DOCSLIB.ORG

Laekvere Valla

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Laekvere Valla 1 LAEKVERE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA. Laekvere 2007 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 2 ARENGUKAVA TELLIJA: Laekvere Vallavalitsus Aadress: Salutaguse tee 2, 46501, Laekvere, Lääne-Virumaa Vallavanem: Aarne Laas Telefon: 3222373; 3222370 Faks: 3222380 E-post: [email protected] Majandusosakonna juhataja: Andrus Läll Telefon: 3222374; 5046009 E-post: [email protected] Kommunaaltehnik: Rein Talvis Telefon: 3222385; 5145022 E-post: [email protected] www.laekvere.ee TÖÖ TEOSTAJA: OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo k., Kolga sjk., 74602, Harjumaa. Telefon: 6077176, 51 62476 Faks: 6077276 E-post: [email protected] OÜ Vetepere juhataja: Aare Kuusik Kontaktisik: Aare Kuusik tel. 51 62476 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 3 Sisukord I OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus 5 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 6 2.1. Õiguslik baas 6 2.2. Laekvere valla arengukava 8 2.3. Planeeringud 9 2.3.1. Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 9 2.3.2. Laekvere valla üldplaneering 10 2.3.3. Detailplaneeringud Laekvere vallas 11 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 12 2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad 12 2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava 12 2.4.2. Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava 14 2.5. Muud andmed 16 2.5.1. Põhjavee uuringud 16 2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 16 2.5.3. Vee erikasutusload 18 2.6. Kokkuvõte 18 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 19 3.1. Keskkond 19 3.1.1. Üldandmed 19 3.1.2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus 20 3.1.3. Põhjavesi 21 3.1.4. Pinnavesi 28 3.1.5. Tehiskeskkond 29 3.2. Elanikkond 30 3.2.1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutajad 31 3.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime 32 3.2.3. Tööpuudus 33 3.2.4. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete laekumine 33 3.2.5. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta 34 3.2.6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond 34 3.3. Kohaliku omavalitsuse võimuorganid 36 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse iseloomustus 36 3.3.2. Laekvere valla eelarve 37 3.3.3. Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel 37 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 4 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid 38 4.1. Ühisveevärgi objektid 38 4.1.1. Puurkaev-pumplad ja rõhutsoonid 38 4.1.2. II astme pumplad ja reservuaarid, veetornid 42 4.1.3. Veetorustikud 42 4.1.4. Siibrikaevud ja siibrid 44 4.1.5. Hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrjeveevõtukohad 44 4.1.6. Veepuhastus- ja veetöötlusjaamad 45 4.2. Ühiskanalisatsiooni objektid 46 4.2.1. Kohtpuhastusseadmed 46 4.2.2. Purgimissõlmed 48 4.2.3. Kanalisatsioonitorustikud 48 4.2.4. Kanalisatsioonikaevud 51 4.2.5. Reoveepumplad 51 4.2.6. Reoveepuhastid 52 4.3. Kokkuvõte ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kohta 54 5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni opereerimine 57 II ARENGUKAVA 6. Laekvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamise põhimõtted 58 7. ÜVK arengukava tegevuste programmid 61 7.1. I programm 62 7.2. II programm 64 7.3. III programm 66 8. Kokkuvõte 66 9. Kasutatud kirjandus 67 LISAD: LISA 1. Laekvere, Muuga, Moora, Paasvere, Venevere ja Rahkla asulate dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid. Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 5 1. Sissejuhatus. Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele rajatakse ühisveevärk ja – kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadust muudeti (08. 06. 2005 (RT I 2005. 37. 280) 10. 07. 2005. 01. 01. 2006) ja Laekvere vallal tekkis kohustus korrigeerida koostatavat ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK AK). Koostatava ÜVK AK seadusandlusega kooskõlla viimise tellis Laekvere vallavalitsus OÜ Vetepere (tööettevõtuleping nr. 1101/2007, 15 jaanuar 2007. a.). Vastavalt lepingule koostab OÜ Vetepere Laekvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, mis on kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Käesolevat ÜVK arendamise kava täiendatakse edaspidi jätkuvalt kooskõlas muutustega seadusandluses ning valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris. Käesoleva ÜVK arendamise kava juurde ei ole lisatud arvukaid lisamaterjale, mis kõik on saadaval valla koduleheküljel www.laekvere.ee ja teistes interneti allikates. Arengukava koostamisel ei peetud majanduslikel põhjustel vajalikuks kohe kõigi asulate geodeetiliste alusmaterjalide (koos veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide asukoha täpse fikseerimisega) ja suuremate uurimistööde teostamist. Nimetatud tööd teostatakse arengukava programmide elluviimisel. Vajalike uurimistööde on soovitatav teostada vahetult enne ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste projekteerimistöid. Koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava hõlmab olemasolevat ainukest tiheasustusala Laekvere alevikku ja kompaktseid tiheasustusega külakeskuseid: Muuga, Moora, Paasvere, Venevere ja Rahkla külades. Töös on hajaasustusalade kohta, kuhu ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähitulevikus ei ehitata, esitatud üldised soovitused veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks. Töö teostamisel lähtuti Laekvere valla poolt 2004. aastal koostatud Laekvere valla arengukavast aastateks 2004 – 2010, Lääne-Viru Maavalitsuse poolt 2000. aastal kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringust 2010+, AS Entec poolt 2001. aastal koostatud Laekvere valla üldplaneeringust, AS Maves poolt 2003. aastal koostatud Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavast, Viru-Peipsi veemajanduskavast (rahvusvaheline LIFE-Environment projekt „Viru-Peipsi Catchment Area Management Plan“ (LIFE00ENV/EE/00025)), Lääne-Viru Veemajandusprojektist (Lääne-Viru County Water Management Project EUROPEAID/116910/D/SV/EE) ja teistest töödest. Samuti on arvestatud juba kehtestatud ja koostatavate detailplaneeringutega. Töö autor pidas väga oluliseks ka Laekvere Vallavalitsuse seisukohti ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamisel. Tööde teostamise käigus selgus, et adekvaatse ülevaate saamiseks kõigist valla territooriumil paiknevatest veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemidest on vaja Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 6 teostada küllaltki suures mahus täiendavaid uuringuid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnilise seisukorra ning tarbevee kvaliteedi kohta. Soovitatav on need tööd teostada arengukava I programmi koosseisus ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat arengukava. Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostas OÜ Vetepere hüdrotehnikainsener Aare Kuusik. Arengukava koostamisel osutasid suurt abi Laekvere valla majandusosakonna juhataja Andrus Läll ja kommunaaltehnik Rein Talvis. 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed. 2.1. Õiguslik baas. 11. 05. 1994. aastal vastu võetud ja järgnevalt korduvalt täiendatud Veeseaduse ülesandeks on: - sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogude ökoloogilise tasakaalu tagamine; - reguleerida vee kasutamist ja kaitset ning maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. 14. 06. 1993. aastal vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas veevarustust ja kanalisatsiooni. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (ÜVK AK) koostamist reguleerib 10. veebruaril 1999. a. vastu võetud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVKS) ja alates 01. 01. 2006. a. selle täiendatud variant: § 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine (sõnastus alates 1. 01. 2006): (1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid. (11) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 7 pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Kava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaþÕivee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. (21) Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama vähemalt: 1) veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; 2) tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti; 3) kanalisatsioonisüsteemide
Load more

Recommended publications
  • Volikogu 19. Detsembri Istungilt Perekonnaseisutoimingud 2019
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Jaanuar 2020 Volikogu 19. detsembri Vinni valla elanikud VALLAVANEMA VEERG istungilt asulate kaupa 2020 Vinni valla 2020. aasta eelarve I lu- Lastekodu kompleksi ja ela- Küla, alevik Kokku Nurmetu küla 33 gemine. Vinni Vallavolikogu lõpetas mukvartali detailplaneeringu osali- Vinni vald 16 Nõmmise küla 33 2020. aasta vallaeelarve I lugemise ne kehtetuks tunnistamine reformi- Aarla küla 8 Obja küla 48 ning kinnitas 2019. aasta lisaeelarve. mata maa osas. Maa-amet nõustus Lasteaiaõpetaja töötasu alammää- detailplaneeringu osalise kehtetuks Aasuvälja küla 24 Paasvere küla 185 ra kinnitamine. Volikogu kinnitas tunnistamisega tingimusel, et koos- Alavere küla 28 Padu küla 36 lasteaiaõpetaja töötasu alammääraks tatavas Vinni valla üldplaneeringus Alekvere küla 38 Pajusti alevik 643 täistööaja korral 1184 eurot kuus. määratakse jätkuvalt riigi omandis Allika küla 21 Palasi küla 28 Magistrikraadiga või sellega võrdsus- oleva maa perspektiivseks maakasu- tatud tasemega lasteaiaõpetaja tööta- tuse juhtotstarbeks väikeelamumaa. Anguse küla 21 Piira küla 325 su alammääraks täistööaja korral on Aravuse küla 13 Puka küla 31 Alles me vaatasime 31. detsembri ööl kella kuk- 1315 eurot kuus. Arukse küla 25 Põlula küla 52 kumist, et siis õue minna värvilisi tulesid taevas- Aruküla 93 Rahkla küla 131 se lennutama ja neid imetlema, kui juba üks kuu Perekonnaseisutoimingud Aruvälja küla 25 Rajaküla 51 alanud aastast on käest libisemas. Pikkadele pü- Ilistvere küla 2 Rasivere küla 16 hadele on järgnenud töine jaanuar, millega Vinni vald sammub 30. aastale vastu ehitus- ja remon- 2019. aastal Inju küla 94 Ristiküla 44 3. jaanuari 2020 seisuga elas Vinni kahe paari puhul oli tegemist kak- ditöödega vallaobjektidel. Kaasiksaare küla 40 Roela alevik 483 vallas 6878 inimest, neist 3453 meest sikõe ja -vennaga.
    [Show full text]
  • Eelarve 2020.A III Lugemine.Xlsx
    Eelarvearuanne 2019 2020 2019/2020 Kirje nimetus Eelarve Täitmine Eelarve Eelarve muutus % Füüsilise isiku tulumaks 5 238 779 5 051 022 5 328 828 90 049 1,72% Maksutulud Maamaks 512 000 510 259 512 000 0 0,00% Maksutulud kokku 5 750 779 5 561 281 5 840 828 90 049 1,57% Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 250 580 1 271 217 1 322 021 71 441 5,71% Tasandusfond 933 202 933 202 1 323 055 389 853 41,78% Saadud toetused Toetusfond 2 951 189 2 951 189 2 876 631 -74 558 -2,53% tegevuskuludeks Muud saadud toetused tegevuskuludeks 190 580 185 722 61 700 -128 880 -67,63% Põhitegevuse tulud Saadud toetused tegevuskuludeks kokku 4 074 971 4 070 113 4 261 386 186 415 4,57% Kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 72 630 38 630 87 300 14 670 20,20% Laekumine vee erikasutusest 13 500 13 345 13 300 -200 -1,48% Muud tegevustulud Saastetasud ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitis 0 0 0 0 0,00% Muud tegevustulud 1 372 1 436 0 -1 372 0,00% Muud tegevustulud kokku 87 502 53 410 100 600 13 098 14,97% Põhitegevuse tulud kokku 11 163 832 10 956 021 11 524 835 361 003 3,23% Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele -832 820 -666 861 -726 174 106 646 -12,81% Antud toetused Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks -190 262 -246 483 -308 812 -118 550 62,31% tegevuskuludeks Mittesihtotstarbelised toetused -37 168 -33 724 -31 258 5 910 -15,90% Antud toetused tegevuskuludeks kokku -1 060 250 -947 068 -1 066 244 -5 994 0,57% Põhitegevuse kulud Tööjõukulud -6 099 330 -6 017 352 -6 052 115 47 215 -0,77% Majandamiskulud -3 461 236 -3 585 443
    [Show full text]
  • Tudu Saab Uusi Aadresse Vinni Vallas Suureneb Turvalisus
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Oktoober 2017 Tudu saab uusi aadresse Valimistulemus Vallavanema veerg Ülejõe tee ja Kopli tee - kaks uut kohanime Vinni vallas Valimised on selleks korraks läbi – valija jaoks. Valimised ei ole selleks korraks läbi veel mitte - valitute jaoks. Aitäh kõigile, kes minusse uskusid ja mulle oma hääle usal- dasid. Teid oli rõõmustavalt palju! Nüüd läheme üheskoos edasi! Algab päriselt suurelt mõtlemise aeg: kuigi vallavanema plaanid ja visioonid on hõlmanud juba mõnda aega tu- handet ruutkilomeetrit - Rägavere + Laekvere + Vinni, läheb alles nüüd tööks, et suuta senistest heanaaber- nendega arvestada - see on paras like suhete pinnalt kokku kasvada pähkel pureda. Meedia vahendusel ühtseks ja tugevaks Vinni vallaks. kuuldus ju neilgi valimistel noorte Alguse tegime ühiseks saamisel juba suust tihtilugu, et valiks kedagi, et 15.oktoobril toimunud kohaliku oma 75 küla ühisloitsuga. Usun sii- muutuks midagi. Mida see muutus volikogu valimised lõppesid ralt, et nii maapealsed kui taevased endast kujutab, selgub ja selgineb Vinni vallale valimised.ee and- jõud on sel teel meiega. noortega kohtudes, nendega vallaelu metel 18.okt. seisuga järgmiste Miski ei ole enam endine, kui va- ja -asjade üle arutamises. Loodan tulemustega: lik on tehtud. Seekordsed valimised neist kohtumistest mõlemapoolset Eesti Keskerakond – olid kahes mõtted erilised. Valisime kasu. 1344 häält, 8 mandaati: kolme senise valla peale ühe voliko- Eelnev ei tähenda, et kogu aur Rauno Võrno gu, kuhu konkurents ühele kohale vallas vaid noorte peale kulub. Toomas Väinaste oli meie valla ajaloo kõrgeim. Minu Kohalik omavalitsus on ju ellu kut- Uno Muruvee arvates on eelkõige kohalikud vali- sutud kohalike inimeste jaoks, olgu Ülle Allika mised see koht, kus iga vallakodanik nad vanad või noored, elagu kaugel Virgo Koppel saab ja peab oma sõna sekka ütlema, külas või suures alevikus, olulisi asju Riina Sinisoo kuna tehtud valikud mõjutavad otsustama ja vallaelu korraldama.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Laekvere Valla Sõnumid NR.8 (135) SEPTEMBER 2010 TASUTA
    Laekvere Valla Sõnumid NR.8 (135) SEPTEMBER 2010 TASUTA TOIMETAJA VEERG Sügis on käes. Lapsed käivad jälle koolis ja lasteaias. Oot, mis ma ajan...lasteaias ei käi praegu keegi. Seal käivad vaid kiired ehitustööd. Laekvere lasteaia lapsed käivad ka ju koolis. Nemad elavad oma elu koolimaja saalis. Mängivad, magavad ja õpivad ka seal. Ja häda pole midagi. Tegelikult tahtsin rääkida ikka Laekvere koolist, mis kohe saab 90. aastaseks. Mina lõpetasin selle kooli 35 aastat tagasi. Aeg on läinud väga kiirelt. Kuid see on kool, millele mõtlen tagasi heldimusega. Meeles on kõik klassikaaslased ja õpetajad. Minu esimene klassijuhataja tuleb praegugi Laekveres vastu ja naeratab. Kohe on tunne, et pean korralikult käituma ja Moora küla veetrassi ehitus teretama. Just teretamist peeti minu ajal koolis väga tähtsaks. Ja see on harjumus, mis ei unune. Seepärast on vahel imestamist, et Laekvere kooli praegused õpilased ei tereta täiskasvanuid. Aga ju see pole enam „moes“. Endised klassikaaslased on aga mööda ilma laiali. Kokkutulekuid oleme peale lõpetamist teinud 35. aasta jooksul ühe korra. Viis aastat tagasi oli kooli aastapäeval minu klassi 18-st lõpetajast kohal kaheksa. See ei ole väga halb näitaja. Meil oli väga ühtehoidev klass ja praegu arvan, et selles oli suur osa meie klassijuhatajatel. Nemad viitsisid meiega tegeleda. Seepärast pöördun teie poole armsad vilistlased Laekvere koolist. Tulge kõik 2. oktoobril oma kooli vaatama! See on praegu hoopis kaunim kui oskaksite arvata. Üllatute kindlasti. Ja oma endised klassikaaslased kutsuge kaasa. Mälestused kooliajast on need, mis jäävad kestma surmani! MEHI NAISI KOKKU Ilusat sügise algust! LAEKVERE VALD 7 0 7 Tiiu Nitsar ALEKVERE KÜLA 19 10 29 Rahvastiku infot ARUKSE KÜLA 8 9 17 ILISTVERE KÜLA 3 2 5 Valda sündis 2010 aasta aprillist - KAASIKSAARE KÜLA 19 12 31 augustini 7 last, neist 3 poissi ja 4 KELLAVERE KÜLA 3 3 6 tüdrukut.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • The Baltics EU/Schengen Zone Baltic Tourist Map Traveling Between
    The Baltics Development Fund Development EU/Schengen Zone Regional European European in your future your in g Investin n Unio European Lithuanian State Department of Tourism under the Ministry of Economy, 2019 Economy, of Ministry the under Tourism of Department State Lithuanian Tampere Investment and Development Agency of Latvia, of Agency Development and Investment Pori © Estonian Tourist Board / Enterprise Estonia, Enterprise / Board Tourist Estonian © FINL AND Vyborg Turku HELSINKI Estonia Latvia Lithuania Gulf of Finland St. Petersburg Estonia is just a little bigger than Denmark, Switzerland or the Latvia is best known for is Art Nouveau. The cultural and historic From Vilnius and its mysterious Baroque longing to Kaunas renowned Netherlands. Culturally, it is located at the crossroads of Northern, heritage of Latvian architecture spans many centuries, from authentic for its modernist buildings, from Trakai dating back to glorious Western and Eastern Europe. The first signs of human habitation in rural homesteads to unique samples of wooden architecture, to medieval Lithuania to the only port city Klaipėda and the Curonian TALLINN Novgorod Estonia trace back for nearly 10,000 years, which means Estonians luxurious palaces and manors, churches, and impressive Art Nouveau Spit – every place of Lithuania stands out for its unique way of Orebro STOCKHOLM Lake Peipus have been living continuously in one area for a longer period than buildings. Capital city Riga alone is home to over 700 buildings built in rendering the colorful nature and history of the country. Rivers and lakes of pure spring waters, forests of countless shades of green, many other nations in Europe.
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • 2021 Toetuste Koondtabel KOV MARO
    Lisa 1 Vasknarva linnuse valgusinstallatsiooni rajamine 5 000 ja sisehoovi korrastamine Alutaguse Vallavalitsus Karjamaa Arenduse Mittetulundusühing, Alajõe Rahvamaja remont ja 5 000 inventari soetamine Ülikiire interneti viimine Voosele 10 000 Anija Vallavalitsus Kehra Sotsiaalkeskuse renoveerimistoetus 6 000 Antsla keskkooli jõusaali inventari soetamine 3 500 Lusti lasteaia madalseiklusrada 7 000 Vana-Antsla mänguväljaku rajamine 8 000 Antsla Vallavalitsus Mittetulundusühing Kaksküla, Uue-Antsla rahvamaja purskkaevu ja puhkeala 15 000 korrastamine Mittetulundusühing Tsooru Koidukiired tegevustoetus 3 500 Tegevustoetus 119 000 Eesti Linnade ja Valdade Liit Euroopa Mereliste Äärealade Ühenduse (CPMR) liikmemaks 28 060 Sihtasutus Elva Haigla TM investeerimistoetus 5 000 Mittetulundusühing Koruste Küla, külaplatsi renoveerimine 5 000 Mittetulundusühing Ulila Suveaed, Investeeringutoetus 5 000 Elva Vallavalitsus MTÜ Kobilu Külaselts tegevustoetus 10 000 SA Rõngu Hooldusravi keskus, toetus lehtla ehitamiseks 5 000 Haapsalu Vanalinna Lasteaiad, Päikesejänku maja ronimisseina soetamine ja 4 000 paigaldamine Tenniseväljakute tehnilised vahendid ja jõusaali 5 000 inventari soetamine Piiskopilinnuse ja Mägari mänguväljaku ehitus 15 000 Kastani piirkonna mänguväljaku ehitus 10 000 Haapsalu Linnavalitsus Haapsalu Muusikool, muusikainstrumendid 5 000 Haapsalu Noorte Huvikeskus, spordiinventar 5 000 Lasteaed Päikesejänku, Toetus lasteaia õueala parendamiseks 10 000 Toetus Uuemõisa Lasteaed-Algkooli kooli söökla söögisaali remondiks 10 000 MTÜ Muraste
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]