OÜ Inseneribüroo STEIGER

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

OÜ Inseneribüroo STEIGER OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm Tallinn 2012 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 2 SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ....................................... 3 2. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEST TINGITUD MÕJUALA ULATUS ................................................................................................... 7 3. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............. 8 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU ................................................................................. 9 5. HINDAMISE METOODIKA .............................................................. 12 6. TEGEVUSKAVA .................................................................................. 13 7. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA JA EKSPERDI ANDMED ............................................................................................... 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK AS Tootsi Turvas (edaspidi arendaja) on Eestis pikaajalise kogemusega turvast kaevandav ja eksportiv ettevõte. Arendaja põhitegevuste hulka kuulub veel puiduhakke- ja soojatootmine ning turbatootmiseks vajalike masinate ehitamine. Alates 1996. a novembrist on AS Tootsi Turvas eraaktsiaselts ning 2002. a-st kuulub VAPO OY kontserni. Arendaja esitas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile vee erikasutusloa taotluse, mis registreeriti Keskkonnaametis 23.05.2011. a nr HJR 7-6/11/18956 all. Loa taotlemise eesmärk on töötavate Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimise jätkamine. Turba kaevandamine Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladel toimub pinnakihiliselt. Turba kaevandamisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja selle taha haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme, abitöödel kasutatakse ka linttraktoreid. Turba laadimine autotranspordile toimub greifer tüüpi ekskavaatoritega. Sooniste turbatootmisala paikneb Harju maakonnas, Nissi vallas, Lehetu külas, Sooniste turbatootmisala kinnistul (katastritunnus 51801:002:0260). Sooniste turbatootmisalal on anud maavara kaevandamise luba nr HARM-070 kehtivusajaga kuni 10.08.2019. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 132,65 ha sh mäeeraldise pindala 113,79 ha. Sooniste II turbatootmisalale antud maavara kaevandamise loa nr on HARM-041, luba kehtib kuni 10.08.2025. a. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 275,85 ha sh mäeeraldise pindala 252,57 ha. Mõlemad mäeeraldised moodustavad ühtse tootmisala. Vastavalt maavara kaevandamise lubadele jaguneb turba aktiivne tarbevaru järgnevalt: Kaevandamise Hästilagunenud Vähelagunenud Turbatootmisala loa nr turvas, tuhat t turvas, tuhat t Sooniste HARM-070 512 104 turbatootmisala Sooniste II HARM-041 1 248 642 turbatootmisala Sealhulgas kaevandatava turbavaru suurus mäeeraldistel on: Kaevandamise Hästilagunenud Vähelagunenud Turbatootmisala loa nr turvas, tuhat t turvas, tuhat t Sooniste HARM-070 512 104 turbatootmisala Sooniste II HARM-041 965 642 turbatootmisala Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eesmärk on hinnata Sooniste turbamaardla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisala kuivendusvee ärajuhtimisega Ellamaa ojja kaasnevat võimalikku keskkonnamõju. KMH algatas otsustaja oma 15.09.2011. a kirjaga nr HJR 7-6/11/18956-7 arendaja esitatud vee erikasutusloa taotluse alusel. Veeseaduse § 8 lõike 2 punktide 4 ja 9 kohaselt peab olema vee erikasutusluba, kui OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 4 juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse ning vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi ning veeseaduse § 8 lõike 2 punkti 13 järgi, kui juhitakse vett suublasse maavara kaevandamise eesmärgil. Arendaja kavandatava tegevuse eesmärk on Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendusvete ärajuhtimine Ellamaa ojja Nissi vallas Harju maakonnas. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse (RT I 2005, 15, 87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008, 34,209; 2009, 3, 15; 2010, 8,37; 22,108; 1; 2011, 1), edaspidi KeHJS, § 3 lõikest 1 tulenevalt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba ning tegevusloa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 1 punktile 31 tuleb üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmisel, nagu kuivendamisel või raadamisel, algatada keskkonnamõjude hindamine. Arendaja taotleb vee erikasutusluba tegevuse jätkamiseks kokku 366,36 ha suurusel tootmisalal. Tulenevalt eeltoodust ning KeHJS § 11 lõikest 3 algatati KMH selle vajadust põhjendamata vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. Turba kaevandamisel tekkiva heitvee juhtimise ja teiste saastavate ainete juhtimise ning vee füüsikaliste või keemiliste või veekogu bioloogiliste omaduste muutmisega ei kaasne eeldatavat piiriülest keskkonnamõju. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus selgub KMH käigus. KMH menetlusi ei liideta. KMH eesmärk on: Teha kavandatava tegevuse KMH tulemuste alusel ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi halvenemist ning edendada säästvat arengut. Anda menetlusosalistele, eelkõige otsustajale piisavat teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnevast keskkonnamõjust ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimalustest. Võimaldada KMH tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. Joonis 1.1 AsendiplaanAsendiplaanAsendiplaan MMM 111 ::: 100100100 000000000 Kloostri j ja Nurme raba M 50.1 o u e 55.6 s m t sk u a 44.0 kr al s p n o e 41.1 51.3 u o er M 50.6 48.3 ip is Ri 42.2 N u r m e Mustjärv 51.1 33.9 Turba Turba M u s t j ä r v e 38.9 47.1 b a N r a b a L e p a s t e r a ap 50.6 m a a an l l a Nurme jv ur 34.7 E ga p kr 45.9 39.0 Le 49.2 pas 49.9 34.4 te oj a 47.0 47.8 Ellamaa 41.5 42.6 50.8 P 45.5 42.4 iir sa 45.1 lu r j 52.3 58.7 L e h e t u k p Muru mv E l l a m a a tu a rj T e 43.4 u T r b 46.2 a p k 37.3 r 47.7 Koluta SoonisteSooniste41.9 turbatootmisalaturbatootmisala 45.3 SoonisteSooniste turbatootmisalaturbatootmisala 43.1 E l 47.7 l i s Russalu mv t 37.8 e 43.6 L E l r e l a h N e a m b t u a a k a r o 43.5 ja 39.9 Russalu 45.6 SoonisteSooniste IIII turbatootmisalaturbatootmisala 41.4 Soosalu 37.2 42.4 42.7 47.8 42.3 41.1 42.7 S o o s a l u 32.7 a 34.8 b 40.2 a r 37.0 35.1 R e h e m ä e ja a o m lu Käända a E u s 42.1 o l 37.7 õ T õ l v a r a b a o 45.4 Laane l S a R m a 33.5 Nõmmetaguse mv a 35.1 46.6 o j L a i i 35.7 v 41.8 i 33.1 41.3 32.5 j Soosalu mv 42.2 38.8 Karusmaa 36.1 42.2 K u i s t l e m a 39.2 Leevre 44.5 r a b a L e e v r e 46.0 38.1 46.3 Sooniste mv kr niku p 45.4 Män o Päädeva-Männiku so a h a 38.9 K 41.6 Rõuma mv 40.2 34.8 M ä n n i k u 42.1 31.4 L S o o n i s t e u 42.0 i r s 40.0 K o h a t u k t p e 35.1 38.4 j Kohatu o 36.6 o 37.5 s a h Sooniste 40.7 a K 34.0 34.9 37.5 36.7 35.3 37.7 34.4 35.2 40.6 K 44.3 40.0 A T i k a S Nõmme-Huugi A R I J 34.8 36.1 39.7 37.6 Salutaguse 32.5 Maidla 41.1 S i 33.7 p a p k r r 41.2 k 38.1 p 33.8 L e i l a 34.7 oo 37.9 26.9 es 32.9 t 30.7 33.2 s 33.5 a 37.3 32.9 r 40.8 õ õ V r Vaikna 33.9 S i p a k a L a u k n a ip r 30.7 S k p 33.3 38.1 29.6 30.7 a a 32.7 m r 35.8 a k j L O O D N A r p 33.2 ä a n M K a l j u d Sõtküla pkr o o 31.2 29.2 M 36.6 L 30.6 a 32.1 ri Koluvere m 30.1 36.1 28.8 Kärsamaa et sa o K o l u v e r e 28.6 27.8 ja 35.2 26.3 a metsnik j o Vinguta 28.2 e r r 23.3 Kullamaa mk ste k L o o d n a e ni v 28.8 Soo 28.7 35.1 24.8 32.6 e r M õ r a s t e 24.2 J U I 34.9 V II Liivamänniku mv Loodna 27.8 L 29.6 27.7 31.2 29.2 V i l t a Mäeeraldise piir Märkused: Kasutatud baaskaardi lehte nr 6313 r tk K th tvh el tk tk Kivi Jaagu järv tk # pl pl tnk tk tk tk $ prügila pl tk tk 3 pl 9 tk tk tk Lepaste tk Järve pl Kuiaru Rehemetsa tk tk 6 Kr ! tk tk alaj Nurme Kuiaro-Jakobi ! ! I tk biotk tk tvh tk Ellamaa raba r k tk I p e $ r vph e I 265 ip V is i A k 0 tk R 1 I 1 tk I Rätsepi I jv Kiisa $ 4 Kr I K r tk Nurme jv # tk I Lepaste tk I $ 1 tk Kivimäe 1 # 1 6 tk $ $ 6 ! $ tk $ ( Järve tk A ( $ ( ( tk 69 $ Männiku $ r 6K N & $ $ ! tk Uustalu $ $ tk Ülevainu Tagapere tk V Sealõpe k 5 3 tk 5 tvh Madise tk tnk tvh Uuetoa Lehetu jv ! Kraavi % ! 75 4 Katku mets I $ K I % r I I TaotletavaTaotletava mäeeraldisemäeeraldise piirpiir tk I TaotletavaTaotletava mäeeraldisemäeeraldise piirpiir Rantsimänniku # Pärdi I tk # tk I 76 I I # Kalju pl " Vooluveekogu I I # A $ tk I $ Viti I I I - " Kahoma 2 ) Soone " # $ " I
Recommended publications
  • 31 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    31 buss sõiduplaan & liini kaart 31 Märjamaa - Päärdu - Teenuse - Märjamaa Vaata Veebilehe Režiimis 31 buss liinil (Märjamaa - Päärdu - Teenuse - Märjamaa) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kirikuvärava: 5:25 - 15:15 (2) Lemmiku: 9:25 - 18:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 31 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 31 buss saabub. Suund: Kirikuvärava 31 buss sõiduplaan 35 peatust Kirikuvärava marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:25 - 15:15 teisipäev 5:25 - 15:15 Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa kolmapäev 5:25 - 15:15 Märjamaa neljapäev 5:25 - 15:15 63 Pärnu Maantee, Märjamaa reede 5:25 - 15:15 Kirikuvärava laupäev 15:15 27 Pärnu Maantee, Märjamaa pühapäev 15:15 Metsavahi Maavahe Kükita 31 buss info Suund: Kirikuvärava Toome Peatust: 35 Reisi kestus: 79 min Sipa Liini kokkuvõte: Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava, Metsavahi, Maavahe, Kükita, Toome, Sipa, Sarapiku, Sarapiku Loodna Tee, Pokuti Oja, Käki, Luiste, Teenuse, Looritsa, Vana-Vigala, Jaama, Oese, Kesk-Vigala, Loodna Tee Araste, Raba, Kivi-Vigala, Poti, Leibre, Manni, Söödi, Päärdu, Vene, Konuvere, Kaguvere, Paeküla, Postijaama, Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava Pokuti Oja Käki Luiste Teenuse Looritsa Vana-Vigala 1 Pikk Tänav, Estonia Jaama Oese Kesk-Vigala Araste Raba Kivi-Vigala 1 Kiriku tee, Estonia Poti Silla — Jädivere, Estonia Leibre Manni Söödi Päärdu Vene Konuvere 20214, Estonia Kaguvere Paeküla Postijaama Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa Märjamaa 63 Pärnu Maantee, Märjamaa Kirikuvärava 27 Pärnu Maantee, Märjamaa Suund:
    [Show full text]
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Teede Ja Tänavate Nimekiri
    TEEDE JA TÄNAVATE NIMEKIRI TEE NR TEE NIMI algus lõpp pikkus Askoht (küla) 5040001 Vaimõisa–Kõrvetaguse tee 0 6981 6981 Vaimõisa, Ohukotsu 5040002 Nihu tee 0 4832 4832 Käbiküla 5040003 Tõnu–Vardi tee 0 3548 3548 Varbola, Lestima 5040004 Nihu–Ohulepa tee 0 1992 1992 Käbiküla 5040005 Vaimõisa–Kükita tee 0 4980 4980 Vaimõisa, Varbola 5040006 Ruunavere tee 0 2619 2619 Lestima, Käbiküla 5040007 Varbola–Ruunavere tee 305 4124 3819 Varbola, Lestima 5040008 Pajaka tee 0 1345 1345 Pajaka 5040009 Pajaka–Napanurga tee 0 3383 3383 Pajaka, Napanurga 5040010 Hiietse tee 0 1472 1472 Hiietse 1742 2081 339 2204 2261 57 2481 2537 56 5040011 Vardi–Ohukotsu tee 0 490 490 Varbola, Põlli, Ohukotsu 1347 2543 1196 Risu- Suurküla 3533 9466 5933 5040012 Ohukotsu tee 0 1364 1364 Ohukotsu 5040013 Karuka tee 0 2884 2884 Ohukotsu, Risu-Suurküla 2999 3721 722 5040014 Vetla tee 0 1510 1510 Ülejõe 5040016 Nõmmealuse tee 93 1242 5191 Varbola, Põlli, 2576 3650 1074 3907 4034 127 4584 5196 612 5040017 Russalu–Ollilaane tee 0 3387 3387 Russalu 4432 4715 283 5580 6110 530 5040017 Russalu tee 0 1433 1433 Russalu 1791 2219 428 5040019 Russalu–Otsa tee 86 631 545 Russalu 5040020 Vaimõisa–Raka tee 0 4137 4137 Vaimõisa 5040022 Vaimõisa–Kännumäe tee 0 610 610 Vaimõisa 968 2281 1313 2417 3194 777 3509 3861 352 5040023 Allika tee 0 578 578 Lestima 5040024 Vardi tee 0 1197 1197 Varbola 5040025 Vaimõisa farmitee 0 1118 1118 Vaimõisa 5040026 Potisepa tee 0 270 270 Varbola 5040027 Kangrumäe tee 0 469 469 Varbola 5040028 Metskonna–Purga tee 0 3750 3750 Purga, Russalu 5040029 Russalu–Metskonna
    [Show full text]
  • Autoriõigus MTÜ Loodusajakiri
    MAHLAKUU/LEHEKUU (APRILL/MAI) 2/2014 TULEKUL 25. ROHELISTE RATTARETK „KUIDAS ELAD, MÄRJAMAA?” RAIL BALTICU LÕHUVAD KAITSEALASID RÖÖPAD VIHMAUSS KODULOOMAKS: KOMPOST OTSE KÖÖGIST JÄÄLINNU KANNUL 3.50 € autoriõigus3.50 MTÜ Loodusajakiri Mamma tunneb kevade maitseid! Mamma on sel kevadel salatilummuses. Poelettidele on jõudnud mõnu- salt apelsinimahlane Porgandisalat ning pehmelt majoneesine Kapsasalat. Mõlemad sobivad nagu valatult näiteks kevadsuvisele grillilauale. Ka Mamma armastatud Caesari salatite sari on uute vahemeremaitsetega täiendust saanud. Valikusse on lisandunud Kreekapärane salat juustu ja olii- videga – suurepärane lõunaamps neile, kes soovivad kerget ja maitsvat keha- kinnitust. Et salati iga koostisosa eriti isuäratavalt värske ja krõmps püsiks, serveerib Mamma seda taas oma eriti käepärases sektoriteks jaotatud karbis. Proovi kindlasti! Mamma. Mõnusalt oma. www.mamma.ee autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mamma tunneb JUHTKIRI Kuidas elad, Eestimaa? nr 2/2014 oheliste rattaretkel tunnen end alati nagu maa peremees, kevade maitseid! Toimetus: kes on väljasõidul ja käib oma valdusi üle vaatamas, sõites Peatoimetaja mööda Eestimaa teid. Vahel on küll silmil väike murekorts Helen Arusoo lagunenud aita nähes, aga enamasti noogutades tunnusta- tel 610 4107 valt: ilus, ilus! [email protected] Mõnus on uneleda ratta seljas läbi rohehämuse Eestimaa, Toimetaja kuulata tärkavat rohtu ja linnulaulu ning peatuda mõnes vin- Mats Kangur ges ja pärandlugudest ülekeevas paigas. Milline iidne koht, [email protected] milline vaade! Olen selle maa pärija ja mina elan siin! Toimetaja Aga tegelikult on see illusioon, et kogu Eestimaa on Ulvar Käärt minu kodu, väljaspool Tallinna olen kõikjal külaline, [email protected] (sise)turist. „Suureestlase” teadvust on minusse ilm- Toimetaja selt koolipõlvest peale sisendatud: oluline on, et oled eestlane, aga kas see- Juhani Püttsepp juures ka järvakas või virulane või harjukas, teisejärguline.
    [Show full text]
  • MÄRJAMAA KIRIKU JA KOGUDUSE AJALOOST Aet Reinhold, 2011
    MÄRJAMAA KIRIKU JA KOGUDUSE AJALOOST Aet Reinhold, 2011 Sisu: 1. MÄRJAMAA AJALOO ALGUS 1.1. Esimesed teated Märjamaast ± 1.2. Märjamaa nimest ± 1.3. Legende ja pärimusi ± 1.4. Alguses oli¼ 2. KIRIKU EHITAMISE LUGU 2.1 Kivikirik ja selle ülesehitus ± 2.2. Ehitajad ± 2.3. Liivi sõda ± 2.4. Varased parandused ja juurdeehitused ± 2.5.ªEesti aegº ± 2.6. II maailmasõda ± 2.7. Taassünd ± 2.8. Täiendavad ehitustööd ja väljakaevamised ± 2.8.1. Käärkambri restaureerimine ± 2.8.2. Katuse kõrgemaks ehitamine ± 2.8.3. Põhjaportaali laiendamine ± 2.8.4. Tornikiivri paigaldamine ja torni parandamine 3. KIRIKU SISE- JA VÄLISVAATEID 3.1. Ilmakaared ± 3.2. Altar ± 3.2.1. Altarisein ± 3.2.2. Altaripilt ± 3.2.3. Altarivõre ± 3.3. Kantsel ± 3.4. Hauaplaadid ja matused ± 3.5. Orel ± 3.6. Värav 4. KOGUDUS JA KARJASED 4.1. Ristimisest tänapäeva ± 4.2. Verstaposte Märjamaa koguduse teelt ± 4.3. Karjased KASUTATUD KIRJANDUS SÕNASELETUSI 1. MÄRJAMAA AJALOO ALGUS 1.1. Esimesed teated Märjamaast Foto 1. Märjamaa kiriku lõunaseina aken. Foto: Tiina Gill Saare-Lääne piiskopkond, kuhu Märjamaa ala keskajal kuulus, oli tolleaegsete Liivimaa riigikeste seas üks omapärasemaid, koosnedes mandriosast ja saar(t)est, ning oli ühtlasi kõige viimane haldusüksus, mis eestlastelt vallutatud maadel loodi. 1364. aastal ilmub esmakordselt ajaloosse Märjamaa nimi ± teade puudutab Märjamaa kirikut. Nõnda saab kirikust aken, millest avaneb vaade kaugesse minevikku (vt foto 1). Kersti Markus toob 1364. aasta esile, nimetades P. Johansenile viidates Märjamaa preestrit (rector ecclesiae parochialis in Meriama) Gerlacus de Castella't. Ilmselt oli Castella harva kohapeal, sest Taani kuninga Waldemar IV eestkostel reserveeritakse talle koht Tartu toomkapiitlis ning ta on samaaegselt ka Saare-Lääne toomkapiitli toomhärra.
    [Show full text]
  • Killukesi Laukna Küla Ajaloost
    Killukesi Laukna küla ajaloost Kalev Jaago Ilmar Jõesoo Laukna küla ajalugu algab kaugelt enne tema esmamainimist 1421. aastal. Arheoloogid on Laukna muinasküla asukohana ära märkinud Päärnamäe, kaitsetahvel asub ilusa ja hooldatud rehielamuga Mutsaka talu (peremeheks külapärimuse hoidja Endel Post) õuel. Ümbruskonnas on asunud mitu kalmet. Artur Vassar kaevas 1939. aastal läbi nn Varetemäe Vainu talu maadel. Vassar dateeris kalme 11.- 12.sajandisse. Ta fikseeris kalmest 514 leidu: hobuse suurauad, sõrmused, tulerauad, pandlad jne. Rahvajutu järgi surnud Laukna küla rahvas katku peale üheainsa tüdruku. Kõik nad sinna kalmesse siis ka maeti. Teine kalme, mida veel uuritud ja seega ka hävitatud pole, asub Laukna küla kunagisel karjamaal Kahara talu lähedal. Rahvas nimetanud seda kohta Surnuaukudepealseks, kuhu samuti olla katku surnud külarahvast maetud. Seekord olnud matjaks ainuke ellujääja Widumaa isa, kes rakendanud kaks musta härga tugeva vankri ette, ladunud surnute koorma peale ja läinud siis, härgade ees käies ja lauluraamatut lugedes, kalme poole. Kalme peal olla ta kõik surnud ühte auku ajanud ja mullaga kinni katnud. Üks eit rääkinud, et tema ise kuulnud, kui üks kont seal oianud. (Jaan Jung. Muinasteadus eestlaste maalt III. Trt. 1910, lk 207). Omapärane muinasaja mälestis asub Liuse talu maadel. Selleks on suhteliselt haruldane suurelohuline ohvrikivi, mille juures käidi ohverdamas arvatavasti juba 2000 aastat tagasi. Teine ilma lohuta, kuid praoga ohvrikivi on Korvi talu maadel. Külaomanikud Ristisõdijate tulekuga 13. sajandil sattus arvatavasti Laukna koos suurema osaga Kullamaa kihelkonnast Lodede vasalliperekonna kätte. Pärast 1238. aastat, kui Loded olid välja aetud nii Kullamaalt kui Koluverest (saksakeelne nimi Lode) läks Laukna Saare-Lääne piiskopi kätte. Lodedel jäi Läänemaal püsima Loodna mõis.
    [Show full text]
  • Rapla Maakond Inventariseerimine
    Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise programm Rapla maakond Inventariseerimine Töö teostaja: Mihkel Karu Tallinn 2008 Mihkel Karu Aia tn. 5a-1 Tel. 6400380 Mob. 53407718 Skype: mihkelkaru83 [email protected] [email protected] Sisukord I. Raplamaa üldtutvustus 2 II. Juuru vald 4 III. Järvakandi vald 5 IV. Kaiu vald 6 V. Kehtna vald 7 VI. Kohila vald 9 VII. Käru vald 11 VIII. Märjamaa vald 12 IX. Raikküla vald 13 X. Vigla vald 14 XI. Rapla vald ja linn 15 XII. Fotode nimekiri 17 XIII. DVD foto ja tekstimaterjaliga 20 1 RAPLAMAA Raplamaa ehk Rapla maakond asub Põhja- ja Kesk-Eesti aladel, hõlmates varasema Harjumaa lõunaosa, Läänemaa idapoolsed vallad, läänes Järvamaast Käru piirkonna ning lõunas Pärnumaast Lelle ümbruskonna alad. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu ning läänes Lääne maakonnaga. Maakonnal pole mere- või välispiire. Rapla maakond hõlmab 9 valda, 1 linna, 3 alevit (Järvakandi, Kohila, Märjamaa), 12 alevikku (Alu, Juuru, Hageri, Eidapere, Kaerepere, Kaiu, Keava, Kehtna, Kuusiku, Käru, Lelle, Prillimäe) ja 259 küla. Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest. Maakonna tuumiku moodustavad Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur arheoloogiamälestiste arv – siin asub maakonna 375-st mälestisest kolmveerand. Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas-Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud. Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata. Pärast Eesti vallutamist muistses vabadusvõitluses jagati Rapla maakonna alad järgmiselt: Harjumaa – taanlastele, Läänemaa – Saare-Lääne piiskopile ja Alempois – Liivi Ordule; ning moodustati kirikukihelkonnad – Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • SELETUSKIRI Märjamaa Valla Ja Vigala Valla Ühinemislepingule
    Lisa 1 Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemislepingule (leping kinnitatud Märjamaa Vallavolikogu 20.12.2016 otsusega nr 211) SELETUSKIRI Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemislepingule Ühinemislepingu õiguslik alus: haldusreformi seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 10, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus. Märjamaa Vallavolikogu ettepanek (19. aprill 2016 nr 175) Kullamaa Vallavolikogule ja Vigala Vallavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja ühinemisläbirääkimised, Kullamaa Vallavolikogu (16. juuni 2016 nr 41) ja Vigala Vallavolikogu (26. mai 2016 nr 28) otsused ühinemisläbirääkimistega nõustumise kohta ning sellele järgnenud ühinemis- läbirääkimiste tulemused. 25.11.2016 vallavolikogu otsusega nr 61 lõpetas Kullamaa Vallavolikogu ühinemisläbirääkimised Märjamaa, Vigala ja Kullamaa valdade ühinemiseks. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91 lõike 2 punktile 1 lisatakse ühinemislepingule seletuskiri, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjendus, territooriumi suurus (pindala) ja alaliste elanike arv. 1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjendus Haldusreformi seaduse § 3 kohaselt peab tuleviku kohaliku omavalitsuse üksuses elama vähemalt 5000 elanikku. Nimetatud miinimumsuurus kujutab endast kompromissi erinevate põhiteenuste osutamise optimaalsete teenuspiirkondade ja kliendibaaside, ametnike kompetentsivajaduse, kohaliku demokraatia
    [Show full text]
  • Märjamaa Vallavalitsus Lepinguliste Hooldajate Kaudu
    1 Märjamaa valla Sipa piirkonna ARENGUKAVA 2006 ± 2015 Sipa, Loodna, Kohatu, Männiku, Mõraste, Vilta külad 1 2 Sipa 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatav kokkuvõte.........................................................................................................3 2. Inimesed................................................................................................................................3 3. Külade paiknemine...............................................................................................................5 4. Külade ajalooline taust..........................................................................................................6 5. Loodusvaldkond....................................................................................................................7 5.1 Maastik..........................................................................................................................7 5.2 Vesi.................................................................................................................................7 5.3 Mets................................................................................................................................7 5.4 Loodusobjektid, vaatamisväärsused...............................................................................7 5.5 Loodusolude mõju..........................................................................................................8 6. Majandusvaldkond................................................................................................................8
    [Show full text]