1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne Vilju Lilleleht Eesti Ornitoloogiauhing, pk. 227, 50002 Tartu; EPM~J Zooloogia ja Botaanika Instituut, Riia 181, 51014 Tartu Kokkuviite. Eesti linnuharulduste komisjoni teine kokkuv6tc rneil harva ja juhuslikult eslnevate lindudc kohtarnistcadetest. L6plik hinnang anti 759 teatele. neist 597 aastatest 1990- 1997 (44-105 (cadet aastas). Kinnitati vastavalt 624 (82%) Ja 544 teadet (91 %). Jarjest on kasvanud valismaisre, pcamiselt Soomc linnuvaatlejatc osa harulduste leidrnisel. ulatudes pracguseks juba iile 60% k6igist Iiibivaatamiseks esitatud teadetest. Eesti lindude nimekirja lisandus 13 uut liiki ja 3 alamliiki, lisaks veel iiks teadrnata paritoluga ja neli vangistusest Iahtipaasenud li~ki. TBestati nelja uue linnuliigi pcsitsernine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 01.01.1998 kokku 335 loodusliku phritoluga ja meil v61 naabermaades piisiva asurkonna moodustanud sissetalutud li~ki. viis liiki teadmata paritoluga ja seitse liiki vangistusest paasenud linde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvdtete avaldamist meil harva kohatavatest lindudest. Kahjuks venis mitmel pdhjusel vaheaeg esimesest, kolmes osas ilmunud kokkuvdttest (kuni aastani 1989)~~'45' 46 siiani vaga pikaks. Sellele vaatamata pole HK loobunud kavast labivaadatud teated linnuharulduste kohtamistest edaspidi kiiremini ja sagedamini avaldada, ning kui jdudu ja vahendeid jatkub, vaatlejatele ka kirja tee1 oma otsustest teatada. Peagi peaks jargnema kokkuvdte "Linnuharuldused Eestis 1998-1999". Loodetavasti on selleks ajaks kdik linnuvaatlejad oma teated harulduste leidudest komisjonile labivaatamiseks esitanud ning nende kohta jdutud ka vastav otsus teha. Komisjoni koosseis ja tiiokord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete Iabrvaatamisel viis p6hi- ja 2-3 varuliiget. Vi~mased asendasid vajaduse korral pohiliikmeid v6i osalesid liigilruhma-spetsial~stidena.Ka tookord oli ijldjoontes sama, mis varem. Komisjoni lrikmed vaatasjd teated jarjekorras Iabi ja hindasid maarangu usaldatavust. Kui kogunes vahemalt neli heakskiitvat otsust ja viies otsus ei olnud tagasilukkav, loeti teade vastuv6etuks, ning kui vahemalt kolm liiget otsustas teadet mitte tun- nustada, loeti see tagasilukatuks. Muudel puhkudel arutati teadet komisjoni koos- olekul ning vahel tuli lahkarvamuste sailimisel 16plik otsus teha haaletamise abil. ijlevaates avaldatavate teadete kasitlernise ajal (pBhiliselt ajavahernikus 1993-1999) vahetus HK kolrn koosseisu. Kuni 21. jaanuarini 1994 olid ~Bhiliikrneteks Eerik Leibak, Vilju Lilleleht (esirnees), Leho Luigujde (sekretar), Asko Ldhrnus ja Margus Ots, varuliikrneteks Andres Kuresoo ja Ruth Ling. Seejarel, kuni 25. rnartsini 1997 kuulusid kornisjoni E. Leibak, V. Lilleleht (esirnees), L. Luigujde, A. LBhrnus ja M. Ots (sekretar), varuliikmetena A. Kuresoo ja Aivar Leito. Kaesoleva aruande valrnirniseni on kornisjoni liikmeteks Urrnas Kalla (sekretar), E. Leibak, V. Lilleleht (esirnees), L. LuigujBe ja A. Leito, varuliikrneteks Mati Kose, A. LBhrnus ja M. Ots. Parast seda koosseis rnuutub jalle. Tulemused ja arutelu Kokku vaadati Iabi ja anti ldplik hinnang 759 seni avaldamata vdi uuesti kasitlusele vdetud varemavaldatud teatele (tabel 1). Neist 624 (82%) kinnitati. Seega oli tagasilukatud vaatluste hulk vdrdlemisi suur. See tuleneb siiski enne 1990. aastat tehtud vaatluste suhteliselt suurest osakaalust. Nende hulgas oli palju vahetdendatud ja puuduliku andmestikuga teateid kirjandusest, kartoteekidest, vaatluspaevikutest jne., mist6ttu heakskiidetud vaatluste hulk varasemate teadete hulgas kuundis vaid 49%-ni. Aastatel 1990-1997 tehtud vaatlusest kasitles HK ja andis ldpliku hinnangu 597 linnuteatele (44-105 teadet aastas). Neist kiideti heaks 76-99%, kokku 544 teadet (91 76). Nii on HK oma otsuste tegemisel ol- Tabel 1. Linnuharulduste komisjonis aastail 1993-1999 Iabi vaadatud ja hinnangu saanud teadete hulk. Table 1. The number of records considered by the Estonian Rarities Committee in 1993-1999. Vaatlusaeg Labi vaadatud Heaks kiidetud Tagasi liikatud Recorded in: Considered Accepted Rejected ennelbefore 1990 162 80 82 1990 9 1 78 13 1991 58 44 14 1992 54 49 5 1993 44 37 7 1994 74 70 4 1995 105 104 1 1996 94 87 7 1997 77 75 2 Kokku Total 759 624 135 Hirundo 12 (Z), 1999 53 nud pigem ehk liiga leebe kui range. Kuna rea teadete kohta pole siiani veel ldplikke otsuseid tehtud ja osa kasitleti korduvalt, on tegelik komisjonis Iabi vaadatud vaatluste hulk mdnevdrra suurem. Linnuvaatluste elavnernine Selles kokkuv6ttes kasitlust leidval ajavahemikul on meie linnuvaatluslikus tegevuses mdndagi muutunud. llmuma hakkas uus, Laane-Eesti linnustikku haarav ornitoloogiline ajakiri "Linnurada". Ajakirja esimeses numbris ilmus muu hulgas ka ulevaade selles piirkonnas kohatud linnuharuldu~test.~~ Kahjuks sisaldas see kahetsusvaarselt palju vigu ja ebatapsusi, mis dnneks parandati juba jargmises numbris. 69 Parast piiride taasavanemist on meie linnustiku omapara ja rikkuse kiiresti avastanud Soome, Rootsi ja teiste maade linnuvaatlejad, kus harrastusornitoloogia on palju paremal jarjel, kui see meil seni olla sai. Esimesed valismaiste linnuvaatlejate teated harulduste kohtamisest Eestis esitati HK-le juba 1990. a. Sealtpeale on selliste teadete hulk kasvanud ja moodustas 1994. a. juba 52%, 1995. a. 27%, 1996. a. 62%, 1997. a. 54% ning 1998. a. (praeguse seisuga) 59% kdigist Iabivaatamiseks esitatud teadetest. Seega, arvestamata 1995. aastat, mil kohati erandlikult palju haruldusi Kabli linnujaamas, kipub omamaiste vaatluste osakaal jaama vaid 40-45% piiresse. Uute linnuvaatlejate tulekuga on kaasnenud ka Eesti jaoks uute liikide avastamine ning palju vaatlusi niisuguste liikide kohta, keda seni marksa haruldasemaks oleme pidanud. Teatud ajal, mil lisaks omamaistele linnuliikidele viibib Eestis rohkesti p6hjapoolse levikuga Iabirandajaid, vdib meil suhteliselt kitsale alale koonduda tdesti palju erinevaid liike. Selle kinnituseks on Soome linnuvaatlejate poolt juunis 1997 ja mais 1998 Eestis pustitatud viimased, praegugi kehtivad Euroopa tipptulemused iihe oopaeva jooksul kohatud linnuliikide arvus (vastavalt 182 ja 190 ~iiki).~Ldviosa valismaiste linnuvaatlejate poolt kohatud haruldustest Iahebki meie pdhjanaabrite arvele, kes moodustasid 1997. a. koguni eraldi uhingu (vt. ka Ik. 110). Viron Lintuseura (Eesti Linnuselts) Viron Lintuseura eesmargiks pustitati linnuharrastuse edendamine Eestis, vastava koostoo arendamine Soome ja Eesti vahel, ning meie linnustiku ja linnualade parem tundma6ppimine ning kaitsmine. Seltsi liikmed on ara teinud suure too soomlaste poolt Eestis tehtud linnuvaatluste koondamiseks uhtsesse andmebaasi, mille koopiad on ule antud ~0i.J-le.Juba on koostatud ja avaldatud ka 54 Hirundo 12 (2), I999 -- esimene kokkuvdte aastani 1997 kogutud andmetest.'O2 Vaatamata mdlemapoolsetele puudlustele ei ole kdik selles avaldatud haruldaste lindude kohtamisteated kahjuks kull veel meie komisjonile Iabivaatamiseks esitatud, kuid siis on need varustatud vastavate margetega. Tihedamad taosidemed loodi Viron Lintuseura esindajate ja EOU juhatuse uhiskoosolekul Haapsalus 22.08.1999. lnternetis on avatud Viron Lintuseura kodulehekulg (http://www.dlc.fi/-marl), kust lisaks uldandmetele vdib leida viimaseid Eesti linnu-uudiseid (sh. ridamisi teateid harulduste kohta), meie HK-s kasitlusele tulevate liikide nimekirja, vaatlusblanketi jne. Lirlnlilzarulduste komisjonile esitatavatest linnrileidudest Esitatud teadete tagasilukkamise peamiseks p6hjuseks on olnud haruldaste lindude ebapiisav kirjeldamine, s. t. esitatatud andmete vahesus jalvbi kirjelduste pinnapealsus, nii et nende pdhjal ei olnud vdimalik liiki vbi alamliiki usaldatavalt maarata. Sageli pole valistatud vdimalus, et tegemist oli meil tavalisemate vdi vastupidi - veelgi haruldasemate liikidega, millega vaatlejad arvestada ei osanud. Mingit abi pole vaatlusblanketile lisatud markusest "tunnen liiki vaga hasti, kirjeldust ei pea vajalikuks lisada". Kordame ikka ja jalle, et komisjon kull arvestab teatud maaral vaatleja head vdi halba linnutundmist ja vaatluskogemusi, kuid peamine, millest otsustamisel Iahtume, on siiski vastus kusimusele: kas vdib vastavates vaatlustingimustes margatud tunnuste pdhjal kindel olla, et tegemist oli tdesti pakutud liigiga? Komisjon ei hinda vaatlejate usaldatavust (valja arvatud enne 1977. a., s. o. enne HK moodustamist tehtud vaatlused, kus igasugune tdendusmaterjal puudub ja seda pole enam vdimalik hankida) ja tegelikult ka mitte maarangu digsust, vaid seda, kas vaatleja tehtud otsus on piisavalt pohjendatud ja muud vdimalikud liigid valistatud. ijldjuhul ei ole teate tagasilukkamine vaide, et tegemist polnud pakutud liigiga, s. t. liik oli valesti maaratud, vaid otsustus, et maaramisel arvestatud tunnused ei valista muid vdimalusi. Ehk teisisdnu - margatud tunnused polnud piisavaks tdenduseks pakutud maarangule. Vaid harvadel juhtudel on HK-I olnud vdimalik kindlalt vaita, et kohatud lind kuulus vaieldamatult hoopis teise liiki. Seega tunnustamata jaanud teade ei ole uldreeglina mitte vale teade, vaid selles esitatud t6endmaterjal ei vdimalda leidu nii pdhjendatuks lugeda, et seda avaldada ja meie haruldaste lindude usaldatavate (tdestatud) kohtamisteadete hulka lisada. HK m6istab, et napp kirjeldus ei pruugi olla kooskdlas vaatlejate linnutundmis- ja vaatlusoskusega. Vaatluse kdiki uksikasju ja tahelepandud linnu valimuse isearasusi, nahtut uldse on tdesti raske kirjeldada. Pealegi puudub paljudel, ehk isegi enamikul meie vaatlejatest vastav