DOCSLIB.ORG

12 Maatsalu Nature Park L.Kask

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
12 Maatsalu Nature Park L.Kask Energy production from biomass Click to edit Master title style of Matsalu Natural Park, Estonia Livia Kask, Ülo Kask, Department of Thermal Engineering, TUT International seminar ‚Sustainable grassland management: biodiversity conservation and alternative uses of grassland biomass“. 5-6. November, 2014, Sigulda, Latvia. opics • The potential of Estonian semi-natural grasslands • Matsalu Bay area and biomass resources there • Why use local biomass in district heating network • Lihula Parish and its DH company • From idea to practice œ reconstruction of Lihula boiler house • Wood chips and meadow hay co-combustion tests in Tartu, Aardla boiler house Location of some semi-natural grasslands in Estonia Heinsoo et al., 2010. Agriculture, Ecosystems and Environment he potential of Estonian semi-natural grasslands for bioenergy production Heinsoo et al., 2010. Agriculture, Ecosystems and Environment • One option for the usage of biomass from semi- natural grasslands is biofuels (solid, liquid or gaseous) production. • In 2007 the largest average annual biomass yield per area was achieved in floodplain meadows (5.7 t dry mass/ha). • In this case the potential for biomass production among Estonian semi-natural grasslands more than 113,000 t dry mass. • Due to lower average yield per area 2.5 t dry mass/ha, the potential of this meadow type was less than half of that of floodplain meadows - 53,000 t dry mass. • The corresponding numbers for wooded meadows were 1.6 t dry mass/ha and 12,000 t dry mass, respectively. Estimated annual potential biomass production and energetic value of different meadow types studied in Estonia. Heinsoo et al., 2010. Agriculture, Ecosystems and Environment • fw: biomass fresh weight; dw: biomass dry weight. • Potential methane production was based on the 3 assumption of 1 kg CP = 0.5m CH4 (according to Wheatley, 1980) Lihula Parish Area 384 km2 Inhabitants (2013) 2497 incl. Lihula Town 1399 Cultivated land 9000 ha Semi-natural grassland 6000 ha Forest land 13000 ha Others 10000 ha Under protection 47% of Parish territory, Matsalu National Park The mouth of Matsalu Bay. Photos: Tiit Kaljuste Matsalu National Park Matsalu National Park is situated in the western part of Estonia. Reserve was founded in 1957 mainly to protect nesting, moulting and migratory birds. In 1976 Matsalu was included to the list of wetlands of international importance under Ramsar convention. There are 282 species of birds, 49 species of fish and 47 species of mammals registered in the area of nature reserve, also 772 species of vascular plants. Also the landscapes are unique and deserve to be protected - floodplains, reed bed, coastal meadows, wooded meadows and islets. 0iomass resources of Matsalu National Park Sources: Tõnu Lausmaa, Energiakeskus "Taasen", 1999.a and ‚Feasibility study on proper technology of CHP running on reed fuel and preparing of tendering documents for technology supplier—, TUT DTE, 2006. Energy Heating Boiler Type of Mass, dry Area, ha value, equivalent, capacity, biomass tons/a GWh GWh MW Common 2500- reed 8870 41.7 33 6.3 3000 Meadow 1000 hay1 2000 9 7.2 1.4 (3000) Wood 400 2000 9.6 8.2 1.5 Total 12870 60.3 48,4 Remarks: 1 – 1000 hectare is recommended mowing area for energy purposes. Today only meadow hay is in use for heat production – mowing and baling is supported ~120€/ha. Reed cutting is not supported activity. Location of reed beds in Matsalu NP Photo: Tiit Kaljuste • Sedge reed bed - 490 ha, brown; shore reed bed 600 ha, yellow; maritime reed bed 1410 ha, blue 1hy use the biomass in DH network? • A large, diverse and unused biomass resources in area. • The need to maintain Matsalu National Park reed beds, meadows of the River Kasari and costal pastures œ it is mean the semi-natural grasslands in region. • Lihula urban district heating system based on expensive and polluting shale oil. The need to reducing greenhouse gas emissions. • The problem to solve - where to put the meadow hay after mowing and baling and remains of thatching reed!? • To reduce heat price and township fiscal costs in Lihula Parish. Location of resources around the Lihula town (boiler house) Lihula Town and DH network Average distance of hay mowing area from boiler house is 10-15 km Unused biomass œ potential energy resource The round bales of meadow hay in near the Kloostri village, autumn 2007. Next photos Margus Källe and Ülo Kask. 0iomass for energy Partially flooded meadows – the storing risk of fuel. • Square hay bales in the meadow of Kasari River, 2009. • New biomass fuel for Lihula boiler house. Reed harvested in Matsalu NP and products made from reed • Reed processing residues are suitable as bio fuel directly or for converting liquid and gaseous bio fuels or pressing to pellets and briquettes. Heating company in parish: OÜ LIHULA SOOJUS Owned 100% by Parish District heating network in Lihula town Fuels: previous – oil shale oil From 2009/2010 biomass (oil is back-up fuel). Heat production: average 3800 MWh/y. Heat consumption: average 3300 MWh/y Heat load: average 0.4-0.9 MW, Maximum 1.8 MW Boilers: Base-load : Danstoker – 1,8 MW (2009) Back-up: Danstoker Multimaiser - 1,23 MW (1995) District heating network - 2347 m pipelines Boiler house before reconstruction, summer 2008 Maa-amet @ Eesti Põhikaart 4rom idea to practice • The idea of uè sing biomass resources of Matsalu National Park in Lihula boiler house arose in the 1990s (Alex Lotman). • Matsalu landscapes began to change rapidly birdlife unfavourably, overgrown with reed and bushes. • Between 2001 and 2006 have made three thorough studies of the biomass resource mobilization and economic feasibility determination. Last one made in Department of Thermal Engineering of TUT (project leader Ülo Kask). • It was found that to take into use the local biomass resources as fuel for Lihula boiler house would be favourable and useful, heat price will drop down. 4inancing of the activities • All activities from 2001-2009 œ consulting, planning, designing and constructing - were partially financed with several projects, bank loans and own funds. - Phare PPF II œ 24 000⁄. - European Regional Development Fund œ 32 000⁄. - EEA Grants (Island, Lichtenstein and Norway) œ 0,38 M⁄. - Loans and own funds œ 0,38 M⁄. Reconstruction of Lihula boiler house • Summer-autumn 2008 public procurement • Building contract between OÜ Lihula Soojus and AS Tamult 19.12.2008. • The deadline for completion of reconstructing work - 31.08.2009. • Constructing works started in 4th of May 2008. • The contract volume was 11.5 million Estonian crones or 0.735 M⁄ (excluding VAT). Reconstruction stages Fuel storage Reconstruction stages II • Bale conveyer; square and round bales and wood chips (alternative fuel) in the storage Reconstruction stages III • Left œ new boiler • Right œ old back-up boiler 7utside view of the reconstructed boiler house Lesson learned • Approximately one third of Matsalu meadow hay a year using in Lihula boiler house. • If there are difficulties to harvest hay on meadows (flooding) then could be used alternative fuels as wood chips , straw and field grass (hay). • Hay and wood chips can‘t be used simultaneously (one day hay, next day chips œ different feeding equipment and burning regimes needed). • Maximum heating capacity with hay fuel is 1,5- 1,6 MW, coefficient of efficiency max 85%. • Pre-cutting (length of stem pieces is 10-15 cm) and baled (square and round bales) hay (straw, reed) can be used in boiler house. Lesson learned II • The boiler has the moving grate and need to burn dry fuel. • The moisture content of herbaceous biomass have to be less than 18% (in order to prevent the mould) and moisture content of wood chips less than 35%. • 1350-1400 tons of meadow hay is used in heating season (approx. 3000 square bales). • The price of meadow hay is 43-45 ⁄/t (11-12⁄/MWh). Heat price for consumers ~58 ⁄/MWh. In DH networks using shale oil the consumers price on average 70-80 ⁄/MWh (without VAT). • The grate need to be replace in summer 2015. • Fuel feeding system has been repaired a few times. • The ash screw conveyer has repaired, erosion signs (ash is silica rich) • The boiler is working well, is not noticeable corrosion. • If the load of boiler is high, over 1,4 MW, noticed signs of melting of ash and slag formation. Co-combustion tests of wood chips and meadow hay in Aardla boiler house, Tartu. 8 MW boiler + pre- furnace Boiler house, shredding of hay, layer of hay on the wood chips in storage, the mixture of fuels (max 15% of hay by mass) moving to conveyer belt, pre-furnace (Swedish)+ boiler DKVR-10-13 (SSSR). Co-combustion tests in Tartu • The combustion tests were done in early spring 2009 in Aardla boiler house, Tartu. • Experiments lasted for two days. • The hay were harvested and baled (2008) on the meadows of river Emajõgi, approx. 25 km from boiler house • The bales were shredded by special machine in the storage and the hay were blown on the piles of wood chips • The boiler was running on capacity of 8 MW and after adding ~15% of hay by mass the capacity drop down to 7 MW. • Reason: Conveyors are unable to provide a fluffy grass as much as the wood chips. Thank you! Questions and comments to Ülo Kask – [email protected].
Load more

Recommended publications
  • Lihula Valla Arengukava Aastateks 2011-2020
    Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28. aprilli 2011 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 25. oktoobri 2012 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 30. oktoobri 2014 määrusega nr 24 LIHULA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2011-2020 1. SISSEJUHATUS Lihula valla arengukava on terviklik üldine valla tegevusjuhis, mis määratleb vallavolikogu, -valitsuse ja - asutuste tegevuse eesmärgid, samuti seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud pika- ja lühemaajalised tegevused ning nende üldise pingerea. Kava ülesandeks ei ole valla igapäeva jooksvate ülesannete ja kohustuste üles loetlemine. Arengukava on dokument, mis kujutab endast ühiskondliku kokkulepet valla kui keerulise ja eripalgelise, oma elanikkonda esindava ja teenindava, organisatsiooni töö juhtimiseks ja ühtlustamiseks, jõupingutuste koondamiseks ja olemasolevate vahendite kasutamise tõhususe tõstmiseks. Arengukava annab kõigile asjast huvitatutele teavet valla eesmärkide, eelistuste, vallavõimu ning valla allasutuste poolt ettevõetavatest tegevustest ning võimaldades sellega neil paremini kavandada ja korraldada oma tegevust ning langetada otsuseid. Arengukava eesmärgiks on ka hinnata üldisemalt valla hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, ühtlasi tuues välja peamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused. Arengukava ei ole kunagi lõplik. Vastavalt inimühiskonnas, loodus-, ja majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele tuleb teda pidevalt kohendada ja täiendada. Arengukava on vallavolikogu, -valitsuse ja teiste vallaasutuste tegevuse kohustuslikuks aluseks. Arengukavast
    [Show full text]
  • Uus Õppeaasta Toob Kaasa Mitmeid Muudatusi
    Lääneranna valla ajaleht / Nr 20 / September 2019 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 19 / SEPTEMBER 2019 1 Lihula mõis Foto: Kristian Pikner Uus õppeaasta toob kaasa mitmeid muudatusi täna kahjuks ei ole seda puht füüsili- sus töötab selle nimel, et saada veel selt võimalik teha, mistõttu on Lääne- täiendavat rahastust nii olmebloki, ranna valla aktustel osalenud kas val- maadlussaali kui ka parkimisala ehi- lavanem või vallavalitsuse esindaja. tamiseks veel enne, kui pallisaali osa Vallavalitsuse ja vallavanema jaoks on valmib – kas see nii läheb, selgub lähi- kõik lapsed ja koolid olulised, mistõttu kuudel. Selge on see, et ainult valla ei maksa näha vallavanema aktusel eelarve abil me täna kõiki olemasole- Mikk Pikkmets puudumisest suhtumise väljendamist, vaid haridusvõrgu hooneid ja rajatisi Lääneranna vallavanem vaid tuleb mõista reaalsust, et mitmes renoveerida ning ajakohastada ei jõua. ugupeetud õpilased, lapsevane- kohas korraga olla ei ole võimalik. L mad, õpetajad ja Lääneranna Alanud õppeaastal avasime Lääne- Töökorralduslikud uuendused valla koolide pered – soovin teile ranna valla seitsmes koolis kuus esi- huvitegevuse valdkonnas kõigile head ja huvitavat õppeaastat! mest klassi, kokku alustas kooliteed Käesoleva õppeaasta jooksul soo- Loodan, et see saab olema teadmiste- 31 esimese klassi last. Mõned koolid vime võtta kasutusele huvitegevuse ja väljakutseterikas, aga ka põnev rõõmustavad, kui nende majas läheb korraldamiseks programmi Arno, mis ja meeldejääv. Lääneranna Valla- esimesse klassi 2–3 õpilast, kuid samas, lihtsustab nii kasutajate kui ka ringi- valitsus plaanib käesoleval aastal arvestades haridussüsteemi rahasta- juhtide ja treenerite ning raamatupi- viia haridusvaldkonnas sisse mõned mist oleksime pidanud sellise hulga damise tööd. Hetkel on olukord selline, muudatused, mille õnnestumine ja õpilastega avama vaid kolm esimest et iga kool ja asutus sõlmib eraldi lepin- rakendamise sujuvus sõltub paljuski klassi.
    [Show full text]
  • Lihula Valla Terviseprofiil
    Lisa 1 Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 24 Lihula valla terviseprofiil 2010 1 Sisukord Sisukord 1. Üldandmed ...................................................................................................................................... 3 1.1. Lihula valla asend, pindala, haldusjaotus .......................................................................... 3 1.2. Rahvastik ........................................................................................................................... 3 1.3. Lihula valla loomulik iive .................................................................................................. 7 1.4. Lihula valla eelarve ............................................................................................................ 7 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ...................................................................................... 9 2.1. Tööturu olukord ja toimetulek ........................................................................................... 9 2.2. Tööpuudus, igapäevane tööalane ränne ............................................................................. 9 2.3. Sotsiaalhoolekanne ......................................................................................................... 10 2.4. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv ................................................................................ 12 3. Kogukonna tegevused ja kaasamine ............................................................................................
    [Show full text]
  • ~Jilsh JOURN Russian Philat4y
    'Ine ~JilSH JOURN Russian Philat4Y No. 57 November, 1980 ......................... .• •. .• .• .• .• .• . " ....- ~ ......... •. ..• .. •.. •................ • • • • • . • •• • •• • •• • •• •• • • •• • •• • •• • •• -~~-:111111'111■ ,• ..... •:. •,••·.· ........... ·.· ··.·. ·.• ... ..... .. .... ... .. .. .. .. .. .. ··-·-·········..• ..• •. .•.. · ..........•. ..• •. .. .... ..... ... •,.•. .•.· • • • • •. • . • . •.. • ..• .... • • • . •. Published by the British Society of Russian Philately London THE BRITISH JOURNAL OF RUSSIAN PHILATELY THE JOURNAL OF THE BRITISH SOCIETY OF RUSSIAN PlilLATELY (Founded 1936) Edited by I. L. G. Baillie The Grange, Thornbury Road, Thornbury, Bristol BS12 UB, UK No. 51, November, 1980 Page 3 Editorial 3 310th Anniv. of Smolensk Postal Service Yu. Anisimov (trans. Dr. T. T. Rutkowska) 3 Estonian mail routes (Russian period) A. Saardson 16 St. Petersburg-postmark of 1757 H. von Hofman 16 Address tickets-Moscow and St. Petersburg Dr. T. T. Rutkowska 17 Aus Russland-Addendum 3 A. Spaeckaart and I. L. G. Baillie 19 Finland: 20 pen. forgery B. Pritt 19 Used abroad: Katta Kurgan (status) J. Moyes 21 Used abroad: Jaffa and Dalny H. von Hofman 21 Finland: Railway postmarks R. P. Knighton 21 Tsarskoe Selo: railway postmarks J. Lloyd 22 Philatelic societies in Russia A. Vigiliev (trans. Dr. T. T. Rutkowska) 22 'Sdano' cancellations W. Frauenlob and E. G. Peel 23 Ship and river boat cancellations J. G. Moyes and H. von Hofman 24 Registered mail-Addendum 4 W. Frauenlob, J. Lloyd, B. Pritt, N. C. Warr 27 Machine cancellations-Addendum J. Lloyd, N. C. Warr and I. L. G. Baillie 29 Imperial issues-varieties W. Frauenlob 29 Moscow censorship-World War l N. C. Warr 32 Ustsysolsk District 1918 Soviet Zemstvo I. Fedorashko (trans. L. A. Kolot, G. D. Buckley) 35 Ditto-additional notes R. L. Joseph 36 Deniken issue-essays? M. Rayhack 37 The 'Polar Bears'-a footnote /.
    [Show full text]
  • Mälestiste Restaureerimine. Enne Ja Pärast 2005-2011
    Mälestiste restaureerimine • Enne ja pärast • 2005–2011 ja • Enne pärast restaureerimine Mälestiste Enne ja pärast 2005–2011 Mälestiste restaureerimine Enne ja pärast 2005–2011 Mälestiste restaureerimine Enne ja pärast 2005–2011 Muinsuskaitseamet 2011 K o o s t a n u d Britta Lainevool ja Ülo Puustak T o i m e t a j a Meeli Hunt K u j u n d u s j a t e o s t u s AS Vaba Maa F o t o d Muinsuskaitseamet, Jaan Vali, Puurmani vallavalitsus, Tõnu Parmakson E s i k a a n e l Kihelkonna kiriku vana kellatorn pärast ja tagakaanel enne restaureerimist A u t o r i õ i g u s Muinsuskaitseamet, 2011 www.muinas.ee Kõik õigused kaitstud. All rights reserved. ISBN 978-9985-9896-5-4 Trükkinud AS Vaba Maa Printed in Estonia EESSÕNA Eessõna Eesti riik on 2011. aastaks kultuuriväärtustena erilise tähelepanu alla võtnud ehk mälestiseks tunnistanud 27 854 objekti. Pooled neist on erinevad esemed, maalid ja ehitiste detailid, ligikaudu viiendiku mälestistest moodustavad mitmesugused ehitised. Just ehitised, mille puhul saame kõneleda nende ajaloolisest ja kultuurilisest väärtusest, jäävad avalikkusele enim silma. Kahjuks on ehitised aga kõige enam haavatavamad kultuuripärandi objektid, sest neid mõjutavad ilmastik ja keskkonnamuutused ning sageli jäävad nad ette arendusprojektidele. Eelpool nimetatu on ka põhjuseks, miks muinsuskaitsest kõneledes on valdavalt teemaks ajaloolised hooned. Muinsuskaitseamet on Eesti taasiseseisvumise järgsel perioodil panustanud märkimisväärselt suure summa kultuuriväärtuslike hoonete restaureerimisse, kuid ikka tundub see olevat piisake meres. Selleks, et oleks võimalik selgemini teadvustada ja kaardistada muinsuskaitse objektideks olevate ehitiste olukorra parandamiseks tehtut ja esitleda parimaid näited, ongi koostatud käesolev raamat.
    [Show full text]
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007
    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
    [Show full text]
  • MEIE KOOL 165 Palju Õnne!
    METSKÜLA KOOLI LEHT Nr 81 AJALOO - ERI Aprill 2018 MEIE KOOL 165 Palju õnne! Ühel peaaegu kevadisel päeval läksime otsima ammuse koolimaja jälgi. Leidsime kunagise koolihoone asukoha ning uurisime selle ümbrust. Meie retke teejuhiks oli Metsküla kooli vilistlane ja suur sportlane, iga- aastase kooli parima sportlase preemia annetaja Arvo Asu. 2 Metsküla kooli leht 2018 Kuidas ma läksin kooli 100 aastat tagasi Aliide Asu (sündinud 1906. aastal) meenutab: Oma kooliteed Saastna Algkoolis alustasin l917. aastal II klassist. I klassis käisin Metsküla Tammiku koolimajas, mis asus Kooli Kivimäel, praeguse Kooli talu juures. See luteri usu kool suleti 1917. aastal ja ühendati vene õigeusu kooliga. 1934. aastal lammutati see koolimaja ära ja sellest ehitati praegune rahvamaja. Kahe erineva usuga kooli ühinemine tekitas tihti usutülisidki. Meelde on jäänud, et talupoegade lapsed olid kehvemalt riides kui mõisateenijate lapsed. Saastna Algkool oli algul 3klassiline ja sai hiljem 4klassiliseks. Olin esimene lend, kes lõpetas IV klassi. I klassis õpiti usuõpetust, eesti keelt, laulmist, matemaatikat ja ilukirja. II, III ja IV klassis olid igal aastal uued programmid, sest Vene tsaar kukutati troonilt ja tunniplaanist kadusid usuõpetus ja vene keel. Vene revolutsiooni ja I maailmasõja ajal oli sõjasündmusi ja põletamisi ka siin, Metskülas asus ratsaväeosa. Kord lendasid üle koolimaja kaks lennukit. Õpetaja lõpetas tunnid ja lahkus koos õpilastega koolimajast. Meelde on jäänud kolimine vanast koolimajast Metskülla uude koolimajja. Samas asub kool praegugi. Uus kool oli palju avaram ja valgem. Õpetaja Valeria Liigi juhendamisel loodi laulukoor, kes esines jõulupeol. Peol lugesid lapsed ka luuletusi. Mina lugesin seal Jakob Tamme luuletust "Kask”. Minu viis last on kõik õppinud Saastna - Metsküla Algkoolis.
    [Show full text]
  • Seletuskirja Ettepanek
    LIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD 1 . ÜLDOSA.............................................................................................................................................5 1.1 . ASUKOHT JA KUJUNEMINE..............................................................................................5 1.2 . LOODUSKESKKOND...........................................................................................................6 1.3 . RAHVASTIK JA ASUSTUS..................................................................................................7 1.3.1 . Rahvaarvu muutumine...........................................................................7 1.3.2 . Asustus ja asulate omavahelised suhted.................................................8 2 . LIHULA VALLA VISIOON 2015.................................................................................................10 3 . ARENGUSTRATEEGIA PÕHISUUNAD AASTANI 2015........................................................11 3.1 . SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR..................................................................................11 3.1.1 . Haridus................................................................................................12 3.1.2 . Kultuur................................................................................................13 3.1.3 . Kogudused ja kalmistud.......................................................................14 3.1.4 . Sotsiaalhooldus, tervishoid..................................................................14 3.1.5 .
    [Show full text]
  • Lihula Valla Ajaleht Nr 2 (104) / Juuli 2016
    nr 2 (104) / juuli 2016 1 Lihula valla ajaleht nr 2 (104) / Juuli 2016 Lihula 2. laulupäev 12.08.1934 / J. Simson Jaak Kastepõld Lihula vallavolikogu esimees Lihula 805 on aukartustäratav ja imetlusttekitav. Nii pika kirja pandud ajalooga kohti ei ole meie väiksel Eestimaal palju. Kuid meie tegelik ajalugu on hoopis pikem ja palju värvikirevam, lihtsalt vii- mased 805 aastat on meile selgemad ja paremini LIHULA 805 hoomatavad. Rännak läbi aja Läbi aja oleme kestnud erinevate valitsejate ja riigi- kordade all, täna on meil meeldiv võimalus ise kirju- Varje Ojala-Toos Lihula vallavanem tada seda, millest tulevikus räägitakse. Algmaterjali ülestähendamise kõrval on protsessi tähtsaim osa Lihula ajalugu on niivõrd väärikas ja mitmekülg- otsustamine. Ja just selle juures soovingi korra pea- ne, et sellest võiks kirjutada mitu raamatut, mida tuda. on ka tehtud. Käesolevast Lihula Teataja numb- ristki saab veidi meiekandi ajaloost lugeda. Täna peame tegema otsuse, kuidas edasi? Valikuid ei ole palju, kuid soove ja seisukohti see-eest tuhan- Mati Mandel toob meieni Lihula kujunemise loo, kust deid. Mis iganes keegi oma südames mõtleb või välja saame teada, et esialgne asula oli väike, hõlmates vaid ütleb; toob kaalukeeleks ühe või teise näite; esitab praeguse kultuurimaja, noortemaja ja mõisa peahoo- sündmuse ajaloost, tuleb temalt alati vastu küsida: ne vahelise ala. Sealt edasi, kuni 1930. aastateni “Mis siis, kui...?” See ongi keerulisim punkt, sest sel- koosnes Lihula pelgalt peatänava, Tallinna maantee list olukorda ei pruugi tekkidagi,
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Water Quality and Emission Rates of Greenhouse Gases in a Treatment Reedbed
    Water Resources Management V 105 Water quality and emission rates of greenhouse gases in a treatment reedbed K. Soosaar, M. Maddison & Ü. Mander Department of Geography, University of Tartu, Estonia Abstract The aim of this study was to estimate water purification capacity and greenhouse gas fluxes in a semi-natural reedbed receiving effluent from a wastewater treatment plant (WTP) in Lihula, which is located on the southern border of Matsalu National Park, Estonia. The values of BOD7 and COD in the treated water were low (<8 and <70 mgL-1 respectively), whereas the COD level increased within the reedbed. The average concentrations of ammonia N and total N significantly decreased from the WTP outflow to the reedbed outflow (from 6.8 and 9 to 0.2 and 1.2 mg L-1 respectively). Nitrate and nitrite N levels were low but decreased along the flow. The average concentration of both PO4-P and total P in water decreased rapidly toward the reedbed outflow (from 2.8 and -1 3.2 to 0.04 and 0.09 mg L respectively). Redox potential and dissolved O2 saturation showed the lowest values in the reedbed inflow. The C, N, and P concentration in soil decreased from the reedbed inflow towards the outflow. The average N2 and N2O fluxes from the reedbed were relatively low, varying from -2 -1 -2 -1 4.0 to 16.1 mg N2 m h and from -5.0 to 3.7 μg N2O m h respectively. The spatial-temporal variation of methane emission was great (10.5-16397 μg CH4 -2 -1 m h ), showing higher values in the inflow.
    [Show full text]
  • A Shift from Cult to Joke? *
    Folklore. Electronic Journal of Folklore Folklore 7 1998 CLOTHED STRAW PUPPETS IN ESTONIAN FOLK CALENDAR TRADITION: A SHIFT FROM CULT TO JOKE? * Ergo-Hart Västrik In our country at the time of the end of the rule of the Swedish kings there was in some places the pagan custom, known also elsewhere in the world. On Shrove Tuesday people made a puppet figure which they called metsik [the Wild One]. One year they put on it a man's hat and an old coat, the next year they put on it a coif and a woman's dress. They hoisted this figure up on a long pole and, dancing and singing, carried it across the border of their village, borough or parish and tied it to the top of a tree in the woods. This was to mean that all mishaps and bad luck were over and that grain and flax were to give good yield in this year. In Germany, where a similar thing was done in the past, people said that they were taking away winter or death. (Eesti-ma rahva... 1838, Laakmann, Anderson 1934: 14, Laugaste 1963: 138-139). The present paper deals with the custom of metsiku tegemine [making the Wild One, Estonian mets 'forest'],1 i.e. a tradition of making a straw puppet, dressed as a man or a woman, which was carried out of the community territory on one of the yearly winter festivals of the folk calendar. The cus- tom, known in several West Estonian parishes, was relatively well-documented already at the turn of the 17th century when it was described as a pagan rite of peasants.
    [Show full text]