DOCSLIB.ORG

Uus Õppeaasta Toob Kaasa Mitmeid Muudatusi

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Uus Õppeaasta Toob Kaasa Mitmeid Muudatusi Lääneranna valla ajaleht / Nr 20 / September 2019 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 19 / SEPTEMBER 2019 1 Lihula mõis Foto: Kristian Pikner Uus õppeaasta toob kaasa mitmeid muudatusi täna kahjuks ei ole seda puht füüsili- sus töötab selle nimel, et saada veel selt võimalik teha, mistõttu on Lääne- täiendavat rahastust nii olmebloki, ranna valla aktustel osalenud kas val- maadlussaali kui ka parkimisala ehi- lavanem või vallavalitsuse esindaja. tamiseks veel enne, kui pallisaali osa Vallavalitsuse ja vallavanema jaoks on valmib – kas see nii läheb, selgub lähi- kõik lapsed ja koolid olulised, mistõttu kuudel. Selge on see, et ainult valla ei maksa näha vallavanema aktusel eelarve abil me täna kõiki olemasole- Mikk Pikkmets puudumisest suhtumise väljendamist, vaid haridusvõrgu hooneid ja rajatisi Lääneranna vallavanem vaid tuleb mõista reaalsust, et mitmes renoveerida ning ajakohastada ei jõua. ugupeetud õpilased, lapsevane- kohas korraga olla ei ole võimalik. L mad, õpetajad ja Lääneranna Alanud õppeaastal avasime Lääne- Töökorralduslikud uuendused valla koolide pered – soovin teile ranna valla seitsmes koolis kuus esi- huvitegevuse valdkonnas kõigile head ja huvitavat õppeaastat! mest klassi, kokku alustas kooliteed Käesoleva õppeaasta jooksul soo- Loodan, et see saab olema teadmiste- 31 esimese klassi last. Mõned koolid vime võtta kasutusele huvitegevuse ja väljakutseterikas, aga ka põnev rõõmustavad, kui nende majas läheb korraldamiseks programmi Arno, mis ja meeldejääv. Lääneranna Valla- esimesse klassi 2–3 õpilast, kuid samas, lihtsustab nii kasutajate kui ka ringi- valitsus plaanib käesoleval aastal arvestades haridussüsteemi rahasta- juhtide ja treenerite ning raamatupi- viia haridusvaldkonnas sisse mõned mist oleksime pidanud sellise hulga damise tööd. Hetkel on olukord selline, muudatused, mille õnnestumine ja õpilastega avama vaid kolm esimest et iga kool ja asutus sõlmib eraldi lepin- rakendamise sujuvus sõltub paljuski klassi. Siin on väga selge mõtlemise guid nii ringijuhtide kui ka treeneri- teist, head õpetajad ja lapsevanemad. koht nii volikogu liikmetele, lapse- tega. Viimased peavad seetõttu edas- Teil on nendes muudatustes kandev vanematele kui ka kõigile maksu- tama erinevaid töötabeleid ja pidama roll. maksjatele. eraldi arvestust iga ringi/trenni kohta ning omakorda edastama kõik vajali- Iga kool ja õpilane on oluline Spordihoone renoveerimine kud andmed vallavalitsusele, kes oma- Käesoleva aasta 1. september oli puudutab paljusid korda tegeleb nii palkade arvestamise pühapäev ning tarkusepäeval toi- kui ka eelarve planeerimisega. Inter- Suurimad töökorralduslikud muuda- musid avaaktused kokku viies Lääne- netipõhine haridusteenuse haldamise tused ootavad käesoleval aastal ees ranna valla koolis ja seda enamjaolt süsteem ARNO võimaldaks aga vähen- Lihula Gümnaasiumi kooliperet, sest tunniste vahedega. 2. septembril dada bürokraatiat, lihtsustada raama- üsna pea alustatakse spordihoone pidasid avaaktust kaks üldharidus- tupidamist ning tagaks valdkonna eest renoveerimisega, mistõttu tuleb just ning üks huvikool. Kui enne valdade vastutavate ametnike ligipääsu vaja- õpetajatel ja juhtkonnal olla erili- ühinemist jõudis vallavanem kõikidele likule infole. ARNO süsteemi kasu- selt nutikas, et mõelda välja lahen- avaaktustele, kuna neid oli kuni 3, siis tuselevõtt ei hõlbusta ainult amet- dused kehalise kasvatuse tundide nike ja allasutuste/ringijuhtide tööd, toimumiseks. Ka kõik need Lääne- vaid loob lastevanematele võimaluse ranna valla sportlased, kes kasutasid omada ülevaadet sellest, mida nende hoonet peale kooliaega, peavad olema lapsed trennis/ringis õpivad, kui kor- Lääneranna Vallavolikogu sei- loovad, et leida lahendus ja võimalus rapäraselt nad neid külastavad, ning trenni tegemiseks. Vallale kuuluvad sukoht Eesti Leegioni Sõprade lihtsustab lepingute sõlmimist ja liik- spordisaalid Lõpel, Kõmsil, Koongas, Klubi taotlusele metasude maksmist. Vatlas, Varblas ja Virtsus. Vallavalit- LK 3 suse poolt saame olla abiks ruumide Lisaks ARNO süsteemi kasu- leidmisel ning läbirääkimiste pidami- tuselevõtule ühtlustame käesoleva Uuel õppeaastal uue hooga sel. õppeaasta jooksul ka ringijuhtide töötasud, mis varasemates valdades LK 10 Nagu eelnevalt mainitud, sõlmiti koo- erinesid märkimisväärselt. Huvite- liaasta alguses leping Lihula Gümnaa- gevuse süsteemi ühtne korraldamine siumi spordihoone renoveerimiseks. Väikesed unistused viivad ja tasude ühtlustamine on ühinemis- Jah, esimeses etapis küll ainult pal- suurte tegudeni lepinguga ettenähtud tegevused, mil- limängusaali osas, kuid selle järgi on LK 12 lede sujuv rakendamine ja elluviimine ka kõige suurem vajadus. Vallavalit- sõltub meie kõigi koostööst. UUDISED INTERNETIS ajaleht.laaneranna.ee 2 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 20 / SEPTEMBER 2019 VALITSUS Tugispetsialistide kättesaadavus kõikidele lepinguid ning töötasude määrasid – jällegi soovime vähen- dada bürokraatiat ning lihtsustada nii töötaja kui ka asu- lastele tuste tööd. Käesolevast õppeaastast oleme loonud kohad tugispetsia- Alanud õppeaasta jooksul soovime koostöös kõigi haridus- listidele vallavalitsuse struktuuri ning oleme esimesed asutustega koostada Lääneranna valla haridusvõrgu spetsialistid ümber vormistanud. Eesmärk on tagada tugi- arengukava. Selle koostamisel tuleb läbi arutada ja kokku spetsialistide (logopeed, sotsiaalpedagoog, psühholoog) leppida, kuidas lähima kümne/viieteistkümne aasta jooksul kättesaadavus kõikidele lastele ning tagada spetsialistidele haridusasutuste võrk kohaneb laste arvuga ning millised ühtlasem töökoormus ja kõrgem töötasu. hooned ja rajatised vajavad uuendamist ja kohandamist. Varasemalt olid tugispetsialistide koormused jagatud Hoidkem positiivset meelt ja olgem avatud muutustele! mitme asutuse vahel, mis tähendas mitmeid erinevaid Lääneranna Vallavolikogu lühiuudised Merike Ehasalu Lääneranna Vallavalitsuse sekretär-registripidaja 19. septembril 2019 toimus Lääneranna Vallavolikogu asuva kinnistu registriosa numbriga 2878232 kinnis- kahekümne neljas istung, kus osales 20 ning puudus 1 val- asja koosseisus olev katastriüksus aadressiga Oja tn 8a, lavolikogu liiget. Päevakorras oli 5 punkti. Vastu võeti 5 katastritunnusega 43001:001:0339. otsust. » Otsustati võtta vastu ja suunata avalikule väljapa- » Otsustati mitte nõustuda Eesti Leegioni Sõprade Klubi nekule Mereäärse küla Ootuse kinnistu detailplanee- poolt esitatud taotlusega mälestuskivi mälestuskivi pai- ring vastavalt Klotoid OÜ tööle nr 110419 “Ootuse kin- galdamisega Lihula kalmistule (otsuse terviktekst lk 3). nistu detailplaneering” » Otsustati tunnistada peremehetuks Rauksi külas asuv » Otsustati tunnistada osaliselt kehtetuks Varbla Vallavo- elamu ehitisregistri koodiga 121282943 ja tehti üles- likogu 29.04.2004. a otsusega nr 24 kehtestatud Kuusiku andeks Lääneranna Vallavalitsusele võtta ehitis oma maaüksuse detailplaneering Sinilille (katastritun- valdusse ja kanda käesoleva otsuse alusel riiklikusse nus 86301:001:0497) ja Nurmenuku (katastritunnus ehitisregistrisse ehitise omanikuna Lääneranna vald. 86301:001:0496) kinnistu osas. » Otsustati võõrandada Aktsiaseltsile Matsalu Veevärk Järgmine Lääneranna Vallavolikogu koosolek toimub 17. Lihula linnas asuv kinnisasi Mäe tn 7, kinnistu regist- oktoobril kell 14.00 Lihula Kultuurimaja peegelsaalis. riosa nr 12919250, katastritunnus 43001:001:0146 ja omandada Aktsiaseltsilt Matsalu Veevärk Lihula linnas Lääneranna Vallavalitsuse lühiuudised Lea Heinsoo Lääneranna valla sekretär-registripidaja Perioodil 15. august – 15. september 2019 toimus viis » Arutati ja võeti seisukoht Kinnika maaüksuse jagamise Lääneranna Vallavalitsuse istungit. Lisaks toimingutele võimalikkuse kohta ning Tuudi külas asuva maaüksuse nagu sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste, hoolekan- munitsipaalomandisse võtmise kohta. deasutuses hooldamise määramise, abivahendi soetamise, Kinnitati eluruumi kohanduse saajate nimekiri. koduteenuse osutamise, maaüksuste sihtotstarvete ja » projekteerimistingimuste määramisele, projekteerimis- » Seoses tööjuubelitega avaldati tänu ja tunnustati ning tingimuste andmisest keeldumisele, koha-aadresside kor- anti Lääneranna Vallavalitsuse tänukiri alljärgnevatele rastamisele, ehitus-, kasutuslubade väljastamisele, puur- Lihula Gümnaasiumi töötajatele: Raili Linn, Astrid kaevude asukohtade kooskõlastamisele, hajaasustuse Paulus, Tiia Lehiste, Kaire Pärnpuu, Liina Vaimla, Elve programmi toetuste kasutamise aruannete heakskiit- Sikk. misele, huvitegevuse toetuseks raha eraldamisele, kor- raldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest erandkorras » Tunnistati edukaks riigihange “Ratastraktori 26-30 vabastamisele ning korraldatud jäätmeveoga mitteliitu- kW täisteenusrent”, eesmärgiga võtta kasutusrendile nuks lugemise taotluse rahuldamata jätmisele otsustati kommunaalmajanduse ülesannete täitmiseks väike- järgmist: traktor tähtajaga 5 aastat. Hanke edukaks pakkumuseks tunnistati OÜ Baltic Agro Machinery pakkumus. Anti » Kuulati ettevalmistatud korralduse eelnõud “Lääne- nõustumus eduka pakkujaga hankelepingu sõlmimiseks ranna valla eelarvest mittetulundusühingute toeta- peale kümnepäevase ooteaja möödumist. mine”. Otsustati korraldust mitte vastu võtta. » Tunnistati edukaks lihthankemenetlusega riigihange » Anti luba 30. augustil Anni pubi terrassil Virtsu ale- “Lihula Gümnaasiumi spordihoone I etapp. Omani- vikus toimuvale avalikule üritusele Sadama Rock, 27. kujärelevalve teenus”. Hanke edukaks pakkumuseks septembril Lääneranna valla territooriumil toimuvale tunnistati AS Infragate pakkumus. Anti nõustumus sõjalis-sportlikule patrullvõistlusele “Sügistorm
Load more

Recommended publications
  • Lihula Valla Arengukava Aastateks 2011-2020
    Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28. aprilli 2011 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 25. oktoobri 2012 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 30. oktoobri 2014 määrusega nr 24 LIHULA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2011-2020 1. SISSEJUHATUS Lihula valla arengukava on terviklik üldine valla tegevusjuhis, mis määratleb vallavolikogu, -valitsuse ja - asutuste tegevuse eesmärgid, samuti seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud pika- ja lühemaajalised tegevused ning nende üldise pingerea. Kava ülesandeks ei ole valla igapäeva jooksvate ülesannete ja kohustuste üles loetlemine. Arengukava on dokument, mis kujutab endast ühiskondliku kokkulepet valla kui keerulise ja eripalgelise, oma elanikkonda esindava ja teenindava, organisatsiooni töö juhtimiseks ja ühtlustamiseks, jõupingutuste koondamiseks ja olemasolevate vahendite kasutamise tõhususe tõstmiseks. Arengukava annab kõigile asjast huvitatutele teavet valla eesmärkide, eelistuste, vallavõimu ning valla allasutuste poolt ettevõetavatest tegevustest ning võimaldades sellega neil paremini kavandada ja korraldada oma tegevust ning langetada otsuseid. Arengukava eesmärgiks on ka hinnata üldisemalt valla hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, ühtlasi tuues välja peamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused. Arengukava ei ole kunagi lõplik. Vastavalt inimühiskonnas, loodus-, ja majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele tuleb teda pidevalt kohendada ja täiendada. Arengukava on vallavolikogu, -valitsuse ja teiste vallaasutuste tegevuse kohustuslikuks aluseks. Arengukavast
    [Show full text]
  • Lihula Valla Terviseprofiil
    Lisa 1 Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 24 Lihula valla terviseprofiil 2010 1 Sisukord Sisukord 1. Üldandmed ...................................................................................................................................... 3 1.1. Lihula valla asend, pindala, haldusjaotus .......................................................................... 3 1.2. Rahvastik ........................................................................................................................... 3 1.3. Lihula valla loomulik iive .................................................................................................. 7 1.4. Lihula valla eelarve ............................................................................................................ 7 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ...................................................................................... 9 2.1. Tööturu olukord ja toimetulek ........................................................................................... 9 2.2. Tööpuudus, igapäevane tööalane ränne ............................................................................. 9 2.3. Sotsiaalhoolekanne ......................................................................................................... 10 2.4. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv ................................................................................ 12 3. Kogukonna tegevused ja kaasamine ............................................................................................
    [Show full text]
  • ~Jilsh JOURN Russian Philat4y
    'Ine ~JilSH JOURN Russian Philat4Y No. 57 November, 1980 ......................... .• •. .• .• .• .• .• . " ....- ~ ......... •. ..• .. •.. •................ • • • • • . • •• • •• • •• • •• •• • • •• • •• • •• • •• -~~-:111111'111■ ,• ..... •:. •,••·.· ........... ·.· ··.·. ·.• ... ..... .. .... ... .. .. .. .. .. .. ··-·-·········..• ..• •. .•.. · ..........•. ..• •. .. .... ..... ... •,.•. .•.· • • • • •. • . • . •.. • ..• .... • • • . •. Published by the British Society of Russian Philately London THE BRITISH JOURNAL OF RUSSIAN PHILATELY THE JOURNAL OF THE BRITISH SOCIETY OF RUSSIAN PlilLATELY (Founded 1936) Edited by I. L. G. Baillie The Grange, Thornbury Road, Thornbury, Bristol BS12 UB, UK No. 51, November, 1980 Page 3 Editorial 3 310th Anniv. of Smolensk Postal Service Yu. Anisimov (trans. Dr. T. T. Rutkowska) 3 Estonian mail routes (Russian period) A. Saardson 16 St. Petersburg-postmark of 1757 H. von Hofman 16 Address tickets-Moscow and St. Petersburg Dr. T. T. Rutkowska 17 Aus Russland-Addendum 3 A. Spaeckaart and I. L. G. Baillie 19 Finland: 20 pen. forgery B. Pritt 19 Used abroad: Katta Kurgan (status) J. Moyes 21 Used abroad: Jaffa and Dalny H. von Hofman 21 Finland: Railway postmarks R. P. Knighton 21 Tsarskoe Selo: railway postmarks J. Lloyd 22 Philatelic societies in Russia A. Vigiliev (trans. Dr. T. T. Rutkowska) 22 'Sdano' cancellations W. Frauenlob and E. G. Peel 23 Ship and river boat cancellations J. G. Moyes and H. von Hofman 24 Registered mail-Addendum 4 W. Frauenlob, J. Lloyd, B. Pritt, N. C. Warr 27 Machine cancellations-Addendum J. Lloyd, N. C. Warr and I. L. G. Baillie 29 Imperial issues-varieties W. Frauenlob 29 Moscow censorship-World War l N. C. Warr 32 Ustsysolsk District 1918 Soviet Zemstvo I. Fedorashko (trans. L. A. Kolot, G. D. Buckley) 35 Ditto-additional notes R. L. Joseph 36 Deniken issue-essays? M. Rayhack 37 The 'Polar Bears'-a footnote /.
    [Show full text]
  • Mälestiste Restaureerimine. Enne Ja Pärast 2005-2011
    Mälestiste restaureerimine • Enne ja pärast • 2005–2011 ja • Enne pärast restaureerimine Mälestiste Enne ja pärast 2005–2011 Mälestiste restaureerimine Enne ja pärast 2005–2011 Mälestiste restaureerimine Enne ja pärast 2005–2011 Muinsuskaitseamet 2011 K o o s t a n u d Britta Lainevool ja Ülo Puustak T o i m e t a j a Meeli Hunt K u j u n d u s j a t e o s t u s AS Vaba Maa F o t o d Muinsuskaitseamet, Jaan Vali, Puurmani vallavalitsus, Tõnu Parmakson E s i k a a n e l Kihelkonna kiriku vana kellatorn pärast ja tagakaanel enne restaureerimist A u t o r i õ i g u s Muinsuskaitseamet, 2011 www.muinas.ee Kõik õigused kaitstud. All rights reserved. ISBN 978-9985-9896-5-4 Trükkinud AS Vaba Maa Printed in Estonia EESSÕNA Eessõna Eesti riik on 2011. aastaks kultuuriväärtustena erilise tähelepanu alla võtnud ehk mälestiseks tunnistanud 27 854 objekti. Pooled neist on erinevad esemed, maalid ja ehitiste detailid, ligikaudu viiendiku mälestistest moodustavad mitmesugused ehitised. Just ehitised, mille puhul saame kõneleda nende ajaloolisest ja kultuurilisest väärtusest, jäävad avalikkusele enim silma. Kahjuks on ehitised aga kõige enam haavatavamad kultuuripärandi objektid, sest neid mõjutavad ilmastik ja keskkonnamuutused ning sageli jäävad nad ette arendusprojektidele. Eelpool nimetatu on ka põhjuseks, miks muinsuskaitsest kõneledes on valdavalt teemaks ajaloolised hooned. Muinsuskaitseamet on Eesti taasiseseisvumise järgsel perioodil panustanud märkimisväärselt suure summa kultuuriväärtuslike hoonete restaureerimisse, kuid ikka tundub see olevat piisake meres. Selleks, et oleks võimalik selgemini teadvustada ja kaardistada muinsuskaitse objektideks olevate ehitiste olukorra parandamiseks tehtut ja esitleda parimaid näited, ongi koostatud käesolev raamat.
    [Show full text]
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007
    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
    [Show full text]
  • MEIE KOOL 165 Palju Õnne!
    METSKÜLA KOOLI LEHT Nr 81 AJALOO - ERI Aprill 2018 MEIE KOOL 165 Palju õnne! Ühel peaaegu kevadisel päeval läksime otsima ammuse koolimaja jälgi. Leidsime kunagise koolihoone asukoha ning uurisime selle ümbrust. Meie retke teejuhiks oli Metsküla kooli vilistlane ja suur sportlane, iga- aastase kooli parima sportlase preemia annetaja Arvo Asu. 2 Metsküla kooli leht 2018 Kuidas ma läksin kooli 100 aastat tagasi Aliide Asu (sündinud 1906. aastal) meenutab: Oma kooliteed Saastna Algkoolis alustasin l917. aastal II klassist. I klassis käisin Metsküla Tammiku koolimajas, mis asus Kooli Kivimäel, praeguse Kooli talu juures. See luteri usu kool suleti 1917. aastal ja ühendati vene õigeusu kooliga. 1934. aastal lammutati see koolimaja ära ja sellest ehitati praegune rahvamaja. Kahe erineva usuga kooli ühinemine tekitas tihti usutülisidki. Meelde on jäänud, et talupoegade lapsed olid kehvemalt riides kui mõisateenijate lapsed. Saastna Algkool oli algul 3klassiline ja sai hiljem 4klassiliseks. Olin esimene lend, kes lõpetas IV klassi. I klassis õpiti usuõpetust, eesti keelt, laulmist, matemaatikat ja ilukirja. II, III ja IV klassis olid igal aastal uued programmid, sest Vene tsaar kukutati troonilt ja tunniplaanist kadusid usuõpetus ja vene keel. Vene revolutsiooni ja I maailmasõja ajal oli sõjasündmusi ja põletamisi ka siin, Metskülas asus ratsaväeosa. Kord lendasid üle koolimaja kaks lennukit. Õpetaja lõpetas tunnid ja lahkus koos õpilastega koolimajast. Meelde on jäänud kolimine vanast koolimajast Metskülla uude koolimajja. Samas asub kool praegugi. Uus kool oli palju avaram ja valgem. Õpetaja Valeria Liigi juhendamisel loodi laulukoor, kes esines jõulupeol. Peol lugesid lapsed ka luuletusi. Mina lugesin seal Jakob Tamme luuletust "Kask”. Minu viis last on kõik õppinud Saastna - Metsküla Algkoolis.
    [Show full text]
  • A 4 4 3 3 2 2 1 1 a B B C C 1 : 175
    (Are as, *Lehtmetsa) Suigu Pivarootsi Paadrema Halinga ! Y " Kiviste ! Võrungi (Mõisaküla) Illuste ! Kõima ! Pivarootsi (Paatsalu as) Sookalda Ehala Oidrema Võrungi Illu ARE Are Y Pööravere! Y Y Kalli Nätsi Ahaste Vana-Lavassaare Enge-UduvereKännuküla 27 Vatla Vatla ! Ahaste Roodi Y Raidla 27 A Metsaküla Virtsu B C A Y B Elbu C Tori 28" Y ! YPärivere (as) ! Y Pansi ! ! ! Võrungi ! ! ! Täpsi LAVASSAARE Y Paatsalu Mõtsu Tiilima Palatu Koonga YLavassaare (k) Sõõrike-Parasmaa Kurena ! Pärivere Sooküla ! ! ! Võlla Y Oosäär Korju Tõusi Koonga Koonga Linnu Võrungi Jõõpre ! Ees-Soeva Y Tamba Y Ees-Soeva YMetsaküla ! Paatsalu Rauksi Ahaste Koonga ! Kodasmaa SoevaY Y !Saari Y ! Kirikuküla Lepplaane Virtsu Soeva ! Y Kodasmaa YRäägu-Mõisaküla Ännikse Y YKaseküla Kuiaru ! Viruna Taga-Soeva Ahaste Taga-Soeva Räägu YPiiu Mõtsu !Kidise Y Y ! Ahaste Räägu Tammiste (*Kadrina) ! ! ! ! (Riintali) Jõõpre Kanamardi (Riintali) ! Nõmme ! Y (Mõisaküla) Agasilla Metsaküla Y Ellamaa " Sauga Tori Ellamaa YRabaküla (Röövlaugu)Y Ahaste ! Y !Allika ! Räägu-Metsaküla !Koeri Teoste YPiiri Pöörilaid Piiukaarelaid Y ! Oara Kiraste ! Aruvälja Aruvälja Põhara !Ridalepa (Oti) ! Leelaste (Võlla as) (Võlla as) ! Orikalaid Mereäärse " (Läilaste) Y Tori krkms Y Vihaksi Y ! Taga-Helmküla Saunaküla ! 1 1 1 ! Kilksama 1 Helmküla Tammiste !Tõhela Nurme Kadaka Y YKõdu Raugilaid ! ! (Kalliste) YEes-Helmküla Audru Y Malda YSanga Jänesselja " ! Lõpejärv Varbla Ullaste (Seljaküla) Suura Kuralaid ! Paadrema !Männikuste " " Jänesselja (Vana-Varbla as) ! " !Liiva Lemmetsa ! Rütavere Mäliküla
    [Show full text]
  • Seletuskirja Ettepanek
    LIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD 1 . ÜLDOSA.............................................................................................................................................5 1.1 . ASUKOHT JA KUJUNEMINE..............................................................................................5 1.2 . LOODUSKESKKOND...........................................................................................................6 1.3 . RAHVASTIK JA ASUSTUS..................................................................................................7 1.3.1 . Rahvaarvu muutumine...........................................................................7 1.3.2 . Asustus ja asulate omavahelised suhted.................................................8 2 . LIHULA VALLA VISIOON 2015.................................................................................................10 3 . ARENGUSTRATEEGIA PÕHISUUNAD AASTANI 2015........................................................11 3.1 . SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR..................................................................................11 3.1.1 . Haridus................................................................................................12 3.1.2 . Kultuur................................................................................................13 3.1.3 . Kogudused ja kalmistud.......................................................................14 3.1.4 . Sotsiaalhooldus, tervishoid..................................................................14 3.1.5 .
    [Show full text]
  • Lihula Valla Ajaleht Nr 2 (104) / Juuli 2016
    nr 2 (104) / juuli 2016 1 Lihula valla ajaleht nr 2 (104) / Juuli 2016 Lihula 2. laulupäev 12.08.1934 / J. Simson Jaak Kastepõld Lihula vallavolikogu esimees Lihula 805 on aukartustäratav ja imetlusttekitav. Nii pika kirja pandud ajalooga kohti ei ole meie väiksel Eestimaal palju. Kuid meie tegelik ajalugu on hoopis pikem ja palju värvikirevam, lihtsalt vii- mased 805 aastat on meile selgemad ja paremini LIHULA 805 hoomatavad. Rännak läbi aja Läbi aja oleme kestnud erinevate valitsejate ja riigi- kordade all, täna on meil meeldiv võimalus ise kirju- Varje Ojala-Toos Lihula vallavanem tada seda, millest tulevikus räägitakse. Algmaterjali ülestähendamise kõrval on protsessi tähtsaim osa Lihula ajalugu on niivõrd väärikas ja mitmekülg- otsustamine. Ja just selle juures soovingi korra pea- ne, et sellest võiks kirjutada mitu raamatut, mida tuda. on ka tehtud. Käesolevast Lihula Teataja numb- ristki saab veidi meiekandi ajaloost lugeda. Täna peame tegema otsuse, kuidas edasi? Valikuid ei ole palju, kuid soove ja seisukohti see-eest tuhan- Mati Mandel toob meieni Lihula kujunemise loo, kust deid. Mis iganes keegi oma südames mõtleb või välja saame teada, et esialgne asula oli väike, hõlmates vaid ütleb; toob kaalukeeleks ühe või teise näite; esitab praeguse kultuurimaja, noortemaja ja mõisa peahoo- sündmuse ajaloost, tuleb temalt alati vastu küsida: ne vahelise ala. Sealt edasi, kuni 1930. aastateni “Mis siis, kui...?” See ongi keerulisim punkt, sest sel- koosnes Lihula pelgalt peatänava, Tallinna maantee list olukorda ei pruugi tekkidagi,
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Water Quality and Emission Rates of Greenhouse Gases in a Treatment Reedbed
    Water Resources Management V 105 Water quality and emission rates of greenhouse gases in a treatment reedbed K. Soosaar, M. Maddison & Ü. Mander Department of Geography, University of Tartu, Estonia Abstract The aim of this study was to estimate water purification capacity and greenhouse gas fluxes in a semi-natural reedbed receiving effluent from a wastewater treatment plant (WTP) in Lihula, which is located on the southern border of Matsalu National Park, Estonia. The values of BOD7 and COD in the treated water were low (<8 and <70 mgL-1 respectively), whereas the COD level increased within the reedbed. The average concentrations of ammonia N and total N significantly decreased from the WTP outflow to the reedbed outflow (from 6.8 and 9 to 0.2 and 1.2 mg L-1 respectively). Nitrate and nitrite N levels were low but decreased along the flow. The average concentration of both PO4-P and total P in water decreased rapidly toward the reedbed outflow (from 2.8 and -1 3.2 to 0.04 and 0.09 mg L respectively). Redox potential and dissolved O2 saturation showed the lowest values in the reedbed inflow. The C, N, and P concentration in soil decreased from the reedbed inflow towards the outflow. The average N2 and N2O fluxes from the reedbed were relatively low, varying from -2 -1 -2 -1 4.0 to 16.1 mg N2 m h and from -5.0 to 3.7 μg N2O m h respectively. The spatial-temporal variation of methane emission was great (10.5-16397 μg CH4 -2 -1 m h ), showing higher values in the inflow.
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]