DOCSLIB.ORG

Lihula Valla Ajaleht Nr 2 (104) / Juuli 2016

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

nr 2 (104) / juuli 2016 1 Lihula valla ajaleht nr 2 (104) / Juuli 2016 Lihula 2. laulupäev 12.08.1934 / J. Simson Jaak Kastepõld Lihula vallavolikogu esimees Lihula 805 on aukartustäratav ja imetlusttekitav. Nii pika kirja pandud ajalooga kohti ei ole meie väiksel Eestimaal palju. Kuid meie tegelik ajalugu on hoopis pikem ja palju värvikirevam, lihtsalt vii- mased 805 aastat on meile selgemad ja paremini LIHULA 805 hoomatavad. Rännak läbi aja Läbi aja oleme kestnud erinevate valitsejate ja riigi- kordade all, täna on meil meeldiv võimalus ise kirju- Varje Ojala-Toos Lihula vallavanem tada seda, millest tulevikus räägitakse. Algmaterjali ülestähendamise kõrval on protsessi tähtsaim osa Lihula ajalugu on niivõrd väärikas ja mitmekülg- otsustamine. Ja just selle juures soovingi korra pea- ne, et sellest võiks kirjutada mitu raamatut, mida tuda. on ka tehtud. Käesolevast Lihula Teataja numb- ristki saab veidi meiekandi ajaloost lugeda. Täna peame tegema otsuse, kuidas edasi? Valikuid ei ole palju, kuid soove ja seisukohti see-eest tuhan- Mati Mandel toob meieni Lihula kujunemise loo, kust deid. Mis iganes keegi oma südames mõtleb või välja saame teada, et esialgne asula oli väike, hõlmates vaid ütleb; toob kaalukeeleks ühe või teise näite; esitab praeguse kultuurimaja, noortemaja ja mõisa peahoo- sündmuse ajaloost, tuleb temalt alati vastu küsida: ne vahelise ala. Sealt edasi, kuni 1930. aastateni “Mis siis, kui...?” See ongi keerulisim punkt, sest sel- koosnes Lihula pelgalt peatänava, Tallinna maantee list olukorda ei pruugi tekkidagi, ent läbi tuleb see äärsest asustusest, ja praegu, vähem kui 100 aastat alati mõelda. hiljem, elame oluliselt teistsuguses Lihulas. Seekord on otsustajatele üsna selge, kuidas edasi tu- Kuidas ühendada omavahel see auväärt ajalooline leb toimetada, kuid kahjuks on mitmeid paralleelseid pagas ning tänapäeva kiirelt muutuv ja arenev maa- püüdlusi, mis serveerivad meie tegusid ja otsuseid ilm? See on meie kõigi kätes, sest Lihulal, nagu ka hoopis teiste nurkade alt, kõiki fakte arvestamata, igal muul paigal, on oma lugu, mille sisu ühiselt iga ja kahjuks ka hilinemisega. Võtame selleks kas või päev juurde loome. näiteid meie maavanema Neeme Suure viimase aja kirjutistest. Teemade käsitlus meie maakonna tulevi- Olen seda korduvalt öelnud, ja ütlen veel: usun kogu kust on kahjuks jäädavalt hiljaks jäänud ja seetõttu südamest sellesse, et Lihula on eriline koht – nii ini- on kirjutised Lääne maakonna terviklikkuse kohta ta- meste, asukoha, looduse kui ka ajaloo ja kultuuri- vakodaniku jaoks lihtsalt eksitavad. Meie otsustaja- pärandi poolest. Ja usun ka seda, et üks pluss üks tena ei soovi lasta oma koduvalda jälle teiste juhitud võrdub rohkem kui kaks ning inimesed, kogukond ja soovotsusteni juhtida, tahame ise valida parima tee koostöö loovad ajas püsiva väärtuse. meie tulevikule! Aitäh kõigile, kes kaasa mõtlevad ja tegutsevad, Teid Kirjutagem oma aja lugu nii nagu meile vääriline! on tõeliselt palju! Rändame koos ja avastame koos neid võimalusi, mida meile valida antakse ja mille oleme ise välja võidel- Palju õnne, Lihula, palju õnne meile kõigile! nud. Kaunist 805. aastapäeva tähistamist kõigile! nr 2 (104) / juuli 2016 2 LIHULA SUVINE KULTUURIKAVA Juuli • 7.–10. juuli VIII rahvusvaheline klassikalise muusika festival. Lihula Muusikapäevad 2016 www.lihulamuusikapaevad.ee • 8. juuli 20.00 Lihula kultuurimajas Mati Nuu- de 75 juubelituur. Piletid saadaval Piletilevist • 12. juuli 17.00 Lihula raamatukogus kohtu- mine saksa kirjanik Lutz Dettmanniga, kes on “Kõik olgu tip-top” esietendus ning ühtlasi ka kirjutanud raamatu “Anu: Aja-, sõja- ja armas- seltsingu 10. sünnipäeva tähistamine. Esineb tuslugu Eestimaal” ansambel, avatud on puhvet. Külalistele paku- • 13. juuli 20.00 Lihula kultuurimajas film “Mike takse torti ja šampust. Sissepääs 7 € ja Dave otsivad pulmakaaslasi”. Pilet 3 € • 27. juuli 20.00 Lihula kultuurimajas film “Star • 14. juuli 14.30 Lihula kultuurimajas Swedban- Trek tundmatusse”. Pilet 3 € ki nõustaja • 27.–29. juuli Lihula noortemaja korraldatud • 15. juuli 17.00 Kirbla pastoraadi juures Teabe- VAT tantsustuudio 3päevane tantsulaager. Osa- tahvli “Kirbla häving 14.–17.VII 1941” avamine lustasu 5 €; vanuseastmed 6–12; 13–19 ja 20+. Kontakt: Mati Mandel, 5621 9309 (MTÜ Kesk- • 29.–31. juuli 19.00 Lihula mõisas NUKU koori aegne Lihula) kontsertetendused “Armastus on pärl”. Piletid • 16. juuli 16.00 praktiline veeohutusõppus Ka- 8/10 € müügil Piletilevis ja Lihula muuseumis sari jõe ujumiskohas. Ohutu käitumine, pääste- • 30. juuli 14.00 Lihula staadionil Lihula JK vs. vahendite kasutamine, esmaabi Pakri SK Alexela • 20. juuli 20.00 Lihula kultuurimajas anima- • 30. juuli 12–17 Lihula valla kohvikutepäev. film “Jääaeg 5”. Pilet 3€ Kohvikute vahel sõidab buss (vt ka lk 13). • 23. juuli 20.00 Metsküla rahvamajas Matsalu Kristina Kukk, 5802 4630 ning www.face- Näitemängu Seltsingu Tiina Västriku komöödia book.com/lihulavallakohvikutepaev August • 13. august 14.00 Lihula staadionil Lihula JK • 24. august 20.00 Lihula kultuurimajas anima- vs. FC Nõmme United II film “Lemmikloomade salajane elu”. Pilet 3 € • 13. august Vanamõisa mõisapargis kirbu- ja • 24. august 16.00 ja 18.00 Lihula mõisas käsitööturg. Õhtul esineb Toomas Anni Jutupühad – lugude jutustamise festival (lisa- info lk 12) • 20. august 14.00 Lihula staadionil Lihula JK vs. FC Zenit Tallinn • 28. august Kirblas Marimetsa Kapp Matsalu IX rattamaraton Suvised näitused Lihula muuseumis Lihula kultuurimaja sammassaalis • 14. mai – 31. august uuendatud näitus 27. juuli – 24. august rändnäitus “Pärand elab”. “Lihula ja ümbruskonna külade rahvariided” Kolmandat aastat rändab mööda Eestimaad Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav • 14. mai – 16. juuli “Koge leiud Matsalu vaimukas, pesunöörilaadis näitus “Pärand lahest” elab!”. Näituse kuraator on Jane Kalajärv, • 19. juuli – 19. august “Läki läände!”. kujundajad Malle Jürgenson ja Krista Lepland Etnowerki rõivaloojate Annika Vaalma ja Liina sisekujundusbüroost Laika, Belka & Strelka. Laaneoja värvikirev ja meeleolukas näitus Näituse avamine 27. juulil kell 18.00 “Läki läände!” – inspiratsiooni on saadud nii piirkonna värvikatest rahvarõivastest tervikuna, kui nende lõigetest ja muidugi Lihula raamatukogus võrratutest tikanditest. Väljapanekus on 2.–20. august “Meie kandi sokikirjad”. Näitusele kudumid nii naistele kui meestele, esitletud on sokke kudunud Kirbla ja Lihula naised ja koostöös kohalike meistrite töödega. Näituse tüdrukud avamine 19. juulil kell 18.00 nr 2 (104) / juuli 2016 3 Lihula kultuuripäevad 4.-8. august VI LIHULA LILLKIRJAFESTIVAL 7. AUGUST 10.00 LIHULA LILLKIRJAFESTIVALI RONGKÄIK JA AVAMINE NING RAHVARÕIVASTE TUULUTAMINE. TULEME KÕIK KOOS ÜHEL JA SAMAL PÄEVAL 4. AUGUST 18.00 LIHULA NOORTEMAJA JUURES VÄLJA RÕÕMSAVÄRVILISTE LIHULA JA MIKS NOORTE DISCGOLF’I VÕISTLUS JA NOORTEDISKO MITTE KA MUUDE EESTI PIIRKONDADE RAHVARÕIVASTES 10.15–12.50 ETTEKANDED KÕLAKOJAS 5. AUGUST Silja Nõu räägib rahvarõivaste hooldamisest ja 19.00 AUTODE ORIENTEERUMINE ALGUSEGA hoidmisest LIHULA KULTUURIMAJA PARKLAST. Mari-Liis Pruul “Nii peab? Kaanonitest ja REGISTREERIMINE 18.30 KOHAPEAL VÕI loomulikkusest Lihula rahvarõivastes” [email protected], 526 7364 (JÜRI HINSBERG) Esineb ansambel Veerepeal ning Lembe Maria 22.00 LIHULA KULTUURIMAJA TAGA Sihvre ja Silja Nõu kommenteerivad ansambli ÖÖKONTSERT-PIKNIK. ESINEB JAAN SÖÖT. rahvarõivaid PILET 5 € 13.00–15.00 VÕISTUTIKKIMINE LIHULA RAHVAÜLIKOOLI RUUMIDES 6. AUGUST 13.00–15.00 FOTOGRAAF KERMO FIGOL PILDISTAB KÕIKI SOOVIJAID 10.00 LIHULA STAADIONIL JALGPALLI LÄÄNEMAA MEISTRIVÕISTLUSED NAISKONDADELE 15.30 NÄITUSE JA FESTIVALI PIDULIK LÕPETAMINE MÕISA SAALIS. PÄEVA JUHIB IVAR 10.00 BUSSIREIS MÖÖDA AJALOOLIST RAPLA- LETT VIRTSU KITSARÖÖPMELIST RAUDTEED KOOS JAAMADE KÜLASTAMISEGA. VÄLJUMINE LIHULA MÕISA PARKLAST, 5 €. LISAINFO JA 2.–7. AUGUST ON AVATUD LILLTIKANDI SELTSI REGISTREERIMINE LARISSA MANDEL, NÄITUS “ROOSIDEGA TEKID JA MAIE ROOSI TEL 5397 7603 ISIKUNÄITUS” 11.00 KR RACING RAHVASPRINT 2016. RALLI TOIMUB TEELÕIGUL PENIJÕE MÕISAST KLOOSTRI FESTIVALI INFO lihulatikand.blogspot.com.ee KÜLANI www.krracing.ee 11.00–14.00 LIHULA MÕISAS LIHULA 8. AUGUST LILLKIRJAFESTIVALI TÖÖTOAD: MUSTRI KANDMINE KANGALE; LIHULA TIKAND LASTELE 17.00 SÜNNIPÄEVATORDI SÖÖMINE LIHULA 800 JA TÄISKASVANUTELE; TUNIISI HEEGELDAMINE KIVI JUURES 21.00 SIMMAN LIHULA KÕLAKOJAS. ESINEB 22.30 LIHULA LINNUSEMÄEL OOPER PS TROIKA. PILET 5 € “UKU JA VANEMUINE” Karl August Hermanni “Uku ja Vanemuine” on Eesti esimene ooper. Voldemar Kuslap laulab 7. AUGUST Uku rolli ja on ainus laulja, kes pole kohalikku 9.00–15.00 LAAT LIHULA LINNUSEMÄEL. ERITI päritolu. Ülejäänud osades on Lihulas või OODATUD ON KA KÕIK KOHALIKU TOODANGUGA mujal Lõuna-Läänemaal sündinud ja kasvanud KAUPLEJAD. LAADAL ERALDI OSA TALUTURU inimesed. Ooperi peaosi laulavad Voldemar JAOKS Kuslap ning Lihulast pärit ooperisolistid René Soom ja Märt Jakobson. Ühtekokku on 18.00 LIHULA 805. AASTAPÄEVALE PÜHENDATUD laval 123 inimest KONTSERTAKTUS. ESINEB MAREK SADAM 21.–25. september Matsalu Loodusfilmifestival Kavas võib toimuda muudatusi. September Täpsem info kultuurimaja.weebly.com ja www.lihulateataja.ee/kultuurikava või Lihula kultuurimajast tel 477 8191, [email protected] nr 2 (104) / juuli 2016 4 Valdade liitumine, mis tegelikult toimub? Jaak Kastepõld Vallavolikogu esimees Oleme pikalt tegelenud parima- tumise ja senised lahendused. aktsepteerida. Kuivõrd tingimuste te võimalike lahenduste otsimi- Siis on ka aru saada, mis valikud täitmine sellel suunal osutus või- sega meie Lihula valla
Recommended publications
  • Lihula Valla Arengukava Aastateks 2011-2020

    Lihula Valla Arengukava Aastateks 2011-2020

    Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28. aprilli 2011 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 25. oktoobri 2012 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 30. oktoobri 2014 määrusega nr 24 LIHULA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2011-2020 1. SISSEJUHATUS Lihula valla arengukava on terviklik üldine valla tegevusjuhis, mis määratleb vallavolikogu, -valitsuse ja - asutuste tegevuse eesmärgid, samuti seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud pika- ja lühemaajalised tegevused ning nende üldise pingerea. Kava ülesandeks ei ole valla igapäeva jooksvate ülesannete ja kohustuste üles loetlemine. Arengukava on dokument, mis kujutab endast ühiskondliku kokkulepet valla kui keerulise ja eripalgelise, oma elanikkonda esindava ja teenindava, organisatsiooni töö juhtimiseks ja ühtlustamiseks, jõupingutuste koondamiseks ja olemasolevate vahendite kasutamise tõhususe tõstmiseks. Arengukava annab kõigile asjast huvitatutele teavet valla eesmärkide, eelistuste, vallavõimu ning valla allasutuste poolt ettevõetavatest tegevustest ning võimaldades sellega neil paremini kavandada ja korraldada oma tegevust ning langetada otsuseid. Arengukava eesmärgiks on ka hinnata üldisemalt valla hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, ühtlasi tuues välja peamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused. Arengukava ei ole kunagi lõplik. Vastavalt inimühiskonnas, loodus-, ja majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele tuleb teda pidevalt kohendada ja täiendada. Arengukava on vallavolikogu, -valitsuse ja teiste vallaasutuste tegevuse kohustuslikuks aluseks. Arengukavast
  • Uus Õppeaasta Toob Kaasa Mitmeid Muudatusi

    Uus Õppeaasta Toob Kaasa Mitmeid Muudatusi

    Lääneranna valla ajaleht / Nr 20 / September 2019 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 19 / SEPTEMBER 2019 1 Lihula mõis Foto: Kristian Pikner Uus õppeaasta toob kaasa mitmeid muudatusi täna kahjuks ei ole seda puht füüsili- sus töötab selle nimel, et saada veel selt võimalik teha, mistõttu on Lääne- täiendavat rahastust nii olmebloki, ranna valla aktustel osalenud kas val- maadlussaali kui ka parkimisala ehi- lavanem või vallavalitsuse esindaja. tamiseks veel enne, kui pallisaali osa Vallavalitsuse ja vallavanema jaoks on valmib – kas see nii läheb, selgub lähi- kõik lapsed ja koolid olulised, mistõttu kuudel. Selge on see, et ainult valla ei maksa näha vallavanema aktusel eelarve abil me täna kõiki olemasole- Mikk Pikkmets puudumisest suhtumise väljendamist, vaid haridusvõrgu hooneid ja rajatisi Lääneranna vallavanem vaid tuleb mõista reaalsust, et mitmes renoveerida ning ajakohastada ei jõua. ugupeetud õpilased, lapsevane- kohas korraga olla ei ole võimalik. L mad, õpetajad ja Lääneranna Alanud õppeaastal avasime Lääne- Töökorralduslikud uuendused valla koolide pered – soovin teile ranna valla seitsmes koolis kuus esi- huvitegevuse valdkonnas kõigile head ja huvitavat õppeaastat! mest klassi, kokku alustas kooliteed Käesoleva õppeaasta jooksul soo- Loodan, et see saab olema teadmiste- 31 esimese klassi last. Mõned koolid vime võtta kasutusele huvitegevuse ja väljakutseterikas, aga ka põnev rõõmustavad, kui nende majas läheb korraldamiseks programmi Arno, mis ja meeldejääv. Lääneranna Valla- esimesse klassi 2–3 õpilast, kuid samas, lihtsustab nii kasutajate kui ka ringi- valitsus plaanib käesoleval aastal arvestades haridussüsteemi rahasta- juhtide ja treenerite ning raamatupi- viia haridusvaldkonnas sisse mõned mist oleksime pidanud sellise hulga damise tööd. Hetkel on olukord selline, muudatused, mille õnnestumine ja õpilastega avama vaid kolm esimest et iga kool ja asutus sõlmib eraldi lepin- rakendamise sujuvus sõltub paljuski klassi.
  • Lihula Valla Terviseprofiil

    Lihula Valla Terviseprofiil

    Lisa 1 Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 24 Lihula valla terviseprofiil 2010 1 Sisukord Sisukord 1. Üldandmed ...................................................................................................................................... 3 1.1. Lihula valla asend, pindala, haldusjaotus .......................................................................... 3 1.2. Rahvastik ........................................................................................................................... 3 1.3. Lihula valla loomulik iive .................................................................................................. 7 1.4. Lihula valla eelarve ............................................................................................................ 7 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ...................................................................................... 9 2.1. Tööturu olukord ja toimetulek ........................................................................................... 9 2.2. Tööpuudus, igapäevane tööalane ränne ............................................................................. 9 2.3. Sotsiaalhoolekanne ......................................................................................................... 10 2.4. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv ................................................................................ 12 3. Kogukonna tegevused ja kaasamine ............................................................................................
  • ~Jilsh JOURN Russian Philat4y

    ~Jilsh JOURN Russian Philat4y

    'Ine ~JilSH JOURN Russian Philat4Y No. 57 November, 1980 ......................... .• •. .• .• .• .• .• . " ....- ~ ......... •. ..• .. •.. •................ • • • • • . • •• • •• • •• • •• •• • • •• • •• • •• • •• -~~-:111111'111■ ,• ..... •:. •,••·.· ........... ·.· ··.·. ·.• ... ..... .. .... ... .. .. .. .. .. .. ··-·-·········..• ..• •. .•.. · ..........•. ..• •. .. .... ..... ... •,.•. .•.· • • • • •. • . • . •.. • ..• .... • • • . •. Published by the British Society of Russian Philately London THE BRITISH JOURNAL OF RUSSIAN PHILATELY THE JOURNAL OF THE BRITISH SOCIETY OF RUSSIAN PlilLATELY (Founded 1936) Edited by I. L. G. Baillie The Grange, Thornbury Road, Thornbury, Bristol BS12 UB, UK No. 51, November, 1980 Page 3 Editorial 3 310th Anniv. of Smolensk Postal Service Yu. Anisimov (trans. Dr. T. T. Rutkowska) 3 Estonian mail routes (Russian period) A. Saardson 16 St. Petersburg-postmark of 1757 H. von Hofman 16 Address tickets-Moscow and St. Petersburg Dr. T. T. Rutkowska 17 Aus Russland-Addendum 3 A. Spaeckaart and I. L. G. Baillie 19 Finland: 20 pen. forgery B. Pritt 19 Used abroad: Katta Kurgan (status) J. Moyes 21 Used abroad: Jaffa and Dalny H. von Hofman 21 Finland: Railway postmarks R. P. Knighton 21 Tsarskoe Selo: railway postmarks J. Lloyd 22 Philatelic societies in Russia A. Vigiliev (trans. Dr. T. T. Rutkowska) 22 'Sdano' cancellations W. Frauenlob and E. G. Peel 23 Ship and river boat cancellations J. G. Moyes and H. von Hofman 24 Registered mail-Addendum 4 W. Frauenlob, J. Lloyd, B. Pritt, N. C. Warr 27 Machine cancellations-Addendum J. Lloyd, N. C. Warr and I. L. G. Baillie 29 Imperial issues-varieties W. Frauenlob 29 Moscow censorship-World War l N. C. Warr 32 Ustsysolsk District 1918 Soviet Zemstvo I. Fedorashko (trans. L. A. Kolot, G. D. Buckley) 35 Ditto-additional notes R. L. Joseph 36 Deniken issue-essays? M. Rayhack 37 The 'Polar Bears'-a footnote /.
  • Mälestiste Restaureerimine. Enne Ja Pärast 2005-2011

    Mälestiste Restaureerimine. Enne Ja Pärast 2005-2011

    Mälestiste restaureerimine • Enne ja pärast • 2005–2011 ja • Enne pärast restaureerimine Mälestiste Enne ja pärast 2005–2011 Mälestiste restaureerimine Enne ja pärast 2005–2011 Mälestiste restaureerimine Enne ja pärast 2005–2011 Muinsuskaitseamet 2011 K o o s t a n u d Britta Lainevool ja Ülo Puustak T o i m e t a j a Meeli Hunt K u j u n d u s j a t e o s t u s AS Vaba Maa F o t o d Muinsuskaitseamet, Jaan Vali, Puurmani vallavalitsus, Tõnu Parmakson E s i k a a n e l Kihelkonna kiriku vana kellatorn pärast ja tagakaanel enne restaureerimist A u t o r i õ i g u s Muinsuskaitseamet, 2011 www.muinas.ee Kõik õigused kaitstud. All rights reserved. ISBN 978-9985-9896-5-4 Trükkinud AS Vaba Maa Printed in Estonia EESSÕNA Eessõna Eesti riik on 2011. aastaks kultuuriväärtustena erilise tähelepanu alla võtnud ehk mälestiseks tunnistanud 27 854 objekti. Pooled neist on erinevad esemed, maalid ja ehitiste detailid, ligikaudu viiendiku mälestistest moodustavad mitmesugused ehitised. Just ehitised, mille puhul saame kõneleda nende ajaloolisest ja kultuurilisest väärtusest, jäävad avalikkusele enim silma. Kahjuks on ehitised aga kõige enam haavatavamad kultuuripärandi objektid, sest neid mõjutavad ilmastik ja keskkonnamuutused ning sageli jäävad nad ette arendusprojektidele. Eelpool nimetatu on ka põhjuseks, miks muinsuskaitsest kõneledes on valdavalt teemaks ajaloolised hooned. Muinsuskaitseamet on Eesti taasiseseisvumise järgsel perioodil panustanud märkimisväärselt suure summa kultuuriväärtuslike hoonete restaureerimisse, kuid ikka tundub see olevat piisake meres. Selleks, et oleks võimalik selgemini teadvustada ja kaardistada muinsuskaitse objektideks olevate ehitiste olukorra parandamiseks tehtut ja esitleda parimaid näited, ongi koostatud käesolev raamat.
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007

    Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007

    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
  • MEIE KOOL 165 Palju Õnne!

    MEIE KOOL 165 Palju Õnne!

    METSKÜLA KOOLI LEHT Nr 81 AJALOO - ERI Aprill 2018 MEIE KOOL 165 Palju õnne! Ühel peaaegu kevadisel päeval läksime otsima ammuse koolimaja jälgi. Leidsime kunagise koolihoone asukoha ning uurisime selle ümbrust. Meie retke teejuhiks oli Metsküla kooli vilistlane ja suur sportlane, iga- aastase kooli parima sportlase preemia annetaja Arvo Asu. 2 Metsküla kooli leht 2018 Kuidas ma läksin kooli 100 aastat tagasi Aliide Asu (sündinud 1906. aastal) meenutab: Oma kooliteed Saastna Algkoolis alustasin l917. aastal II klassist. I klassis käisin Metsküla Tammiku koolimajas, mis asus Kooli Kivimäel, praeguse Kooli talu juures. See luteri usu kool suleti 1917. aastal ja ühendati vene õigeusu kooliga. 1934. aastal lammutati see koolimaja ära ja sellest ehitati praegune rahvamaja. Kahe erineva usuga kooli ühinemine tekitas tihti usutülisidki. Meelde on jäänud, et talupoegade lapsed olid kehvemalt riides kui mõisateenijate lapsed. Saastna Algkool oli algul 3klassiline ja sai hiljem 4klassiliseks. Olin esimene lend, kes lõpetas IV klassi. I klassis õpiti usuõpetust, eesti keelt, laulmist, matemaatikat ja ilukirja. II, III ja IV klassis olid igal aastal uued programmid, sest Vene tsaar kukutati troonilt ja tunniplaanist kadusid usuõpetus ja vene keel. Vene revolutsiooni ja I maailmasõja ajal oli sõjasündmusi ja põletamisi ka siin, Metskülas asus ratsaväeosa. Kord lendasid üle koolimaja kaks lennukit. Õpetaja lõpetas tunnid ja lahkus koos õpilastega koolimajast. Meelde on jäänud kolimine vanast koolimajast Metskülla uude koolimajja. Samas asub kool praegugi. Uus kool oli palju avaram ja valgem. Õpetaja Valeria Liigi juhendamisel loodi laulukoor, kes esines jõulupeol. Peol lugesid lapsed ka luuletusi. Mina lugesin seal Jakob Tamme luuletust "Kask”. Minu viis last on kõik õppinud Saastna - Metsküla Algkoolis.
  • Seletuskirja Ettepanek

    Seletuskirja Ettepanek

    LIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD 1 . ÜLDOSA.............................................................................................................................................5 1.1 . ASUKOHT JA KUJUNEMINE..............................................................................................5 1.2 . LOODUSKESKKOND...........................................................................................................6 1.3 . RAHVASTIK JA ASUSTUS..................................................................................................7 1.3.1 . Rahvaarvu muutumine...........................................................................7 1.3.2 . Asustus ja asulate omavahelised suhted.................................................8 2 . LIHULA VALLA VISIOON 2015.................................................................................................10 3 . ARENGUSTRATEEGIA PÕHISUUNAD AASTANI 2015........................................................11 3.1 . SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR..................................................................................11 3.1.1 . Haridus................................................................................................12 3.1.2 . Kultuur................................................................................................13 3.1.3 . Kogudused ja kalmistud.......................................................................14 3.1.4 . Sotsiaalhooldus, tervishoid..................................................................14 3.1.5 .
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
  • Water Quality and Emission Rates of Greenhouse Gases in a Treatment Reedbed

    Water Quality and Emission Rates of Greenhouse Gases in a Treatment Reedbed

    Water Resources Management V 105 Water quality and emission rates of greenhouse gases in a treatment reedbed K. Soosaar, M. Maddison & Ü. Mander Department of Geography, University of Tartu, Estonia Abstract The aim of this study was to estimate water purification capacity and greenhouse gas fluxes in a semi-natural reedbed receiving effluent from a wastewater treatment plant (WTP) in Lihula, which is located on the southern border of Matsalu National Park, Estonia. The values of BOD7 and COD in the treated water were low (<8 and <70 mgL-1 respectively), whereas the COD level increased within the reedbed. The average concentrations of ammonia N and total N significantly decreased from the WTP outflow to the reedbed outflow (from 6.8 and 9 to 0.2 and 1.2 mg L-1 respectively). Nitrate and nitrite N levels were low but decreased along the flow. The average concentration of both PO4-P and total P in water decreased rapidly toward the reedbed outflow (from 2.8 and -1 3.2 to 0.04 and 0.09 mg L respectively). Redox potential and dissolved O2 saturation showed the lowest values in the reedbed inflow. The C, N, and P concentration in soil decreased from the reedbed inflow towards the outflow. The average N2 and N2O fluxes from the reedbed were relatively low, varying from -2 -1 -2 -1 4.0 to 16.1 mg N2 m h and from -5.0 to 3.7 μg N2O m h respectively. The spatial-temporal variation of methane emission was great (10.5-16397 μg CH4 -2 -1 m h ), showing higher values in the inflow.
  • Baltisaksa Põllumeesteseltside Võrgustiku Kujunemisest

    Baltisaksa Põllumeesteseltside Võrgustiku Kujunemisest

    Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest TIIT ROSENBERG Seltsiliikumise ajaloost Eestis on üsna palju ja mitmes konteks- tis kirjutatud, kuid põhjalikumaid ja uuemaid uurimusi üksikute seltsiliikide ja tähtsamate seltside ajaloost on vähe. Üks vanemaid seltsiliike, mis siinmail jalad alla sai, olid põllumeesteseltsid. Nagu mitme muu eluala huvilisi koondanud seltside puhul, asutasid bal- tisakslased need esmalt mõisnike ehk nn suurpõllumeeste seltside kujul. Talupoeglikud ehk nn väikepõllumeeste seltsid tekkisid neist märksa hiljem, kuid saavutasid peagi laiema kandepinna. Põllu- majanduslike seltside, nagu mitme teisegi seltsiliigi ajaloo senises käsitluses on vähe tähelepanu pööratud baltisaksa seltside innovaa- tilisele rollile põllumajanduse edendamisel, samuti nende ja eesti seltside omavahelisele suhtele ja vastastikusele mõjule. Balti kuber- mangude saksa põllumajandusseltside ligi poolteise sajandi pikku- ne ajalugu on seni napilt uuritud. Ainus monograafiline teos on üle- vaade Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi ajaloost.1 Baltikumi suurpõllumeeste seltsiliikumise juhtorgan, 1792. aastal asutatud Liivimaa sotsieteet, pälvis tähelepanu ka tema 200. aas- 1 Hans Dietrich von Engelhardt, Hubertus Neuschäffer, Die Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät (1792–1939), Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, Band 5 (Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1983). Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI (2013) 31 TIIT ROSENBERG tapäeva tähistamise puhul,2 veel on selle tegevuse üksikuid külgi käsitletud mitmes
  • Haapsaluand - O N LÄÄNE COUNTY M O I M T O a C D C a G N I R E T a C S M U E S U M S E I T I V I T C a E D a R T S P a ENGLISH M HAAPSALU and LÄÄNE COUNTY 2 SIGNS

    Haapsaluand - O N LÄÄNE COUNTY M O I M T O a C D C a G N I R E T a C S M U E S U M S E I T I V I T C a E D a R T S P a ENGLISH M HAAPSALU and LÄÄNE COUNTY 2 SIGNS

    HA LÄÄNE COUNTY APSAL ENGLISH U and ACCOMMO- MAPS TRADE ACTIVITIES MUSEUMS INFO CATERING DATION ENG HAAPSALU and LÄÄNE COUNTY 2 SIGNS 155 Lodging WIFI WIFI WC 160 Catering WC for disabled Bar Sports activities WC Water Closet VISA Credit cards accepted SAUNA Sauna Skiing Shower Billiards Telephone 2 Rooms for disabled TV TV Campfire Silence Boat 50 m Bus stop Fireplace 300 m Beach 40 Caravans P Parking Tent places 7 Bicycles Tennis Gym Yacht harbour Golf Hot drink Hunting Luggage room Domestic ENG animals FIN languages RUS Fishing SWE GER G N HAAPSALU and LÄÄNE COUNTY 3 CONTENTS E O DEAR GUEST, CONTENTS F N I Welcome to the most romantic and mythical spot in Signs 2 Estonia - Haapsalu and Läänemaa. Contents 3 Travel Agencies 4 INFO It is easy to fall in love with Haapsalu: once here, 5 Transport 5 the winding streets ending up at the sea, the old Taxi 5 town with houses adorned with wooden lace and Ports 6 the mysterious White Lady appearing in a chapel Petrol-stations 6 window on moonlit nights will keep the visitor Internet 7 spellbound. WIFI 8 ACCOMMODATION The pebble beaches, squealing seabirds, grassy Rehabilitation centres 9 meadows and peaceful groves will appeal to Hotels in Haapsalu 10 Guesthouses & hostels visitors fond of nature and serenity. Matsalu's in Haapsalu 11-12 abundant bird sanctuary draws visitors from all Accommodation in Lääne County: over the world - it is Europe's biggest and most Ridala Parish 13 diverse nesting area for migratory birds. Taebla Parish 14 Nõva Parish 14 History lovers should make time to look into Lihula Parish 14 medieval churches and castle ruins so typical to Oru Parish 14 Läänemaa.