STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E Ditor: a Nu Mai K Õll
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Development of an Adventist Radio Program for Farmers in Tamil Nadu
Andrews University Digital Commons @ Andrews University Dissertation Projects DMin Graduate Research 2000 Development of an Adventist Radio Program for Farmers in Tamil Nadu Thambiraj Mantharasalam Subbiah Andrews University Follow this and additional works at: https://digitalcommons.andrews.edu/dmin Part of the Practical Theology Commons Recommended Citation Subbiah, Thambiraj Mantharasalam, "Development of an Adventist Radio Program for Farmers in Tamil Nadu" (2000). Dissertation Projects DMin. 572. https://digitalcommons.andrews.edu/dmin/572 This Project Report is brought to you for free and open access by the Graduate Research at Digital Commons @ Andrews University. It has been accepted for inclusion in Dissertation Projects DMin by an authorized administrator of Digital Commons @ Andrews University. For more information, please contact [email protected]. ABSTRACT DEVELOPMENT OF AN ADVENTIST RADIO PROGRAM FOR FARMERS IN TAMIL NADU by Thambiraj Mantharasalam Subbiah Adviser: Nancy Vyhmeister ABSTRACT OF GRADUATE STUDENT RESEARCH Dissertation Andrews University Seventh-day Adventist Theological Seminary Title: THE DEVELOPMENT OF AN ADVENTIST RADIO PROGRAM FOR FARMERS IN TAMIL NADU Name of researcher: Thambiraj M. Subbiah Name and degree of faculty adviser: Nancy Vyhmeister, Ed.D. Date completed: September 2000 Problem Tamil Nadu is one of the states of India located in the southern part. The people who live in the state are called Tamils. Agriculture is the main occupation of this state. About 70 percent of the total population of the state are farmers. Hinduism is the main core of their religion. Hinduism taught them various beliefs, such as salvation by work and transmigration of the soul. At the same time, the farmers are caught up with various traditional beliefs which are very much influenced by their agricultural activities. -
Abstract Evaluating Holocene Precipitation
ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP). -
The Social Life of Khadi: Gandhi's Experiments with the Indian
The Social Life of Khadi: Gandhi’s Experiments with the Indian Economy, c. 1915-1965 by Leslie Hempson A dissertation submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of Doctor of Philosophy (History) in the University of Michigan 2018 Doctoral Committee: Associate Professor Farina Mir, Co-Chair Professor Mrinalini Sinha, Co-Chair Associate Professor William Glover Associate Professor Matthew Hull Leslie Hempson [email protected] ORCID iD: 0000-0001-5195-1605 © Leslie Hempson 2018 DEDICATION To my parents, whose love and support has accompanied me every step of the way ii TABLE OF CONTENTS DEDICATION ii LIST OF FIGURES iv LIST OF ACRONYMS v GLOSSARY OF KEY TERMS vi ABSTRACT vii INTRODUCTION 1 CHAPTER 1: THE AGRO-INDUSTRIAL DIVIDE 23 CHAPTER 2: ACCOUNTING FOR BUSINESS 53 CHAPTER 3: WRITING THE ECONOMY 89 CHAPTER 4: SPINNING EMPLOYMENT 130 CONCLUSION 179 APPENDIX: WEIGHTS AND MEASURES 183 BIBLIOGRAPHY 184 iii LIST OF FIGURES FIGURE 2.1 Advertisement for a list of businesses certified by AISA 59 3.1 A set of scales with coins used as weights 117 4.1 The ambar charkha in three-part form 146 4.2 Illustration from a KVIC album showing Mother India cradling the ambar 150 charkha 4.3 Illustration from a KVIC album showing giant hand cradling the ambar charkha 151 4.4 Illustration from a KVIC album showing the ambar charkha on a pedestal with 152 a modified version of the motto of the Indian republic on the front 4.5 Illustration from a KVIC album tracing the charkha to Mohenjo Daro 158 4.6 Illustration from a KVIC album tracing -
Põdrala Valla Üldplaneering
PÕDRALA VALLA ÜLDPLANEERING Töö nr. 07ÜP01 Planeeringu konsultant: Henri Paves Kontakt: [email protected] Põdrala 2007 Sisukord SISSEJUHATUS .........................................................................................................................................................4 1. KÕRGEMAD ARENGUDOKUMENDID JA PLANEERINGUD............................................................... 5 1.1. ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2010 ...................................................................................................... 5 1.2. MAA -ARHITEKTUURI JA -MAASTIKE UURIMIST JA HOIDMIST KOORDINEERIV ARENGUKAVA AASTATEKS 2007-2010 ................................................................................................................................................................5 1.3. VALGA MAAKONNAPLANEERING ................................................................................................................5 1.4. VALGA MAAKONNA TEEMAPLANEERING "A SUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED " ........................................................................................................................................5 1.5. VALGAMAA ARENGUSTRATEEGIA VALGAMAA 2010+................................................................................6 1.6. LÕUNA -EESTI TURISMI ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2010 ......................................................................6 1.7. VIA HANSEATICA ARENGUSTRATEEGIA ..................................................................................................... -
Kas Eestis Osteti Päriseks Oma Esivanemate Talud? Taluperemeeste Vahetumisest 1840–1889
KÄSITLUSED Kas Eestis osteti päriseks oma esivanemate talud? Taluperemeeste vahetumisest 1840–1889 Kersti Lust aluvalduse püsivus on keskseid küsi- eesti talurahva ajaloo uurija tähelepanu. Otsa Tmusi Balti kubermangude talupoegade tegi lahti Juhan Vasar läinud sajandi kolmanda maakasutuse, kandevõime, toimetuleku ning kümnendi keskel. Tema väitel oli taluvaldus laiemalt majandusliku olukorra ja kogu- „ühtlaselt väga ebastabiilne nii pärisorjuse, konnasiseste suhete hindamisel. Alljärgne- kaitseseaduse kui ka vabalepingute ajal“.3 vas uuritaksegi taluperemeeste vahetumise Pärisorjuse kaotamisele järgnenud kümnen- määra.1 Agraarreformide elluviimist Eesti-, ditel vahetanud talud üsna sageli peremeest,4 Liivi- ja Kuramaal eristab sarnastest protses- kuid pankrottide arv olnud mõisati väga eri- sidest Venemaal, Poolas ja mitmel pool Saksa nev.5 Liivimaa vabastamisseadust üksikasja- aladel, kus pärisorjusest vabastatud pereme- likult käsitlenud August Traat on kirjutanud, hest sai kas väljaostumaksude, äralõigete vm. et vahetult selle ellurakendamisele järgnenud moel kohe ka oma maa omanik,2 asjaolu, et aastatel „peremehed laostusid järjest hul- siin jäi vabastamise ja maa ostu vahele pikk galisemalt“.6 Sellisele järeldusele jõudis ta ja katsumusterohke ajavahemik. Et järgnev arvukate oksjoniaktide põhjal, mis fikseeri- artikkel eritleb arenguid nimetatud ajavahe- vad „kehvemate peremeeste massilise laos- mikul, siis otsesest sarnasusest eelmainitud tumise“ mõisa-, magasi- ja riigimaksude võl- aladega rääkida ei saa. gade koorma all.7 Taluperemeeste ebakindlat Küsimus talude püsivusest perede käes on olukorda 19. sajandi teisel veerandil käsitles aegade jooksul köitnud mitme prominentse oma töödes korduvalt ka Juhan Kahk.8 Oksjo- 1 Juba J. Vasar pakkus toimetuleku mõõdikuna välja talude ühe perekonna valduses püsimise koefitsiendi, kuid seni pole seda kasutatud: J. Vasar. Teoorjuse-aja põhiprobleemidest. – Ajalooline Ajakiri 1935, nr. 3, lk. 124. 2 P. -
530 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
530 buss sõiduplaan & liini kaart 530 Rõngu Vaata Veebilehe Režiimis 530 buss liinil (Rõngu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rõngu: 6:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 530 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 530 buss saabub. Suund: Rõngu 530 buss sõiduplaan 53 peatust Rõngu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 teisipäev 6:15 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 6:15 Pauluse neljapäev 6:15 24a Riia Tänav, Tartu reede 6:15 Kaare laupäev Ei sõida 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev Ei sõida Ravila 31 Viljandi Maantee, Tartu Eerika 21 Lepiku Tee, Estonia 530 buss info Suund: Rõngu Märja Peatust: 53 Viljandi mnt, Estonia Reisi kestus: 120 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Ranna Ravila, Eerika, Märja, Ranna, Haage, Pihva, Peedimäe, Asusilla, Rõhu, Pakla, Väike-Ulila, Haage Ridaküla, Ilvese, Ulila, Karjääri, Rämsi, Kaimi, Mõisanurme, Puhja, Ristimäe, Järvaküla, Kobilu, Pihva Lembevere, Erumäe, Annikoru, Soova, Saksjaagu, Majala, Arbimäe, Elva, Nooruse, Turuplatsi, Lille, Peedimäe Enno, Uderna Tee, Tammiste, Puiestee, Kirepi, Teedla, Vilsi, Lobjaku, Valguta Asula, Valguta, Lapetukme, Asusilla Paaslangi, Koruste, Kingu, Rõngu Kalmistu, Rõngu Kool, Rõngu Rõhu 2 Kesk-Rõhu Tee, Estonia Pakla Väike-Ulila Ridaküla Ilvese Ulila 22111, Estonia Karjääri Rämsi 6 Rämsi Tee, Estonia Kaimi Mõisanurme Puhja 1a Reku Tee, Puhja Ristimäe 16a Nooruse Tänav, Puhja Järvaküla Kobilu Lembevere Erumäe Annikoru Soova Saksjaagu Majala Arbimäe Tartu mnt, Elva Elva 2 Pargi Tänav, Elva Nooruse 14 Jaani Tänav, Elva Turuplatsi 3 Turuplatsi Tänav, Elva Lille 17d Valga Maantee, Elva Enno Uderna Tee Tammiste Puiestee Kirepi Teedla 2 Uus Tänav, Estonia Vilsi Lobjaku Valguta Asula Valguta 13 Valguta Tee, Estonia Lapetukme Paaslangi Koruste Kingu Rõngu Kalmistu Rõngu Kool Rõngu 2a Tartu Maantee, Estonia 530 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. -
The Pueblos of Morelos in Post- Revolutionary Mexico, 1920-1940
The Dissertation Committee for Salvador Salinas III certifies that this is the approved version of the following dissertation: The Zapatistas and Their World: The Pueblos of Morelos in Post- revolutionary Mexico, 1920-1940 Committee: ________________________________ Matthew Butler, Supervisor ________________________________ Jonathan Brown ________________________________ Seth Garfield ________________________________ Virginia Garrard-Burnett _________________________________ Samuel Brunk The Zapatistas and Their World: The Pueblos of Morelos in Post- revolutionary Mexico, 1920-1940 by Salvador Salinas III, B.A., M.A. Dissertation Presented to the Faculty of the Graduate School of the University of Texas at Austin In Partial Fulfillment of the Requirements for the Degree of Doctor of Philosophy The University of Texas at Austin December 2014 To my parents The haciendas lie abandoned; semi-tropical growth burst from a thousand crannies, wreathing these monuments of a dead past in a wilderness of flowers. Green lizards dart through the deserted chapels. The bells which summoned to toil and to worship are silent. The peons are free. But they are not contented. -Ernest Gruening on Morelos, Mexico and its Heritage, New York: Appleton Century Croft, 1928, 162. Acknowledgments First I would like to thank my parents, Linda and Salvador Salinas, for their unwavering support during my graduate studies; to them I dedicate this dissertation. At the University of Texas at Austin, I am greatly indebted to my academic advisor, Dr. Matthew Butler, who for the past six years has provided insightful and constructive feedback on all of my academic work and written many letters of support on my behalf. I am also grateful for my dissertation committee members, Professor Jonathan Brown, Professor Seth Garfield, Professor Virginia Garrard-Burnett, and Professor Samuel Brunk, who all read and provided insightful feedback on this dissertation. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Põdrala Valla Arengukava Muutmine
Väljaandja: Põdrala Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 16, 257 Põdrala valla arengukava muutmine Vastu võetud 28.12.2007 nr 27 Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lg 1 punkti 7 ja § 37 alusel. § 1.Muuta Põdrala Vallavolikogu 27. jaanuari 2006 .a määrusega nr 1 vastu võetud «Põdrala valla arengukava 2006 – 2010» ning võtta see vastu uues redaktsioonis vastavalt määruse lisale. § 2.Avalikustada käesolev määrus koos lisaga Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, Põdrala valla kodulehel www.podrala.ee ning esitada Valga maavanemale ja Siseministeeriumile. § 3.Määruse jõustub 01.jaanuar 2008. Volikogu esimees Sulev SILDNA Põdrala Vallavolikogu määrus lisa 12915330 Põdrala valla arengukava 2006-2012 Lisa PƵdralaVallavolikogu 28.12.2007. a määrusele nr 27 PÕDRALA VALLA ARENGUKAVA 2006-2012 PÕDRALA 2006 EESSÕNA Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määratleb kohaliku omavalitsuse arengukava mõiste. Valla või linna arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suunad ja eelistused. Põdrala valla arengukava muutmine Leht 1 / 21 Arengukava on strateegiline dokument, mis aitab luua tervikpildi omavalitsusest ning selle koostamise protsess haarab võimalikult laia huvigruppide ning osalejate ringi. See on kohaliku omavalitsuse juhtimise abivahendiks, mis aitab kaasa sihipärasele tegevusele ning vähendab riske ja ebakindlust. Seadusjärgselt -
Uurimistöö Teemad KUNST EHITISED
Uurimistöö teemad NB! Koostöös juhendaja ning Muinsuskaitseametiga on võimalik väljapakutud teemade kitsendamine või täpsustamine seminari-, bakalaureuse-, magistri või doktoritöö nõuetele vastavaks KUNST Põlvamaa Tilsi mõisa peahoone baroksed sisedetailid ja hilisemad kihistused Mardikakahjustusega vallasesemed. Mardikatõrje- ja restaureerimisvõimalused 19–20. sajandi I poole tööstuslik tarbekunst. Eri töökodade (eriti just metallist tooted) toodang. Töökodade loomine, tooted, kataloogid, toodete levik jne. Laiemalt on seni uuritud väärismetallist toodete ala, ka suuremaid mööblitööstuseid Metallvalgustid (mitte hõbe) Eestimaa luterlikes kirikutes ja ühiskondlikes hoonetes 19. saj ja 20. saj esimesel veerandil. Milliseid valgusteid kasutati (materjal, tehnoloogia), kes need valmistas ning kus seda tehti Metallist sakraalesemed (mitte hõbe) Eestimaa luterlikes kirikutes ja ühiskondlikes hoonetes 19. saj ja 20. saj esimesel veerandil. Milliseid sakraalesemeid kasutati (materjal, tehnoloogia), kes neid valmistas ja kus seda tehti Metallist ja ka hõbedast valgustid ja sakraalesemed apostlik-õigeusukirikutes Eestimaal 18.–19. saj. Milliseid valgusteid ja sakraalesemeid kasutati (materjal, tehnoloogia), kus neid valmistati ja kes seda tegi Hauatähiste restaureerimine Värviuuringute tegemise ajalugu ja hetkeolukord. Kõige tulemuslikuma/ efektiivsema metoodika väljatöötamine Mõisate ajaloolised interjöörid värviuuringute aruannete põhjal EHITISED Kirikute biokahjustused Maakondade kaupa kindla hoone liigi inventeerimine, s.h ajaloo -
Aprill 2019.Pdf
Koolipere Jätkusuutlik Näitering Lk 4 suur mure Lk 8-9 külaliikumine Lk13 50 TÕRVA VALLA VAPP APRILL TÕRVA TEATAJA 2019 Väljaandjad: Tõrva vallavalitsus Kujundus: loovbüroo Kuldne Lammas Trükk: AS Kroonpress Otsepost: OÜ Joon Tiraaž: 3000 Toimetus: Egon Ilisson, [email protected], 53 736 992 MÄLUMÄNGUSERIAAL TÕI KOHALE TOHUTUL HULGAL HUVILISI Egon Ilisson Juba 14. korda toimunud said 59 punktiga etapivõidu. Neile Tõrva mälumänguturniir järgnesid Faux-pas ja Poolmuidu, meelitas tänavu vastavalt 53 ja 52 punktiga. Järgne- gümnaasiumi saali rohkelt vatel etappidel pani aga oma võimu huvilisi, kes said oma maksma Valga TBMM ning võitis teadmiseid proovile panna kolm viimast etappi. Kusjuures tei- neljal osavõistlusel. sel etapil saadi 67 punkti, edestades lähimaid konkurente 13 punktiga. Peakorraldaja Laine Tangsoo, kes Kuna neljast etapist läks arvesse turniiri vedanud algusaegadest ala- kolm parimat, siis sai Valga järje- tes ning kelle kavalaid küsimusi on kordse Tõrva mälumänguturniiri pidanud saal vastama juba kaugelt võidu. Kokku teenis Valga rohkete üle tuhande, on ikka ja jälle positiiv- õigete vastuste eest 185 punkti. selt üllatunud, et mälumänguhuvilisi Ometi jagus medaliheitluses nii palju kohale tuleb. „Registreeritud pinget lõpuni, sest viimasele eta- võistkondi oli 25, kellest 24 käisid ka pile vastu minnes olid Valga järel kohal vähemalt kolmel etapil. Vaid Tõrva Gümnaasiumi saal oli mälumänguhuvilistest tulvil. Foto: Margo Metsoja viis võistkonda väga tihedalt koos. üheliikmeline võistkond Nobe Tigu Lõpuks väljusid sellest heitlusest osutus siiski mitte piisavalt nobedaks küsimuste ampluaa ja teemad on taha palju muudki, mida tulevastes raskusaste väga erinev ning lisaks hõbemedalitega kõige kogenumad ja osales ainult esimeses voorus,” on väga varieeruvad. Seega on ena- mälumängudes või elus vaja võib tugevale peamurdmisele ja valedele ehk Palupera võistkond, kes sai 157 Tangsoo endale omase huumoriga masti neljaliikmelistes võistkon- minna. -
Michael H. Clemmesen Version 6.10.2013
Michael H. Clemmesen Version 6.10.2013 1 Prologue: The British 1918 path towards some help to Balts. Initial remarks to the intervention and its hesitant and half-hearted character. It mirrored the situation of governments involved in the limited interventions during the last In the conference paper “The 1918-20 International Intervention in the Baltic twenty years. Region. Revisited through the Prism of Recent Experience” published in Baltic Security and Defence Review 2:2011, I outlined a research and book project. The This intervention against Bolshevik Russia and German ambitions would never Entente intervention in the Baltic Provinces and Lithuania from late 1918 to early have been reality without the British decision to send the navy to the Baltic 1920 would be seen through the prism of the Post-Cold War Western experience Provinces. The U.S. would later play its strangely partly independent role, and the with limited interventions, from Croatia and Bosnia to Libya, motivated by the operation would not have ended as it did without a clear a convincing French wish to build peace, reduce suffering and promote just and effective effort. However, the hesitant first step originated in London. government. This first part about the background, discourse and experience of the first four months of Britain’s effort has been prepared to be read as an independent contribution. However, it is also an early version of the first chapters of the book.1 It is important to note – especially for Baltic readers – that the book is not meant to give a balanced description of what we now know happened.