DOCSLIB.ORG

1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti Linnuharulduste Komisjoni Aruanne

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti Linnuharulduste Komisjoni Aruanne 1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne Vilju Lilleleht Eesti Ornitoloogiauhing, pk. 227, 50002 Tartu; EPM~J Zooloogia ja Botaanika Instituut, Riia 181, 51014 Tartu Kokkuviite. Eesti linnuharulduste komisjoni teine kokkuv6tc rneil harva ja juhuslikult eslnevate lindudc kohtarnistcadetest. L6plik hinnang anti 759 teatele. neist 597 aastatest 1990- 1997 (44-105 (cadet aastas). Kinnitati vastavalt 624 (82%) Ja 544 teadet (91 %). Jarjest on kasvanud valismaisre, pcamiselt Soomc linnuvaatlejatc osa harulduste leidrnisel. ulatudes pracguseks juba iile 60% k6igist Iiibivaatamiseks esitatud teadetest. Eesti lindude nimekirja lisandus 13 uut liiki ja 3 alamliiki, lisaks veel iiks teadrnata paritoluga ja neli vangistusest Iahtipaasenud li~ki. TBestati nelja uue linnuliigi pcsitsernine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 01.01.1998 kokku 335 loodusliku phritoluga ja meil v61 naabermaades piisiva asurkonna moodustanud sissetalutud li~ki. viis liiki teadmata paritoluga ja seitse liiki vangistusest paasenud linde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvdtete avaldamist meil harva kohatavatest lindudest. Kahjuks venis mitmel pdhjusel vaheaeg esimesest, kolmes osas ilmunud kokkuvdttest (kuni aastani 1989)~~'45' 46 siiani vaga pikaks. Sellele vaatamata pole HK loobunud kavast labivaadatud teated linnuharulduste kohtamistest edaspidi kiiremini ja sagedamini avaldada, ning kui jdudu ja vahendeid jatkub, vaatlejatele ka kirja tee1 oma otsustest teatada. Peagi peaks jargnema kokkuvdte "Linnuharuldused Eestis 1998-1999". Loodetavasti on selleks ajaks kdik linnuvaatlejad oma teated harulduste leidudest komisjonile labivaatamiseks esitanud ning nende kohta jdutud ka vastav otsus teha. Komisjoni koosseis ja tiiokord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete Iabrvaatamisel viis p6hi- ja 2-3 varuliiget. Vi~mased asendasid vajaduse korral pohiliikmeid v6i osalesid liigilruhma-spetsial~stidena.Ka tookord oli ijldjoontes sama, mis varem. Komisjoni lrikmed vaatasjd teated jarjekorras Iabi ja hindasid maarangu usaldatavust. Kui kogunes vahemalt neli heakskiitvat otsust ja viies otsus ei olnud tagasilukkav, loeti teade vastuv6etuks, ning kui vahemalt kolm liiget otsustas teadet mitte tun- nustada, loeti see tagasilukatuks. Muudel puhkudel arutati teadet komisjoni koos- olekul ning vahel tuli lahkarvamuste sailimisel 16plik otsus teha haaletamise abil. ijlevaates avaldatavate teadete kasitlernise ajal (pBhiliselt ajavahernikus 1993-1999) vahetus HK kolrn koosseisu. Kuni 21. jaanuarini 1994 olid ~Bhiliikrneteks Eerik Leibak, Vilju Lilleleht (esirnees), Leho Luigujde (sekretar), Asko Ldhrnus ja Margus Ots, varuliikrneteks Andres Kuresoo ja Ruth Ling. Seejarel, kuni 25. rnartsini 1997 kuulusid kornisjoni E. Leibak, V. Lilleleht (esirnees), L. Luigujde, A. LBhrnus ja M. Ots (sekretar), varuliikmetena A. Kuresoo ja Aivar Leito. Kaesoleva aruande valrnirniseni on kornisjoni liikmeteks Urrnas Kalla (sekretar), E. Leibak, V. Lilleleht (esirnees), L. LuigujBe ja A. Leito, varuliikrneteks Mati Kose, A. LBhrnus ja M. Ots. Parast seda koosseis rnuutub jalle. Tulemused ja arutelu Kokku vaadati Iabi ja anti ldplik hinnang 759 seni avaldamata vdi uuesti kasitlusele vdetud varemavaldatud teatele (tabel 1). Neist 624 (82%) kinnitati. Seega oli tagasilukatud vaatluste hulk vdrdlemisi suur. See tuleneb siiski enne 1990. aastat tehtud vaatluste suhteliselt suurest osakaalust. Nende hulgas oli palju vahetdendatud ja puuduliku andmestikuga teateid kirjandusest, kartoteekidest, vaatluspaevikutest jne., mist6ttu heakskiidetud vaatluste hulk varasemate teadete hulgas kuundis vaid 49%-ni. Aastatel 1990-1997 tehtud vaatlusest kasitles HK ja andis ldpliku hinnangu 597 linnuteatele (44-105 teadet aastas). Neist kiideti heaks 76-99%, kokku 544 teadet (91 76). Nii on HK oma otsuste tegemisel ol- Tabel 1. Linnuharulduste komisjonis aastail 1993-1999 Iabi vaadatud ja hinnangu saanud teadete hulk. Table 1. The number of records considered by the Estonian Rarities Committee in 1993-1999. Vaatlusaeg Labi vaadatud Heaks kiidetud Tagasi liikatud Recorded in: Considered Accepted Rejected ennelbefore 1990 162 80 82 1990 9 1 78 13 1991 58 44 14 1992 54 49 5 1993 44 37 7 1994 74 70 4 1995 105 104 1 1996 94 87 7 1997 77 75 2 Kokku Total 759 624 135 Hirundo 12 (Z), 1999 53 nud pigem ehk liiga leebe kui range. Kuna rea teadete kohta pole siiani veel ldplikke otsuseid tehtud ja osa kasitleti korduvalt, on tegelik komisjonis Iabi vaadatud vaatluste hulk mdnevdrra suurem. Linnuvaatluste elavnernine Selles kokkuv6ttes kasitlust leidval ajavahemikul on meie linnuvaatluslikus tegevuses mdndagi muutunud. llmuma hakkas uus, Laane-Eesti linnustikku haarav ornitoloogiline ajakiri "Linnurada". Ajakirja esimeses numbris ilmus muu hulgas ka ulevaade selles piirkonnas kohatud linnuharuldu~test.~~ Kahjuks sisaldas see kahetsusvaarselt palju vigu ja ebatapsusi, mis dnneks parandati juba jargmises numbris. 69 Parast piiride taasavanemist on meie linnustiku omapara ja rikkuse kiiresti avastanud Soome, Rootsi ja teiste maade linnuvaatlejad, kus harrastusornitoloogia on palju paremal jarjel, kui see meil seni olla sai. Esimesed valismaiste linnuvaatlejate teated harulduste kohtamisest Eestis esitati HK-le juba 1990. a. Sealtpeale on selliste teadete hulk kasvanud ja moodustas 1994. a. juba 52%, 1995. a. 27%, 1996. a. 62%, 1997. a. 54% ning 1998. a. (praeguse seisuga) 59% kdigist Iabivaatamiseks esitatud teadetest. Seega, arvestamata 1995. aastat, mil kohati erandlikult palju haruldusi Kabli linnujaamas, kipub omamaiste vaatluste osakaal jaama vaid 40-45% piiresse. Uute linnuvaatlejate tulekuga on kaasnenud ka Eesti jaoks uute liikide avastamine ning palju vaatlusi niisuguste liikide kohta, keda seni marksa haruldasemaks oleme pidanud. Teatud ajal, mil lisaks omamaistele linnuliikidele viibib Eestis rohkesti p6hjapoolse levikuga Iabirandajaid, vdib meil suhteliselt kitsale alale koonduda tdesti palju erinevaid liike. Selle kinnituseks on Soome linnuvaatlejate poolt juunis 1997 ja mais 1998 Eestis pustitatud viimased, praegugi kehtivad Euroopa tipptulemused iihe oopaeva jooksul kohatud linnuliikide arvus (vastavalt 182 ja 190 ~iiki).~Ldviosa valismaiste linnuvaatlejate poolt kohatud haruldustest Iahebki meie pdhjanaabrite arvele, kes moodustasid 1997. a. koguni eraldi uhingu (vt. ka Ik. 110). Viron Lintuseura (Eesti Linnuselts) Viron Lintuseura eesmargiks pustitati linnuharrastuse edendamine Eestis, vastava koostoo arendamine Soome ja Eesti vahel, ning meie linnustiku ja linnualade parem tundma6ppimine ning kaitsmine. Seltsi liikmed on ara teinud suure too soomlaste poolt Eestis tehtud linnuvaatluste koondamiseks uhtsesse andmebaasi, mille koopiad on ule antud ~0i.J-le.Juba on koostatud ja avaldatud ka 54 Hirundo 12 (2), I999 -- esimene kokkuvdte aastani 1997 kogutud andmetest.'O2 Vaatamata mdlemapoolsetele puudlustele ei ole kdik selles avaldatud haruldaste lindude kohtamisteated kahjuks kull veel meie komisjonile Iabivaatamiseks esitatud, kuid siis on need varustatud vastavate margetega. Tihedamad taosidemed loodi Viron Lintuseura esindajate ja EOU juhatuse uhiskoosolekul Haapsalus 22.08.1999. lnternetis on avatud Viron Lintuseura kodulehekulg (http://www.dlc.fi/-marl), kust lisaks uldandmetele vdib leida viimaseid Eesti linnu-uudiseid (sh. ridamisi teateid harulduste kohta), meie HK-s kasitlusele tulevate liikide nimekirja, vaatlusblanketi jne. Lirlnlilzarulduste komisjonile esitatavatest linnrileidudest Esitatud teadete tagasilukkamise peamiseks p6hjuseks on olnud haruldaste lindude ebapiisav kirjeldamine, s. t. esitatatud andmete vahesus jalvbi kirjelduste pinnapealsus, nii et nende pdhjal ei olnud vdimalik liiki vbi alamliiki usaldatavalt maarata. Sageli pole valistatud vdimalus, et tegemist oli meil tavalisemate vdi vastupidi - veelgi haruldasemate liikidega, millega vaatlejad arvestada ei osanud. Mingit abi pole vaatlusblanketile lisatud markusest "tunnen liiki vaga hasti, kirjeldust ei pea vajalikuks lisada". Kordame ikka ja jalle, et komisjon kull arvestab teatud maaral vaatleja head vdi halba linnutundmist ja vaatluskogemusi, kuid peamine, millest otsustamisel Iahtume, on siiski vastus kusimusele: kas vdib vastavates vaatlustingimustes margatud tunnuste pdhjal kindel olla, et tegemist oli tdesti pakutud liigiga? Komisjon ei hinda vaatlejate usaldatavust (valja arvatud enne 1977. a., s. o. enne HK moodustamist tehtud vaatlused, kus igasugune tdendusmaterjal puudub ja seda pole enam vdimalik hankida) ja tegelikult ka mitte maarangu digsust, vaid seda, kas vaatleja tehtud otsus on piisavalt pohjendatud ja muud vdimalikud liigid valistatud. ijldjuhul ei ole teate tagasilukkamine vaide, et tegemist polnud pakutud liigiga, s. t. liik oli valesti maaratud, vaid otsustus, et maaramisel arvestatud tunnused ei valista muid vdimalusi. Ehk teisisdnu - margatud tunnused polnud piisavaks tdenduseks pakutud maarangule. Vaid harvadel juhtudel on HK-I olnud vdimalik kindlalt vaita, et kohatud lind kuulus vaieldamatult hoopis teise liiki. Seega tunnustamata jaanud teade ei ole uldreeglina mitte vale teade, vaid selles esitatud t6endmaterjal ei vdimalda leidu nii pdhjendatuks lugeda, et seda avaldada ja meie haruldaste lindude usaldatavate (tdestatud) kohtamisteadete hulka lisada. HK m6istab, et napp kirjeldus ei pruugi olla kooskdlas vaatlejate linnutundmis- ja vaatlusoskusega. Vaatluse kdiki uksikasju ja tahelepandud linnu valimuse isearasusi, nahtut uldse on tdesti raske kirjeldada. Pealegi puudub paljudel, ehk isegi enamikul meie vaatlejatest vastav
Load more

Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • OMAD JA VÕÕRAD KODUAIAS Esseistlik Mõtiskelu Puude Ja
    OMAD JA VÕÕRAD KODUAIAS Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Marju Kõivupuu Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskus, vanemteadur Artikkel on seotud Kultuuriteooria Tippkeskuse ja sihtfinantseeritava teadusteemaga „Maastikupraktika ja -pärand” (SF010033s07). Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Tavaliselt on nii, et lühemale või pikemale kirjatööle eelneb mingi isiklik lugu, teinekord millegi näiliselt tühisegi teadvustamine või kogemine, millest miski saab alguse. Selle teksti eellugu ulatub eelmisse aastatuhandesse. Ühel järjekordsel võrukeste kokkusaamisel Kaika suveülikoolis hakati arutama, millises ajaloolise Võrumaa nulgas-kolgas on kombeks olnud kodutalu ümber ka lilli ja ilupõõsaid istuda, millises aga on seda tegevust peetud mõttetuks ning veidraks aja ja raha raiskamiseks. Hargla kihelkonna Mäe-Matsi ja Urvaste kihelkonna Vahtsõ-Horma talude sellekohase võrdluse leiab Võro-Seto 1999. aasta „Tähtraamatust”. Talu ümbre ilutaimi istutajat imeteläs hirmutulõ1 [Hargla]. – Taluümbrusõ iist hoolitsõ- das – istutõdas puid, puhmõ, lilli ja muud säänest kraami [Urvaste] (Faster 1999: 62–63.) Oma lapsepõlvest, sealtsamast Hargla kihelkonna Saru külast ja Saru-Mäepõrust mäletan kahte naist, mõlemad sugulased, kellele polnud lasteõnne antud. Mehed olid neil mõlemal Nõukogude mobilisatsiooni eest mõneks ajaks metsa läinud ja sinna tervise jätnud. Nii räägiti. Mõlema naise näputööoskused
    [Show full text]
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)
    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
    [Show full text]
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Permanently Inhabited Small Islands Act
    Issuer: Riigikogu Type: act In force from: 20.06.2010 In force until: 31.08.2015 Translation published: 30.04.2014 Permanently Inhabited Small Islands Act Passed 11.02.2003 RT I 2003, 23, 141 Entry into force 01.01.2004 Amended by the following acts Passed Published Entry into force 22.02.2007 RT I 2007, 25, 133 01.01.2008 20.05.2010 RT I 2010, 29, 151 20.06.2010 Chapter 1 GENERAL PROVISIONS § 1. Area of regulation of Act This Act prescribes the specifications which arise from the special nature of the insular conditions of the permanently inhabited small island and which are not provided for in other Acts. § 2. Definitions used in Act In this Act, the following definitions are used: 1) island rural municipality– rural municipality which administers a permanently inhabited small island or an archipelago as a whole; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 2) rural municipality which includes small islands – rural municipality which comprises permanently inhabited small islands, but is not constituting part of island rural municipalities; 3) permanently inhabited small islands (hereinafter small islands) – Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi and Vormsi; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 4) large islands – Saaremaa, Hiiumaa and Muhu. 5) permanent inhabitation – permanent and predominant residing on a small island; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 6) permanent inhabitant – a person who permanently and predominantly resides on a small island and data on whose residence are entered in the population register to the accuracy of a settlement unit located on a small island.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Newly Established Breeding Sites of the Barnacle Goose Branta Leucopsis in North-Western Europe – an Overview of Breeding Habitats and Colony Development
    244 N. FEIGE et al.: New established breeding sites of the Barnacle Goose in North-western Europe Newly established breeding sites of the Barnacle Goose Branta leucopsis in North-western Europe – an overview of breeding habitats and colony development Nicole Feige, Henk P. van der Jeugd, Alexandra J. van der Graaf, Kjell Larsson, Aivar Leito & Julia Stahl Feige, N., H. P. van der Jeugd, A. J. van der Graaf, K. Larsson, A. Leito, A. & J. Stahl 2008: Newly established breeding sites of the Barnacle Goose Branta leucopsis in North-western Europe – an overview of breeding habitats and colony development. Vogelwelt 129: 244–252. Traditional breeding grounds of the Russian Barnacle Goose population are at the Barents Sea in the Russian Arctic. During the last decades, the population increased and expanded the breeding area by establishing new breeding colonies at lower latitudes. Breeding numbers outside arctic Russia amounted to about 12,000 pairs in 2005. By means of a questionnaire, information about breeding habitat characteristics and colony size, colony growth and goose density were collected from breeding areas outside Russia. This paper gives an overview about the new breeding sites and their development in Finland, Estonia, Sweden, Denmark, Germany, The Netherlands and Belgium. Statistical analyses showed significant differences in habitat characteristics and population parameters between North Sea and Baltic breeding sites. Colonies at the North Sea are growing rapidly, whereas in Sweden the growth has levelled off in recent years.I n Estonia numbers are even decreasing. On the basis of their breeding site choice, the flyway population of BarnacleG eese traditionally breeding in the Russian Arctic can be divided into three sub-populations: the Barents Sea population, the Baltic population and the North Sea population.
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Lõputöö-Hookan-Lember.Pdf (2.127Mb)
    Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Hookan Lember RS150 PÄÄSTESÜNDMUSTE ANALÜÜS PÜSIASUSTUSEGA VÄIKESAARTEL Lõputöö Juhendaja: Häli Allas MA Kaasjuhendaja: Andres Mumma Tallinn 2018 ANNOTATSIOON Päästekolledž Kaitsmine: juuni 2018 Töö pealkiri eesti keeles: Päästesündmuste analüüs püsiasustusega väikesaartel Töö pealkiri võõrkeeles: The analysis of rescue events on small islands with permanent settlements Lühikokkuvõte: Töö on kirjutatud eesti keeles ning eesti ja inglise keelse kokkuvõttega. Töö koos lisadega on kirjutatud kokku 61 lehel, millest põhiosa on 38 lehekülge. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, kus on kasutatud kahte tabelit ja seitseteist joonist. Valitud teema uurimisprobleemiks on tervikliku ülevaate puudumine väikesaarte sündmustest, mis kuuluvad Päästeameti valdkonda. Väikesaartele toimub reageerimine erinevalt ning sõltuvalt aastaajast on reageerimine raskendatud. Ühtseid põhimõtteid rahvaarvu või sündmuste arvu kohta ei ole. Lõputöö eesmärk on analüüsida päästesündmusi väikesaartel aastatel 2009-2017 ning järeldada, millist päästevõimekust vajavad püsiasutustega väikesaared. Lõputöös antakse saartest ülevaade, mis on valimis välja toodud ning visualiseeritakse joonise abil saartel elavate püsielanike arv. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, kus Häirekeskuselt saadud andmed korrastati ja analüüsiti. Lõputöös anti ülevaade, millised on sündmused saartel ning tehti järeldused, kuidas tagada kiire ja kvaliteetse abi kättesaadavus. Saartel, kus elanike arv on väike ning sündmuste arv minimaalne,
    [Show full text]
  • Väinamere S-Osa
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.1 Väinamere S-osa Uuendatud 01.09.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Kolmas väljaanne veebruar 2015 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 12, 15, 20, 21, 28, 49 3.
    [Show full text]
  • Euroopa Liidu Struktuurifondide Toetused Haldusreformi Järgses Elva Vallas
    EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Riina Järvela EUROOPA LIIDU STRUKTUURIFONDIDE TOETUSED HALDUSREFORMI JÄRGSES ELVA VALLAS THE EUROPEAN UNION STRUCTURAL FUNDS IN ELVA PARISH AFTER ADMINISTRATIVE-TERRITORIAL REFORM Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekava Juhendaja: lektor Mare Rebane, MSc Tartu 2020 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51006 Autor: Riina Järvela Õppekava: Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine Pealkiri: Euroopa Liidu struktuurifondide toetused haldusreformi järgses Elva vallas Lehekülgi: 55 Jooniseid: 3 Tabeleid: 1 Lisasid: 3 Osakond: Majandus- ja sotsiaalinstituut ETIS-e teadusvaldkond ja CERC S-i kood: Majanduslik planeerimine S184 Juhendaja: Mare Rebane MSc Kaitsmiskoht ja -aasta: Tartu 2020 Bakalaureusetöö keskendub Elva valla näitel Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamisele seoses Eestis 2017. a toimunud haldusreformiga. Teema on aktuaalne, kuna peatselt on lõppemas Euroopa Liidu programmiperiood 2014–2020 ja toimuvad uue finantsraamistiku 2021–2027 ettevalmistused. Haldusreformi üheks motiiviks oli omavalitsuste parem pikaajalise planeerimise ja eurorahade kasutamise suutlikkus. Uurimistöö eesmärk oli selgitada välja peamised erisused Euroopa Liidu struktuurifondide toetustes Elva valla ühinemiseelsetes omavalitsustes ja pärast 2017. aastal toimunud haldusreformi. Eesmärgi saavutamiseks püstitati ja teostati viis uurimisülesannet. Metoodiliselt lähtutakse kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest uurimisviisist. Töös kasutatav
    [Show full text]
  • New Estonian Records and Amendments: Lichenized and Lichenicolous Fungi
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 49: 93–96 (2012) Scots pine forest near sea shore, leg. LM June New Estonian records and 1997, det. LM 24 Jan 1998 (ICEB-10616). Freq.: amendments: Lichenized and rr. The determination was verified by Ivan Pišút. lichenicolous fungi ANISOMERIDIUM CARINTHIACUM (J. Steiner) R.C. Harris – SW: Pärnu Co., Häädemeeste Comm., Ljudmilla Martin1, Ave Suija2, Merje Kadaka stream (58°02.412'N 24°28.086'E), on 2 2 inundated granite pebble. Leg. MS & AS 25 Aug Schmeimann , Ede Leppik & Juha 2010, det. MS 2011 (TU64946). Freq.: rr. Pykälä3 # CARBONEA SUPERSPARSA (Nyl.) Hertel – NW: 1Euroacademy, Mustamäe Rd. 4, 10621 Tallinn, Estonia. Harju Co., Mohni Island, coastal hill (59°40'31"N E-mail: [email protected] 2Institute of Ecology and Earth Sciences, University 25°48'13"E), on granite pebble in well-lit local- of Tartu, Lai St. 38/40, 51005 Tartu, Estonia. ity, lichenicolous on Lecanora polytropa, leg. E-mail: [email protected]; [email protected]; LM 27 Sep 2000, det. LM 4 Oct 2011 (ICEB- [email protected] 10613); WIs: Saare Co., Kärla Comm., Karida 3Finnish Environment Institute, Natural Environment (58.30679°N 22.32809°E), on Lecanora poly- Centre P.O. Box 140, FI-00251 Helsinki, Finland. E-mail: tropa on granite boulder, in dry alvar grassland [email protected] site type, leg. EL 4 July 2011, det. EL 2012 (TU55489). Freq.: rr. – In Europe distributed in 15 species are reported as new for Estonia, upland and montane areas (Smith et al., 2009), of them 8 are lichenized and 7 are lichenicol- in Russia found in northern regions (Zhurbenko, ous fungi.
    [Show full text]