1

Märjamaa valla Sipa piirkonna

ARENGUKAVA

2006 – 2015

Sipa, , Kohatu, Männiku, Mõraste, külad

1 2

Sipa 2005

SISUKORD

1. Sissejuhatav kokkuvõte...... 3 2. Inimesed...... 3 3. Külade paiknemine...... 5 4. Külade ajalooline taust...... 6 5. Loodusvaldkond...... 7 5.1 Maastik...... 7 5.2 Vesi...... 7 5.3 Mets...... 7 5.4 Loodusobjektid, vaatamisväärsused...... 7 5.5 Loodusolude mõju...... 8 6. Majandusvaldkond...... 8 6.1 Kohapealsed ettevõtjad, nende pakutav toodang või teenused...... 8 6.2 Ettevõtluse struktuur ettevõtlusvormide järgi äriregistris...... 9 6.3 Ettevõtluse struktuur majandusharude lõikes põhitegevusealade järgi...... 9 6.4 Ettevõtete areng, töökohtade arv...... 9 6.5 Töötud ja väheaktiivsed...... 9 7. Elu- ja sotsiaalvaldkond...... 9 7.1 Esmatarbe- ehk isikuteenused...... 9 7.2 Avalikud teenused...... 10 7.3 Sotsiaalne infrastruktuur...... 10 7.4 Ühistransport...... 10 8. Tehniline valdkond...... 10 8.1 Külateed...... 10 8.2 Elekter...... 10 8.3 Post...... 11 8.4 Vesi, kanalisatsioon...... 11 8.5 Jäätmemajandus...... 11 8.6 Telefoniühendus, internetiühendus...... 11 9. Külade muutumine ja arengutendentsid...... 12 10. Külade vajadused...... 12 10.1 Piirkonna visoon aastani 2015...... 12 10.1.1 Soovitud olukord...... 12 10.1.2 Mittesoovitud olukord...... 13 10.2 Loodusvaldkond...... 13 10.3 Majandusvaldkond...... 14 10.4 Elu- ja sotsiaalvaldkond...... 15 10.5 Tehniline valdkond...... 16 11. Tegevuskava ja eelarve...... 17

2 3

12. Arengukava teostamise jälgimine, muutmine ja uuendamine...... 19 12.1 Arengukava jälgimine...... 19 12.2 Arengukava muutmine ja uuendamine...... 19 13. Lisad...... 20

1. SISSEJUHATAV KOKKUVÕTE

Arengukava on koostatud Märjamaa valla Sipa piirkonna kuuele külale: Sipa, Loodna, Kohatu, Männiku, Mõraste, Vilta. Sipas asub mõisakompleks ja endine majandi- ning vallakeskus, mis on ajaloo vältel kujunenud ümbruskonna külade tõmbekeskuseks. Ülejäänud piirkond moodustub hajaasustusega küladest. Piirkonna külades elab kokku 516 inimest. Paljud inimesed on Sipa keskusesse kolinud ümbruskonna küladest. Küladevaheline koostöö on seisnenud ühiste ürituste korraldamises, ühises esindatuses Märjamaa Valla Külade Ühenduses, käesoleva arengukava koostamises ja muudes ettevõtmistes. Arengukava koostamise eesmärk on anda ülevaade piirkonna inimestest, loodus-, majandus-, elu- ja sotsiaal- ning tenilise valdkonna hetkeolukorrast ja muutusvajadustest. Arengukava määratleb vajadused ja võimalused edasisteks arengusuundadeks, elukeskkonna atraktiivsuse parandamiseks, kohaliku elanikkonna aktiivsuse suurendamiseks, mittetulundussektori ja ettevõtluse arendamiseks. Ühise tegutsemise eesmärgiks on inimväärse elukeskkonna säilitamine ja parandamine, omaalgatuse ja koostöötahte tugavdamine, sotsiaalse infrastruktuuri parandamine, loodus- ja ehituspärandi hoidmine ning parandamine, külade välisilme parandamine. Külades paraneb erinevate teenuste kättesaadavaus. Arengukava on piirkonna külaelanike kokkulepe, mis on valminud elanike osalusel ja koostöös ning on arenev dokument, mis on aluseks sotsiaal-majandusliku arengu tagamisel. Arengukava arvestab valla arengusuundadega. Külade arengukava koostamise töögrupp on teinud koostööd valla arengukava ja üldplaneeringu töögrupiga. Arengukava valmimise protsessi juhtis Peeter Paunmaa. Erinevate valdkondade töögruppe juhtisid: Kaare Tammaru – inimesed, elu- ja sotsiaalvaldkond. Vello Luhtaru – külade ajalooline taust Peeter Paunmaa – külade paiknemine, loodusvaldkond, tehniline valdkond. Eve Raudnagel – majandusvaldkond. Külade vajaduste peatüki koostamisel oli abiks A&L Management Eesti AS. Töörühmade koosolekutel osales 16 inimest. Kokku pidas arengukava koostamise töögrupp 6 töökoosolekut ja 2 külade üldkoosolekut. Külade elanike arvamusi koguti vahetu suhtlemise teel. Arengukava koostamist rahastas kohaliku omaalgatuse programm

: 2. INIMESED

Sipa paikkond moodustab suhteliselt ühtse asustusala; vaid Kohatu ja Männiku külad paiknevad veidi eemal. Elanikkond on väljaspool Sipa keskasulat aga väikesearvuline ja seega on külades rahvastiku asustustihedus väga hõre (väike?). Paikkonna rahvasti- ku arv on olnud nii rände kui negatiivse iibega seotult aasta-aastalt kahanev. Eriti suur rahvastiku arvu vähenemine toimus Sipas peale 1975.aastat seoses EPT kontori ja töö- kodade kolimisega

3 4

Märjamaa alevisse, seega väljarändega ja seda peamiselt tööealise elanikkonna ning laste arvu osas.

1970.a. 1989.a. 1998.a. 2001.a. 2003.a. 2005.a. Sipa piirkonna elanike arvud 712 541 549 546 523 516

Eeltoodud arvudest nähtub, et viimase 15 aasta jooksul pole paikkonna rahvastiku üldarvu vähenemine olnud väga suur. Küll aga mõjutab külades väikenegi rahva arvu vähenemine olulisel määral asustustihedust ja kogu küla arenguperspektiivi. Viimaste aastate iibenäitajad : sünnid surmad iive 2001.aasta 2 9 - 7 2002.aasta 3 4 - 1 2003.aasta 3 10 - 7 2004.aasta 5 7 - 2 kokku 4-ja aastaga 13 30 - 17

Elanikkonna koosseis paikkonna külades : 01.01.2001 01.02.2005 elanik/ statist./ tegel. statist./tegel. km2 KOHATU küla k o k k u 24/ 18 26 / 18 1,0/0,7 neist : 1) lapsed 0-16 4/ 4 8 / 8 kelledest õpiealised 7-16 1 / 1 3 / 3 2) tööealine elanikkond 7 / 4 10 / 5 3) pensionärid 13/ 10 8 / 5 MÄNNIKU küla k o k k u 17 /12 14 / 5 1,3/0,5 neist : 1) lapsed 0 – 16 1 / 0 0/ 0 2) tööealine elanikkond 4 / 1 6 / 0 3) pensionärid 12 / 11 8 / 5 MÕRASTE küla k o k k u 52 / 49 39 / 29 3,3/2,4 neist : 1 ) lapsed 0 – 16 16 / 16 7 / 4 kelledest õpiealised 11 / 11 6/ 3 2) tööealine elanikkond 28 / 26 28 / 22 3) pensionärid 8/ 7 4 / 3 VILTA küla k o k k u : 14 / 13 11 / 10 1,3/1,2 neist : 1) lapsed 0 – 16 1 / 1 1 / 0 kelledest õpiealised - - 2) tööealine elanikkond 8 / 7 7 / 4 3) pensionärid 5 / 5 3 / 6 LOODNA küla k o k k u: 80 / 75 85 / 77 5,8/5,2 neist : 1) lapsed 0 – 16 18 / 14 19 / 15 õpiealised 7 - 16 15 / 11 15 / 11 2) tööealine elanikkond 37 / 36 43 / 39 3) pensionärid 25 / 25 23 / 23 SIPA küla k o k k u : 363 / 346 341 / 321 13,1/12 neist :1) lapsed 0 – 16 aastased 106 / 103 80 / 78 õpiealised 7 – 16 82 / 79 62 / 60

4 5

2) tööealine elanikkond 202 / 190 202 / 185 3) pensionärid 55 / 53 59 / 58 PIIRKOND k o k k u : 546 / 513 516 / 460 Neist 1 )lapsed 0- 16 a. 146 / 138 115 / 105 2 ) tööealine elanikkond 286 / 264 296 / 255 3 ) pensionärid 118 / 111 105 / 100 Tööealisest elanikkonnast töötavad pisut üle poolte: ~143 in., 32 õpib, ~25 on puude- ga . Üle neljandiku tööealisest elanikkonnast aga ei õpi ega tööta. Töötavatest inimes- test üle kolmandiku (~ 60 in.) sõidab tööle s.t. töötavad väljaspool kodukohta. Männiku, Kohatu ja Vilta külades praktiliselt töövõimelisi elanikke ei ole. Ka Mõras-te küla tühjeneb.Kogu paikkonnas suureneb inimeste arv, kes majanduslikult toime ei tule ja vajavad toimetuleku toetust . Edukamad noored, kes omandavad kõrghariduse, on paikkonna jaoks n.ö. kadunud ja toimub “ajude äravool”. Eeltoodust nähtub, et piirkonna jaoks on murettekitavateks asjaoludeks negatiivne loomulik iive, rahvastiku jätkuv vananemine ja ülalpeetavate osakaalu suurenemine.

Areng ei ole mõeldav lahus inimestest. Inimene on nii arengu tagajaks kui ka arengu “vastuvõtjaks” ja seepärast peame püstitama eesmärgi, et inimestel oleks meie paikkonnas hea elada : et saaks tagatud head elutingimused ning aktiivne vaimu- ja kultuurielu. Tuleb teha kõik selleks, et meie omad inimesed tahavad siin elada ja lisaks tuleks kaasata külade eluvõime säilitamiseks suvekodude ja suvilate omanikke

Külaelanike koosolemise võimalused toimivad tänu Sipa külaseltsingule ja Sipa Naisseltsile ning külavanematele, kellede eestvõttel ja organiseerimisel toimuvad iga- aastased traditsioonilised spordipäevad, rahvuslike tähtpäevade ( vastlapäev, jaanipäev, mardi ja kadripäev jne.), riiklike pühade ja külapäevade tähistamised.On õnneks ka aktiivseid üksikisikuid, kes on esitanud projekte vaba aja sisustamiseks korraldatavate ürituste rahastamiseks ja need üritused elluviinud. Sipa Naisselts tegutseb aktiivses koostöös teiste kohaliku valla naisseltsidega; koostööks läbirääkimised toimuvad aga ka laiemalt. Külaseltsing ja külade vanemad tegutsevad koostöös Märjamaa valla külavanemate koguga ja Rapla maakonna külade liiduga.

3. KÜLADE PAIKNEMINE

Sipa, Loodna, Kohatu, Männiku, Mõraste, Vilta külad asuvad Raplamaa lääneosas Märjamaa vallas, jäädes valla keskusest lääne ja loode suunas. Külad piirnevad: põhjapoolt , , Lümandu küladega. ida poolt , Sõtke küladega. lõuna poolt Paeküla, , küladega. lääne poolt , küladega. Külade kaugused vallakeskusest: Sipa küla 10 km Kohatu küla 15 km Männiku küla 20 km Loodna küla 15.km Mõraste küla 15 km

5 6

Vilta küla 16 km Maakonnakeskus Rapla on 40-ne km kaugusel. Suuremad linnad Tallinn, Pärnu, Haapsalu on ca 70-ne km kaugusel. Sipa ja Loodna küla läbib Märjamaa – Koluvere maantee, mida mööda on Sipast Tallinn – Pärnu maanteele (VIA Baltica) 12 km ja Risti – Virtsu maanteele 14 km. Kohatu ja Männiku küla läbib Sipa – maantee. Kohatust on Märjamaa – Koluvere maanteele 5 km ja Tallinn – Pärnu maanteele 10 km. Loodna ja Vilta küla läbib Loodna – maantee. Vilta külast on Märjamaa – Koluvere maanteele 3 km. Mõraste küla ühendab Märjamaa – Koluvere maanteega ida poolt Kasari jõge Sipa Mõraste maantee ja Läänepoolt Kasari jõge Vanamardi – Mõraste – Paeküla maantee. Mõlemat teed mööda Märjamaa – Koluvere maanteeni 4,5 km. Külade pindalad: Sipa 26 km2 Loodna 15 km2 Kohatu 25 km2 Männiku 11 km2 Mõraste 12 km2 Vilta 9 km2 Piirkonna külade pind kokku on 98 km2 mis moodustab 10% Märjamaa valla pindalast. Asendi mõju küladele on hea. Suuremate keskustega ühendab rahuldav teedevõrk.

4. KÜLADE AJALOOLINE TAUST

Käesoleval ajal Sipa keskasula ümbrusse kujunenud asustusalasse kuuluvad Sipa, Kohatu, Männiku, Mõraste, Vilta ja Loodna külad. See ala kuulus ajalooliselt Märjamaa ja Kullamaa kihelkonda, asudes nende piiril Teenuse jõe mõlemal kaldal. Jõgi on jaganud pooleks nii Sipa, Kohatu kui ka Mõraste küla. Mõis oli ühel pool jõge ja küla teisel pool. Sidemed nende külade vahel on olnud läbi aegade. Läbi Sipa läks Koluvere-Tallinna ja Märjamaa maantee. Sipa vald (1919-1938) hõlmas Sipa küla ja asundust, Kohatu küla ja Kohatu Jõeäärse küla. Vallavanem valiti kord Kohatust, kord Sipast. Sipa külanõukogusse (1945-1954) kuulusid Oja, Vilta, Kärsamaa, Loodna, Vinguta, Mõraste, Sipa, Sipa-Selja, Kohatu ja Kohatu Jõeääre külad, kokku 315 majapidamise ja 1211 elanikuga. 1960.a. loodud Loodna külanõukogu toodi Sippa 1964.a. ja oli Eestis esimeste seas, mis sai 20.detsembril 1990.a. vallaks. Sipa mõisa juurde hakkas keskus kujunema 1945.aastast, kui siia asutati Sipa Masina- traktorijaam. Enne sõda oli Sipas olnud ainult kauplus, meierei ja postkontor. MTJ vajas hulgaliselt tööjõudu ja töölistele elamispinda. 1953.a. algasid ehitustööd tootmishoonete ja elamute püstitamiseks. Ümberkaudsetest küladest said hakkajamad tööd Sipas. Sipa MTJ oli tõmbekeskuseks kogu piirkonnale. 1975.a. kolis MTJ Märjamaale. Sippa tuli Teenuse kolhoosi keskus. Kolhoos jätkas ehitustöid Sipas: 3 suurt elumaja, kauplus-söökla, tootmishooned, kuid külade tühjenemine jätkus endiselt. Eesti iseseisvuse taastamise järel Loodna vald taastas kooli Sipas. Sipa küla algkool (asutatud 1847) oli piirkonnas esimene. Siin käisid lapsed Mõrastest ja Kohatust kuni sõjani. Peale sõda koondas lapsed Loodna 7 - kl. Kool nii Sipast, Mõrastest kui Loodnalt.

6 7

Sipa on piirkonna keskuseks ka käesoleval ajal. Sipas on lasteaed-algkool, raamatukogu IT punktiga, perearsti vastuvõtu koht, kauplus, postkontor ja vallavalitsuse kontor. Sipa mõisas asuv kool on keskpunktiks, kus toimuvad ühised üritused – külapäevad, spordipäevad. Ka majandustegevuse keskusena on Sipa arvestatav. Talunikke seob ühistegevus Sipa Masinaühistus, abi saab OÜ Kohatu Farmer töökojast ja OÜ Dea Pood kauplusest.

5. LOODUSVALDKOND

5.1 Maastik Sipa, Loodna, Kohatu, Männiku, Mõraste, Vilta külad (edaspidi Sipa piirkonna külad) asuvad Lääne-Eesti madalikul. Aluspõhja moodustab Lääne-Eesti (Riia lahe) nõgu. Pealiskord koosneb orduviitsiumi ja siluri karbonaatseist kivimeist. Pinnamood on üldiselt tasandikuline ja kergelt lainjas. Põhja-Lõuna suunaliselt läbib külasid Kasari jõgi, millest tingitult laiub põhjakirde-lõunaedela suunas nõrgalt voorestunud tasandik. Kohati ulatub paasaluspõhi maapinnani. Mullastikus domineerib õhukese kihiga kamarkarbonaatmullastik.

5.2 Vesi Sipa piirkonna külasid läbib Kasari jõgi. Kasari jõgi on üks Eesti kuuest veerohkeimast jõest pikkusega 112 km ja jõgikonna pindalaga 3210 km2. Avaliku kasutusega on: Loodna ja Vilta külas Pokuti oja valgalaga 31,1 km2 ja Loodna peakraav valgalaga 17,2 km2, Mõraste külas Märjamaa peakraav, valgalaga 34 km2, Kohatu ja Männiku külas Männiku peakraav valgalaga 11,6 km2, Sipa, Mõraste, Vilta külas Urevere peakraav valgalaga 20 km2, Sipa külas Sipa peakraav valgalaga 6,9 km2 ja Sipa kraav valgalaga 2,5 km2. Põhjavesi on suures osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Põhjavesi on siluri veehorisondist. Kasari jõe ääres on rohkelt arteesja kaevusid, esineb karstivorme.

5.3 Mets Märjamaa valla metsasus on 53,6%. Sipa piirkonna külade metsi haldavad riigimetsade osas Märjamaa Metskond ja erametsade osas füüsilised ja juriidilised isikud. Osa metsamaast on omanikuta ehk jätkuvalt riigi omandis. Metsaomanikel on võimalus kuuluda Kullamaa – Loodna Metsaühistusse. Head ülevaadet hetkel erametsade näitajatest pole, metsakorralduslik koond piirkonna kohta puudub. Peamised metsakasvukohatüüpide tüübirühmad on: laanemetsad, loometsad, salumetsad, soometsad. Valvdavd on keskealised metsad. Peamiselt esinevad kaasikud ja männikud. Erametsadest on valdav osa tekkinud endistele heina- ja karjamaadele.

5.4 Loodusobjektid, vaatamisväärsused Sipa külas: Sipa mõis koos keldri ja piirdemüüriga MK (muinsuskaitse all) Sipa park MK Sipa pärn LK (looduskaitse all) Angasilla mägi LK Joona puisniit hoiuala (Natura 2000) Aleva puisniit hoiuala Paisuotsa puisniit hoiuala Jaagu-Veski – Jaagumardi puisniit hoiuala

7 8

Sipa kivisild Loodna külas: Vinguta küla paemurd LK Loodna tamm (Loodna mõisa pargis) LK Juurimaa puiskarjamaad hoiuala Mäe-Meeritse puisniit hoiuala Kohatu külas: Kohatu kadastik LK Männiku külas: Pärn – Mardi niinepuu LK Nõmme talu heinamaa suurkivi LK Kivikalme MK Mõraste külas:Karjala kask LK Kalmistu “Surnumägi” MK Loodavatest hoiualadest (Natura 2000 alad) hõlmavad Sipa piirkonna külasid Rangu – Kohatu ja Angasilla – Paeküla. Piirkonna metsades on kaitselepinguga kaitstud vääriselupaiku, on kaitsealuste linnu- ja taimeliikeda leiukohti. Sipa küla on arvatud väärtuslike alade nimekirja (Rapla Maakonna planeering)

5.5 Loodusolude mõju Puhas ja hästi säilinud looduskkeskond, Kasari jõgi ja vaatamisväärsused on heaks elu- ja puhkekeskonnaks. Kasari jõe kallas ja Natura alad seavad teatud piiranguid majandus- ja ehitustegevuses.

6. MAJANDUSVALDKOND

6.1 Kohapealsed ettevõtjad, nende pakutav toodang või teenused

Kuues külas kokku on registreeritud 47 ettevõtjat:

Loodna küla: FIE – 12. Tegevusalad:põllumajandus-karjakasvatus,käsitöö, metsandus ja masinate remont.

Kohatu küla: FIE- 3. Tegevusalad: põllumajandus-karjakasvatus, metsandus.

Mõraste küla: FIE- 4. Tegevusalad:kaubandus, liisingud, põllumajandus.

Sipa küla: OÜ-5; MTÜ-2; TuÜ-2; FIE 17;muud 1. Tegevusalad: metsandus, toitlustus, puidutöötlus, arstiabi, käsitöö, teenustööd, veterinaaria, ehitus, põllumajandus ja karjakasvatus, kalandus-jahindus, põllumajandusteenused, laenud- hoiused. Sipa külas Kasari jõe ääres on 40 suvilakrunti, mida kasutavad Märjamaa alevi elanikud ja ka Sipa keskuse elanikud. Mitmed suvilad on müüdud kaugemalt inimestele ja ka välismaalastele.

Vilta küla: FIE 1.

8 9

Tegevusalad: põllumajandus-karjakasvatus.

Männiku küla. Majad on suvilateks, kus inimesed elavad kevadest sügiseni ja kasvatavad omale aiasaadusi. Põllumajandusmaad on kasutuses.

6.2 Ettevõtluse struktuur ettevõtlusvormide järgi äriregistris registreeritute vahel:

Ettevõtlusvorm Ettevõtjate arv Protsent füüsilisest isikust ettevõtjad 37 78,9 osaühingud 5 10,6 mittetulundusühingud 2 4,2 tulundusühingud 2 4,2 muud 1 2,1 KOKKU 47 100

6.3 Ettevõtluse struktuur majandusharude lõikes põhitegevusalade järgi:

Majandusharu Ettevõtjate arv Protsent põllumajandus 32 68,2 teenindus 5 10,6 puidu töötlemine 2 4,2 ehitus 2 4,2 muud 6 12,8 KOKKU 47 100

6.4 Ettevõtete areng, töökohtade arv: Külade peamised ettevõtjad on FIEd, kes tegelevad põllumajanduse-ja karjakasvatusega. Nendes töötavad ettevõtja ise koos pere liikmete ja mõnedes on ka lisaks 2-3 töötajat.Töötajad on samuti oma külade elanikud. Külade maad on väga erineva kvaliteeduga. Põllud on hajali, nendele jõudmiseks tuleb teha palju tühi- sõite. Suurimaks põllumajandusettevõtteks on Jüri Salga Kase talu. Põllutööde tegemisel teeb talunikele teenust Sipa Masinaühistu. Ka teiste ettevõtete töötajad on kohalikud inimesed. Osa inimesi käib vallas tööl ja ka kaugemal. Põllumajandus ettevõtetel arengu ruumi ei ole eriti, kuna maad on kasutuses ja suurendada maa arvel ei saa. Suurenemis võimalus on kvaliteedi tõstmisega. Ettevõtetes töötab 115-120 inimest.

6.5 Töötud ja väheaktiivsed ( kvalifikatsioon, võimalikud rakendused); Töötute ja vähe aktiivsete inimeste arv ei ole kasvanud. See on ka seetõttu, et noored lähevad kaugemale tööle. Ametlikult on terves vallas registreeritud 126 töötut (tööealisest elanikkonnast 2,7%)Selles piirkonnas on registreeritud...... töötut .Töötud on leidnud rakendust hooajatöödel taludes.

9 10

7. ELU- JA SOTSIAALVALDKOND

7.1 Esmatarbe- ehk isukuteenused Sipa keskuses on kauplus, postkontor, perearsti vastuvõtt. Teistes külades käib kord nädalas kauplusauto. Rohkem kohapeal teenuseid ei ole. Isikuteenused on rahuldavalt olemas Märjamaal.

7.2 Avalikud teenused Sipa keskuses asuvad lasteaed-algkool, raamatukogu, internetipunkt, valla kontor. Kooskäimiseks, ürituste korraldamiseks ja huviringide tööks on võimalused Sipa mõisas. Mõisas on ruumid noortekeskusele. Valla kontorihoones on ruumid naisseltsile. Pargis on külakiik. Üritusi ja tähtpäevi on võimalik pidada “Ankru” baaris.

7.3 Sotsiaalne infrastruktuur Külades on tava korraldada külapäevi (Sipa, Kohatu-Männiku, Mõraste). Sipas korraldatakse jaanipäeva, aastavahetuse, naistepäeva pidusid. Paaril aastal on toimunud talvised spordipäevad. Kõigis ettevõtmistes osalevad kõigi piirkonna külade inimesed ja tehakse omavahel koostööd. Seltsitegevuses on olemas Sipa naisseltsi ja Sipa külaseltsingu näol. Külavanemad on Sipa, Kohatu, Männiku küladel.

7.4 Ühistransport Bussiliinid läbivad mööda Märjamaa – Koluvere maanteed Sipa ja Loodna küla ning mööda Loodna – Teenuse maanteed Vilta küla. Männiku, Kohatu, Mõraste külades ühistransport puudub. Bussipeatuskohad on Sipas ja Loodnal rahuldavas seisus. Teistes peatustes puuduvad istepingid ja varjualused. Kokku on piirkonnas 7 bussipeatust. Lapsi veavad kooli vallavalitsuse poolt korraldatud bussiliinid.

8. TEHNILINE VALDKOND

8.1 Külateed Sipa piirkonna külasid läbivad: Tugimaanteed Märjamaa – Koluvere Kohalikud maanteed Loodna – Teenuse Sipa – Varbola Sipa – Mõraste Vallateid on 29,4 km (vallateede nimekiri arengukava lisas) Metskonna teed Eravalduses olevad teed Tugi ja kohaliku tähtsusega teid hooldab OÜ Rapla Teed. Vallateid hooldab Märjamaa Vallavalitsus lepinguliste hooldajate kaudu. Erateede hooldamine on reguleerimata, ühistegevust teede hooldamiseks ei ole tekkinud. Osaliselt on erateid hooldanud vallavalitsus avalikest huvidest lähtuvalt.

10 11

8.2 Elekter Elektriliinid kuuluvad Põhja Elektrivõrkude Rapla Elektrivõrgule. Hajaasustusega aladel on paljud madalpingeliinid liiga pikad ja vanad. Paljudel kaugematel majapidamistel ei ole pinge piisav. Sipa keskuses on kasutamata võimsust.

8.3 Post

Sipa keskuses asub postkontor mida teenindab AS Eesti Post Haapsalu Peapostkontor. Post veetakse laili Märjamaa Postkontorist autoga. Postkastide seisukord on rahuldav.

8.4 Vesi, kanalisatsioon Sipa keskasulas võetakse joogi ja tarbevesi asula puurkaevust. Veevõrgu ning seadmetega seonduvad prubleemid: veevõrk puudub asula edelaosas asuvatel elamutel, külal puudub tuletõrje veevarustus, tuletõrje reservuaaride mahud ja seisukord pole teada. Veekvaliteediga seonduvad probleemid: puurkaevu vesi ei vasta kvaliteedinõuetele üldraua osas. Kolme aasta keskmine rauasisalduse näitaja on 0,26 mg/l. Sipa asula kanalisatsioonivõrk on amortiseerunud ja avariiohtlik. Kanalisatsiooni survetoru on avariilises seisukoras. Reoveepumpla on tehniliselt vananenud ja vajab rekonsrueerimist. Reoveepuhasti BIO-50 koos kahe biotiigiga ei tööta. Teenindushoone on lõhutud. Biotiigid on muda täis. Reoainete kontsentratsioonid väljavoolus kõiguvad suures ulatuses ning ei vasta nõuetele. Märjamaa vallas on koostatud AS Eesti Veevärk Konsultatsioonid poolt 2004 aastal “Märjamaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava”. Investeeringuprojektis on jagatud veevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine lühiajaliseks (2005-2007) ja pikkajaliseks (2008-215). Sipa asulale on ette nähtud lühiajalises eteppis 3,6 miljonit ja pikaajalises etappis 1 miljon krooni. Hajaasustusega majapidamistes, ettevõtetes saadakse joogi ja tarbevesi salv- või puurkaevudest. Reovesi kogutakse kogumismahutitesse või immutatakse. Põhjavesi on pinnareostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Suurima potentsiaalse reostuskoormusega on Sipa külas asuv suvilapiirkond 40-ne suvilaga. Reovee vooluhulk 7,4 m3/d ja reostuskoormus 6,3 kgBHT7/d.

8.5 Jäätmemajandus Jäätmemajandust reguleerib Märjamaa valla jäätmehoolduseeskiri. Sipa asulasse on paigaldatud konteinerid paberi, papi, plasttaara, klaasi, tetrapakkide kogumiseks. Vallavalitsus on korraldanud ohtlike jäätmete kogumisreide peatustega kõigis külades. Tasuta saab elanikond ohtlikke jäätmeid ära anda Märjamaa vastuvõtupunktis.

8.6 Telefoniühendus, internetiühendus Sipa asulas asub Elioni telefoni analoogjaam. Asulas on analoogtelefon kõigile kättesaadav. Hajaasustusega piirkondades uusi liine välja ei ehitata. Paljude majapidamiste juures ei ole ka nn. traadita telefoni levi. Mobiiltelefoni võrkudest on parem leviala EMT ja Elisa. Siiski ei ole kõikjal rahuldavat mobiilside levi.

11 12

Sipa raamatukogus asub avalik internetipunkt. Sipa asulas on osaliselt olemas interneti püsiühendus. Mujal interneti püsiühenduse võimalused praktiliselt puuduvad. Sissehelistamisega internetiühendus sõltub analoogtelefoni olemasolust ja ei rahulda.

9. KÜLADE MUUTUMINE JA ARENGUTENDENTSID

Vaadates viimast 15. aastat on piirkonna külades toimunud:  Elanikkaonna pidev vähenemine  Elanikkonna tööhõive vähenemine  Elanikkonna vananemine  Haritud noorte lahkumine  Kinnisvara (eriti metsakinnistud) omanike muutumine  Väiksemate talumajapidamiste lõpetamine  Ettevõtete teke peatunud ja olemasolevad pole laienenud  Põllumajandussektoris on välja kujunenud 6-7 tugevamat, kes on suutnud investeerida ja laieneda  Suurinvesteeringuid pole ja nende tulemist pole ka ette näha  Kuritegevus pole muutunud

10. KÜLADE VAJADUSED 10.1 PIIRKONNA VISIOON AASTANI 2015

Aastal 2010 on külad hea mainega, turvalise elukeskkonnaga ja arenenud keskusega Sipas. Külades on hästi arenenud infrastruktuur, on tekkinud mitmekülgne ettevõtlus, kõik talud ja majad asustatud ja korrastatud, maad on hooldatud ja aktiivses kasutuses. Küla väärtustab oma kultuurikandjaid ja elanike ühistegevust, kõigil on võimalused tegeleda kultuuri ja spordiga, olemas on mitmekülgsed matkarajad ja puhkevõimalused. Piirkonna külad on arvestatavad elupaigad.

10.1.1 Soovitud olukord • Sipas on jätkuvalt kättesaadav alus- ja algharidus • Sipa on säilinud ja jätkusuutlik külakeskus • Piirkonnas säilivad elujõuline hajaasustusealad • Valla info on kättesaadavus • Paraneb piirkonna maine ja identiteedi kujundamine • Piirkonnss on heas korras teedevõrk • Piirkonnas on vabaaja veetmise ja ürituste korraldamise paigad • Kestab ja hoogustub kohalik kultuuritegevus • Piirkonnas areneb ühistegevus • Piirkonnas on rohkem töökohti • Noored jäävad kohapeale elama • Sipas on noortekeskus

12 13

• Põllumajandus on arenev ja konkurentsivõimeline • Laieneb väiketootmise • Säilib roheline keskkond ja mõtteviis • Turism areneb • Päästeteenistus säilib piirkonnas (Laukna, Märjamaa) • Paraneb turvalisus • On kättesaadavad kaasaegsed kommunikatsioonilahendid

10.1.2 Mittesoovitud olukord  Õpetajad ei ela kohapeal  Kooli, lasteaia kadumine  Külakeskuse hääbumine  Projektide ebaõnnestumine  Loodust kahjustavad atraktsioonid  Teedevõrgu lagunemine  Ühistranspordi halvenemine  Elanikonna vähenemine  Mahajäätud hooned, hooldamata maastikud  Teenuste kadumine piirkonnast  Suurtööstus  Põllumaade kasutusest väljalangemine  Kõrgemate, kui 3 korruseliste majade ehitamine

10.2 Loodusvaldkond

MUUTUSVAJADUSED • Ratsakompleks (Meeritse maastikutakistussõidu rada) – loodussõbralikud liikumisvõimalused, loodusõpe, õpperajad • Kalade toomine Kasari jõkke • Korras ujumiskoht Sipas, veeatraktsioonid • Mahepõllumajandus, alternatiivsed keskkonnasäästlikud majandusharud • Võõrliikidest vabanemine – Sosnovski karuputk • Heakorrastatud küla • Jäätmemajanduse arenemine, teadlikkuse tõstmine • Veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine Sipas • Sõnniku- ja väetisemajanduse korda tegemine taludes ning ettevõtetes • Jäätmemajandus ja kanalistasioon suvilate piirkonnas - “Toome” suvemajade kompleks • Keskkonnasäästlik metsamajandus ja metsa kõrvalkasutus, vääriselupaikade säilitamine • Natura alade ja teiste poollooduslike alade ning pärandmaastike jätkuv ja laienev hooldamine ja eksponeerimine – Joona, Aleva, Jaagu-Veski, Jaagumardi, Mäe-

13 14

Meeritse, Paisuotsa puisniidud; Vinguti-Juurimaa puiskarjamaad; Kasari jõe niidud, luhad ja Sipa paekivist võlvsild • Sipa pargi hooldamine ja Sipa pargi taastamine ja eksponeerimine (mõisa tagune pärnaallee, kiviaiad, tiigid, kõrghaljastus, haljasalad) • Loodna mõisa rekonstrueerimine ja pargi korrastamine • Looduskaitseobjektide hooldamibne, eksponeerimine (Sipa pärn, Angasilla mägi, Vinguta küla paemurd, Kohatu kadastik, Mardi niinepuu • Eramaade- ning metsade märgistamine

10.3 Majandusvaldkond

MUUTUSVAJADUSED  Valla info kättesaadavuse paranemine (interneti levik küladesse, valla ajaleht võimalikult paljudele elanikele, valla ja külavanemate koostöö)  Pidev projektide koostamine  Põllumajanduse arendamine  Spetsialiseerumine  Mahepõllumajandus  Alternatiivsed tootmisharud  Alternatiivne loomakasvatus  Turismi arendamine  Ratsakompleks - Juurimaa maneez, Meeritse takistussõidu rada– ettevõte, töökohad  Korras ujumiskoht Sipas, veeatraktsioonid  Jahindus – kohalik jahiselts  Kalade toomine Kasari jõkke – kalastamise võimalused  Läbisõitjate ja puhkajate teenindamine  Sipa külamaja  Metsade majandamine, puidu töötlemine  Metsa kõrvalkasutus  Puukoore, teisejärgulise metsamaterjali, seemnete, pähklite, marjade, seente, ravimtaimede, vihtade, luudade, heina, juurikate, kändude varumine, jõulukuuskede, metsamarjade ja seente kasvatamine  Teenindus  Juuksur  Saun  Kaubandus  Ühistransport – logistika; Märjamaa – Koluvere maanteest kaugemal asuvate külade Kohatu, Männiku, Mõraste, Vilta ühistranspordi vajaduste selgitamine ja lahenduste leidmine  Koostöö vallavalitsusega – esindus valla tööorganites (töörühmad, komisjonid, volikogu)

14 15

10.4 Elu- ja sotsiaalvaldkond

MUUTUSVAJADUSED

15 16

 Hea hariduse kättesaadavus • Alus- ja alghariduse säilinine piirkonnas – Sipa Lasteaed-Algkool • Õpetajad elavad kohapeal • Soosida õpetajate asumist piirkonda • Keskuse säilimine • Mõisakompleks • Mõisakompleks on tõeline külakeskus, mis ühendab endas alus- ja alghariduse andmist, täiskasvanute täiendõpet, isetegevust, kultuuriüritusi. • Mõisas asub lasteaed-algkool, raamatukogu, IT punkt, noortekeskus, MTÜ’de tegevusruumid • Vallakontori säilimine Sipas • Avalik IT punkt on avatud aastaringselt (puhkuste perjood) • Sipa ürituste korraldamise ja vabaaja veetmise paigad • Mänguväljak sportimiseks ja mängimiseks pargis • Mänguväljak lasteaed-algkooli taga lastele • Laululava ja tantsuplats • Kiigeplats • Lehtla Sipa pargis tiigisaarel • Ratsakompleks – Juurimaa maneez, Meeritse takistussõidurada - spordikompleks, inva, koolitus • Noortekeskus Sipas • Noorte kaasamine külaellu • Tegevusruumid • Inventar • Juht • Sipa külamaja • Kohalik kultuuritegevus • Kultuuritöö aktivistide leidmine, • Aktiivsete inimeste tunnustamine • Laululava ja tantsuplats Sipa pargis • Mittetulundusühenduste tegevus • Seltside, seltsingute asutamine • Naisseltsi tegevuse arendamine • Ruumid – valla kontorihoone pargipoolse osa remont • Tegevustoetused • Projektide kirjutamine • Koosöö vallavalitsusega - esindus valla tööorganites (töörühmad, komisjonid, volikogu) • Koostöö teiste küladega, kaasalöömine külaliikumises – Märjamaa Valla Külade Ühendus, Raplamaa Külade Liit, • Sotsiaalhoolekande kättesaadavus • Säiliks turvalisus • Naabrivalvesüsteem • Heakorrastatud küla • Heakorratalgud

16 17

• Heakorrakonkursid • Lagunenud ja kasutuseta hoonete kasutuselevõtt või lammutamine • Külade ajaloo uurimine, ajalooliste ja külasid tutvustavate materjalide eksponeerimine, külakroonikate koostamine ja trükki andmine, külasid tutvustavate trükiste koostamine • Külades külapäevade korraldamine • Külades spordipäevade korraldamine • Ratsaspordivõistluse „Juurimaa cap” korraldamine Loodna külas • Piirkonna külade ühiste külapäevade korraldamine • Perearsti vastuvõtt Sipas säilib; võimaluste parandamine ja kaasajastamine • Päästeteenistus piirkonnas säilib (Laukna, Märjamaa)

10.5 Tehniline valdkond

MUUTUSVAJADUSED • Ratsakompleks – maneez – Juurimaa maneez, Meeritse takistusõidurada • Loodussõbralike atraktsioonide loomine • Vabaaja ja ürituste paigad Sipas • Laululava ja tantsuplats • Kiigeplats • Mängu- ja spordiväljakud • Lehtla Sipa pargis tiigisaarel • Kooskäimiskohad piirkonna teistes külades – Loodnal, Kohatus, Mõrastes • Noortekeskus Sipas • Sipa külamaja • Kommunikatsioonilahendid – • Püsiühenduse kättesaadavus kogu piirkonnas • IT punkt avatud aastaringselt • Mobiililevi parandamine • Telefoniside kvaliteedi tõstmine • Arenenud ja hooldatud teedevõrk • Teeäärte võsast puhastamine • Ühistransport • Logistiliselt inimeste vajadusi arvestav (jõudmaks teistele bussidele) ja ühendus vallakeskusega • Bussipeatuste korda tegemine, hooldamine, istepinkide paigaldamine • Viidamajandus • Külasildid • Talude viidad • Juhatavad viiad • Elektrivarustuse parandamine • Tänavavalgustuse laiendamine Sipas • Bussipeatusse viiv tee • Mänguväljakud

17 18

• Laululava ja tantsuplats • Liiklusohutus ja viidamajandus läbivatel riigi maanteedel (Märjamaa-Koluvere, Sipa- Varbola, Loodna-Teenuse) • Liikluskorraldus Sipa keskuse teedel • Veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine Sipa keskuses ja keskuse lähiümbruses • Sõnniku- ja väetisemajanduse kordategemine; puhastusseadmete ehitamine, kanalisatsioonikaevude rekonstrueerimine ja ehitamine hajaasustuses (talud, ettevõtted, suvilate kompleks “Toome”) • Mõraste külas jõe ületamiseks pukkade asendamine sillaga – Mõraste silla ehitamine • Kohatu silla rekonstrueerimine • Sipa rippsilla rekonstrueerimine

11. TEGEVUSKAVA JA EELARVE

Aeg Tegevus, Summa Vastutaja Allikad investeeringuobjekt Rahaline Mitterahaline Igal Piirkonna külade 6000 1000 Peeter Paunmaa Vallavalitsus aastal jaanituli Sipas Tiiu Veimann Omafinantseering Igal Aastavahetuse pidu 7000 1000 Anneli Looring Vallavalitsus aastal Sipa mõisas Peeter Paunmaa Omafinantseering Igal Heakorratalgud Sipa 500 1500 Peeter Paunmaa Omafinantseering aastal asulas ja Sipa Anneli Looring Vallavalitsus jõeäärses puhkekohas Igal Vaatamisväärsuste Sipa pärn Obj. valdajad Vallavalitsus 2000 aastal hooldamine ja Park 30000 Peeter Paunmaa Omafinantseering eksponeerimine Vallavalitsus Igal Kohatu-Männiku 5000 (iga 1000 Rain Kivastik Omafinantseering aastal külade külapäev 3’mas a) Vallavalitsus Igal Juurimaa cap Loodna 3000 Eve Raudnagel Omafinantseering aastal külas Fondid Vallavalitsus Igal Talvine spordipäev 12000 900 Peeter Paunmaa Vallavalitsus aastal Omafinantseering Fondid 2006 Juurimaa maneez 99500 Juurimaa talu Omafinantseering Fondid 2006 Mänguväljak Sipa 8000 2000 Peeter Paunmaa Vallavalitsus pargis (jätk) Omafinantseering 2006 Noortekeskuse 25000 Vallavalitsus Vallavalitsus käivitamine (juht) 2006 Piirkonna külade 800 Lii Ilumäe Omafinantseering külaseltsi asutamine 2006 Kohatu silla rek. 170000 Vallavalitsus Vallavalitsus

18 19

2006 Mõisa jääkeldri 4000 Vallavalitsus Vallavalitsus remont 2006 Bussipeatustessse 4000 Vallavalitsus Vallavalitsus pingid 2007 Meeritse takistusõidu Juurimaa talu Omafinantseering rada Fondid 2007 Sipa pargi rek. Vallavalitsus Vallavalitsus projekt Peeter Paunmaa Fondid 2007 Sipa asula veevärgi 3,6 mil. Vallavalitsus Fondid rek I etapp AS Matsalu Vallavalitsus Veevärk 2007 Lehtla Sipa pargis 30000 1500 Anneli Looring Vallavalitsus tiigisaarel Fondid Omafinantseering 2007 Sipa küla külapäev ja 10000 2000 Peeter Paunmaa Omafinantseering hariduselu aastapäev Katrin Einling Fondid Vallavalitsus 2007 Sipa külamaja 500000 Lii Ilumäe Fondid Omafinantseering 2007 Mõraste silla rek. Vallavalitsus Vallavalitsus Fondid 2007 Lauad ja toolid Sipa 18000 Peeter Paunmaa Fondid mõisa saali Katrin Einling Kaasfinantseerijad 2008 Mänguväljak Sipa Sipa Lasteaed- Vallavalitsus Lasteaed-Algkooli Algkool Fondid taga pargis 2008 Laululava ja 99000 3000 Peeter Paunmaa Fondid tantsuplats Sipas Omafinantseering Vallavalitsus 2008 Piirkonna külade Kõik Omafinantseering külapäev külavanemad Fondid Vallavalitsus 2008 Noortekeskuse 30000 Noortekeskuse Vallavalitsus sisustus ja juht Fondid kõrvalruumide remont

19 20

12. ARENGUKAVA TEOSTAMISE JÄLGIMINE, MUUTMINE JA UUENDAMINE

12.1 Arengukava jälgimine

Arengukava jälgimine toimub vähemalt üks kord aastas. Arengukava jälgimiseks toimuvad vestlused külaelanikega, koosolekud, küsitlused. Kogutud andmete alusel saab ülevaate arengukava elluviimisest ja eesmärkide saavutamisest. Toimunust teavitamine toimub vall (küla) kodulehel, vallalehes, külakoosolekutel. Arengukava jälgimist korraldavad piirkonna külade külavanemad või sädeinimesed. Arengukava jälgimine võib toimuda piirkonna küladel ühiselt ja igas külas eraldi.

12.2 Arengukava muutmune ja uuendamine

Arengukava ülevaatamine ja vajadusel muutmine toimub üks kord aastas korralisel külakoosolekul. Piirkonna külad viivad kord aastas läbi oma küla külakoosoleku, kus vaadatakse arengukava üle ja vajadusel tehakse muudatusettepanekud oma küla osas. Kord aastas toimub koosolek, kus osalevad piirkonna külade külavanemad või sädeinimesed. Koosolekul vaadatakse arengukava üle ja viiakse sisse piirkonna külade muudatusettepanekud. Arengukava uuendatakse:  seoses külakoosolekote otsustega  seoses seadusandluse muutumisega  seoses valla arengukava muutmisega  seoses arengukava tähtaja möödumisega .

20