sõit ja teel kogetu jamaa lahingu tagajärje üle elanud ja ootamatult elavalt silme ees. Võib- üht jubedat lahinguvälja näinud – kui olla Euroopas rahu ähvardava olukorra Punaarmee eest Paadremalt paljudega pärast ja meenuvad ka teles nähtud meie koos Pärnusse põgenesin. Sõja esime- oma sõdurpoisid, moodsa sõjatehnikaga sel kuul taganesid Saksa eelväed oota- harjutuspolügoonil. matult, pärast Märjamaa lahingut, Lää- Tuleme aga tagasi 1941. aastal valitse- nemaal Kasarist ja Virtsust Audruni ning nud olukorra ja minu rattasõidu juurde. Märjamaalt Pärnu-Jaagupi joonele. Saks- Punaarmee ja punalipuline laevastik olid lasi jälitama ja Pärnut tagasi vallutama raamatud, ei oska ma tema kirjuta- Tallinna maha jätnud. Tuhanded kutse- saadetud Punaarmee üksus löödi Aud- mislaadi kuidagi ühe nimetaja alla alused ning Põhja-Eestist mobiliseeritud rus Lihula–Tõstamaa teeristil puruks. viia. Äratundmine tuli Krista Kum- mehed olid teel Leningradi, Soome lahel Nägime maanteele, veski õuele ja ruk- bergi abil, kes ütles, et Jõgisalu pole laevakaravanis Saksa lennukite pommi- kipõldu maha jäänute ühishauda mat- valinud oma lasteraamatutes laia rünnakute all. Mandri-Eestist oli Punaar- mist. Märjamaal mitu päeva kest- ja sirget teed, kus on seiklused ja mee välja tõrjutud, kuid saartel tegutses nud lahingu tagajärjed olid olnud veelgi tempokas jutustamislaad, vaid kul- edasi. Sakslased valmistusid Virtsust üle masendavamad. geb käänulisel metsarajal kiirusta- väina Muhusse minema. Segaste tunnetega jätsin Märjamaa mata, osutades nähtustele. Need Pärast gümnaasiumi lõpetamist sain selja taha ja pressisin Tallinna poole. lood on põnevusega loetavad, kui õpetajakandidaadiks ja olin Punaarmee Harutee lähistele oli kaevatud sügav tan- teema huvitama hakkab. Õpetlik alge kutsealuste arvelt maha arvatud, Tallin- kitõrjekraav ja Pääskülas Tallinna kait- on paljudes Jõgisalu teostes, sest ta nast ära Paadremal. Otsustasin sealt 150 seks seatud betoonist valatud tõkete tavatseb põimida ilukirjandusliku kilomeetrit jalgrattal Tallinnas ära käia, et vöönd. Linnas olid Pärnu maantee ääres kokku faktiliste andmetega ja sestap näha, mis on sugulastest saanud ja kas ja Kadriorus majad alles ja mu sugulased on mitmeid tema raamatuid nimeta- minu linnajäänud varanatuke ja raama- terved. Koplis ja sadamas toimunu kohta tud ka aimeraamatuteks. tud on alles. räägiti õuduslugusid. Kirjanik tuletab oma loomingu, Lõuna-Läänemaalt oli rinne kahel kor- Sünge mälestusega ei taha oma rat- eluväärtuste ja hoiakutega meile siin ral üle käinud. Lahingute jälgi nägin Karu- tasõidulugu lõpetada. Matkad olid Mär- kiirustavas maailmas pidevalt meelde sel, kus oli mitu maja põlenud. Mul vedas: jamaa Keskkoolis populaarsed, pio- austust eelmiste põlvede tehtu vastu. Karuse jaama ees seisis rong, Saksa sol- neerilaagreis skauditarkusi õppides ja Murelikult on ta kõnelenud sellest, datid laadisid petroolivaate maha, rong rakendades võitsime 1954. aastal Lääne- et õpilaste kodu-uurimine on una- öeldi Tallinna tagasi minevat ja mul lubati Eesti ja edasi nädalapikkuste jalgratta- russe jäämas. Õnneks Raplamaal on kaasa sõita. Kaubavagunis olid põhud matkadega 1955. aastal Lõuna-Eestis just sellele suunale uut hingamist põrandal, öö tuli peale. Ärkasin, kui rong ning 1956. aastal Märjamaa rajoonis aja- hakatud sisse puhuma. Märjamaal seisis Vigala jaamas. Millal edasi läheb, lehe Säde rändkarika päriseks. elav kirjanik on ka Märjamaa valla ei osatud öelda. Kobisin rongilt maha ja Kodurajoonis matkates panime oma aukodanik, Rapla maakonna tippau- jätkasin teekonda rattal. Vigala mõisa koolis aluse kodu-uurimisele ja kooli- hinna Rapla Redel laureaat ja Rap- alleel oli upakil Vene tank, mis jäi alati- muuseumile. Matka eesmärgi seadmisel lamaa Kultuuripärli 2012 tiitli saaja. seks meelde, sest tanki lõhkenud suurtü- pidasime silmas komplekssust – kodu- President on teda 2001. aastal auta- kitoru oli pikuti ribadeks ja kaardu keer- koha looduse ja ajaloo tundmaõppimist, sustanud Valgetähe V klassi teenete- dunud nagu liiliaõis. Mõni kilomeeter edasi materiaalse ning kirjavaralise kultuuripä- märgiga ja Eesti Rahvuskultuuri fond olid teelt kraavi sõitmise jäljed, maas paar randi hoidmise vajadust. Arvan, et nüüd, tunnustas Harri Jõgisalu 2013. aasta gaasitorbikut ja sinipunast furažkat, pool sajandit hiljem, ja edaspidigi taotle- lõpul elutöö tänuauhinnaga. NKVDlase nokkmütsi, – ilmsed vad matkad samu eesmärke.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 49 Üks pühapaik Sipa hiiepärn Ahto Kaasik Rapla maakonna Kullamaa valla Sipa külas asub Eesti üks suurimaid pühapuid. Hiiepuu, Niinepuu ja Pärnapuu nime kandev puu kasvab Kasari jõest 475 meetrit lääneedelas, Märjamaa–Koluvere maanteelt 400 meetrit loodes heinamaal. Napilt 50 meetrit pärnast põhja ja lääne pool laiub suurlaut ja selle teenindusmaa.

uba kaugelt silma seitse. Hiiepuul on eriline mõju ka hakkav pärn on 13 koduloomadele. Nii olla veel 1950. m kõrge ning kahara aastail käidud pärna all hobuseid Vaata saadet võraga. Eri aegadel on paaritamas. Osooni saadet Sipa pärnast saab pärna tüvede arvuks loe- Mäe lõunaotsa juures kasvanud vaadata võrgust: tud 5, 7 ja 8. Tüved harg- tammed ning seda kohta nimetatud https://arhiiv.err.ee/vaata/ nevad maapinna lähe- Taara tammikuks ehk Tammaruks. osoon-polispuud-3-sipa-ohvriparn dalt ning enne seda on Sealgi olnud ohvrikivi. puu jämeduseks mõõde- Sipa viimased mõisnikud olla hiie- tud enam kui 9 m. puust väga lugu pidanud ning keela- Pärnapuu asub mada- nud ka ohvrikivi puutuda. Õnnetul lal Seljamäel, kus rah- kombel olla siiski Sipa silla ehita- kruusa. Nõukogude ajal lagastamine vapärimuse järgi kas- jad ohvrikivi 20. sajandi algul õhku jätkus, hiiepaika rajati laudad ja vanud varem hiiemets. lasknud ja nii olevat kivi poolikuks sõnnikuhoidlad. „Vanasti on asetse- jäänud. 1996. aastal eetrisse läinud nud seal suur vanaeest- Mõisnikule olla hiiepuu nii palju Osooni saates kõneleb keskkonna- laste palvetamiskoht – hiis. meeldinud, et ta lubanud 100 rubla ministeeriumi looduskaitse nõunik Nüüd on aga suur pärna- sellele, kes puu mõisa õue toob. Puu Veljo Ranniku, et Sipa pärn on ilm- puu üksi sellest veel järel jäänud.” jäi siiski oma kohale ning raha välja selt jäänuk suuremast salust. Hiiega Pärna juures käidud palju ohverda- maksmata. seotud tavad kandusid edasi üksik- mas ning kivil võinud sageli näha puule ning siin käidi ohverdamas ka leiba, soola jm andeid. Armastajad Ümbritsev hiiemets hiljem. „Ohvripuust oksa ei murtud, käinud ohverdamas pärna õitsemise kadunud ta oli püha. Pärn vahendas inimest ajal. Hiiepuu juures peeti ka pidusid Ilmselt raiuti Selja mäel kasvanud oma esivanemate ja vanade jumala- ja teisi rahvakogunemisi. Põhjasõja hiiemets maha mõisa ajal. Hiie- tega. Seoti oksa mõni lõngake või rii- ajal põgenenud armastajapaar katku pärna lähedal asus varem Selja kar- deriba ja paluti karjale õnnistust. eest hiiepuu alla ning pääsenud see- jamõis ning enne seda kupja elamu. Või toodi tõttu eluga. Neile sündinud järge- Mõis kasutas kruusast seljandikku mööda seitse poega. Kõneldakse, et põllu- ja karjamaana. 1920. aasta- selline õnn ootab teisigi paare, kes tel kaevandati käivad puu all kohtamas. Seitsmeha- mäe kõrge- rulise pärnapuu õnnenumber olevat mast osast

Lähem teave ja piltide saatmine: http://www.maavald.ee/kuvad/

50 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri v ahur pUIK puu alla veidi uudsevilja lindudele ja Sepa talu juures asunud paluti õnnistust viljale, või käidi nii- muinsuskaitsealune sama mõtisklemas, sest pärn on soe hiiepuu murdus puu. Pärn pidi soojendama inimese 1935. aastal. Peale hinge ja viima ära mured. Nüüd on seda nägi talurah- üks oks murdunud, aga on kokku vas unes väikest lepitud, et me seda enam ei puutu. halli vanakest, Olgu ta siis nii ja näidaku selle puu kes palus puud loomulikku elukäiku. Ma tahaksin mitte ära vedada, uskuda, et pärn ootab oma järglasi, sest see olevat et ta enne ei hääbu, ta on ju püha tema kodu. Murdu- puu,” kõneles Veljo Ranniku. nud puu jäetigi oma Sipa külas on asunud teinegi hiie- kohale. 2002. aastal pärn. Teisel pool istutas külarahvas selle ase- Kasari jõge, mele noore pärna.

Algab kuvavõistlus Maavalla hiied 10227 Oodatud on ülesvõtted (fotod) ajaloolistest looduslikest pühapaikadest – hiitest, pühadest kividest, allikatest, puudest ja muust. Oluline on, et tegemist on loodusliku paigaga, mida on teadaolevalt pühaks pidanud juba esivanemad. Võistluse teema on ka hõimu- ja teiste põlisrahvaste looduslikud pühapaigad.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 51 Minu esimene teadlik kohtumine tänavuse aasta linnu jäälinnuga toimus kolmteist aastat tagasi Alam-Pedja looduskaitsealal. Olin seal tudengina rähne uurimas ja liikusin palju ka kaitseala jõgede ääres. Ühel kevadel Pedja jõe lammihaavikutes uidates lendas mulle metsast vastu jäälind. Jäälind metsas?! Teadsin, et ta on ikka veelind ja kohtumine tekitas hämmastust. Jäärähn pesitseb ka metsas Riho Kinks

Mats kangur

äksin suunas, kust lind tuli, ning kuni 300 meetri kauguselt leida. leidsin jäälinnu pesa metsahäi- Minul ei ole hiljem seda õnne enam lul mahalangenud puu juuresti- olnud. kust, 30–40 meetri kaugusel jõest. Enda üllatuseks leidsin järgmisel Pesakonna kasvatamiseks aastal kaitsealalt veel ühe jäälinnu 1600 kala pesa puujuurestikust, seekord Palu- Tegelikult on jäälind siiski tõeline põhja küla lähistelt lodumetsast. See veelind. Harva näeb teda veest kõr- oli jõest päris kaugel ehk paarsada gemal või kaugemal kui mõni mee- meetrit. Hiljem lugesin, et harva võib ter. Oma toidu saab ta ainult veest. jäälinnu pesi tõesti veekogust isegi Selleks on peamiselt pisikesed

52 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri u

Minu esimene teadlik kohtumine tänavuse aasta linnu jäälinnuga toimus al s n kolmteist aastat tagasi Alam-Pedja looduskaitsealal. Olin seal tudengina i an a an ivi rähne uurimas ja liikusin palju ka kaitseala jõgede ääres. Ühel kevadel Pedja V jõe lammihaavikutes uidates lendas mulle metsast vastu jäälind. Jäälind metsas?! Teadsin, et ta on ikka veelind ja kohtumine tekitas hämmastust. Jäärähn pesitseb ka metsas Riho Kinks

Vivian ainsalu

kalad, vahel ka väikesed veeselgroo- sekundi jooksul ja on üks looduse puude või põõsastega ääristatud järs- tud. Nende järele sukeldub ta ülima imedest! Enne söömist kala veel kude kallastega jõgedel. Kõige tuntu- osavusega, mistõttu ta on ka ing- uimastatakse, lüües teda peaga vastu maks jäälinnu pesitsuskohaks Eestis lise keeles saanud nimeks kingfisher oksa. On välja arvutatud, et ühe on Ahja jõe liivakivipaljandid, eriti ehk kuning-kalastaja või kalastajate pesakonna üleskasvatamiseks peab Taevaskoja piirkond. Sealt on teada kuningas. Oma elukohas vajab jää- jäälinnupaar püüdma umbes 1600 ka tema teadaolevalt suurim asus- lind madalale vee kohale ulatuvaid kala ja lisaks ka enda kõhtu täitma. tustihedus: 18 km pikkusel jõelõi- oksi, millel saaki passida. Vaadanud gul 15 paari. Paraku jääb 15 paariga sobiva pala välja, jäälind sukeldub, Jäärähni torujas pesa hiilgeaeg 75 aasta taha, pärast Sae- napsab saagi nokka ja lendab tagasi Ka jäälinu pesakoht asub alati vee saare paisu rajamist 1952. aastal leiab oksale. See toimub vaid murdosa läheduses. Ta elutseb enamasti praegusajal sellelt jõelõigult üksnes

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 53 3–6 paari jäälinde. Jäälinnu pesitse- u ka ei teatata, seega võib arvata, et al s n

miseks ei ole siiski tingimata vaja i sel talvel talvitus Eestis tunduvalt

uhket paljanduvat liivakivi, piisab ka a an rohkem jäälinde kui senise hinnangu i iv

meetri kõrgusest või vähemastki jär- V järgi maksimaalsed 50. sust jõepervest, mõnikord isegi suu- Jäälindude rändest teatakse siiski remast kraavist. Jõe kaldasse uuris- väga vähe. Eestis on rõngastatud tab jäälind oma pesa. See on umbes ligi 400 jäälindu, kuid taasleide on poole meetri pikkune torujas käik, vaid üks: pärnakuu lõpus Pärnumaal mille lõpus on avaram pesakoobas. rõngastatud pesapoeg leiti sügis- Sellepärast nimetatakse jäälindu ka kuul juba Sloveeniast. Pojad alusta- jäärähniks. vadki rännet ilmselt juba suvel, põhi- ränne toimub siiski alates sügiskuust. Kuninglik sigija Sel ajal võib jäälinde kohata kõikvõi- Jäälind on kuulus ka oma sigimis- malike veekogude ääres ja ette tulla võime poolest. Tema pesitsusperiood ootamatuid kohtumisi. Näiteks olek- on erakordselt pikk, Eestis peaaegu sin ise Põlvamaal Räpina poldril ühe kuus kuud, mahlakuust sügiskuuni. jäälinnu äärepealt auto alla ajanud, Selle jooksul kasvatavad tublimad osale asurkonnast olla hukatuslik. lendas nagu värvikuul nina eest läbi. linnud üles kolm pesakonda jää- Tänu suurele sigivusele taastub olu- Ilmselt oligi ta rändel ja lendas üle linde, igaühes enamasti 5–7 poega. kord tavaliselt mõne aastaga ja kuna tee ühest kraavist teise. Kas jäälin- Esimesed munad võivad pesas olla jäälinnu elupaigad ei ole Eestis palju nud rändavad piki veekogusid või mahlakuu ehk aprilli teises pooles muutunud, on ka tema arvukus ületavad ka metsi ja põlde, seda õieti ja viimased pojad välja lennata alles olnud üsna stabiilne. Ilmselt läheb ta ei teata. Arvatakse, et nad rändavad sügiskuu lõpus. Seejuures võivad elu siin seoses kliima soojenemisega üldse enamasti öösel. järgmises pesas olla juba munad, kui paremakski. Enamik Eesti jäälinde eelmises alles poegi toidetakse. Nagu rändab talveks lõuna poole, ilmselt Uurimine püssi ja sellest oleks veel vähe, võib ühel Kesk- ja Lõuna-Euroopasse. Arva- labidaga isaslinnul olla ka mitu kaasat. Euroo- takse, et siia jääb vaid 20–50 lindu. Eestis on jäälinde tõsisemalt uuri- past on teada juhtum, kus isaslind Neid võib talvel leida jäävabadel vee- nud ainult üks mees, eelmise sajandi kasvatas kolme naisega ühel aastal kogudel, seejuures mitte ainult jõge- tuntuim ornitoloog Eerik Kumari. Ta üles koguni kuus pesakonda poegi. del, vaid ka mererannikul, veepuhas- vaatles jäälinde Ahja jõel Taevaskoja Võib-olla seetõttu ei jätkugi poega- tusjaamade juures jm. Väga külmal piirkonnas enne ja pärast Teist maa- dele pärast pesast väljalendu kuigi talvel on üksikutes jäävabades jõe- ilmasõda kokku kümne aasta jook- palju tähelepanu. Mõne päeva jook- lõikudes nähtud koos isegi viit jää- sul. Tollele ajale iseloomulikult olid sul neid veel toidetakse ja õpetatakse lindu. Möödunud talv oli jäälinnule kasutusel omapärased lindude uuri- kala püüdma, kuid siis kihutavad aga armuline. Eesti Ornitoloogia- mise meetodid. Vanu fotosid vaada- vanalinnud nad oma territooriumilt ühingusse on jõudnud teave juba ligi tes on raske eristada ornitoloogi jahi- minema. Paari nädala jooksul pärast 40 talvitunud jäälinnu kohta. Kind- mehest, sest sarnane oli nii riietus väljalendu võivad isegi pooled jäälin- lasti ei leita kõiki linde üles ja kõigist kui ka püss õlal. Kuidas siis muidu nupojad hukkuda. linde mõõta ja vaadata, mis neil sees on, kui neid kätte ei saa? Seepärast Arvukus madal ur kaotas elu ka hulk jäälinde. Levinud ang k Vaatamata suurele sigivusele, ei on isegi järgmine pooltõene anek- s ole jäälind Eestis siiski väga arvu- doot. Eerik Kumari on oma välipäe- Mat kas. Arvatakse, et meil pesitseb neid vikusse ühel aastal kirjutanud, et lasi 50–300 paari. Aasta linnu kohta- kolm jäälindu, järgmisel aastal on mise tõenäosus on väiksem Eesti lää- kirjas kaks lastud lindu ja kolmandal neosas, saartel puudub ta millegi- aastal imestab päevikus, et jäälinde pärast hoopis. Meie saartel on väga pole. Munade ja poegade arvu tea- haruldased näiteks ka valge-toone- dasaamiseks kaevati jäälinnu pesasid kurg, puukoristaja, tutt-tihane ja tei- ka lahti. Praegu tunduvad sellised sed mandril tavalised linnud. Nii uurimismeetodid meile ebaeetili- suur jäälinnu arvukuse vahemik ei sed. Samas tuleb tõdeda, et tol ajal tulene aga mitte sellest, et me jää- kogutud teadmisi lindude mõõtmete, linnust midagi ei tea, vaid tema käe- maosisu, munade, poegade jm kohta käik sõltub talvedest. Karm talv jää- kasutatakse tänaseni ja uuemaid linnu talvitusaladel võib suurele andmeid on väga vähe.

54 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kui näed jäälindu, anna teada!

Jäälinnu aastal püüame selle sule- lise kohta uusi teadmisi koguda ja vajame kõigi looduses liikujate abi. Soovime täpsustada talvist ja suvist arvukust ning levikut Eestis, samuti elupaigaeelistusi. Selleks palume meile teada anda kõigist kohtumis- test jäälinnuga alates 2013. aasta 1. novembrist (kooljakuust) kuni käes- oleva aasta lõpuni. Kõige lihtsam on oma vaatlused ise kaardile mär- kida aasta linnu kodulehel www.eoy. ee/joelinnuseire, kus tuleb vastata ka mõnele küsimusele linnu elu- ja pesapaiga kohta, kui see on teada. Kes ei taha oma jäälinnukohta ava- likustada, kirjutagu e-aadressil riho. [email protected], ja kel pole inter- netti, neil palume helistada telefonil 742 2195. Sel aastal katsetame ka uut jõe- linnustiku seiremetoodikat, kus loodame jõeseiklejate ja kalastajate abile, kes läbivad jõgedel jalgsi, kanuuga või muu mootorita vahen- diga pikemaid vahemaid. Lisaks jää- linnule loodame nii teada saada veel seitsme jõelinnuliigi asustustihedust. Osalemiseks vaata www.eoy.ee/joe- linnud. Lisaks toimub mitmel jõel ornitoloogide abiga ka jõelinnustiku inventuur. Sel aastal jätkub tegevust neilegi, kes jõgedel ei liigu või jäälindu ei kohta. Aprilli ehk mahlakuu lõpuni saab osaleda aasta linnu joonistus- võistlusel ning fotograafidel tasub kogu aasta pingutada, sest sügisel on Eesti Looduse fotokonkursil oodata eriauhindu aasta linnu kategoorias. Aasta jooksul toimub üle Eesti ka jäälindu tutvustavaid loodusõhtuid. Aasta linnu tegevustega kursis ole- miseks tuleb jälgida jäälinnu kodu- lehte aadressil www.eoy.ee/jaalind, kust leiab ka mänge, meeneid, pilte, videoid jpm.

Kuula ka youtubest Riho Sibula aasta linnule kirjutatud laulu „Jäälind”.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 55 PILDI SÜND Tüll

MARGUS MUTS, AUTORI FOTO

ee juhtus hea mitu aastat tagasi. Juhuse tahtel sattusin seisma Võru- maal Haanja suusakeskuse staadioni servas. Olin uudistamas tuttavat kohta, mis toona näis hoopis teistsu- gune. Puudusid tavapärane lumikate ja arvukad suusatajad, keda olin har- junud selles paigas nägema. Staadionil valitses hoopis rohelus. Oli kevad. Ain- sad inimhinged olime mina ja kohaliku kooli lapsed, kes kehalise kas- vatuse tunnis jooksuringe mõõtsid. See kõik ei vääriks mainimist, kui poleks juhtununud midagi põne- vat. Kui jooksuhoos lapsed oli jõud- nud üsna minu lähedale, märkasin, et otse jooksuraja kõrval tõusis püsti pikkade jalgadega linnuke, kes eemale vudis ja ohu möödudes endisele kohale naasis ning otsekohe maha istus. Iga ringiga kordus kõik taas, nagu ettekirju- tatud stsenaariumi alusel: lapsed jõud- sid ringiga lähedale, linnuke kargas üles, sibas eemale ja seejärel kiirustas uuesti tagasi. No mis värk? Väiketüllil oli seal pesa! Ühel teisel päeval, kui trennitegijaid näha polnud, otsustasin tülli pesaelu lähemalt uurida ning mõne pildigi teha. Linnuemal oli samuti parem päev, sai rahulikult haududa. Rahu valitses linnu üle sedavõrd, et ta ei märganud maha raputada noka otsa kogunevat veetilka, mis aina paisus ja paisus.

Foto võitis loomaportreede kategoorias I koha konkursil Looduse Aasta Foto 2007.

FOOKUSKAUGUS: 300 MM AVA: F/5 SÄRIAEG: 1/125 TUNDLIKKUS: ISO400

56 57

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mõtisklus Ülevuses olemise rasked päevad

Tiit Leito, Autori fotod

Taevas on pleekinud silmade sinist ja hõredate pilvede viipeid. Edvistavad ülased oma hääletuis kilkeis ja ehmunult seisab toomingas valge plahvatuse ootel.

Vette langenud taevasse on silmili vajunud varsakapjade kumisev kollane. Immitseb lindude hõiskeid, tiirutab kimalane, liugleb liblikaid ja konnadel omad on ootused.

On saabunud ülevuses olemise rasked päevad.

Katkend raamatust „Olemise olekud”, 2009.

58 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Aastaring õitseb lehekuus

Aasta looduses kulgeb lehekuu ootu- ses. Algab see pärast jõule, kui päev hakkab pisitasa hoogu koguma. Jää ja lumi ei ole takistuseks, need üksnes rahustavad veidi seda suurt kevadesse tormamist. Juba maikuus pöördub kõige elusa loomise tulek viljumisse- valmimisse minekusse.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 59 Asjade mõõt

Kevad on linnuelus õrn aeg. Inimene saanud. Laskusin põlvili külma vette õhutada, küll kaudselt, teisigi huvi- oma uudishimuga ei ole sinna ooda- ja korjasin sellegi pildi kaasa. Vaevalt lisi linnupesi otsima ja neid pildis- tud. Minuga juhtus aastaid tagasi järg- tema mind karta oskas, sest linnupo- tama. Kus on lubatavuse piirid? Vas- mine lugu. Olin oma tavalisel metsa- jale oli antud käsk varjuda. Vabanda- tukaaluks kumab peas teadmine, et retkel ja teekond viis üle väikese sin sookure ees ja hakkasin vaikselt igal aastal kaob inimese tarbeks meie soolagendiku. Kui olin paarkümmend eemale liikuma. Alles siis, kui üle soo- maastikest kümneid tuhandeid hek- meetrit põlvist saadik vees läbi porsa- lagendiku teisele poole jõudsin, mär- tareid metsa koos miljardite elus- puhmaste sumanud, seisin ootamatult kasin vanalindu end põõsaste vahel olendite elupaikadega. Kus asuvad sookure pesa ees. Pesas oli üks terve peites ringi liikumas. lubatavuse piirid? muna ja selle kõrval munakoored. Sei- Et need pildid seal soos tegin, Tekib ikka ja jälle küsimus, kuidas sin ja mõtlesin, mida teha. Linnupe- see minu südant väga kaua ei vae- küll ja millega kõike mõõta? Tõnu sade otsimine ja nende pildistamine vanud. Hoopis enam tekitas minus Õnnepalu on oma raamatus „Mõõt” ei kuulu loodushoidliku inimese hea küsitavusi asjaolu, kas mul on õigust selle kohta kirjutanud nii: „Me mõõ- tava juurde. Aga kuidas on nüüd selle neid pilte ka teistele vaatamiseks dame maailma meeltes ja inimene kõigega, kui juhus tõi mind siia? Lei- pakkuda. Võin ju sellise tegevusega ongi kõigi asjade mõõt.” des sellest eneseõigustust, tegin siiski pesast mõned pildid. Hakkasin juba ära minema, kui tärkava taimestiku vahel hakkas silma sookure tibukol- lane poeg. Mõistsin, et lugu on sookure jaoks halva pöörde võtnud. Olnut olematuks enam pöörata ei

Lehelind avab lehekuu värava ja pääsuke lendab taeva kõrgeks. Laulurästas laulab hommikuvalguse tulekust, päeva suurusest ja õhtupimeduse saabumisest. Kevad laulab end laulutuks, kui selle värelev vool suubub jaanikuu lehetihedasse metsa.

60 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri bioloogiliselt mõtlevale inimesele. unistades Tõsiuskliku jaoks seda probleemi ei ole, sest kõik on Jumala loodud ja tema juhtida ning meie näeme ja mõistame vaid seda, mida on Jumal lindude ette näinud. Aga siis tekib uus küsi- mus, kes või mis on Jumal, et teda pimesi uskuda ja järgida? Äkki ikka saaks natuke uskuda ja natuke mitte, keelest just niipalju kui mõnusaks äraolemi- seks vaja oleks? Siis aga langete paratamatult patukuristikku. Jumal andvat küll kõik patud andeks, aga mis on selle mõte meile siin, kui see toimub alles kusagil teispoolsuses, mille ole- masolugi on ateistliku mõtlemise järgi enam kui kaheldav?

Olgu, jätan Jumala rahule, sest ma ei usu ainujumalasse ega selle ideesse, olen bioloogiainimene. Minu ja ilmselt ka paljude teiste teadlaste probleem on selles, et sugugi mitte kõike, mida näen ja tunnen, ei oska ma mõistli- kult seletada ega inimkeelde ümber Aivar Leito, linnu-uurija panna. Ikka ja jälle jään jänni, olgugi mulle selge, et me ei peagi veel kõike teaduslikult seletada oskama, sest maailm on suur ja keeruline ning tõe- otsingud võtavad iseenesestki aega. Sellegipoolest tundub, et kõike ei saagi ja vahest ei peagi saama teadus- liku paradigma järgi tõestada. Sest Unistan sellest, et saaksin lindu- närvisüsteem võib olla keerulisemgi absoluutse tõe, kui see ikka on ole- dega vabalt kõnelda. Ei ole ma kind- kui loomadel, ehkki on perifeerse mas, tunnetamine on võimalik ikkagi lasti ainus, kes selliseid „mõttetuid” paigutusega, vastandina tsentraal- vaid indiviidi enda subjektiivse tõe mõtteid mõlgutab, kuid minu puhul sele loomadel. Ja kas ja kui, siis mil- kaudu. vastanduvad, kasvõi näiliselt, tõsine line on põhimõtteline vahe perifeer- Sellesse rubriiki kuulub ilmselt ka teadlane ning vabamõtleja ja natura- sel ning tsentraalsel närvisüsteemil mu soovunelm mõista ja kõnelda lin- list. Olen kuulnud ja teadusloo raa- ümbruskonna ja sisekeskkonna taju- dude keelt. Sellele kõige lähemale on matutestki lugenud, et paljud teisedki misel ning organismi elutegevuse minu arvates seni jõudnud Konrad teadlased on olnud vabamõtlejad, ja käitumise juhtimisel? Kas on siin Lorentz hanede ja hakkide „keele” isegi tõsiusklikud. Ja kes tahakski põhimõttelisi erisusi või takistusi ene- mõistmisel ja inimkeelde ümberpa- pidevalt kanda ahelaid, mida prae- setunnetuseks ja -teadvuseks, mis nemisel. Kuid isegi tema puhul jäi guse tõsiteaduse paradigma peale olla „tõelise”, see tähendab inimese miski puudu, et me saaksime rääkida surub – tõde on üksnes see, mida intelligentsuse mõõdupuu? Kas ini- kõnest samas keeles, olgu siis lindude praktika kinnitab ja katse tõestab! mese nn artikuleeritud kõne ja selle või inimkeeles. Sama on seis ka näi- Looma-lindu ei saa ega tohi inime- abil suhtlemine on midagi põhimõt- teks delfiinide või siis inimahvide kui sega võrrelda, samal tasandil suhes- teliselt teistsugust ja ülest teiste elus- minu meelest igati kõrgelt arenenud tada – see on antropomorfism ja olendite suhtes, kes samuti omava- olendite keelest arusaamise ja sel- sofism, nagu kinnitas nõukogude aja hel suhtlevad ja end liigikaaslasele, les rääkimisega. Pole võimatu, et tegu teadus veel hiljuti. ja mitte ainult, üheselt arusaadavaks on põhimõttelise vastuolu ja välista- Nüüd aga räägitakse tõsimeeli, et teha suudavad? misega, ükskõik siis millisel põhju- ka taimed tunnevad valu ja vahest Muidugi, need vastamata küsi- sel, kasvõi näiteks bioloogilise evolut- muidki tundeid ning et nende mused on küsimuseks vaid n-ö siooni paratamatute reeglite tõttu.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 61 Köögifüüsika

Keemiatehas veeklaasis

Aare Baumer, Autori foto Järgmiseks võtame kaks paari- liiguvad elektroodilt elektroodile. Oma lapsepõlvest mäletan soovi kümne sentimeetrist traadijuppi ja Lisame nüüd väikese-väikese osa uurida, mis on mänguasjade sees või puhastame nende otsad 3–5 senti- soola ehk naatriumkloriidi ja kohe kuidas need lahti käivad. meetri pikkuselt. Nüüd on vaja veel hakkabki juhtuma! Vesiniku ja hap- Pöörlevad roomikud ja edasi- elektriallikat, selleks sobib 9V väike niku mullid tekivad traadiotstele, tagasi liikuvad kolvid traktoril olid kandiline patarei. Neid saab osta muutuvad suuremaks ja tõusevad tundidepikkuse vaatlemise allikaks. poest ja sealtsamast tuleb kaasa tuua ülespoole ning nende asemele teki- Mis sellest, et mõni masin enam ka väiksem pudel destilleeritud vett. vad kohe uued ja uued. Tegelikult hästi kokku ei käinud või et mooto- Pikalt puhastatud traadiotsad ase- tekib siin natuke ka kloori, aga naat- rid jäid tükkidena sahtlisse, see-eest tame klaasi sisse nii, et traadid olek- riumiioonid (see on peaaegu nagu sain teada, kuidas on asjad ehitatud! sid kogu pikkuses hästi nähtavad. naatriumi aatom, kuid mõni elekt- Aga täna võtame lahti hoopis Teised otsad ühendame patarei poo- ron on puudu), kihutavad ühelt traa- vee! Kõige tavalisema aine, mida lei- luste külge ja valmis ongi! Kõik see dilt teisele. Ehk siis elektroodid on dub maakeral miljoneid ja miljoneid kokku moodustab ühe vooluringi, need kohad, kus ioonid sisenevad tonne, ühesõnaga palju! mis koosneb vooluallikast, juhtme- vette või kogunevad ja saavad kadu- Selleks, et vett lagundada, tuleb test ja elektritarbijast ehk veeanu- nud elektroni tagasi ja muutuvad kasutada elektrit. mast. Särtsu-saamise muret pole, uuesti aatomiteks. Niisiis, katseks vajame hästi läbi- kuna 9 volti on allpool mistahes Seega, elektrolüüsi protsess meie paistvat veeklaasi: salati- ja muud tundmist. topsikus on just nagu üks kodune plasttopsikud selleks ei sobi, sest Valame destilleeritud vee läbipaistvus on kehv. klaasi ning jääme ootama. Veel oleks vaja otsida ema kapist Läheb sekund, teine, kolmas, Vaja me: üks väike lusikaotsa jagu tavalist kuid erilist ei juhtu midagi? See soola, selle kasutamisega ootame on nii, sest destilleeritud vesi ei veeklaasi natuke, eks! Ja üks pisike luup ehk juhi elektrivoolu. Seal puudu- soola suurendusklaas peaks ka käepärast vad niinimetatud laengukandjad- luupi olema. ioonid, mille abil elektrilaengud 9V kandilist patareid

62 kahte traadijuppi autoriõigus MTÜ Loodusajakiridestilleeritud vett Nuputa! ur Kang s Mat

1. Kes on pildil? 2. Millal jõudis šaakal ametlikult Eestisse? 3. Kes on leedikud? Kus võib neid kodus leida?

Õigeid vastuseid aitab leida Loodusesõbra eelmine number. Saatke lahendused aadressil: Endla 3, 10122 Tallinn või e-kirjaga: [email protected]

võimas keemiatehas, kus toimuvad korraga paljud protsessid ja nende energiaallikaks on elektrivool läbi vee! Lähemal vaatlusel selgub, et patarei miinusega ühendatud traadiotsal tekib mulle rohkem kui plusspoolu- sega ühendatud elektroodil. See on nii, sest vee keemiline valem on H2O ehk siis vesiniku osa on kaks korda rohkem kui hapniku osa. Füüsikast on teada seegi, et vee molekul näeb Võitja saab kingikotist valida kas Loodusesõbra CD „Ürgne kaja”, Tallinna välja nagu Miki-Hiire pea, kus kaks Loomaaia perepileti, Tiit Kändleri raamatu „Õueonu aasta” või ühe kõrva asuvad suure pea küljes. „Looduse raamatukogu” sarja raamatu: „Roheliste rattaretked 25”, Katse tegemisel saab proovida, „Sammud omas Eestis”, „Aasta puud 2” või kuidas mõjub rohkem või vähem aasta linnu jäälinnu pildiga särk. soola mullide suurusele, millised elektroodid töötavad kõige paremini, kuidas mõjub näiteks sooda, šam- Radokuu/urbekuu poon, suhkur, teepakike, riidetükk ja õiged vastused nii edasi ja nii edasi. Kui katsed tehtud, võib kõik üles 1. Pildil on tuur. 2. Vinni mäed asuvad Virumaal Rakvere–Koeravere oosistikus. kirjutada ja tunnis ettekande teha, 3. Baily helmed on päikesevarjutuse faas, mil Päike mõjub siis on hea hinne tulemas! taevas justkui helmestega kaelakee. Head katsetamist! Jõulukuu loosiõnn naeratas Mare Urbasele.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 63 äsile k ja s a b a oodusesõbervõt L

Ussipesa toas

Peres, kus armastatakse söögitegemist Üllatuslikult saab sõnnikuusside abiga ehedast toorainest, tekib nädalas mitu kilo jäätmeid edukalt kompostida ka tubastes tingimustes. Loodushoidlike köögijäätmeid. Hea, kui seda biolagunevat lääneeurooplaste ja ameeriklaste hul- materjali eraldi kogutakse, aga veel parem, kui gas on see väga populaarne biojäät- seda ise aastaringselt kompostida saab. Üks mete taaskasutusviis, näib võrgus lei- duva info põhjal, ja sellest on saanud huvitav lahendus on vermikompostimine ehk koguni äriharu – posti teel müüakse kompostimine sõnnikuusside abiga. kõikvõimalikke kompostimistarbeid spetsiaalsetest anumasüsteemidest Gunnel Koba, Mats Kanguri fotod ussikesteni välja. Ka Eestis on ussi- komposti tootjaid, ent koduseid ver- mikompostijaid napib. Otsustasin käi- sed üles keerata ja selle valdkonnaga lähemat tutvust teha, mitte ainult teo- reetiliselt, vaid ise järele katsetades, et lihtsustada teistel huvilistel oma tubase mullavabriku sisseseadmist. Lühidalt öeldes pole seal midagi keerulist – alustuseks on vaja sobivat

64 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri tekkivad toidujäätmed. Iga kilo jäät- mete kohta peaks arvestama 0,15– 0,20 m2 kompostri aluspinda, näi- teks kast mõõtudega 60×90 cm sobib 3–3,5 kg jäätmete vermikompostimi- seks. Mõistlik on majandada väikse- mate anumatega, sest neid on lihtsam tühjendada ja neid saab vajadusel hõlpsasti ümber paigutada. Kaane sisse ja kasti ülemisse ossa tuleb teha õhuaugud – kas mõni suurem või palju väikseid, maitse asi, peaasi, et ussikesed piisavalt õhku saaksid. Mida sügavam anum, seda suurem on võimalus anaeroobse keskkonna tek- kimiseks ja seda tuleks vältida. Õhus- tamiseks ja üleliigse vedeliku äravoo- luks soovitavad mõned praktikud ka kahe põhjaga süsteeme – sel juhul Kompostikasti vooderduseks kõlbavad tuleks pealmise kasti põhja augud ka ajaleheribad. puurida ja asetada see teise kasti sisse või kandiku kohale. Kui kaant ei ole, võib peale panna lihtsalt mingi õhku läbilaskva katte või niisutatud ajalehe. Osad praktikud väidavad, et ilma kaa- neta kompostides toimub kompostimine kiiremini ja ussikesed paljunevad hoogsamalt. Välja nad oma kastist ei rooma, sest neile ei meeldi valgus.

Allapanu ehk vooderdus Kui sobiv kast on valitud, tuleb sinna ussikestele sobiv elukeskkond teki- tada. Kõige parem ja lihtsam on, kui ussid pannakse oma uude elupaika koos mullaga, kus nad elasid. Kui wormbincomposting.com) väidab, anumat, vooderdusmaterjali, ussi- ussidega kaasas olevat mulda on pii- et kookosturvas on ideaalne mater- kesi, köögijäätmeid ja muidugi kan- savalt, ei olegi eraldi mingit vooder- jal uue kompostikasti sisseseadmi- natust. Siiski on mõned iseärasused, dusmaterjali vaja – sobiv suhe on üks seks. Seda müüakse ka meie aian- mida silmas pidada. osa usse ja 3–4 osa mulda. duspoodides. Kookosturvas hoiab Üldiselt soovitavad välismaa ussi- hästi niiskust, on peaaegu steriilne, Milline kast valida? kasvatajad tehiskeskkonda teha aja- piisavalt peene struktuuriga ja sel Sobiv anum on laia põhjaga ja kül- leheribadest, papitükikestest, lehe- on sõnnikuussidele sobiv neutraalne laltki madal – umbes 20–30 senti- kõdust, aiamullast või turbast. Tuleb pH. Vooderdusmaterjali peab eraldi meetrit sügav. See võib olla vana arvestada, et lehekõdu ja aiamul- nõus eelnevalt läbi niisutama ja enne akvaarium, kuid kuna ussid eelista- laga tuleb paratamatult kaasa ka kompostikasti panemist kuivaks vad pimedust, tuleks eelistada läbi- sealne rikkalik elustik, mis võib osu- pigistama. paistmatut anumat. Kui kasti hoi- tuda probleemiks, kui see kompos- takse hämaras, sobivad mõlemad tikastis liiga hoogsalt paljunema Millised ussid variandid. Kasti suurus sõltub sel- hakkab. Oluline on kasutada ker- lähevad kasti? lest, kui suurt hulka jäätmeid kavatse- get, hästi õhku läbilaskvat mater- Kodusesse mullavabrikusse ei sobi takse komposteerida. Mary Appelhof jali. Kuna turvas on happeline, peab päris iga vihmauss, maailmas kasu- (1938–2005), ameeriklannast bioloog seda neutraliseerima dolomiidijahu tatakse mitmeid erinevaid liike, ja keskkonnaaktivist, kes oli koduse või pulbriks jahvatatud munakoor- peamiselt aga meiegi sõnniku- ja ussikompostimise pioneer, soovitas tega. Üks kümneaastase kogemusega kompostihunnikutest tuttavaid puna- kõigepealt ära kaaluda nädala jooksul Ameerika kompostiussimüüja (www. seid sõnnikuusse (Eisenia foetida).

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 65 Tõepoolest sobivad need kõige tava- on siiski korralikuks jäätmete ümber- Kust sõnnikuusse lisemad Eesti sõnnikuussid ka tegut- töötamiseks vähe. Eestis elava Šveitsi osta? sema, kuid tõhusamad ja kiiremini põllumajandusdoktori ja komposti- • Kalatarvete poodides müüakse paljunevad on Venemaal aretatud miseksperdi Manfred Meyeri sõnul Starateli tõugu vihmausse, 25 tk Starateli tõugu sõnnikuussid, keda on miinimumkogus paarsada ussi. karbis. kasvatavad Eestis mõned vermikom- Isegi kui soovitakse suuremaid kogu- • Eesti Jäätmeringluse e-poes posti tootjad. Minu esimesed ussi- seid kompostida, on parem vaik- www.e-compost.ee saab ussiri- kesed olidki Staratelid, soetasin nad selt alustada ja töökatel loomakestel kast komposti tellida. kalatarvete poest. Kartusel, et Sta- omasoodu paljuneda lasta. Vihma- • Viktor Dulini venekeelselt kodu- ratelid võivad loodusesse sattudes ussid on hermafrodiitsed ehk kahe- lehelt: http://dulvictor.narod.ru/ invasiivseks muutuda, ei näe mul- soolised, kuid järglaste saamiseks on internet.magazin.html labioloog Mari Ivask alust. „Nende vaja loomulikult kahte ussi. Sugu- elukeskkond on seotud orgaanilise küpse ussi saab hõlpsasti ära tunda ainega ja piiratud – selleks on sõn- keha ümber asetseva võru ehk sõl- niku- ja kompostihunnikud. Mul- mekese järgi. Väikeses, umbes 2mm las nad elama ei jää, see keskkond läbimõõduga sidrunikujulises õle- toitmiskorral ka pisut kuiva mater- ei sobi neile,” kommenteerib Ivask. karva kookonis võib peituda üks või jali – näiteks saepuru, jahvatatud Küll aga on peamiselt õngesöödaks paar muna. Üks uss võib aastas anda munakoori, papi- või paberitükikesi, kasvatatav, kuid ka kompostius- isegi üle 1000 järglase, kuid Haap- see hoiab keskkonna õhulisena ega sina kasutust leidnud nn Poola vih- salu mees Viktor Dulin, kes on ver- lase liigniiskusel tekkida. Pealegi söö- mauss (Dendrobaena veneta) pan- mikompostimisega tegelenud juba vad ussikesed selle lisandi hea mee- dud meil potentsiaalselt invasiivsete 1990. aastatest alates, kahandab lega ära. võõrliikide nimekirja, kuna ta on selle arvu oma kogemusele toetu- Toatemperatuuril ei ole ussikestel hea kohastuja ja võib oma asusta- des 20–100 isendile. Arvukust regu- ülekuumenemise ohtu, kui anumasse tud aladelt meie kohalikud vihma- leerivad ussid ise vastavalt toidu hul- pääseb õhk kenasti ligi. Kõige parem ussid välja tõrjuda. Nii nagu tuleks gale ja elukeskkonnale, nii ei maksa on neid hoida temperatuuril 15–25 anuma valimisel arvestada kom- karta, et kompostimajandus tuppa kraadi. Kui temperatuur läheb üle postitava materjali hulgaga, peaks enam ära ei mahu. 30 kraadi, hakkavad nad oma tehis- seda tegema ka ussikeste hankimi- kodust põgenema. See võib juhtuda sel. Kui arvestada, et ussid suuda- Niiskus ja temperatuur siis, kui ussikast pannakse suvel õue vad päevas ära süüa koguse, mis vas- Sõnnikuussidele meeldib soe, niiske päikese kätte. Manfred Meyer hoia- tab poolele nende kaalust, tuleks ja hästi õhustatud keskkond. Muld, tab veel, et värsket muruniidet kin- võtta 250 grammi toidu kohta 500 milles nad elavad, peab olema nisesse kompostikasti pannes võib grammi usse, s.o umbes 1000 tükki. niiske, aga mitte läbivettinud. Para- samuti temperatuur liiga kõrgele See on Ameerikas tavapärane stardi- jalt niiske muld säilitab oma õhu- tõusta. pakk algajatele. Minu väike stardikar- lisuse, ei vaju kokku tihkeks muda bike sisaldas üksnes 25 ussi. Algaja meenutavaks massiks. Niiskust ja Mida süüa anda? entusiastina lootsin, et nad paljune- õhku aitavad kompostikastis säilitada Vermikompostimisega alustades on vad kiiresti. Kolme kuu pärast – luge- mulda lisatud lainepapi tükikesed ja oluline anda ussikestele aega uue sin üle! –neid oli juba 92, aga seda paberiribad. Soovitatav on lisada igal keskkonnaga kohanemiseks ja panna

Mitmekordsed kompostrid koosnevad üksteise peale asetatud augulise põhjaga kastidest. Kui üks kast saab täis, pannakse peale järgmine, ussikesed liiguvad üha ülespoole uue toidu järele, jättes endast maha väärtusliku vermikomposti. Kraanist saab mugavalt välja lasta üleliigse vedeliku.

66 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Võimalikud probleemid • Ussikompostis ei ole ainult puhas muld, sõnnikuussid ja köögijäätmed, vaid sealt võib leida veel hulgaliselt silmaga nähta- matut ja nähtavat elu: mikroobe, teisi selg- rootuid, mikrolülijalgseid ja mitmeid putukaid. Sellest ei maksa ära ehmatada, see kuulub asja juurde. • Minu ussikasti ilmusid väiksed valged ussikesed, keda ma alguses ekslikult väi- kesteks vastkoorunud vihmaussideks pidasin. Kuid Manfred Meyer tuvastas, et tegemist on hoopis valgeliimuklastega Mõne kuu pärast võib juba osa valmiskomposti välja võtta. (Enchytraeidae), kes on täiesti ootuspära- sed külalised ja võtavad samuti jäätmete alustuseks üksnes tassitäis peenesta- kuni pool aastat. Kui vooderdusma- ümber töötlemise protsessist aktiivselt tud köögijäätmeid. Alles paari nädala terjal on muutunud ühtlaseks tume- osa. Lahti saada neist ei ole vaja, ent kui pärast võib koguseid tasapisi suuren- pruuniks mullataoliseks massiks, on neid liiga palju tekib, on see märk, et kas- dama hakata. Isegi kui alustatakse õige aeg. Kasti tühjendades on vaja tis olev keskkond on liiga happeline. „Ver- paari tuhande ussiga, ei tohi neile lisada uut allapanu, sest ussikesed ei mikompostijate kogemus ütleb, et sel kohe algatuseks pangetäit kartuli- saa elada ainult oma väljaheite sees, juhul on antud liiga palju toitu, vihmaus- koori ette anda. kuna suures kontsentratsioonis on sid ei jõua kõike ära tarvitada ja osa jääb Üldiselt võib öelda, et sõnnikuus- see neile endile mürgine. seisma; enamasti on aga tegemist happe- sid söövad seda, mis inimestel toidu- On kaks peamist moodust, kuidas liste jäätmetega, mis muudavad ka kesk- tegemisest üle jääb. Kõige parem on valmiskomposti kastist kätte saada. konna happeliseks,” selgitab Mari Ivask. mitmekesisus, aga nad jäävad ellu ka Üks võimalus on asetada kaks näda- Ingliskeelsest vermikompostijate fooru- üsna üksluise menüüga, teab Manfred lat enne plaanitavat kompostikor- mist sain infot, et valgeliimuklaste arvu- Meyer. Neile võib anda juurvilja- ja jamist ussikestele toitu ainult ühte kuse vähendamiseks peab mulla jahva- puuviljakoori, õunasüdamikke, koh- kasti serva. Nii liiguvad nad ühte tatud munakoorte või dolomiidijahu abil vipaksu (koos filtriga), teepuru, ka nurka ja pool kasti saabki tühjaks aluselisemaks muutma, niiskuse kahan- keedetud ja küpsetatud toitu – pud- tõsta. Üksikud ussikesed tuleb käsitsi damiseks kuiva materjali lisama ning kaks rujääke, makarone, saia. Liha, piima- välja noppida. nädalat ei tohi toidujäätmeid lisada. tooteid, kala, sibulat, küüslauku ei Teine võimalus on nn kuhjamee- • Suvisel ajal võivad tüütama hakata äädi- maksa panna, sest need riknevad kii- tod – tehakse suurele ajalehepabe- kakärbsed. Siis peab jälgima, et toidu- resti ja hakkavad haisema. Õli, rasv ja rile või kangale ladudes mitu väikest jäätmed saaksid hoolikalt mulla või niiske värske ananass ei sobi ka. Väidetavalt kuhjakest ja võetakse kordamööda paberikihi alla peidetud. Probleemi tekki- sisaldab ananass ensüüme, mis mõju- igast kuhjast vaid pealmine kiht kom- des soovitatakse jäätmeid enne komposti- vad ussikestele hävitavalt. posti ära, ussikesed liiguvad aina kasti panemist külmutada, nii hävitatakse Toitu ei pea lisama sugugi iga allapoole, kuni lõpuks jäävadki alles äädikakärbeste mune. päev, piisab korrast nädalas, ja ei vähese mulla sees vingerdavad ussi- • Haisu kardetakse võib-olla et kõige roh- juhtu midagi, kui vahe venib paari puntrad. Mulda võib ka sõeluda, et kem, aga seda reeglina ei teki, võin seda nädalani. Nad söövad nagunii juba paremini kätte saada kõik suuremad ka oma kogemusest kinnitada. Ebameel- eelnevalt mikroobide poolt lagun- tükikesed ja kookonid. Lagundamata div lõhn võib tekkida sibula, küüslaugu, datud toitu, värske toidu söömiseks toidujäätmed ja kookonid visata kapsa või piimatoodete lisamisel, samuti pole neil hambaid. Protsessi kiiren- tagasi kasti, uuendada allapanu ning siis, kui toitu on liiga palju või muld on liiga damiseks oleks hea suured tükid ring hakkab jälle otsast peale. niiske. väiksemaks hakkida. Mida väiksemad Vermikompost on taimedele väga • Usside muretsemine on koduse vermi- tükid, seda kiiremini valmiskomposti hea kergesti omastatav toitaineri- komposti sisseseadmisel kõige raskem saab. Köögijäätmed tuleb matta paa- kas väetis, mis mitte ainult ei suu- etapp, kui ei ole just käepärast sõnniku- risentimeetrise mullakihi või paberi renda saagikust, vaid aitab vältida ka hunnikut, kust neid ise korjata. Minu ussi- alla, nii ei hakka need haisema. Vik- taimehaigusi. Valmiskomposti kee- populatsioon küünib nüüd juba 1000 kanti, tor Dulin manitseb usse mitte üle miline koostis ja mõju taimedele hankisin neid ussirikast komposti tellides toitma. Liigse toiduhulgaga kaasneb sõltub sellest, mida ussidele on söö- juurde. Ootan põnevusega suviseid katse- tavaliselt ebameeldiv lõhn. detud. Lõppsaadus on toitainevae- tusi oma köögijäätmetest tehtud väetisega. Esimese saagi ehk valmiskom- sem, kui ussikesi on hoitud peami- posti saamiseks kulub paar kuud selt paberidieedil. Julget pealehakkamist!

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 67 Kooli direktor kutsus mu abituuriu- eriti unistamapanevalt foto Mari- Soovitan mikevadel oma kabinetti ja soovitas metsa raba Karukõrve saarest, kust ülikooli sisseastumisel mitte valida 1975. aastal oli leitud pesa kümne ajalugu või ajakirjandust. Valigu ma kutsikaga. Rabad kui huntide elupai- hundiraamatuid midagi neutraalsemat. Näiteks bio- gad pidid saama reisisihtideks kodu- loogia. Oli aasta 1982, paari klassi- maale naastes ja seda need ka said. vennaga koos asutatud väike kom- Kuid minust ei saanud hundiuurijat, somolivastane ühing oli äratanud diplomitöö koostasin hoopis umb- silmile tõmmatud kaabuga meeste rohuteemal, sest kuskilt kõrgemalt

tähelepanu. Sellelt pinnalt siis direk- poolt tuli nõue umbrohuteadlase la

id tori nõuanne. koolitamiseks.

a m

Bioloogia? Ei osanud varestki Hundiuurimise juurde jõudsin ve O hakist eristada. Siirdusin end täien- kaude hoopis Postimehes ajakirjani- dama Tartu Ülikooli raamatukokku, kuna töötades. Nimelt sain ülesande kus sattus kätte Farley Mowati teos jäädvustada Alam-Pedja kaitseala „Ära hüüa hunti!”. Paraku vene põliselanike elulugusid. Külastades keeles, mida vähe oskasin (eesti- Emajõe-äärsete metsakülade mesi- keelne tõlge ilmus alles 1995. aas- nikke ja kalureid, kohtusin ka seal- tal). Nii palju sain siiski aru, et kandis uitava jahimehe Ilmar Root- autor kirjeldas hundipere elu siga. Ilmar ei küttinud hunte, vaid Kanada tundras, ise nende naabru- kutsus neid petrooleumilambi klaasi ses telkides. Omapoolseks piiride abil. Aastal 2005 avaldas Ilmar märgistamiseks maastikul jõi Far- Rootsi raamatu „Tuli susi soovi- ley iga päev kannude kaupa teed. kusta”, millest leiame ajaloolise üle- Farley Mowat on saanud ka vaate inimese ja hundi suhetest, auhindu kui humorist, kuid minu kaasa arvatud ka kirikuraamatust meelest sisaldub tema hundi- pärit fakti, et viimati langes Ees- raamatus tõeline iva, mis võiks tis inimsööja hundi saagiks 9aastane kujundada avarapilgulist suh- vene poiss Timofei. See juhtus 6. tumist loodusesse. Võiks resü- märtsil 1873. aastal Iisaku kihelkon- meerida nii: kaugelt rohkem nas Tärivere mõisas. Alates 1874. aas- kui hunte, tuleb inimesel karta tast ei ole teada terve hundi rünna- enda küündimatusest põhjusta- kut inimese vastu. tud rumalust. Ometi kipume hunte pelgama, „Ära hüüa hunti” karm idüll kiruma ning kui ajaleht kirjutab (ehki lugemisel naerupahvaku- „lammaste tapmisest”, võib see tega segatud) mõjus äratusli- negatiivne tunne mõnel inimesel kult. Minust pidi saama hun- lausa vihkamiseks kasvada. diuurija – teatasin otsusest ka Kui käisin nahaparkali juures kohe ülikooli sissesaamisel sõpra- kasuka jaoks kopranahku parkimas, Juhani Püttsepp, dele. Paraku rabas kõiki poisse esi- silmasin seal ühte väikese, vast poole mese kursuse lõpul hoopis kutse aasta vanuse hundi nahka. Kõlistasin Loodusesõbra toimetaja Nõukogude armeesse. ka jahimehele ja selgus, et ta varit- Kui siirdusin Ukraina külma öösse ses pukist metssiga, kuid kui võsa valvama tankidiviisi mürsuladu, veerde ilmus hundikutsikas, laskis libistasin ikka sinelitaskusse Mati selle maha. Kauplesin väikese hundi Kaalu raamatu „Hunt” (1983), mis naha endale, asetasin ta peatoeks „Pääsukese” sarjas ilmunult oli sobi- toolileenile. valt väikeseformaadiline. Mati Kaalu Mul oli väikesest hundist hirmus raamat sisaldab mitut-setut just Eesti kahju ja seepärast kirjutasin laste- hundi kohta, aga ka tähelepanekuid aialastele jutustuse „Väikese hundi hallivatimehe käitumise iseärasus- lood” (2009). Püüdsin seal ka selgi- test. Näiteks sabahoiaku tähendusest tada, miks hundid ei käi Pikknurme või karja hargnemiskorrast põdraja- poest saia ostmas, vaid põtru, mets- hil. Töötasin teose läbi: esikaanest sigu ja vahel ka lambaid murravad. tagakaaneni ja siis jälle tagakaanest Kas poleks väikesel lapsel tore esikaaneni. Kasarmumiljöös mõjus mõelda, et kuskil sügava metsa sees

68 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri või sooservas elab ka tema – väike M etsa ja mere vahel Colorestica hunt. Eesti loodusmaal Idee ja koostus: Kadre Vaik Meie mänguasjapoodides leidub Kataloogi koostajad Reeli Kõiv Kujundaja Johannes Naan karvaseid karusid, kaameleid, isegi ja Tõnis Tatar OÜ Püü, 2013 tiigreid, kuid millegipärast mitte Tartu Kunstimuuseum, 2013 mänguhunte. Kas poleks tore suur hall hunt kui kaisuloom?! Karl Martin Sinijärv on maininud: minu Zooloog Peep Männili raa- Impressumis kataloogiks nimetatud kodu on minu asjad minu ümber. Selle mat „Susi, kriimsilm, metsatöll” teos on tegelikult kaunis raamat, süvitsi mõtte võib nelja seina vahelt kaugemale (Fakte ja lugusid hundist), mis ilmus mineva eessõna (ka inglise keeles) ja pea kanda, loodusesse, ümbrusse laiemas 2013, aitab toredasti sillutada teed saja pilditahvliga. Jaan Evarti maitsekas tähenduses. tagasi hundi kui meie kaaslase, meie kujundus laseb särada Tartu Kunstimuu- „Rohi”, „Lumi”, „Truudus”, „Keel”, „Raha” oma metsade traditsioonilise asuka seumi kogus säiliva Eesti loodusmaali jne – Kadre Vaigu koostatud fotoraamatu juurde. Aitab maha pesta hundile paremikul. tsüklite pealkirjad, märksõnad – on ju aastatega kaela kallatud pahanduse- Me ei leia valitud töödelt ühtegi ini- needki meie kodu kujundajad. Rohkem kui tekitaja ja kurjuse kehastaja oreooli. mest, ühtki tema tegevuse jälge, ka mitte tosina märksõna alla ongi koostaja hoo- Autoril leidub elukogemust nii teerada. See on puhas loodus, nii nagu likalt valinud fotosisu. Kindlasti kõne- bioloogina, loodusemehena kui ka seda on näinud kunstnik. „Puhas ja metsik leb see raamat Eestist, linnast ja maalt – kütina ja metsatöll leiabki valgus- inimeste ja ehitisteta maastik tõusis tõe- mitte paraadkülgedest, aga ka mitte elu tamist mitmest kandist. Igavus ja liselt esile ehk alles 19. sajandi pahupooltest. haigutus jäid lugedes minust küll keskpaiku lin- Rohkem kui tosina autori (seal- seitsme metsa ja mere taha. nast maale motiive hulgas ka koostaja) fotod märka- Raamat sobib hästi just igas vanu- otsima läinud rea- vad meie elu pisiasju. Näiteks: tigu ses õpilastele, ka lasteaialastele võib listide loomin- kruusasel pinnal, lõikelaud lei- seda valikuliselt ette lugeda, ümber gus,” seisab eessõ- vaviiludega, kits katusel, ajaham- jutustada, eriti kui Kerli Toode joo- nas. Realistlikumat bast puretud puu-uks puust pöö- nistatud südamlikke pilte juurde lähenemist püüti raga, pihlakad valges kannus kireva näidata. saavutada maali- tapeedi taus- Peep Männil on hea ja lahke sõna- des otse looduses. tal. Mulle seadmise oskusega silma paistnud Eesti maastiku- meeldisid oma tele- ja raadioesinemistes, kir- maali algustähi- eriti Andres jutamine läheb tal ka rõõmsa ladu- sed jäävad 19. ja Teissi ja Maria susega. Kui Peebul jõudu ja aega jät- 20. sajandi piirimaile, mil maakohti ja loo- Kilgi pildid. kuks oma tähtsa ulukiseiraja töö dust käisid avastamas vennad Kristjan ja Kadre Vaigu kõrvalt, võiks ta vabalt ette võtta Paul Raud ning Ants Laikmaa. lähenemises on pikema turnee lastekirjanikuna. Peep Kogumikku on enim pilte andnud teatud uudsust, võiks käia oma raamatut kinkimas Konrad Mägi, Villem Ormisson, Johan- stambivabadust, ja hundilugusid rääkimas sajas Eesti nes Uiga, Olga Terri. Esimest tuleb värsket pilku, näge- koolis – keskkonnaamet saaks ehk pidada meie moodsa maastikumaali maks meid ümb- vastava projekti teha. See oleks lausa alusepanijaks. ritsevaid iseloo- ühe inimese elutöö. Küllap kohtak- Eksponeeritud maalid võib jagada mulikke, olemuselt lihtsakoelisi detaile, sime siis aastakümnete pärast endi kolme lehte: metsad, siseveekogud (jär- olemuslikke seoseid. seas hulga vähem hundihävitajaid, ved-jõed) ja meri-rannaäär. Esitlusel Viru Keskuse Rahva Raama- kui üldse. Kõige maalilisemaks Eesti järveks tus ütles tõlkija ja arendusjuhina tuntud „Huntide ja ilveste hävitamine” – võib pidada Pühajärve. Kataloogi on sel- Kadre Vaik, et pani sellesse raamatusse ka sellise pealkirjaga raamat on eesti lest järvest jõudnud nii Mäe kui ka Ormis- kogu oma südame. Üheks raamatu siht- keeles 1954. aastal ilmunud. Soovitan soni, aga ka Aarne Miikmaa, Kalju Nageli, rühmaks on noored, kes õpivad, elavad ja sedagi lugeda, kasvõi aru saamaks, Richard Uutmaa ja arvukalt oma loomin- töötavad välismaal. Neile kaugelviibijatele kui palju on ikka inimese suhtumises gus Pühajärvelt motiive leidnud Johannes kulub ära raamat kodusest Eestist, värvi- loodusesse juba muutunud. Uiga pildid. rikas ja soe raamat meie argipäevast. „Hundi pärast ärgu siiski kellelgi Kunstnikud, kes Eesti loodusmaali aja- L inda Lillimägi, metsa minemata jäägu, pigem vas- lukku on oma nime jätnud, on olnud ise loodushuviline pedagoog tupidi. Selle kohtumise pärast tasub looduslähedased, mitmed neist kirglikud metsa minna,” kirjutab Peep Män- kalamehed ning looduses uitajad ka mol- nil oma raamatu lõppsõnas. „Kriim- bertita, märgivad koostajad eessõnas. silma kohtamist teel pidasid muuseas heaks endeks ka meie esivanemad.”

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 69 lugu ja A A

Tänavu tõelist talve ei tulnudki e n Radokuu murdis kevadesse mõjupiirkonnas püsis lumi laiguti urbe- Ar DER Talvine ilm püsis Eestis kõigest 7. veeb- kuuni ehk märtsini. ruarini ehk radokuuni. Seejärel domi- neerisid sulailmad, kuid lumi püsis Urbekuu ajuti poolteist maas, mis märkis kevadtalve. Kuu kesk- kuud ajast ees paigaks jõudis lumikate enamikest koh- Urbekuus jätkus kuu-poolteist pika- tadest kaduda ja sulailmad jätkusid, ajalisest keskmisest ette tormanud mis märkis varakevade saabumist. Järg- kevade võidukäik. Suhteliselt palju oli neva kuu aja jooksul sadas lund üks- päikest. Lõpuks tõi tsüklonite seeria nes 20. veebruaril (radokuul) ja 2. märt- seaduspärasus, et iga järgnev tsüklon sil (urbekuul), kuid tekkinud lumikate liigub põhjapoolkeral eelmisest lõuna- sulas umbes ööpäevaga. Märkimist vää- poolsemat trajektoori mööda, Eestisse riv oli kindlasti vabariigi aastapäeva nädalase talvise ilma perioodi. See algas kuumalaine, kui tsükloni soojas sektoris 15. urbekuul, aga varakevadine ilm taas- ur ng

tõusis õhutemperatuur kuni 9 kraadini. tus juba 20. urbekuu õhtul ja kohati Ka s Nii jõudis loodus ilma poolest juba üsna paksuks kasvanud lumikate Mat juba radokuu keskpaigas keskmise oli järgmise päeva õhtuks kadunud. aasta märtsi ehk urbekuu lõpupäeva- Kevadised ilmad püsisid mahlakuuni, desse ja kuu viimases dekaadis üldi- mil põhjatsükloni mõjul omandas ilm selt aprilli ehk mahlakuu alguseni! Eestisse taas talviseid jooni. Lumi oli enamasti kadunud, vaid kohati Pandiverel (Simunas) või Peipsi järve Jüri Kamenik

70 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Metsvindid saabusid ikus ikus suurte parvedena uus uus M M tavapärasest varem. r r a a Esimesed neist urbekuu m m g In Ing esimeses pooles valitsenud soojalaine ajal, suuremad parved aga kuu keskpaigas maha sadanud lume aegu, mil seni vaikselt seisnud metsad vintidest rõkkama lõid. ur ng Ka s Mat

Muidu kalendrist hästi kinni pidavad tedrekuked olid juba urbekuu keskpaigas mänguplatsidel kaklusi pidamas. Tavapäraselt jääb see aeg mahlakuu algusesse.

Sel talvel kohati kogu Eestis tavapäraselt sagedamini must- tihaseid, kes jõudsid Radokuu lõpu soe äratas mitmes paigas konnad talveunest. Pildil väike oma toiduotsingul rohukonn Harjumaal sanglepalodus ringi loivamas. ka lindude toidumajadesse. Must-tihaste kõrgem der

arvukus Eestimaa A

e talves on enamasti n r Seekordne A seotud toidunappusega talv oli nõnda põhjapoolsetes soe, et mägrad asurkondades. katkestasid Üksikud sinililled on sel ajuti taliuinaku. aastal õitsenud kõikidel Nii võis näha kuudel. Radokuu radokuu alguses soojalainega näitasid mägrajälgi lumel. aga end juba mitmes Fotol torkavad paigas julgemalt. silma pikad küünisejäljendid, mille poolest mägrajäljed sarnanevad karu- ja ahmijälgedega.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 71 Vad stupi aja. Eakas ja kõike näinud jäärähni-isand on ühele karmimale talvele oma

imet varbad jätnud. Samuti pole a alumise noka ots kivise t põhjaga jões kalastamisel vastu pidanud. Elu ei ole aa

v alati lihtne.

vivian ainsalu

Pea ees õhku! Pea ees teise keskkonda hüppamine paistab ka kalarahva elule vürtsi andvat. Forellide õhulennud allikasel jõel. r aa i M rmo a T KUSS

Mats Kangur

rahekuulid. Kui lehekuu lehed on rohelusega võimust võtnud, ei ole pilvepiiril veel asjad sugugi selged. Möödunud kevade rahevalang Läänemaal, mis ka liikluse korraks seisma pani.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Käänulised jõed – loeme kokku, mitu korda Märjamaa retkel jõgesid Hendrik Relve – Eesti parim ületame, kas suudame järge pidada? Kui puudetundja viib meid ringkäigule loendamine läheb sassi, pole hullu. Kui Vana-Vigala laagri põlispuude alla mitu korda vahetavad jõed aga nime? ja pajatab lugu metsarahvast. Varbola Jaanilinna linnus – muinasaja Eesti vägevaimas linnuses jääme laagrisse ning käime arheoloog Ain Mäeotsa juhendusel läbi vana kantsi unustatud nurgatagused. Suur väitlusõhtu – Rail Baltic, kiirraudtee, mille projektiga kiirustamise jäljed on Linnulauluõpe – linnumees Peep pannud looduskaitsjad kukalt kratsima, Veedla ootab juba varavalges laagri tuleb kõneteemaks Vana-Vigala laagriõhtul keskväljakul, et minna linnulaulu välilaval. Kui mitu korda peaks mõõtma, enne kuulama. Ja samuti õhtuti, mil kui midagi nii suurt nagu Rail Baltic ehitama kõlapilt metsas on sootuks teine. hakata? Üheksa korda mõõda … Keegi ei taha olla rongiprojekti pidur, aga kas maksab Jäälind – kuidas näha jäälindu, eesti kiirustada? Uurime, mida miljardeid maksev suleliste kalliskivi, kes on kiire nagu projekt Eestimaa loodusele kaasa toob. tuul, aga pelglik ning inimese lähedust ei armasta? Aasta linnuga kohtumiseks annab Vanamõisa silla juures näpunäiteid ornitoloog Andres Kalamees.

Sipa hiiepärn – Vanad sillad – miks leiame Läänemaalt pärimuslugusid lautade ja Eesti vägevaimad sillad? Kuuleme ajaloost põldude vahele peitunud Muinasaja teed – muinasaja teede kuuevõlvilise Konuvere – vanimatest vanast ohvripärnast tulihingeline uurija Valdo Praust suurima – paekivisilla kaarte all. Retkel kuuleme teise päeva selgitab meile nii muistses ida- ületame kaheksa tähelepanuväärset silda. hommikul ajaloolase lääne maanteeristis Kabalas kui ka Jüri Metssalu suust. Märjamaa kiriku juures, mis radu pidi vanad eestlased liikusid. Mõned neist kattuvad tänapäevastega. Jalase külast leiame muistse Järtad – mis imekohad on järtad, asunduspaiga ja allika. selgitab retkel Paevana.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Turba rdtj. Turba rdtj. RebaseRebase ja Torija Tori 6 6 Ohulepa küla tammikud Valgeristi Mustjärv 6 6 Ohulepa küla tammikud Valgeristi Lepaste Ohulepa Peduste Märjamaa Ohulepa Ohulepa (Kuijõe) Peduste Lepaste Märjamaa Ohulepa (Kuijõe) EllamaaEllamaa Ubasalu 9 5 Nurme jv Pajaka Ubasalu Muti Rattamatka rada (1. päev) 9 5 raba Nurme jv Pajaka Muti Rattamatka rada (1. päev) raba Varese Vardi Lehtmetsa Viti Varese Vardi Vardi j Lehtmetsa 12 Viti Pajaka LestimaLestima Vardi j Roheliste Rattaretk 16.–18. maini 2014 12 RahulaRahula Pajaka Raka Rattamatka rada (2. päev) mka 51 Raka Rattamatka rada (2. päev) mka 51 Oela AnnamõisaAnnamõisa Ellamaa VarbolaVarbola ohvrikivi ohvrikivi Oela €€ Napanurga VarbolaVarbola AigitseAigitse soo soo

RattamatkaRattamatka radarada (3.(3. päev)päev) Ellamaa Napanurga Oela

€

Ellamaa € Oela

€ Kuidas elad, Märjamaa? Vanama € Põlli Vanama Varbola KõrgemäeOÜ Põlli Varbola OÜ Sirgu Põlli Linnuraba lka Kodila Piirsalu Varbola Kõrgemäe Sirgu Põlli Linnuraba lka Kodila Velise matkaradaPiirsalu Lehetu 11 51 Varbola Kodila Velise Piirsalumatkarada Lehetu Lehetu Koluta 11 51 Hiietse Kodila I Päev. ornitoloog andres Kalamees. Piirsalu 10 Lehetu Koluta Hiietse Kuke Vardi mõis Varbola linnus 18.00 Kabeli Kuke Vardi mõis Varbola linnus Vana-Vigala laagri KõvakattegaKõvakattega teeteeKabeli Russalu sild 5151 märJAmAA–vArbolA. 61 km Kännu Russalu sild 2 2 KantsiKantsi Metsa Kännu VARBOLAVARBOLA - - SikeldiSikeldi ülesehitamine, õhtusöök, lõke. Metsa Elliste Vahemetsa Riiaküla Elliste I LAAGRIPAIK Varbola Jaani- Vahemetsa 8.00–13.00 Kruusakattega tee Riiaküla Terjatu I LAAGRIPAIK Varbola Jaani- Linnuraba Palamulla Registreermine Kruusakattega tee raba Terjatu Palamulla Palamulla Tapupere 17.00; 19.00 avatakse pakiautod. raba RussaluRussalu linnalinna linnus linnus Linnuraba Palamulla Tapupere Metskonna Väljataguse € Kükita tee € Valkse Metskonna Väljataguse € Kükita tee karstialakarstiala € Märjamaa rahvamaja ees. 20.00 Valkse Pinnasetee Rehemäe l a Väitlusõhtu välilaval: Rail Baltic. Pinnasetee Rehemäe ll l a Mõisaküla Soosalu E m 4 Mõisaküla Varbola Kodila tee 11.00 E m Purga4 Varbola Kodila tee tervitused ja start. Soosalu Purga Pikste Palamulla MälluMällu arutelu juhib Märt treier. Rail Balticu a rannamoodustised Pikste Palamulla

Kaitseala piir ja nimi a rannamoodustised Ohukotsu €

Pajaka mka Kaitseala piir ja nimi € Vardi Ohukotsu Ohukotsu Kõrgu € 10.00; 10.30; 11.00; 11.30 Märjamaa Pajaka mka a € Vardi Ohukotsu Kõrgu projekti eestvedajatele esitavad a lka o Jõeääre lka Mõis; linnuse varemed Tõlva o Jõeääre 17 sünd muinasteede ristis. argumente raudteeliikluse teoreetikud- Mõis; linnuse varemed Siima Tõlva 17

MikeMike Siima TõlvaTõlva raba 6 Nõmme

Märjamaa kiriku väravas kõneleb rabaraba 6 Risu-SuurkülaRisu-Suurküla Nõmme

€ Risti€ Rehemäe Käända € praktikud, majandusgeograaf Hardo € Rehemäe Tõrma Tuulik;Tuulik; huvitavhuvitav hoone;hoone;Risti sildsild Käända Tõrma muinasteede uurija Valdo Praust. aasmäe, loomade maanteeliikluse mõju LaaneLaane LümanduLümandu LümanduLümandu Niine 11.15; 11.45; 12.15 Kirik; õigeusu kirik; kabel Kangermaa ÜlejõeÜlejõe Niine Sõbessoo järtade kohalugu Kirik; õigeusu kirik; kabel mõis Kangermaa Sõbessoo Kuusiku- ekspert lauri Klein ning projekti esindjad. Risti KarusmaaKarusmaa mõis Kuusiku- räägib Paevana Rein Einasto. Risti KuistlemmaKuistlemma Nõmme 22.00 Välilava kontsert: audru 10 Muuseum; teemapark või meistrikoda Leevre 7 LipstuLipstu Nõmme Jaakna 10 9Muuseum; teemaparkraba või meistrikoda Leevre 7 12.15; 12.45; 13.15 Haimre mõisapark Jaakna 9 raba MardiMardi jõelaevanduse Punt. Õmma niinepuu Konnaveski o Illesoo Matkarada; vaatetorn; kaitserajatisÕmma niinepuu Konnaveski o KõrvetaguseKõrvetaguse Illesoo ja „Muhamedi kabel”. Kohajuttu Matkarada;Rõuma vaatetorn; kaitserajatisraba Vaimõisa 24.00 Rõuma Rõuma raba €Vaimõisa mõis Öörahu. Jaakna Rõuma Päädeva Vaimõisa€ mõis JalaseJalase külakaitseala külakaitseala pajatab külavanem agu Raadik. Jaakna Kasenurme Päädeva Vaimõisa Jalase JalaseJalase Arheoloogiline;Arheoloogiline; ajaloolineajalooline vaatamisväärsus Kasenurme ParkaParkaJalase KuusikuKuusiku 13.00–16.00 rabarabamkamka AltveskiAltveski lõunapaus tamme ehk roheline telk: Kohatu Kuusiku mk Sooniste Kohatu Kuusiku mk Allikas;Allikas; üksiküksik huvitavhuvitav puu;puu; Sooniste Männiku RaikkülaRaikküla Kabala külas. Muinasaja ida- 10 Männiku 6 18.30; 19.30 Hendrik Relve viib ringkäigule 10 Kõrvetaguse 6 12 4 Kõrvetaguse lääne maanteest kõneleb Valdo Kultusekivi;Kultusekivi; rändrahn;rändrahn; muumuu looduslik objekt 12 4 KoikseKoikse Vana-Vigala põlispuude juurde. 1919 Praust kl 14.00, 14.30, 15.00. Kohatu kadakas Jalase 20.00–20.45 Kohatu kadakas 6 Jalase 28 Koikse Allika linnusõprade 6 28 €Koikse€ Allika JõelAevAnduse AtrAktsioonid: LeevreLeevre mõismõis MärjamaaMärjamaa Konnaveski Konnaveski 1212 ringkäik Peep Veedlaga. 10 RiidakuRiidaku UmmaruUmmaru 10 JalaseJalase kool Rebasefarm kanuud, vesijalgrattad, parvesaun, töötoAd: PäädevaPäädeva Riidaku kool Rebasefarm Humana t-särgid: MarimetsaMarimetsa looduskaitseala looduskaitseala SalutaguseSalutaguse Riidaku parvemaja ja mootorparv. Maidla Kabala villaveski-muuseum LaikmaaLaikmaa M Maidla 8 Kabala villaveski-muuseum vanast uued! nuputamis- ja M Huugi Sipa sild 8

Huugi Sipa sild Ringuta RaadikuRaadiku

a Ollimäe Ringuta

16.00; 16.30; 17.00 a Ollimäe Kükita Rangu

jalase küla. Kohajuttu r Kükita Rangu Aravere

r Ringuta € € Aravere i Ringuta € käsitöömängud kogu perele. Marimetsa raba € 29 Orgita Marimetsa raba i 29 Orgita KabalaKabala m € Pühatu Tamme m Pühatu Tamme Kabala muistses jalase asunduspaigas 19.00 LeilaLeila € Kabala e Vana- Rail Balticu mõjust loodusele e Vana- t Sipa pärn mardi Metsavahi Märjamaa Lõpemetsa LÕUNA t Sipa pärn mardi Metsavahi Märjamaa Lõpemetsa LÕUNA s Laukna s Nõmme 6 € kõnelevad külaelanikud. a Nõmme 6 € kõneleb ornitoloob Mati Kose. a OrgitaOrgita LÕPETAMINE 2 2 VäljamäeVäljamäe LipametsaLipametsa 18.00 oo VaiknaVaikna LÕPETAMINE Rassiotsa Kalju Aima j Sipa Rassiotsa Pühatu soo Varbola laagri ülesehitamine, mAtsAlu loodusfilmifestivAli Pärle: Kalju Aima j Sipa Pühatu soo

€ Vaikna Laukna e Nõmmemetsa € Vaikna Laukna et Sõtke mõis Nõmmemetsa ts Sõtke mõis 4 10 si 4 õhtusöök, avatakse pakiautod, lõke. 10 i SipaSipa 21.00 Vaikna u „lõhemets” (Salmon forest), Vaikna u Lipa 2 L € Lipa 2 29 L € MärjamaaMärjamaa järtade järtade mka mka LoeLoe

21.30 Välilava kontsert: Curly Strings. MarimetsaMarimetsa 29 Kärsama Vinguta 5 Märjamaa 3 Kärsama Vinguta 5 Märjamaa 3 Nõmmemetsa

53 min, rež Ralf Kiefner, Peter Laisilla KõrtsuotsaKõrtsuotsa Nõmmemetsa

€ € € 24.00 € Öörahu. KoluvereKoluvere Koluvere JüriJüri Sarapiku Koluvere Sarapiku Rail Balticu trass ristub siin € Spielman, Saksamaa, 2013. RATTARETKERATTARETKE AVAMINE AVAMINELemmiku MärjamaaMärjamaa järtad järtadSuurkülaSuurküla Rail Balticu trass ristub siin LipaLipa tee tee€ LoodnaLoodna Lemmiku € LoodnaLoodna JärtaJärta 22.00 „Petropolis”, 43 min, rež Kuresilma Nõmmeotsa 2 2 Kuresilma Nõmmeotsa Rõkkalu roheline telk Mõisamaa Paaduotsa Rõkkalu 33 soo € Mõisamaa Paaduotsa Peter Mettler, Kanada, 2010. soo € Mõraste Sõtke NiidiaiaNiidiaia tammik tammik

Mõraste Sõtke Tarbijate

Loodna Tarbijatekoop.

€

Loodna koop. Nõmmküla €

€ Nõmmküla €

19.00 Rattureid tervitab Märjamaa HaimreHaimre € € Nihu Mardi € UbasaluUbasalu € Oja KauriKauri Nihu Mardi KullamaaKullamaa 6 RMRM Mõisamaa tammtamm Lokuta kirjanik Harri jõgisalu. 6 Nõmme Mõisamaa Lokuta 4040 KadakaKadaka KullamaaKullamaa KauriKauri Nõmme HaimreHaimre kadakaskadakas III Päev. Haimre kool Alaküla 19.20; 20.00 Ringkäik arheoloog ain OhmukseOhmukse 8 Haimre kool Alaküla 8 OjaOja NaistevallaNaistevalla vAnA-vigAlA – märJAmAA. 57 km Kullamaa kool ViltaVilta HaimreHaimre Kullamaa kool MokaMoka A o o Mäesaluga Varbola linnuses. HaimreHaimre mõisapark mõisapark ja ja Kasti A h that ma am a UrvasteUrvaste Kullametsa MuhameediMuhameedi kabel kabel Kasti MetskülaMetsküla 20.00 linnulaulusõprade ringkäik 6.30–8.30 äratus, hommikusöök, 3 Kullametsa KastiKasti 3 P AltkülaAltküla JaaniveskiJaaniveski MetskülaMetsküla SordiSordi JõgisooJõgisoo o ) ) k U r e v e r e o j j Aruküla k U r e v e r e o Aruküla JaaniveskiJaaniveski Metsküla KoseKose linnumees Peep Veedlaga. laagri kokkupanek. Jõgisoo Kullamaa uu 9 Aruküla Metsküla Jõgisoo 9 e e Aruküla t Lokuta Liivi LiiviLiivi j j t s PaekülaPaeküla Lokuta rabaraba € Liivi€ s € i Küki Silla € i Leeniste u Rail Balticu töötoAd: annipaelte punumist juhendab 6.30 linnusõprade ringkäik Peep Veedlaga. Silla Silla Küki Leeniste u SõmeruSõmeru 1414 Rail Balticu Silla n n KuudaKuuda o Kunsu trass ristub siin Tõrasoo lka Oomküla o e e Kunsu trass ristub siin Tõrasoo lka LiiviLiivi Oomküla e €€ 1010 Karitsa 8.30; 9.00; 9.30 Liivi e 40 Karitsa Kairi Orav Maavalla kojast. nuputamis- Hirvepark. Kohajuttu TT PaekülaPaeküla MetsaääreMetsaääre 40 Luiste ( ( 12 ja käsitöömänge kogu perele. vestab koduloohuviline Maie Üürike. Luiste LuisteLuiste 12 Urevere E67 Päri Urevere E67 )j) Vanamõisa Päri TolliTolli e rej Vanamõisa mAtsAlu loodusfilmifestivAli Pärle: 9.00; 9.20; 9.40 TolliTolli r Vana-Vigala MõisimaaMõisimaa Luiste piimapukk KaguvereKaguvere e e KinnitaKinnita Luiste piimapukk v v MadasteMadaste TolliTolli KaguvereKaguvere u u 20.00 10 77 n n film aasta loomast viigerhülgest raudteejaama kohajutt. TurplaTurpla Vaikna pkr Kimaru Vaikna pkr Kimaru o o TüringiTüringi o o ÄntseÄntse SuluSulu VigalaVigala j j K VanametsaVanametsa 10.00 TolliTolli tee tee (K( „jää armastajad” (jäätä rakastavat), 53 Kontsert Kivi-Vigala kirikus. tõnu MännisteMänniste TeenuseTeenuse sild sild KasariKasari j j SuluSulu käsitöökoda käsitöökodaKangruKangru Paisu-Paisu- min, rež juha taskinen, Soome, 2010. timm ja jaanus nõgisto. LemmikkülaLemmikküla maa Teenuse ValguValgu maa NääriNääri 21.00 Teenuse TolliTolli „jäätmete maitse” (taste the waste), 88 Kohajutt Vigala asulast ja Vabadussõjale PähkkülaPähkküla 1918.a. lahingupaiga 1918.a. lahingupaiga € Jõeääre mälestusmärk Jõeääre ValguValgu PaisumaaPaisumaa min, rež Valentin thurn, Saksamaa, 2011. pühendatud kirikutornist. Kõnelevad ÜdrumaÜdruma Teenuse KihunaKihuna €€ KonuvereKonuvere kabelkabel L L KonuvereKonuvere €€ 22.30 Altküla KonuvereKonuvere i Teenuse tee „E-prügimägi” (E-wasteland), 20 Kadri Kopso ja koduloohuviline Kaie i TeenuseTeenuse mõismõis Teenuse tee paekivisildpaekivisild i i Üdruma v Üdruma v LigedaLigeda KäriseljaKäriselja

i i LÕUNA min, rež David fedele, austraalia/ Bergmann, kl 10.00; 10.30; 11.00. 1010 PilkusePilkuse mkamka j j 12.30; 13.00; 13.30 1212 KonuvereKonuvere SillaotsaSillaotsa VeskiVeski Vana-NurtuVana-Nurtu Vana-NurtuVana-Nurtu ghana, 2012. tõlget loeb tiit Mesila. Velise küla. „Velise KiilaspereKiilaspere j j Soo-otsaSoo-otsa PilkusePilkuse linnuslinnus talumuuseumtalumuuseum raba Nurga e e Vabariigist” kõneleb koduloohuviline raba Nurga s LooritsaLooritsa 55 Tiduvere s Tiduvere 1313 i i 1313 KeskkülaKeskküla l l jürgen Kusmin. Velisel on retkepäeval Kastja e e KirnaKirna II Päev. VeliseVelise V

VANA-VIGALA - AhjuvereAhjuvere o o V

VANA-VIGALA - Tiduvere tee

vArbolA – vAnA-vigAlA. 96 km, avatud ka kirik ja kangakudumise Tiduvere tee PaluPalu € € 6 € IIII LAAGRIPAIKLAAGRIPAIK € 6 suvekool vanas koolimajas. Sepasoo Vana-VigalaVana-Vigala KilgiKilgi Velise Jõeääre VenekülaVeneküla Velise IndaInda lühem mArsruut 50 km Jõeääre KaldamäeKaldamäe Velise-Velise- N ca N u Nõlva 13.00 Sillaotsa talumuuseum. Pileti u r Nõlva VeliseVelise mõis mõis NõlvaNõlva r t t IllasteIllaste VeneVene KilgiKilgi VõevaVõeva u u Nurtu-NõlvaNurtu-Nõlva 7.00–9.00 äratus, hommikusöök, Soo-otsaSoo-otsa 22 j j asemel oodatud annetused. LaikülaLaiküla Vana-VigalaVana-Vigala rabaraba VeliseVelise Röövli Röövli Tihkani LaikülaLaiküla (Laikküla)(Laikküla) 22 t t Läti sild Tihkani € € õigeusuõigeusu laagri kokkupanek. 14.30; 15.00; 15.30 Jaama rist Vana-VigalaVana-Vigala park park VeliseVelise mk mk VelisemõisaVelisemõisa Jaama rist € Konuvere sild. Vanade € kirik LätiLäti kirik 7.00–7.45 linnusõprade ringkäik paesildade ajaloost Märjamaal räägibAllikotsaAllikotsa jaja Hirvepark Hirvepark Laikküla PäärduPäärdu €€PäärduPäärdu 4040 Laikküla 33 TõnumaaTõnumaa MälisteMäliste

Peep Veedlaga. sillaajaloolane Mairo Rääsk. raba raba AravereAravere

Käntu OeseOese rabaraba

€ € € 11.00; 11.30; 12.00 77 € Sipa hiiepärna kohajutt. 16.00 lõpetamine Märjamaa laululaval. soosoo OeseOese ArasteAraste Paljasmaa SöödiSöödi OjaäärseOjaäärse Kõneleb ajaloolane jüri Metssalu. Rattarüütli väljakuulutamine. € ManniManni PalasePalase UhjaUhja NurtuNurtu KohtruKohtru VänglaVängla KurevereKurevere (Pallase)(Pallase) 12.30; 13.00; 13.30 luiste KasariKasari KeskkülaKeskküla Marko Matvere ja Peep Raun. vanavana sild sild VigalaVigala j Rumba KohtromaKohtroma Kloostri-Rannu piimapukk. Kohajuttu räägib Kloostri-Rannu KeskkülaKeskküla Kojastu TõnumaaTõnumaa NurmeNurme VanamõisaVanamõisa VagujaVaguja RääskiRääski

külavanem allan jalakas. KasariKasari 99 MadiseMadise

44 Kesk-VigalaKesk-Vigala ManniManni 7 7 € € € € OjapereOjapere 13.00–16.00 UlusteUluste JõeääreJõeääre 1414 Rumba sillad lõunapaus teenusel. Kohajuttu Rumba ArasteAraste 9 9

KasariKasari KonnapereKonnapere 4 sildade ajaloost kõneleb sillaajaloo uurija Võhma VVeelli SäälaSääla 4 Võhma issee RabaRaba KirblaKirbla Seira KesuKesu jj KaismaKaisma jüri Riimaa, kl 13.00; 13.30; 14.00. SeiraSeira Seira MõisimaaMõisimaa KausiKausi

VõhmaVõhma Kivi-VigalaKivi-Vigala Kivi-VigalaKivi-Vigala rabaraba € € € € Rukkiküla 16.30 Kontsert Kasari sillal. € 44 Rukkiküla 55 AltkülaAltküla ## AvasteAvaste VigalaVigala VanamõisaVanamõisa Avaste ## €€ LeibreLeibre RogenseRogense 2424 #!(#!( ## # Poti

Esineb Kalevi Kammerkoor. hädAAbi number soo # PotiPoti Poti AltkülaAltküla #

VanamõisaVanamõisa # JädivereJädivere

# Leibre # Leibre

Vanamõisa # VigalaVigala kirik kirik Vanamõisa j Altküla tee

17.00; 17.30; 18.00 j € JädivereJädivere Altküla tee

€ #

# Rogenese

Vanamõisa sillal AA Rogenese #

sildsild # #

# 0 0 5 km5 km v a

a Kaelase

v a a PallikaPallika Kaelase soosoo

k k

k kõneleb aasta linnust, jäälinnust k

ss 56 230 830 i i KesuKesu raba raba 36 l t 36 74 l t !( !( l l e e Kaelase NaravereNaravere KivinukiKivinuki Kaelase€ € Lehtmetsa A Avaste lka Jädivere Lehtmetsa A Avaste lka Jädivere RootsiRootsi ArukülaAruküla j j KesuKesu sookaitseala sookaitseala HalingaHalinga 1:1:150150 000 000 5 5 AasaAasa kl-14-0kl-14-025 25© 2014© 2014 6 6 KaelaseKaelase mõis mõis autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri