KINNITATUD Märjamaa Vallavolikogu 20.03.2007 määrusega nr 50 MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2007 – 2009 Sisukord I. Sissejuhatus.................................................................................................3 II. Üldandmed……………………………………………………………….3 2.1. Ajalugu………………………………………………………………… 3 2.2. Õpetajad ja õpilased…………………………………………………… 4 III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad……………………………... 5 3.1. Missioon ja visioon……………………………………………………. 5 3.2. Arengukava valdkonnad………………………………………………. 5 IV. Tegevuskava kolmeks aastaks…………………………………………. 6 4.1. Hetkeseis, ülesanded, finantseerimine………………………………… 6 V. Arengukava uuendamise kord…………………………………………..15 2 I Sissejuhatus Märjamaa Gümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Märjamaa Gümnaasiumi arengukava lähtub kooli põhimäärusest ja Märjamaa valla arengukavast. II Üldandmed Märjamaa Gümnaasium asub Rapla maakonna Märjamaa valla Märjamaa alevis. Kooli postiaadress on: Tamme tee 1, Märjamaa alev, Märjamaa vald, Rapla maakond 78301. Elektronposti aadress: [email protected] Veebilehe aadress: www.marjamaa.edu.ee Märjamaa Gümnaasium on munitsipaalkool, kus põhikool ja gümnaasium tegutsevad ühe asutusena. Kooli pidaja on Märjamaa Vallavalitsus. Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad: 1. – 9. klasside osas Märjamaa alev ning Aruküla, Jõeääre, Kaguvere, Kiilaspere, Kilgi, Konuvere, Lümandu, Naistevalla, Orgita, Paeküla, Päädeva, Rangu, Ringuta, Sõmeru, Sõtke, Tolli ja Vaimõisa küla; 5. – 9. klasside osas Loodna, Luiste, Männiku, Mõraste, Sipa, Teenuse ja Urevere külad; 7. – 9. klasside osas Hiietse, Koluta, Käbiküla, Laukna, Leevre, Lestima, Maidla, Napanurga, Ohukotsu, Pajaka, Purga, Põlli, Risu-Suurküla, Russalu, Sooniste, Soosalu, Varbola, Vilta ja Ülejõe küla. Gümnaasiumi osas käib õpilasi lisaks Märjamaa vallale veel Kernu, Kullamaa ja Vigala valdadest. 2.1. Ajalugu Esimene katse korraldada Märjamaa kihelkonna laste õpetamist pärineb 17. sajandist. Järjepidevalt hakkasid Märjamaa lapsed saama kooliharidust 1864. a Märjamaa vallakoolis. Märjamaa Gümnaasiumi otseseks eelkäijaks on Märjamaa Kroonualgkool, mis alustas tööd 10. oktoobril 1913. Kooli ruumideks renditi Vana-Märjamaa mõisnikult Dregemüllerilt vana ühekorruseline ärklitoaga puumaja (praegu Pärnu mnt 58). Koolis hakkas õppima 61 last. 1918. a sügisel liideti kroonualgkooliga senine vene õigeusu kihelkonnakool ja moodustati Märjamaa algkool (1918- 1935 4 - klassiline algkool, 1935-1944 6 - klassiline algkool). Uue koolihoone ehitamine (Pärnu mnt 56 – praegune õpilaskodu) algas kahe maailmasõja vahelisel iseseisvusajal ja õppetööd alustati 1940.a sügisel. 1.novembrist 1944 kuni aastani 1946 töötas Märjamaa Mittetäielik Keskkool. 1946. a sai koolist Märjamaa Keskkool. 1950. a rajati kooli õppe-ja katseaed. 1967. a 1. septembrist hakkasid Märjamaal õpilased (520) õppima uues koolihoones aadressil Tamme tee 1. 1972. a avati kooli muuseum. 1974. a veebruarist kandis kool teatrijuhi ja näitleja Ants Lauteri nime. 1977. a ehitati ja avati kooli välivõimlemislinnak. 1988. a rajati normaalmõõtmetega kummiplaatidest rajakattega staadion. 1994. a hävisid tules kooli õppetöökojad. 1.septembril 1996 oli Märjamaa koolielus kaks olulist sündmust: A. Lauteri nim Märjamaa Keskkoolist sai Märjamaa Gümnaasium ja valmis kauaoodatud juurdeehitus (nn algklasside korpus), kooli 812 õpilast hakkasid käima õppetööl ühes vahetuses. 1997. a märtsikuus hakkas maja ärklikorrusel tööle kaasaegne kooliraamatukogu. Alates 1999. a on koolis kasutada kaks arvutiklassi 36 töökohaga. 2001. a renoveeriti õppeköök. 3 2002. a vahetati välja kõik aknad ja välisuksed, kooli lamekatused said uue katte. Kehalise kasvatuse osaline ruumikitsikus ning pesemis-ja riietusruumide probleemid lahenesid 1. septembril 2004 avatud uue hoone valmimisega. Õpilaste kasutada on nüüd ka aeroobikasaal. 2005. a aprillis alustati pikka aega oma järge oodanud uue juurdeehitusega. 2006. a 1. septembril avati 240 kohaga söökla ja kohvik külastajatele, poiste tööõpetuse klassid ja tütarlaste käsitöö klass ning kaks arvutiklassi (töö-ja tehnoloogiakorpus). 2006/2007 õppeaastast said I klassid, kes senini olid sunnitud ruumipuuduse tõttu töötama kooli õpilaskodu (internaadihoone) ruumides, oma klassiruumid ja kaasaegsemad õpitingimused suures majas. Täiendav informatsioon asub kooli koduleheküljel, aadressil www.marjamaa.edu.ee 2.3. Õpetajad ja õpilased Koolis töötab 51 õpetajat. Keskmine pedagoogiline staaž on 25 aastat. Sugu Vanus Mees Naine Alla 30 30-39 40-49 Üle 50 6 45 1 8 23 19 Ametijärk Pedagoog- Vanem- Noorem- Pedagoog Kvalifikatsioonita metoodik pedagoog pedagoog 1 8 41 0 1 2006/2007. õppeaastal alustas õppetööd kooli 31 klassikomplektis 711 õpilast (1.-3. kl - 124, 4.-6. kl - 208, 7.-9. kl - 238, gümn - 141). Õpilaste prognoos õppeaastate lõikes klassid 2007/2008 2008/2009 2009/2010 1. klassidesse 46 43 42 9. klassi lõpetajad 80 85 75 10. klassidesse 55 55 55 12. klassi lõpetajad 52 50 53 klassikomplektid 30 29 28 õpilaste arv 702 668 628 4 III Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Missioon ja visioon Märjamaa Gümnaasiumi missiooniks on luua tingimused haritud ja arenemisvõimelise noore kodaniku kujunemiseks. Visioon (põhisuunad) 1. Märjamaa Gümnaasium on uuendustele avatud haridus -ja kultuuritempel, on koht, kuhu õpilane ja õpetaja tahavad tulla, koos töötada ja õppida, mille tulemusena mõlemad osapooled saavad oma tegemistest positiivseid emotsioone ja on tulemuslikkusele orienteeritud. 2. Kool on atraktiivne väljaspool valda ja maakonda, kus pööratakse tähelepanu akadeemilisele edukusele (üle poolte gümnaasiumi lõpetajatest asuvad õppima kõrgkooli), kus luuakse võimalused diferentseeritud -ja süvaõppeks (tasemerühmad ka põhiainetes). 3. Kooli õpi-ja olmetingimused vastavad ajanõuetele (kaasaegsed õppevahendid, tagatud on kooliruumide funktsionaalsus ja esteetiline väljanägemine). 4. Kool toetab tervislikku õppimist (on loodud suurepärased võimalused sportimiseks, matkamiseks, õppeekskursioonideks, huvialaringides osalemiseks ning välitundide ja laagrite läbiviimiseks). 5. Koolis õpetavad ja õppivad inimesed teadvustavad endale, et hea üldharidus mõjutab määravalt üldist elukvaliteeti ja konkurentsivõimelist arengut ühiskonnas. 3.2. Arengukava elluviimise võtmealad ja valdkonnad (arengu prioriteedid) Arengukava elluviimine toimub järgnevate võtmealade ja valdkondade arendamise kaudu: 1. Juhtimine ja eestvedamine: eestvedamine, strateegiline juhtimine, sisehindamine. 2. Personali juhtimine: personali vajaduse hindamine ja värbamine, kaasamine ja toetamine, arendamine, personali hindamine. 3. Koostöö huvigruppidega: koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine ja hindamine. 4. Ressursside juhtimine: eelarveliste ressursside juhtimine, materiaal-tehnilise baasi arendamine, inforessursside juhtimine. 5. Õppe-ja kasvatusprotsess: õpilase areng, õppekava, õpijõudlus. 5 IV Arengukava tegevuskava kolmeks aastaks 4.1. Hetkeseis, ülesanded, finantseerimine Arengukava tegevuskava elluviimise ja kava täitmise kontrollimise eest on vastutav kooli direktor, tegevuskava täitmisse kaasatakse kogu kooli personal, kooli pidaja, hoolekogu ja kolmandad kooli arengust huvitatud partnerid. Tegevuskavas on fikseeritud hetkeseis, määratud on tegevused-ülesanded ning kolme aasta eeldatavad kulutused. 1. Võtmeala: Eestvedamine ja juhtimine Valdkond Hetkeseis Tegevused-ülesanded 2007 2008 2009 Kulud kokku Eestvedamine Kooli juhtkond püüab innustada ja 1. Kooli juhtkonna toetav ja 20 000 20 000 20 000 60 000 julgustada töötajaid oma innovaatiline eestvedamine (ideede tööülesannete täitmisel genereerimine ja elluviimine). (nõupidamised, arutelud, 2. Jätkuvalt pöörata tähelepanu individuaalvestlused, direktori ja enesetäiendamisele (maakonna ja juhtkonna liikmete isiklik abi vabariiklikud juhtimisalased projektid, tekkinud nn jooksvate probleemide koolitused). lahendamisel). Strateegiline Arengukava aastateks 2000-2005 on 1. Käesoleva arengukava elluviimine, aasta aasta aasta juhtimine realiseeritud. Koostöös hoolekoguga uute strateegiate planeerimine, eelarve eelarve eelarve ja kooli pidajaga töötatakse välja uus huvigruppidele edastamine, hindamine arengukava (2006. a). ja vajadusel korrigeerimine. Sisehindamine 2004. a läbiviidud tervikliku 1. Sisehindamise süsteemi ja X sisehindamise tulemused on vormistamise korrigeerimine, fikseeritud aktiga, mis sisaldab täiustamine ja läbiviimine (kord kolme analüüsivat ja kokkuvõtvat osa. aasta jooksul – 2008. a). 6 2. Võtmeala: Personali juhtimine Valdkond Hetkeseis Tegevused-ülesanded 2007 2008 2009 Kulud kokku Personali Koolis töötab kvalifitseeritud 1. Õpetajate töökoormuse 5 000 5 000 vajaduse pedagoogiline personal leevendamiseks ja õpetamise hindamine ja (1 pedagoog-metoodik, kvaliteedi hoidmiseks vajame uuel värbamine 8 vanempedagoogi ja õppeaastal matemaatikaõpetajat 42 pedagoogi, nende hulgas (avaldada töökuulutused ajalehes ja logopeed ja 2 abiõppeõpetajat). internetiportaalides). Valdavalt suure nädalakoormusega on töötanud inglise keele ja matemaatikaõpetajad. Sotsiaalpedagoog on hetkel lapsehoolduspuhkusel. Kooli teenindab ja hooldab 33 töötajat. Pedagoogilise ja teenindava personali tööülesanded on määratud töölepingu, ametijuhendi ja töösisekorraeeskirjadega. Personali Pedagoogid osalevad õppenõukogu 1. Õppenõukogu otsuste täideviimine. X X X 20 000 kaasamine ja ja ainekomisjonide töö kaudu kooli 2. Töörühmade kaasamine koolielu toetamine põhitegevusi mõjutavate otsuste juhtimisse. tegemisel. Kooli arenguks vajalike 3. Kooli