COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Decisión De Ejecución (Ue) 2019/21 De La Comisión
9.1.2019 ES Diario Oficial de la Unión Europea L 7/367 DECISIÓN DE EJECUCIÓN (UE) 2019/21 DE LA COMISIÓN de 14 de diciembre de 2018 por la que se adopta la duodécima lista actualizada de lugares de importancia comunitaria de la región biogeográfica boreal [notificada con el número C(2018) 8533] LA COMISIÓN EUROPEA, Visto el Tratado de Funcionamiento de la Unión Europea, Vista la Directiva 92/43/CEE del Consejo, de 21 de mayo de 1992, relativa a la conservación de los hábitats naturales y de la fauna y flora silvestres (1), y en particular su artículo 4, apartado 2, párrafo tercero, Considerando lo siguiente: (1) La región biogeográfica boreal a que se refiere el artículo 1, letra c), inciso iii), de la Directiva 92/43/CEE incluye partes de los territorios, en la Unión, de Finlandia y Suecia, y los territorios, en la Unión, de Estonia, Letonia y Lituania, según se especifica en el mapa biogeográfico aprobado el 20 de abril de 2005 por el Comité creado en virtud del artículo 20 de la citada Directiva (el «Comité de Hábitats»). (2) La lista inicial de lugares de importancia comunitaria para la región biogeográfica boreal, a tenor de la Directiva 92/ 43/CEE, se adoptó mediante la Decisión 2005/101/CE de la Comisión (2). La última actualización de esa lista se realizó mediante la Decisión de Ejecución (UE) 2018/41 de la Comisión (3). (3) Los espacios incluidos en la lista de lugares de importancia comunitaria de la región biogeográfica boreal forman parte de la red Natura 2000, que es un elemento esencial para la protección de la biodiversidad en la Unión. -
Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)
View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triin Saarma SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISE MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI Magistritöö sotsiaalteaduse magistrikraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja: prof. Olev Raju Tartu 2015 Soovitan suunata kaitsmisele ................................................ (prof. Olev Raju) Kaitsmisele lubatud “ “................... 2015. a Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Kadri Ukrainski ....................................................................... (õppetooli juhataja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. .................................................. (Triin Saarma) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Riigi haldusterritoriaalne korraldus ja selle muutmine ............................................. 8 1.1. Töös kasutatavatest põhimõistetest .................................................................... 8 1.2. Kohaliku haldustasandi haldusterritoriaalse korralduse teoreetilised alused ... 16 2. Haldusterritoriaalse reformi tulemustest Eestis ....................................................... 30 2.1. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kujunemine ja kohalike omavalitsuste ühinemine Eestis ........................................................................................................ -
Uus Õppeaasta Toob Kaasa Mitmeid Muudatusi
Lääneranna valla ajaleht / Nr 20 / September 2019 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 19 / SEPTEMBER 2019 1 Lihula mõis Foto: Kristian Pikner Uus õppeaasta toob kaasa mitmeid muudatusi täna kahjuks ei ole seda puht füüsili- sus töötab selle nimel, et saada veel selt võimalik teha, mistõttu on Lääne- täiendavat rahastust nii olmebloki, ranna valla aktustel osalenud kas val- maadlussaali kui ka parkimisala ehi- lavanem või vallavalitsuse esindaja. tamiseks veel enne, kui pallisaali osa Vallavalitsuse ja vallavanema jaoks on valmib – kas see nii läheb, selgub lähi- kõik lapsed ja koolid olulised, mistõttu kuudel. Selge on see, et ainult valla ei maksa näha vallavanema aktusel eelarve abil me täna kõiki olemasole- Mikk Pikkmets puudumisest suhtumise väljendamist, vaid haridusvõrgu hooneid ja rajatisi Lääneranna vallavanem vaid tuleb mõista reaalsust, et mitmes renoveerida ning ajakohastada ei jõua. ugupeetud õpilased, lapsevane- kohas korraga olla ei ole võimalik. L mad, õpetajad ja Lääneranna Alanud õppeaastal avasime Lääne- Töökorralduslikud uuendused valla koolide pered – soovin teile ranna valla seitsmes koolis kuus esi- huvitegevuse valdkonnas kõigile head ja huvitavat õppeaastat! mest klassi, kokku alustas kooliteed Käesoleva õppeaasta jooksul soo- Loodan, et see saab olema teadmiste- 31 esimese klassi last. Mõned koolid vime võtta kasutusele huvitegevuse ja väljakutseterikas, aga ka põnev rõõmustavad, kui nende majas läheb korraldamiseks programmi Arno, mis ja meeldejääv. Lääneranna Valla- esimesse klassi 2–3 õpilast, kuid samas, lihtsustab nii kasutajate kui ka ringi- valitsus plaanib käesoleval aastal arvestades haridussüsteemi rahasta- juhtide ja treenerite ning raamatupi- viia haridusvaldkonnas sisse mõned mist oleksime pidanud sellise hulga damise tööd. Hetkel on olukord selline, muudatused, mille õnnestumine ja õpilastega avama vaid kolm esimest et iga kool ja asutus sõlmib eraldi lepin- rakendamise sujuvus sõltub paljuski klassi. -
1 Küsitluse Tulemused Seoses Planeeritava Lifti Ehitusega Kolmiku
Küsitluse tulemused seoses planeeritava lifti ehitusega Kolmiku tn lõppu Muraste Külaselts viis perioodil 8.-11.03.21 läbi küsitluse Muraste küla elanikele seoses planeeritava lifti ehitusega Kolmiku tn lõppu. Küsitlusele vastas 275 inimest. Vastajatest 88% olid Muraste küla elanikud ja 12% olid märkinud elukohaks muu piirkonna Harku vallas (Suurupi, Tabasalu, Meriküla, Liikva, Ilmandu). Vastajatest kõige aktiivsemad olid Kolmiku ja Kolmikkaare tn piirkonna elanikud, kust vastajaid oli 105. Lepalaane ja Pangapealse tn piirkonnast laekus 36 vastust ja kõige vähem vastuseid (11) laekus Hindreku elurajoonist ja nn vana Muraste piirkonnast. Ülejäänud jagunesid: Lee tee ja endiste suvilarajoonide piirkond 32, Muraste mõisa piirkond 34, Tüve tn piirkond 23, muud piirkonnad 32 vastust. Vastajad pidasid oluliseks allapääsu taastamist Kolmiku tänava lõpus. Toodi välja, et ei soovita kindlasti turismiatraktsiooni või liftitaolist ehitist, mis tõstab külastajate arvu võrreldes kohalikele suunatud trepi lahendusega. Küsitlusele vastanud Muraste küla elanikest 67% pooldavad allapääsuna kohalikele elanikele suunatud trepi lahendust ja 29% pooldavad liftiga hoone lahendust ja 4% ei poolda allapääsu Kolmiku tn lõppu. Muraste piirkonna eelistus 4% 29% Ei poolda allapääsu Kolmiku tn lõppu Trepp Linnupesa/lift 67% Elanikud, keda puudutab liftiga kaasnevate mõjude talumine suureneva liikluskoormuse ja lärmi osas, lifti lahendust ei soovi. Seega kokku lausa 81% Kolmiku tn ja Kolmikkaare tn elanikest soovib näha lahendusena treppi või ei soovi üldse allapääsu -
Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)
Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 79 of which: rural municipalities 64 cities 15 Settlements 4701 of which: cities 47 cities without municipal 37 status towns 12 small towns 188 villages 4454 Changes as of 12 Nov 2018 Pursuant to Regulations No. 44 of the Minister of Public Administration (RT I, 09.11.2018): In Võru county in Setomaa rural municipality changed the division line in Toomasmäe village (old code 8300). Käre village is reinstated (code 3898 ). Toomasmäe village is assigned the new code 8301 . The classification characteristics are 87 732 8. Changes as of 09 Apr 2018: Pursuant to Regulations No. 19 of the Minister of Public Administration (RT I, 06.04.2018): In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line between Keskvere village, Kurevere village and Tammiku village. Following changes are made: Keskvere village (old code 2984) is assigned the new code 2977, Kurevere village (old code 3660) is assigned the new code 3665 , Tammiku village (old code 8111) is assigned the new code 8106. The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line in Rehemäe village (old code 6905). Kuke village is reinstated (code 3551 ). Rehemäe village is assigned the new code 6904 . The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne-Viru county in Kadrina rural municipality changed the division line between Leikude village and Vaiatu village. -
Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23 -
Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESMÄRK Käesoleva uurimistöö ajendiks on uue Uuurimistöö eesmärgiks on uurida Üldplaneeringu ühe eesmärgina Järva valla üldplaneeringu koostamine. kunagiste kolhoosialade (sh on sõnastatud: „Soodustatakse kortermajade) olukorda ning jõuda alakasutatud ja kasutusest välja selgusele, mida selliste aladega ja langenud maa-alade ja hoonete hoonetega ette võtta - kas õigem on kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik lammutada või leida uus väljund. otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil“. 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.1. KÜSIMUSED Millised tühjaks jäänud Kus on suure Millistes majades, Kuidas parandada Kuidas saab hooned sõltuvalt oma tõenäosusega mõistlik millises elukeskkonnas asulate avalikku ruumi? olemasolevaid ehitisi ära asukohast võiksid leida kasutusest välja jäänud tahavad inimesed elada kasutada? uuesti kasutust? ehitised lammutada? ja töötada, kuidas seda saavutada ja kes võiksid olla uued maa-asulate elanikud? 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.2. LÄHTEANDMED Järva vald Statistikaamet Maa-amet Eesti väikeasulate Järva Valla- Eesti inimarengu Üleriigiline uuring valitsuse ja aruanne 2019/20 planeering Eesti (Hendrikson selle hallatavate (SA Eesti 2030+ & Ko, Tallinna asutuste Koostöö Kogu: Ülikool, optimaalse 2020) Rahandus- piirkondliku ministeerium: struktuuri 2019) kujundamine (Järva vald: 2019) JÄRVA VALD Allikas: Järvamaa -
Häädemeeste Valla Haridusvaldkonna Arengukava
HÄÄDEMEESTE VALLA HARIDUSVALDKONNA ARENGUKAVA Detsember 2018 0 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 2 1 OLUKORRA ÜLEVAADE ................................................................................... 3 1.1 HÄÄDEMEESTE VALLA RUUMILINE MUSTER ........................................................ 3 1.2 RAHVASTIK .................................................................................................... 4 1.3 HÄÄDEMEESTE VALLA HARIDUSVÕRK .............................................................. 11 1.3.1 Alusharidus ......................................................................................... 12 1.3.2 Üldharidus ........................................................................................... 14 1.3.3 Huviharidus- ja huvitegevus ................................................................ 20 1.4 HARIDUSASUTUSTE MAJANDAMINE ................................................................. 20 1.5 KITSASKOHAD .............................................................................................. 23 1.6 ÜMBERKORRALDUSTE VÕIMALIKUD MÕJUD ...................................................... 24 2 STRATEEGIA ................................................................................................... 27 2.1 VISIOON 2030 .............................................................................................. 28 2.2 LÄBIVAD PÕHIMÕTTED .................................................................................. -
Aastani 2020
Raikküla valla ARENGUKAVA aastani 2020 2011 Sisukord 1. SISSEJUHATUS 2. ÜLDVALDKONNAD 2.1. Ajaloolised ja geograafilised tingimused 2.1.1. Üldiseloomustus 2.1.2. Rahvastik 2.1.3. Loodus 2.2. Ettevõtlus, tööhõive ja muinsuskaitse 2.2.1. Ülevaade 2.2.2. Puhkemajandus ja turism 2.2.3. Metsamajandus 2.2.4. Muinsuskaitse 2.2.5. Arengustrateegia ettevõtluse alal 2.3. Kohaliku omavalitsuse juhtimine ja haldamine 2.3.1. Kohaliku omavalitsuse toimimine 2.3.2. Hallatavad asutused 2.3.3. Vallavara 2.3.4. Valla eelarve 2.3.5. Vallaplaneerimine 2.3.6. Arengustrateegia KOV toimimise alal 3. VISIOON 4. TEEMAVALDKONNAD 4.1. Haridus 4.1.1. Ülevaade 4.1.2. Ajaloost 4.1.3. Õpilased 4.1.4. Arengustrateegia hariduse alal 4.2. Tervishoid 4.2.1. Ülevaade 4.2.2. Arengustrateegia tervishoiu alal 4.3. Sotsiaalhoolekanne 4.3.1. Ülevaade 4.3.2. Arengustrateegia sotsiaalhoolekande alal 4.4. Turvalisus 4.4.1. Ülevaade 4.4.2. Arengustrateegia turvalisise alal 4.5. Kultuur 4.5.1. Raamatukogud 4.5.2. Arengustrateegia raamatukogudes 4.5.3. Kultuuritöö 4.5.4. Arengustrateegia kultuuritöö alal 4.6. Noorsootöö 4.6.1 Ülevaade 4.6.2. arengustrateegia noorsootöö alal 4.7. Sport 4.7.1. Ülevaade 4.7.2. Arengustrateegia sorditegevuse alal 4.8. Majandus 4.8.1. Teed ja transport 4.8.2. Arengustrateegia teede ja transpordi alal 4.8.3. Side 4.8.4. Arengustrateegia side alal 4.8.5. Elamumajandus 4.8.6. Arengustrateegia elamumajanduse alal 4.8.7. Keskkond 4.8.8. Arengustrateegia keskkonnakaitse alal 5. ARENGUKAVA VASTUVÕTMINE, MUUTMINE JA AVALIKUSTAMINE 6. -
14. Jaanuar Oli Taliharjapäev Põlvamaal Jagati Kultuuri-, Spordi- Ja Terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG Preemiaid Ka Kanepi Valda Igas Külas“ Koordinaator
Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht JAANUAR 2020 NR 1 (146) 14. jaanuar oli taliharjapäev Põlvamaal jagati kultuuri-, spordi- ja terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG preemiaid ka Kanepi valda igas külas“ koordinaator. korraldas esmakordselt Põlvas Eesti Johanson, kelle meelisharrastus Elutööpreemia kultuuris pälvis karikavõistlused batuudihüpetes ja on tõukerattasport. Põlvamaa Ene Mähar ning spordis Enno Toss. topelt trampetihüpetes ning esines spordi sõber on Maratonsport OÜ Aasta tegija kultuuris on edukalt rahvusvahelisel võistlusel (juhataja Hillar Zahkna). Triinu Laan Moostes toimunud FINCUP 2019. Tunnustuse võttis Põlvamaa terviseedendaja on Eesti Filharmoonia kammerkoori vastu klubi eestvedaja Karin Joala. orienteerumisklubi Põlva Kobras, muusikalise lavastuse „Suidsu- Aasta meessportlane on käsipallur sannasümfoonia“ paigapealse projekti- Henri Sillaste, naissportlane aasta tervisesõbralikum organi- juhtimise ja „Suidsusannapääva“ orienteeruja Annika Rihma, aasta satsioon Mooste mõisakool. projekti eestvedamise eest. meesseenior orienteeruja Tõnu Aasta tervisetegusid oli kaks – Põlva Aasta tegija spordis Martin Luts, Põlvamaa aasta tegija spordis on Nurm, naisseenior orienteeruja kooli esimesed olümpiamängud Kanepi Streetball korraldaja. Martin Luts kogukonna aktiivse Saima Värton, aasta noormees ning Lootospargi staadioni reno- käimalükkamise, oskusliku vaba- spordis käsipallur Alfred Timmo, veerimine. Põlvamaa kultuuripärliks kuulutati 2019. aasta on lennanud linnu- tahtlike meeskonna kaasamise aasta spordineiu -
Rail Baltica Asustusstruktuuri Uuring
Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border (No. RBR 2018/28) Rail Baltica asustusstruktuuri uuring Asustusstruktuuri alusuuringu kordus Pärnumaal Asustusstruktuuri uuring Pärnumaa Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border Rail Baltica asustusstruktuuri uuring Asustusstruktuuri alusuuringu kordus Pärnumaal Dokumendi versioonid: Versioon Kuupäev Staatus Koostanud Kontrollinud Heaks kiitnud Vastu võtnud Välja Jaan Urb / Marko 001 26/03/2020 saadetud Lauri Välja Jaan Urb / Marko 002 12/04/2020 saadetud Lauri The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. Märts 2021 Asustusstruktuuri uuring Pärnumaa Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 1 1 LÄHTEALUSED .................................................................................................. 2 1.1 Uuringuala ........................................................................................................ 2 1.2 Metoodika ......................................................................................................... 4 2 ASUSTUSSTRUKTUURI OLEMUS JA KAITSE ................................................. 8 3 ASUSTUSSTRUKTUURI KOMPONENDID ...................................................... 10 3.1 Elukohtade paiknemine ................................................................................ -
17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf
NR 17 31. DETSEMBER 2019 Soovime kõigile oma lugejatele rõõmurohket aastavahetust ning kõikide soovide täitumist uuel aastal! Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: 4. Võttis vastu Rõuge valla 2019. aasta teise 1. Andis loa Luutsniku külas Pääste katastri- lisaeelarve. üksuse (katastritunnus nr 69801:001:0380, 5. Lubas vallavalitsusel võtta eelarveaastateks üldpind 8400 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa 2020–2022 rahalisi kohustusi Rõuge 100%) tasuta võõrandamiseks Luutsniku rahvamaja rekonstrueerimiseks kuni 2 000 Pääste Ennetuskeskus MTÜ-le. MTÜ 000 eurot laenutähtajaga kuni 10 aastat. soovib kinnistul asuva majandushoone Rekonstrueerimistööde käigus hoone rekonstrueerida ning juurde ehitada uue olemasolevat maapinna planeerimislahendust depoohoone. oluliselt ei muudeta. Hoonet püütakse muuta 2. Andis loa Taudsa külas Vanatare kinnistust (katastritunnus nr 69701:005:0023, üldpind kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning seda võimalikult väikeste ümber- Rõuge vallale kuuluva ½ kaasomandi osa projekteerimistöödega. võõrandamiseks Krista Kütile hinnaga 1000 6. Nimetas Varstu Kooli hoolekogusse volikogu eurot. liikme volituste kehtivuse ajaks Rõuge 3. Võttis vastu Rõuge valla eelarvest Vallavolikogu esindajaks Kadri Giannakaina eraüldhariduskooli pidajale tegevuskulude Laube. katmiseks toetuse andmise tingimused ja Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. Rõuge vallavolikogu 2019. aasta viimane istung Mõniste rahvamajas. Foto: Kadri Laube korra. jaanuaril. 2019 oli suuna sättimise aasta on selles analüüsis ettepanekuid, millega tasub Raamatukogud on tähtsad, nende olulisust Haanjamaa Sport. Selle algne idee pärineb edasi minna ja realiseerida, kuid on ka täiesti saime kõik hinnata aasta lõpus toimunud ühinemiseelsest ajast, kuid nüüd oleme ulme valdkonda kuuluvaid soovitusi. Mõned rahvaküsitlusel, pannes kirja just oma mõtted jõudnud selle teostada ja valinud juhiks teemad, millega ei ole mõistlik kaasa minna, sellest, kuidas raamatukogud võiksid töötada.