DOCSLIB.ORG

EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j. F269 F156 F185 A-731 F22 0600 0611 D-64 Maardu 60 T51 Purtse A714 KUKRUSE 315 SILLAMÄE V BURTNIEKI Liivakivi, aleuroliit, savi Kostivere M34 T141 T76 KOHTLA-JÄRVE F3 0622 Sinimäe JAANILINN D2 br (graptolite-argillite) Tabasalu Loo 20 M29 F271 T21 T83 K-7 Kesk Sandstone, siltstone, claystone LohusaluD-52 laht M41 M65 T35 j. F19 JÕHVI F23 F8 0612 0640 O PR-IV-6 Pada j. Vääna j. Harku T137 T77 F228 Lüganuse 0623 0643 Middle Lagedi 40 M47 F159 PR-III-7 T52 VIIVIKONNA 0634 59°20' Liivakivi, aleuroliit, savi, domeriit, dolokivi Lahepera laht 127 M5 T143 T138 T4 T5 T24 T36 F229 Erra PÜSSI N ARUKÜLA D ar PAKRI PS Keila-Joa F296 f7 M28 Soodla vh. T89 T99 0601 2 Sandstone, siltstone, claystone, dol.marl, dolostone Harku F150 Sonda F196 0613 Soodla j. T58 T82 KOHTLA-NÕMME 33P I 125 Ülemiste F101 Aruküla F109 M73 Jussi jvd. F138 HuljaRAKVERE SõmeruF155 T92 F194 KIVIÕLI 0624 VÄIKE-PAKRI PALDISKI 6 R-1949 0602 Domeriit, dolokivi, savi, aleuroliit, liivakivi F295 Kunda 1298 SOMPA NARVA D nr D-76-A Raasiku M60 F139 F131 R-1508 R-1938 Tammiku 0625 0635 A 2 M48 M54 Valgejõgi Kadrina T139 F231 0603 N a r v a Dolomitic marl, claystone, siltstone, sandstone 59°20' 1 : 400 000 D-53-A D-65 Laagri Jüri M18 M36 Soodla j. R-1704 R-1552 1301 AHTME 0642 Karjaküla M12 KEHRA R-1618 Lepna R-1525 R-1931 Ojamaa j. 1,5 N F317 D-53 M30 R-1544 T85 1299 Liivakivi, aleuroliit, savi, dolokivi, domeriit 5 5 15 km D-76 T102 R-1548 j. F15 v e e h o i d l a PÄRNU D pr km 10 0 10 Klooga f4 SAUE Männiku Jägala j. R-1702 R-1963 R-1954 395 0626 311 2 D-54 65 F276 R-1614 R-1520 R-1567 0614 0636 Sandstone, siltstone, claystone, dolostone, dol.marl OSMUSSAAR SUUR-PAKRI D-138 F317 F297 R-1549 D-46 D-77 F140 R-1616 T103 Vinni R-1703 Hirmuse j. Vasalemma j. 5 R-1711 R-1950 Mustajõgi Kurkse väin Paldiski laht Klooga D-66 Kiili F278 F141 R-1606 R-1863 0615 0627 0637 Mergel, lubjakivi, aleuroliit EESTI GEOLOOGIAKESKUS D-139 KEILA Saku F284 F282 M43 M55Mustjõgi Pajusti OHESAARE GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA Vaida TAPA R-1603 S 2 oh D-55 Keila j. M7 Jõelähtme j. AEGVIIDU 0628 Marl, limestone, siltstone F331 f2 F299 F262 F261 0604 D-21F332 D-47 F312 M72 R-1613 Viru-Jaagupi R-1951 Ämari 80 R-1955 Pljussa j. Mergel, lubjakivi F300 Pirita j. F281 Lehtse F164 0616Konsu 0629 S KAUGATUMA S kg Keibu D-33 D-140 F292 F286 M62 F260 Mäetaguse Ülem 2 D-22 357Vihterpalu j. 6 F321 M8 F258 Purtse j. R-1959 Marl, limestone laht 5 Vasalemma D-67 D-78 M20 I Upper PÕÕSASPEA NEEM F325 Rummu F316 Poruni j. Mergel, lubjakivi, domeriit D-9 F318 100 F279 F151 100 KURESSAARE Pungerja j. S kr 7 L D-34 D-141 D-127 D-134-135 F285 0617 2 Marl, limestone, dolomitic marl F-334 3353 D-109 D-125 D-128 D-130 F293 D-132 F274 F166 F142 D-106 D-107 D-23 F336 D-115 D-117 D-118 D-119 D-56 D-124 D-137 Tudu R-1960 U D-10 D-111 D-113 D-123 Kose-Uuemõisa Lubjakivi, dolokivi D-1 Veskijärv . Mäetaguse j. 0630 PAADLA Nõva j. D-126 D-129 120D-133 D-136 RavilaF283 M39 M57 Roela Narva j. R S pd D-108 D-121 F314 D-131 Kose Pirita j. Jägala j. Porkuni 2 D-103 D-105 D-35 D-114 D-116 D-142 D-122 F287 . SLANTSÕ Limestone, dolostone D-104 F337 D-110 D-154 3 M33 Kloostri j. Sääse Tänavjärv Tuhala j. 0606 D-24 F323 F320 F301 Prillimäe LUTSKI D-2 D-11 D-36 1 TAMSALU 0618 Dolokivi, lubjakivi D-143 F319 KOHILA F280 Aravete Tagajõgi ROOTSIKÜLA S rt L Ä Ä N E M E R I 140 0607 1 F302 D-86 Ambla j. Väike-Maarja Dolostone, limestone D-12 Hindaste F328 0,5 M76 Iisaku 5 D-69 F304 D-94 S D-25 11 D-155 AtlaF291 j. Paunküla vh. Alajõgi 0631 Lubjakivi, mergel, dolokivi 305 D-144 F315 D-86-G/G 0608 0619 Gostitsõ JAAGARAHU S jg 4 I D-145 F305 F307 F290 0 1 Limestone, marl, dolostone Piirsaluf26 j. 2 Ardu 396 TAHKUNA PS F324 D-95 L D-26 D-48 Riisipere 0620 f25 D-13 D-37 F306 1,5 Laekvere JAANI Mergel, savikas lubjakivi, dolokivi F326 0609 0632 S 1 jn NOAROOTSI PS Karjatsimeri 6 Turba Ruja j. U Alam Marl, argillaceous limestone, dolostone D-3 160 D-87 Võskatka F342 D-57 0621 Vtroja j. Lower D-175 D-146 D-87-B Juuru Rannapungerja j. 0610 R Kudani D-38 4 D-96 Simuna Mergel, lubjakivi F351 D-14 D-27 D-49 D-79 ADAVERE S ad Imukvere j. I 1 Reigi laht Stor-TjukaPaslepa laht D-70 Järva-Jaani Pedja j. Marl, limestone Rälby Jägala Roosna-Alliku D-15 D-39 D-147 D-58 Alu D-88 D-97 A Lubjakivi, dolokivi F352 laht D-4 Sutlepa meri 5 D-80 Avijõgi RAIKKÜLA S rk KÄRDLA D-28 D-50 N 1 Limestone, dolostone V O R M S I Kaiu Risti D-59-A D-29 Avinurme F353 K16 F369 385(Hullo) D-148 9 180D-81 D-98 Rakke JUURU Lubjakivi, mergel 100 D-89 S1 jr Paope Harilaid D-5 D-16 D-149 302 D-173 Limestone, marl K20 H a r i k u r k 354 D-40 D-59 RAPLA Kõrgessaare Hullo laht Koeru Preedi j. laht F375 D-150 F355 D-171 D-90 Mustvee j. Luidja laht Sviby laht H a a p s a l u Palivere D-60 Kuusiku 399 K19 D-151 PORKUNI Lubjakivi, dolokivi, mergel, lubiliivakivi D-17 Taebla D-71 D-82 O3 pr Nuutri j. Hobulaid l a h t D-189 Limestone, dolostone, marl, calc. sandstone KÕPU PS Suuremõisa j. F362 HaapsaluUuemõisa D-30 D-41 D-157 F357 Pasilaid HAAPSALU Pljussa j. O H I I U M A A F359 Tammela j. 304 D-83 D-91 Lubjakivi, mergel D-6 F350 D-31 D-161 D-61-A D-72 Kehtna Oostriku j. PIRGU O prg D-18 D-152 200 R 3 Limestone, marl Kaleste laht Paralepa D-156 F360 Vohilaid D-42 D Hõralaid Rukkirahu MÄRJAMAA Onga j. MUSTVEE VORMSI Lubjakivi, mergel, argilliit 12 D-62 D-101 Väätsa O3 vr Vaemla j. D-164 LJUBIMETS O Limestone, marl, shale M a r d i h a n s u D-43 D-84 PAIDE Männikujärv Kullavere j. F361 Suuremõisa D-7 D-153 Luguse j. Luguse D-19 15 l a h t F364 301 V Savikas ja afaniitne lubjakivi F366 D-166 Lelle Endla NABALA O nb Tihu D-44 220D-158 3 Argillaceous and aphanitic limestone F365 D-20 Pedja j. Verholjane I Sõmeri D-8 D-51 D-74 Torma Tserma j. D-32 Liivi j. 240D-85 D-102 Raja Ülem Päinurme j. I Käina F354Soonlepa Heinlaid D-32-A D-201-A Käru Põltsamaa j. RAKVERE Afaniitne lubjakivi laht 303 P E I P S I Upper O3 rk Käina Õunaku Tauksi TÜRI T Aphanitic limestone laht laht Kaevatsi laid 13 260 Laiuse Kassari OUDOVA S Savikas ja biohermne lubjakivi, mergel Saarnaki laid (GDOV) OANDU O on Jausa 362 JÄRVAKANDI Särevere Omedu j. Gdovka j. I 3 Argillaceous and biohermal limestone, marl laht Kasari j. Vigala j. Hannikatsi laid JÕGEVA Pärnu j. U Savikas ja biohermne lubjakivi, mergel Oisu Kääpa j. KEILA O kl Haavakivi j.
Load more

Recommended publications
  • Currents and Waves in the Northern Gulf of Riga
    doi:10.5697/oc.54-3.421 Currents and waves OCEANOLOGIA, 54 (3), 2012. in the northern Gulf of pp. 421–447. C Copyright by Riga: measurement and Polish Academy of Sciences, * Institute of Oceanology, long-term hindcast 2012. KEYWORDS Hydrodynamic modelling Water exchange Wave hindcast Wind climate RDCP Baltic Sea Ulo¨ Suursaar⋆ Tiit Kullas Robert Aps Estonian Marine Institute, University of Tartu, M¨aealuse 14, EE–12618 Tallinn, Estonia; e-mail: [email protected] ⋆corresponding author Received 27 February 2012, revised 19 April 2012, accepted 30 April 2012. Abstract Based on measurements of waves and currents obtained for a period of 302 days with a bottom-mounted RDCP (Recording Doppler Current Profiler) at two differently exposed locations, a model for significant wave height was calibrated separately for those locations; in addition, the Gulf of Riga-V¨ainameri 2D model was validated, and the hydrodynamic conditions were studied. Using wind forcing data from the Kihnu meteorological station, a set of current, water exchange and wave hindcasts were obtained for the period 1966–2011. Current patterns in the Gulf and in the straits were wind-dependent with characteristic wind switch directions. The Matsi coast was prone to upwelling in persistent northerly wind conditions. During the * The study was supported by the Estonian target financed project 0104s08, the Estonian Science Foundation grant No 8980 and by the EstKliima project of the European Regional Fund programme No 3.2.0802.11-0043. The complete text of the paper is available at http://www.iopan.gda.pl/oceanologia/ 422 U.¨ Suursaar, T. Kullas, R.
    [Show full text]
  • A Study of Hydrodynamic and Coastal Geomorphic Processes in Küdema Bay, the Baltic Sea
    Coastal Engineering 187 A study of hydrodynamic and coastal geomorphic processes in Küdema Bay, the Baltic Sea Ü. Suursaar1, H. Tõnisson2, T. Kullas1, K. Orviku3, A. Kont2, R. Rivis2 & M. Otsmann1 1Estonian Marine Institute, University of Tartu, Estonia 2Instititute of Ecology, Tallinn Pedagogical University, Estonia 3Merin Ltd., Estonia Abstract The aim of the paper is to analyze relationships between hydrodynamic and geomorphic processes in a small bay in the West-Estonian Archipelago. The area consists of a Silurian limestone cliff exposed to storm activity, and a dependent accumulative distal spit consisting of gravel and pebble. Changes in shoreline position have been investigated on the basis of large-scale maps, aerial photographs, topographic surveys and field measurements using GPS. Waves and currents were investigated using a Recording Doppler Current Profiler RDCP-600 deployed into Küdema Bay in June 2004 and the rough hydrodynamic situation was simulated using hydrodynamic and wave models. The main hydrodynamic patterns were revealed and their dependences on different meteorological scenarios were analyzed. It was found that due to exposure to prevailing winds (and waves induced by the longest possible fetch for the location), the spit elongates with an average rate of 14 m/year. Major changes take place during storms. Vitalization of shore processes is anticipated due to ongoing changes in the regional wind climate above the Baltic Sea. Keywords: shoreline changes, currents, waves, sea level, hydrodynamic models. 1 Introduction Estonia has a relatively long and strongly indented shoreline (3794 km; Fig. 1), therefore the knowledge of coastal processes is of large importance for WIT Transactions on The Built Environment, Vol 78, © 2005 WIT Press www.witpress.com, ISSN 1743-3509 (on-line) 188 Coastal Engineering sustainable development and management of the coastal zone.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1998, 97, 1531 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 27.10.1998 nr 243 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)paragrahvi 5 lõike 4 japaragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikadening fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurdelisatud). 2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaksKeskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutusHiiumaa Laidude Maastikukaitseala. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uuteriiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala«AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta»(ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. amäärusega nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) onmoodustatud Hiiumaa Rajooni TSNTäitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70«Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»looduskaitse
    [Show full text]
  • Geograafia Ainekava
    Loodusõpetuse ainekava 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi keskkond) eksisteerivaid objekte ja protsesse, analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi, märgata selles esinevaid probleeme ning kasutada neid lahendades loodusteaduslikku meetodit, võtta vastu igapäevaelulisi keskkonnaalaseid pädevaid otsuseid ja prognoosida nende mõju, arvestades nii loodusteaduslikke kui ka sotsiaalseid aspekte, tunda huvi loodusteaduste kui maailmakäsitluse aluse ja areneva kultuurinähtuse vastu, väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi. 2. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas Loodusainetes saavad õpilased tervikülevaate looduskeskkonnas valitsevatest seostest ja vastasmõjudest ning inimtegevuse mõjust keskkonnale. Kultuuri ja väärtuspädevuste kaudu kujundatakse positiivne hoiak kõige elava ja ümbritseva suhtes, arendatakse huvi loodusteaduste kui uusi teadmisi ja lahendusi pakkuva kultuurinähtuse vastu, teadvustatakse loodusliku mitmekesisuse tähtsust ning selle kaitse vajadust, väärtustatakse jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning kujundatakse tervislikke eluviise. Sotsiaal ja kodanikupädevuse areng kaasneb õppes toimuva inimtegevuse mõju hindamisega looduskeskkonnale, kohalike ja globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisega ning neile lahenduste leidmisega. Olulisel kohal on dilemmaprobleemide lahendamine, kus otsuseid langetades
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress
    ISPM 15 Vastavusmärgiga märgistamise tegevusloaga ettevõtted/ Approved Estonian enterprises according to ISPM No 15 seisuga/updated 25.01.2021 Pakkematerjali Taimetervise registri Kuum- Jrk Ettevõtte nimi number töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha aadress Maakond Plant health Wood packaging material register Heat The adress of the No Name of the company number treatment Productions Distribution Repair production place County Niinsoni tee 2, Aegviidu 1 Aegviidu Puit AS 93 x x x alev, Anija vald, 74501 Harju 3308 Karula küla, Haljala vald, 2 Aivares OÜ x x x 45417 Lääne-Viru 1876 Tehase, Paganamaa küla, 3 AP Puit OÜ x x Rõuge vald, 66115 Võru Jänesselja tee 16, Sauga 4 Aralia Puit OÜ 4411 x x x alevik,Tori vald, 85008 Pärnu Ääsmäe küla, Saue vald, 5 Ardent AG 3740 x x 76403 Harju 161 Rakvere tee 12, Hulja alevik, Kadrina vald, 6 Aru Grupp AS x 45203 Lääne-Viru Uus tn 10, Märjamaa alev, Märjamaa vald, 7 AST Saeveski OÜ 4098 x 78304 Rapla 3095 Ämma tee, 80-1, Iru küla,Jõelähtme vald, 8 Ava-Ekspress OÜ x 74206 Harju 4717 Vana-Narva mnt 28, 9 AVP Integraal OÜ x Maardu, 74114 Harju 590 Kupu küla, Kuusalu vald, 10 Balti Spoon OÜ x 74610 Harju 3234 Kabala küla, Türi vald, 11 Baltic Pallet Group OÜ x x x 72001 Järva 56 Verijärve küla, Võru vald, 12 Barrus AS x x 65541 Võru 4858 Tammistu küla, Tartu 13 Benfort OÜ x x x vald, 60531 Tartu 1822 Valgu tee 3, Libatse küla, Põhja-Pärnumaa vald, 14 Boardic Eesti OÜ x x 87202 Pärnu 931 Tööstuse 3, Kose- Uuemõisa alevik, Kose 15 BT Seven OÜ x x vald, 75102 Harju 1680 Saeveski, Reopalu küla, 16 Combimill Reopalu OÜ x x Türi vald, 72811 Järva 3593 Olustvere tee 5a, Kõidama küla, Põhja- 17 Combimill Sakala OÜ x Sakala vald ,71504 Viljandi Rehe, Laheküla, 18 Composite Plus OÜ 4300 x Saaremaa vald, 93873 Saare 1700 Eametsa küla, Tori vald, 19 E.
    [Show full text]
  • Tartumaa Koolinoorte Sisekergejõustik P R O T O K O L L
    Tartumaa koolinoorte sisekergejõustik p r o t o k o l l Tartu, 26.märts 2019.a. TU-14 60 m/ tj. 1. Mariliis Kivi 26.08. 2006 Ülenurme G 11,33 2. Mirelle Harak 13.07. 2006 Lähte ÜG 11,43 3. Kärola Jõgi 2.05. 2007 Puhja Kool 11,69 4. Aade Hiir 11.10. 2006 Elva G 11,93 5. Ingrid Hiiemäe 3.01. 2007 Elva G 12,76 6. Alesja Turovskaja 6.08. 2007 Puhja Kool 12,91 7. Loore-Lii Aviste 24.06. 2007 Võnnu KK 13,45 8. Kirke Ojasaar 6.07. 2007 Võnnu KK 13,87 Katariina Verst 6.03. 2007 Luunja KK DNQ PU-14 60 m/ tj. 1. Erik Tõnn Rast 25.09. 2006 Elva G 10,73 2. Gustav Jakob Porro 6.06. 2006 Luunja KK 11,47 3. Carl-Endrik Juhansson 1.08. 2007 Puhja Kool 12,32 4. Jan Erikson 21.02. 2007 Puhja Kool 12,42 5. Kasper Toilman 26.07. 2006 Võnnu KK 12,24 TU-16 60 m/ tj. 1. Karolin Kangur 10.06. 2005 Luunja KK 11,88 2. Grete-Ly Aarna 2.02. 2005 Ülenurme G 11,90 PU-16 60 m/ tj. 1. Joosep Pärnalaas 13.05. 2005 Luunja KK 10,05 TU-18 60 m/ tj. 1. Rebeka Käpa 10.07. 2003 Puhja Kool 12,92 PU-18 60 m/ tj. 1. Paul Jean Otto Faucheux 12.11. 2003 Puhja Kool 11,74 TC 60 m jooks 1. Laura Kübarsepp 24.05. 2006 Luunja KK 8,76 2. Kairiin Hermits 21.05.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.3 Väinamere W-osa Uuendatud 01.05.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Neljas väljaanne aprill 2016 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele http://www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 10, 13, 20, 30, 31, 43, 44, 49 4.
    [Show full text]
  • The Baltics EU/Schengen Zone Baltic Tourist Map Traveling Between
    The Baltics Development Fund Development EU/Schengen Zone Regional European European in your future your in g Investin n Unio European Lithuanian State Department of Tourism under the Ministry of Economy, 2019 Economy, of Ministry the under Tourism of Department State Lithuanian Tampere Investment and Development Agency of Latvia, of Agency Development and Investment Pori © Estonian Tourist Board / Enterprise Estonia, Enterprise / Board Tourist Estonian © FINL AND Vyborg Turku HELSINKI Estonia Latvia Lithuania Gulf of Finland St. Petersburg Estonia is just a little bigger than Denmark, Switzerland or the Latvia is best known for is Art Nouveau. The cultural and historic From Vilnius and its mysterious Baroque longing to Kaunas renowned Netherlands. Culturally, it is located at the crossroads of Northern, heritage of Latvian architecture spans many centuries, from authentic for its modernist buildings, from Trakai dating back to glorious Western and Eastern Europe. The first signs of human habitation in rural homesteads to unique samples of wooden architecture, to medieval Lithuania to the only port city Klaipėda and the Curonian TALLINN Novgorod Estonia trace back for nearly 10,000 years, which means Estonians luxurious palaces and manors, churches, and impressive Art Nouveau Spit – every place of Lithuania stands out for its unique way of Orebro STOCKHOLM Lake Peipus have been living continuously in one area for a longer period than buildings. Capital city Riga alone is home to over 700 buildings built in rendering the colorful nature and history of the country. Rivers and lakes of pure spring waters, forests of countless shades of green, many other nations in Europe.
    [Show full text]