Märjamaa Vallavalitsus Lepinguliste Hooldajate Kaudu

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Märjamaa Vallavalitsus Lepinguliste Hooldajate Kaudu 1 Märjamaa valla Sipa piirkonna ARENGUKAVA 2006 ± 2015 Sipa, Loodna, Kohatu, Männiku, Mõraste, Vilta külad 1 2 Sipa 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatav kokkuvõte.........................................................................................................3 2. Inimesed................................................................................................................................3 3. Külade paiknemine...............................................................................................................5 4. Külade ajalooline taust..........................................................................................................6 5. Loodusvaldkond....................................................................................................................7 5.1 Maastik..........................................................................................................................7 5.2 Vesi.................................................................................................................................7 5.3 Mets................................................................................................................................7 5.4 Loodusobjektid, vaatamisväärsused...............................................................................7 5.5 Loodusolude mõju..........................................................................................................8 6. Majandusvaldkond................................................................................................................8 6.1 Kohapealsed ettevõtjad, nende pakutav toodang või teenused......................................8 6.2 Ettevõtluse struktuur ettevõtlusvormide järgi äriregistris..............................................9 6.3 Ettevõtluse struktuur majandusharude lõikes põhitegevusealade järgi..........................9 6.4 Ettevõtete areng, töökohtade arv....................................................................................9 6.5 Töötud ja väheaktiivsed.................................................................................................9 7. Elu- ja sotsiaalvaldkond........................................................................................................9 7.1 Esmatarbe- ehk isikuteenused........................................................................................9 7.2 Avalikud teenused........................................................................................................10 7.3 Sotsiaalne infrastruktuur..............................................................................................10 7.4 Ühistransport................................................................................................................10 8. Tehniline valdkond.............................................................................................................10 8.1 Külateed.......................................................................................................................10 8.2 Elekter..........................................................................................................................10 8.3 Post...............................................................................................................................11 8.4 Vesi, kanalisatsioon.....................................................................................................11 8.5 Jäätmemajandus...........................................................................................................11 8.6 Telefoniühendus, internetiühendus..............................................................................11 9. Külade muutumine ja arengutendentsid..............................................................................12 10. Külade vajadused................................................................................................................12 10.1 Piirkonna visoon aastani 2015...................................................................................12 10.1.1 Soovitud olukord.....................................................................................................12 10.1.2 Mittesoovitud olukord.............................................................................................13 10.2 Loodusvaldkond.........................................................................................................13 10.3 Majandusvaldkond.....................................................................................................14 10.4 Elu- ja sotsiaalvaldkond.............................................................................................15 10.5 Tehniline valdkond....................................................................................................16 11. Tegevuskava ja eelarve.......................................................................................................17 2 3 12. Arengukava teostamise jälgimine, muutmine ja uuendamine............................................19 12.1 Arengukava jälgimine................................................................................................19 12.2 Arengukava muutmine ja uuendamine......................................................................19 13. Lisad....................................................................................................................................20 1. SISSEJUHATAV KOKKUVÕTE Arengukava on koostatud Märjamaa valla Sipa piirkonna kuuele külale: Sipa, Loodna, Kohatu, Männiku, Mõraste, Vilta. Sipas asub mõisakompleks ja endine majandi- ning vallakeskus, mis on ajaloo vältel kujunenud ümbruskonna külade tõmbekeskuseks. Ülejäänud piirkond moodustub hajaasustusega küladest. Piirkonna külades elab kokku 516 inimest. Paljud inimesed on Sipa keskusesse kolinud ümbruskonna küladest. Küladevaheline koostöö on seisnenud ühiste ürituste korraldamises, ühises esindatuses Märjamaa Valla Külade Ühenduses, käesoleva arengukava koostamises ja muudes ettevõtmistes. Arengukava koostamise eesmärk on anda ülevaade piirkonna inimestest, loodus-, majandus-, elu- ja sotsiaal- ning tenilise valdkonna hetkeolukorrast ja muutusvajadustest. Arengukava määratleb vajadused ja võimalused edasisteks arengusuundadeks, elukeskkonna atraktiivsuse parandamiseks, kohaliku elanikkonna aktiivsuse suurendamiseks, mittetulundussektori ja ettevõtluse arendamiseks. Ühise tegutsemise eesmärgiks on inimväärse elukeskkonna säilitamine ja parandamine, omaalgatuse ja koostöötahte tugavdamine, sotsiaalse infrastruktuuri parandamine, loodus- ja ehituspärandi hoidmine ning parandamine, külade välisilme parandamine. Külades paraneb erinevate teenuste kättesaadavaus. Arengukava on piirkonna külaelanike kokkulepe, mis on valminud elanike osalusel ja koostöös ning on arenev dokument, mis on aluseks sotsiaal-majandusliku arengu tagamisel. Arengukava arvestab valla arengusuundadega. Külade arengukava koostamise töögrupp on teinud koostööd valla arengukava ja üldplaneeringu töögrupiga. Arengukava valmimise protsessi juhtis Peeter Paunmaa. Erinevate valdkondade töögruppe juhtisid: Kaare Tammaru – inimesed, elu- ja sotsiaalvaldkond. Vello Luhtaru – külade ajalooline taust Peeter Paunmaa – külade paiknemine, loodusvaldkond, tehniline valdkond. Eve Raudnagel – majandusvaldkond. Külade vajaduste peatüki koostamisel oli abiks A&L Management Eesti AS. Töörühmade koosolekutel osales 16 inimest. Kokku pidas arengukava koostamise töögrupp 6 töökoosolekut ja 2 külade üldkoosolekut. Külade elanike arvamusi koguti vahetu suhtlemise teel. Arengukava koostamist rahastas kohaliku omaalgatuse programm : 2. INIMESED Sipa paikkond moodustab suhteliselt ühtse asustusala; vaid Kohatu ja Männiku külad paiknevad veidi eemal. Elanikkond on väljaspool Sipa keskasulat aga väikesearvuline ja seega on külades rahvastiku asustustihedus väga hõre (väike?). Paikkonna rahvasti- ku arv on olnud nii rände kui negatiivse iibega seotult aasta-aastalt kahanev. Eriti suur rahvastiku arvu vähenemine toimus Sipas peale 1975.aastat seoses EPT kontori ja töö- kodade kolimisega 3 4 Märjamaa alevisse, seega väljarändega ja seda peamiselt tööealise elanikkonna ning laste arvu osas. 1970.a. 1989.a. 1998.a. 2001.a. 2003.a. 2005.a. Sipa piirkonna elanike arvud 712 541 549 546 523 516 Eeltoodud arvudest nähtub, et viimase 15 aasta jooksul pole paikkonna rahvastiku üldarvu vähenemine olnud väga suur. Küll aga mõjutab külades väikenegi rahva arvu vähenemine olulisel määral asustustihedust ja kogu küla arenguperspektiivi. Viimaste aastate iibenäitajad : sünnid surmad iive 2001.aasta 2 9 - 7 2002.aasta 3 4 - 1 2003.aasta 3 10 - 7 2004.aasta 5 7 - 2 kokku 4-ja aastaga 13 30 - 17 Elanikkonna koosseis paikkonna külades : 01.01.2001 01.02.2005 elanik/ statist./ tegel. statist./tegel. km2 KOHATU küla k o k k u 24/ 18 26 / 18 1,0/0,7 neist : 1) lapsed 0-16 4/ 4 8 / 8 kelledest õpiealised 7-16 1 / 1 3 / 3 2) tööealine elanikkond 7 / 4 10 / 5 3) pensionärid 13/ 10 8 / 5 MÄNNIKU küla k o k k u 17 /12 14 / 5 1,3/0,5 neist : 1) lapsed 0 – 16 1 / 0 0/ 0 2) tööealine elanikkond 4 / 1 6 / 0 3) pensionärid 12 / 11 8 / 5 MÕRASTE küla k o k k u 52 / 49 39 / 29 3,3/2,4 neist : 1 ) lapsed 0 – 16 16 / 16 7 / 4 kelledest õpiealised 11 / 11 6/ 3 2) tööealine elanikkond 28 / 26 28 / 22 3) pensionärid 8/ 7 4 / 3 VILTA küla k o k k u : 14 / 13 11 / 10 1,3/1,2 neist : 1) lapsed 0 – 16 1 / 1 1 / 0 kelledest õpiealised - - 2) tööealine elanikkond 8 / 7 7 / 4 3) pensionärid 5 / 5 3 / 6 LOODNA küla k o k k u: 80 / 75 85 / 77 5,8/5,2 neist : 1) lapsed
Recommended publications
  • 31 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    31 buss sõiduplaan & liini kaart 31 Märjamaa - Päärdu - Teenuse - Märjamaa Vaata Veebilehe Režiimis 31 buss liinil (Märjamaa - Päärdu - Teenuse - Märjamaa) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kirikuvärava: 5:25 - 15:15 (2) Lemmiku: 9:25 - 18:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 31 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 31 buss saabub. Suund: Kirikuvärava 31 buss sõiduplaan 35 peatust Kirikuvärava marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:25 - 15:15 teisipäev 5:25 - 15:15 Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa kolmapäev 5:25 - 15:15 Märjamaa neljapäev 5:25 - 15:15 63 Pärnu Maantee, Märjamaa reede 5:25 - 15:15 Kirikuvärava laupäev 15:15 27 Pärnu Maantee, Märjamaa pühapäev 15:15 Metsavahi Maavahe Kükita 31 buss info Suund: Kirikuvärava Toome Peatust: 35 Reisi kestus: 79 min Sipa Liini kokkuvõte: Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava, Metsavahi, Maavahe, Kükita, Toome, Sipa, Sarapiku, Sarapiku Loodna Tee, Pokuti Oja, Käki, Luiste, Teenuse, Looritsa, Vana-Vigala, Jaama, Oese, Kesk-Vigala, Loodna Tee Araste, Raba, Kivi-Vigala, Poti, Leibre, Manni, Söödi, Päärdu, Vene, Konuvere, Kaguvere, Paeküla, Postijaama, Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava Pokuti Oja Käki Luiste Teenuse Looritsa Vana-Vigala 1 Pikk Tänav, Estonia Jaama Oese Kesk-Vigala Araste Raba Kivi-Vigala 1 Kiriku tee, Estonia Poti Silla — Jädivere, Estonia Leibre Manni Söödi Päärdu Vene Konuvere 20214, Estonia Kaguvere Paeküla Postijaama Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa Märjamaa 63 Pärnu Maantee, Märjamaa Kirikuvärava 27 Pärnu Maantee, Märjamaa Suund:
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm Tallinn 2012 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 2 SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ....................................... 3 2. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEST TINGITUD MÕJUALA ULATUS ................................................................................................... 7 3. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............. 8 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU ................................................................................. 9 5. HINDAMISE METOODIKA .............................................................. 12 6. TEGEVUSKAVA .................................................................................. 13 7. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA JA EKSPERDI ANDMED ............................................................................................... 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK AS Tootsi Turvas (edaspidi arendaja) on Eestis pikaajalise kogemusega turvast kaevandav ja eksportiv ettevõte. Arendaja põhitegevuste
    [Show full text]
  • Teede Ja Tänavate Nimekiri
    TEEDE JA TÄNAVATE NIMEKIRI TEE NR TEE NIMI algus lõpp pikkus Askoht (küla) 5040001 Vaimõisa–Kõrvetaguse tee 0 6981 6981 Vaimõisa, Ohukotsu 5040002 Nihu tee 0 4832 4832 Käbiküla 5040003 Tõnu–Vardi tee 0 3548 3548 Varbola, Lestima 5040004 Nihu–Ohulepa tee 0 1992 1992 Käbiküla 5040005 Vaimõisa–Kükita tee 0 4980 4980 Vaimõisa, Varbola 5040006 Ruunavere tee 0 2619 2619 Lestima, Käbiküla 5040007 Varbola–Ruunavere tee 305 4124 3819 Varbola, Lestima 5040008 Pajaka tee 0 1345 1345 Pajaka 5040009 Pajaka–Napanurga tee 0 3383 3383 Pajaka, Napanurga 5040010 Hiietse tee 0 1472 1472 Hiietse 1742 2081 339 2204 2261 57 2481 2537 56 5040011 Vardi–Ohukotsu tee 0 490 490 Varbola, Põlli, Ohukotsu 1347 2543 1196 Risu- Suurküla 3533 9466 5933 5040012 Ohukotsu tee 0 1364 1364 Ohukotsu 5040013 Karuka tee 0 2884 2884 Ohukotsu, Risu-Suurküla 2999 3721 722 5040014 Vetla tee 0 1510 1510 Ülejõe 5040016 Nõmmealuse tee 93 1242 5191 Varbola, Põlli, 2576 3650 1074 3907 4034 127 4584 5196 612 5040017 Russalu–Ollilaane tee 0 3387 3387 Russalu 4432 4715 283 5580 6110 530 5040017 Russalu tee 0 1433 1433 Russalu 1791 2219 428 5040019 Russalu–Otsa tee 86 631 545 Russalu 5040020 Vaimõisa–Raka tee 0 4137 4137 Vaimõisa 5040022 Vaimõisa–Kännumäe tee 0 610 610 Vaimõisa 968 2281 1313 2417 3194 777 3509 3861 352 5040023 Allika tee 0 578 578 Lestima 5040024 Vardi tee 0 1197 1197 Varbola 5040025 Vaimõisa farmitee 0 1118 1118 Vaimõisa 5040026 Potisepa tee 0 270 270 Varbola 5040027 Kangrumäe tee 0 469 469 Varbola 5040028 Metskonna–Purga tee 0 3750 3750 Purga, Russalu 5040029 Russalu–Metskonna
    [Show full text]
  • Killukesi Laukna Küla Ajaloost
    Killukesi Laukna küla ajaloost Kalev Jaago Ilmar Jõesoo Laukna küla ajalugu algab kaugelt enne tema esmamainimist 1421. aastal. Arheoloogid on Laukna muinasküla asukohana ära märkinud Päärnamäe, kaitsetahvel asub ilusa ja hooldatud rehielamuga Mutsaka talu (peremeheks külapärimuse hoidja Endel Post) õuel. Ümbruskonnas on asunud mitu kalmet. Artur Vassar kaevas 1939. aastal läbi nn Varetemäe Vainu talu maadel. Vassar dateeris kalme 11.- 12.sajandisse. Ta fikseeris kalmest 514 leidu: hobuse suurauad, sõrmused, tulerauad, pandlad jne. Rahvajutu järgi surnud Laukna küla rahvas katku peale üheainsa tüdruku. Kõik nad sinna kalmesse siis ka maeti. Teine kalme, mida veel uuritud ja seega ka hävitatud pole, asub Laukna küla kunagisel karjamaal Kahara talu lähedal. Rahvas nimetanud seda kohta Surnuaukudepealseks, kuhu samuti olla katku surnud külarahvast maetud. Seekord olnud matjaks ainuke ellujääja Widumaa isa, kes rakendanud kaks musta härga tugeva vankri ette, ladunud surnute koorma peale ja läinud siis, härgade ees käies ja lauluraamatut lugedes, kalme poole. Kalme peal olla ta kõik surnud ühte auku ajanud ja mullaga kinni katnud. Üks eit rääkinud, et tema ise kuulnud, kui üks kont seal oianud. (Jaan Jung. Muinasteadus eestlaste maalt III. Trt. 1910, lk 207). Omapärane muinasaja mälestis asub Liuse talu maadel. Selleks on suhteliselt haruldane suurelohuline ohvrikivi, mille juures käidi ohverdamas arvatavasti juba 2000 aastat tagasi. Teine ilma lohuta, kuid praoga ohvrikivi on Korvi talu maadel. Külaomanikud Ristisõdijate tulekuga 13. sajandil sattus arvatavasti Laukna koos suurema osaga Kullamaa kihelkonnast Lodede vasalliperekonna kätte. Pärast 1238. aastat, kui Loded olid välja aetud nii Kullamaalt kui Koluverest (saksakeelne nimi Lode) läks Laukna Saare-Lääne piiskopi kätte. Lodedel jäi Läänemaal püsima Loodna mõis.
    [Show full text]
  • Seisuga 10.06.2014)
    Riiklikus ehitisregistris puuduvad andmed alljärgnevate külade kinnistute ehitiste kohta (seisuga 10.06.2014): Jõeääre küla: 1. Jõeääre (alajaam) 2. Oja 3. Kääru (abihoone) Napanurga küla: 1. Vadeva 2. Olmi (abihooned) Koluta küla: 1. Kopliotsa talu (abihooned) Ringuta küla: 1. Kirsi (abihoone) 2. Lehtmetsa (abihoone) 3. Lepalinnu Paisumaa küla: 1. Söödi 2. Uus-Saarde 3. Kundermaa 4. Inda (abihooned) Veski küla: 1. Uuetoa 2. Aasa (50404:002:0231) 3. Nurga-Uuetoa 4. Silohoidla 5. Tahka-Aadu 6. Kraavi 7. Kivisilla (abihoone) Suurküla küla: 1. Orgita (50403:001:0920) 2. Pärdi 3. Jussi Nääri küla: 1. Jõeäärse (abihoone) 2. Uustalu 3. Tõnise (50404:003:0422) Võeva küla: 1. Männa (abihooned) 2. Terema-Rehe (abihooned) 3. Lepa Mõisamaa küla: 1. Kesalille 2. Uuelehtmetsa 3. Uustalu 4. Põllusaare (abihoone) 5. Mõisamaa hooldekodu (abihooned) 6. Rahemaa-Kaarli (abihoone) 7. Ristimäe (abihooned) 8. Võtete (abihoone) 9. Nurme-Rätsepa (abihooned) Metsküla küla: 1. Nõmme (abihooned) 2. Saable (abihooned) 3. Saable-Uuehoone (abihooned) 4. Teresa (abihooned) Metsaääre küla: 1. Lülle (abihoone) Käriselja küla: 1. Põdrasauna (abihoone) 2. Ranna (abihoone) 3. Sarvi (abihooned) 4. Kuuse (abihooned) 5. Truubi talu 6. Kellmanni 7. Kellu-Uuetoa 8. Piiri 9. Viisuti 10. Sarni 11. Laane Kunsu küla: 1. Lepiku 2. Altpere 3. Vahenõmme 4. Härma Lokuta küla: 1. Andrese (abihoone) 2. Satsi-Jüri (abihooned) Laukna küla: 1. Uuetoa 2. Pärdiku 3. Kahara talu 4. Tõnu (abihoone) 5. Tänavotsa (abihooned) 6. Aima (abihooned) 7. Laukna keskus 5 (abihoone) 8. Laukna keskus 7 (abihoone) 9. Katlamaja (abihoone) 10. Laukna keskus 8 (abihoone) 11. Lahe (abihoone) 12. Mini-Priidu tee 10 (abihoone) 13. Mini-Priidu tee 7 (abihoone) 14.
    [Show full text]
  • Juriidiline Aadress: Viilu 2, Märjamaa, 78301; Tegevusaadress: Pronksi 3, Tallinn, 10124; +372 6403905, [email protected]) 2
    1 ETTEVÕTTED 1. ADVOKAADIBÜROOD – Advokaadibüroo Alaver ja Partnerid OÜ (juriidiline aadress: Viilu 2, Märjamaa, 78301; tegevusaadress: Pronksi 3, Tallinn, 10124; +372 6403905, [email protected]) 2. AEROOBIKA- JA JÕUSAALIDE TEGEVUS – Infra Stuudio OÜ (juriidiline aadress: Villardi, Kohatu k, 78111; [email protected]) 3. AIANDUS - JA SUVILAÜHISTUTE jms. HALDUS – Aiandusühistu Varbola (juriidiline ja tegevusaadress: Lestima k, 78203; +372 6216811, [email protected]) 4. AJALEHTEDE JA KIRJATARVETE JAEMÜÜK SPETSIALISEERITUD KAUPLUSTES - Pääsusilm OÜ (juriidiline aadress: Mulla 20, Märjamaa, 78302; tegevusaadress: Oru 1, Märjamaa, 78302; +372 482 2409) 5. AJALOOLISTE KOHTADE JA EHITISTE jms VAATAMISVÄÄRSUSTE KÄITUS – Elumõte Kuuda Konsistooriumi Hoones MTÜ (juriidiline ja tegevusaadress: Tolli k, 78256; [email protected]) 6. AJUTISE TÖÖJÕU RENT - Gentman Grupp OÜ (juriidiline aadress Haimre pst 14, Märjamaa, 78302; +372 5063823, [email protected]), Gent Grupp OÜ (juriidiline ja tegevusaadress: Nurme 15, Märjamaa, 78301; +372 5167268 [email protected]), Rent&Vahendus OÜ (juriidiline aadress: Nurme 15, Märjamaa, 78302; [email protected]), Saab Ikka OÜ (juriidiline aadress: Männiku 8, Märjamaa, 78301; [email protected]), 7. ALKOHOLIVABA JOOGI TOOTMINE; MINERAALVEE JA MUU VILLITUD VEE TOOTMINE – Baranoff OÜ (juriidiline ja tegevusaadress: Sõeru t, Teenuse k, 78103; +372 4897909, [email protected]) 8. ALUSRÕIVASTE TOOTMINE, sh T-SÄRKIDE, PÄEVASÄRKIDE, HOMMIKUMANTLITE, ÖÖSÄRKIDE jms TOOTMINE – Jõeniidu OÜ (juriidiline aadress: Jõeniidu, Käbiküla, 78230; +372 53429541, [email protected]) 9. APTEEKIDE TEGEVUS – Märjamaa Apteek OÜ (juriidiline ja tegevusaadress: Pärnu mnt 66, Märjamaa, 78304; +372 4821187, [email protected] ) 10. ARHITEKTITEGEVUSED – Acies Arhitektuur OÜ (www.acies.ee, juriidiline aadress: Metsa 13, Märjamaa, 78304; +372 55609301, [email protected]), JAB OÜ (juriidiline aadress: Rande maja, Orgita, 78301; +372 55668608, [email protected]) 11.
    [Show full text]
  • Matsalu Veevärk
    Märjamaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................. 7 2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA –KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST ....................................................... 10 2.1 ÜLDIST .............................................................................................................. 10 2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ....................................................................................................... 10 2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDMETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST ............ 12 2.3.1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ......................................................... 12 2.3.2 Matsalu alamvesikonna veemajanduskava ........................................................ 12 2.3.3 Rapla maakonna arengukava ............................................................................ 14 2.3.4 Märjamaa valla üldplaneering .......................................................................... 14 2.3.5 Märjamaa valla arengukava .............................................................................. 15 2.3.6 Vee erikasutusluba ........................................................................................... 16 2.3.7 Matsalu valgala piirkonna veeprojekt ............................................................... 20 2.3.8 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest .....................................................
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne Töö nr 14/1248 Tallinn 2015 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 2 Kinnitan: Erki Niitlaan . Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Aadu Niidas . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017) Hedi Schvede . Hüdrogeoloog Raili Kukk . Keskkonnaspetsialist Taavi Loogna . Assistent OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 3 SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE .............................................................................. 6 2. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 8 2.1 Menetlusosalised .................................................................................................... 8 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ................ 8 2.3 Kasutatud infoallikad ........................................................................................... 10 2.4 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ................................................................... 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ........... 11 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk
    [Show full text]
  • Rapla Maakond Inventariseerimine
    Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise programm Rapla maakond Inventariseerimine Töö teostaja: Mihkel Karu Tallinn 2008 Mihkel Karu Aia tn. 5a-1 Tel. 6400380 Mob. 53407718 Skype: mihkelkaru83 [email protected] [email protected] Sisukord I. Raplamaa üldtutvustus 2 II. Juuru vald 4 III. Järvakandi vald 5 IV. Kaiu vald 6 V. Kehtna vald 7 VI. Kohila vald 9 VII. Käru vald 11 VIII. Märjamaa vald 12 IX. Raikküla vald 13 X. Vigla vald 14 XI. Rapla vald ja linn 15 XII. Fotode nimekiri 17 XIII. DVD foto ja tekstimaterjaliga 20 1 RAPLAMAA Raplamaa ehk Rapla maakond asub Põhja- ja Kesk-Eesti aladel, hõlmates varasema Harjumaa lõunaosa, Läänemaa idapoolsed vallad, läänes Järvamaast Käru piirkonna ning lõunas Pärnumaast Lelle ümbruskonna alad. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu ning läänes Lääne maakonnaga. Maakonnal pole mere- või välispiire. Rapla maakond hõlmab 9 valda, 1 linna, 3 alevit (Järvakandi, Kohila, Märjamaa), 12 alevikku (Alu, Juuru, Hageri, Eidapere, Kaerepere, Kaiu, Keava, Kehtna, Kuusiku, Käru, Lelle, Prillimäe) ja 259 küla. Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest. Maakonna tuumiku moodustavad Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur arheoloogiamälestiste arv – siin asub maakonna 375-st mälestisest kolmveerand. Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas-Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud. Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata. Pärast Eesti vallutamist muistses vabadusvõitluses jagati Rapla maakonna alad järgmiselt: Harjumaa – taanlastele, Läänemaa – Saare-Lääne piiskopile ja Alempois – Liivi Ordule; ning moodustati kirikukihelkonnad – Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • SELETUSKIRI Märjamaa Valla Ja Vigala Valla Ühinemislepingule
    Lisa 1 Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemislepingule (leping kinnitatud Märjamaa Vallavolikogu 20.12.2016 otsusega nr 211) SELETUSKIRI Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemislepingule Ühinemislepingu õiguslik alus: haldusreformi seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 10, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus. Märjamaa Vallavolikogu ettepanek (19. aprill 2016 nr 175) Kullamaa Vallavolikogule ja Vigala Vallavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja ühinemisläbirääkimised, Kullamaa Vallavolikogu (16. juuni 2016 nr 41) ja Vigala Vallavolikogu (26. mai 2016 nr 28) otsused ühinemisläbirääkimistega nõustumise kohta ning sellele järgnenud ühinemis- läbirääkimiste tulemused. 25.11.2016 vallavolikogu otsusega nr 61 lõpetas Kullamaa Vallavolikogu ühinemisläbirääkimised Märjamaa, Vigala ja Kullamaa valdade ühinemiseks. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91 lõike 2 punktile 1 lisatakse ühinemislepingule seletuskiri, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjendus, territooriumi suurus (pindala) ja alaliste elanike arv. 1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjendus Haldusreformi seaduse § 3 kohaselt peab tuleviku kohaliku omavalitsuse üksuses elama vähemalt 5000 elanikku. Nimetatud miinimumsuurus kujutab endast kompromissi erinevate põhiteenuste osutamise optimaalsete teenuspiirkondade ja kliendibaaside, ametnike kompetentsivajaduse, kohaliku demokraatia
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]