1
LAEKVERE VALLA
ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA.
Laekvere 2007
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 2
ARENGUKAVA TELLIJA:
Laekvere Vallavalitsus Aadress: Salutaguse tee 2, 46501, Laekvere, Lääne-Virumaa Vallavanem: Aarne Laas Telefon: 3222373; 3222370 Faks: 3222380 E-post: [email protected] Majandusosakonna juhataja: Andrus Läll Telefon: 3222374; 5046009 E-post: [email protected] Kommunaaltehnik: Rein Talvis Telefon: 3222385; 5145022 E-post: [email protected] www.laekvere.ee
TÖÖ TEOSTAJA:
OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo k., Kolga sjk., 74602, Harjumaa. Telefon: 6077176, 51 62476 Faks: 6077276 E-post: [email protected] OÜ Vetepere juhataja: Aare Kuusik Kontaktisik: Aare Kuusik tel. 51 62476
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 3
Sisukord
I OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus 5 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 6 2.1. Õiguslik baas 6 2.2. Laekvere valla arengukava 8 2.3. Planeeringud 9 2.3.1. Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 9 2.3.2. Laekvere valla üldplaneering 10 2.3.3. Detailplaneeringud Laekvere vallas 11 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 12 2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad 12 2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava 12 2.4.2. Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava 14 2.5. Muud andmed 16 2.5.1. Põhjavee uuringud 16 2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 16 2.5.3. Vee erikasutusload 18 2.6. Kokkuvõte 18 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 19 3.1. Keskkond 19 3.1.1. Üldandmed 19 3.1.2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus 20 3.1.3. Põhjavesi 21 3.1.4. Pinnavesi 28 3.1.5. Tehiskeskkond 29 3.2. Elanikkond 30 3.2.1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutajad 31 3.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime 32 3.2.3. Tööpuudus 33 3.2.4. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete laekumine 33 3.2.5. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta 34 3.2.6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond 34 3.3. Kohaliku omavalitsuse võimuorganid 36 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse iseloomustus 36 3.3.2. Laekvere valla eelarve 37 3.3.3. Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel 37
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 4
4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid 38 4.1. Ühisveevärgi objektid 38 4.1.1. Puurkaev-pumplad ja rõhutsoonid 38 4.1.2. II astme pumplad ja reservuaarid, veetornid 42 4.1.3. Veetorustikud 42 4.1.4. Siibrikaevud ja siibrid 44 4.1.5. Hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrjeveevõtukohad 44 4.1.6. Veepuhastus- ja veetöötlusjaamad 45 4.2. Ühiskanalisatsiooni objektid 46 4.2.1. Kohtpuhastusseadmed 46 4.2.2. Purgimissõlmed 48 4.2.3. Kanalisatsioonitorustikud 48 4.2.4. Kanalisatsioonikaevud 51 4.2.5. Reoveepumplad 51 4.2.6. Reoveepuhastid 52 4.3. Kokkuvõte ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kohta 54 5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni opereerimine 57
II ARENGUKAVA 6. Laekvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamise põhimõtted 58 7. ÜVK arengukava tegevuste programmid 61 7.1. I programm 62 7.2. II programm 64 7.3. III programm 66 8. Kokkuvõte 66 9. Kasutatud kirjandus 67
LISAD:
LISA 1. Laekvere, Muuga, Moora, Paasvere, Venevere ja Rahkla asulate dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 5
1. Sissejuhatus.
Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele rajatakse ühisveevärk ja – kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadust muudeti (08. 06. 2005 (RT I 2005. 37. 280) 10. 07. 2005. 01. 01. 2006) ja Laekvere vallal tekkis kohustus korrigeerida koostatavat ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK AK). Koostatava ÜVK AK seadusandlusega kooskõlla viimise tellis Laekvere vallavalitsus OÜ Vetepere (tööettevõtuleping nr. 1101/2007, 15 jaanuar 2007. a.). Vastavalt lepingule koostab OÜ Vetepere Laekvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, mis on kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Käesolevat ÜVK arendamise kava täiendatakse edaspidi jätkuvalt kooskõlas muutustega seadusandluses ning valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris. Käesoleva ÜVK arendamise kava juurde ei ole lisatud arvukaid lisamaterjale, mis kõik on saadaval valla koduleheküljel www.laekvere.ee ja teistes interneti allikates. Arengukava koostamisel ei peetud majanduslikel põhjustel vajalikuks kohe kõigi asulate geodeetiliste alusmaterjalide (koos veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide asukoha täpse fikseerimisega) ja suuremate uurimistööde teostamist. Nimetatud tööd teostatakse arengukava programmide elluviimisel. Vajalike uurimistööde on soovitatav teostada vahetult enne ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste projekteerimistöid. Koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava hõlmab olemasolevat ainukest tiheasustusala Laekvere alevikku ja kompaktseid tiheasustusega külakeskuseid: Muuga, Moora, Paasvere, Venevere ja Rahkla külades. Töös on hajaasustusalade kohta, kuhu ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähitulevikus ei ehitata, esitatud üldised soovitused veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks. Töö teostamisel lähtuti Laekvere valla poolt 2004. aastal koostatud Laekvere valla arengukavast aastateks 2004 – 2010, Lääne-Viru Maavalitsuse poolt 2000. aastal kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringust 2010+, AS Entec poolt 2001. aastal koostatud Laekvere valla üldplaneeringust, AS Maves poolt 2003. aastal koostatud Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavast, Viru-Peipsi veemajanduskavast (rahvusvaheline LIFE-Environment projekt „Viru-Peipsi Catchment Area Management Plan“ (LIFE00ENV/EE/00025)), Lääne-Viru Veemajandusprojektist (Lääne-Viru County Water Management Project EUROPEAID/116910/D/SV/EE) ja teistest töödest. Samuti on arvestatud juba kehtestatud ja koostatavate detailplaneeringutega. Töö autor pidas väga oluliseks ka Laekvere Vallavalitsuse seisukohti ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamisel. Tööde teostamise käigus selgus, et adekvaatse ülevaate saamiseks kõigist valla territooriumil paiknevatest veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemidest on vaja
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 6
teostada küllaltki suures mahus täiendavaid uuringuid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnilise seisukorra ning tarbevee kvaliteedi kohta. Soovitatav on need tööd teostada arengukava I programmi koosseisus ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat arengukava. Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostas OÜ Vetepere hüdrotehnikainsener Aare Kuusik. Arengukava koostamisel osutasid suurt abi Laekvere valla majandusosakonna juhataja Andrus Läll ja kommunaaltehnik Rein Talvis.
2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed. 2.1. Õiguslik baas.
11. 05. 1994. aastal vastu võetud ja järgnevalt korduvalt täiendatud Veeseaduse ülesandeks on: - sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogude ökoloogilise tasakaalu tagamine; - reguleerida vee kasutamist ja kaitset ning maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid.
14. 06. 1993. aastal vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas veevarustust ja kanalisatsiooni.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (ÜVK AK) koostamist reguleerib 10. veebruaril 1999. a. vastu võetud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVKS) ja alates 01. 01. 2006. a. selle täiendatud variant:
§ 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine (sõnastus alates 1. 01. 2006): (1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid. (11) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 7
pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Kava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaþÕivee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. (21) Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama vähemalt: 1) veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; 2) tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti; 3) kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid. (22) Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisala piiritletakse veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258; 2005, 15, 87) alusel. (23) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. (24) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega. (3) Mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste vahelise halduslepinguga. (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust.
Laekvere vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud järgmiste Laekvere valla territooriumil kehtivate õigusaktidega: 1. Laekvere Vallavolikogu 15. 09. 1998. aasta määrusega nr. 39 kinnitatud Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri. 2. Laekvere Vallavolikogu 22. 02. 2000. aasta määrusega nr. 15 kinnitatud Veevarustuse ja heitvee teenuse hinna reguleerimise kord .
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 8
3. Laekvere Vallavolikogu 27. 05. 2003. aasta määrusega nr. 8 kinnitatud Reovee ja fekaalide käitluse eeskiri.
2.2. Laekvere valla arengukava.
Laekvere valla arengukava aastateks 2004 - 2010. võeti vastu Laekvere Vallavolikogu 02. märtsi 2004. a. määrusega nr. 25. Laekvere valla arengukava on omavalitsuse tegevuse aluseks. See on valla ühishuvisid ja olukorda väljaselgitav, fikseeriv ning arendus- ja ehitustegevust planeeriv dokument. Arengukava kujutab endast terviklikku tegevusjuhist, kus fikseeritakse valla arendamise prioriteedid, võimalikud ja soovitavad strateegilised suunad ning esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Arengukava on aluseks vallaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikatest, laenude võtmisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Arengusuundadest lähtuvalt on püstitatud keskkonnakaitse alal järgmised strateegilised eesmärgid: - Laekvere vald leiab eripärase tee arenguks, tuginedes arengukavale ja kasutades ära looduslikud ja muud olemasolevad eeldused. Sellega tagatakse valla jätkusuutlik areng ja heaolu kasv. - Arendatakse igakülgselt valla elukeskkonda. - Asutakse korrastama infrastruktuure: tänavaid, veevärki ja kanalisatsiooni, kütte- ja elektrisüsteeme, kaasates lisaks oma vahenditele ka riigi raha, välisabi ning pikaajalisi ja soodsa intressiga laenusid.
Veevarustus ja kanalitsioon. Laekvere vald asetseb Pandivere veekaitseala kagupiiril. Ühiskanalisatsiooni süsteemid on Laekvere alevikus ning Muuga ja Moora külades. Vallas on 3 reoveepuhastit. Probleemid: - puudub ÜVK arengukava; - võrgud ja puhastid on vananenud ja vajavad rekonstrueerimist; - märkimisväärse osa reoveest juhitakse loodusesse ilma puhastamata; - Laekvere aleviku põhjapoolses osas puudub kanalisatsioon; - üleujutused suurvee ajal Laekvere alevikus; - osaliselt äriühingutele kuuluvad veevarustussüsteemid Laekvere, Rahkla ja Muuga asulates on amortiseerunud. Eesmärgid: - valla elanike varustamine puhta veega;
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 9
- üleujutuste likvideerimine; - põhjaveevarude kaitsmine reostuse eest; - võimalikult suure koguse reovee puhastamine enne keskkonda juhtimist.
Võimalikud lahendused: - Laekvere valla ÜVK arengukava koostamine; - ÜVK võrkude rajamine; - Moora ja Muuga külade reovee puhastusseadmete rekonstrueerimine; - Laekvere aleviku ühiskanalisatsiooni täielik väljaehitamine; - ühisveevärgi torustike regulaarne puhastamine; - kogumiskaevude reovee reoveepuhastitesse vedamise organiseerimine; - vihma- ja lumesulamisvee ärajuhtimise jaoks sademevee kanalisatsiooni ehitamine Laekvere alevikus; - aktiivne osalemine EL ÜF Lääne-Viru veemajandusprojektis; - EL ÜF Lääne-Viru veemajandusprojekti raames tehnilise nõustamise läbiviimine.
Planeeritavad investeeringud. Tabel 1. Valdkond Eesmärk, Mis teha eesmärgi Tegemise Kes Hinnanguline Võimalik põhjendus saavutamiseks aasta vastutab maksumus rahaallikas
Infra- Elanike Veevarustuse ja 2007 – Majandus- 20 000 000 Valla struktuur varustamine kanalisatsiooni 2010 osakonna eelarve + puhta veega süsteemide juhataja fondid ja põhjavee rekonstrueerimine kaitsmine Laekveres, reostuse eest Muugas, Paasveres, Veneveres, Mooras ja Rahklas
2.3. Planeeringud. 2.3.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering.
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2010+ koostati Lääne-Viru Maavalitsuse poolt 2000.
Laekvere vald paikneb maakonna lõuna-kagu osas. Tähtsamateks tegevusaladeks on põllu- ja metsamajandus. Lääne-Viru maakonna arenguvisioon: Pandivere kõrgustikul paiknev maakond on põhjavee allikaks kogu Eestile. Puhas loodus, hea tervis, kõrge haridustase on eesmärgid ja eeldused tulutoova majanduse arendamiseks.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 1 0
Lääne-Virumaa arengu eeldused: 1. Geograafiline asend (merepiir; Tallinna lähedus). 2. Keskkonnasõbralik (Lahemaa Rahvuspark, rannik, Pandivere kõrgustik). 3. Hea teedevõrk (hea ühendus teiste piirkondadega; kõige rohkem kõvakattega teid, Via Viroonia trass). 4. Tugevad kultuuritraditsioonid (Viru Säru, Rakvere Teater, mõisad). 5. Majanduslikult mitmekülgne (kalandus, põllumajandus, metsandus, tsemendi tootmine, põllumajandussaaduste ümbertöötlemine, turism). 6. Turvaline, puhas ja avatud elukeskkond. 7. Konkurentsivõimelisus. 8. Hariduse ja tervislike eluviiside väärtustamine. 9. Hästi arenenud sotsiaalne infrastruktuur. 10. Tugev maakonna keskus koos soodsa asukohaga (keskel) – Rakvere linn. 11. Investeeringute juurdesaamine tänu pealinna lähedusele. Veekasutus ja –kaitse - eesmärgid: Tagada maakonnas tarbitava põhjavee (joogivee) hea kvaliteet. Pandivere kõrgustiku kui tähtsa põhjavee toiteala tõhus kaitse. Renoveerida ja kaasajastada reovee ja joogivee tehnorajatised ning kommunikatsioonid. Tegevused: - PHARE CBC projekti “Pandivere veekaitseala veekaitse abinõud” elluviimine. - Pandivere veekaitseala kaitsekorralduskava koostamine, seire jätkamine ning tulemuste avalikustamine. - Põhjavee saneerimistööde jätkamine Tapal. - Põhjavett ohustava jääkreostuse, samuti peremeheta põllumajandusmürkide ning kütusejääkide hoidlate likvideerimine. - Põhjaveevarude hindamine ja ümberhindamine (Tamsalu, Kunda, Haljala). - Maakonna põhjaveealase kohtteabesüsteemi ja andmepanga loomine. - Valgalade kaitsekorralduskavade koostamine. - Kohalike omavalitsuste veemajanduse arengukavade koostamine ning nendest tulenevate projektide elluviimine. - Tapa uue veehaarde rajamine. - Kunda veetöötlusjaama käikuandmine. - Piira veetöötlusjaama ehitamine.
2.3.2. Laekvere valla üldplaneering.
Laekvere valla üldplaneering koostati AS Entec poolt 2001. aastal. Laekvere vald asub Lääne-Virumaa lõuna-kagu osas. Naabervaldadeks on Avanduse, Väike-Maarja ja Vinni vald Lääne-Virumaal ning Torma vald
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 1 1
Jõgevamaal ning Tudulinna ja Avinurme vallad Ida-Virumaal. Laekvere valla pindala on 352,4 km². Valla administratiivkeskus paikneb samanimelises alevikus. Valda läbib Rakvere-Luige tugimaantee. Vallakeskusest on Rakverre 40 km, Tartu 100 km ja Tallinnasse 140 km.
Elanikkond tarbib valdavalt maapinnalähedast ülemise põhjaveekihi vett 3...10 m sügavuste salvkaevudega. Ühisveevärk on rajatud Laekvere alevikku ning Venevere, Paasvere, Moora, Muuga ja Sirevere külade keskustesse. Veekvaliteet Laekvere valla kaevudes on väga hea ja hea kvaliteedi klassis, rauasisalduse osas on mõni kaev rahuldavas veekvaliteedi klassis. Ühiskanalisatsioon on ehitatud Laekvere alevikku ning Muuga ja Moora küla keskustesse. Torustikud ja reoveepuhastid on vananenud ja vajavad rekonstrueerimist. Olukorra lahendamiseks on tellitud Laekvere, Muuga ja Moora asulate kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise eelprojektid. Kokku on vallas kolm töötavat reoveepuhastit. Puhastusseadmete loetelu ja andmed on toodud tabelis 2.
Reoveepuhastid Laekvere vallas. (allikas Lääne-Viru maakonna-planeering, 1998). Tabel 2. Valdaja Asukoht Puhasti Järelpuhasti: Eesvool tüüp biotiikide arv ja pindala m2 Laekvere vald Laekvere alevik BIO-50 2 BT 3000 Moora oja Laekvere vald Muuga küla BIO-25 2 BT 3000 Avijõgi Laekvere vald Moora küla Septik BT 4000 Moora oja
2.3.3. Detailplaneeringud Laekvere vallas.
Laekvere vallas on koostamisel üks detailplaneering: 1. Laekvere jäätmejaama detailplaneering. Detailplaneeringu koostaja OÜ Projekteerimiskeskus. Laekvere, 2006.
Detailplaneering on kooskõlastamisel. Jäätmejaam soovitakse rajada Laekvere alevikus tekkivate tahkete (bioloogiliselt mittelagunevate) olmejäätmete kogumiseks. Jäätmejaamas reovett ei teki ja ühiskanalisatsiooni ei juhita.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 1 2
2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavad.
Laekvere naabervaldadeks on Avanduse, Väike-Maarja ja Vinni vald Lääne- Virumaal ning Torma vald Jõgevamaal ning Tudulinna ja Avinurme vallad Ida- Virumaal. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavade kooskõlla viimine kehtiva seadusandlusega toimub praegu kõigis neis valdades. Käesolevas töös on arvestatud kõigi kehtivates ja koostamisel olevates naabervaldade ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavades esitatud seisukohtadega.
Laekvere vallas paiknevad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektid mõjutavad Avinurme valla ja ei mõjuta Avanduse, Väike-Maarja, Vinni, Torma ja Tudulinna valdade territooriumil põhja- ja pinnavee kvaliteeti. Laekvere alevik ning Muuga, Moora, Paasvere ja Venevere külad paiknevad Avijõe valgalal. Laekvere vallal naabervaldadega ühiseid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme ei ole.
2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad.
Vastavalt Veepoliitika raamdirektiivile tuleb igale vesikonnale koostada veemajanduskava, mis kujutab endast täpseid juhiseid, kuidas saavutada kindla aja jooksul (esialgu aastaks 2015 ja edaspidi iga kuue aasta jooksul) vesikonnale seatud eesmärgid. Laekvere valla territooriumil paikneb Viru-Peipsi alamvesikond ja lisaks jääb Laekvere valla tihedalt asustatud loodeosa (Laekvere, Rahkla, Muuga, Moora ja Paasvere asulad) Pandivere põhjavee alamvesikonna territooriumile, mis kattub esimesega. Viru-Peipsi ja Pandivere alamvesikondade kattuvate aladega seonduvat käsitletakse Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavas. Laekvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Viru-Peipsi alamvesikonna ja Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavades toodud eesmärkidega ja meetmekavadega.
2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava.
Vabariigi Valitsus kehtestas 3. aprilli 2001. a. määrusega nr. 124 “Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine” Pandivere põhjavee alamvesikonna.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 1 3
Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a. määrusega nr. 17 kehtestati Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala ja kaitse-eeskiri. Pandivere põhjavee alamvesikond moodustab selle nitraaditundliku ala Pandivere nitraaditundliku piirkonna.
Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava valmis 2002. a. juunis ja see kinnitati 10. 03. 2005. a. Keskkonnaministri käskkirjaga nr. 253. Pandivere põhjavee alamvesikonna faktiline andmestik on koondatud geograafilisse infosüsteemi GIS ja andmetabelite teave on kasutatav koos teiste keskkonnaandmetega digitaalkaardil. Veemajanduskava ja meetmeplaaniga on võimalik tutvuda Järvamaa Keskkonnateenistuse koduleheküljel aadressil www.jarva.envir.ee.
Pandivere alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid. Eelkõige vajame puhast joogivett, seejärel on oluline vee-elustiku kaitse, veekogude kalamajanduslikud kasutusvõimalused, aktiivse puhkuse võimaldamine ja maastiku esteetilise väärtuse säilitamine. Samas on oluline tagada majanduse arenguks vajalikud ressursid (nagu mullaviljakus) looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.
Joogivesi. Lähiperioodi (2006) esmane eesmärk on ohutu joogivee tagamine kogu Pandivere elanikkonnale: joogivesi ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid. Kaugemas perspektiivis (2013) peab joogiveevarustussüsteemide (mida kasutavad enam kui 50 inimest) vesi vastama kõigile kvaliteedinõuetele: peab olema nähtavalt puhas ja hea maitsega; vastama nõuetele indikaatornäitajate osas, peab olema tehnilistele normidele vastav.
Põhjavesi. Eesmärgiks on regionaalse põhjavee toiteala kaitse ja joogivee säilitamine piirkonna elanikele – maapinnalähedase veekihi põhjavesi piirkonnas, ka põllumajandusaladel peab lämmastikuühendite osas olema kasutatav joogiks. Ülemise vööndi allikate vee nitraatioonisisaldus peab olema alla 50 mg/l. Suurte allikate nitraatioonisisaldus alla 25 mg/l. Tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostamise eest, keskkonnaohtlike objektide vastavus keskkonnanõuetele, olemasolevate reostuskollete kontroll ning põhjavee reostuse lokaliseerimine. Heitvee juhtimine põhjavette ei ole oluliselt kahjustanud põhjavee kvaliteeti. Enamuse veehaarete ja erakaevude vesi väljaspool suuremaid asulaid peab vastama ilma töötlemata joogivee nõuetele.
Pinnavesi.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 1 4
Eesmärgiks on pinnaveekogude hea seisund, et veekogud oleksid hapnikurikkad ning sobiksid väärtuslike kalaliikide elupaikadeks ja kalakasvatuste rajamiseks. Joogiveeks kasutatav pinnavesi peab vastama joogiveeks kasutatava pinnavee nõuetele. Suuremate allikajärvede vesi peab vastama suplusvee nõuetele (nitraatiooni sisalduse osas joogivee nõuetele). Reoveepuhastitest veekogudesse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”. 38 väikeasula ja 21 hajaasustusobjekti reoveepuhastite heitvesi peab vastama vee erikasutusloas toodud nõuetele.
Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava meetmekava meetmed on jagatud eesmärkide järgi gruppidesse ning on määratud nende tähtsuse järjekord ja hinnatud nende elluviimise maksumus.
Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava meetmekavas aastateks 2004 – 2013 on toodud järgmised tegevused: - Laekvere aleviku veevarustussüsteemi rekonstrueerimine 2,4 milj. krooni. - Laekvere aleviku reoveepuhastusseadmete ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine 1,9 milj. krooni. - Moora küla kanalisatsioonitorustike renoveerimine ja reoveepuhasti rekonstrueerimine 1,1 milj. krooni. - Muuga küla kanalisatsioonitorustike renoveerimine ja reoveepuhasti rekonstrueerimine 1,9 milj. krooni. - Avijõel asuva Venevere paisjärve taastamine 1,5 milj. krooni. - Laekvere aleviku tiigi puhastamine ja supluskoha loomine.
2.4.2. Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava.
Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava koostamiseks käivitati 2002. a. rahvusvaheline LIFE-Environment projekt „Viru-Peipsi Catchment Area Management Plan“ (LIFE00ENV/EE/00025), mida rahastavad Euroopa Liit (LIFE-Environment), Prantsusmaa Keskkonnafond, Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium. Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava kinnitati keskkonnaministri poolt 2004. a..
Viru-Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab 38 % Eesti territooriumist (ilma rannikumereta), olles seega Eesti suurimaks, kuid kahjuks ka kõige teravamate keskkonnaprobleemidega veemajanduspiirkonnaks. Tegemist on ka rahvusvahelise vesikonnaga, mis saab ühtlasi Euroopa Liidu üheks idapoolsemaks
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 1 5
veemajanduspiirkonnaks ning mille veevarude kasutamist ja kaitset tuleb korraldada koostöös Venemaaga.
Viru-Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab kas osaliselt või tervikuna 19 linna ja 89 valda kümnes maakonnas (vt. tabel 3).
Viru-Peipsi veemajanduskavaga hõlmatud haldusüksused. Tabel 3. Maakond Viru-Peipsi veemajanduspiirkonda jäävad omavalitsused Ida-Virumaa Alajõe, Aseri, Avinurme, Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Kohtla- Nõmme, Lohusuu, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Sonda, Toila, Tudulinna ja Vaivara vallad; Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva- Jõesuu, Narva, Püssi, Sillamäe linnad Lääne- Tervikuna kuuluvad Avanduse, Vihula, Viru-Nigula, Haljala, Virumaa Kadrina, Sõmeru, Rägavere, Rakvere, Rakke, Vinni, Väike-Maarja ja Laekvere vallad ning Rakvere, Kunda ja Tamsalu linnad. Välja jäävad suurem osa Tamsalu ja Saksi vallast ning Tapa linn. Järvamaa Enamik Koeru vallast, Koigi valla idapool ning Järva-Jaani valla kagunurk. Jõgevamaa Tervikuna kuuluvad Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Saare, Tabivere ja Torma vallad, Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa linnad. Välja jääb Põltasmaa valla äärmine lääneserv. Tartumaa Alatskivi, Haaslava, Kambja, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Ülenurme vallad ning Elva, Kallaste ja Tartu linnad. Välja jääb enamik Rannu ja Rõngu vallast ning Konguta valla lääneosa Põlvamaa Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora ja Värska vallad ning Põlva ja Räpina linnad. Valgamaa Enamik Palupera vallast ja Otepää valla põhjaosa. Võrumaa Meremäe, Lasva ja Võru vallad ning Võru linn tervikuna, enamus Vastseliina vallast, Haanja ja Sõmerpalu valdade põhjaosa ning Urvaste ja Rõuge valdade kirdeosad, mis kokku moodustavad veidi alla poole maakonna territooriumist. Viljandimaa Ligi pool Kolga-Jaani vallast. Harjumaa Loksa valla äärmine idaosa ja n-ö mõtteline osa Kuusalu vallast.
Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamisel võrreldakse veekogu olukorda looduslikus seisundis ehk inimtegevusest praktiliselt mõjutamata veekoguga. Eriti oluliseks kujuneb piir hea ja rahuldava kvaliteediklassi vahel, kuna heas seisundis olevad veekogud ei nõua meetmete rakendamist, rahuldavas või veelgi halvemas seisukorras olevad veekogud tuleb aga 2015. aastaks viia heasse seisundisse. Veemajanduskava raames saadud tulemused veekogude seisundi kohta on väljendatud eksperthinnanguna.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 1 6
Põhjaveekogumite seisund peab aastaks 2015 olema hea. Viru-Peipsi piirkonnas levib kõikide Eesti põhjaveekihtide põhjavesi. Viru-Peipsi veemajanduskava territooriumile jäävad põhjaveekogumid on kõik peale Ida-Viru põlevkivibasseini Ordoviitsiumi põhjaveekogumi heas kvalitatiivses seisundis. Kõik põhjaveekogumid, välja arvatud Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all kuuluvad nn „riskigruppi“. See tähendab, et heale seisundile vaatamata on olemas põhjaveekogumeid mõjutavad tegurid, mis võivad nende head seisundit tulevikus mõjutada.
2.5. Muud andmed. 2.5.1. Põhjaveevarude uuringud.
Laekvere valla territooriumil põhjaveevarude põhjalikke uurimistöid viimastel aastatel teostatud ei ole. Viimane tõsisem töö teostati 1992. aastal, kui Laekvere kolhoosi tellimisel valmis PI EKE Projekt töö „Lääne-Virumaa Laekvere kolhoosi Laekvere veevarustuse laiendamise tööprojekt“. Pandivere kõrgustiku põhjavee varu ja kvaliteeti on peale seda uuritud põhjavee seire läbiviimise käigus. Uurimistulemused on piisava täpsusega esitatud AS Maves poolt 2003. aastal koostatud töös “Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava”.
2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid.
Laekvere vallas paiknevate asulate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jooniseid on vähe säilinud. Vanade jooniste täpsus on väike ja sageli ei vasta joonistel toodu tegelikule situatsioonile, millest tulenevalt on soovitatav lähitulevikus koostada vastavalt veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise järjekorrale uued geodeetilised alusmaterjalid, milledele on kantud kõik olemasolevad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Käesoleva töö koosseisus olid kasutada järgmised veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide skeemid ja joonised: 1. OÜ Vetepere poolt 1999. aastal koostatud töö nr. U – 99 – 011 (Laekvere asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise eelprojekt) koosseisus toodud Laekvere aleviku säilinud tehnovõrkude skeemid.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 1 7
2. OÜ Vetepere poolt 2002. aastal koostatud töö nr. U – 2002 – 006 (Laekvere aleviku veevarustuse ning sademevee- ja aleviku lõunaosa reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimise eelprojekt) koosseisus toodud Laekvere aleviku säilinud tehnovõrkude skeemid. 3. OÜ Vetepere poolt 1999. aastal koostatud Muuga asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise eelprojekti koosseisus toodud Muuga asula säilinud tehnovõrkude skeemid. 4. OÜ Vetepere poolt 1999. aastal koostatud Moora asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise eelprojekti koosseisus toodud Moora asula säilinud tehnovõrkude skeemid. 5. PI EKE Projekt poolt 1992. aastal koostatud „Lääne-Virumaa Laekvere kolhoosi Laekvere veevarustuse laiendamise tööprojekt“. 6. Lääne-Viru Veemajandusprojekti (Lääne-Viru County Water Management Project EUROPEAID/116910/D/SV/EE) koosseisus 2006. aastal koostatud Laekvere aleviku ning Muuga, Moora, Paasvere, Venevere ja Rahkla külade veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide joonised. 7. Veevõtu ja –saastelubade taotlusmaterjalide koosseisus toodud skeemid.
Arhiividest õnnestus leida ainult mõningaid tehnovõrkude plaanide tähtsusetuid fragmente, mis tehnovõrkude hooldajate ja käesoleva töö autori hinnangul ei vasta suures osas tegelikule olukorrale ja ei oma arengukava koostamisel lähtematerjalina tähtsust. Eespoolnimetatud töödest ja joonistest lähtuti lisas 1 toodud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemide koostamisel. Põhiskeemidele on kantud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikud, reoveekogumisalade piirid, veeallikate ja veehaarete asukohad, pumba- ja puhastusrajatiste asukohad, sanitaarkaitsealad, tuletõrje veevõtukohad, kanalisatsioonirajatiste asukohad ja kujad, Laekvere aleviku sademevee ärajuhtimise torustik, reoveekogumisaladel paiknevate tootmisettevõtete OÜ Muuga PM ja Rahkla Farm OÜ tootmisterritooriumite veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid jne. Laekvere vallas reoveekogumisalade piires muid sademe- ja drenaaþivee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatisi ei ole ja seetõttu ei ole koostatud ka neid skeeme. Lääne-Viru Veemajandusprojekti (Lääne-Viru County Water Management Project EUROPEAID/116910/D/SV/EE) koosseisus on 2006. aastal koostatud Laekvere aleviku ning Muuga, Moora, Paasvere, Venevere ja Rahkla külade osalised veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise ja rekonstrueerimise joonised. Kogu nimetatud materjal on saadaval Ramboll Finland LTD (www.ramboll.fi) AS Eesti Veevärk Konsultatsioon ja AS Eesti Projekt kodulehekülgedel ja seetõttu seda tööd eraldi käesoleva arengukava koosseisus ära ei tooda. Samas on käesolevas töös ja töö lisas 1 toodud joonistel arvestatud kõigi Lääne-Viru Veemajandusprojektis toodud seisukohtadega ja kavandatud tööde mahtudega.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 1 8
2.5.3. Vee erikasutusload.
Laekvere valda Laekvere Muuga, Moora, Paasvere, Venevere ja Rahkla asulatesse on väljastatud järgmised veevõtu- ja saasteload:
1. Laekvere Vallavalitsus (Laekvere alevik, Paasvere, Venevere, Moora ja Muuga külad). Vee-erikasutusluba nr. L.VV.LV-23629. Aadress: Salutaguse tee 2, 46501, Laekvere, Lääne-Virumaa. Vastutav isik: Andrus Läll tel.: 5046009. Kehtivusaeg: 09.02.2004.a. – 09.02.2009.a. 2. Muuga PM OÜ (Muuga keskasula ning tootmistsoonid Muuga ja Paasvere külas). Vee-erikasutusluba nr. L.VV.LV-31817. Aadress: Muuga küla, 46502, Laekvere vald. Vastutav isik: Rein Pärs tel.: 3294400. Kehtivusaeg: 28. 09. 2009. a. – 28. 09. 2009. a. 3. OÜ Rahkla Farm (Rahkla küla keskasula ja tootmistsoon). Vee- erikasutusluba nr. L.VV.LV-26425. Aadress: Rahkla küla, Laekvere vald. Vastutav isik: Einar Jakobi tel.: 5273891; 3223491. Kehtivusaeg: 01. 05. 2004. a. – 01. 05. 2009. a. 4. OÜ Laekvere PM (Laekvere alevik – töökoda ja selle lähielamud). Vee- erikasutusluba nr. L.VV.LV-19629. Aadress: Laekvere alevik, 46501, Laekvere vald, Lääne-Virumaa. Vastutav isik: Tõnu Krooben tel.: 3220891, 5174155. Kehtivusaeg: 30.09.2003. a. – 30.09.2008. a.
2.6. Kokkuvõte.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamiseks vajalikud materjalid ja lähteandmed on osaliselt ebapiisavad: - suures osas puuduvad asulate tehnovõrkude täpsed joonised ning veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste joonised, olemas on tehnovõrkude skemaatiline materjal ja Lääne-Viru Veemajandusprojekti materjalid; - kohati ei mõõdeta tarbitava vee hulka ning tekkivat reovee hulka ja reostuskoormust; - puurkaevude vee ja joogivee kvaliteedi analüüsiandmed on lünklikud. Valla arengukava informatsioonisisaldus on piisav. Üldplaneeringut tuleks uuendada. Üldjuhul oli arhiividest saadav informatsioon olemasolevate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kohta aegunud. Suur osa arhiivimaterjalidest on reformide käigus kaduma läinud või hävinenud. Tööde teostamise käigus selgus, et adekvaatse ülevaate saamiseks kõigi valla territooriumil paiknevate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnilise
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 1 9
seisukorra kohta on vaja teostada küllaltki suures mahus täiendavaid uurimistöid – peamiselt veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ja nende armatuuri tehnilise seisukorra kohta ja joogivee kvaliteedi kohta. Soovitatav on need tööd teostada rahastamistaotluste eelprojektide koosseisus ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat arengukava.
3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad. 3.1. Keskkond. 3.1.1. Üldandmed.
Laekvere vald asub Lääne-Virumaa maakonna lõuna-kagu osas, Pandivere kõrgustiku kagupoolsel kallakul. Naabervaldadeks on Avanduse, Väike-Maarja, Vinni, Torma, Tudulinna ja Avinurme vallad. Suurematest keskustest asub Laekvere vald kaugel – Rakvere linnast 40 km, Tallinna linnast 140 km ja Tartu linnast 100 km kaugusel. See mõjutab otseselt Laekvere valla arengut. Kohalikuks keskuseks (kohalike elanike esmaseks tõmbekeskuseks) on Laekvere alevik. Laekvere valla pindala on 352,4 km2. Laekvere valda kuulub 18 küla ja üks alevik. Laekvere vallas on hästi säilinud looduskeskkond. Iseloomulik on metsade rohkus, vaheldusrikas maastik, palju puutumata ja puhast loodust ning suurepärane keskkonna seisund – suurtööstuse puudumine ja saasteallikate vähesus. Laekvere alevikust 2 km kaugusel lääne-loode suunas kõrgub Kellavere mägi. See on Pandivere kõrgustikul teine kõrgeim koht - 156 m üle merepinna. Laekverealeviku ja Moora küla vahel laiub Kellavere mäe jalamilt lähtuv kagu- lõuna suunaline ürgoru taoline nõgu (tuntud nimetuse all "Moora nõgu" või ka "vana jõe säng"), mis laskub Moora ja Venevere külade soometsadesse ja avardub Avijõe vesikonna aladel. Laekvere ümbruse reljeef on künklik, meenutades vooremaa maastikku. Laekvere voorelt ("Laekvere mäelt") - kõrgus 128 m üle merepinna - kulgeb lainjalt itta laskuv seljandik, mille avaral kallakul asuvad Paasvere ja Muuga külad. Lõuna suunas paistab laugja langusega põllulagendike taga Vassivere ja Salutaguse mets. Põhja-loode suunal, Rahkla poole vaadates, laiuvad voorte taolisel lainjal maastikul põllud. Kõrgustikule omane põlduderohke maastik ulatub kuni Vassivere, Paasvere ja Muuga asulateni. Nimetatud piir on kahe maastikuüksuse piiriks, sest ida ja lõuna pool algavad Alutaguse põlismetsad ja sood. Seetõttu on valla ida ja lõuna osa hõreda asustusega 3.1.2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 2 0
Laekvere vald asub Pandivere kõrgustiku kagupoolsel kallakul. Laekvere valla territoorium on kõrgusvahemikus 45 – 156 m üle merepinna. Laekvere valla mullastiku moodustavad põhiliselt parasniisked leostunud ja leetunud kamarmullad, millised paiknevad karbonaatsetel pinnakatetel, sisaldades klibu, rähka ja veerist. Vallas on levinud karstid, kuna rohked tektoonilised lõhed võimaldavad põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Laekvere valla tihedalt asustatud põllumajanduspiirkond asubki peamiselt vooluveteta karstunud alal. Geoloogilise ehituse tõttu on ala intensiivse infiltratsiooni ala ja põhjavesi enamasti kaitsmata. Pandivere kõrgustiku nõlval ilmub põhjavesi survelisena allikatena pinnale – alguse saavad Moora oja, Avijõgi ja nendesse suubuvad kraavid. Ca 50 % ulatuses toituvad jõed põhjaveest. Veevarustuses kasutatakse enamasti ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett. Üldiselt sobib ordoviitsiumi veekompleksi vesi keemilise koostise poolest joogiveeks, kuid see on looduslikult nõrgalt kaitstud, mistõttu võib reostus maapinnalt kergesti sattuda veekompleksi põhjavette. Laekvere aleviku ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Laekvere alevikus keskasula puurkaevu nr. 6233 passi andmetel järgmine: - 0,0 – 0,2 m muld; - 0,2 – 23,0 m liivsavi ja liiv kruusaga; - 23,0 – 27,0 m mergliline lubjakivi; - 27,0 – 37,0 m lubjakivi ja liivalubjakivi; - 37,0 – 63,0 m lubjakivi savika lubjakivi vahekihtidega.
Paasvere küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Paasvere küla keskuse puurkaevu passi (nr. 1024-A, katastri nr. 5390) andmetel järgmine: - 0,0 – 3,0 m saviliiv veerisega; - 3,0 – 17,0 m savikas lubjakivi; - 17,0 – 47,0 m lõheline lubjakivi; - 47,0 – 50,0 m savikas lubjakivi.
Muuga asula territooriumil on kasvumulla kihi paksus 0,2 - 1,0 m. Mulla all lasub valdavalt saviliivmoreen. Moreen on pruun, põhiliselt plastne ja sügavamal kõva konsistentsiga. Moreenikihile järgneb paas, mis on maapinnast 1,0 - 4,0 m sügavusel Moreen on ülemises osas niiske kuni märg ja maksimaalne pinnaseveetase on maapinnast 0,3 - 0,7 m. 3,5 kuni 19 m sügavuseni lasub lubjakivi mergli vahekihtidega. Põhjavesi on kohati surveline (asula ümbruses esineb allikalisi alasid). Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 90 - 100 m. Maapind langeb ühtlaselt ida suunas, kus paiknevad liigniisked alad. Moora asulas 1979. aastal teostatud geoloogiliste uurimistööde kohaselt on maapinna geoloogiline läbilõige järgmine: mullakihi paksus on kuni 0,3 m, mulla all 0,3 – 1,3 m sügavusel lasub kollakas-pruun plastne saviliiv-moreen, moreenis on jämepurdu 15 – 20 %. 1,3 – 3,0 m sügavusel on plastne saviliivmoreen
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 2 1
jämepurru sisaldusega 30 – 40 %. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 110 - 130 m. Maapind langeb ühtlaselt ida ja kagu suunas.
Rahkla küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Rahkla risti puurkaevu passi (katastri nr.: 5396; puurkaevu passi nr. 4421) andmetel järgmine: - 0,0 – 17,0 m saviliiv veerisega; - 17,0 – 30,0 m dolomiidistunud lubjakivi; - 30,0 – 40,0 m lõheline lubjakivi; - 40,0 – 50,0 m lubjakivi harvade mergli vahekihtidega - 50,0 – 60,0 m lõheline lubjakivi.
3.1.3. Põhjavesi.
Vastavalt 1. juuni 2002. a. sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusele nr 82 Joogivee kvaliteedi- ning kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) peavad olema veekvaliteedi nõuded tagatud liitumispunktis. Sotsiaalministri 02. 01. 2003. a. määrusega nr. 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi kontrollnõuded (RTL, 20.01.2003, 9, 100) kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest.
Sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” (16.06.2005/81 (RTL 2005, 69, 971) 01.07.2005) kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimeste tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Joogivee käitlemiseks kasutatavad joogiveega kokkupuutuvad seadmed ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti. Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele. Ühisveevärgis peab olema joogivee nõuetekohane kvaliteet tagatud kuni liitumispunktini. Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui kvaliteedinäitajad ei ületa määruse paragrahvides 2 ja 3 esitatud piirsisaldusi ja loetakse kvaliteedinõuetele vastavaks, kui mikrobioloogilised, keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad ei ületa määruse paragrahvides 2, 3 ja 4 esitatud piirsisaldusi.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 2 2
Tabel 4. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised: Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 Clostridium perfringens (koos eostega)1 PMÜ/100 ml 0* Kolooniate arv 22 oC PMÜ/1 ml 100 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0* 1 – Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. Clostridium perfringens esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes, näiteks cryptosporidiumi.
Tabel 5. Keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad joogivees on järgmised: Aine Ühik Piirsisaldus Akrüülamiid µg/l 0.10* Antimon µg/l 5.0 Arseen µg/l 10 Benseen µg/l 1.0 Benso(a)püreen µg/l 0.010 Boor mg/l 1.0 Bromaat µg/l 10* 1,2-dikloroetaan µg/l 3.0 Epikloorhüdriin µg/l 0.10* Elavhõbe µg/l 1.0 Fluoriid mg/l 1.5 Kaadmium µg/l 5.0 Kroom µg/l 50 Nikkel µg/l 20 Nitraat mg/l 50* Nitrit mg/l 0.50* Pestitsiidid µg/l 0.10* Pestitsiidide summa µg/l 0.50* Plii µg/l 10 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud µg/l 0.10* (PAH) Seleen µg/l 10 Tetrakloroeteen ja trikloroeteen µg/l 10* Trihalometaanide summa µg/l 150* Tsüaniidid µg/l 50 Vask mg/l 2.0* Vinüülkloriid µg/l 0.50* Radioloogilised näitajad Efektiivdoos MSv/aastas 0.10* Triitium Bq/l 100* * - märkused vaata sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”.
Tabel 6. Indikaatorid joogivees on järgmised: Näitaja Mõõtühik Rahuldav joogivee kvaliteediklass
Alumiinium µg/l 200
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 2 3
Ammoonium mg/l 0.50 Elektrijuhtivus µS cm-1 20 oCjuures 2500* Jääkkloor mg/l ?õ0.2 ja ?õ0.5* Jääkosoon mg/l 0.3* Kloriid mg/l 250* Mangaan µg/l 50 Naatrium mg/l 200 Oksüdeeritavus mg/l O2 5.0* Orgaanilise süsini- ku Ilma ebatavaliste muutusteta* sisaldus (TOC) Raud µg/l 200 Sulfaadid mg/l 250* Vesinikioonide PH ühik ?36.5 ja ?39.5* kontsentratsioon Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Maitse Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Lõhn Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Värvus Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta * - märkused vaata sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”.
Pandivere põhjavee alamvesikond hõlmab Lääne-Viru (1004 km2) ja Järva (1378 km2) maakondi, asudes 21 omavalitsuse territooriumil. Siin asuvad Rakvere, Tapa ja Tamsalu linnad ning suurematest alevikest Koeru, Järva-Jaani, Kadrina, Vinni, Sõmeru, Laekvere, Aravete ja Väike-Maarja. Pandivere kõrgustikul on põhjavesi aluspõhjakivimeis 4…5 meetri sügavusel, olenevalt pinnamoest ka kuni 20 m sügavusel. Põhjavesi liigub kõrgustiku laelt äärealade suunas ning voolab välja allikates ja jõeorgudes. Ligi 41 % infiltreerunud veest läheb sügavamate põhjaveekihtide toiteks. Pandivere põhjavee alamvesikonnas saab eraldada kolm üksteise peal lasuvat põhjaveekompleksi (S-O, O-Cm ja Cm-V veekiht). Need levivad kogu alamvesikonna territooriumil ja ulatuvad ka väljapoole Pandivere põhjavee alamvesikonda. Kvaternaarisetetes leviv põhjavesi ei moodusta omaette põhjaveekihti, kuna pinnakate on suhteliselt õhuke ja esineb mosaiikselt. Siluri-ordoviitsiumi (S-O) karbonaatkivimeis liigub põhjavesi mööda lõhesid ning karstitühemikke. Valdav osa kasutatavast põhjaveest on kuni 70 meetri sügavusel. Enamus väiketarbijaid saavad oma vee siluri-ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Siluri-ordoviitsiumi põhjaveekiht on kogu alamvesikonnas reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Maapinnalähedase põhjaveekihi vesi on looduslikult hea kvaliteediga ja väikese mineraalsusega, veekihi sügavamas anaeroobses osas sisaldab sageli liigselt rauda, mangaani ja väävelvesinikku.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 2 4
Ordoviitsiumi-kambriumi (O-Cm) põhjaveekompleks on Pandivere kõrgustiku põhjaosas 60…80 m sügavusel ning jääb ala lõunaosas 200 m sügavusele. Ülemiseks veepidemeks on Varangu lademe argilliit ja savi ning Latorpi lademe savikas glaukoniitliivakivi. Veekihi paksus on 25…30 m ja veejuhtivus on suurim alamvesikonna põhjaosas. Ordoviitsiumi-kambriumi vesi on surveline (veetase on vettandvatest kihtidest kõrgemal). Põhjavesi on looduslikult enamasti hea kvaliteediga. Kambriumi-vendi (Cm -V) põhjaveekompleks on Rakvere ümbruses 70 m, Kellaveres aga juba 311 m sügavusel maapinnast, ning on seotud Gdovi ja Voronka kihistu liivakividega. Veekihi paksus on kuni 90 m. Kambrium-vendi ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihte eraldab 65…85 m paksune Lontova lademe “sinisavi”. Põhjaveekihi vesi on surveline. Alamvesikonna lõunaosas on veekihi vesi soolakas. Vesi võib sisaldada ka lahustunud gaase ja ammooniumiooni. Kõik need nähtused on looduslikku päritolu.
Põhjavee kvantitatiivne seisund. Põhjavee tarbimine ei põhjusta alamvesikonnas põhjavee taseme soovimatut alanemist. O-Cm ja Cm-V veekompleksides on alamvesikonna põhjaosa linnade veehaarete piirkonnas tekkinud kohalikud alanduslehtrid. Põhjavett tarbitakse lubatud varude piires ja põhjavee tasemete mõõtmised näitavad tasemete stabiilsust. Põhjaveekihtide kvantitatiivne seisund on hea.
Põhjavee kvalitatiivne seisund. Põhjavee kvalitatiivne seisund on käesoleval ajal kõikides põhjaveekompleksides valdaval osal alamvesikonnast hea. Kuna siluri-ordoviitsiumi põhjaveekogumi reostumise oht on reaalne, on põhitähelepanu pööratud selle veekompleksi veekvaliteedi jälgimisele.
Riskipiirkonnad. Piirkonniti on siluri-ordoviitsiumi põhjavesi reostunud lämmastikühenditega. Naftaproduktidega on reostunud vesi Rakvere ja Tapa piirkonnas. Asulate ja farmide ümbruses võib esineda bakterioloogilist reostust. Kuni kõik jääkreostuskolded ning mittekorras vedelkütuse hoidlad pole korrastatud, on reaalne oht põhjavee reostumiseks õliproduktide ja kemikaalidega. Põhjavee üldseisundi võib käesoleval ajal alamvesikonnas tervikuna hinnata heaks. Alamvesikonna veevarude hea seisundi säilitamisel on määrava tähtsusega oluliste karstialade, karstijärvede ja allikarühmade kaitse. Tuleb kaitsta ka kõiki üksikallikaid ja karstilehtreid.
Laekvere vallale pikaajaliselt põhjaveevarusid kinnitatud ei ole. Lubatud veevõtt on fikseeritud vee erikasutuslubadega:
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 2 5
1. Laekvere alevikus keskasula puurkaevust maja nr 7 juures (puurkaevu passi nr. 6233, katastri nr. 1593) võetakse vett ainult suvel kuni 5 m3/d. Lubatud veevõtt Laekvere alevikus elamute puurkaevust (puurkaevu katastri nr. 3785) aastatel 2007. – 2009. on 45000 m3 aastas, Paasvere küla Paasvere-Risti puurkaevust (puurkaevu katastri nr. 3797) aastatel 2007. – 2009. on 2200 m3 aastas, Venevere küla Venevere puurkaevust (puurkaevu katastri nr. 3801) aastatel 2007. – 2009. on 1470 m3 aastas, Moora küla Moora elamute puurkaevust (puurkaevu katastri nr. 3788) aastatel 2007. – 2009. on 1390 m3 aastas.
2. Lubatud veevõtt Muuga PM OÜ Muuga küla Muuga keskuse puurkaevust (puurkaevu katastri nr. 3799) aastatel 2007. – 2009. on 34860 m3 aastas, Muuga vorstivabriku puurkaevust (puurkaevu katastri nr. 18155) aastatel 2007. – 2009. on 1320 m3 aastas.
3. Lubatud veevõtt OÜ Rahkla Farm Rahkla küla Rahkla risttee puurkaevust (puurkaevu passi nr. 4421, katastri nr. 5396) aastatel 2007. – 2009. on 7200 m3 aastas.
4. Lubatud veevõtt OÜ Laekvere PM Laekvere aleviku töökoja puurkaevust (puurkaevu passi nr. K-09-03, katastri nr. 18029) aastatel 2007. – 2008. on 32029 m3 aastas.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 26
Laekvere valla Laekvere aleviku ja Muuga, Moora, Paasvere, Venevere, Rahkla külades joogivee kvaliteedi näitajad. Tabel 7. Näitaja Laekvere Laekvere Laekvere Paasvere Venevere Moora Muuga PM Muuga uus Rahkla keskasula maja 7 töökoda elamud elamud elamud OÜ keskuse kaev risttee + Ammoonium NH4 < 0,02 0,19 0,07 < 0,05 < 0,05 < 0,05 < 0,05 0,08 0,03 mg/l (0,5) PH (6,5 – 9,5) 7,24 7,26 7,5 7,4 7,1 7,7 7,8 Üldraud Fe mg/l 0,08 0,88 0,22 0,47 1,67 < 0,05 < 0,05 0,05/0,34 0,06 (0,2) Kloriid Cl- mg/l (250) 18,8 11,3 12,1 8,9 19,1 9,6 21,6 9,6 - Nitraat NO3 mg/l 7,5 < 0,44 10,1 21,7 < 0,4 6,0 20,2 5,2 17 (50) - Nitrit NO2 mg/l (0,5) 0,01 < 0,003 0,1 < 0,003 < 0,003 < 0,003 < 0,003 0,003 0,003 Oksüdeeritavus 0,4 0,4 0,6 1,5 0,9 0,6 1,1 mgO/l (5,0) Üldkaredus mg-ekv/l 7,0 7,0 6,52 6,81 7,11 6,18 6,8 3,04 (10) Sulfaat mg/l (250) 61 32,9 44,4 29,6 69,5 34,2 4,0 32 Boor B mg/l (0,3) Fluoriid F- mg/l (1,5) 0,11 Tsüaniid µg/l (50) Plii Pb :g/l (10,0) Kaadmium Cd µg/l (5,0) Kroom Cr µg/l (50,0) Nikkel Ni µg/l (20,0) Vask Cu mg/l (2,0) Mangaan Mn µg/l 0,22 0,234 0,02 (50,0) Benso(a)püreen µg/l (0,010) Escherichia coli 100 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 PMÜ ml (0) Coli-laadsed < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 bakterid 100 ml PMÜ (0) Enterokokid 100 ml < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 PMÜ (0)
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 27
Tabelist 7 nähtub, et: - Muuga PM OÜ puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele uuritud komponentide osas. - Moora puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele uuritud komponentide osas. - Paasvere puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele uuritud komponentide osas, välja arvatud rauaühendite sisaldus. - Venevere puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele uuritud komponentide osas, välja arvatud rauaühendite sisaldus. - Laekvere töökoja puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele uuritud komponentide osas, välja arvatud rauaühendite sisaldus. - Laekvere keskasula puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele uuritud komponentide osas. - Laekvere maja nr. 7 juures paikneva puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele uuritud komponentide osas, välja arvatud rauaühendite sisaldus. - Muuga uue puurkaevu vee keemiline koostis vastas 1984. aastal joogivee nõuetele uuritud komponentide osas. 2005. aastal oli üle normi rauaühendite sisaldus. Kindlasti tuleb enne puurkaevu kasutusse võtmist see korralikult läbi pesta ja võtta kontrollproov. - Rahkla risti puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele uuritud komponentide osas.
Praegu on joogivee puhastusseadmeid Venevere küla puurkaevpumplas ja veevõrku juhitav joogivesi vastab kehtivatele normidele. Ülejäänud puurkaevude juures puhastusseadmeid ei ole.
Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteeti põhjalikult uuritud ei ole ja nende kohta andmed puuduvad. Saasteainete migratsioon salvkaevude vette võib toimuda saastunud pinnasest ja pinnaveest ning sademe- ja sulavee ning üleujutuste kaudu. Keskse tähtsusega on põllumajandusest tulenevate lämmastikuühendite ning raua sisaldus vees. Arvestades valla hüdrogeoloogilisi iseärasusi on soovitatav teostada terve valla territooriumil paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja joogivee kvaliteedi uurimistöö. Eraldi probleemiks on omal ajal mustast metallist – terastorudest ehitatud ja üle dimensioneeritud tarbevee jaotustorustik, mis on kohati läbi roostetanud ja roostet täis settinud. Vesi jõuab tarbijani seoses üledimensioneeritud torustikega sageli mitme ööpäevase ajanihkega ja vee kvaliteet halveneb torustikes oluliselt. Selles osas on probleemid Venevere, Muuga, Rahkla ja Laekvere asulates. Hinnata tuleb torustike tehnilist seisukorda ning amortiseerunud ja mittesobivad torustikud tuleb välja vahetada.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 28
3.1.4. Pinnavesi.
Pandivere kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve, Soome lahte ja Riia lahte suubuvatele jõgedele. Pandivere põhjavee alamvesikonnast toituvad nelja pinnavee alamvesikonna (Pärnu, Peipsi, Viru ja Harju) jõed. Pandivere põhjavee alamvesikonna vooluvetevõrgu tihedus on Eesti alamvesikondadest kõige väiksem, ligikaudu 0,05 km/km2. Alamvesikonna järvesus on väga väike, üle 50 hektari suuruseid järvi polegi. Üle 10 ha suurusega järvi on 11, üle 2 ha suurusega paisjärvi 9. Pandivere kõrgustiku võlvil on üksikud karstijärved, nõlval leidub allikatiike ja –järvi, mis on jõgede lätteiks. Kõrgustiku jalamil, eriti lõunas ja idas, on soostunud kallastega madalaid väikese pindala ja veevahetusega järvi või umbjärvi. Kevadise lumesulamise ja suurte vihmasadude perioodil täituvad suuremad maapinnanõod ja väiksemad lohud ajutiselt veega. Kujunevad lühiajalised järved – nagu Laekvere aleviku keskuses. Pandivere kõrgustiku keskosas, pindalaga 1375 km2 infiltreerub aastas keskmiselt 306 mm paksune veekiht. Sellest veest väljub kõrgustiku jalamil allikate kaudu jõesängidesse 181 mm ehk 59 %. Veekogude vee keemiline seisund on reeglina hea. Nitraatlämmastiku sisalduse poolest ei vasta Pandiveres jõgede ülemjooksude vesi küll sageli hea klassi nõuetele. Vee kvaliteet on kõikjal Pandivere alamvesikonnast algavates jõgedes viimase 10-15 aastaga oluliselt paranenud. Tervisekaitsetalituste andmetel Pandivere alamvesikonna supluskohtades olulisi reostusjuhte teada ei ole. Vooluveekogude seisundi üldhinnangu järgi on enamus Pandivere alamvesikonna jõgedest heas seisundis.
Laekvere valla vooluveestik koosneb 15 jõest, ojast ja kraavist, millest enamus kuulub Avijõe jõgikonda ja vaid neli kuuluvad Pedja jõgikonda. Pikemalt valda läbivaks jõeks on Avijõgi. Valla jõed ja ojad on toodud tabelis 8.
Laekvere vallas on üks tehisveekogu - Muugas asuv mõisatiik. Järved puuduvad. Vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. aasta määrusele nr. 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi” on Lääne-Virumaal Laekvere vallas tunnistatud reostustundlikeks veekogudeks Moora oja Moora küla piires ja Avijõgi Muuga küla piires. Laekvere vallas juhitakse Laekvere aleviku ja Moora küla heitvesi Moora ojja, Muuga küla heitvesi juhitakse Avijõkke. Venevere, Paasvere ja Rahkla külades reovett ei puhastata. Heitveesuublana kasutatavate kraavide ja jõgede vooluhulk
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 29
on väga väike ja sageli on suvekuudel need veest tühjad. Normikohaselt puhastamata reovesi on otseseks ohuks nii pinna- kui põhjaveele.
Laekvere vallas paiknevad jõed, ojad ja peakraavid. Tabel 8. Jõe Jõe nimi Kogupikkus Valgala km2 Suubub nr km 569 Avijõgi 48 393 Peipsi järve 570 Sinilille oja 4,5 3,6 Avijõkke 571 Moora oja 13 45,2 Avijõkke 572 Väiküla kr 4 Moora ojja 573 Vassivere kr 3 9,5 Moora ojja 574 Karja oja I 10 27,7 Avijõkke 575 Jätukolga oja 3,5 3,3 Avijõkke 576 Karja oja II 4 5,5 Avijõkke 577 Venevere pkr 14 42,9 Avijõkke 578 Kullisaare oja 5 18,0 Venevere pkr. 580 Tõlga oja 8 16,0 Avinurme ojja 245 Maistemäe kr 4 11,1 Imukvere jõkke 244 Teelahkme kr 4,5 12,4 Imukvere jõkke 243 Imukvere jõgi 16 66,5 Pedja jõkke 239 Padu pkr 10 73,9 Pedja jõkke
3.1.5. Tehiskeskkond.
Kõige arvestatavamateks ettevõtluspiirkondadeks on Laekvere alevik ning Muuga, Venevere, Moora ja Rahkla külad. Laekvere vallas on registreeritud 1 aktsiaselts ja 27 osaühingut, 1 tulundusühistu ning 128 füüsilisest isikust ettevõtjat. Laekvere valla tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine, ehitus, teenindus, maavarade kaevandamine ning puidutöötlemine. Suurimateks tööandjateks Laekvere vallas on Laekvere Vallavalitsus ning osaühingud Muuga PM ja Laekvere PM. Kaubandus- ja teenindusasutuste võrk on alles arengustaadiumi alguses. Majutusteenuseid ei pakuta. Toitlustamisega tegeleb üks ettevõte: baar Peoleo. Vallas töötab 9 kauplust. Põllumajanduslikku maad on vallas 10053 ha. Maa viljakus on vallas erinev - paremad põllumaad jäävad Laekvere aleviku ümbrusesse ja need kuuluvad heasse boniteedi klassi. Suurimateks põllumajandustootjateks vallas on Laekvere PM OÜ, Muuga PM OÜ, OÜ Rahkla Farm, Venevere Farm OÜ, OÜ Pihlaspä Talu, Simuna Ivax OÜ, FIE Tõnu Sibolt ja K&G Saarelt OÜ. Metsade all on 66 % valla territooriumist. Riigimetsa on 13 790 ha ja seda haldavad Paasvere, Triigi ja Tudu metskonnad. Eraomanduses on 8 912 ha metsa.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 30
Valla territooriumil on palju metsa, mis annab hea võimaluse metsatööstuse arendamiseks.
3.2. Elanikkond.
Rahvaarvult on Laekvere vald üks Lääne-Virumaa keskmisi. Ametlike andmete alusel on seisuga 01. 01. 2004. a. Laekvere vallas 1927 alalist elanikku, nendest naisi 995 ja mehi 932. Tööealisi elanikke kogurahvaarvust on 62,4 %, lapsi 19,2 % ning pensioniealisi 18,4 %. Valda iseloomustab veel negatiivne loomulik iive - 10 ja rändesaldo - 8. Rahvastiku tiheduse poolest on Laekvere vald üks hõredamalt asustatud alasid Lääne-Virumaal – 5,5 inimest ruutkilomeetri kohta. Asustus vallas on ebaühtlane ning koondunud suuremate liiklusteede lähedusse. Valla territoorium jaotub üheks alevikuks ja 18 külaks. Kõige tihedamini on asustatud Laekvere alevik, millele järgnevad Moora, Muuga, Paasvere, Rahkla ja Venevere külad.
Elanike jaotus asulate kaupa ja perede arv seisuga 1.jaanuar 2007.a. Tabel 9. Asula nimi Elanikud Pered Alekvere küla 26 16 Arukse küla 27 15 Ilistvere küla 5 4 Kaasiksaare küla 37 20 Kellavere küla 8 5 Laekvere alevik 506 238 Luusika küla 0 0 Moora küla 144 65 Muuga küla 265 118 Paasvere küla 203 100 Padu küla 51 29 Rahkla küla 172 81 Rajaküla küla 78 32 Rohu küla 67 33 Salutaguse küla 28 23 Sirevere küla 21 15 Sootaguse küla 2 2 Vassivere küla 34 18 Venevere küla 169 79 Kokku 1843 893
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 31
Arvestades momendil valitsevaid trende, kus toimub rahvastiku liikumine linnadesse ja linnalistesse asulatesse, võib arvata, et väheneb elanike arv valla äärealadele jäävates külades. Kõige olulisemalt mõjutavadki valla rahvastiku situatsiooni ränne ja sündimus. Ränne sõltub otseselt valla üldisest arengust, mõjutades omakorda sündimust.
Rahvaarvu prognoos Laekvere valla suuremates asulates aastatel 2004. – 2019. Tabel 10. Asula 2004. a. 2007. a. 2019. a. Laekvere alevik 485 506 550 Moora küla 138 144 160 Muuga küla 271 265 290 Rahkla küla 187 172 190 Paasvere küla 231 203 240 Venevere küla 175 169 180
3.2.1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutajad.
Vastavalt Veeseadusele peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee suunamiseks suublasse. Keskkonnaminister oma määrusega kehtestab reovee kogumisalade määramise kriteeriumid, arvestades pinnase looduslikke tingimusi. Reovee kogumisalade piirid määratakse üldplaneeringuga.
Keskkonnaministri 15. mai 2003. a. määrusega nr. 48 “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” kehtestatakse reoveekogumisala kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50. Määruse § 2 on toodud reostuskoormus reovee kogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi: 1. Reoveekogumisala tuleb moodustada juhul, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem, kui 30 inimekvivalenti (ie). 2. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. 3. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. § 3. Sotsiaalmajandusliku kriteeriumi arvestamine. Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumina leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 50 %
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 32
ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. § 4. Reovee kogumisalade määramine käesoleva määruse § -s 2 sätestatud reostuskoormustest väiksemate koormuste puhul. Keskkonnateenistuse ettepanekul tuleb põhja- ja pinnavee kaitseks reovee kogumisala määrata ka käesoleva määruse § -s 2 sätestatud reostuskoormustest väiksemate reostuskoormuste korral.
Laekvere vallas on reovee kogumisaladeks Laekvere aleviku tiheasustuisala ning Muuga, Moora, Rahkla, Paasvere ja Venevere külade kompaktse hoonestusega alad.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) kasutajad Laekvere vallas praegu ja aastaks 2019. Tabel 11. Jrk. Asula nimi Alevikus, külas elanikke ÜV/K kasutajad nr. 2007. a. 2007. a. 2019. a. 1. Laekvere alevik 506 425/400 500/500 2. Moora küla 144 90/70 110/110 3. Muuga küla 265 210/190 240/240 4. Rahkla küla 172 90/- 110/110 5. Paasvere küla 203 110/- 120/120 6. Venevere küla 169 60/- 95/95 Kokku: 1459 985/660 1175/1175
3.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime.
Eesti keskmine veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstav summa ühe inimese kohta oli 2006. aastal 920 krooni. Eesti keskmine vee- ja kanalisatsioonitariif elanikkonnale oli 01. 01. 2006. a. seisuga 25 krooni m3 eest. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse maksumus piirkonniti on väga erinev ja võib maakohtades olla näiteks 2 – 4 korda väiksem, kui Tallinnas ja teistes suuremates linnades, millest tulenevalt jätkub maakohtades veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuselt saadavast rahast vaid olemasolevate süsteemide käigushoidmiseks.
Alates 01. veebruarist 2006. aasta on Laekvere valla teenenduspiirkonnas veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind koos käibemaksuga: - tasu võetud vee eest 10 krooni m3; - tasu heitvee eest 8 krooni m3. Veevarustuse ja heitvee teenuste hind kokku koos käibemaksuga on 18 krooni m3.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 33
Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse peale ei tohiks kuluda üle 4 % leibkonna sissetulekust. 2006. aastal oli töötajate keskmine brutopalk Lääne-Virumaa maakonnas ca 6400 krooni ja Laekvere vallas ca 5300 krooni.
3.2.3. Tööpuudus.
Laekvere vallas on tööpuudus viimastel aastatel vähenenud Laekvere alevikus ja selle lähikülades – mingil määral on suurenenud töökohtade arv ja suur osa valla elanikest käivad tööl väljaspool valda. Töötute arv on viimastel aastatel vähenenud. Hinnanguliselt on vallas 2007. a. alguses ca 10 töötut.
3.2.4. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse arvete laekumine.
Abonentidele esitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete laekumise % oli 2006. aastal:
1. Laekvere vald Laekvere alevik 80 % Moora küla 75 % Muuga küla 73 % Paasvere küla 80 % Venevere küla 80 %
2. Rahkla külas müüb vett OÜ Rahkla Farm ja arvete laekumine on ca 85%.
Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete eest tasumata jätmise põhjusteks on osadel inimestel väikesed sissetulekud, osadel inimestel aga hoolimatus.
Arvestades eespooltoodut võib hinnata elanikkonna maksevõimet järgnevalt: - ca 40 % elanikkonna maksevõime on hea; - ca 35 % elanikkonna maksevõime on rahuldav; - ca 25 % elanikkonna maksevõime on madal.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 34
3.2.5. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta.
Veetarve 2007. aastal. Tabel 12. Jrk. Asula nimi Elanikke Ühisveev. Ühisvee- Elanike Ettevõtete Veekadu Veetarve nr. alevikus teenust ka- võrku tarbitud tarbitud m3/d liitrit ja sutavate pumbatud vesi vesi m3/d elaniku külades elanike arv vesi m3/d m3/d kohta 2007. a. ööpäevas 1. Laekvere 56 48,9 6,1 1,0 115 470 425 alevik 2. Moora küla 130 90 9,7 8,1 - 1,6 90 3. Muuga küla 260 210 24.2 18,9 4,1 1,2 90 4. Rahkla küla 180 90 8,7 8,1 - 0,6 90 5. Paasvere küla 225 110 11,2 9,9 - 1,3 90 6. Venevere küla 170 60 7,7 5,4 0,2 2,1 90
Veeheide 2007. aastal. Tabel 13. Jrk. Asula nimi Elanikke Ühiskanal. Ühiskanal. Olmereo- Tootmis- Sademevesi Veeheide nr. alevikus teenust vastu vesi m3/d reovesi ja inf. vesi liitrit ja kasutavate võetud m3/d m3/d või % elaniku külades elanike reovett kohta 2007. a. arv m3/d ööpäevas 1. Laekvere 52,1 46 6,1 2,1 115 470 400 alevik 2. Moora küla 130 70 6,3 6,3 - 1,1 90 3. Muuga küla 260 190 21,2 17,1 4,1 1,2 90 4. Rahkla küla 180 - Reovesi veetakse Laekvere aleviku purgimissõlme. Veetava 5. Paasvere reovee hulga kohta eraldi arvestust ei peeta. 225 - küla 6. Venevere - küla 170
3.2.6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond.
I Lokaalveevarustuse ja –kanalisatsiooni olukord asulates. Laekvere valla asulates, kus puudub ühisveevärk ja –kanalisatsioon on veevarustuse ja kanalisatsiooni olukord enamasti mitterahuldav. Elanikkonna seas läbi viidud küsitluse järgi on kuivkäimlate ja salvkaevude olukord praktiliselt kõikides külades halb. Tarbevee saamiseks kasutatakse madalaid (keskmiselt 4 – 8 m sügavusi) salvkaevusid ja reovee käitlemiseks kuivkäimlaid, kogumis- ja imbkaevusid. Tarbevee salvkaevud on enamasti ehitatud oskamatult, millest tulenevalt pääseb sademevesi kaevu ümbritsevalt territooriumilt kaevu. Sageli on kaev kõrvuti lekkivate kanalisatsioonisüsteemidega. Rohkesti kasutatakse kuivkäimlaid, harva kogutakse reovesi kogumiskaevudesse. On üksikuid
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 35
imbsüsteeme. Praktiliselt 80 % kogumiskaeve ei vasta nõuetele. Kaevud lekivad. Reovett ei veeta Laekvere aleviku reoveepuhasti purgimissõlme vaid enamasti laotatakse oma krundile aiasaaduste väetamiseks või põllule. Esmalt ja kiiremas korras tuleb korda teha olemasolevad veevarustussüsteemid ja tiheasustusega aladele ehitada ühisveevärk, et oleks kaitstud inimeste tervis. Kogumiskaevude reovesi tuleb vedada Laekvere aleviku purgimissõlme ja kogumiskaevud tuleb viia vastavusse kehtivate nõuetega.
II Veekvaliteedi vastavus Sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määruse nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” nõuetele. Laekvere valla elanike veevarustus põhineb sügavatel ja pinnalähedastel põhjaveekihtidel. Laekvere valla territoorium paikneb hüdrogeoloogiliselt ebasoodsas piirkonnas. Laekvere valla osade puurkaevude vett tuleb puhastada. Üle normi on osades tarbevee puurkaevudes raud. Joogivee puhastusseadmed on Venevere küla puurkaevul. Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteedi kohta andmed puuduvad. Salvkaevud on madalad ja toituvad kõige ülemisest põhjaveekihist. Saasteainete migratsioon salvkaevude vette võib toimuda saastunud pinnasest ja pinnaveest, lekkivatest kanalisatsioonisüsteemidest ning sademe- ja sulavee ning üleujutuste kaudu. Keskse tähtsusega on põllumajandusest tulenevate lämmastikuühendite ning raua sisaldus vees. Tervisekaitse seisukohast ei ole salvkaevud tiheasustusaladel ja põllumajanduslike tootmiskomplekside läheduses arvestatavad elanike varustamisel kvaliteetse joogiveega. Arvestades valla hüdrogeoloogilisi iseärasusi on soovitatav teostada terve valla territooriumil paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja joogivee kvaliteedi uurimistöö.
III Lekkivate reovee kogumiskaevude olemasolu asulates ja nende mõju joogiveele. Lekkivaid reovee kuivkäimlaid ja kogumiskaeve on praktiliselt kõigis Laekvere valla asulates. Kuna väga palju kasutatakse madalaid joogivee salvkaevusid ja osaliselt on valla territooriumil korraldamata kogumiskaevude reovee vedamine Laekvere aleviku reoveepuhasti purgimissõlme, siis lekkivate kogumiskaevude ja kanalisatsioonitorustike mõju joogivee kvaliteedile on suur. Samas peab nentima, et salvkaevude vee kvaliteedi uuringuid viimasel ajal tehtud ei ole.
IV Veega levivate nakkushaiguste puhangute juhtumid. Laekvere vallas vastab ühisveevärgi vee kvaliteet organoleptilistelt ja mikrobioloogilistelt omadustelt sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrusega nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Laekvere vallas viimastel 14. aastal joogiveega levivaid nakkushaiguste puhanguid ei ole registreeritud. Hajaasustuse kaevudest võetava vee kvaliteedi kohta suures osas andmed puuduvad. Hajaasustuse kaevude
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 36
vee tarbimisest tervise häired ei ole välistatud. Vastavate uuringute vajadus on väga suur.
V Ülemiste põhjaveekihtide sanitaarseisundi muutumise prognoos. Laekvere vallas on ülemise põhjaveekihi sanitaarne seisund olnud kohati halb. Hinnang toetub kohalike elanike seas läbi viidud küsitlusele. Ülemise põhjaveekihi sanitaarset seisundit on mõjutanud peamiselt: - lautadest põldudele veetav sõnnik; - põllumajanduslik hajureostus; - nõuetele mittevastavad sõnnikuhoidlad; - mitteefektiivselt toimivad reoveepuhastid; - lekkivad kanalisatsioonisüsteemid (kuivkäimlad, kogumiskaevud, torustikud, vaatluskaevud jne.); - reovee laotamine reostustundlikel aladel aedadesse ja põldudele.
Juhul kui lähemal ajal ei võeta tarvitusele tõsiseid abinõusid nüüdisaegsete veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamiseks, toimub edasi ülemiste põhjaveekihtide vee kvaliteedi halvenemine.
3.3. Kohaliku omavalitsuse võimuorganid. 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse iseloomustus.
Laekvere vallavolikogu ja -valitsus tegutsevad ühtse süsteemina, et tagada kõigile valla elanikele tasakaalustatud, toimiv ning säästvalt ja jätkusuutlikult arenev elukeskkond. Kohaliku omavalitsuse ametnikud, kasutades eelarvet, korraldavad valla elu vastavalt arengukavale ja täidavad riigi poolt seadustega pandud kohustusi. Laekvere vallavolikogu on valla kõrgemaks kohalikuks võimuorganiks. Volikogu korraline istung kutsutakse kokku regulaarselt üks kord kuus. Volikogu juurde on moodustatud 6 alalist komisjoni: revisjoni-, haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu-, kultuuri- ja spordi-, majandus- ja maa-, eelarvekomisjon, millede esimehed on volikogu liikmed. Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse täidesaatvaks organiks. Vallavalitsus koosneb viiest liikmest: vallavanem, majandusosakonna juhataja ja kolm liiget. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegelevad Laekvere vallas majandusosakonna juhataja ja kommunaaltehnik.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 37
3.3.2. Laekvere valla eelarve.
Laekvere valla 2006. aasta eelarve tulud on 19 720 000 krooni ja kulud 20 677 000 krooni, summade vahe moodustavad finantseerimistehingud. Laekvere valla tulud sõltuvad suuresti riigieelarvest ning eraldiste aluseks on valla elanike arv ning kohalike elanike töötasust laekuv üksikisiku tulumaksu osa. Viimastel aastatel on valla eelarves suurenenud füüsilise isiku tulumaksu osa, mida on laekunud planeeritust enam. Mahukamad eraldised eelarvest on eraldised haridusele. Näiteks 2006. aastal 46,4 % kogu eelarve kuludest. Majanduskulude osa eelarves on olnud stabiilne: 14,5 %. Samuti on olnud halduskulud stabiilselt alla 13 %. Valla poolt tehtud investeeringud on viimastel aastatel suurenenud. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks on abi küsitud Sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus. Aastatel 2002. kuni 2006. on valla eelarvest investeeritud igal aastal keskkonnakaitsesse ja kommunaalmajandusse ca miljoni krooni. Siiani keskkonnakaitseliste objektide ehitamiseks laenu võetud ei ole.
Lähitulevikku planeeritud suurematest investeeringutest veevarustuse ja kanalisatsiooni alal, võib nimetada Laekvere aleviku, Moora küla, Muuga küla, Rahkla küla, Paasvere küla ja Venevere küla veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, milleks osaletakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektis “Lääne-Viru Veemajandusprojekt”. Laekvere valla võimalused laenu võtmiseks ja investeeringuteks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks on Laekvere Vallavalitsuse hinnangul head. Aastatel 2007. kuni 2009. on planeeritud keskkonnakaitselisteks investeeringuteks (osalemiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektis) võtta laenu vastavalt vajadusele.
3.3.3. Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel.
Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegelevad Laekvere vallas vallavalitsuse koosseisus majandusosakonna juhataja ja kommunaaltehnik. Veemajandusega otseselt tegelevate isikute arv on 2. Laekvere Vallavalitsus ei doteeri ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduvat, samuti ei ole veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks võetud laene.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 38
Vallavalitsus: - lähtuvalt Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse paragrahvist 6 ja Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse paragrahvist 14 ja Laekvere vallavolikogu poolt kinnitatud teenuse hinna reguleerimise korrast kehtestab vallavalitsus oma korraldusega veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad. - korraldab Laekvere valla territooriumil veemajanduslike projektide algatamist, nende prioritiseerimist ja läbiviimist. - valmistab ette Laekvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja sellega seonduvad seadusandlikud aktid. - korraldab Laekvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise arengukava koostamise. - korraldab Laekvere vallas veemajandust.
Valla volikogu: - lähtuvalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikest 3 kehtestab kohalike vee-ettevõtjate tegevuspiirkonnad. - määrab Konkurentsiseaduse § 14 lõike 7 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vee-ettevõtja (ÜVKS § 7 lg 2).
4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid. 4.1. Ühisveevärgi objektid.
4.1.1. Puurkaev-pumplad ja rõhutsoonid.
Laekvere vallas paiknevate puurkaevude asukohad on näidatud lisas 1 toodud Laekvere, Muuga, Moora, Paasvere, Venevere ja Rahkla asulate dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemidel.
Tarbevee saamiseks on Laekvere alevikus rajatud ca 47 – 85 m sügavused puurkaevud ning kuni 10 m sügavused salvkaevud. Laekvere aleviku veevarustussüsteemi tehnilist seisukorda ja põhjavee kvaliteeti muutusi viimase paarikümne aasta jooksul uuritud ei ole. Laekvere alevikus on pinnakatte setetega seotud põhjavesi piiratud kogusega ja ei oma aleviku territooriumil erilist tähtsust. Ülemised põhjaveekihid esinevad põhiliselt ainult liiva- ja kruusaläätsedes ning kasutada on seda võimalik individuaal-salvkaevudes. Salvkaevude veekvaliteet ei ole nende kihtide kaitsmata põhjavee tõttu tagatud. Arvestatavad veevarud esinevad aluspõhja ülemise osa lubjakivides. Ordoviitsiumi lademe lõhelised lubjakivid sügavusega 45 – 90 m
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 39
maapinnast on piirkonnas ühisveevärgis laialdaselt kasutatav veekiht. Põhjavee kaitstus on keskmine.
Laekvere alevikus kasutatavate kaevude nimekiri ja tehnilise seisukorra iseloomustus. Tabel 14. Näitaja Puurkaevu nimetus Elamu nr. 7 Laekvere alevi Laekvere uue Laekvere Laekvere töökoja (Vassivere tee kontori söökla ääres) Katastri nr. 1593 3785 Pass nr. 6233 Pass nr. 2117 18029 Kasutatav O O O O3 O põhjavee kiht Puurimise aasta 199…? 1967 Juuni 1990 1968 1970 Tootlikkus passi Andmed 13.1 7.8 2.9 5.2 järgi m3/h puuduvad Pumba mark Itaalia Itaalia - - Itaalia Reguleerimisseade Kaks terasest Hüdrof. Eraldi - - Kaks terasest ja selle materjal membraan- hoones hüdrof. 2 x 1.5 m3 hüdrofoori 2 x mahuga 25 m3 teras 200 l maja nr. teras 7 keldris Tegelik 50 40 20 20 40 sanitaartsoon m Puurkaevu Andmed 60 65 47 80 sügavus m puuduvad Staatiline veetase Andmed Andmed 29 24.25 Andmed m puuduvad puuduvad puuduvad Soojustus Puurkaev Puurkaev maa- Kaevus Kaevus Puurkaev maa- maa-aluses aluses soojus- aluses soojus- soojustamata tamata kaevus, tamata kaevus, kaevus, hüdrof. hoones hüdrof. hoones hüdrof. hoones Tehniline seisukord Puurkaevu Puurkaevu Rahuldav Mitterahuldav Puurkaevu kaevul kaevul mitte- kaevul mitte- mitte- rahuldav, rahuldav, rahuldav, hüdrof. rahuldav hüdrof. hea hüdrof. rahuldav Toruarmatuur Tuleb osali- Tuleb välja Tuleb osaliselt Mitterahuldav Tuleb välja- selt välja vahetada välja vahetada vahetada vahetada Veemõõtja Puudub On Puudub Puudub Puudub Automaatika On heas Tuleb välja - - Tuleb osaliselt korras vahetada välja vahetada Puurkaevu hoone: Hüdrofoorid Ei ole, on - - Ei ole, on maja nr. 7 hüdrofoori hüdrofooride keldris hoone hoone, mis vajab remonti - suurus Piisav Piisav - - Liiga suur - seinad Korras Korras - - Vajavad remonti - katus Korras Eterniitplaa- - - Paneellael tidest eterniitplaa- viilkatus tidest katus - uksed ja Korras Seisukord - - Vajavad remonti aknad ra- huldav
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 40
Laekvere asulasse on kokku rajatud viis puurkaevu. Alevikust kagus paikneval OÜ Laekvere PM Laekvere suurfarmil on oma puurkaev ja veevarustussüsteem, mis ei ole ühendatud aleviku veevarustussüsteemiga. Viiest puurkaevust on praegu kasutusel kolm: - Laekvere alevi puurkaev Vassivere tee ääres; - Laekvere aleviku elamu nr. 7 juures paiknev puurkaev; - Laekvere töökodade puurkaev.
Laekvere söökla puurkaev on suletud ja uue kontori puurkaev on konserveeritud ja see jääb reservpuurkaevuks. Laekvere töökodade puurkaev ja Laekvere suurfarmi puurkaev kuuluvad OÜ Laekvere PM ning ülejäänud puurkaevud Laekvere vallale. Laekvere töökoja puurkaevust saavad joogivee ka selle lähiümbruse elanikud. Laekvere aleviku elamu nr. 7 juures paiknevat puurkaevu kasutatakse ainult suvel reservkaevuna ja avariide korral. Praegu pidevalt töös olevad kaks puurkaevu toidavad ära terve aleviku. Töökodade puurkaev toidab töökodade piirkonda. Laekvere aleviku puurkaev Vassivere tee ääres suuremat osa alevikust ja elamu nr. 7 juures paiknev kaev ainult vajaduse korral paari korruselamut.
Muuga küla on seni saanud oma joogivee Muuga PM OÜ Muuga keskuse puurkaevust. Endisel Muuga vorstivabrikul on oma puurkaev, mis ei ole ühendatud ühisveevärgiga. Muuga PM OÜ Muuga keskuse puurkaevu iseloomustavad järgmised näitajad: puurkaevu katastri nr.: 3799; puurimise aasta 1957; sügavus 80 m; maapinna absoluutkõrgus ca 97 m; manteltoru läbimõõt 324 mm, päis on avatud; veekihi 3 indeks O3 ; staatiline veetase 2,7 m suudmest; veevõtt (2003. a.) ca 50 m /d; süvaveepump ECV-8 ca 6 – 8 m sügavusel; hüdrofoor 10 m3; uus vooluhulga mõõtja ja osa toruarmatuurist. Puurkaevpumpla tehniline seisukord on halb ja heakord on halb. Pumpla hoone koos sisustusega tuleb rekonstrueerida.
Laekvere vald sai põllumajandusreformi käigus Muuga külas uue ilma pumplahooneta puurkaevu (pass nr. 5402). Puurimise aasta 1984, sügavus 55 m, tootlikkus 36 m3/h. Peale puurkaevule pumbajaama ehitamist hakkab uus puurkaevpumpla andma vett kogu Muuga küla ühisveevärgi tarbeks. Pumbajaam ehitatakse tõenäoliselt 2008. a. Puurkaevpumpla valmimisel jääb Muuga PM OÜ Muuga keskuse puurkaev Muuga PM OÜ tootmistsooni tarbeks.
Moora küla saab oma joogivee Laekvere valla Moora elamute puurkaevpumplast. Moora suurfarmil on oma puurkaevpumpla, mis praegu annab vett ka paarile farmi naabruses paiknevale majapidamisele. Peale veevarustussüsteemide rekonstrueerimist jääb Moora suurfarmil puurkaevpumpla ainult suurfarmi tarbeks. Laekvere valla Moora elamute puurkaevu iseloomustavad järgmised näitajad: puurkaevu katastri nr.: 3788; puurimise aasta 1955; sügavus 58 m; maapinna
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 41
3 absoluutkõrgus ca 127 m; veekihi indeks O3 ; veevõtt (2003. a.) ca 5 m /d; süvaveepump NF95-A14; vooluhulga mõõtja on korras; hüdrofoor 100 l. Kogu sisustus on keldrikorrusel. Vaja on remontida ja soojustada puurkaevpumpla hoone, remontida torustikud ja toruarmatuur ning elektriseadmed.
Rahkla küla saab oma joogivee OÜ Rahkla Farm Rahkla risttee puurkaevpumplast. OÜ Rahkla Farm Rahkla risttee puurkaevu iseloomustavad järgmised näitajad: puurkaevu katastri nr.: 5396; puurkaevu passi nr. 4421; puurimise aasta 1977; sügavus 60 m; veekihi indeks O; veevõtt (2003. a.) ca 30 m3/d; süvaveepump ECV-8; maa all hüdrofoor 10 m3. Vaja on ehitada uus puurkaevu hoone koos kogu sisustusega.
Paasvere küla saab oma joogivee Laekvere valla Paasvere-Risti puurkaevpumplast. Laekvere valla Paasvere-Risti puurkaevu iseloomustavad järgmised näitajad: puurkaevu katastri nr.: 3797; puurimise aasta 1963; sügavus 30 m; maapinna absoluutkõrgus ca 92,5 m; veekihi indeks O3 ; staatiline veetase 7,3 m suudmest; veevõtt (2003. a.) ca 7 m3/d; süvaveepump BP17-13; hüdrofoor mahuga 200 l. Vaja on tõsta puuraugu maneltoru päist ca 40 cm, välja vahetada vooluhulga mõõtja ja torustik koos toruarmatuuriga, soojustada ja remontida puurkaevpumpla hoone väljast poolt.
Venevere küla saab oma joogivee Laekvere valla Venevere puurkaevpumplast. Laekvere valla Venevere puurkaevu iseloomustavad järgmised näitajad: puurkaevu katastri nr.: 3801; puurimise aasta 1976; sanitaartsoon 50 m; sügavus 50 m; maapinna absoluutkõrgus ca 75 m; manteltoru läbimõõt 127 mm; veekihi 3 indeks O3 ; veevõtt (2003. a.) ca 5 m /d; süvaveepump NF95-A14; hüdrofoor 50 l; kogu pumplahoone sisustus on välja vahetatud – paigaldatud on uus torustik koos toruarmatuuriga, elektri- ja automaatikasüsteem ning vee puhastamiseks Callefix OÜ poolt rauaärastusseadmed (koosneb lvvfiltrist, raua ja mangaani ärastusfiltrist ja kaaliumpermanganaadi doseerimise seadmetest, läbipesuvesi juhitakse sademevee kanalisatsiooni); vooluhulgamõõtja on korras. Vaja on tõsta puuraugu maneltoru päist ca 40 cm, filtrite läbipesuvee juhtimiseks sademevee kanalisatsiooni ehitada ca 50 m torustikku, soojustada ja remontida puurkaevpumpla hoone väljast poolt.
Laekvere alevikus on kaks eraldipaiknevat (töökoja ümbrus ja suurem osa ülejäänud asulast) rõhutsooni, mis koos katavad kogu asula territooriumi. Muuga, Moora, Rahkla, Paasvere ja Venevere külades on üks rõhutsoon, mis hõlmab kogu ühisveevärgiga kaetud ala.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 42
4.1.2. II astme pumplad ja reservuaarid, veetornid.
Laekvere vallas joogivee II astme pumplaid ja nende juurde kuuluvaid veereservuaare ei ole. Kasutatavaid veetorne ei ole.
4.1.3. Veetorustikud.
Laekvere vallas suuremate asulate veevõrk on ehitatud mõnikümmend ja enam aastat tagasi, täpne teave rajamisaja kohta puudub. Ehitamisel on kasutatud peamiselt malmtorusid. Kokku on Laekvere alevikus ca 2590 m veevarustustorustikke.
Laekvere alevikus on veevarustuses praegu peamisteks probleemideks: 1. Terve aleviku varustamine kvaliteetse joogiveega. Olemasolevad veevarustussüsteemid on vanad, veevarustussüsteemide projektmaterjalid on kadunud ja süsteeme ei ole pikka aega puhastatud. Torustikesse ja hüdrofooridesse on kogunenud sete, mis viib enne tarbijani jõudmist normidele vastava põhjavee kvaliteedi alla. 2. Osa veevarustustorustikust on praktiliselt läbi roostetanud ja sagedased on torustike avariid. 3. Laekvere alevikus on praegu ainult veevarustuse haruvõrgud. Veevarustuse tõhustamiseks tuleb asulas veevarustuse ringvõrgu saamiseks ehitada uusi veevarustustorustikke.
Laekvere alevikku läbivad teed on kõvakattega ning veevarustussüsteemide paigutamisel on tuleb niipalju kui võimalik vältida asfaltkatendi lõhkumist. Aleviku sisesed teed on osaliselt kruusateed ja soovitatav on torustikud ehitada teede muldesse. Kõik teed tuleb taastada. Ringvõrgu torustiku läbimõõduks on soovitatavalt DN 100 mm, mis võimaldab paigutada torustikule tuletõrjehüdrante. Kõik hooned saavad torustikult majaühendused kuni kinnistu piiril. Hoonete valdajad peavad enne ehitustööde algamist sõlmima liitumislepingu ja näitama täpse liitumiskoha. Majaühendused lõpevad krundi piiril maakraaniga. Edasi ehitatakse veetorustik majaomaniku poolt vastavalt hoone sisetorustiku projektile. Piirkondades, kus seda ei ole tehtud tuleb olemasolevate veevarustussüsteemide täpsustamiseks ja uute rajamiseks koostada geodeetiline alusmaterjal. Üle 20 aasta vanuste terasest veetorustike tehniline seisukord on halb ja üle 25 aasta vanuste veetorustike tehniline seisukord on väga halb. Esimeses järjekorras tuleb välja vahetada üle 25 aasta vanused torustikud.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 43
Suurem osa veevarustustorustikust vahetatakse välja Lääne-Viru Veemajandusprojekti raames. Sama projekti raames ehitatakse ka enamus uusi torustikke. Lisaks Lääne-Viru Veemajandusprojekti raames kavandatule ehitatakse ja rekonstrueeritakse torustikke ka Laekvere valla rahastamisel.
Moora külas on kokku ca 3200 m veetorustikke. Kuna osaliselt kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Enamik torustikust ja toruarmatuurist on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on väga halb. Vanemad torud on valdavalt malmist, alla 50 mm läbimõõduga torud ka terasest. Uued eraisikute poolt paigaldatud torud on plastist. Objekti valdaja on Laekvere vald. Suurem osa veevarustustorustikust vahetatakse välja Lääne-Viru Veemajandusprojekti raames.
Muuga külas on kokku ca 2050 m veetorustikke. Kuna osaliselt kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on väga halb. Torud on valdavalt malmist, alla 50 mm läbimõõduga torud ka terasest. Elamutsooni veevarustustorustike valdaja on Laekvere vald, tootmistsooni veevarustustorustike valdaja on OÜ Muuga PM. Suurem osa veevarustustorustikust vahetatakse välja Lääne-Viru Veemajandusprojekti raames.
Rahkla külas on kokku ca 1630 m veetorustikke. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on väga halb. Torud on valdavalt malmist, alla 50 mm läbimõõduga torud ka terasest. Elamutsooni veevarustustorustike valdaja on Laekvere vald, tootmistsooni veevarustustorustike valdaja on OÜ Rahkla Farm. Suurem osa veevarustustorustikust vahetatakse välja Lääne-Viru Veemajandusprojekti raames.
Paasvere külas on kokku ca 690 m veetorustikke. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on väga halb. Torud on valdavalt malmist, alla 50 mm läbimõõduga torud ka terasest. Objekti valdaja on Laekvere vald. Suurem osa veevarustustorustikust vahetatakse välja Lääne- Viru Veemajandusprojekti raames.
Venevere külas on kokku ca 1080 m veetorustikke. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on väga halb. Torud on valdavalt malmist, alla 50 mm läbimõõduga torud ka terasest. Objekti valdaja on Laekvere vald. Suurem osa veevarustustorustikust vahetatakse välja Lääne- Viru Veemajandusprojekti raames.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 44
4.1.4. Siibrikaevud ja siibrid.
Laekvere alevikus on 7 siibrikaevu, Moora külas on 2 siibrikaevu, Muuga külas on 4 siibrikaevu, Rahkla külas on 2 siibrikaevu ja Paasvere külas on 1 siibrikaev. Venevere külas siibrikaeve ei ole. Kõik siibrikaevud ja siibrid on üle 25 aasta vanad ja nende tehniline seisukord on väga halb. Siibrikaevud on lagunenud, lekivad ja on külmumisohtlikud. Kasutatakse vanu mustast metallist vene päritolu siibreid, mis on tugevalt rooste poolt kahjustatud, kinni kiilunud ja kasutamiskõlbmatud. Rekonstrueerida tuleb kas osaliselt või täielikult kõik siibrikaevud (16 tk.). Siibrid ja siibrikaevud vahetatakse välja Lääne-Viru Veemajandusprojekti raames.
4.1.5. Hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrjeveevõtukohad.
Laekvere valla Laekvere, Muuga, Moora, Rahkla, Paasvere ja Venevere asulates tuletõrje hüdrandikaeve ja hüdrante ei ole.
Laekvere valla eespoolnimetatud asulates on järgmised tuletõrjeveevõtukohad (vt. lisa 1): Tabel 15. Jrk. Asula nimi Rajatis Rajatise asukoht nr. 1. Laekvere-Simuna Tuletõrje veemahuti 100 m3 Laekvere kaalumaja tee 2. Laekvere alevik Tuletõrje veemahuti 100 m3 Vassivere tee 3. Laekvere alevik Tuletõrje veemahuti 100 m3 Rahkla tee 4. Moora küla Tuletõrje veemahuti 100 m3 Moora elamud 5. Moora küla Tuletõrje veemahuti 100 m3 Moora elamud 6. Moora küla Tuletõrje veemahuti 100 m3 Moora farm 7. Muuga küla Tuletõrje veemahuti 100 m3 Muuga suurfarm 8. Muuga küla Tuletõrje veemahuti 100 m3 Muuga suurfarm 9. Muuga küla Tuletõrje veemahuti 100 m3 Muuga sigala 10. Muuga küla Tuletõrje veemahuti 100 m3 Muuga kuivati 11. Paasvere küla Tuletõrje veemahuti 100 m3 Paasvere majad 12. Paasvere küla Tuletõrje veemahuti 100 m3 Paasvere majad 13. Paasvere küla Tuletõrje veemahuti 100 m3 Paasvere farm
Tabel 15 järg.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 45
Jrk. Asula nimi Rajatis Rajatise asukoht nr. 15. Rahkla küla Tuletõrje veemahuti 100 m3 Rahkla sigala 16. Rahkla küla Tuletõrje veemahuti 100 m3 Rahkla farm 17. Venevere küla Tuletõrje veemahuti 150 m3 Venevere farm 18. Venevere küla Looduslik veevõtukoht Avijõgi 19. Rajaküla, Muuga Tuletõrje veemahuti 100 m3 Rajaküla
4.1.6. Veepuhastus- ja veetöötlusjaamad.
Laekvere valla puurkaevude vett tuleb puhastada – vt. tabel 7. Üle normi on tarbevees enamuses puurkaevudes raud. Kindlasti on vaja paigaldada joogivee rauast puhastamise seadmed järgmistele kaevudele: - Paasvere puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele uuritud komponentide osas, välja arvatud rauaühendite sisaldus. - Venevere puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele uuritud komponentide osas, välja arvatud rauaühendite sisaldus. - Laekvere töökoja puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele uuritud komponentide osas, välja arvatud rauaühendite sisaldus. - Laekvere maja nr. 7 juures paikneva puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele uuritud komponentide osas, välja arvatud rauaühendite sisaldus. - Muuga uue puurkaevu vee keemiline koostis vastas 1984. aastal joogivee nõuetele uuritud komponentide osas. 2005. aastal oli üle normi rauaühendite sisaldus. Kindlasti tuleb enne puurkaevu kasutusse võtmist see korralikult läbi pesta ja võtta kontrollproov.
Ainult Venevere asulas on Callefix OÜ poolt paigaldatud rauaärastusseadmed. Venevere joogivesi vastab peale puhastamist kehtivatele normidele. Kolmevalentne kolloidne raud eraldatakse veest survefiltrite kvartsliivas. Vee puhastamise käigus väheneb ka mangaani ja ammoniaagi sisaldus vees, vee hägusus, värvus ja eralduvad põhjavees leiduvad gaasid (H2S, N, CO2 jt.) ja tõuseb vee pH. Tänu aeratsioonile on survefiltrist väljuvas vees küllaldaselt lahustunud hapnikku, mis annab veele värske maitse ja lõhna. Küllaldane hapnikusisaldus (> 2,0 mgO2/l) loob eelduse ebasoovitatava anaeroobse keskkonna likvideerimiseks asula veetorustikes ning korrosiooni pidurdumiseks veevõrgus. Puhastatud vesi juhitakse läbi hüdrofoori veevõrku. Filtrite läbipesemise vesi juhitakse kanalisatsiooni või kraavi.
4.2. Ühiskanalisatsiooni objektid.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 46
4.2.1. Kohtpuhastusseadmed.
Laekvere vallas põllumajandus- ja tööstusettevõtetel toimivaid kohtpuhastusseadmeid ei ole. Kohtpuhastusseadmed on vajalikud veisefarmide ja töökodade reovee juhtimisel ühiskanalisatsiooni. Kohtpuhastusseadmed tuleb korda teha või ehitada järgmistele ettevõtetele: 1. OÜ Laekvere PM Laekvere töökodade autopesula muda-õlipüünis. 2. OÜ Laekvere PM Laekvere töökodade territooriumilt kogutava sademevee puhastusseadmed (biotiigid Simuna tee ääres). 3. OÜ Laekvere PM Laekvere suurfarmi reovee Q ja R ühtlustamiseks tuleb rajada vooluhulgaühtlusti. 4. Muuga PM OÜ suurfarmi reovee Q ja R ühtlustamiseks tuleb rajada vooluhulgaühtlusti. 5. OÜ Laekvere PM Moora suurfarmi reovee Q ja R ühtlustamiseks vooluhulgaühtlusti. 6. Laekvere Põhikooli ja lasteaia sööklate reovee kohtpuhastamiseks rasvapüünis.
Kohtpuhastusseadmed tuleb vee-ettevõtete nõudmise korral ehitada Laekvere valla eraettevõtetel oma vahenditega. Kohtpuhastusseadmete vajaduse väljaselgitamiseks Laekvere vallas tuleb koostada eraldi uurimistöö. Bioloogilised reoveepuhastid on konstrueeritud asulareovee ja sellele lähedase koostisega tootmisreovee puhastamiseks. Vastavalt Eesti aereeritavate reoveepuhastite projekteerimisjuhendile on reoveepuhastitesse juhitavale reoveele kehtestatud terve rida nõudmisi. Olme- ja tööstusreovee segu ühispuhastusel bioloogiliste meetoditega peab reovesi vastama järgmistele tingimustele: pH piires 6,5...8,5; temperatuur piires 6...30 oC; üldsoolsus kuni 10 g/l; BHTt kuni 500 mg/l biofiltritele ja väljatõrjeaerotankidele; BHTt kuni 1000 mg/l hajutatud vee sissevooluga aerotankidele (olmereoveel võib BHTt lugeda võrdseks BHT20 -ga). Kui BHT t > 1000 mg/l peab puhastus olema kaheastmeline. Esimeses astmes tuleb kasutada, sõltuvalt reovee koostisest, metaan- või aerotanke, teise astmena mõlemal juhul bioloogilist puhastust; ei tohi sisaldada lahustumata õlisid, vaike, masuuti; ei tohi sisaldada bioloogiliselt mittelagunevaid pindaktiivseid aineid; ei tohi sisaldada biogeenseid elemente vähem kui BHTt : N : P = 100 : 5 : 1; ei tohi sisaldada kahjulikke aineid kontsentratsioonides, mis ületavad tabelis 16 toodud piirmäärad.
Tootmisettevõtetest kanaliseeritav reovesi on tavaliselt sõltuvalt tootmistehnoloogiast ja tootmiskultuurist väga spetsiifilise koostisega ja nõuab praktiliselt igal objektil individuaalset lähenemist. Ka vooluhulga ebaühtlus on suur ja see võib kahel sama toodangut andval ettevõttel täielikult erineda.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 47
Kui reovesi sisaldab mineraalseid lisandeid või vajab füüsikalis-keemilist puhastamist, on otstarbekas selle eelnev mehaaniline puhastamine olmereoveest lahus. Orgaanilisi aineid sisaldavat reovett on paljudel juhtudel soovitatav bioloogiliselt puhastada koos olmereoveega, eelneb ühine või eraldi mehaaniline puhastamine. Kui ettevõte asub suuremas asulas, siis tööstus- ja olmereovee koos- või eraldipuhastamine sõltub suuresti majanduslikust tasuvusest ja reovee asulakanalisatsiooni vastuvõtu tingimustest. Juhul, kui reovesi ei vasta asulavõrku juhtimise tingimustele, nähakse ette reovee (või selle osa) kohalik eelpuhastus. Kohteelpuhastusseadmed rajatakse tavaliselt hooneväljundile kas hoonesse või väljapoole seda.
Kahjulike ainete piirmäärad reoveepuhastuses. Tabel 16. Ainete nimetus Suurim lubatud kontsentratsioon Puhastusefekt % mg/l 1. Nafta- ja põlevkiviõlisaadused1) 25 (peale puhastit ei tohi ületada 85...90 1,0 mg/l) 2. Sünteetilised pindaktiivsed ained2): bioloogiliselt pehmed (biopuhastites oksüdeeruvad): - anioonsed 20 80 - mitteioniseeritud 50 90
vahepealsed: - anioonsed 20 60
- mitteioniseeritud 20 75
3. Väävlit sisaldavad värvained 25 90
4. Sünteetilised (aktiivsed, 25 70 disperssed, happelised, metalle sisaldavad) värvained 1) Naftasaadused on vähepolaarsed või mittepolaarsed ühendid, mis lahustuvad heksogeenis. 2) Kui reovesi sisaldab anioonsete ja mitteioniseeritud pindaktiivsete ainete segu, siis nende üldsisaldus ei tohi olla üle 20 mg/l.
Piimafarmides pärineb tootmisreovesi torustike pesemisest, piimakojast (peamiselt piimamahutite pesemisest) ja olmereovesi personali olmeruumidest. Reovesi sisaldab bioloogilist puhastust pärssivaid desinfektante. Reovee hulk ja kontsentratsioon sõltub farmi suurusest, sisseseadest ja farmitööliste töökultuurist. Piimafarmist tulev reovesi on soovitatav juhtida võimaluse korral asulakanalisatsiooni ja puhastada koos asulareoveega bioloogiliselt või puhastada eraldi suure puhverdusvõimega puhastusseadmetes - näiteks biotiikides. Töökodade, autopesulate ja bensiinitanklate reovesi ning sademevesi asutuste territooriumidelt sisaldab õlisaaduseid, liiva ja muda. Reovesi tuleb puhastada muda-õlipüünises. Baaride, sööklate, kohvikute, kontorite, võimlate, saunade ja poodide reovesi tekib sanitaarsõlmedes ja pesemisruumides ning köökides. Tegemist on tavalise
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 48
olmereoveega, mis puhastub aktiivmuda- ja biokilepuhastites hästi. Probleeme on suure koormusega köökidest tuleva rasva sisaldava reoveega, mis kipub ummistama kanalisatsiooni. Köökide reovesi tuleb enne kanaliseerimist puhastada rasvapüünises ja kui on tegemist suurte koormustega ning söögitegemisel kasutatakse palju juurvilja siis ka mudapüünises.
4.2.2. Purgimissõlmed.
Laekvere vallas valmis 2002. aastal Laekvere aleviku reoveepuhasti vahetus läheduses OÜ Laekvere PM Laekvere suurfarmi vana reoveepuhasti territooriumil Saltaguse tee ääres siiani ainus reovee purgimissõlm. Seni veeti reovesi arvestust pidamata kanalisatsiooni vaatluskaevudesse enne reoveepumplaid või reoveepuhasteid.
Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määruses nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” on kehtestatud purgimissõlme ehitusnõuded: 1. Väljaspool reoveekogumisala ehk väljaspool ühiskanalisatsiooniga hõlmatud maa-ala tekkiva reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm. 2. Purgimissõlm rajatakse, kui reoveepuhasti jõudlus on vähemalt 500 ie ning juurdeveetava reovee hulk ja reostuskoormus ei ületa 5 % ööpäevas reoveepuhastisse juhitavast reoveehulgast või reostuskoormusest. 3. Purgimissõlm tuleb võimalusel ehitada reoveepuhasti territooriumile ning sellel peab olema võre. Kui reovesi juhitakse väikepuhastisse, peab purgimissõlmel olema vooluhulgaühtlusti. 4. Purgimissõlme kuja peab olema 30 meetrit
Siit nähtub, et Laekvere vallas ei olegi võimalik peale Laekvere aleviku kuhugi mujale purgimissõlme ehitada, sest ülejäänud asulates tekkiv reostuskoormus ja reovee hulk on liiga väikesed.
4.2.3. Kanalisatsioonitorustikud.
Laekvere vallas suuremate asulate kanalisatsioonitorustikud on ehitatud mõnikümmend ja enam aastat tagasi, täpne teave rajamisaja kohta ja projektid puuduvad. Ehitamisel on kasutatud peamiselt asbesttsementtorusid ja keraamilisi
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 49
torusid, kohati ka malmtorusid. Torustikku rekonstrueerimise ja uusi torustikke praktiliselt ehitatud ei ole.
Laekvere alevikus on ajalooliselt ja tulenevalt reljeefi iseärasustest kujunenud neli piirkonda: põhjas korruselamute piirkond, lõunas ja idas individuaalelamute piirkond, läänes tootmistsoon ja keskel asula keskus (vallamaja, firmade kontorid, poed jne.). Asulast eraldi kirdes on OÜ Laekvere MP veisefarm ja kagus reoveepuhasti. Laekvere asula kanalisatsioonisüsteemide projektmaterjalid on säilinud osaliselt. Säilinud on osade torustike skeemid ja pikiprofiilide joonised. Uute kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks tuleb koostada geodeetiline alusmaterjal. Asulas on poollahkvoolne kanalisatsioon, olme- ja tootmisreovesi juhitakse kokku ja sademevesi juhitakse kraavi või immutatakse pinnasesse. Laekvere asula kanalisatsioonisüsteemid on isevoolsed ja reoveepumplaid ei ole. Laekvere alevikus on kokku 3750 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Asulas on sademeveekanalisatsioon OÜ Laekvere PM töökodade territooriumil ja vähesel määral asula keskosas. Osa korruselamute drenaaziveest juhitakse asulakanalisatsiooni. Asula keskus paikneb sulglohus ja lahendamata on koguneva pinnavee ärajuhtimine. Asula kanalisatsioonitorustik on kohati lagunenud ja ummistunud ning vajab renoveerimist. Seoses kanalisatsiooni liinikaevude ja torustike lekkimisega ning üleujutustega asula keskuses jõuab kevadise suurvee ajal kanalisatsiooni ka lumesulamise ja sademevesi, mis põhjustab reoveepuhastis tõsiseid tööhäireid. Kanalisatsioonitorustikud on ehitatud valdavalt (ca 60 %) asbesttsementtorudest ja osaliselt keraamilistest ja muust materjalist torudest. Peamised avastatud kanalisatsioonisüsteemide toimimishäirete põhjused on järgmised: - puuduvad kohtpuhastusseadmed (rasvapüünised), millest tulenevalt esineb ummistusi ja kaasneb torustiku kiire vananemine; - torude lekkimised; - kontrollkaevude lekkimine. Osa kontrollkaeve on lagunenud ja torustikku satub pinnast ja prahti, mis tekitavad ummistusi.
Kanalisatsioonisüsteemide vanus on 20 - 40 aastat. Vahepeal praktiliselt kanalisatsioonisüsteeme remonditud ei ole. Ühiskanalisatsioonita on osa individuaalelamuid ja Paasvere-Simuna teest põhjapoole jääv piirkond. Ühiskanalisatsiooni juhitakse OÜ Laekvere PM töökodade olmeruumide reovesi. OÜ Laekvere PM karjafarmi reovesi juhitakse Laekvere aleviku purgimissõlme kaudu puhastusseadmesse. Suurem osa kanalisatsioonitorustikust vahetatakse välja Lääne-Viru Veemajandusprojekti raames. Sama projekti raames ehitatakse ka enamus uusi torustikke. Lisaks Lääne-Viru Veemajandusprojekti raames kavandatule ehitatakse ja rekonstrueeritakse torustikke ka Laekvere valla rahastamisel.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 50
Muuga asulal on neli piirkonda: läänes korruselamute piirkond ja keskus, lõunas ja põhjas tootmistsoonid ning kirdes Muuga mõisa härrastemajas paiknev Muuga Põhikool. Asulast eraldi kagus on reoveepuhasti. Muuga asula kanalisatsioonisüsteemide projektmaterjalid osaliselt puuduvad. Säilinud on osade torustike skeemid ja pikiprofiilide joonised. Kanalisatsioonisüsteemide renoveerimiseks tuleb koostada asula geodeetiline alusmaterjal. Muuga külas on kokku ca 3750 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Asulas on poollahkvoolne kanalisatsioon, olme- ja tootmisreovesi juhitakse kokku ja sademevesi juhitakse kraavi või immutatakse pinnasesse. Muuga asula kanalisatsioonisüsteemid on isevoolsed ja reoveepumpla on ainult puhastusseadmete territooriumil. Asula kanalisatsioonitorustik on kohati lagunenud ja ummistunud (kahel korruselamul, töökodade muda-õlipüünise juures ja puhastusseadmete juures) ning vajab renoveerimist. Seoses kanalisatsiooni liinikaevude ja torustike lekkimisega jõuab kevadise suurvee ajal kanalisatsiooni ka lumesulamise ja sademevesi, mis põhjustab reoveepuhastis tõsiseid tööhäireid. Kanalisatsioonitorustikud on ehitatud valdavalt (ca 60 %) asbesttsementtorudest ja osaliselt keraamilistest ja muust materjalist torudest. Peamised kanalisatsioonisüsteemide toimimishäirete põhjused on: - puuduvad kohtpuhastusseadmed, millest tulenevalt esineb ummistusi ja kaasneb torustiku kiire vananemine; - torude lekkimised; - kontrollkaevude lekkimine. Osa kontrollkaeve on lagunenud ja torustikku satub pinnast ja prahti, mis tekitavad ummistusi.
Kanalisatsioonisüsteemide vanus on 20 - 35 aastat. Vahepeal kanalisatsioonisüsteeme remonditud praktiliselt ei ole. Suurem osa kanalisatsioonitorustikust vahetatakse välja Lääne-Viru Veemajandusprojekti raames.
Moora külal on neli piirkonda: põhjas uus elamupiirkond, keskel vanade töökodade piirkond, lõunas reoveepuhastid ja edelas veisefarm. Moora asula kanalisatsioonisüsteemide (kanalisatsioonitorustikud, ja reoveepuhasti) projektmaterjalid on säilinud. Kanalisatsioonisüsteemide renoveerimiseks tuleb koostada uus asula geodeetiline alusmaterjal. Asulas on poollahkvoolne kanalisatsioon, olme- ja tootmisreovesi juhitakse kokku ja sademevesi juhitakse kraavi või immutatakse pinnasesse. Moora asula kanalisatsioonisüsteemid on isevoolsed. Moora külas on kokku ca 1350 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Asula kanalisatsioonitorustik on kohati lagunenud ja ummistunud (veisefarmi ja biotiikide juures) ning vajab renoveerimist. Seoses kanalisatsiooni liinikaevude ja torustike lekkimisega jõuab kevadise suurvee ajal kanalisatsiooni ka lumesulamise vett.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 51
Kanalisatsioonitorustikud on ehitatud valdavalt (ca 70 %) keraamilistest torudest ja osaliselt asbesttsementtorudest. Peamised kanalisatsioonisüsteemide toimimishäirete põhjused on: - torude lekkimised; - kontrollkaevude lekkimine. Osa kontrollkaeve (10 ... 15 %) on lagunenud ja torustikku satub pinnast ja prahti, mis tekitavad ummistusi.
Kanalisatsioonisüsteemide vanus on 25 - 35 aastat. Vahepeal kanalisatsioonisüsteeme remonditud ei ole. Suurem osa kanalisatsioonitorustikust vahetatakse välja Lääne-Viru Veemajandusprojekti raames.
Rahkla, Venevere ja Paasvere külades ühiskanalisatsiooni ei ole. Venevere külas on sademevee kanalisatsioon, mis on töökorras.
4.2.4. Kanalisatsioonikaevud.
Laekvere aleviku ning Moora ja Muuga külades on ühiskanalisatsiooni kaevude tehniline seisukord halb ja kohati väga halb. Osadel kaevudel puuduvad kaaned, kaevurõngaste vahed ja kaevu tulevate ja väljuvate torude vahed on korralikult tihendamata, kaevud lekivad. Osa kontrollkaeve on lagunenud ja neisse satub pinnast ja prahti, mis tekitavad ummistusi. Laekvere alevikus tuleb rekonstrueerida 60 kaevu, Moora külas 12 ühiskanalisatsiooni kaevu ja Muuga külas 30 ühiskanalisatsiooni kaevu. Suurem osa kanalisatsioonikaevudest vahetatakse välja Lääne-Viru Veemajandusprojekti raames. Rahkla, Venevere ja Paasvere külades ühiskanalisatsiooni ei ole.
4.2.5. Reoveepumplad.
Laekvere aleviku ühiskanalisatsiooni süsteem on isevoolne ja reoveepumplaid ei ole. Moora küla ühiskanalisatsiooni süsteem on isevoolne ja reoveepumplaid ei ole. Muuga külas on reoveepuhasti territooriumil üks 3 m läbimõõduga raudbetoonist kaevurõngastest reoveepumpla, mis on täielikult lagunenud ja tuleb asendada uue reoveepumplaga. Ühiskanalisatsioonita asulaossa tuleb kanalisatsioonisüsteemi laiendamise käigus ehitada üks uus reoveepumpla.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 52
Rahkla, Venevere ja Paasvere külades ühiskanalisatsiooni ei ole
4.2.6. Reoveepuhastid.
Reovee puhastusefektiivsus ja veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded on reguleeritud 31. juuli 2001. a. Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”. § 5. (1) Veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama määruse lisas 2 esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele. § 6. (1) Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et: 1) see vastaks vee erikasutusloas nõutvatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele, mis ei tohi olla karmimad määruse lisa 2 viimases veerus nõutud näitajatest reostusallikast lähtuva reostuskoormuse 2000-9999 ie kohta; 2) oleks tagatud fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest. (2) Reostustundlikeks suublateks loetakse “Veeseaduse” § 15 lõike 4 alusel kehtestatud heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja kuuluvaid reostustundlikke suublaid.
Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrusega nr. 171 kinnitati “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”. § 3. Kuja. Kuja käesoleva määruse tähenduses on kanalisatsiooniehitise, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust. Kuja ulatus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, reoveepuhasti jõudlusest, reovee puhastamise viisist ja reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast.
Reovee puhastamisel tekib mitut liiki setet. Sette kasutamine on reguleeritud keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a. määrusega nr. 78 “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded”. Määrusega on reguleeritud sette kasutamine lähtuvalt raskmetallide sisaldusest settes ja mullas, mulla pH –st jne.
Laekvere vallas on järgmised reoveepuhastid: I. Laekvere alevik 1. Objekti valdaja: Laekvere vald 2. Objekti asukoht: Laekvere alevik 3. Objekti valmimise aasta: 2001
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 53
4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: reoveepuhasti projekteeris 2000. aastal Veemaailm INC OÜ 3 - tehnilised andmed (jõudlus): Q = 70 - 90 m /d; R = 28 - 36 kg BHT7/d - tehnoloogilised andmed: keemilise fosfori ärastusega bioloogiline kestvusõhustusega aktiivmudapuhasti. 2001. aastal rekonstrueeriti üks BIO – 50 aerotankiks ja juurde ehitati laminaarsetiti. Reovee järelpuhastamiseks kasutatakse kahte biotiiki pindaladega 2000 m2 ja 3000 m2. - suubla: Moora oja 3 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 82,5 m /d; R = 33 kg BHT7/d; 550 ie (koos purgitava reoveega). Lume sulamise ajal võib reovee vooluhulk olla mitmekordne. 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reovee põhipuhasti valmis 2001. aastal ja selle tehniline seisukord on hea. Probleeme on olnud reoveepuhasti ebaühtlase koormamisega – hüdrauliliste ülekoormustega (aktiivmuda kandub aegajalt välja) purgimissõlmega ja liigaktiivmuda tahendamisega. 7. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: Rekonstrueerida tuleb olemasolev purgimissõlm ja lekkivad kanalisatsioonitorustikud ning asulasse tuleb ehitada sademevee kanalisatsioon. Reoveepuhastit ei pea praegu rekonstrueerima või laiendama.
II. Muuga küla 1. Objekti valdaja: Laekvere vald 2. Objekti asukoht: Muuga küla 3. Objekti valmimise aasta: 1990 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: PI “EKE Projekt” 3 - tehnilised andmed (jõudlus): Q = 80 - 150 m /d; R = 23 - 51 kg BHT7/d - tehnoloogilised andmed: kaks bioloogilist kestvusõhustusega aktiivmudapuhastit ja kaks biotiiki, 2 x BIO 50 + 2 x BT (S = 2 x 1500 m2) - suubla: Avijõgi 3 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 36 m /d; R = 14,4 kg BHT7/d; 240 ie 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reoveepumpla ja reoveepuhastid on täielikult lagunenud ja need tuleb asendada uutega. Biotiigid on setet täis ja need tuleb puhastada. 7. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: reoveepumpla ja reovee põhipuhastid tuleb asendada ühe uue nüüdisaegse reoveepuhastusjaamaga. Biotiigid on soovitatav alles jätta.
III. Moora küla 1. Objekti valdaja: Laekvere vald
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 54
2. Objekti asukoht: Moora küla 3. Objekti valmimise aasta: 1976 ja laiendus 1985 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: PI “EKE Projekt” 3 - tehnilised andmed: Q = 43,5 m /d; R = 18 kg BHT7/d = 290 ie - tehnoloogilised andmed: neli biotiiki 4 x 1333 = 5332 m2 - suubla: Väiküla kraav, Avijõgi 3 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 16,5 m /d; R = 6,6 kg BHT7/d = 110 ie 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: 2000. aastal remonditi biotiikidesse sissevool ja biotiikidevahelised ühendused, raiuti võsa. Tehniline seisukord on rahuldav. 7. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: Biotiikide ette tuleb paigaldada kolmekambriline septik kasuliku mahuga 20 m3 ja esimene biotiik tuleb puhastada sinna kogunenud settest.
Rahkla, Venevere ja Paasvere külades reoveepuhasteid ei ole, kuid need on soovitatav ehitada.
4.3. Kokkuvõte ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kohta.
Laekvere valla asulate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on üksikasjalikult kirjeldatud arengukava tabelites 17 ja 18. Tabelites on toodud Lääne-Viru Veemajandusprojekti (Lääne-Viru County Water Management Project EUROPEAID/116910/D/SV/EE) raames tehtavad tööde mahud ja väljaspool seda projekti teostatavad tööd. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse ja vajalikud uurimistööd finantseeritakse järgnevalt: - aastatel 2007 kuni 2010. EL Ühtekuuluvusfondi, SA KIK ja Laekvere valla rahastamisel; - aastatel 2011. kuni 2015. Laekvere valla ja fondide rahastamisel; - aastatel 2016. kuni 2019. Laekvere valla ja fondide rahastamisel.
1. Laekvere alevik. Laekvere alevikus jääb lähiajal peamiseks tarbeveeallikaks Vassivere tee ääres paiknev puurkaevpumpla, mille vesi vastab joogivee normidele. Maja nr. 7 juures paiknevat puurkaevu kasutatakse ainult avariiolukordadel ja võetava vee puhastamiseks paigaldatakse rauaärastusfilter. OÜ Laekvere PM töökoja puurkaevpumplast võetakse elanike tarbeks vett seni, kui Laekvere
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 55
veevarustussüsteem rekonstrueeritakse. OÜ Laekvere PM töökoja puurkaevu vett tuleb puhastada – üle normi on raua sisaldus põhjavees. Osa veevarustustorustikust asendatakse uuega ja alevikku ehitatakse veevarustuse ringvõrk. Tuletõrje veevõtukohad korrastatakse. Laekvere aleviku lõunaossa ehitatakse ühiskanalisatsioon. Alevikus paiknevad lekkivad kanalisatsioonisüsteemid rekonstrueeritakse. Alevikule ehitatakse üleujutuste vältimiseks sademevee kanalisatsioon. Tootmisettevõtetele tuleb ehitada kohtpuhastusseadmed.
2. Muuga küla. Muuga küla saab praegu oma joogivee Muuga PM OÜ keskuse puurkaevpumplast, mille tehniline seisukord on halb. Muuga PM OÜ puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele. Laekvere vald sai põllumajandusreformi käigus Muuga külas uue ilma pumplahooneta puurkaevu. Peale pumbajaama ehitamist hakkab uus puurkaevpumpla andma vett kogu ühisveevärgi tarbeks. Pumbajaam ehitatakse tõenäoliselt 2008. a. Uus puurkaev jääb lähiajal peamiseks tarbeveeallikaks. Suurem osa veevarustustorustikust asendatakse uuega. Tuletõrje veevõtukohad korrastatakse. Muuga küla lekkivad kanalisatsioonisüsteemid rekonstrueeritakse. Asula põhjaoss ehitatakse ühiskanalisatsioon ja üks uus reoveepumpla. Tootmisettevõtetele tuleb ehitada kohtpuhastusseadmed.
3. Moora küla. Suurem osa Moora külast saab praegu oma joogivee Laekvere valla Moora küla puurkaevpumplast, mille tehniline seisukord on rahuldav. Puurkaevpumplas hoone ja sisustus vajab remonti. Moora küla puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele. Osa Moora küla lõunaosa elanikest saab praegu oma joogivee OÜ Laekvere PM Moora suurfarmi veevõrgust. Peale veevarustussüsteemide rekonstrueerimist jääb Moora küla puurkaev peamiseks tarbeveeallikaks. Suurem osa veevarustustorustikust asendatakse uuega. Moora küla lekkivad kanalisatsioonisüsteemid rekonstrueeritakse. Külale ehitatakse uus reovee põhipuhasti.
4. Rahkla küla. Rahkla küla saab praegu oma joogivee OÜ Rahkla Farm Rahkla risttee puurkaevust, mille tehniline seisukord on halb. Puurkaevpumplale tuleb ehitada hoone ja kogu sisustus välja vahetada. Rahkla küla puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele. Veevarustussüsteemid rekonstrueeritakse. Rahkla risttee puurkaev jääb peamiseks tarbeveeallikaks. Suurem osa veevarustustorustikust asendatakse uuega. Rahkla külla ehitatakse ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti. Rahkla küla veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid antakse üle Laekvere vallale.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 56
5. Paasvere küla. Paasvere küla saab praegu oma joogivee Laekvere valla Paasvere-Risti puurkaevpumplast, mille tehniline seisukord on rahuldav. Puurkaevpumpla hoone ja sisustus vajab remonti. Paasvere puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele uuritud komponentide osas, välja arvatud rauaühendite sisaldus. Paigaldada tuleb rauaärastusfilter. Veevarustussüsteemid rekonstrueeritakse. Paasvere-Risti puurkaev jääb peamiseks tarbeveeallikaks. Suurem osa veevarustustorustikust asendatakse uuega. Paasvere külla ehitatakse ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti.
6. Venevere küla. Venevere küla saab praegu oma joogivee Laekvere valla Venevere puurkaevpumplast, mille tehniline seisukord on rahuldav. Puurkaevpumpla hoone vajab remonti - soojustamist. Venevere puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele uuritud komponentide osas, välja arvatud rauaühendite sisaldus. Paigaldatud on vee puhastusseade ja ühisveevärki juhitav vesi vastab joogivee normidele. Veepuhasti läbipesuvesi juhitakse sademevee kanalisatsiooni. Veevarustussüsteemid rekonstrueeritakse. Venevere puurkaev jääb peamiseks tarbeveeallikaks. Suurem osa veevarustustorustikust asendatakse uuega. Venevere külla ehitatakse ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti.
7. Eraettevõtete kohtpuhastusseadmed ning veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Olemasolevad reo- ja sademevee kohtpuhastid on amortiseerunud ja ei vasta enam nüüdisaja nõuetele. Tootmisettevõtetele tuleb ehitada uued kohtpuhastid.
8. Hajaasustuse veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Laekvere valla külades on hulganisti salv- ja puurkaeve ning reovee kogumiskaeve, millede konstruktsioon ei vasta kehtivatele nõuetele ja mis tulevad korda teha. Hajaasustuses veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja korrastamisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest ja soovitatav on kasutada kirjanduses toodud praktilisi soovitusi. Laekvere vallas tuleb teostada järgmised tööd: 1. Salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks. 2. Puurkaevude ja puurkaevpumplate tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud Laekvere vallas koos ettepanekutega olukorra parandamiseks (puurkaevude passistamine, peremehetu vara likvideerimine, puurkaevude tamponeerimine jne.). 3. Suvitus- ja turismipiirkondades veevarustus ja –kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehitamise vajaduse väljaselgitamine.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 57
5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni opereerimine.
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Laekvere vallas Laekvere, Muuga ja Moora asulates. Paasvere, Venevere ja Rahkla külades on ainult ühisveevärk. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Laekvere valla ja osaliselt OÜ Laekvere PM, Muuga PM OÜ ja OÜ Rahkla Farm halduses.
Alates 01. veebruarist 2006. aasta on Laekvere valla teenenduspiirkonnas veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind koos käibemaksuga: - tasu võetud vee eest 10 krooni m3; - tasu heitvee eest 8 krooni m3. Veevarustuse ja heitvee teenuste hind kokku koos käibemaksuga on 18 krooni m3.
Laekvere valla asulates ühisveevõrku suunatud vee (nii töödeldud, kui töötlemata) kvaliteedinäitajate jälgimine: 1. mikrobioloogiliste analüüside koguarv: 8 analüüsi, 2. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 12 analüüsi, 3. mikrobioloogiliste analüüside arv, mis vastas kvaliteedi nõuetele: 8 analüüsi, 4. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 12 analüüsi. Kõrvalekalded joogivee standardist keemiliste analüüside (näitajate) lõikes: raud üle normi tarbijate juures. Joogivesi vastab standardile Laekvere, Venevere, Moora, Rahkla ja Muuga asulate veevõrgus.
Laekvere aleviku reoveepuhastist suublasse juhitav heitvesi vastab vee- erikastusloaga kehtestatud piirnormidele. Muuga ja Moora külade heitvesi ei vasta vee-erikastusloaga kehtestatud piirnormidele. Muuga küla reoveepuhasti on lagunenud ja see tuleb rekonstrueerida, Moora külale tuleb ehitada uus reovee põhipuhasti. Rahkla, Paasvere ja Venevere küladel ühiskanalisatsiooni ei ole. Rahkla, Paasvere ja Venevere küladesse rajatakse ühiskanalisatsioon ja reoveepuhastid.
Ekspluatatsioon. 1. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegeleva personali (koos admin. personaliga) arv: 3 2. Veeavariide (lekete) arv: 12 3. Kanalisatsiooniummistuste arv: 15 4. Pumbavahetuste arv puurkaevudes: 1 5. Vanade torustike väljavahetamine: avariide likvideerimine 6. Teenindavate elanike arv: 985 7. Teenindavate elanike osatähtsus kogu piirkonna elanikkonnast: 68 %
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 58
Personal. 1. Põhikohaga töötajaid 3 - sh. mehi 3 - naisi - - halduspersonal 2 - töölised 1 - abipersonal - 2. Kõrgharidusega töötajaid 1
6. Laekvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamise põhimõtted.
1999. aasta 22. märtsil jõustus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Vastavalt seadusele rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Seoses muudatuste sisseviimisega Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusesse (08. 06. 2005 (RT I 2005. 37. 280) 10. 07. 2005. 01. 01. 2006) tekkis kohustus Laekvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK AK) viia kooskõlla kehtiva seadusega. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamiseks on Eesti Vee- ettevõtete Liidus 2006. aasta lõpus valminud uus täiendatud “Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend”, milles on arvesse võetud arengukava koostamise kogemusi ning õigusaktidesse viidud muudatusi. Juhend on soovitusliku iseloomuga abimaterjal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamiseks. Juhend on mõeldud kasutamiseks arengukava koostavatele isikutele, kohalikele omavalitsustele, vee-ettevõtjale, samuti teistele asjasthuvitatud isikutele. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamist reguleerib Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus. Seaduses on sätestatud, et arengukava peab sisaldama vähemalt: - ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; - dimensioneeritud vee- ja ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaþyivee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. Seadus sätestab, et:
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 59
- ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga; - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega; - mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste halduslepinguga.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või riigi abi taotlemisel kui ka EL-i tugifondidest vahendite taotlemisel. Arendamise kava koostatakse kooskõlas: - vastavat piirkonda hõlmava veemajanduskavaga; - omavalitsuse arengukavaga, - omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üld- ja detailplaneeringutega. Nende puudumisel koostatakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava iseseisvalt. Arendamise kava koostatakse tellija lähteülesande alusel, milles nähakse ette konkreetsed juhised ja tingimused.
Laekvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on tegevuste kogum, millede eesmärgiks on: - Laekvere valla tiheasustusaladel tasakaalustatult muude eluvaldkondadega nüüdisaja nõuetele vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ning valla arengukavas ja üldplaneeringus, Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringus ning Pandivere põhjavee ja Viru-Peipsi alamvesikondade veemajanduskavades fikseeritud eesmärkide saavutamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni alal kooskõlas kehtiva seadusandlusega; - asulate tiheasustusalade elanikkonnale joogiveekvaliteedi nõuetele vastava vee andmine liitumispunktis, kvaliteetse ühiskanalisatsiooni teenuse tagamine kõikidele elanikele reoveekogumisaladel ja reovee nõuetekohane puhastamine, tagamaks pinnaveekogude vee hea kvaliteet ja põhjavee kaitse reostamise eest; - naabervaldades koostatavates ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavades toodud põhimõtete ja valdade piire ületavate keskkonnamõjude arvestamine veekeskkonnale.
ÜVK arendamise kava tegevused on otseselt seotud EL direktiivide nõuete täitmisega: - Veevarustussüsteemide arendamisel on eesmärgiks tagada tarbijale omavalitsuste territooriumil joogivee kvaliteet vastavalt Euroopa Liidu joogiveedirektiivile 80/778/EMÜ.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 60
- Kanalisatsioonisüsteemide arendamisel on eesmärgiks saavutada reovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ täitmine aastaks 2012. Mõlema ülalmainitud direktiivi täitmine on osa Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ (Veepoliitika raamdirektiiv – artiklid 4 ja 10) nõuete täitmisest, et tagada omavalitsuste territooriumil pinnavee hea seisund aastaks 2015.
Arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: - aastateks 2007. kuni 2010.; - aastateks 2011. kuni 2015.; - aastateks 2016. kuni 2019.
Lähtuvalt ajaperioodidest koostatakse arengukava eesmärkide realiseerimiseks tegevuste programmid.
Ehitiste ja projekteerimistööde maksumuse aluseks on EV Keskkonnaministeeriumi veeosakonna soovitusel võetud ühtekuuluvusfondi raames 2006. aastal väljakuulutatud riigihangete pakkumis-kutsedokumentide alusel saadud keskmised hinnad. Et saada hinnatase aastal 2010. tuleb need hinnad korrutatud koefitsiendiga 1,3. Maksumuste oletatav täpsus on piirides ±10 %. Käesolevas arengukavas toodud tööde ja seadmete maksumuste muutumise hindamiseks tulevikus tuleb arvestada tööjõu ja materjalide maksumuse muutustega aastate lõikes.
Koostatava arengukava programmidega saavutatavaid tulemusi saab käesoleval ajal hinnata ainult peale programmide elluviimist elanikkonnale osutatava teenuse kvaliteedi osas, sest: - ei ole mõtet hinnata programmide efektiivsust põhimõttel tulud peavad ületama kulusid, sest veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tehniline seisukord ning tarbijale antava joogivee ja suublasse juhitava heitvee ainesisaldus ei vasta kohati kehtiva seadusandlusega kehtestatud nõuetele ja programmides toodud tööd tuleb igal juhul ära teha ka siis kui tegevus on mittetulus; - programmide tasuvusaega on praktiliselt võimatu hinnata, sest täpselt ei ole teada vajalike investeeringute allikad ja rahaliste vahendite saamise võimalus erinevatest fondidest ja raha eraldamise täpne ajakava; - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinda ei saa oluliselt tõsta, sest vaadeldavas piirkonnas elavad valdavalt väikese maksevõimega tarbijad ja programmide tasuvusaeg on tõenäoliselt väga pikaajaline; - Eesti astus 2004. aastal Euroopa Liitu ja väga raske on hinnata inflatsiooni lähiaastatel ja sellest tulenevat ehitustööde, materjalide ja seadmete maksuumuse muutust.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 61
Põhjalik programmide hindamine ja finantsanalüüs on soovitatav teostada fondidest raha taotlemisel eelprojektide koosseisus. Programmide rahastamisel on katteallikateks: - kohaliku omavalitsuse vahendid, - kohaliku omavalitsuse laenud, - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahendid, - EL Ühtekuuluvusfondi vahendid ja - kinnistuveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamisel erakapital.
7. ÜVK arengukava tegevuste programmid.
Laekvere valla ÜVK arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: I ajaperiood, ehk I programm: Ajaperioodiks on aastad 2007. kuni 2010. Programm sisaldab tabelis 17 nimetatud Lääne-Viru Veemajandusprojekti (Lääne-Viru County Water Management Project EUROPEAID/116910/D/SV/EE) koosseisus teostatavaid töid. I programmi tööde maksumus koos käibemaksuga on 52 919165 krooni, mis 10 % ulatuses rahastatakse Laekvere valla omavahenditest 5 291916,5 krooni ulatuses ja ülejäänud SA KIK või teiste fondide vahenditest. I ajaperioodil analüüsitakse kõigi ühisveevärgi puurkaevude radioloogilisi näitajaid. Uurimistöö kogumaksumus on koos käibemaksuga 27 000 krooni.
II ajaperiood, ehk II programm: Ajaperioodiks on aastad 2011. kuni 2015. Programm sisaldab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja laiendamist Laekvere alevikus ning Muuga, Moora, Rahkla, Paasvere ja Venevere külades. II programmi kogumaksumus koos käibemaksuga on 26 360 964 krooni (ilma käibemaksuta 22 339 800 miljonit krooni). Teostatavate tööde finantseerimiseks võtab vajadusel Laekvere vald laenu, mis makstakse koos intressidega tagasi aastatel 2012. kuni 2019. Teostatavad tööd rahastatakse Laekvere valla omavahenditest ja SA KIK ja teiste fondide vahenditest.
III ajaperiood, ehk III programm: Ajaperioodiks on aastad 2016. kuni 2019. Programm sisaldab töid, mis on vajalikud juhul, kui valla territooriumil kujunevad uued tiheasustusalad või kui seoses asulate arenguga on vaja laiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteeme. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja erinevate fondide vahenditest.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 62
7.1. I programm.
I programmi koosseisus aastatel 2007. kuni 2010. teostatavate tööde maksumus (tuh. krooni). Tabel 17. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku Kogus Maksumus nr. maksumus tuh. krooni tuh. krooni I programm – Lääne-Viru Veemajandusprojekti (Lääne-Viru County Water Management Project EUROPEAID/116910/D/SV/EE) koosseisus teostatavaid tööd LAEKVERE ALEVIK 1. VPJ-1 (Vassivere tee ääres) Q = 4,0 m3/h; H = 72- tk. 1 315 74 mVs 2. VPJ-1 (maja nr 7) Q = 7,6 m3/h; H = 67-69 mVs, tk. 1 497 veetöötlus Q = 7,6 m3/h 3. Puurkaevude likvideerimine tk. 2 88 4. Veevarustustorustike rajamine PE torudest De 32 - m 3636 4389 110 mm; PN10 5. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine PVC m 3616 4904,7 või PP torudest, De 160 - 200 mm; SN8 6. Reovee purgimissõlme vahemahuti rajamine tk. 1 85 7. Sademevee kanalisatsioonitorustike rajamine PVC m 505 741 või PP torudest, De 400 mm; SN8 8. Täiendav geodeetiline mõõdistamine tk. 1 18 projekteeritavate reovee ja sademevee võrkude piirkonnas (Vassivere tee elamud, töökodade piirkond, asula keskosa tiigi, kooli, lasteaia piirkonnas) 9. Reoveepuhasti renoveerimine (võrekaevu tk. 1 322 rekonstrueerimine, biotiikide puhastamine 4600 m2, biotiikide ümbruse geodeetiline mõõdistamine) MUUGA KÜLA 10. Muuga VPJ renoveerimine Q=3,5 m3/h; H=45-47 tk. 1 315 mVs, veetöötlus Q=3,5 m3/h 11. Veevarustustorustike rajamine PE torudest De 32- m 2333 4567,5 63 mm; PN10 12. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine PVC m 1772 4040,5 või PP torudest, De 160-200 mm; SN8 13. Survekanalisatsioonitorustike rajamine PE m 432 826,5 torudest, De 90 mm; PN6 14. Reoveepumpla KPJ-1 rajamine; Q=5-6 l/s; tk. 1 300 Hg=3,4 m 15. Reoveepumpla KPJ-2 rajamine; Q=5-6 l/s; Hg=3- tk. 1 900 3,5 m 16. Täiendav geodeetiline mõõdistamine koolimaja tk. 1 6 piirkonnas
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 63
Tabel 17 järg. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku Kogus Maksumus nr. maksumus tuh. krooni tuh. krooni 17. Reoveepuhasti RVP renoveerimine, Q=41,2 m3/d, tk. 1 1350 sh pumpla ehitus 18. Biotiikide puhastamine m2 3050 213,5 19. RVP maa-ala geodeetiline mõõdistamine tk. 1 6 MOORA KÜLA 20. Moora VPJ renoveerimine Q=3,2 m3/h; H=69-71 tk. 1 315 mVs 21. Veevarustustorustike rajamine PE torudest De 32- m 2158 2280 110 mm; PN10 22. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine PVC m 1018 1426 või PP torudest, De 160 mm; SN8 23. Reoveepuhasti RVP rajamine Q=9,0 m3/d, sh tk. 1 1012,5 pumpla ehitus 24. Biotiigi likvideerimine m2 600 60 25. Biotiikide puhastamine m2 1800 165,2 26. RVP maa-ala geodeetiline mõõdistamine tk. 1 6 RAHKLA KÜLA 27. Risttee VPJ renoveerimine Q=2,0 m3/h; H=68-70 tk. 1 315 mVs 28. Veevarustustorustike rajamine PE torudest De 32- m 1345 2 807 110 mm; PN10 VENEVERE KÜLA 29. Venevere VPJ renoveerimine Q=2,4 m3/h; H=54- tk. 1 561 56 mVs. Veetöötlus Q=2,4 m3/h 30. Veevarustustorustike rajamine PE torudest De 32- m 742 1562,5 63 mm; PN10 31. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine PVC m 211 476 või PP torudest, De 160 mm; SN8 32. Kanaliseeritava piirkonna tarbeks kogumiskaevu tk. 1 30 ehitamine PAASVERE KÜLA 33. Paasvere VPJ renoveerimine Q=2,2 m3/h; H=45- tk. 1 315 47 mVs. 34. Veevarustustorustike rajamine PE torudest De 32- m 544 757,5 63 mm; PN10 Kokku (sh. projekteerimine, ehitusjärelvalve, ettenägematud kulud jms.): 44 846,75 Käibemaks: 8 072,415 Kõik kokku: 52 919,165
I ajaperioodil analüüsitakse kõigi ühisveevärgi puurkaevude radioloogilisi näitajaid. Uurimistöö kogumaksumus on koos käibemaksuga 27 000 krooni. 7.2. II programm.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 64
II programmi koosseisus aastatel 2011. kuni 2015. Laekvere, Muuga, Moora, Rahkla, Paasvere ja Venevere asulates teostatavate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööde maksumus (tuh. krooni). Tabel 18. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Kogus Maksumus nr. sumus tuh. EEK LAEKVERE ALEVIK 1. Geodeetilise alusmaterjali kooostamine ha 6,0 8 48 2. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku 2,2 545 1 199 rekonstrueerimine m 3. Veevarustustorustike rekonstrueerimine m 2,0 740 1 480 4. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitamine m 2,2 150 330 5. Veevarustustorustike ehitamine ühes kaevikus 3,8 425 1 615 isevoolse kanalisatsioonitorustikuga m Veevarustustorustiku ehitamine m 2,0 110 220 6. Projekteerimistööd - - 240 Laekvere alevik kokku: 5 132 MUUGA KÜLA 7. Geodeetilise alusmaterjali kooostamine ha 6,0 2,3 13,8 8. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku 2,2 340 748 rekonstrueerimine m 9. Veevarustustorustike rekonstrueerimine m 2,0 225 450 10. Projekteerimistööd - - 60 Muuga küla kokku: 1 271,8 MOORA KÜLA 11. Geodeetilise alusmaterjali kooostamine ha 6,0 2,4 14,4 12. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku 2,2 430 946 rekonstrueerimine m 13. Veevarustustorustike rekonstrueerimine m 2,0 175 350 14. Projekteerimistööd - - 65 Moora küla kokku: 1 375,4 RAHKLA KÜLA 15. Geodeetilise alusmaterjali kooostamine ha 6,0 8 48
Tabel 18 järg.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 65
Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Kogus Maksumus nr. sumus tuh. EEK 16. Veevarustustorustike rekonstrueerimine m 2,0 350 700 17. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitamine m 2,2 1 590 3 498 18. Reoveepumpla ehitamine tk. 320 1 320 19. Survekanalisatsiooni torustiku ehitamine m 2,0 50 100 20. Reoveepuhasti ehitamine 110 ie tk. 1 350 1 1 350 21. Projekteerimistööd - - 298 Rahkla küla kokku: 6 314 PAASVERE KÜLA 22. Geodeetilise alusmaterjali kooostamine ha 6,0 3,2 19,2 23. Veevarustustorustike rekonstrueerimine m 2,0 100 200 24. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitamine m 2,2 700 1 540 25. Reoveepuhasti ehitamine 120 ie tk. 1 500 1 1 500 26. Projekteerimistööd - - 162 Paasvere küla kokku: 3 421.2 VENEVERE KÜLA 27. Geodeetilise alusmaterjali kooostamine ha 6,0 4,9 29,4 28. Veevarustustorustike rekonstrueerimine m 2,0 125 250 29. Veevarustustorustike ehitamine m 2,0 175 350 30. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitamine m 2,2 475 1 045 31. Veevarustustorustike ehitamine ühes kaevikus 3,8 285 1 083 isevoolse kanalisatsioonitorustikuga m 32. Reoveepumpla ehitamine tk. 320 1 320 33. Survekanalisatsiooni torustiku ehitamine m 2,0 160 320 34. Reoveepuhasti ehitamine 95 ie tk. 1 200 1 1 200 35. Projekteerimistööd - - 228 Venevere küla kokku: 4 825,4 Kõik asulad kokku: 22 339.8 Käibemaks: 4 021,164 Kõik kokku: 26 360.964
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 66
7.3. III programm.
Ajaperioodiks on aastad 2016. kuni 2019. III Programm sisaldab töid, mis on vajalikud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseks juhul, kui valla territooriumile peaksid kujunema uued tiheasustusalad või laienevad olemasolevad tiheasustusalad. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja erinevate fondide vahenditest. III programmi koosseisus teostatavate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööde mahtusid ja maksumust ei ole võimalik nii pika ajaperioodi peale ette ennustada.
8. Kokkuvõte.
Koostatud Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ei ole lõpplik - arengukava koostamine seisneb ka selle esialgse variandi jätkuvas täiendamises (kooskõlas muutustega majandustegevuses ja sotsiaalsfääris) ja kohandamises kiiresti muutuva seadusandlusega. Arengukava koostamisel ei peetud vajalikuks kohe asulate geodeetiliste alusmaterjalide (koos veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide asukoha täpse fikseerimisega) ja suuremate uurimistööde teostamist. Uurimistööd on soovitatav teostada lähiaastatel ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat arengukava. Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele rajatakse ühisveevärk ja – kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Seoses muudatuste sisseviimisega Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusesse (08. 06. 2005 (RT I 2005. 37. 280) 10. 07. 2005. 01. 01. 2006) tekkis kohustus koostada Laekvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, mis on kooskõlas kehtiva seadusega. Käesolev ÜVK AK on kooskõlas ÜVK seadusega ja selle muudatustega. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamiseks on Eesti Vee- ettevõtete Liidus 2006. aasta lõpus valminud uus täiendatud “Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend”, milles on arvesse võetud arengukava koostamise kogemusi ning õigusaktidesse viidud muudatusi. Juhend on soovitusliku iseloomuga abimaterjal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamiseks.
Laekvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: - aastateks 2007. kuni 2010.; - aastateks 2011. kuni 2015.;
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 67
- aastateks 2016. kuni 2019.
Ehitiste ja projekteerimistööde maksumuse aluseks on võetud ühtekuuluvusfondi raames 2006. aastal väljakuulutatud riigihangete pakkumis-kutsedokumentide alusel määratud keskmised hinnad. Et saada hinnatase aastal 2010. tuleb need hinnad korrutatud koefitsiendiga 1,3. Maksumuste oletatav täpsus on piirides ±10 %. Käesolevas arengukavas toodud tööde ja seadmete maksumuste muutumise hindamiseks tulevikus tuleb arvestada tööjõu ja materjalide maksumuse muutustega aastate lõikes.
Laekvere valla ÜVK arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: I ajaperiood, ehk I programm: Ajaperioodiks on aastad 2007. kuni 2010. Programm sisaldab tabelis 17 nimetatud Lääne-Viru Veemajandusprojekti (Lääne-Viru County Water Management Project EUROPEAID/116910/D/SV/EE) koosseisus teostatavaid töid. I programmi tööde maksumus koos käibemaksuga on 52 919165 krooni, mis 10 % ulatuses rahastatakse Laekvere valla omavahenditest 5 291916,5 krooni ulatuses ja ülejäänud SA KIK või teiste fondide vahenditest. I ajaperioodil analüüsitakse kõigi ühisveevärgi puurkaevude radioloogilisi näitajaid. Uurimistöö kogumaksumus on koos käibemaksuga 27 000 krooni. II ajaperiood, ehk II programm: Ajaperioodiks on aastad 2011. kuni 2015. Programm sisaldab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja laiendamist Laekvere alevikus ning Muuga, Moora, Rahkla, Paasvere ja Venevere külades. II programmi kogumaksumus koos käibemaksuga on 26 360 964 krooni (ilma käibemaksuta 22 339 800 miljonit krooni). Teostatavate tööde finantseerimiseks võtab vajadusel Laekvere vald laenu, mis makstakse koos intressidega tagasi aastatel 2012. kuni 2019. Teostatavad tööd rahastatakse Laekvere valla omavahenditest ja SA KIK ja teiste fondide vahenditest. III ajaperiood, ehk III programm: Ajaperioodiks on aastad 2016. kuni 2019. Programm sisaldab töid, mis on vajalikud juhul, kui valla territooriumil kujunevad uued tiheasustusalad või kui seoses asulate arenguga on vaja laiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteeme. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja erinevate fondide vahenditest.
9. Kasutatud kirjandus.
1. Laekvere valla arengukavast aastateks 2004 – 2010. Laekvere, 2004. 2. Lääne-Viru maakonnaplaneeringust 2010+.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 68
3. Laekvere valla üldplaneeringust. AS Entec. Tallinn, 2001. 4. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava. AS Maves. Tallinn, 2003. 5. Viru-Peipsi veemajanduskava (rahvusvaheline LIFE-Environment projekt „Viru-Peipsi Catchment Area Management Plan“ (LIFE00ENV/EE/00025)). 6. Lääne-Viru Veemajandusprojekt (Lääne-Viru County Water Management Project EUROPEAID/116910/D/SV/EE). 7. A. Mäemets. Eesti jõed. Tallinn, 2002. 8. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ – veepoliitika raamdirektiiv.
Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer