OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm

Tallinn 2012

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 2

SISUKORD

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ...... 3 2. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEST TINGITUD MÕJUALA ULATUS ...... 7 3. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS...... 8 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU ...... 9 5. HINDAMISE METOODIKA ...... 12 6. TEGEVUSKAVA ...... 13 7. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA JA EKSPERDI ANDMED ...... 14

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 3

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK

AS Tootsi Turvas (edaspidi arendaja) on Eestis pikaajalise kogemusega turvast kaevandav ja eksportiv ettevõte. Arendaja põhitegevuste hulka kuulub veel puiduhakke- ja soojatootmine ning turbatootmiseks vajalike masinate ehitamine. Alates 1996. a novembrist on AS Tootsi Turvas eraaktsiaselts ning 2002. a-st kuulub VAPO OY kontserni.

Arendaja esitas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile vee erikasutusloa taotluse, mis registreeriti Keskkonnaametis 23.05.2011. a nr HJR 7-6/11/18956 all. Loa taotlemise eesmärk on töötavate Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimise jätkamine. Turba kaevandamine Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladel toimub pinnakihiliselt. Turba kaevandamisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja selle taha haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme, abitöödel kasutatakse ka linttraktoreid. Turba laadimine autotranspordile toimub greifer tüüpi ekskavaatoritega.

Sooniste turbatootmisala paikneb Harju maakonnas, Nissi vallas, Lehetu külas, Sooniste turbatootmisala kinnistul (katastritunnus 51801:002:0260). Sooniste turbatootmisalal on anud maavara kaevandamise luba nr HARM-070 kehtivusajaga kuni 10.08.2019. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 132,65 ha sh mäeeraldise pindala 113,79 ha. Sooniste II turbatootmisalale antud maavara kaevandamise loa nr on HARM-041, luba kehtib kuni 10.08.2025. a. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 275,85 ha sh mäeeraldise pindala 252,57 ha. Mõlemad mäeeraldised moodustavad ühtse tootmisala.

Vastavalt maavara kaevandamise lubadele jaguneb turba aktiivne tarbevaru järgnevalt:

Kaevandamise Hästilagunenud Vähelagunenud Turbatootmisala loa nr turvas, tuhat t turvas, tuhat t Sooniste HARM-070 512 104 turbatootmisala Sooniste II HARM-041 1 248 642 turbatootmisala

Sealhulgas kaevandatava turbavaru suurus mäeeraldistel on:

Kaevandamise Hästilagunenud Vähelagunenud Turbatootmisala loa nr turvas, tuhat t turvas, tuhat t Sooniste HARM-070 512 104 turbatootmisala Sooniste II HARM-041 965 642 turbatootmisala

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eesmärk on hinnata Sooniste turbamaardla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisala kuivendusvee ärajuhtimisega Ellamaa ojja kaasnevat võimalikku keskkonnamõju. KMH algatas otsustaja oma 15.09.2011. a kirjaga nr HJR 7-6/11/18956-7 arendaja esitatud vee erikasutusloa taotluse alusel. Veeseaduse § 8 lõike 2 punktide 4 ja 9 kohaselt peab olema vee erikasutusluba, kui

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 4 juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse ning vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi ning veeseaduse § 8 lõike 2 punkti 13 järgi, kui juhitakse vett suublasse maavara kaevandamise eesmärgil.

Arendaja kavandatava tegevuse eesmärk on Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendusvete ärajuhtimine Ellamaa ojja Nissi vallas Harju maakonnas.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse (RT I 2005, 15, 87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008, 34,209; 2009, 3, 15; 2010, 8,37; 22,108; 1; 2011, 1), edaspidi KeHJS, § 3 lõikest 1 tulenevalt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba ning tegevusloa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 1 punktile 31 tuleb üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmisel, nagu kuivendamisel või raadamisel, algatada keskkonnamõjude hindamine. Arendaja taotleb vee erikasutusluba tegevuse jätkamiseks kokku 366,36 ha suurusel tootmisalal.

Tulenevalt eeltoodust ning KeHJS § 11 lõikest 3 algatati KMH selle vajadust põhjendamata vee erikasutusloa taotluse menetluse raames.

Turba kaevandamisel tekkiva heitvee juhtimise ja teiste saastavate ainete juhtimise ning vee füüsikaliste või keemiliste või veekogu bioloogiliste omaduste muutmisega ei kaasne eeldatavat piiriülest keskkonnamõju. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus selgub KMH käigus. KMH menetlusi ei liideta.

KMH eesmärk on: Teha kavandatava tegevuse KMH tulemuste alusel ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi halvenemist ning edendada säästvat arengut.

Anda menetlusosalistele, eelkõige otsustajale piisavat teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnevast keskkonnamõjust ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimalustest.

Võimaldada KMH tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.

Joonis 1.1 AsendiplaanAsendiplaanAsendiplaan MMM 111 ::: 100100100 000000000 Kloostri j Kloostri ja Nurme raba M 50.1 o u e 55.6 s m t sk u a 44.0 kr al s p n o e 41.1 51.3 u o er M 50.6 48.3 ip is Ri 42.2 N u r m e Mustjärv 51.1 33.9 Turba Turba M u s t j ä r v e 38.9 47.1 b a N r a b a L e p a s t e r a ap 50.6 m a a an l l a Nurme jv ur 34.7 E ga p kr 45.9 39.0 Le 49.2 pas 49.9 34.4 te oj a 47.0 47.8

Ellamaa 41.5 42.6 50.8

P 45.5 42.4 iir sa 45.1 lu r j 52.3 58.7 L e h e t u k p Muru mv E l l a m a a tu a rj T e 43.4 u T r b 46.2 a p k 37.3 r 47.7 Koluta SoonisteSooniste41.9 turbatootmisalaturbatootmisala 45.3 SoonisteSooniste turbatootmisalaturbatootmisala 43.1 E

l 47.7 l i s Russalu mv t 37.8 e

43.6 L E l r e l a h N e a m b t u a a k

a r o 43.5 ja 39.9 Russalu 45.6 SoonisteSooniste IIII turbatootmisalaturbatootmisala 41.4 Soosalu 37.2 42.4 42.7 47.8 42.3

41.1

42.7 S o o s a l u 32.7

a 34.8 b 40.2 a r 37.0 35.1 R e h e m ä e ja a o m lu Käända a E u s 42.1 o l 37.7 õ T õ l v a r a b a o 45.4 Laane l S a R m

a 33.5 Nõmmetaguse mv a 35.1 46.6 o j L a i i 35.7 v 41.8 i 33.1 41.3 32.5 j

Soosalu mv 42.2 38.8

Karusmaa 36.1 42.2 K u i s t l e m a 39.2 Leevre 44.5 r a b a L e e v r e 46.0 38.1 46.3 Sooniste mv kr niku p 45.4 Män o Päädeva-Männiku so a h a 38.9 K 41.6 Rõuma mv 40.2 34.8 M ä n n i k u

42.1 31.4

L S o o n i s t e u 42.0

r s 40.0 K o h a t u k t p e 35.1 38.4

j Kohatu o 36.6 o 37.5 s a h Sooniste 40.7 a K

34.0 34.9 37.5 36.7 35.3 37.7 34.4 35.2

40.6 K 44.3 40.0 A T i k a S Nõmme-Huugi A R I J 34.8 36.1 39.7 37.6 Salutaguse 32.5

Maidla 41.1 S

i 33.7 p a

r r 41.2 k 38.1 p 33.8 L e i l a 34.7 oo 37.9 26.9 es 32.9 t 30.7 33.2 s 33.5 a 37.3 32.9 r

40.8 õ

õ V r Vaikna 33.9 S i p a k a L a u k n a ip r 30.7 S k p 33.3 38.1 29.6 30.7 a

32.7 m

r 35.8 a k j L O O D N A r p

33.2 ä

n M K a l j u d Sõtküla pkr o o 31.2 29.2 M 36.6 L 30.6 a 32.1 ri Koluvere m 30.1 36.1 28.8 Kärsamaa et sa o K o l u v e r e 28.6 27.8 ja 35.2 26.3

a metsnik j o Vinguta 28.2 e r r 23.3 Kullamaa mk ste k L o o d n a e ni v 28.8 Soo 28.7 35.1 24.8 32.6 e r M õ r a s t e 24.2 J U I 34.9 V II Liivamänniku mv Loodna 27.8 L 29.6 27.7 31.2 29.2 V i l t a

Mäeeraldise piir Märkused: Kasutatud baaskaardi lehte nr 6313 r tk

tvh el tk tk Kivi Jaagu järv tk # pl pl tnk tk tk tk $ prügila pl tk tk 3 pl 9 tk tk tk Lepaste tk Järve pl

Kuiaru Rehemetsa tk

tk 6 Kr ! tk tk alaj Nurme

Kuiaro-Jakobi ! ! I tk biotk tk tvh tk Ellamaa raba r k tk I p e $ r vph e I 265 ip V is i A k 0 tk R 1 I

1 tk I Rätsepi I jv Kiisa $ 4 Kr I K r tk Nurme jv # tk I Lepaste tk I $ 1 tk Kivimäe 1 # 1 6 tk $ $ 6 ! $ tk $ (

Järve

A ( $ ( ( tk 69 $ Männiku $

6K N & $ $ ! tk Uustalu $ $ tk Ülevainu Tagapere tk V Sealõpe k 5 3 tk 5 tvh Madise tk tnk tvh Uuetoa Lehetu jv ! Kraavi % ! 75 4 Katku mets I $ K I % r I I TaotletavaTaotletava mäeeraldisemäeeraldise piirpiir tk I TaotletavaTaotletava mäeeraldisemäeeraldise piirpiir Rantsimänniku # Pärdi I tk # tk I 76 I I # Kalju pl " Vooluveekogu I I # A $ tk I $ Viti I I I - " Kahoma 2

) Soone " # $ " I I I " Pääsukese I " Ransi männik Lillemäe r K pl Pärandkultuuri objekt 6 1 Lillemäe 1 1 6 6 A I 11168 # pl # A pl tk # # 1 # # 1 I 1 6 I 9 Tunneli Natura 2000 linnuala 83 A I I Paistaku I # tk I 6 I 16 A 1 " I 1 I A T urb Väljaotsa tk a pkr 84 Rebase Natura 2000 loodusala 1 1 1 r 6 K 9 # K " r I % Piritamäe I " #kpl Ellamaa Vanaveski Poe ' 6 2 K # A r $ 1 I 1 1 Hoiuala 6 $ # 6 I I I I I 91 3 Salu $ tk I I I Karjasmaa I n I Vääriselupaik (VEP) Härgema mets $ I I Ellamaa mägi I # tk # I I 92 r " Loigu K 1 # I Lehetu Ellamaa I silo Võõrliik 111 r I 79 4K I I tk 6 I 6 kaal silo 1 % 1 r 1 I Tatramaa K I Kr 4 turvas el 6 I I ' I Lehetu tk 2 # I # Urgete 1 Seireala silo I 1 I 1 I el LE 3 I 6 I I 7 9 . L Lepiku pl el e I h e I I LE t " tk u I Liuka k I r 6 I r 99 K sjsk tvh 4 l-aed K 4 kuiv K r 3 r I kpl I Paju tk I I I Järv A Mäe K I I r 4K tk 7 I r I I I I I

V 0k Juhani 2 11 tk Juhani 1 I I I 267 I V 1 k 0 1 ! I pl L 1 e h Järve kaldapiiranguvöönd e t " u tk # k I # I I r 4 I 9 # K I 4 r K

el r r

# K T Jaagu 4 # Lehetu LE 4 u r K ! I r K r Kooli b 4 4Kr a 4K Lehetu r I

A # p I 4 k I Vooluveekogu kaldapiiranguvöönd r I vph SI # # tk Kuusiku Allika Kääbaste mäed 4K $ r 3 5 I k

# r # K ! 4 I 4K 2 tvh r Anni I I 2 Sood I 6 I K A r Taganiidu Ellamaa I I # I 4Kr # I pl I I 266 Niidud ! 2 82 " Ellamaa Kivisilla I mes r I K 4 Kukeküla Munsi #$ I # I I pl I Terjatu nik än i m ns r u tvh pk M u $ jat I er I T $ $ - Arjasilla # $ tk ! I 267 6

k $ K

$ r Elliste raba nni I Aaviku ä kruus m LE a I ill s % ELF`i inventuuri alad a rj Virotamme # A I $ tk Vanatalu

## I Sepa $ $ 4 $ K r $ Saare r K 6 Kõrgemäe kallas $ ! I + I Mardi V k 0 1 1 " " Kalda I 99 I Tänavotsa E ll a m a a # r # Jäätma K 3 o 5 I k j V a n Seirejaam Riiaküla # T u rb a p Ellamaa oja Kangru k # r # # Pärandkultuuri objekt - Silla 103 r K 4 kruus " $ " Puurkaev $ $ 105 $ # ! $ silo Veelase 4K r K r 104 129 Tarvaste Vainu 130 " Hindreku ‘ Liigi alamkirjed tk Helgimäe ! Jüri SOOSALU , Lehtmetsa Kuke I tk Lepiku 113 tk Jaani tk # Resma mägi " I Liivaaugu " " n Oova soo " " 112 Soosalu I I Aaviku " # Saare Uuetoa Soosalu 135 # n"" K r 132 1

1 E 0 k l V l 1 a 1 m 1 133 6 a 7 a o j a tk 1 # 134 ) 2 29 144 " I 140 Tõlva raba # Kõrgemäe Sepa r K Kurisoo (Õmma raba) 6 22 I Kohatu I Märkused: Pärnakännu Aasa 10 Mäe Kopli 145 28 1. Plaani koostamisel on kasutatud KKm Info- ja " I " Tehnokeskuse EELIS (Eesti Looduse Infosüsteemi) Mardi I Soosaare tk andmeid

Käände tk " Raja I r Rehe 4K 2. Kasutatud146 tarkvara: MapInfo 8.0 (litsents: MIPWES0800500041) tk ja o 27 lu 12 a " 37 3. Kaardi alasse jäävad II kategooria liikide elupaigad, mille asukoha os 154 o S tk täpne avalikustamine on massiteabevahendites keelatud (Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258; 53, 373) Männi-Söögi 49 Rabaveere 32 Rahkvälja Loigu 112 tk 3 tk 5 38 * 50 Tormasoo 39 r 4K 52 113 r Kr k 4 p 40 o o Uuemaa s 51 Tõlva raba a h a K Hiiesalu (Õmma raba) Joonise nr 1.2 53 Vahaniidu Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 117 41 AS Tootsi Turvas 55 Karjatse Mõõtkava Arukse Looduskaitseliste 54 Karusmaa Laane tk Sooniste turbatootmisalad Sõeru 58 11 :: 2020 000000 11 :: 2020 000000 118 objektide plaan Harju maakond, Nissi vald tk 59 tk Uuetoa Jaani tk 56 Kudri OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Martin Kaljuste Vainu 5K r Kuupäev 03.09.2012 r 4K Pere 60 K 14 57 r 119 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Joonestas Martin Kaljuste

r 4K Töö nr 12/0965 Tel. 6681013, Faks 6681018 Kinnitas Erki Niitlaan tk Käända-Laane ja o a a m a ll E

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 7

2. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEST TINGITUD MÕJUALA ULATUS

Sooniste turbamaardlas alustati turba kaevandamist juba 1960-ndatel aastatel. Sel perioodil rajati alale ka esmane kuivendusvõrk. Kuivendusvõrgu rajamisel on arvestatud asjaoluga, et kuivendamise mõjul turvas tiheneb ning vajub. Kuivendussüsteemi veejuhtmed on projekteeritud piisava sügavusega tagamaks kuivenduse toimimise ka pärast turba vajumist. Kuivendus toimub isevoolselt st kuivenduskraavidest voolab vesi kogujakraavidesse, mille kaudu vesi juhitakse suublasse (Ellamaa ojja ja Turba peakraavi). Vahetult eesvoolu ette on rajatud settebassein, kus vee voolukiirus on väiksem ja turbaheljum settib basseini põhja tagades minimaalse turbaheljumi sattumise eesvoolu. Kuna taotletava vee erikasutusloa alusel kavandatava tegevuse näol on tegemist senise tegevuse jätkamisega, siis varasemalt rajatud kuivendussüsteem, sh kuivendus- ja kogujakraavid, jääksid samal kujul ka edasi toimima. Samuti kasutataks kuivendusvete suublana endiselt Ellamaa ojja.

Tõhustamaks heitvete puhastamist koostas AS Maa ja Vesi 2008. aastal arendaja tellimusel projekti „Sooniste turbatootmisala heitvete lodupuhastuse eelprojekt“, töö nr 07700, milles anti lahendus lodupuhastuse süsteemi väljaehitamiseks ja lodu väljavoolule Ellamaa ojja seirepunkti rajamiseks.

Sooniste ja Sooniste II turbatootmisala veekasutusega seonduva mõju ulatuse väljaselgitamiseks on vaja hinnata võimalikku reostuskoormust eesvoolule, vee omadusi, kuivenduse mõju tootmisalaga külgneva ala veerežiimile ja selle elustikule ning vajadusel pakkuda välja võimalusi keskkonnamõju leevendamiseks. Samuti anda soovitusi turbatootmisala põhjustatud kuivendamise keskkonnamõju edaspidiseks jälgimiseks, sealhulgas vajaduse korral seirepuuraukude rajamiseks. Varasemad uurimused analoogsetes turbatootmisalades on näidanud, et vee kuivenduse mõju võib ulatuda 150 - 200 m kaugusele tootmisalast. Mõjutatavateks keskkonnaelementideks on peamiselt kuivenduspiirkonda jäävad taimestik ja loomastik.

Kuna alal on juba pikemat aega rakendatud isevoolset kuivendamist, mille tulemusena on tekkinud looduslik tasakaal, avaldamata suuremat mõju ümbritsevale keskkonnale, ei ole otstarbekas muuta kuivendusskeemi. Võttes arvesse tänast olukorda, puuduvad tegevuse jätkamisel reaalsed alternatiivid. Küll aga võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk tegevusvariandiga, kus Sooniste ja Sooniste II turbatootmisala kuivendamine ja kuivendusvete ärajuhtimine lõpetatakse.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 8

3. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS

Turba kaevandamine Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalal on kavandatud pinnakihiliselt väljakkaevandamise meetodil (freesimine). Rajatud kuivendusvõrk koosneb 21 m sammuga kuivenduskraavidest ja nendega risti olevatest kogujakraavidest. Kavandatava tegevuse käigus süvendatakse kuivenduskraave kuni mineraalpinnaseni. Kogujakraavide kaudu kulgeb kuivendusvesi läbi puhastuslodu eesvoolu, milleks on Ellamaa oja.

Kaevandamine on kavandatud tsükliliselt. Ühe kogumistsükliga on plaanis väljata 10 - 20 mm paksune pindmine turba kiht. Põhilised tööde etapid ühes kogumistsüklis ajalises järjekorras oleksid järgmised: turbakihi freesimine; freesitud turba pööramine, vastavalt vajadusele mitu korda; kuivanud turba vallitamine; vallitatud turba kogumine punkerkogujatega; kogutud turba aunatamine.

Seejärel vastavalt vajadusele turvas aunatatakse, tavaliselt 2 - 3 tsükli järel väljaku otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja turbahooaja kestusest. Pärast kogutud turba aunatamist toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu tarbijateni. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks keskmiselt ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni. Olenevalt ilmastiku tingimustest ja lasundi omadustest sooritatakse aastas keskmiselt 10 - 15 kogumistsüklit.

Kõikide eelpool loetletud tegevusteks on arendajal vajalik masinapark olemas.

Reaalsete alternatiivide olemasolu selgub KMH aruande (edaspidi aruanne) koostamisel. Kuna arendaja taotleb alale uut vee erikasutusluba, siis tegevuste asukoha valikul alternatiivseid asukohti käsitleda ei saa. See on seotud ka tarbimisväärse maavara olemasoluga antud kohas. Samuti ei ole põhimõttelisi alternatiive kasutatava tehnoloogia valikul. Alterbatiivina saaks käsitleda erinevate veepuhastussüsteemide rakendamist.

Kavandatavat tegevust võrreldakse 0-alternatiiviga ehk olukorraga, kus Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalal kaevandamine lõpetatakse. Sellisel juhul tuleb arvestada asjaoluga, et lõpeb ka kuivenduskraavide hooldamine ning juba kaevandatud alal ei ole võimalik jätkata korrastustöödega.

Kui hindamisel selgub uusi aspekte, siis sellest tulenevaid alternatiive käsitletakse aruandes samuti.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 9

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU

Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse käesolevast programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjurid, käsitletakse ka neid. Alljärgnevalt on toodud punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse.

4.1. Andmed KMH Arendajast, Otsustajast, Eksperdist, asjast huvitatud isikutest ning organisatsioonidest. Informatsioon KMH põhidokumentidest ja infoallikatest ning KMH algatamisest, läbiviimisest ja avalikustamisest.

4.2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus. Tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele.

4.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund. Tootmisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused. Turbalasundi üldtehnilised näitajad ja maavara varu. Maastik ja kliima. Kuivendustingimused. Kaitstavad loodusobjektid mäeeraldisel ja selle ümbruses, sh Natura 2000 alad ja rohevõrgustik. Taimestik, loomastik ja linnustik. Muud piirangud.

4.4. Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus. Kasutatav tehnoloogia: ettevalmistustööd, kasutatav tehnika ja tootmisprotsess. Mäetööde arengukava. Korrastamistööd. Soovitatavad korrastamise suunad ja nende lühikirjeldus. Võimalikud alternatiivid (kui need on olemas).

4.5. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud (mõjuallikad, mõjuala ulatus, kui võimalik prognoosida ja mõjutatavad keskkonnaelemendid).

Turba tootmise mõju pinna- ja põhjavee tasemele (sh piirkonna kaevudele, eesvooludele ja jõgedele) ning kvaliteedile. Turbatootmisala ettevalmistamisel ja ekspluateerimisel alandatakse pinnaveetaset. Liigvesi juhitakse mööda kuivendussüsteemi kaevandatavalt alalt ära. See toob kaasa lähiümbruses veetaseme alanemise. Alanduslehter võib tootmisalalt maksimaalselt ulatuda 100 - 200 m kaugusele. Turba kaevandamisega kaasnev tolm sadestub osaliselt kuivenduskraavides ja võib kanduda sealt edasi eesvoolu. Kuivendusvesi on happeline ja võib mõjutada eesvoolu elukeskkonda.

Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 10

Jäätmed võivad tekkida masinate ja seadmete remondil ning hooldusel (kulunud rehvid, masinate varuosas jms). Tootmisalal esinev prügi võib ligi meelitada ümbruskonnas pesitsevaid linde ja loomi ning nende elu ohtu seada.

Tootmisprotsessidest ja transpordist põhjustatud müra ning tolm, selle vastavus normidele. Turba kaevandamine põhjustab tolmu emissiooni. Tolm tekib masinate tööst ja pinna tuuleerosioonist. Tavaliselt jõuab ülenormatiivne tolmutase turbatootmisalalt maksimaalselt 100 - 200 m kaugusele ning võib selles raadiuses halvendada elanike, loomastiku ja taimede elukeskkonda.

Turba kaevandamisel kasutatav tehnika ja transport põhjustab müra. Tehniliselt korras masinad ja seadmed võivad põhjustada ülenormatiivseid müratasemeid varasema kogemuse põhjal maksimaalselt kuni 300 m kaugusele. Ülenormatiivne müratase võib häirida piirkonna elanikke ja loomastikku.

Ressursside otstarbekas kasutamine. Maavara kaevandamisel on oluline väljata võimalikult suur protsent kinnitatud aktiivsest tarbevarust. Turba kaevandamisel tekivad paratamatult kaod, mida aruandes ka käsitletakse

Tuleohutus ja riskianalüüs. Turba kaevandamine on kõrgendatud tuleohtlikkusega tegevus. Põleng turbatootmisalal võib tekkida turba isesüttimisest, summutist lenduvast sädemest, mahavisatud pudelist, hooletusest vms. Üsna sageli põhjustavad põlenguid turba tootmisaladel metsa põlengud, millele ei ole suudetud piiri panna. Tulekahju korral võidakse suurde ohtu seada kohalik elu- ja looduskeskkond ning omand.

Võimalikud keskkonnaavariid. Võimalikeks keskkonnaavariideks võivad olla tootmisalal masinate ja seadmete kasutamisel ning hooldamisel pinnasesse sattunud õli- ja määrdeained. Pinnasesse sattunud õli- ja määrdeained võivad infiltreeruda pinnasevette ning seeläbi halvendada piirkonna vee kvaliteeti.

Mõju maastikule kaevandamise ajal ja selle järel, mõjud infrastruktuurile. Turba kaevandamisel muutub maastikupilt kaevandataval ala täielikult. Samuti mõjutatakse tootmisala lähiümbrust maksimaalselt 100 - 200 m raadiuses. Kaevandamisega rikutud maa tuleb taastada hilisema korrastamisega. Mõju infrastruktuurile avaldub tootmismahu suurenemist põhjustatud liiklusintensiivsuse kasvuga piirkonna teedel.

Mõju taimestikule, loomastikule, linnustikule, kaitstavatele loodusobjektidele ja rohevõrgustikele (sh Natura 2000 aladele). Olulisi mõjureid ja mõjuala ulatusi on kirjeldatud eelnevates punktides (müra, tolm, maastiku pöördumatu muutmine jne). Kõik nimetatud tegurid võivad mõjutada piirkonna looduskeskkonda.

Mõju elanikkonnale.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 11

Olulisi mõjureid ja mõjuala ulatusi on kirjeldatud eelnevates punktides (müra, tolm jne). Nimetatud tegurid võivad mõjutada piirkonna elukeskkonda.

4.6. Võetakse kokku kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, tehakse võrdlus erinevate alternatiivide vahel.

4.7. Negatiivse mõju leevendamise võimalused.

Aruandes hinnatakse leevendusmeetmete vajalikkust, nende olemasolu ja efektiivsust.

4.8. Teiste keskkonnalubade vajadus.

4.9. Keskkonnaseisundi jälgimise vajadus ja suunad.

Antakse hinnang, kas ja mis moodi on vaja teha keskkonnaseiret (pinna- ja põhjavesi, müra, tolm). Vajadusel pakutakse välja seirekava.

4.10. Kavandatava tegevuse koosmõju teiste ümbruskonna tegevustega (sh Riisipere turbatootmisväljadel toimuva tegevusega).

4.11. Ülevaade aruande kohta esitatud ettepanekutest, vastuväidetest ja küsimustest, mille koopiad lisatakse aruandele. Samuti antakse ülevaade esitatud vastustest, nende arvestamisest aruandes koos põhjenduste ja selgitustega.

4.12. Aruandele lisatakse avalike arutelude protokollid.

4.13. Kokkuvõte ja koondhinnang, soovitused edasiseks tegevuseks.

4.14. Ülevaade kasutatud kirjandusest.

4.15. Muud lisad.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 12

5. HINDAMISE METOODIKA

Üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad. Nende hindamiseks kasutatakse 11-pallist skaalata (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju.

Tabel 4.1 Mõjude olulisuse skaala

0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju

Looduskeskkonna hindamise omapärast tulenevalt ei ole otstarbekas kasutada rangeid matemaatilisi meetodeid, kuna keskkonnamõju olulisus võib erineda nii asukohast sõltuvalt kui ka ajaliselt. Seetõttu kasutatakse kavandatava tegevuse ja väljapakutud alternatiivide võrdlemisel hindamismeetoditena Delphi meetodit ja kaalutud intervallskaala meetodit.

Delphi meetodiga antakse ekspertgrupi hinnang erinevatele alternatiividele, ning arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnangut keskkonnamõju kriteeriumitele osakaalu andmisel.

Kaalutud intervallskaalaga antud keskkonnamõju hinnang toetub tabelis 4.1 toodud skaalale. See tähendab, et mõjukriteeriumi kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepalli selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel.

Kuivendamise mõju hindamisel piirkonna veerežiimile lähtutakse varasematest analoogsetel tootmisaladel tehtud seiretulemustest. Mõju hindamisel piirkonna veekvaliteedile, sh eesvoolule, lähtutakse taotletava ala kuivendusvetest ja eesvoolust võetud veeanalüüsidest ning mõõdetud vooluhulkadest. Vajadusel võetakse KMH raames täiendavaid veeanalüüse. Mõju hindamisel looduskaitselistele objektidele, sh Natura 2000 alale, lähtutakse ekspertarvamusest. Natura 2000 hindamisel kasutatakse Natura hindamise juhendmaterjale (Juhiseid loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis, Kaja Peterson, SEI, Tallinn 2006 ja Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine, Keskkonnaministeerium, 2005).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 13

6. TEGEVUSKAVA

Tabel 5.1 KMH raames kavandatavad tegevused ja nende ajakava

Nr Tegevus Täitja Tähtaeg Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon 1. Otsustaja 15.09.2011 teavitas (KMH) algatamisest KMH programmi ettevalmistamine ja Ekspert, 35. nädal 2. esitamine otsustajale arendaja 2012 KMH programmi avaliku arutelu 36. nädal 3. Otsustaja väljakuulutamine 2012 Programmiga tutvumine Osapooled, 37. - 39. nädal 4. Keskkonnaameti huvigrupid 2012 Harju-Järva-Rapla regioonis Ekspert, 40. nädal 5. KMH programmi avalik arutelu arendaja 2012 Avalikustamise käigus tehtud täiendusettepanekute põhjal programmi 43. nädal 6. parandamine ja täiendamine (vajadusel). KMH Ekspert 2012 programmi esitamine KMH järelvalvajale heakskiitmiseks KMH programmi heakskiitmine KMH 47. nädal 7. Otsustaja järelvalvajalt 2012 47. nädal Keskkonnamõju hindamine, aruande 2012 - 8. Ekspert koostamine 10. nädal 2013 11. nädal 9. Aruande esitamine otsustajale Arendaja 2013 KMH aruande valmimise ja selle avaliku 12. nädal 10. Otsustaja arutelu väljakuulutamine 2013 Aruandega tutvumine Nissi Osapooled, 13. - 15. nädal 11. Vallavalitsuses ja Keskkonnaameti huvigrupid 2013 Harju-Järva-Rapla regioonis Ekspert, 16. nädal 12. KMH aruande avalik arutelu arendaja 2013 KMH aruande avalikul arutelul tehtud 20. nädal 13. ettepanekute põhjal aruande täiendamine ja Ekspert 2013 parandamine (vajadusel) 21. nädal 14. Aruande esitamine heakskiitmiseks Arendaja 2013 27. nädal 15. Aruande heakskiitmine Otsustaja 2013

*Ajakava on prognoos ja võib muutuda vastavalt protsessiosaliste toimimiskiirusele

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 14

7. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA JA EKSPERDI ANDMED

Arendaja: Otsustaja/Järelevalvaja:

AS Tootsi Turvas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon Büroomaja 1, Papiniidu 5 Viljandi mnt 16 80010 Pärnu 11216 Tallinn Registrikood 10021374 Kontakt: Tiit Saarmets Ressursijuht Tel: 50 30 561 E-post: [email protected] Veekasutaja kood: EMTAK 08921

Ekspert:

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104 11216 Tallinn Registrikood 11206437 Kontakt: Martin Kaljuste Keskkonnamõju hindamise spetsialist Tel: 6 681 013 E-post: [email protected]

Ekspertrühm:

Arvi Toomik, ekspert (litsents KMH 0023), tehnikakandidaat (pinna- ja põhjavee režiim ning kvaliteet, keskkonnaavariid, ressursside otstarbekas kasutamine, puhastusvõimalused, leevendusmeetmed); Martin Kaljuste, tehnikateaduste bakalaureus (pinna- ja põhjavee režiim ning kvaliteet, keskkonnaavariid, ilmastik, ressursside otstarbekas kasutamine); Aadu Niidas, loodusteaduste bakalaureus (looduskaitselised objektid, rohevõrgustik, Natura hindamine); Eike Simmer, loodusteaduste bakalaureus (looduskaitselised objektid, rohevõrgustik, keskkonnaavariid, ilmastik, ressursside otstarbekas kasutamine); Taavi Loogna, assistent; Raili Kukk, assistent.

Tiit Saarmets Arvi Toomik Ressursijuht Ekspert AS Tootsi Turvas OÜ Inseneribüroo STEIGER