nr 2 (104) / juuli 2016 1

Lihula valla ajaleht nr 2 (104) / Juuli 2016

Lihula 2. laulupäev 12.08.1934 / J. Simson

Jaak Kastepõld Lihula vallavolikogu esimees

Lihula 805 on aukartustäratav ja imetlusttekitav. Nii pika kirja pandud ajalooga kohti ei ole meie väiksel Eestimaal palju. Kuid meie tegelik ajalugu on hoopis pikem ja palju värvikirevam, lihtsalt vii- mased 805 aastat on meile selgemad ja paremini LIHULA 805 hoomatavad. Rännak läbi aja Läbi aja oleme kestnud erinevate valitsejate ja riigi- kordade all, täna on meil meeldiv võimalus ise kirju- Varje Ojala-Toos Lihula vallavanem tada seda, millest tulevikus räägitakse. Algmaterjali ülestähendamise kõrval on protsessi tähtsaim osa Lihula ajalugu on niivõrd väärikas ja mitmekülg- otsustamine. Ja just selle juures soovingi korra pea- ne, et sellest võiks kirjutada mitu raamatut, mida tuda. on ka tehtud. Käesolevast Lihula Teataja numb- ristki saab veidi meiekandi ajaloost lugeda. Täna peame tegema otsuse, kuidas edasi? Valikuid ei ole palju, kuid soove ja seisukohti see-eest tuhan- Mati Mandel toob meieni Lihula kujunemise loo, kust deid. Mis iganes keegi oma südames mõtleb või välja saame teada, et esialgne asula oli väike, hõlmates vaid ütleb; toob kaalukeeleks ühe või teise näite; esitab praeguse kultuurimaja, noortemaja ja mõisa peahoo- sündmuse ajaloost, tuleb temalt alati vastu küsida: ne vahelise ala. Sealt edasi, kuni 1930. aastateni “Mis siis, kui...?” See ongi keerulisim punkt, sest sel- koosnes Lihula pelgalt peatänava, Tallinna maantee list olukorda ei pruugi tekkidagi, ent läbi tuleb see äärsest asustusest, ja praegu, vähem kui 100 aastat alati mõelda. hiljem, elame oluliselt teistsuguses Lihulas. Seekord on otsustajatele üsna selge, kuidas edasi tu- Kuidas ühendada omavahel see auväärt ajalooline leb toimetada, kuid kahjuks on mitmeid paralleelseid pagas ning tänapäeva kiirelt muutuv ja arenev maa- püüdlusi, mis serveerivad meie tegusid ja otsuseid ilm? See on meie kõigi kätes, sest Lihulal, nagu ka hoopis teiste nurkade alt, kõiki fakte arvestamata, igal muul paigal, on oma lugu, mille sisu ühiselt iga ja kahjuks ka hilinemisega. Võtame selleks kas või päev juurde loome. näiteid meie maavanema Neeme Suure viimase aja kirjutistest. Teemade käsitlus meie maakonna tulevi- Olen seda korduvalt öelnud, ja ütlen veel: usun kogu kust on kahjuks jäädavalt hiljaks jäänud ja seetõttu südamest sellesse, et Lihula on eriline koht – nii ini- on kirjutised Lääne maakonna terviklikkuse kohta ta- meste, asukoha, looduse kui ka ajaloo ja kultuuri- vakodaniku jaoks lihtsalt eksitavad. Meie otsustaja- pärandi poolest. Ja usun ka seda, et üks pluss üks tena ei soovi lasta oma koduvalda jälle teiste juhitud võrdub rohkem kui kaks ning inimesed, kogukond ja soovotsusteni juhtida, tahame ise valida parima tee koostöö loovad ajas püsiva väärtuse. meie tulevikule!

Aitäh kõigile, kes kaasa mõtlevad ja tegutsevad, Teid Kirjutagem oma aja lugu nii nagu meile vääriline! on tõeliselt palju! Rändame koos ja avastame koos neid võimalusi, mida meile valida antakse ja mille oleme ise välja võidel- Palju õnne, Lihula, palju õnne meile kõigile! nud. Kaunist 805. aastapäeva tähistamist kõigile! nr 2 (104) / juuli 2016 2

LIHULA SUVINE KULTUURIKAVA Juuli • 7.–10. juuli VIII rahvusvaheline klassikalise muusika festival. Lihula Muusikapäevad 2016 www.lihulamuusikapaevad.ee • 8. juuli 20.00 Lihula kultuurimajas Mati Nuu- de 75 juubelituur. Piletid saadaval Piletilevist • 12. juuli 17.00 Lihula raamatukogus kohtu- mine saksa kirjanik Lutz Dettmanniga, kes on “Kõik olgu tip-top” esietendus ning ühtlasi ka kirjutanud raamatu “Anu: Aja-, sõja- ja armas- seltsingu 10. sünnipäeva tähistamine. Esineb tuslugu Eestimaal” ansambel, avatud on puhvet. Külalistele paku- • 13. juuli 20.00 Lihula kultuurimajas film “Mike takse torti ja šampust. Sissepääs 7 € ja Dave otsivad pulmakaaslasi”. Pilet 3 € • 27. juuli 20.00 Lihula kultuurimajas film “Star • ​14. juuli 14.30 Lihula kultuurimajas Swedban- Trek tundmatusse”. Pilet 3 € ki nõustaja • 27.–29. juuli Lihula noortemaja korraldatud • 15. juuli 17.00 pastoraadi juures Teabe- VAT tantsustuudio 3päevane tantsulaager. Osa- tahvli “Kirbla häving 14.–17.VII 1941” avamine lustasu 5 €; vanuseastmed 6–12; 13–19 ja 20+. Kontakt: Mati Mandel, 5621 9309 (MTÜ Kesk- • 29.–31. juuli 19.00 Lihula mõisas NUKU koori aegne Lihula) kontsertetendused “Armastus on pärl”. Piletid • 16. juuli 16.00 praktiline veeohutusõppus Ka- 8/10 € müügil Piletilevis ja Lihula muuseumis sari jõe ujumiskohas. Ohutu käitumine, pääste- • 30. juuli 14.00 Lihula staadionil Lihula JK vs. vahendite kasutamine, esmaabi Pakri SK Alexela • 20. juuli 20.00 Lihula kultuurimajas anima- • 30. juuli 12–17 Lihula valla kohvikutepäev. film “Jääaeg 5”. Pilet 3€ Kohvikute vahel sõidab buss (vt ka lk 13). • 23. juuli 20.00 Metsküla rahvamajas Kristina Kukk, 5802 4630 ning www.face- Näitemängu Seltsingu Tiina Västriku komöödia book.com/lihulavallakohvikutepaev August • 13. august 14.00 Lihula staadionil Lihula JK • ​24. august 20.00 Lihula kultuurimajas anima- vs. FC Nõmme United II film “Lemmikloomade salajane elu”. Pilet 3 € • 13. august Vanamõisa mõisapargis kirbu- ja • 24. august 16.00 ja 18.00 Lihula mõisas käsitööturg. Õhtul esineb Toomas Anni Jutupühad – lugude jutustamise festival (lisa- info lk 12) • 20. august 14.00 Lihula staadionil Lihula JK vs. FC Zenit • 28. august Kirblas Marimetsa Kapp Matsalu IX rattamaraton Suvised näitused Lihula muuseumis Lihula kultuurimaja sammassaalis • 14. mai – 31. august uuendatud näitus 27. juuli – 24. august rändnäitus “Pärand elab”. “Lihula ja ümbruskonna külade rahvariided” Kolmandat aastat rändab mööda Eestimaad Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav • 14. mai – 16. juuli “Koge leiud Matsalu vaimukas, pesunöörilaadis näitus “Pärand lahest” elab!”. Näituse kuraator on Jane Kalajärv, • 19. juuli – 19. august “Läki läände!”. kujundajad Malle Jürgenson ja Krista Lepland Etnowerki rõivaloojate Annika Vaalma ja Liina sisekujundusbüroost Laika, Belka & Strelka. Laaneoja värvikirev ja meeleolukas näitus Näituse avamine 27. juulil kell 18.00 “Läki läände!” – inspiratsiooni on saadud nii piirkonna värvikatest rahvarõivastest tervikuna, kui nende lõigetest ja muidugi Lihula raamatukogus võrratutest tikanditest. Väljapanekus on 2.–20. august “Meie kandi sokikirjad”. Näitusele kudumid nii naistele kui meestele, esitletud on sokke kudunud Kirbla ja Lihula naised ja koostöös kohalike meistrite töödega. Näituse tüdrukud avamine 19. juulil kell 18.00 nr 2 (104) / juuli 2016 3 Lihula kultuuripäevad 4.-8. august

VI LIHULA LILLKIRJAFESTIVAL 7. AUGUST 10.00 LIHULA LILLKIRJAFESTIVALI RONGKÄIK JA AVAMINE NING RAHVARÕIVASTE TUULUTAMINE. TULEME KÕIK KOOS ÜHEL JA SAMAL PÄEVAL 4. AUGUST 18.00 LIHULA NOORTEMAJA JUURES VÄLJA RÕÕMSAVÄRVILISTE LIHULA JA MIKS NOORTE DISCGOLF’I VÕISTLUS JA NOORTEDISKO MITTE KA MUUDE EESTI PIIRKONDADE RAHVARÕIVASTES 10.15–12.50 ETTEKANDED KÕLAKOJAS 5. AUGUST Silja Nõu räägib rahvarõivaste hooldamisest ja 19.00 AUTODE ORIENTEERUMINE ALGUSEGA hoidmisest LIHULA KULTUURIMAJA PARKLAST. Mari-Liis Pruul “Nii peab? Kaanonitest ja REGISTREERIMINE 18.30 KOHAPEAL VÕI loomulikkusest Lihula rahvarõivastes” [email protected], 526 7364 (JÜRI HINSBERG) Esineb ansambel Veerepeal ning Lembe Maria 22.00 LIHULA KULTUURIMAJA TAGA Sihvre ja Silja Nõu kommenteerivad ansambli ÖÖKONTSERT-PIKNIK. ESINEB JAAN SÖÖT. rahvarõivaid PILET 5 € 13.00–15.00 VÕISTUTIKKIMINE LIHULA RAHVAÜLIKOOLI RUUMIDES 6. AUGUST 13.00–15.00 FOTOGRAAF KERMO FIGOL PILDISTAB KÕIKI SOOVIJAID 10.00 LIHULA STAADIONIL JALGPALLI LÄÄNEMAA MEISTRIVÕISTLUSED NAISKONDADELE 15.30 NÄITUSE JA FESTIVALI PIDULIK LÕPETAMINE MÕISA SAALIS. PÄEVA JUHIB IVAR 10.00 BUSSIREIS MÖÖDA AJALOOLIST - LETT KITSARÖÖPMELIST RAUDTEED KOOS JAAMADE KÜLASTAMISEGA. VÄLJUMINE LIHULA MÕISA PARKLAST, 5 €. LISAINFO JA 2.–7. AUGUST ON AVATUD LILLTIKANDI SELTSI REGISTREERIMINE LARISSA MANDEL, NÄITUS “ROOSIDEGA TEKID JA MAIE ROOSI TEL 5397 7603 ISIKUNÄITUS” 11.00 KR RACING RAHVASPRINT 2016. RALLI TOIMUB TEELÕIGUL PENIJÕE MÕISAST FESTIVALI INFO lihulatikand.blogspot.com.ee KÜLANI www.krracing.ee

11.00–14.00 LIHULA MÕISAS LIHULA 8. AUGUST LILLKIRJAFESTIVALI TÖÖTOAD: MUSTRI KANDMINE KANGALE; LIHULA TIKAND LASTELE 17.00 SÜNNIPÄEVATORDI SÖÖMINE LIHULA 800 JA TÄISKASVANUTELE; TUNIISI HEEGELDAMINE KIVI JUURES 21.00 SIMMAN LIHULA KÕLAKOJAS. ESINEB 22.30 LIHULA LINNUSEMÄEL OOPER PS TROIKA. PILET 5 € “UKU JA VANEMUINE” Karl August Hermanni “Uku ja Vanemuine” on Eesti esimene ooper. Voldemar Kuslap laulab 7. AUGUST Uku rolli ja on ainus laulja, kes pole kohalikku 9.00–15.00 LAAT LIHULA LINNUSEMÄEL. ERITI päritolu. Ülejäänud osades on Lihulas või OODATUD ON KA KÕIK KOHALIKU TOODANGUGA mujal Lõuna-Läänemaal sündinud ja kasvanud KAUPLEJAD. LAADAL ERALDI OSA TALUTURU inimesed. Ooperi peaosi laulavad Voldemar JAOKS Kuslap ning Lihulast pärit ooperisolistid René Soom ja Märt Jakobson. Ühtekokku on 18.00 LIHULA 805. AASTAPÄEVALE PÜHENDATUD laval 123 inimest KONTSERTAKTUS. ESINEB MAREK SADAM

21.–25. september Matsalu Loodusfilmifestival

Kavas võib toimuda muudatusi. September Täpsem info kultuurimaja.weebly.com ja www.lihulateataja.ee/kultuurikava või Lihula kultuurimajast tel 477 8191, [email protected] nr 2 (104) / juuli 2016 4

Valdade liitumine, mis tegelikult toimub? Jaak Kastepõld Vallavolikogu esimees

Oleme pikalt tegelenud parima- tumise ja senised lahendused. aktsepteerida. Kuivõrd tingimuste te võimalike lahenduste otsimi- Siis on ka aru saada, mis valikud täitmine sellel suunal osutus või- sega meie Lihula valla tulevi- meil üldse olid. Selle aasta algu- matuks, lõpetas Lihula kahevahel kule. Ühinemisläbirääkimistel ses tegi maavanem Neeme Suur oleku Kullamaa osas mullu mai oleme silmas pidanud mõlemat ettepaneku, et moodustuks suur lõpu volikogu istungil. Ei saa olla – nii tulevaste valdade miini- Läänemaa vald. Lihula oli selle lõputult igas pulmas peigmees ja mumtingimusi kui arvestanud idee tuline toetaja ja proovisime igal matusel kadunuke, meil on kohaliku elu ning piirkonna eri- selleks teha nii palju kui võimalik, vaja reaalsete sammudega kiiresti päraga. ka volikogu võttis vastu selleko- edasi liikuda! hase otsuse. Kuidagi on kõlama jäänud, et me Ideaalis oleksin näinud, et üheks Uuest võimalikust Lääneranna justkui tormates tuiskame Pärnu tervikuks ühinevad kõik maaval- valla nimest maakonda ja oleme selja keera- lad (ka Ridala) ja linn nud ajaloolisele järjepidevusele. jääb eraldi (siiani käib Haapsalu Kuivõrd haldusjaotuslikult on Tegelikkuses ei ole see nii. Lihula domineerimine mulle kui valla- tekkimas täiesti uus territoorium, rajooni kadumine 1961. aastal, juhile otseselt hinge pihta, sest oleks vaja sellele ka uut nime, kus mil olime paljuski seotud nüüdse maakonnas puudus tasakaal keegi ei tunneks ennast riivatuna, ühinemispiirkonnaga, ei ole ka ju arenguvõimaluste suhtes). ja seetõttu tõsteti meie viimasel mingi mägede taha jääv sündmus ühinemiskoosolekul Varblas see ning just tol ajal läksime Haapsalu Ühtse Läänemaa idee lasti põhja teema ka lauale. juhtimise alla. Lääneranna nimi on paljutähen- ERRi uudisloost jäi mulje, nagu Kahjuks nii kiiresti, kui see Lää- duslik ja iseloomustab meie alg- oleksid seekordse meie valda puu- nemaa suurvalla idee tekkis, lasti set Läänemaist päritolu, kirjeldab dutava haldusreformi otsused see ka põhja. Seekordne kabja- väga täpselt uue valla olemust ja juba vastu võetud. Päris nii see hoobi andja oli Lääne-Nigula vald, on kõigile uus. Jah, ma isegi ei siiski pole, sest läbirääkimised, eesotsas juhi Mikk Lõhmusega. mõista, miks peame olema kogu sealhulgas uue nime arutelu, al- Kui allakirjutanu juhtus ükskord aeg kinni mingis ajaloolises taa- les käivad. kevadel Suur-Läänemaa ideed gas ja ainult rõhuma meie järje- puudutama ja maakonnast kui pidevusele, kui reaalsuses on see Riigireform on tulekul tervikust rääkima, tuli Mikult vas- kõigest sõnakõlks ja peab paika tu, et unusta maakond ja unusta vaid üksikute hinges? Täna ei ole enam mõtet nostal- see ühtehoidmine, maakonnapiir Uus vallapiir ei võta ju vanadelt gitseda maakondade teemal, sest on peagi emotsionaalne pruun kohtadelt mitte midagi ära, pigem selgelt on välja öeldud, et peale märk, nagu on seda tänased ki- annab juurde avarust ja mõõdet valdade ühinemisi ootab meid ees helkonnamärgid teede ääres. ja võimalusi. Uus ühinev vald riigireform, mille käigus kaovad Lisaks emotsionaalsele põhjalask- kindlustab palju rohkem meie tänased maakonnad ja tekivad re- misele lõi seesama Lääne-Nigula positsioone ja annab juurde või- gioonid - mitu neid on, pole hetkel juhtkond ka väga eksliku ja vale malusi riigiga läbirääkimisteks. lõpuni selge, kuid reaalseimad ar- pildi kogu Läänemaa valdade ra- Territoriaalselt oleksime tulevikus vud on neli kuni kuus. halisest võimekusest, tembelda- Eestimaal üks suuremaid valdu ja Lähim regiooni keskus on meie des kogu Kasari jõest lõunasse meie eripäraks on väga palju puu- jaoks tulevikus ilmselt Pärnu. jääva ala vaeseks ja saamatuks. tumatut loodust. Võtkem nendest Meie järgmiseks valikuks jääks Kõike seda saab lugeda ka meie teadmistest ja sellest olukorrast Tallinn, kehvemal juhul ka Kures- enda maakonnalehest. maksimum, sest see on väga hea saare. Igati loogiline ja meie ühi- Samasugust suhtumist, et see- stardikoht, kust edasi liikuda. nemispiirkonda toetav, on juba sugune ühinemine on mõelda- praegusel hetkel olla valmis re- matu, tuli ka Haapsalu juht- Mis valikud Lihulal olid? gioonide tekkeks ja suunata suht- figuuridelt – seega unustage Lää- lus tulevase lähima ja meile ka so- nemaa ühtsus, seda on mõnel Jääda üksi, taguda vastu rindu, bivaima regiooni keskuse suunas. vaja vaid raha taotlemiseks. hüüda, et oleme lõputult truudust Samas, ega ühinemine ei sulge Nii me vaatasimegi ringi oma valla vanduv vald Läänemaal ja oodata ühtegi piiri ning inimestel on vaba ümbruses, tegime küll veel katse, kuniks vabariigi valitsus meid ku- võimalus jätkata oma liikumisi et ühineksid , Lihula, Mart- hugi suunda sundliidab, sest me harjumuspärastes suundades. na ja Kullamaa, kuid seegi plaan ise ei näe enda ümber võimalusi? ei läinud läbi. Martna keeldus ja Tulemuseks oleks olnud isoleeri- Võimalikud variandid ütles, et meie suunal ei ole neil tus ja üksiolemine ning kõige lõ- Lisaks soovin kindlasti välja tuua soovi ühineda, Kullamaa jäigi kol- puks ka tänaste vallajuhtide sa- Läänemaa seniste otsustajate käi- me laua taha ja seda ei saa meie jatamine: kus te siis olite, kui oli nr 2 (104) / juuli 2016 5

vaja otsuseid teha ja läbirääkimisi pidada? Me oleme meie kõigi jaoks kogu aeg olemas olnud, läbirääki- misi oleme pidanud mahus, mida keegi antud loo lugejatest ette ei kujuta, võimalusi on laual olnud kümneid. Võin päris siiralt öelda, et oleme andnud maksimumi ja täna tõe- lisuseks saav on parim võimalik lahendus. Jah, meie naabriteks olid, on ja jäävad need, kes meil on, kuid kahjuks puudusid meil muud va- likud. Üritasime, kuid ei nähtud või ei tahetud näha ümbrust teist- moodi. Muuseas, suur kummar- dus Pärnumaa valdadele, kes ei ole meid minema ajanud ega öel- nud, et meie piirkonnal puudub perspektiiv. Meie suurim punane, segav joon on olnud ainult maa- konna piir, muudes küsimustes on üksmeel ja koostegutsemise tahe selline, millest on ka teistel põhjust eeskuju võtta ja õppida. Olgem ühiselt tulevikuks valmis ja ärgem jäägem kinni mineviku- emotsioonidesse, vaid ajagem ühi- selt Eesti asja, olles teerajajateks ja toeks kohalike otsuste kaudu ka meie riigi tulevase terviku ku- jundamisel.

Tulevik tuleb nagunii, kas siis meie osalusel või ilma selleta – meie valime osalemise ja valju- häälse kaasarääkimise!

Võin päris siiralt öelda, et oleme andnud maksimumi ja täna tõelisuseks saav on “parim võimalik lahendus. nr 2 (104) / juuli 2016 6

RÄNNAK LÄBI AJA PILDIS JA SÕNAS

Vanim Lihula – milline see oli? Koostas Mati Mandel

Millal tekkis Lihulasse küla, seda me päris täpselt ei tea. Kindlasti oli küla olemas juba 10. sajandil. Nelinurkse põhiplaaniga palkidest väikesed (um- bes 4 x 5 m põhiplaaniga) elu- ja majandushooned asusid praeguse mõisamäe lõunanõlval, Tallinna maantee ja Penijõe tee ristumiskoha ümbruses. Elumajadele andis sooja hoone tagumises nurgas paiknenud lihtne kerisahi.

Mäe kõrgeimasse põhjatippu ehitati hiljemalt 12. sajandil muinaslinnus. Sellest teame vähe. Ilmselt ümbritses ovaalse põhiplaaniga muinaslinnust pae- kivist müür.

Muistse vabadusvõitluse käigus langes Eesti risti- sõdijate võimu alla. Muinaslinnuse ees asunud küla kohale ehitasid Lääne-Euroopast tulnud kaupme- Lihula linnus. Elen Apsaloni joonis hed-käsitöölised endale Saksamaa eeskujul savisein- tega sõrestikelamud ja mahukad kaubakeldrid. Neis- se elamutesse ehitati lisaks kaminatele 13. sajandil Eesti talumajade eeskujul kerisahjud. See keskaegne linnake õitses praeguse kultuurimaja, noortemaja ja mõisa peahoone vahelisel alal ilmselt 16. sajandi alguseni, mil elu kandus Tallinna maanteed mööda lõuna poole praeguse Lihula keskossa.

Lihula muinaslinnuse kohale rajasid ajavahemikus 1238–1242 Saare-Lääne piiskop ja ordu võimsa ki- vilinnuse. Ehitati peatorn ning väravaehitis, mida kaitses eelkaitserajatis ning ilmselt ka väiksem torn. Tornid olid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Mingeid ümartorne, mida hakati rajama alles tulirelvade il- mumisel, Lihulas pole olnud. Seega on paljude pisi- keste ümartornidega linnusepilt, mida on Lihulaks pakutud, vaid hilisest ajast pärit fantaasiasünnitis. Kuna Lihula linnuse ehitamisel kasutati halvakvali- teedilist kohalikku paekivi, hakkas kindlustus lagu- nema ning tema tugevdamiseks ehitati enne Liivi sõja puhkemist (15.–16. sajandil) pealinnuse lõunaküljele kaks vallikraavide ja paekivimüüridega kaitstud eel- linnust.

17. sajandil hakati linnust lammutama ning sellest saadud kive Lihula mõisahoonete ja muude majade ehitamisel kasutama.

Vanim Lihula. Elen Apsaloni joonis nr 2 (104) / juuli 2016 7

Lihula 1912. Ploompuu kirjastus, Tallinn Lihula ja turism Koostas Mati Mandel

Kui mõtleme Lihula enam kui 800-aastasele aja- naköök, tallihoone koos tõllakuuriga ning paar moo- loole ning turistile, kes aeg-ajalt suurelt teelt siia nakamaja. Teada on ka praegusele eelnenud mõi- põikab, siis millega küll saaksime kohapeal tema sahäärberite ning majandushoonete asukohad ning tähelepanu köita? Eestis leidub mitmeid visuaal- see, millised need majad välja nägid. selt vägagi ilmekaid keskaegseid ehitisi, Lääne- maalgi mõni, näiteks Haapsalu piiskopilinnus ja Kolmas huviväärsus on Lihula alevik. Kuni 1930. Koluvere loss. aastateni koosnes Lihula vaid peatänava, Tallinna maantee äärsest asustusest. Väga huvitav on sel- Teame, et Lihula on hoopis vanem kui Koluvere või le asustuse kujunemislugu. See algas linnusest va- Haapsalu ja siingi on olnud piiskopilinnus. Teame, hetult lõuna poole tekkinud külakesega. Külakese et kui Koluveres ja Haapsalus oli tegu juba suures asemele rajati 13. sajandi keskel väike alevik, kui osas n-ö tüüpprojektidega, siis Lihula-sarnast lin- ristisõdijad vallutasid Eesti alad, ehitati Saksamaa nust pole olnud kusagil. Kuid mida on meil selle eeskujul kivi- ja sõrestikmajad. Esialgne alevik oli teadmisega peale hakata, kui meil pole seda linnust väike, hõlmas vaid praeguse kultuurimaja, noorte- maapeal säilinuna näidata? Näha võib vaid mõnin- maja ja mõisa peahoone vahelise ala. Selles alevikus gaid mullapinnast välja ulatuvaid müürikatkeid. Nii toimus 13. sajandi lõpul ja 14. sajandil hoogne ehi- on see inimese jaoks, kes on kõike harjunud saama tustegevus. valmiskujul. Ringirändajale, kellel pisutki fantaasiat, võib Lihula pakkuda vägagi palju, igatahes mitte vä- Millalgi 15. sajandil levis asustus ka piki Tallinna hem kui Haapsalu. maanteed lõuna poole, umbes praeguse Jaama täna- vani. Liivi sõja eel, mil linnusele ehitati teine eellin- Kuidas saaks Lihula inimene tutvustada külalisele nus ning kaevati välimine, Tallinna maantee äärne oma kodupaika, nii et too vaimustusse satuks? vallikraav, on kogu linnuse eelses aleviku osas ehi- tustegevus lakanud. Võimalik, et anti korraldus lam- Esmalt tuleks endale võimalikult palju asju selgeks mutada sealsed majadki, millest oleks olnud võima- teha. Kas või sedagi, et siin on maa sees paljugi var- lik linnust rünnata. Elu kandus kirikust lõuna poole jul. 1990. aastate arheoloogilised uurimistööd and- jäävasse aleviku ossa. Selle piirkonna kruntidest ja sid 700–800 aasta tagusest Lihulast palju lisainfot. omanikest on meil ettekujutus alates Rootsi ajast. Ni- See info kajastub linnusemäele püstitatud stendidel. melt pärineb 1645. aastast Lihula vanim plaan, mil- Raamatus “Lihula muinas- ja keskaeg” on avalda- lele on märgitud kruntide omanikud ja neist mitme tud mitu fantaasiapilti Lihula piiskopilinnusest ning tegevusalad. keskaegsest alevikust. Millal aga kandus asustus piki Tallinna maanteed Kui kümmekond aastat tagasi Tallinna maanteele veel kaugemale lõuna poole, pargist edasi kuni Pärnu vee- ja kanalisatsioonikraave kaevati, saadi paiga maantee ristini? Ilmselt kas Rootsi aja lõpul või hoo- kohta oluliselt lisainfot. Kõikjal piki peatänavat la- pis 18. sajandil. Igatahes pärinevad vanimad seal- sub enam kui 2 meetri paksune, aastasadade jooksul kandis siiani säilinud kivihooned just 18. sajandist. tekkinud ja ehitusjäänuseid sisaldav tume kultuur- Nende majade omanikud ning inimeste tegevusaladki kiht. Siin-seal läbis kraav ka paekivimüüre. Tallin- on suures osas tänu arhiiviandmetele teada. na maantee nr 6 ees tuli meetri sügavusel nähtavale suurtest raudkividest sillutis. Lihulat võib võrrelda omaaegse Itaalia linna Pompei- ga, mis maeti 79. aastal paljudeks sajanditeks vul- Samapalju põnevat ja mõistatuslikku on linnuse- kaanituha alla ning millest on nüüd osa välja kae- mäel. Seal, vallikraavi otsa ehitatud laululava lähe- vatud ja tänapäeva inimesele nähtavaks muudetud. duses paljandusid kraavis omaaegsete kaitsemüüri- Lihulas on suurem osa veel maa all peidus. Igaüks, de jäänused. kes siia satub, saab fantaasiale voli anda.

Lihulas on ka palju silmaga nähtavat. Eelkõige 19. sajandist pärinevad mõisahooned: häärber, ait, vii- nr 2 (104) / juuli 2016 8

Lahtise taeva all Toomas Paul, vaiksel laupäeval, 26. märtsil 2016

Olin aastatel 1963–1968 Lihula teda ei olnud koduski. Keegi ei surnuaiapüha teenistust, täiest koguduse hooldajaõpetaja, ela- osanud arvata, kus ta võiks pead kõrist kõnet pidades – et ikka sin Ridalas, kuid käisin kaks- välja magada. Tavaliselt oli juma- kuulda oleks – ja eeslauljana viisi kolm korda kuus Lihulas juma- lateenistusel 20–30 inimest, aga üleval hoides! Jah, noor inimene lateenistusi pidamas. Lähemalt, nelipühadel muidugi rohkem. jaksab palju, korda sain. muidugi võiks ka öelda, et laie- malt puutusin sealse rahvaga Mida teha? See oli aeg, mil – kasu- Oli imeilus maikuu lõuna, päike kokku matustel. Alati oli usta- tan tolleaegseid ametlikke väljen- paistis päris soojalt (kivikirikus valt kohal ka tolleaegne juhatu- deid – usulisi vajadusi tohtis ra- olnuks külmem), metsik park ki- se esimees, Tõnis Metsal, mees, huldada ainult selleks eraldatud, riku kõrval oli õieehtes, linnud kes eesti ajal oli piimaühisuse registreeritud kultushoones. Kül- laulsid lustlikult. Improviseerisi- eesotsas ning kui loodi kolhoo- lap need igandlikud “vajadused” me mõned istumise võimalused sid, esimese kolhoosi esimees. resp. nende “rahuldamine” tun- vanematele inimestele ning võt- dus perversne. Jumalateenistust sime kohad sisse ühel maanteelt Koguduse juhatuse esimehena oli tohtis pidada ning üksnes selles kaugemal pargiplatsil. Orelit ei ol- ta parim, kellega koos on olnud kirikuhoones, talle oli see nud, aga tol ajal oskasid ja tahtsid võimalik töötada. Kuid me olime voli antud, vaid vastav isik, kel kirikuinimesed veel laulda, meil ka muidu suured sõbrad, tema oli NSV Liidu ministrite nõukogu olid laululehed ja nõnda laulsime viis mind paadiga Matsalu lahele juures asuva Usuasjade Nõuko- võidu linnukestega. Kõik läks ke- kalale. Alaküla Lopa talus Tõnise gu voliniku Eesti NSV-s väljasta- nasti, kuni rahva hulka sugenes ja Juuli seltsis sai kogu perega tud töötõend, mida ei antud üldse vaikselt Parašütist. Nii nimetati veedetud palju päevi ning mõned- kergekäeliselt – ja mida mõnelt üht endist NKVD-last, kes elas ki aastavahetused. karistuseks ära võeti. Sellise ko- üsna kiriku läheduses, ju meie daniku passis oli (tavalise õpilane, laul oli tema kõrvu kostnud. Ta Miks ma mainin matuseid, on see, tööline, teenistuja või kolhoosnik) käis mul vahel kirikus, istus vaik- et tolleaegne matus oli pikk ja asemel kirjas “usukultuse tee- selt, aga kui ta tuli, siis olid kiri- põhjalik, kestes praktiliselt terve ner”, vene ja eesti keeles (liidus kulised muret täis – ühelt poolt, päeva – kodunt ärasaatmine, ma- ringi käies oli vaja kogu aeg passi et mina ei juhtuks midagi riigi- tusetalitus kirikus, jala ligi kaks näidata ning siis võis näha, mida vastast sel korral ütlema, ja mõni kilomeetrit veoauto sabas sur- see markeering tähendab). ka iseenda pärast, sest “võis tulla nuaiale, matmine haual, kodus pahandusi” lihtsa kirikuskäimi- peielaud. Mu mälestused on üsna Pidasime nõu ja otsustasime, et ei se pärast, igal juhul koolilastel juhuslikud, aega on ju ka pool sa- jäta pühadeteenistust ära. Tead- ei olnud kirikus viibimine ohutu. jandit mööda läinud, aga meeles sime, et kehtiva seaduse kohaselt Mõni eestlastest oli nii püüdlik, et on näiteks see hetk, kuidas Lopa oli lubatud jumalateenistusi pi- ei astunud ka isa või ema matusel Tõnis, kes pidas arvestust, teatas dada ainult kirikus – surnuaia- kiriku uksest sisse, jäi sinna välja ühel korral: see on sinul matta 25 pühade pidamiseks tuli hankida ootama. Lihulas seda ei juhtunud, inimene, ja jälle jääb üks talu tüh- eriluba ning loa saamine oli tol vähemalt minu ajal, küll aga Saa- jaks. Tõesti, nii ma matsin vana ajal tõeline nöökimise võimalus. remaal, ja seal õige mitmel puhul. põlvkonna. Ka Tõnise... Haapsalu rajooni TSN täitevko- Tühja sellest pieteedi ülesnäitami- mitee sekretär Lembit Kask oli sest, peaasi et parteiline karjäär ei Aga kui meenutada midagi eri- aktiivne administratiivsete vahen- saaks plekki külge! ti eredat, siis on üheks selliseks dite kasutaja kiriku välja juurimi- nelipühad aastal 1966. Varake- seks, näiteks sulges ta viimased Pikapeale võtsin seda meest po- vadel, kui raba- ja metsatulekah- vennastekoguduse palvemajad, sitiivsest küljest. Ikkagi oma, kes jude oht oli suur (mõni aasta hil- mis olid registreeritud kiriku fi- teab, mida kirikus kuulda võib. jem põleski mitmeid kuid Laiküla liaalidena – Pärnu rajoonis need Mu tolleaegne praost Martin Te- turbaväli), oli Lihula kiriku tornis jäid kõik alles. Tema tuli nutika- rasmaa jutustas, kuidas paar- tulevalve. Mitte pidevalt, ent võt- le ideele anda kõigile kogudustele kümmend aastat varem, 1946. med olid ühe vanamehe käes, kes surnuaiapüha pidamiseks luba aastal oli tal Kullamaa kirikusse aeg-ajalt ronis torni, et heita pilk ühel ja samal päeval ning teata- juhtunud üks Venemaa eestlane. võimalikele suitsusammastele. Ki- da sellest kirjaga tolle nädala al- Esimest korda elus. Läks kohe riku suuri võtmeid oli üksainus gul. Katsu sa siis inimesteni selle pärast teenistuse lõppu õpetaja komplekt ning kirikuteenija Luise uudisega mõne päeva jooksul jõu- juurde ning nõudis aru: mis jutt sai need enda kätte tagasi, kui ki- da – tollal polnud mingeid mobiil- see on, mida te räägite mingist rikus oli tulemas jumalateenistus telefone ega sotsiaalmeediat. Ja kuningas kristusest, meil on nõu- või talitus. Aga sel korral läks nii, siis pidada ühel pühapäeval kolm kogude võim ja Stalin. Teda ei õn- et vana oli ära unustanud ning (hooldasin ka Martna kogudust) nestunud rahustada ning ta läks nr 2 (104) / juuli 2016 9

ära, ähvardades arreteerimisega. • Ta on tõlkinud Uue Testamendi. Aga ju siis kohalikud seltsimehed Tema sulest on ilmunud raama- suutsid ta printsipiaalsust kär- tuid ning hulgaliselt artikleid pida, et kirikus aetaksegi sellist ajalehtedes-ajakirjades. jura, ärgu võtku nii tõsiselt. • Teoloogiadoktoriks sai ta Ülikoolis 1994. aastal. 1996. Parašütist ei hakanud „vabaõhu- aastast on ta Suurbritannia jumalateenistuse” lõppu ootama, Durhami Ülikooli audoktor ning vaid lahkus varsti. Mul jäigi tead- 2000. aastast Euroopa Teaduste mata, kas ta hiljem selgitas välja, ja Kunstide Akadeemia liige. miks me olime seal, igal juhul mi- dagi ei juhtunud. Aga mälestus- • President on autasustanud tesse jäi imeilus kevadpäev võsas- Toomas Pauli Riigivapi IV klassi tunud põõsaste vahel koos Lihula ja Punase Risti I klassi teenete- kandi rahvaga, kus me südamest märgiga. ja suust laulsime: “Sa, Püha Vaim, • 2011. aastal pälvis Toomas Paul nüüd täida / mu süda, mõte, koos Marju Lauristiniga Aadu meel.” Ning tundsime, kuidas tae- Luukase missioonipreemia sum- vas on me kohal lahti ning Jumala mas 32 000 eurot, mille annetas tasane Tuul puudutab meidki. Tallinna Diakooniahaigla hospiit- siosakonnale. Toomas Paul

• Toomas Paul on vaimulik, teo- loog, kultuuriloolane ja esseist.

• Sündis 29. oktoobril 1939 Tartus EELK vaimuliku Arved Pauli peres.

• Õppis Tartu Ehitustehnikumis ja Tallinna Polütehnikumis ning töötas Eesti Tööstusprojektis, misjärel otsustas isa jälgedes asuda usuteadust õppima.

• Vaimulikutööd alustas Toomas Paul Läänemaal (sh Lihulas), siis teenis 18 aastat Saaremaal ja oli Tallinna Jaani koguduse õpetaja samuti 18 aastat.

• Toomas Paul on tegutsenud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Usuteaduse Instituudi, Tallinna Muusikaakadeemia, Tartu Ülikooli ja Akadeemia Nord õppejõuna. nr 2 (104) / juuli 2016 10

LIHULA SPORDIELU Kas teadsite, et … ? Jaanus Getreu

• 24. aprillil 1908 Kirbla vallas sündinud maadleja • Lihulas elav Olev Truumaa on tulnud 1988. aas- August Kukk on teadaolevalt ainus Lihulast pä- tal NSVL meistriks ringrajasõidus. Tema paarili- rit olümpialane. Ta võistles 1936. aasta Berliini seks oli Jüri Maajärv. olümpiamängudel ja saavutas vabamaadluses • 1959. aastal oli Lihula rajooni populaarseim 13. koha. Lisaks tuli ta aastatel 1931–1951 ko- sportlane jalgrattur H. Adrat. (Aastatel 1951– guni 15 korral Eesti meistriks. 1960 oli olemas Lihula rajoon). • Lihulast pärit Euroopa 1938. aasta kuulitõuke- • Lehti Roosme-Märk tuli 1954. aastal ENSV maa- meister Aleksander Kreek kasutas “dopingut”. noorte kabetšempioniks. Ta käis Tallinnas elades ja treenides väga sageli Tallinna tapamajas ja jõi sooja loomaverd. Alek- • Maadluses tuli 1958. aastal Eesti NSV maanoorte sander Kreek suri 1977. aastal Torontos. Tema meistriks kärbeskaalus võistelnud V. Samoilov. lapselaps Adam Kreek on olümpiavõitja, kes sai • Kunagi oli Lihulas väga populaarne kalasport. Pekingi olümpiamängudel sõudmises kulla Ka- Ala, kus peeti erinevaid võistlusi, täpsusviskest nada kaheksapaadil. kuni kaugusviskeni. Lihula sportlased harjutasid • Lihulas on 1958. aastal sündinud Eesti kõigi ae- kooli staadionil. gade 12. mees kümnevõistluses – Margus Kase- • Eesti NSV heidete kalaspordi meistrivõistlus- aru. Ta kuulus kuus aastat Eesti koondisse ja on te kolmevõistluses tuli 1984. aastal meistriks kuulunud ka tollasesse NSVL koondisse. Tema nüüdne kalatsehhi omanik Andres Habak. isiklik rekord on 8077 punkti. • Meie Lihula Gümnaasiumi armastatud õpeta- • 12. oktoobril 1879 sündis Lihulas maadleja Gus- ja Tiia Lehiste on naiste arvestuses 1985. aasta tav Vahar, kes tuli 1907. aastal Lissabonis maa- Haapsalu rajooni kalaspordi meister õngitsemi- ilmameistriks. ses. • Lihula läbi aegade ühe edukama spordiala, mo- • 1985. aastal tuli Lihula võistkond Haapsalu ra- tospordi, esimene juriidiline keha – Lihula Au- jooni meistriks jääaluses kalapüügis. to-Motosektsioon - moodustati 12. juunil 1952. Esimesed võistlused, mootorratta vigursõidus • Lihula korvpallimeeskond tuli 1983. aastal ENSV peeti sama aasta 29. juunil. Seega saab sellest alevite korvpalli karikavõistlustel pronksile ja käesoleval suvel juba 64 aastat. 1984. aastal hõbedale. Samuti võideti 1985. aas- tal Haapsalu rajooni karikavõistlustel III koht. • Esimese vabariikliku karika tõi motokrossi võist- kond 25. veebruaril 1961. Aasta varem oli Lihula • Lihula Keskkool/Gümnaasium on tulnud Eesti võistkond võitnud Pärnu motokrossi. koolide meistriks kolmel erineval pallimängualal, kokku neljal korral: • Motokross oli väga populaarne Lihulas ka ka- heksakümnendatel. Krossi sõideti siis mõisa- 1948 – võrkpall, poisid, õpetaja Luigi Koik mäel, kus praegu on laululava ja discgolf’i rada. 1991 – korvpall, 8.–9. klassi poisid, õpetaja Kevadised motokrossid Lihulas olid kui laulu- Railo Paun peod, mis tõid raja kõrvale tuhandeid inimesi. 1992 – korvpall, 8.–9. klassi poisid, treener Asutustes peatati töö, sest rahvas tuli krossi vaa- Jaanus Getreu 2014 – jalgpall, 8.–9. klassi tüdrukud, treener tama. Jaanus Getreu • 1983 tõid krossisõitjad ENSV meistrivõistlustelt • Lihula Gümnaasiumi praegune keemiaõpetaja kolm medalit. Aarne Proos pronksi, Priit Veer- oli kunagi Eesti tasemel kergejõustiklane. Lõu- mäe ringrajal hõbeda ja Olev Truumaa ringrajal na-Läänemaa kõigi aegade kergejõustiku edeta- pronksi. beli kümne parema seas on õpetaja Hillar Laos • Motokrossiga on tegelenud – ja väga heal tasemel koguni üheksal erineval alal. – ka sellised Lihulas tuntud korvpallurid nagu Rivo Raudkivi ja Paavo Veermäe. nr 2 (104) / juuli 2016 11

Mälumäng Küsimused koostasid: Urmet Kook ja Tarvi Sits

1. Selle Teise maailmasõjaga seotud kurikuulsa 6. Ta sündis 1914. aastal Lihula vallas Alakülas mehe Eesti päritolu on teada, kuid vähe teatak- Käru talus ja suri 1977. aastal Torontos, Kana- se, et tema on ema Lihulast pärit. Tema ema das. 1938. aastal võitis ta Pariisis toimunud Eu- Elfriede Luise Caroline Siré sündis Lihulas. Kui roopa meistrivõistlustel kergejõustikus kuulitõu- poiss oli mõnekuune, ema suri ja poissi kasvatas kes esikoha. Ka tema pojapoeg Adam oli kuulus tädi. On ka teada, et tema emapoolne vanavana- sportlane, tulles kaheksapaadil korra olümpia- isa Johan Karl Fabricius töötas Lihulas parkali- võitjaks ja kolmel korral maailmameistriks. Kel- na. Kellest on jutt? lest käib jutt? 2. 1939. aastal määras sõjami- 7. Ta sündis 18. veebruaril 1958 Lihulas. Seda nisteerium selle mehe Lihula meest on peetud Eesti “haldusreformi isaks”. Ta komandandiks ja sideoh- on olnud linnapea ja Mart Laari teises vitseriks. Lisaks andis valitsuses siseminister. Praegu töötab Viljandi ta Lihula koolis riigi- Kutseõppekeskuse direktorina. Kellest on jutt? kaitse tunde. Pärast 8. Lihula kultuurimaja valmis 1990. aastal ja seda Kaitseliidu likvidee- tunnustati ühe parima ehitisena Eestis. Kultuu- rimist juunis 1940 rimaja arhitekt oli EKE Projekti üks juhtivarhi- viidi ta üle Tallinna tekte, kelle tööde hulka kuuluvad nii tööstus-, auto-tankirügemen- põllumajandus- ja haldushooned kui ka spor- di kergetankirühma di- ja kultuurirajatised. Lisaks arhitektitööle oli ülemaks. Kes oli see ta ka parodist. Tema tütar Kärt on vabakutseline legendaarne ohvitser? näitleja ja laulja. Kellest on jutt? 3. Ta sündis Karusel. 9. ja Vanemuine on Eesti vanimad ning olu- Algkooli järel veetis ta lisimad muusikateatrid. Arvatavasti on suhteli- aasta purjeka tekipoisi- selt erakordne, et mõlema teatri koosseisus lau- na Läänemerel. Merekooli lab ka Lihulast pärit ooperisolist. Hääleliigid on asemel jätkusid õpingud aga Li- küll erinevad - üks on bass ja teine bariton. Kes hulas, mille ta lõpetas 1943. aastal. Ta põgenes on need kaks lauljat? Rootsi, sealt edasi Kanadasse, kuhu jäigi elama. 1989. aastal asutas ta ühisfirma Astrodata ning 10. Ta on üks neist vähestest inimestest, kes on töö- tõi Tartusse esimesed 100 IBMi arvutit. Hiljem oli tanud presidendi kantseleis kõigi kolme presi- ta Baltikumi suurima IT-firma MicroLink nõuko- dendi ehk Lennart Meri, Arnold Rüütli ja Toomas gu esimees. Kellest on jutt? Hendrik Ilvese ametiajal. Tänavu sai ta eeskuju- liku teenistuse eest Valgetähe IV klassi teenete- 4. Selle lastekirjaniku ja luuletaja loomingu hulka märgi. Kuid ta on töötanud kolm aastat ka Li- kuulub pala “Laul kolmest kihulasest”, mis algab hulas ajaloo õpetaja. Kellest on jutt? sõnadega “Läks matkateele Lihulast, kolm kan- get kaimu kihulast…” Need värsid laulis kuul- saks Georg Ots. Ent kes oli see luuletaja, kes pani Lihula laulu sisse? 5. Jakob Kipper alustas kooliteed Lihulas. Kunsti juurde jõudis ta suhteliselt hilja, 25-aastasena. Kipper õppis Tartus maalimist ja sai skulptuuri- koolitust professor Anton Starkopfi juures. Prae- gu elab ta Muhumaal. Mille erilise poolest on Ja- kob Kipper läinud Lihula ajalukku?

Mälumängu vastused

saanud kooli embleemiks kooli saanud

gutati 1968. aastal Lihula koolimaja seinale ja mis on on mis ja seinale koolimaja Lihula aastal 1968. gutati

5. - pai mis kukk-päikesekellale, autoriks on Kipper Jakob

Erki Holmberg Erki 10.

Venda Sõelsepp Venda 4.

Märt Jakobson ja Rene Soom Rene ja Jakobson Märt 9.

nu vilistlane nu

Rein Tomingas Rein 8. 3. - len esimese gümnaasiumi Lihula on kes Rannu, Erich

Tarmo Loodus Tarmo 7. Rebane Alfons 2.

Aleksander Kreek Aleksander 6. Rosenberg Alfred 1. nr 2 (104) / juuli 2016 12

Lihula Muusikapäevade kava

NELJAPÄEV, 7. juuli 19.00 avakontsert Lihula Kunstide Maja saalis piletid 6/4 €

REEDE, 8. juuli 15.00 lastekoor Ellerhein Lihula kultuurimaja peegelsaalis piletid 6/4 €

22.00 öökontsert Teremin Lihula mõisa saalis piletid 10/6 €

Lihula Muusikapäevade LAUPÄEV, 9. juuli raames toimub 7 kontserti 19.00 Kuukka, Kuukka & Luukkonen “Taking pictures” 7.–10. juulil on Lihula taas Lihula Muusikapäe- Lihula kultuurimaja saalis vade päralt. Perekond Järvide korraldatav, järje- piletid 6/4 € korras juba kaheksas rahvusvaheline klassikalise muusika festival toob Lihulasse artiste nii lähe- 22.00 öökontsert malt kui kaugemalt. “Barokimeistrid” Lihula Eliisabeti kirikus Selle aasta festivali alustab Lihulast pärit ooperisolist Tasuta Märt Jakobson koos sopran Kadri-Liis Kukega. Kla- veril saadab Mari Järvi ja kaasa teeb Järvi kvartett. PÜHAPÄEV, 10. juuli Esitatakse klassikuid läbi ooperi ajaloo. 15.00 kohvimuusika Lihula kunstide maja saalis “Lihula on hästi ilus ja sümpaatne linnake, kus väi- piletid 3 € kesel alal niivõrd rikkalik kontsertpaikade valik ning tänu südamlikele ja lahketele inimestele, kes festivali 19.00 festivali lõppkontsert juures kaasa aitavad, on siia tulemine iga kord nagu “Mälestusi Firenzest” koju jõudmine,” on festivali peakorraldajad Miina ja Lihula Eliisabeti kirikus Mihkel Järvi tänulikud. “Meil on hea meel jagada piletid 6/4 € neid muusikalisi hetki, mida iseenda jaoks väärtus- likeks peame, ka Lihula kontsertide külastajatega.” Lisainfo: www.lihulamuusikapaevad.ee

Jutupühad Lihulas

MTÜ Jutumaja korraldab 20.–26. augustil erinevais Eesti paigus rahvusvahelise lugude jutustamise festivali Jutupühad, mille üheks sihtpunktiks on ka Lihula. 24. augustil on Lihula mõisa oodata kahte jutuvestjat. Esinevad Ivanir Hasson Olsen Norrast ja Said Salama Iisrealist. Nooremad kuulajad on oodatud kell 16–16.50 ja vanemad 18–20.15. Osavõtt on tasuta, kohapeal tõlge eesti keelde. Õigel ajal räägitud, õigel ajal kuuldud Lisainfo: www.lihulateataja.ee/ õige lugu – võib muuta kõike. kultuurikava nr 2 (104) / juuli 2016 13

SUVI LIHULA MÕISAS NUKU koori suvine armastuslugu tuleb taas

NUKU koori etendus “Armastus on pärl”, mis la- Seepärast oleme just Lihulas ning otsime kosutust vastatud spetsiaalselt Lihula mõisa jaoks, tuleb hingele ja südamele. Laulame, räägime, tantsime, taas. Mullu kahel korral täismaja publikut kohale mängime pilli ja otsime armastust. Ehk leiame?” kõ- toonud ja vahepeal värskenduskuuri läbinud kont- lab selle kontsertetenduse lühitutvustus. sertetendust mängitakse sel aastal kolm korda. NUKU koori dirigent ja lavastaja Reeda Toots on 29.–31. juuli õhtul kell 19 on kõik oodatud Lihula juba üle 30 aasta Läänemaal suvitanud ning seetõt- mõisa, kus NUKU koor annab kolm õhtut järjest kont- tu Lihulast palju kordi läbi või mööda sõitnud. “Ot- serti “Armastus on pärl”, mis on kava armastuslau- sisime Eestist päris mitmest kohast, käisime mitut ludest. Lihula mõisa saal mahutab vaid 100 inimest mõisa kohapeal vaatamas ja Lihula võitis,” naeris di- ja nii jäi eelmisel suvel hulk huvilisi ukse taha. rigent, selgitades, miks see kontsert eelmisel aastal justnimelt Lihulasse jõudis. „Me soovisime, et oleks Nüüd on NUKU koor täiendatud kavaga suveharjal just selline mõis, kus on midagi ehedat alles ja siin uuesti Lihulas. Võrreldes eelmise aastaga on kavas Lihulas on see erinevate aegade puudutus täiesti ole- mõned uued laulud ja värskendatud on kogu kont- mas.” sertetenduse lavastus tervikuna. Piletid hinnaga Armastus on pärl 10 ja 8 eurot on müügil “Maailm on asjalik ja hullusti ärev ning armastus on Piletilevis ja Lihula mõisas. peateelt kõrvale jäänud, just nagu Lihulagi, kuhu tu- leb ekstra sisse keerata, sest tihe liiklus kulgeb siit (küll üsna lähedalt) ikka mööda ja mööda…

Muuseum, kohvik ja turismiinfopunkt

Olete lahkesti palutud Lihula mõisa, kus ootavad Teid • Lihula muuseum, mis on suvel avatud T–L kell 11–17 ja kus on lisaks püsiekspositsioonile võimalik tutvuda erinevate hooajaliste näitustega (vt ka kultuurikava). Muuseumi sissepääs maksab 3 eurot (sooduspilet 1.50). • Turismiinfopunkt ja kohvik on avatud K–P kell 11–18 Lihula turismiinfopunkt pakub lisateenusena rataste ja kanuude laenutust ning abistab paadisõitude organiseerimisel.

Kohvi, koogi ja kerge kõhutäiega kostitab külalisi mõisas asuv suvekohvik Väike Salong, mida peavad Kadri Valk ja Tuuli Mann ning mis on avatud ka suuremate ürituste ajal. Lisainfo 5698 2999 või www.väikesalong.ee Kes otsib aktiivsemat tegevust, siis Lihula mõisamäel ootab teid täismõõtmetes,19 rajaga discgolf’i park. nr 2 (104) / juuli 2016 14

Lihula Teataja uudisteportaali TOP 10 Mai-juuni 2016

1. Lihula peatänava ääres avab valla. Tegemist on esime- Sellest aastast saigi alguse täna uksed ühetoaline se taolise üritusega Lihula kohalik koolikorraldus. Airbnb kodumajutus vallas. Kohvikutes on erine- (27. mai) vad programmid – esinevad 8. Lihula kooli 230. juubeli pi- kohalikud taidlejad, korral- dustused algavad täna õhtul Täna kell 18.00 teeb Lihula datakse käsitöö-töötubasid, (3. juuni) peatänava ääres, antiigipoe avatud on põnevad näitused, hoovimajas uksed lahti Hos- käiakse robotlaudas, müüak- Lihula kooli 230. juubeli tel Kontor, mis ei ole tegelik- se kohalikku käsitööd ning tähistamine algab juba täna kuses ei hostel ega kontor, loomulikult ei puudu ühestki õhtul, mil Lihula Eliisabeti vaid hoopis Airbnb kodu- kohvikust soe kohv ja mõnus kirikus astub üles tütarlas- majutus, mille loojaks on kook. tekoor REEDE, ning jätkub kunstnik Piia Saak. Uurimegi Lisainfo: www.facebook.com/ homme hommikul spordi- Piialt, mis, miks ja kuidas. lihulavallakohvikutepaev võistlustega.

2. Fotogalerii: Lihulas toimu- 5. Jaak Kastepõld: Valdade 9. Lihula võitis Läänemaa val- nud Läänemaa laulupeost liitumine, mis tegelikult dade XIII suvemängud on valminud ilusad pano- toimub? (8. juuni) (13. juuni) raamvaated (30. mai) Artikkel on avaldatud täisma- Armastus spordi vastu ühen- /---/ Siinkohal sooviksi- hus ka siinses paberlehes. dab ning ühiselt panustades me jagada kahte toredat loob see alati sisu, seekord 360kraadist panoraampilti, 6. Iren Sieberk – helidekunst- suvemängude üldvõidu näol. mille tegi kohalik fotohuvi- nik me südames (10. juuni) Lihula vallal on vedanud line Avo Kiisk. Tegemist on kõigi nende toredate entu- teadaolevalt esimese Lääne- 3. juunil kell 20.00 algas siastlike inimestega, kes maa laulupeo kajastamisega Lihula Eliisabeti kirikus suvemängudel võistlemas Google Street View’s. imeilus kontsert, mis tõi või kaasa elamas käisid ning kokku tütarlastekoori REEDE võistkondade moodustamisel 3. Läänemaa laulupidu paneb endised ja praegused lauljad. oma panuse andsid. sel laupäeval Lihula linnu- Armas Iren! semäe helisema (25. mai) Seda tänu Sinu töö ja hoole 10. Tegus päev Lihulas – maja- eest, mis meie südames on, lammutusest fiiberoptilise Juba sel laupäeval, 28. ei ole võimalik sõnadesse kaabli vedamiseni (24. mai) mail on Lihula linnusemägi panna. laulupeoliste päralt. Lääne- Ja kui miski on liiga suur, et Täna, 24. mail käib Lihulas maa laulupidu, mis kannab sõnadesse mahtuda, siis saab igal rindel vilgas elu – te- sel korral pealkirja “Õhtu seda muusikaga öelda. gevused varieeruvad maja- ilu”, toob lavale 39 koori 700 Sellepärast me laulamegi. lammutusest ja Läänemaa lauljaga. Ühtlasi tähistatakse Suur aitäh Sulle! laulupeoks valmistumisest seekordse peoga 120 aasta Armastusega fiiberoptilise kaabli vedami- möödumist Läänemaa esime- Sinu laululapsed seni. Lisaks oli Lihula Güm- sest laulupäevast. naasiumis spordipäev ning 7. Lihula kool tähistab sel lau- Metsküla Algkool tutvustas 4. Lihula valla kohvikutepäeva päeval 230. juubelit oma Erasmus+ väliskülaliste- korraldamises lööb kaasa (31. mai) le Lihulat. sadakond inimest (1. juuni) Kooli kroonika kirjutab: Sel suvel, 30. juulil avab oma “1587. aastal, visiteerides Kõiki artikleid saate täisma- uksed üheks päevaks 15 Lihula luteri kirikut, tegi hus lugeda uudisteportaalist pop-up kohvikut, mille seas Rootsist pärit kirikutegela- www.lihulateataja.ee, on viis küla- ning 10 linna- ne D. Dubberch korralduse sisestades otsingusse vastava kohvikut, kuhu on kaasatud koolmeistri palkamiseks ja märksõna või pealkirja. sadakond inimest üle kogu koolitöö alustamiseks.” nr 2 (104) / juuli 2016 15

Lihula valla kohvikutepäeval avab uksed 14 kohvikut

Lihula 805. sünnipäeva puhul on plaanis mitu Loomulikult on avatud ka kohalikud söögikohad ning põnevat ettevõtmist, millest üks on Lihula valla mõnel neist on selle päeva puhul ka eriprogramm. kohvikutepäev, kus lööb korraldajatena kaasa üle Kohvik-pood Sirts avab koostöös Ulvi Põhakoga šo- saja inimese ning mis hõlmab suurt osa meie valla kolaadipaberite näituse, Lihula mõisas uksed ava- territooriumist. nud kohvikul Väike Salong on kavas väike kontsert. Trahter Birgit lubab selle päeva puhul kostitada kü- 30. juulil kell 12–17 on Lihula vallas avatud 14 ühe- lalisi erimenüüga ning avab käsitöönäituse. päevakohvikut, millest viis asuvad erinevates külades ning 9 Lihula linnas. Tegu on tänapäeval populaar- Lihula valla kohvikutepäeva meeskond on suur – sust koguva ettevõtmisega, kus igaüks võib kohviku pea sadakond inimest panustab sellesse, et esimene pidamises kätt proovida. üritus sujuks laitmatult. Tulemuslike koosolekute ja mõtete tulemusena tekkis idee panna kohvikute Matsalu rahvas teeb ettevalmistusi muinastule- vahel sõitma buss, mis alustab marsruuti Lihulast de ööks ning korraldab sedapuhku sada- ning sõidab läbi kõik kohvikud, läbides teekonna mas ühise heinaskulptuuride meisterdamise. kolm korda. külaplatsil saab lisaks koduhõngulistele paladele maiustada ka selliste peenemate küpsetistega nagu Kohvikutepäeva idee teostumist on nõu ja jõuga toe- makroonid. Kirikukülas on jõud ühendanud Aru ja tamas Lihula Vallavalitsus, AS L&L ja Kultuurkapi- Tooma talu peretütred ning pakuvad Tooma talus tal. kõike head ja paremat. Kirbla ja Vanamõisa rah- Korraldusmeeskonna nimel soovin tänada kõiki, kes vas on leivad ühte kappi pannud ning avavad Kirb- selle ettevõtmisega seotud on – olete vapustavad! la koguduse maja ees Ajarännukohviku, kus lisaks Müts maha ja maani kummardus, et kaasa lööte! põnevale ajaloorännakule koos Mati Mandeliga saab külastada moodsat robotlauta. Lihula linnas teeb külalistele uksed lahti Aia täna- Kohtumiseni 30. juulil Lihula valla kohvikute- va Lastekohvik, kus lisaks Iren Sieberki laululaste päeval! esinemisele saavad pisemad külastajad võtta osa põ- nevatest ja kaasahaaravatest mängudest ning loomu- Kristina Kukk likult sulistada basseinis. 1930ndate hõngulisi roogi [email protected] ja sama ajastu käsitöönäitust saab nautida Lootuse Tel 5802 4630 poe hoovis avatavas Büttneri kohvikus. Lisainfo: www.facebook.ee/ Lisaks eraisikutele löövad kaasa ka kohalikud ette- lihulavallakohvikutepäev võtjad. Kipperi Kala OÜ avab üheks päevaks Suit- sukala Kohviku. Prodigi koostöös Sysimusta ja Archaeovisioniga, kellega liitub ka tragi Eve Uibu, teevad vana ambulatooriumi maja hoovis kohviku, mis kannab salapärast nime Palat. Antiigikohvik, mille asukohaks on loomulikult meie antiigipood, pa- kub kõikidele külalistele võimalust oma vanad asjad kohviks ümber vahetada. Kohviku avavad ka käsitööring Kirjuliisu, Lihula Rahvakunstiselts ning Lihula Kunsti- ja Muusi- kakool, kes teeb koostööd meie raamatukoguga. Kirjuliisu toimekad nobenäpud esitlevad Mõisamäel aida juures põllenäitust ning õpetavad külastajate- le paelapunumist; nende menüüst leiab kindlasti ka rahvuslikke toite. Rahvakunstiselts on kultuurima- ja parklas avatavasse kohvikusse esinema palunud tantsulaagri lapsed, aga ka Mairo Kanteri, kes oskab imehästi laulda ja pilli mängida. Iga inimene, kes kü- lastab KuMa kohvikut, saab ostuga anda panuse suvise ooperi “Uku ja Vanemuine” korraldamisse; lisaks saab seal nautida nii elavat muusikat ja kuns- timinuteid kui ka häid kirjanduslikke palasid raama- tukogult. nr 2 (104) / juuli 2016 16

2015–2016 õppeaasta lõpetajate nimekirjad ja uute sisseastumiste info

LIHULA LASTEAED

1. Andro Kesküla 12. Ketrin Kiviselg 23. Rainer Vahar 2. Andro Niitvähi 13. Kirsi Kunz 24. Sten Martin Viidemaa 3. Eliise Põhja 14. Kretlin-Karidee Konstabel 25. Tarmet Lillemets 4. Elmo Linno 15. Kätlin Eha 26. Tereesa Lepp 5. Emily Verk 16. Lisell Sarapuu 27. Vanessa Sergejeva 6. Gregor Hendrik Mölder 17. Madli Laanemäe 28. Victoria Taimre 7. Greteliis Hein 18. Meribel Mikkus 29. Viktoria Elisabeth Kepp 8. Joosep Mihkelmaa 19. Mia-Ann White 9. Kaur Alanurm 20. Miia Ulm Õpetajad: 10. Karoli Filippov 21. Naatan Kastepõld Kaie Raudkivi, Sirja Kanter, 11. Kertu Kärp 22. Oliver Vaan Pille Kast, Viive Õismaa, Monika Tükk, Iren Sieberk, Karin Aruots

Lihula lasteaia uue õppeaasta aktus toimub 1. septembril kell 8.00 Rühmade komplekteerimisel on hea, kui saame uute mudilaste arvu võimalikult aegsasti teada. Lapsevanemate sooviavaldused [email protected] või tel 562 5505 (direktor Anne Ööpik).

Foto: Eduard Laur

LIHULA GÜMNAASIUM

9. klass HEV klass

1. Sander Andresson 20. Hergo-Herich Vald 1. Kevin Richard Roininen 2. Iris Kivisäk 21. Mart Vatter 2. Keneth Urb 3. Regle Kurnim 22. Joel Veedler 3. Eero Kungla 4. Inga-Garmen Küttmann Klassijuhataja: Siret Kesküla Klassijuhataja: Väino Põld 5. Eliise Lepp 6. Krismar Liiv 7. Johanna Lipp, kiituskiri 8. Raido Lump 9. Anna Luuk, kiituskiri 10. Cetlin Mikker 11. Rivo Oosim 12. Freddy Pajumets 13. Enar Piir 14. Brita Pikla 15. Liisa Raavel, kiituskiri 16. Egert Rassel 17. Marian-Merit Ring, kiituskiri 18. Svea Stahlman, kiituskiri 19. Martin Teppan

Foto: Merike Vilt nr 2 (104) / juuli 2016 17

LENNU LÕPETAJAD 74.1. Laura Pärnpuu, hõbemedal 2. Eliise Tiidussalu, hõbemedal 3. Aleksander Saak 4. Eerik Rummi 5. Diana-Vivian Tõnsing Mittestatsionaarne õpe jäänud. Õppetöö täpne korraldus selgub pärast õpilaste registree- Klassijuhataja: Anne Kruus Kui Sinu koolitee on millegipärast rimist. pooleli jäänud, siis nüüd on selle

jätkamiseks sobiv aeg. Gümnaasiumisse astumiseks tu- Uue õpilaste vastuvõtt leb isiklikult kohale tulla ja võtta Õpilasi võetakse õppima nii 10., Lihula gümnaasiumis on võima- kaasa kõik eelnevad haridust- 11. kui 12. klassi. Õppetöö toi- lik õppida loodus-reaalsuunal tõendavad dokumendid (tunnis- mub valdavalt kursuste kaupa, või sotsiaal-humanitaarsuu- tused, õpinguraamatud jmt). võimalik on arvestada õppurite nal. Gümnaasiumiõpilastele on individuaalsusega. Sisseastumise lisainfo: koolilõuna ja töövihikud tasuta. www.lihula.edu.ee või 512 9921 Soovijad majutatakse soodsatel Õppida saab üksikuid kursusi, (Heli Raavel) tingimustel õpilaskorterisse. mis kunagi varem on sooritamata

Foto: Merike Vilt

LIHULA MUUSIKA- JA KUNSTIKOOL

1. Hanna Malk - klaver, õp Anu Kurm 2. Birgit Mikkus - viiul, õp Gunnar Grencštein 3. Erik Mikkus - klaver, õp Anu Kurm 4. Juhan Johannes Raudsik - kitarr, õp Irja Hark 5. Kaaro Saatmäe - klaver, õp Anu Kurm 6. Sandra Simsel - kunst, õp Piia Saak 7. Käde Vald - klaver, õp Anu Kurm 8. Arton Veepalu - kitarr, õp Irja Hark

Lihula Muusika- ja Kunstikooli uue õppeaasta aktus toimub 1. septembril kell 16.00. Uute õpilaste vastuvõtt toimub 26. augustil. Muusikutele katsed samal päeval kell 16.00, kunstnikel on septembrikuine katseaeg. Vajalik lapsevanema avaldus ja isikutunnistuse koopia. Foto: Paula-Marit Leiumaa Vaba õppekavaga klassid alustavad vabade kohtade olemasolul oktoobrist.

METSKÜLA ALGKOOL

1. Tõnis Lepp Klassijuhataja: Pille Kaisel Uue aasta aktuse ja sisseastumise lisainfo [email protected] (direktor Pille Kaisel).

Foto: Kaarel Kaisel nr 2 (104) / juuli 2016 18

Autode ülevaatus toodi rolli ning kui selleks vajadus peaks olema, siis ka ta- suta kordusülevaatust,” selgitas Põhjala Tehno teine Lihula rahvale koju kätte juhatuse liige Aare Sillukse.

2014. aasta septembris avati Lihulas tehnoülevaa- Paindlik ning kliendikeskne tuspunkt OÜ Põhjala Tehno, mis tõi selle, auto- juhtide jaoks kohustusliku teenuse siitkandi ini- Lihulas on võimalik ülevaatust teha absoluutselt kõi- meste jaoks oluliselt lähemale. gile sõidukitele, seal hulgas traktoritele, mille ülevaa- tuseid on võimalik teostada nii ülevaatuspunktis kui Varasemalt tuli ülevaatusele sõita kas Koongasse, ka eelneval kokkuleppel taludes kohapeal. Haapsalusse või kuhugi veel kaugemale. “Kui tunnete, et on mure, tulge läbi,” julgustas Aivar Lämmergas. Kui järjekorda ei ole, vaadatakse auto Soodsam ja kodule lähemal kohe üle ning isegi, kui see esimese korraga läbi ei lähe, on kuu aega, et masin tasuta kordusülevaatu- Lihula transpordifirma L&L juht ja Põhjala Tehno se ajaks korda saada. “Lisaks, kui meestel aega on, OÜ juhatuse liige Aivar Lämmergas ütles, et mõte vaatavad nad hea meelega autod ka enne ülevaatust Lõuna-Läänemaa ülevaatuspunkti vajalikkusest üle ning loevad ette, kas ja mida oleks vaja enne üle- keerles ta peas umbes 15 aastat. vaatust korda teha,” loetles Lämmergas viise, kuidas Üks asi on see, et kodu lähedale püsti pandud teh- klientidele abiks ollakse. noülevaatuspunkt aitab kohalikul rahval säästa nii aega kui raha ning piirkonna elu arendada, kuid oma OÜ Põhjala Tehno rolli mängis ka 20 aastat tegutsenud ettevõtte L&L Penije tee 3 autopark. “Meil on kokku 15 masinat, mida saatsime kogu aeg Pärnusse ja Koongasse ülevaatusele.” Avatud Nüüdne olukord on nii nende endi kui ka Lõuna-Lää- E–R 9–18 ja L 9–15 nemaa klientide jaoks oluliselt soodsam, kiirem ja Tel 472 0875 mugavam. “Sõiduauto tehnoülevaatuse hind on 35 www.pohjalatehno.ee eurot. See sisaldab muuhulgas ka tulekustuti kont-

Lihula noortemaja on avatud ka suvel

Meil on rõõm teatada, et Lihula noortemaja, mis 4. augustil on Lihula kultuuripäevade raames plaa- asub Penijõe tee 2, jääb avatuks ka suveperioodil, nis noorte discgolf’i võistlus ja disko noortemaja neljal päeval nädalas: E, T, K, R kell 13–20. juures. ANK projekti abil soetati 10 komplekti disc- golf’i kettaid, mille kasutamine on noortemaja noor- “Ootan nii Lihula noori kui ka neid, kes on tulnud tele tasuta ning mida saavad noortemaja lahtioleku Lihulasse suvevaheaega veetma,” julgustab Lihula ajal laenutada ka teised, 3 euro eest. noorsootöötaja Anneli Õige kõiki noortemajast läbi astuma. Samuti ootab järjekorras poisteõhtu ja veel hulk ettevõtmisi, millega saate end kursis hoida Lihula Lisaks igapäevastele tegemistele, on sel suvel plaanis noortemaja Facebooki lehe vahendusel või kirjutades ka mõned suuremad ettevõtmised. [email protected]. 27.–29. juulil toimub Lihulas VAT tantsustuudio 3-päevane tantsulaager, kuhu on oodatud osalema kõik tantsuhuvilised. Osalustasu on 5 eurot ja vanu- seastmeid on kolm: 6–12; 13–19 ja 20+. Laagri lõpe- tab üks tore esinemine 30. juulil Lihula valla kohvi- kutepäeval kultuurimaja ees. nr 2 (104) / juuli 2016 19

Lühiuudised ja teated

Rahvusvaheline olevate hoonete juurdeehituste ulatus, liiklus- ja Matsalu loodusfilmi- parkimiskorraldus, servituudid, tehnovõrkude ja -ra- de festival tuleb sel jatiste asukohad seoses endise Kasari kooli hoonete aastal juba 14. korda ümberehitamise ja laiendamisega hooldekoduks SA Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Kalendrisse tasub märkida Keskus poolt. 21.–25. september, mil Li- Eeldatavalt avaldab detailplaneeringuga kavandatu hula kultuurimajas on või- elluviimine Kirbla piirkonnale positiivset majandus- malik vaadata maailma parimaid ja uusimaid loo- likku ja sotsiaalset mõju. Luuakse töökohti ning hoi- dusfilme. Tänaseks on festivali meeskond lõpetanud takse ära kasutuseta mahajäetud hoonete tekkimine. festivalile saadetavate filmide konkursi, kuhu laekus üle 900 filmi. Suve jooksul valitakse nende seast väl- Detailplaneeringu täispikk tekst: www.lihula.ee ja parimad, mida vaatajatele nautimiseks pakkuda. Et vaatajad suudaksid mitmekesise programmi hul- gast valiku teha, ilmub ka sel aastal septembris Kirikuküla Tikavälja kinnistu detailpla- Lääne Elu vahel filme tutvustav erileht MAFF. Festi- neeringu algatamine. Keskkonnamõju valil toimuva kohta tasub silma peal hoida veebileh- tedel www.matsalufilm.ee ja www.facebook.com/ strateegilise hindamise mittealgatamine matsalufilm. Festivali peakorraldaja on sel aastal Silvia Lotman, Lihula Vallavalitsus algatas 10.05.2016 korraldusega kes ootab kõigi mõtteid festivali aina paremaks muut- 183 Kirikuküla Tikavälja kinnistu (katastritunnus miseks aadressil [email protected]. 41101:002:0162, pindala 10,0 ha) detailplaneerin- gu ning otsustas mitte algatada Tikavälja detailpla- neeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Lihula valla raamatukogu teated Lihula Vallavolikogu 10.06.2004 otsusega 30 on keh- testatud Tikavälja kinnistu detailplaneering, millega Seoses raamatukoguhoidjate suviste puhkustega on nähakse ette kinnistust 2,4 ha suuruse ärimaa siht- külaraamatukogud ajuti suletud. otstarbega osa eraldamist ja sellele puhkeküla ra- jamist, sh külalistemaja, kuni 20 m2 suuruse ehitise Kirbla raamatukogu on suletud aluse pinnaga majutushooned ning alad telkimiseks 28. juuni – 8. juuli ja 18. juuli – 9. august. ja haagissuvilatele. Tuudi raamatukogu on suletud Algatatava detailplaneeringu eesmärk on Tikavälja 5.–24. juuli ja 16.–31. august. kinnistu jagamine kaheks: maatulundusmaa sihtots- tarbega ning elamu- ja ärimaa sihtotstarbega maaük- Metsküla raamatukogu on suletud suseks. 5.–19. september. Detailplaneeringuga ei muudeta Lihula valla üldpla- Lihula raamatukogu on avatud kogu suve neeringut. tavapärastel kellaaegadel. T–R 9.30–17.30, L 10–15. Tikavälja kinnistu detailplaneeringuga kavandatava elamu ja puhkeküla ehitamine ei oma olulist kesk- Raamatukogusid puudutav lisainfo: 477 5278 või konnamõju. Matsalu rahvuspargi lõunapiiril Penijõe- [email protected] Suitsu riigimaantee ääres asuv planeeritav maa-ala on olnud hoonestatud, sellel paiknevad Tikavälja talu hoonete varemed. Kirbla küla Kooli kinnistu detailpla- neeringu kehtestamine Kavandatavatel tegevustel ei ole Matsalu rahvuspargi kaitse-eesmärgile ebasoodsat mõju ning keskkon- Lihula Vallavalitsus kehtestas 03.05.2016 korral- namõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. dusega nr 174 Kirbla külas asuva Kooli kinnistu (katastritunnus 41103:001:0231) detailplaneeringu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja detailpla- Kooli kinnistu asub Kirbla küla põhjaosas Kasari neeringu kehtestaja on Lihula Vallavalitsus, detail- vana silla riigimaantee ja Kasari-Seira vallatee ääres. planeeringu koostaja Arte Verde OÜ. Detailplaneerin- Planeeritaval alal asuvad 2015. aastal suletud Kasari gu algatamise korraldusega on võimalik tutvuda kooli koolimaja, võimla ja abihooned. Lihula vallamajas (Jaama 1) tööpäeviti 09.00–13.00 ja 14.00–17.00 (telefon 472 4630) või Lihula valla Detailplaneeringuga lubatakse 5,7 ha suuruse Koo- kodulehel www.lihula.ee li kinnistu jagamine kaheks (endise koolimaja ja võimla) krundiks, määratakse kindlaks kruntide sihtotstarbed, hoonestusala, ehitusõigus, sh olemas- nr 2 (104) / juuli 2016 20

Lilleline Lihula

Lihula 805. sünnipäeva puhul on Lihula Vallavalitsus kohalike ettevõtete abil linna peatänavale soetanud 10 isekastvat lilleamplit, mille täit ilu saame nautida Lihula juubelipidustuste ajal, augusti alguses. Tegemist on ühe osaga suuremast ja pikaajalisemast Lihula kujundus- haljastuslikust arenguplaanist. Suur tänu L&L, Lihula Maaparandus, Narma, Lihula Tarbijate Ühistu, Sereeter, Vikträ!

Fotod: Kristina Kukk

TEATED JA REKLAAM www.lihulateataja.ee

INFO ja TELLIMINE [email protected] Tel 472 4630

Vallavalitsuse ja volikogu esimehe vastuvõtuajad

Vallavolikogu esimehe vastuvõtt teisipäeviti kell 14.00–17.00. Vajalik eelnev registreerimine telefonil 503 3663 või e-posti teel [email protected].

Lihula Vallavalitsus on avatud E–R 9.00–17.00

Järgmine Lihula Teataja on uute ja huvitavate päevakajaliste teemade ootel. Kui teile on silma jäänud mõni sündmus, mida võiks kajastada, või inimene, kelle tegemistest kirjutada, andke sellest palun teada [email protected]. Kõige uuemad uudised leiad nüüd ka internetist www.lihulateataja.ee ja www.lihula.ee Lihula Teataja toimetus: Lihula Vallavalitsus, Jaama 1, Lihula. Trükitud NelliPrint trükikojas. Jaga ja leia infot ka meie valla Facebook leheküljel. Toimetajad Kristi Märk ja Kristina Kukk, keeletoimetaja Anu Rooseniit (OÜ Keeletoimetus), küljendus Ain Saare