KINNITATUD Märjamaa Vallavolikogu 20.03.2007 määrusega nr 50

MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2007 – 2009

Sisukord

I. Sissejuhatus...... 3 II. Üldandmed……………………………………………………………….3 2.1. Ajalugu………………………………………………………………… 3 2.2. Õpetajad ja õpilased…………………………………………………… 4 III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad……………………………... 5 3.1. Missioon ja visioon……………………………………………………. 5 3.2. Arengukava valdkonnad………………………………………………. 5 IV. Tegevuskava kolmeks aastaks…………………………………………. 6 4.1. Hetkeseis, ülesanded, finantseerimine………………………………… 6 V. Arengukava uuendamise kord…………………………………………..15

2

I Sissejuhatus

Märjamaa Gümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Märjamaa Gümnaasiumi arengukava lähtub kooli põhimäärusest ja Märjamaa valla arengukavast.

II Üldandmed

Märjamaa Gümnaasium asub Rapla maakonna Märjamaa valla Märjamaa alevis. Kooli postiaadress on: Tamme tee 1, Märjamaa alev, Märjamaa vald, Rapla maakond 78301. Elektronposti aadress: [email protected] Veebilehe aadress: www.marjamaa.edu.ee Märjamaa Gümnaasium on munitsipaalkool, kus põhikool ja gümnaasium tegutsevad ühe asutusena. Kooli pidaja on Märjamaa Vallavalitsus. Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad: 1. – 9. klasside osas Märjamaa alev ning Aruküla, Jõeääre, , , Kilgi, , Lümandu, , , Paeküla, Päädeva, , , Sõmeru, Sõtke, ja Vaimõisa küla; 5. – 9. klasside osas , , Männiku, Mõraste, Sipa, ja külad; 7. – 9. klasside osas , , Käbiküla, , , , Maidla, , , Pajaka, Purga, Põlli, Risu-Suurküla, , , Soosalu, , ja Ülejõe küla. Gümnaasiumi osas käib õpilasi lisaks Märjamaa vallale veel Kernu, Kullamaa ja Vigala valdadest.

2.1. Ajalugu

Esimene katse korraldada Märjamaa kihelkonna laste õpetamist pärineb 17. sajandist. Järjepidevalt hakkasid Märjamaa lapsed saama kooliharidust 1864. a Märjamaa vallakoolis. Märjamaa Gümnaasiumi otseseks eelkäijaks on Märjamaa Kroonualgkool, mis alustas tööd 10. oktoobril 1913. Kooli ruumideks renditi Vana-Märjamaa mõisnikult Dregemüllerilt vana ühekorruseline ärklitoaga puumaja (praegu Pärnu mnt 58). Koolis hakkas õppima 61 last. 1918. a sügisel liideti kroonualgkooliga senine vene õigeusu kihelkonnakool ja moodustati Märjamaa algkool (1918- 1935 4 - klassiline algkool, 1935-1944 6 - klassiline algkool). Uue koolihoone ehitamine (Pärnu mnt 56 – praegune õpilaskodu) algas kahe maailmasõja vahelisel iseseisvusajal ja õppetööd alustati 1940.a sügisel. 1.novembrist 1944 kuni aastani 1946 töötas Märjamaa Mittetäielik Keskkool. 1946. a sai koolist Märjamaa Keskkool. 1950. a rajati kooli õppe-ja katseaed. 1967. a 1. septembrist hakkasid Märjamaal õpilased (520) õppima uues koolihoones aadressil Tamme tee 1. 1972. a avati kooli muuseum. 1974. a veebruarist kandis kool teatrijuhi ja näitleja Ants Lauteri nime. 1977. a ehitati ja avati kooli välivõimlemislinnak. 1988. a rajati normaalmõõtmetega kummiplaatidest rajakattega staadion. 1994. a hävisid tules kooli õppetöökojad. 1.septembril 1996 oli Märjamaa koolielus kaks olulist sündmust: A. Lauteri nim Märjamaa Keskkoolist sai Märjamaa Gümnaasium ja valmis kauaoodatud juurdeehitus (nn algklasside korpus), kooli 812 õpilast hakkasid käima õppetööl ühes vahetuses. 1997. a märtsikuus hakkas maja ärklikorrusel tööle kaasaegne kooliraamatukogu. Alates 1999. a on koolis kasutada kaks arvutiklassi 36 töökohaga. 2001. a renoveeriti õppeköök.

3 2002. a vahetati välja kõik aknad ja välisuksed, kooli lamekatused said uue katte. Kehalise kasvatuse osaline ruumikitsikus ning pesemis-ja riietusruumide probleemid lahenesid 1. septembril 2004 avatud uue hoone valmimisega. Õpilaste kasutada on nüüd ka aeroobikasaal. 2005. a aprillis alustati pikka aega oma järge oodanud uue juurdeehitusega. 2006. a 1. septembril avati 240 kohaga söökla ja kohvik külastajatele, poiste tööõpetuse klassid ja tütarlaste käsitöö klass ning kaks arvutiklassi (töö-ja tehnoloogiakorpus). 2006/2007 õppeaastast said I klassid, kes senini olid sunnitud ruumipuuduse tõttu töötama kooli õpilaskodu (internaadihoone) ruumides, oma klassiruumid ja kaasaegsemad õpitingimused suures majas. Täiendav informatsioon asub kooli koduleheküljel, aadressil www.marjamaa.edu.ee

2.3. Õpetajad ja õpilased

Koolis töötab 51 õpetajat. Keskmine pedagoogiline staaž on 25 aastat.

Sugu Vanus Mees Naine Alla 30 30-39 40-49 Üle 50 6 45 1 8 23 19 Ametijärk Pedagoog- Vanem- Noorem- Pedagoog Kvalifikatsioonita metoodik pedagoog pedagoog 1 8 41 0 1

2006/2007. õppeaastal alustas õppetööd kooli 31 klassikomplektis 711 õpilast (1.-3. kl - 124, 4.-6. kl - 208, 7.-9. kl - 238, gümn - 141).

Õpilaste prognoos õppeaastate lõikes klassid 2007/2008 2008/2009 2009/2010 1. klassidesse 46 43 42 9. klassi lõpetajad 80 85 75 10. klassidesse 55 55 55 12. klassi lõpetajad 52 50 53 klassikomplektid 30 29 28 õpilaste arv 702 668 628

4 III Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad

3.1. Missioon ja visioon

Märjamaa Gümnaasiumi missiooniks on luua tingimused haritud ja arenemisvõimelise noore kodaniku kujunemiseks.

Visioon (põhisuunad) 1. Märjamaa Gümnaasium on uuendustele avatud haridus -ja kultuuritempel, on koht, kuhu õpilane ja õpetaja tahavad tulla, koos töötada ja õppida, mille tulemusena mõlemad osapooled saavad oma tegemistest positiivseid emotsioone ja on tulemuslikkusele orienteeritud. 2. Kool on atraktiivne väljaspool valda ja maakonda, kus pööratakse tähelepanu akadeemilisele edukusele (üle poolte gümnaasiumi lõpetajatest asuvad õppima kõrgkooli), kus luuakse võimalused diferentseeritud -ja süvaõppeks (tasemerühmad ka põhiainetes). 3. Kooli õpi-ja olmetingimused vastavad ajanõuetele (kaasaegsed õppevahendid, tagatud on kooliruumide funktsionaalsus ja esteetiline väljanägemine). 4. Kool toetab tervislikku õppimist (on loodud suurepärased võimalused sportimiseks, matkamiseks, õppeekskursioonideks, huvialaringides osalemiseks ning välitundide ja laagrite läbiviimiseks). 5. Koolis õpetavad ja õppivad inimesed teadvustavad endale, et hea üldharidus mõjutab määravalt üldist elukvaliteeti ja konkurentsivõimelist arengut ühiskonnas.

3.2. Arengukava elluviimise võtmealad ja valdkonnad (arengu prioriteedid)

Arengukava elluviimine toimub järgnevate võtmealade ja valdkondade arendamise kaudu: 1. Juhtimine ja eestvedamine: eestvedamine, strateegiline juhtimine, sisehindamine. 2. Personali juhtimine: personali vajaduse hindamine ja värbamine, kaasamine ja toetamine, arendamine, personali hindamine. 3. Koostöö huvigruppidega: koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine ja hindamine. 4. Ressursside juhtimine: eelarveliste ressursside juhtimine, materiaal-tehnilise baasi arendamine, inforessursside juhtimine. 5. Õppe-ja kasvatusprotsess: õpilase areng, õppekava, õpijõudlus.

5

IV Arengukava tegevuskava kolmeks aastaks

4.1. Hetkeseis, ülesanded, finantseerimine

Arengukava tegevuskava elluviimise ja kava täitmise kontrollimise eest on vastutav kooli direktor, tegevuskava täitmisse kaasatakse kogu kooli personal, kooli pidaja, hoolekogu ja kolmandad kooli arengust huvitatud partnerid. Tegevuskavas on fikseeritud hetkeseis, määratud on tegevused-ülesanded ning kolme aasta eeldatavad kulutused.

1. Võtmeala: Eestvedamine ja juhtimine

Valdkond Hetkeseis Tegevused-ülesanded 2007 2008 2009 Kulud kokku Eestvedamine Kooli juhtkond püüab innustada ja 1. Kooli juhtkonna toetav ja 20 000 20 000 20 000 60 000 julgustada töötajaid oma innovaatiline eestvedamine (ideede tööülesannete täitmisel genereerimine ja elluviimine). (nõupidamised, arutelud, 2. Jätkuvalt pöörata tähelepanu individuaalvestlused, direktori ja enesetäiendamisele (maakonna ja juhtkonna liikmete isiklik abi vabariiklikud juhtimisalased projektid, tekkinud nn jooksvate probleemide koolitused). lahendamisel). Strateegiline Arengukava aastateks 2000-2005 on 1. Käesoleva arengukava elluviimine, aasta aasta aasta juhtimine realiseeritud. Koostöös hoolekoguga uute strateegiate planeerimine, eelarve eelarve eelarve ja kooli pidajaga töötatakse välja uus huvigruppidele edastamine, hindamine arengukava (2006. a). ja vajadusel korrigeerimine. Sisehindamine 2004. a läbiviidud tervikliku 1. Sisehindamise süsteemi ja X sisehindamise tulemused on vormistamise korrigeerimine, fikseeritud aktiga, mis sisaldab täiustamine ja läbiviimine (kord kolme analüüsivat ja kokkuvõtvat osa. aasta jooksul – 2008. a).

6 2. Võtmeala: Personali juhtimine

Valdkond Hetkeseis Tegevused-ülesanded 2007 2008 2009 Kulud kokku Personali Koolis töötab kvalifitseeritud 1. Õpetajate töökoormuse 5 000 5 000 vajaduse pedagoogiline personal leevendamiseks ja õpetamise hindamine ja (1 pedagoog-metoodik, kvaliteedi hoidmiseks vajame uuel värbamine 8 vanempedagoogi ja õppeaastal matemaatikaõpetajat 42 pedagoogi, nende hulgas (avaldada töökuulutused ajalehes ja logopeed ja 2 abiõppeõpetajat). internetiportaalides). Valdavalt suure nädalakoormusega on töötanud inglise keele ja matemaatikaõpetajad. Sotsiaalpedagoog on hetkel lapsehoolduspuhkusel. Kooli teenindab ja hooldab 33 töötajat. Pedagoogilise ja teenindava personali tööülesanded on määratud töölepingu, ametijuhendi ja töösisekorraeeskirjadega. Personali Pedagoogid osalevad õppenõukogu 1. Õppenõukogu otsuste täideviimine. X X X 20 000 kaasamine ja ja ainekomisjonide töö kaudu kooli 2. Töörühmade kaasamine koolielu toetamine põhitegevusi mõjutavate otsuste juhtimisse. tegemisel. Kooli arenguks vajalike 3. Kooli põhitegevuste planeerimisel otsuste ja küsimustega ei tegele ja korraldamisel tõhustada üksnes juhtkond ja õppenõukogu. ainekomisjonide tööd Sisulisse töösse on haaratud (komisjoniesimeeste töö tasustamine). 10 000 10 000 erinevad komisjonid ja töögrupid ( 6 4. Meeskonnatööd toetava keskkonna ainekomisjoni, töökeskkonna ja loomine (sellealased koolitused, terviseedenduse komisjonid ja infokommunikatsioonivahenditega

mitmesugused lühiajalised ürituste varustamine-arvutid, telefonid). läbiviimise komisjonid). 5. Tööohutuse riskianalüüsist tulenevatele probleemidele lahenduste leidmine.

7 Personali Välja on töötatud kooli 1. Jätkuv personali eri-ja ainealane 120 000 120 000 120 000 360 000 arendamine täiendkoolituspoliitika järgnevate täiendkoolitus. valdkondadega: 2. Sisekoolituse rakendamine koolitusvajaduse selgitamine, (õpetajalt õpetajale). koolituse korraldamine, hindamine. Õpetajad osalevad aktiivselt koolitustel (2005/06. õa 35 õpetajat 62 erineval koolitusel). Erialased täiendkoolitused on läbinud kooli logopeed, sekretär, raamatukoguhoidjad ja infojuht. Personali Õppeperioodi lõpul toimuvad 1. Töötajatega arenguvestluste X X X 400 000 hindamine klassijuhatajate ja õppealajuhatajate läbiviimine (töötulemuste analüüs). töövestlused ( kokkuvõttev 2. Personalivajaduse riskianalüüsi tagasiside). läbiviimine. Erinevatel põhjustel ei ole 3. Tunnustamise süsteemi täiendamine 200 000 200 000 terviklikult rakendunud ja rakendamine. Kooli ja valla tunnustamise süsteem (puudub süsteemide kooskõlastamine. juhifond). Juhifondi loomine (töötulemuskriteeriumite täpsustamine).

3. Võtmeala: Koostöö huvigruppidega

Valdkond Hetkeseis Tegevused-ülesanded 2007 2008 2009 Kulud kokku Koostöö Kooli arengu eesmärkidest lähtuvalt 1. Koostöö arendamine vallavalitsuse, X X X kavandamine aitavad koolielu arendada mitmed hoolekogu, õpilaskogu, vilistlaskogu huvigrupid (hoolekogu, ja juhtkonna vahel (määratleda õpilasomavalitsus, kooli pidaja – vajadused ja ootused). vallavalitsuse ametnikud, vilistlaskogu). Huvigruppide Kooli pidaja on moodustanud nn 1. Jätkuvalt osaleda nõukogu töös X X X kaasamine, vallakoolijuhtide nõukogu (koolide (kooli huvidest lähtuvalt ettepanekute

8 koostöö rahastamine, palga küsimused, tegemine). hindamine eelarved). Koolielu probleemidele lahenduste 2. Õpilasomavalitsuse liikmete poolt 5 000 5 000 5 000 15 000 leidmiseks toimuvad igal nädalal kord veerandis ülekoolilise ürituse õpilasomavalitsuse koosolekud. korraldamine. Kord veerandis toimub kohtumine 3. Kooliraadio käivitamine. direktoriga. Õpilasomavalitsuse juht 4. Direktori kohtumised osaleb hoolekogu töös. õpilasomavalitsusliikmetega (probleemid, ettepanekud). Lapsevanemad osalevad hoolekogu 5. Lastevanemate koosolekute X X X esindajate, läbiviidud üld-ja efektiivsemaks muutmine klassikoosolekute ning (informatiivsema üldkoosoleku arvamusküsitluste korraldamise planeerimine ja läbiviimine). kaudu kooli põhitegevusi mõjutavate 6. Kõik klassijuhatajad viivad läbi otsuste tegemisel. õppeaasta algul (septembris) klassi lastevanemate koosoleku (kodukord, hindamine, ootused, plaanid) 7. Rahulolu uuringute korraldamine, tagaside andmine. Suuremate ürituste läbiviimiseks 8. Koostöö jätkamine vastavalt X X X (kooli juubel) kutsutakse kokku vajadusele. vilistlaskogu (korraldamine, rahaline toetamine – 2006. a 51 000 krooni infotehnoloogia vahendite muretsemiseks). Vilistlaskogu esimees osaleb kooli hoolekogu töös.

4. Võtmeala: Ressursside juhtimine

Valdkond Hetkeseis Tegevused-ülesanded 2007 2008 2009 Kulud kokku Eelarveliste Koolil on oma eelarve. 2006. a oli 1. Eelarve planeerimisel arvestada X X X ressursside see riigieelarveliste sihtotstarbeliste käesoleva arengukava tegevuskavaga. juhtimine vahendite ja investeeringutega 2. Koostöös pidajaga võtta vastu 9 kokku 7 313 900 krooni. reaalne aasta eelarve. Eelarve koostamisel osalevad kogu kooli personal (juhtkonna liikmed, ainekomisjonid) ja teised huvigrupid (hoolekogu, õpilasomavalitsus). Suurim kuluartikkel on hoone ja ruumide majandamiskulud (küte, elekter, korrashoiuvahendid). Materiaal- Kooli õppe-ja üldotstarbelised 1. Tamme tee koridori põrandakatte 20 000 165 000 tehnilise baasi ruumid on hoolitsetud ja puhtad, väljavahetamine (hiljem ka teistes arendamine enamik nendest vastavad vanaosa korruste koridorides). tervisekaitse nõuetele, kuid esineb 2. Vanaosa tualettruumide 130 000 veel mitmeid kitsaskohti: koridorid, ümberehitamine. tualettruumid, üksikute klasside 3. Klasside valgustuse 5 000 5 000 5 000 valgustus. väljavahetamine. 2005. a valmis kooli üldgarderoob, 4. Arhiivi korrastamine. 5 000 1 000 1 000 7 000 uus õpetajate tuba ja kooliõe kabinet ning administratsiooni kabinetid ja arhiiviruum. 2006. a valmis uus söökla, poiste 5. Tehnoloogia korpuse uute 130 000 töö- ja tehnoloogia- ning tütarlaste seadmetega varustamine – poiste käsitöö ja arvutiõpetuse kompleks. tööõpetus: ketassaag, rihthöövel, paksushöövel, lihvketas, lintsaag. 90 000 6. Tööõpetus II: lauad-toolid. 30 000 7. Tütarlaste käsitöö: õmblusmasinad. 5 000 5 000 Raamatukogu kaudu on õppeained 8. Õppekavale vastava õppekirjanduse 200 000 200 000 200 000 670 000 varustatud vajaliku jätkuv komplekteerimine (kaugemas õppekirjandusega (õpikud, tulevikus kahe õpikukomplekti töövihikud, tööraamatud). muretsemine – üks koolis, teine Võimaluste piires on muretsetud kodus). teatmeteoseid, sõnastikke, 9. Ilukirjanduse osakaalu tõstmine. 15 000 20 000 25 000 kaasaegset ja klassikalist 10. Raamatukogu haldamisprogrammi 10 000 ilukirjandust. „Urram“ muretsemine.

10 21.saj kooli projekti abiga ja kooli 11. Jätkuv kaasaegsete näit-ja 20 000 20 000 20 000 555 000 eelarves planeeritud vahenditega on praktiliste õppevahendite muretsemine kaetud erinevate õppeainete (lisaks algklassid, matemaatika, õpetamiseks miinimumvajadused võõrkeeled). (füüsika, keemia, bioloogia, 12. Arvutipargi ja selle tarkvara, 150 000 150 000 150 000 geograafia, käsitöö ja kehaline õppeprogrammide uuendamine ning kasvatus). täiendamine. Koolis on viis videokomplekti, 13. Suusabaasi väljaarendamine 15 000 15 000 15 000 60 töötavat arvutit ja kaks (varustuse muretsemine). videoprojektorit. Koolis on osaliselt paigaldatud 14. Puuduva 100 000 100 000 automaatne tuletõrjesignalisatsioonisüsteemi tuletõrjesignalisatsioonisüsteem. paigaldamine vana osa kolmel korrusel (tuleohutusjärelvalve ettekirjutus). Personal pöörab tähelepanu vaimselt 15. Korrustele, kõrvalkoridoridesse, 40 000 35 000 35 000 170 000 ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna maja ette videovalvekaamerate loomisele. paigaldamine (liisingu võimalus). 16. Vahetundides rahuliku ja 20 000 20 000 20 000 lõõgastava õhkkonna loomise eesmärgil koridoridesse istepinkide ja fuajeesse pehme mööbli muretsemine ning paigutamine. Puudub nõuetele vastav 17. Üldventilatsiooni väljaehitamine. Vastavalt üldventilatsioon (üks projekt on projektile olemas) Talve külmaperioodil ei vasta 18. Ühtse keskküttesüsteemi Vastavalt mõningates klassides väljaehitamine, katlamaja projektile õhutemperatuur normidele. rekonstrueerimine. Koolimaja 1996. a ehitatud osas on elektriküte (radiaatorid), mis ei ole meie tingimustes otstarbekas. Kooli esindussaal (aula) on 19. Aula valgustuse, lae, seinte, lava ja Vastavalt renoveerimata - aktused, parkettpõranda uuendamine projektile

11 õpilaskontserdid, teatrietendused, (pikemas perspektiivis olemasoleva omaloomingu konkursid, huvitavad väikese võimlaga ühendamine kohtumised külalistega kaotavad suurürituste korraldamiseks: saali kehva väljanägemise tõttu oma koolijuubel, konverentsid, sära. õpilasmessid). Puudub rida normaalseks koolitööks 20. Planeerida valla arengukavasse võimla Vastavalt vajalikke õpperuume: võimla vajalikud investeeringud (2010. a) projektile (projekt 2006), algklassidele muusikaklass; audio-video auditoorium; raamatukogus õppekirjanduse kogu ruum; koolimuuseum või väljapanek vallamuuseumis. Kooli maa-ala ja katseaed on alati 21. Kooli katseaia ülesannete 1 000 5 000 5 000 61 000 suvise aiatöö ja õppepraktika täpsustamine, praktilisemaks korraldamise ning klassidele muutmine (tulevikus väliklassi kinnitatud objektide korrastamisega ehitamine). ja kooli teenindava personali 22. Murutraktori muretsemine. 50 000 eeskujuliku tööga hooldatud. 2006. a rajati kooli juurde skatepark. 23. Välispallimänguväljakute rajamine Vastavalt Kahjuks puuduvad aga väiksemad (planeering olemas): tehismurukattega projektile spordiväljakud (noorte vabaaja jalgpalli treeningväljak, liiva ja sisustamiseks, kehalise aktiivsuse murukattega võrkpalli ja tennise tõstmiseks ja sporditöö väljakud, puitkattega korvpalliväljak läbiviimiseks). Info- Kool on liitunud internetipõhise 1. 2007/2008. õppeaastast täielik 50 000 X X 50 000 ressursside õppeinfosüsteemiga (eKool). üleminek eKooli keskkonda (igas juhtimine 2006/2007. õppeaastal on eKooli klassis annab arvuti võimaluse täitmine õpetajatel vabatahtlik (nn loobuda paberkandjal puudumiste ja ülemineku periood). klassipäeviku pidamisest). Operatiivse info liikumise 2. Asjaajamise korra täitmise analüüs. tagamiseks on koolil oma 3. Parendada info liikumist e-posti list. Koolitegevuse kodulehekülje ja ajakirjanduse kaudu kajastamiseks on loodud (kooli ajaleht, Märjamaa Nädalaleht). kodulehekülg (info õpilastele, 12 vanematele, vilistlastele).

5. Võtmeala: Õppe-ja kasvatusprotsess

Valdkond Hetkeseis Tegevused-ülesanded 2007 2008 2009 Kulud kokku Õpilase areng Rakendatud on tugisüsteemid, mis 1. Õpiabi, andekatega töö ja X X X 60 000 tagavad õpilaste toetamise ja huviringide töö jätkuv korraldamine ja abistamise õppetundide ajal ja ka toetamine. pärast (õpiabirühmad I-IV klass, 2. Konsultatsioonidel osalemise korra koduõpe, logopeediline õpe). väljatöötamine. Õpilastel on võimalus saada 3. Rahunemisklassi töö analüüs ja aineõpetajatelt konsultatsioone. kitsaskohtadele lahenduste leidmine. Andekamaid õpilasi valmistatakse 4. Võistlustel osalemise igakülgne ette maakondlikeks olümpiaadideks. abistamine (transpordiga Süvendatakse õpilaste õpioskusi kindlustamine). (kooli tasemetööd ja 5. Põhjendamata puudumiste üleminekueksamid). Läbi on viidud analüüsimine ja lahenduste leidmine. mitmeid õppe-ja huvitegevusega (sotsiaalpedagoogi tööülesannete seotud projekte (koostöö täpsustamine). sõpruskoolidega Lätist, Leedust ja 6. Kooli kodukorra täitmine. Soomest, 2005/06. õa 36 erinevat 7. Õppeaastat läbiva projekti). Arvukalt on korraldatud mälumänguturniiri korraldamine. õppeekskursioone ja teisi 8. Õppeekskursioonide 30 000 30 000 klassiüritusi (teatrikülastused). mitmekesistamine – kooliastmeti Õpilastele ja lastevanematele on erinevate marsruutide väljatöötamine, kättesaadav spetsialisti nõustamine – läbiviimine ja koolipoolne toetamine logopeed, sotsiaalpedagoog, (1000 kr klassikomplektile).

13 kooliarst ja -õde. Vajadusel kasutatakse psühholoogi teenuseid. Töötab rahunemisklass. Suurt tähelepanu pööratakse huvialaringide tööle. Hetkel töötab 26 ringi, nende hulgas 7 rahvatantsurühma, kaks koori ja kolm lauluringi. Korraldatakse mitmesuguseid ülekoolilisi üritusi (stiilipäev, karneval, rebaste ristimine, sõbrapäev, jõuluõhtu ja - mess, kooliolümpiamängud, sügis-ja kevadpidu, viimane koolikell, erinevad spordivõistlused, õpetajate päev, emakeelepäev, kohtumised kuulsustega jne). Võimaldatud on osalemine maakonna ja vabariiklikel koolispordivõistlustel. Igal aastal viiakse läbi kutsesuunitluse õppepäev. Omatakse ülevaadet teeninduspiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest lastest ja nende puudumistest. Puudumiste üle peetakse arvestust (põhjendamata puudumistest teavitab klassijuhataja lapsevanemaid ja kooli juhtkonda - täpsustatud kord on fikseeritud kooli kodukorras, koolikohustuse mittetäitjatele rakendatakse mõjutusvahendeid). Toimib koostöö noorsoopolitsei ja valla sotsiaalosakonnaga. Vastuvõetud korrale vastavalt 9. Klassijuhatajale arenguvestluste 55 000 55 000 55 000 165 000 rakendatakse õpilase ja läbiviimise kompenseerimine. lapsevanemaga arenguvestlusi.

14 Õppekava Õppekava on kooskõlas riikliku 1. Õppekava edasiarendamine X X X õppekavaga, kajastades kooli eripära (ainekavad, õpetaja töökavad) – osaliselt diferentseeritud kooskõlastatult 2007. a valmiva uue õpetamise suund (tasemerühmad), riikliku õppekavaga. gümnaasiumi astmes põhiaineid 2. Õppetöö diferentseerimise toetav tunnijaotusplaan (lisatunnid). jätkamine (võimalusel ka põhiaineid toetavalt). 3. Valikainete mitmekesistamine – prantsuse keele õpetamise jätkamine. Õpijõudlus Riigieksamite, põhikooli 1. Õppetöö analüüsimine ja X X X 60 000 lõpueksamite ja tasemetööde kooli kitsaskohtadele lahenduste leidmine. keskmine tulemus on vastavuses 2. Õpetaja töö väärtustamine 30 000 30 000 vastava grupi tulemustega, õpilaste eksamiteks ettevalmistamisel tulemused on vastavuses veerandi- (lisatasu). ja aastahinnetega. Gümnaasiumi lõpetajatest 50-60% lähevad edasi õppima kõrgkooli.

V Arengukava uuendamise kord

Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal sisehindamise tulemuste põhjal. Arengukava kinnitab Märjamaa Vallavolikogu.

15