2021 Toetuste Koondtabel KOV MARO

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

2021 Toetuste Koondtabel KOV MARO Lisa 1 Vasknarva linnuse valgusinstallatsiooni rajamine 5 000 ja sisehoovi korrastamine Alutaguse Vallavalitsus Karjamaa Arenduse Mittetulundusühing, Alajõe Rahvamaja remont ja 5 000 inventari soetamine Ülikiire interneti viimine Voosele 10 000 Anija Vallavalitsus Kehra Sotsiaalkeskuse renoveerimistoetus 6 000 Antsla keskkooli jõusaali inventari soetamine 3 500 Lusti lasteaia madalseiklusrada 7 000 Vana-Antsla mänguväljaku rajamine 8 000 Antsla Vallavalitsus Mittetulundusühing Kaksküla, Uue-Antsla rahvamaja purskkaevu ja puhkeala 15 000 korrastamine Mittetulundusühing Tsooru Koidukiired tegevustoetus 3 500 Tegevustoetus 119 000 Eesti Linnade ja Valdade Liit Euroopa Mereliste Äärealade Ühenduse (CPMR) liikmemaks 28 060 Sihtasutus Elva Haigla TM investeerimistoetus 5 000 Mittetulundusühing Koruste Küla, külaplatsi renoveerimine 5 000 Mittetulundusühing Ulila Suveaed, Investeeringutoetus 5 000 Elva Vallavalitsus MTÜ Kobilu Külaselts tegevustoetus 10 000 SA Rõngu Hooldusravi keskus, toetus lehtla ehitamiseks 5 000 Haapsalu Vanalinna Lasteaiad, Päikesejänku maja ronimisseina soetamine ja 4 000 paigaldamine Tenniseväljakute tehnilised vahendid ja jõusaali 5 000 inventari soetamine Piiskopilinnuse ja Mägari mänguväljaku ehitus 15 000 Kastani piirkonna mänguväljaku ehitus 10 000 Haapsalu Linnavalitsus Haapsalu Muusikool, muusikainstrumendid 5 000 Haapsalu Noorte Huvikeskus, spordiinventar 5 000 Lasteaed Päikesejänku, Toetus lasteaia õueala parendamiseks 10 000 Toetus Uuemõisa Lasteaed-Algkooli kooli söökla söögisaali remondiks 10 000 MTÜ Muraste Külaselts, inventari soetamine- kogukonna kino aparatuuri 3 000 Harku Vallavalitsus soetamine Kõrgesaare osavald, ülehiiumaalise elektrijalgrataste rendivõrgustiku 5 000 arendustööd Mittetulundusühing Suuremõisa Loss, inventari soetamine 5 000 Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare lasteaed Vigri õueala atraktsioonide uuendamiseks 3 000 Tegevustoetus Sõru muuseumile põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks 4 000 MTÜ Saviranna Külaselts, trepp mereranda 3 300 Ihasalu Külaselts MTÜ, toetus külaplatsi haldamiseks 5 000 Jõelähtme Vallavalitsus Kostivere Huvikeskus MTÜ, toetus spordivahendite soetamiseks Kostivere 5 000 Koolile Kostivere Selts MTÜ, toetus Kostivere Mõisa Näputöökambri jaoks uute 5 200 (õmblus)masinate soetamiseks Jõgeva Valla Noortekeskus, inventari soetamine 4 000 Jõgevamaa Kodukandi Ühendus , tegevustoetus 3 000 Tegevustoetus projekti "Lapsevanemaks olemise kunst" läbiviimiseks 15 000 Mittetulundusühing Torma Kultuur, inventari soetamiseks ja tegevustoetuseks 5 000 MTÜ Luua Külaselts, tegevustoetus 3 000 Siimusti Külaselts MTÜ tegevustoetus 12 000 Jõgeva Vallavalitsus Jõgeva sotsiaalkeskusele „Elukaar“ 9 000 piirdeaia renoveerimine Kaarepere Seltsimaja Pensionäride Ühendus, „Härmalõng“ inventari 5 000 soetamine, remont, tegevtoetus Sadala Külade Selts , kultuuri- ja külaseltside tegevtoetus 5 000 Sihtasutus Jõgeva Haigla, aparatuuri soetamiseks 5 000 Sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus, tuuliku renoveerimine 5 000 Kahula Küla Selts MTÜ, investeeringutoetus- seltsimaja elektrisüsteemi uuendamine, põranda 5 000 ehitus Jõhvi Vallavalitsus MTÜ Suurekivi Ajaloo ja Kultuuri Tuba, tegevustoetus 10 000 Koigi Kool, välisukse vahetus ja pesemisruumide remont, jooksuraja katte 5 400 vahetus Päinurme Päevakeskus, inventaari soetamine 5 000 Järva Vallavalitsus Järva-Madise Külaselts, mänguväljaku ehitamine 5 000 MTÜ Järva Jahilasketiir tegevustoetus 21 000 Vohnja lasteaed-algkooli madalseiklusraja rajamine 7 000 Kadrina Vallavalitsus Roiu alevikku multifunktsionaalse mänguväljaku ehitus 3 000 Kastre Vallavalitsus Järvakandi lastemänguväljaku renoveerimine 15 000 Sulleri Puhkeala MTÜ, Sulleri Puhkeala arendamiseks 10 000 Kehtna Vallavalitsus Kehtna Klubi , inventari soetus 6 000 Eidapere Kooli sportimisvõimaluste parendamiseks 10 000 MTÜ Rabivere Küla, külakeskuse väljaarendamine 5 000 Kohila Vallavalitsus Kohtla-Järve Järve Kool, õppevahendite soetus (aktiivõppe digitahvel 5 000 muukeelsete õpilaste 1. klassi ja õppematerjalid) Kohtla-Järve Linnavalitsus Kohtla-Järve Kultuurikeskus, investeering 15 000 Noor Ise-Loom MTÜ, toetus lastekeskuse remondiks ja uuele tegevusmudelile 5 000 üleminekuks Kose-Uuemõisa laululava ehitus 5 000 Kose Vallavalitsus MTÜ Tuhala külaplats, Tuhala küla arendamine 5 000 Ravila Külaselts MTÜ, toetus inventari soetamiseks 6 000 Laurentsiuse Selts MTÜ, toetus Kuusalu pastoraadi renoveerimiseks 8 000 Kuusalu Vallavalitsus MTÜ Luunja Aidarahvas tegevustoetus 5 000 Luunja Vallavalitsus MTÜ Pakri poolsaare kultuuripärandid, toetus Peeter I tuletorni 5 000 Lääne-Harju Vallavalitsus ülevalpidamiskuludeks ja keskonnamõju hindamise projekti tellimiseks Taebla põhikool, poiste käsitööklassi tislerilaudade soetamine. 6 000 Linnamäe rulapargi ehitus 5 000 Tuvakaamerate soetamine 5 000 Lääne-Nigula Vallavalitsus Martna spordiklubi remonttöödeks 5 000 MTÜ Piirsalu Küla Selts, toetus seltsi maja 2. korruse remondiks 15 000 Lääneranna Spordikool, tegevustoetus 5 000 Lääneranna Vallavalitsus Kiviõli Vene Kooli jooksev remont 10 000 Lüganuse Vallavalitsus Lüganuse Küla Selts MTÜ, investeeringutoetus välikino/helitehnika 10 000 Muuga "Lennula" korvpalli platsi ehitamine 20 000 Maardu Linnavalitsus Muhu keskväljaku lava, pinkide ja mänguväljaku rajamine 10 000 Muhu Vallavalitsus Halliste ja Õisu Lasteaed, investeeringutoetus 5 000 Karksi-Nuia eakate päevatoa kohandamine ja sisustamine 9 000 Meepealinn Karksi-Nuia 2021 investeeringud 21 000 Karksi-Nuia koertepargi rajamine 7 000 Mulgi Vallavalitsus Mõisaküla sauna taaskäivitamine 17 000 Abja Muuseumi ruumide renoveerimine 8 000 MTÜ Karksi Kultuuriselts, Karksi külamaja renoveerimine 15 000 Mustvee lasteaed, reg nr. 75027063, ronila rajamine 4 000 Mälestussamba rajamine 10 000 Kääpa Ühistegevuse Selts , tegevustoetus 3 000 Mustvee Vallavalitsus Logovest MTÜ, laste mänguväljaku ja spordiplatsi korrastamine 5 000 MTÜ Kasepää Külaselts, toetus Kasepää rahvamaja sissepääsu ukse ja kamin- 5 000 ahju remontimiseks Ulvi Naiste Ühendus MTÜ, toetus Ulvi rahvamaja remonttööde jaoks 5 000 Toetus Märjamaa Noortekeskusele skatepargi remondiks 10 000 Märjamaa Vallavalitsus Sipa lasteaia katuse remont 15 000 Narva Lasteaed Potsataja, köögiinventari soetamine 10 000 Narva Lasteaed Sädemeke korpuse A remont, radiaatorite vahetamine 10 000 Narva Linnavalitsus Narva Lasteaed Tareke spordisaali remont 10 000 Narva rahvaste maja, investeering 20 000 Mittetulundusühing Narva avatud noortekeskus RLK, remont, inventari 10 000 soetamine Lipuväljaku ehitus 5 000 Nõo Vallavalitsus Nõo päevakeskus tegevustoetus 3 000 MTÜ Kappermäe Selts , remonttöödeks 10 000 MTÜ Otepää Aedlinn, mänguväljaku kaasajastamine 5 000 Otepää Vallavalitsus Pedajamäe külaselts MTÜ, tegevustoetus 3 000 Paide Lasteaed, õueala korrastus 4 600 Roosna-Alliku eakate klubi Hämarik, tegevustoetus 3 000 MTÜ Särgvere Maakultuuri Edendamise Selts, Särgvere mõispargi 4 000 korrastamine Paide Linna Eakate Päevakeskus, inventari soetamine 3 000 Paide Linnavalitsus Võidupüha tulealtari rajamine 10 000 Sihtasutus Paide Haldus, inventari soetamine 30 000 Viisu Külaselts, investeering 25 000 Kruusateede remont 10 000 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus SA Lõhavere ravi- ja hooldekeskus, investeering - päästelohistite 3 000 muretsemiseks Põhja-Sakala Vallavalitsus MTÜ Arengu Helin, Vastsemõisa rularambi rajamine 10 000 Põltsamaa linna lastemänguväljaku täiendamine 4 000 MTÜ Esku Külaselts tegevustoetus, külaseltsi ruumide remont, inventari 5 000 soetamine Põltsamaa Vallavalitsus Pajusi Küla Selts MTÜ tegevustoetus 5 000 Tapiku Külade Selts tegevustoetus 3 000 Laheda Sotsiaalkeskus, inventari soetus 6 000 Friedebert Tuglase nimeline Ahja Kool, inventar soetamine 7 000 Põlva Muusikakool, inventari soetamine 5 000 Põlva Vallavalitsus Põlva Spordikool, inventari soetamine 5 000 Mittetulundusühing Andre, külaplatsi ehituseks 5 000 Mittetulundusühing Sõprus, mänguväljaku rajamine 15 000 Universaalse vabaajakeskuse projekteerimine 15 000 Pärnu Linnavalitsus MTÜ Jõõpre Külaselts, külamaja renoveerimine 10 000 MTÜ Andrekse Tulevik , tänavavalgustuse rajamine 5 000 Rae Vallavalitsus MTÜ Peetri Selts , koerte jalutusväljaku rajamine 5 000 Rakvere Gümnaasium,Tallinna tn õppehoone lastele õues aktiivsete tegevuste 5 000 loomine Rakvere Linnavalitsus Kungla lasteaia kodulehe vahetamine, ekraanide ja dataprojektorite soetamine 5 000 Mänguväljakute soetamine 8 000 Rakvere Vallavalitsus Rapla Kesklinna Kool, välijõusaali rekonstrueerimine 5 000 MTÜ Lipa Küla, toetus Lipa küla arendamiseks 5 000 Rapla Vallavalitsus Rapla lastepargi atraktsioonide soetamiseks, mänguväljaku ehitamiseks 30 000 Rapla Kesklinna Kooli inventari soetus ja tegevustoetus 5 000 Varstu kooli lasteaed, inventari soetamine 5 000 Kangsti külaselts MTÜ, külamaja remont 5 200 Rõuge Vallavalitsus Misso Avatud Noorteklubi, rahvaspordiürituste, turniiride korraldamine 4 800 MTÜ Kõrvipalu Loometalu tegevustoetus 6 000 Mittetulundusühing RAPPIN KOTUS, mänguväljaku rajamine 7 000 MTÜ Tegus Veriora , inventari soetus 7 000 Räpina Vallavalitsus Toetus Ruusa Puhkeala arendamiseks 25 000 Tegevustoetus 20 000 SA Pokumaa Kilingi -Nõmme mänguväljaku kaasajastamine 16 000 Saarde Vallavalitsus MTÜ Nasva Elamus investeeringutoetus 5 000 Salme Põhikooli jõusaali renoveerimine ja spordiinventari soetamine 5 000 Saaremaa Vallavalitsus Orissaare lasteaed 10 000 Kajamaa kooli õpilaste vabaaja veetmise võimaluste parendamine 5 000 Saku Vallavalitsus Luhamaa päästehoone rajamine 5 000 Värska Lasteaia inventari soetus 3 000 Setomaa Vallavalitsus Setokeelse lasteaiarühma loomise
Recommended publications
  • Abstract Evaluating Holocene Precipitation
    ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Uurimistöö Teemad KUNST EHITISED
    Uurimistöö teemad NB! Koostöös juhendaja ning Muinsuskaitseametiga on võimalik väljapakutud teemade kitsendamine või täpsustamine seminari-, bakalaureuse-, magistri või doktoritöö nõuetele vastavaks KUNST Põlvamaa Tilsi mõisa peahoone baroksed sisedetailid ja hilisemad kihistused Mardikakahjustusega vallasesemed. Mardikatõrje- ja restaureerimisvõimalused 19–20. sajandi I poole tööstuslik tarbekunst. Eri töökodade (eriti just metallist tooted) toodang. Töökodade loomine, tooted, kataloogid, toodete levik jne. Laiemalt on seni uuritud väärismetallist toodete ala, ka suuremaid mööblitööstuseid Metallvalgustid (mitte hõbe) Eestimaa luterlikes kirikutes ja ühiskondlikes hoonetes 19. saj ja 20. saj esimesel veerandil. Milliseid valgusteid kasutati (materjal, tehnoloogia), kes need valmistas ning kus seda tehti Metallist sakraalesemed (mitte hõbe) Eestimaa luterlikes kirikutes ja ühiskondlikes hoonetes 19. saj ja 20. saj esimesel veerandil. Milliseid sakraalesemeid kasutati (materjal, tehnoloogia), kes neid valmistas ja kus seda tehti Metallist ja ka hõbedast valgustid ja sakraalesemed apostlik-õigeusukirikutes Eestimaal 18.–19. saj. Milliseid valgusteid ja sakraalesemeid kasutati (materjal, tehnoloogia), kus neid valmistati ja kes seda tegi Hauatähiste restaureerimine Värviuuringute tegemise ajalugu ja hetkeolukord. Kõige tulemuslikuma/ efektiivsema metoodika väljatöötamine Mõisate ajaloolised interjöörid värviuuringute aruannete põhjal EHITISED Kirikute biokahjustused Maakondade kaupa kindla hoone liigi inventeerimine, s.h ajaloo
    [Show full text]
  • The Baltics EU/Schengen Zone Baltic Tourist Map Traveling Between
    The Baltics Development Fund Development EU/Schengen Zone Regional European European in your future your in g Investin n Unio European Lithuanian State Department of Tourism under the Ministry of Economy, 2019 Economy, of Ministry the under Tourism of Department State Lithuanian Tampere Investment and Development Agency of Latvia, of Agency Development and Investment Pori © Estonian Tourist Board / Enterprise Estonia, Enterprise / Board Tourist Estonian © FINL AND Vyborg Turku HELSINKI Estonia Latvia Lithuania Gulf of Finland St. Petersburg Estonia is just a little bigger than Denmark, Switzerland or the Latvia is best known for is Art Nouveau. The cultural and historic From Vilnius and its mysterious Baroque longing to Kaunas renowned Netherlands. Culturally, it is located at the crossroads of Northern, heritage of Latvian architecture spans many centuries, from authentic for its modernist buildings, from Trakai dating back to glorious Western and Eastern Europe. The first signs of human habitation in rural homesteads to unique samples of wooden architecture, to medieval Lithuania to the only port city Klaipėda and the Curonian TALLINN Novgorod Estonia trace back for nearly 10,000 years, which means Estonians luxurious palaces and manors, churches, and impressive Art Nouveau Spit – every place of Lithuania stands out for its unique way of Orebro STOCKHOLM Lake Peipus have been living continuously in one area for a longer period than buildings. Capital city Riga alone is home to over 700 buildings built in rendering the colorful nature and history of the country. Rivers and lakes of pure spring waters, forests of countless shades of green, many other nations in Europe.
    [Show full text]
  • YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration
    YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration Dear yearbook readers, The mission of the Road Administration is to develop a safe, functioning and economic traffic environment. The 101st year in the history of the Road Administration passed in an instant and was very busy for all employees and officials. There is reason to be proud of our achievements, but we are also apprehensive ADMINISTRATION ROAD about the future. Many thanks to every colleague and partner as well as every client for their commitment! It has been a year of stable work. 2019 was antee the people of Saaremaa a bigger and In addition to structural changes, the cooper- historically the best year in terms of the mon- more comfortable aircraft for connection ation between divisions and departments still etary volume of the preservation and repair with the continent. requires some practice and the review and of public roads. In total, we used 149 million specification of some processes. Fortunately, euros for the preservation and 83.4 million 2019 can be considered a breakthrough year customer-focused thinking, describing ser- euros for the development of the road net- in the development of the organisation. As vices on the basis of process management work. The yearbook also gives information we are preparing the next step on the road principles and constant improvement are on the number of kilometres covered by the to becoming the Mobility Administration or coded into the DNA of the Road Administra- works and the most exciting objects. the Transport Administration, we carried tion. Service owners have mostly understood out a significant structural reform as of 1 their roles and we’re improving and optimising The satisfaction of the customers of our May 2019.
    [Show full text]
  • Laekvere Valla
    1 LAEKVERE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA. Laekvere 2007 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 2 ARENGUKAVA TELLIJA: Laekvere Vallavalitsus Aadress: Salutaguse tee 2, 46501, Laekvere, Lääne-Virumaa Vallavanem: Aarne Laas Telefon: 3222373; 3222370 Faks: 3222380 E-post: [email protected] Majandusosakonna juhataja: Andrus Läll Telefon: 3222374; 5046009 E-post: [email protected] Kommunaaltehnik: Rein Talvis Telefon: 3222385; 5145022 E-post: [email protected] www.laekvere.ee TÖÖ TEOSTAJA: OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo k., Kolga sjk., 74602, Harjumaa. Telefon: 6077176, 51 62476 Faks: 6077276 E-post: [email protected] OÜ Vetepere juhataja: Aare Kuusik Kontaktisik: Aare Kuusik tel. 51 62476 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 3 Sisukord I OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus 5 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 6 2.1. Õiguslik baas 6 2.2. Laekvere valla arengukava 8 2.3. Planeeringud 9 2.3.1. Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 9 2.3.2. Laekvere valla üldplaneering 10 2.3.3. Detailplaneeringud Laekvere vallas 11 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 12 2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad 12 2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava 12 2.4.2. Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava 14 2.5. Muud andmed 16 2.5.1. Põhjavee uuringud 16 2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 16 2.5.3. Vee erikasutusload 18 2.6. Kokkuvõte 18 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 19 3.1.
    [Show full text]
  • STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E Ditor: a Nu Mai K Õll
    STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E ditor: A nu Mai K õll Cultivating the Rural Citizen Modernity, Agrarianism and Citizenship in Late Tsarist Estonia Johan Eellend Stockholm University ©Johan Eellend, Stockholm 2007 ISSN 1652-7399 ISBN (978-91-89315-75-4) Cover: Erik Hagbard Couchér Printed in Sweden by Intellecta, Stockholm 2007 Distributor: Södertörns högskola, Biblioteket, S-14189 Huddinge Fanny & Maja Contents Acknowledgements.........................................................................................ix 1. Introduction ............................................................................................... 11 Theoretical Framework ...............................................................................................15 2. Agrarianism............................................................................................... 31 A Note on Earlier Studies of Agrarianism...................................................................33 Agrarianism as Ideology .............................................................................................36 The Mechanisms of History ........................................................................................37 The Peasant and the Land .........................................................................................39 Peasant Democracy....................................................................................................42 Organizing Society ......................................................................................................44
    [Show full text]
  • Riigikontrolöri Ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28
    Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28. a. eelarve täitmisest ja riigi- «, asutuste ning- ettevõtete tegevusest » SISUKORD Lhk. Sissejuhatuseks V I. Riigikontrolöri paranduste ettepanek riigi 1927./28. a. eelarve täitmise ja kassa aruandele l Korralised kulud: Rahaministeerium 2 Sõjaministeerium 4 PõllutöÖministeerium 6 Teedeministeerium v 10 Välisministeerium 14 TöÖ-Hoolekandeministeerium 16 Erakorralised kulud: Riigi keskasutuste kulud . 18 Siselaenud ja emissioon 20 Korralisedtulud 22 Erakorralisedtulud 24 Eesti Vabariigi 1927./28. a. eelarve täitmise bilansiline kokkuvõte 28 Kassa aruanne 32 Riigikassa bilanss 36 IL Ülevaade Eesti Vabariigi 1927,/28, a. eelarve täitmisest. Kulud. Eelarve ülekulud. Krediitide ülejäägid. Kulude võrdlus eelarvega. Korraliste kulude võrdlus 1926. 27. a. kuludega üksikutes kululiikid.es. Kulude liikumine 1922—1927./28. a 43—54 Tulud: Tulude eelarve. Ettemakstud tulud. Tuluvõlad 31. märtsiks 1928 a. Tulud vastu­ võtu koha järgi. Väljaspool riigikassat ja Eesti Panka vastuvõetud tulud Tulud üksikute tululiikide, peatükkide ja §§ järgi. Otsekohesed maksud. Lõivud ja tasu- maksud. Kaudsed maksud. Riigi monopolid. Riigi ettevõtted ja varandused. Sega- tulud. Korralised tulud üldliikide järgi. Korraliste tulude võrdlus eelmiste aastadega 55—64 Riigikontrolli revisjoni ulatus ja tulemused 65 Tulumaks 68 Riigi eelarve täitmine ühenduses omavalitsuste eelarvete täitmisega ja võrdlus välisriikide eelarvete täitmisega Maavalitsuste eelarvete täitmine 81 Riigi eelarvete täitmine ühenduses omavalitsuste
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • The Perceivable Landscape a Theoretical-Methodological Approach to Landscape
    THE PERCEIVABLE LANDSCAPE A THEORETICAL-METHODOLOGICAL APPROACH TO LANDSCAPE TAJUTAV MAASTIK TEOREETILIS-METODOLOOGILINE KÄSITLUS MAASTIKUST NELE NUTT A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maastikuarhitektuuri erialal Tartu 2017 Eesti Maaülikooli doktoritööd Doctoral Theses of the Estonian University of Life Sciences THE PERCEIVABLE LANDSCAPE A THEORETICAL-METHODOLOGICAL APPROACH TO LANDSCAPE TAJUTAV MAASTIK TEOREETILIS-METODOLOOGILINE KÄSITLUS MAASTIKUST NELE NUTT A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maastikuarhitektuuri erialal Tartu 2017 Institute of Agricultural and Environmental Sciences Estonian University of Life Sciences According to the verdict No 6-14/3-8 of April 28, 2017, the Doctoral Commitee for Environmental Sciences and Applied Biology of the Estonian University of Life Sciences has accepted the thesis for the defence of the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture. Opponent: Kati Lindström, PhD KTH Royal Institute of Technology, Sweden Pre-opponent: Prof Lilian Hansar, PhD Estonian Academy of Arts, Estonia Supervisors: Prof Juhan Maiste, PhD University of Tartu, Estonia Prof Zenia Kotval, PhD Michigan State University, USA Tallinn University of Technology Tartu College, Estonia Consultant: Prof Kalev Sepp, PhD Estonian University of Life Sciences, Estonia Defence of the thesis: Estonian University of Life Sciences, room Kreutzwaldi St. 5-1A5, Tartu on June 15, 2017, at 11:15 a.m. The English text in the thesis has been revised by Juta Ristsoo and the Estonian by Jane Tiidelepp. © Nele Nutt 2017 ISSN 2382-7076 ISBN 978-9949-569-79-3 (publication) ISBN 978-9949-569-80-9 (PDF) 4 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS .................................................6 FOREWORD .................................................................................................8 1.
    [Show full text]
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019
    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
    [Show full text]
  • Energy Policies Beyond IEA Countries
    Estonia 2013 Please note that this PDF is subject to specific restrictions that limit its use and distribution. The terms and conditions are available online at http://www.iea.org/ termsandconditionsuseandcopyright/ 2013 Energy Policies OECD/IEA, © Beyond IEA Countries Energy Policies Beyond IEA Countries Estonia 2013 One of the fastest-growing economies in the OECD, Estonia is actively seeking to reduce the intensity of its energy system. Many of these efforts are focused on oil shale, which the country has been using for almost a century and which meets 70% of its energy demand. While it provides a large degree of energy security, oil shale is highly carbon-intensive. The government is seeking to lessen the negative environmental impact by phasing out old power plants and developing new technologies to reduce significantly CO2 emissions. The efforts on oil shale complement Estonia’s solid track record of modernising its overall energy system. Since restoring its independence in 1991, Estonia has fully liberalised its electricity and gas markets and attained most national energy policy targets and commitments for 2020. It has also started preparing its energy strategy to 2030, with an outlook to 2050. Estonia is also promoting energy market integration with neighbouring EU member states. The strengthening of the Baltic electricity market and its timely integration with the Nordic market, as well as the establishment of a regional gas market, are therefore key priorities for Estonia. Following its accession to the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) in 2010, Estonia applied for International Energy Agency (IEA) membership in 2011.
    [Show full text]