Põdrala Valla Arengukava Muutmine

Väljaandja: Põdrala Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 16, 257

Põdrala valla arengukava muutmine

Vastu võetud 28.12.2007 nr 27

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lg 1 punkti 7 ja § 37 alusel. § 1.Muuta Põdrala Vallavolikogu 27. jaanuari 2006 .a määrusega nr 1 vastu võetud «Põdrala valla arengukava 2006 – 2010» ning võtta see vastu uues redaktsioonis vastavalt määruse lisale. § 2.Avalikustada käesolev määrus koos lisaga Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, Põdrala valla kodulehel www.podrala.ee ning esitada Valga maavanemale ja Siseministeeriumile. § 3.Määruse jõustub 01.jaanuar 2008.

Volikogu esimees Sulev SILDNA

Põdrala Vallavolikogu määrus lisa 12915330 Põdrala valla arengukava 2006-2012

Lisa PĆµdralaVallavolikogu 28.12.2007. a määrusele nr 27

PÕDRALA VALLA ARENGUKAVA 2006-2012

PÕDRALA 2006

EESSÕNA Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määratleb kohaliku omavalitsuse arengukava mõiste. Valla või linna arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suunad ja eelistused.

Põdrala valla arengukava muutmine Leht 1 / 21 Arengukava on strateegiline dokument, mis aitab luua tervikpildi omavalitsusest ning selle koostamise protsess haarab võimalikult laia huvigruppide ning osalejate ringi. See on kohaliku omavalitsuse juhtimise abivahendiks, mis aitab kaasa sihipärasele tegevusele ning vähendab riske ja ebakindlust. Seadusjärgselt peab omavalitsus tagama oma territooriumil erinevate eluvaldkondade toimimise, samas ka piirkonna stabiilse arengu. Arengukava eesmärk on formuleerida tulevikku suunatud tegevused, nendega kaasnevad projektid, mis arvestaksid valla arengueeldustega ning kõigi huvigruppide vajadustega. Arengukava koostamise käigus moodustati erinevad teemagrupid (sotsiaalsfäär, haridus-kultuur-sport- noorsootöö, ettevõtlus - infrastruktuur, põllumajandus, maakorraldus-keskkond), mille käigus arutati vastava valdkonna hetkeolukorda, peamisi probleeme ja arenguvõimalusi. Järeldused, milleni jõuti koosolekute käigus, on formuleeritud käesolevas töös arengueeldustena.

Käesoleva arengukava koostamisel on võetud aluseks 2002. aastal valminud “Põdrala valla arengukava 2002-2005”, arvestatud on ka üldiste arengusuundadega dokumentidest “Valgamaa arengustrateegia 2010+” ja “Võrtsjärve piirkonna arengukava 2006-2010” Sisuliselt koosneb käesolev dokument kahest osast. Esimene osa annab ülevaate Põdrala valla sotsiaal- majanduslikust olukorrast ning toob välja valla arengueeldused. Teises osas on ära toodud strateegilise planeerimisprotsessi lõpptulemus strateegiliste eesmärkide, prioriteetsete tegevuste ja investeerimiskava näol. VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUEELDUSED 1. Asend ja halduspiirid

1.1. Paiknemine Põdrala vald paikneb Valga maakonna loodeosas Tõrva linna mõjupiirkonnas. Põhjas piirneb Põdrala vald Viljandi maakonnas asuva Tarvastu vallaga, lääne - ja lõunaosas Valga maakonna Helme ning Puka vallaga. Põdrala valla asukohta iseloomustab kaart (Lisa 1).

Vallapiir on suures osas kujunenud looduslikult. Idas määratleb piiri Väike - Emajõgi, põhjas hõreda asustusega metsavöönd, läänes Veisjärve madalik. 1.2. Ajalooline kujunemine Põdrala vald asub kaasajal Valgamaal, ajalooliselt on asunud Viljandimaal ning hõlmab peamiselt Riidaja, Leebiku, Vanamõisa ja Lõve mõisate alasid. Valla kirdeosa haarab väikest siilu vanast Tarvastu vallast ning Pikasilla ümbrus oli Tarvastu kihelkonnas, ent ajaloolisi kihelkonnapiire ei ole palju eiratud. Laias laastus on ajaloolisest Helme kihelkonnast tekitatud 3 valda - Põdrala, Helme ja Hummuli ning Tõrva linn. Et vald asetseb endistel mõisamaadel, siis pole võimalik valla ajalugu käsitleda ilma mõisate ajalugu puudutamata. Riidajaon vana asula, mida esmakordselt mainitakse Läti Henriku kroonikas, seoses paavsti legaadi Modena Wilhelmi käiguga Sakalasse 1226.a. Kroonikas on seda mainitud Poderiale nime all. Sama nime all esineb Riidaja küla ka Mellini kaardil. Teise Põdrala valla suurema küla Pikasillaesmamainimiseks kirjasõnas on loetud 15. juulit 1398. a. Kirjanduse andmeil hävitasid 1501. aastal venelased laastamisretkel taganedes Pikasillal parv-silla, millest nähtub, et Pikasillal oli juba XV sajandi lõpul sild, siit ka nimi Langebrücke (eesti keeles Pikasilla). Riidaja mõiskannab vanades ajalooürikutes saksapärast Morsel Podrigeli nime, praeguse nime sai mõis sel ajal, kui ta kuulus Freytag von Loringhovenite valdusse. Siiani säilinud mõisahoone on ehitatud 1762.a. ja on üks väheseid puidust barokkstiilis mõisahooneid ümbruskonnas. 1923.a. avati Riidaja mõisahoones kool, mis 1967.a. kolis uude majja. Riidaja ümbruses tegutses omal ajal J.Ljahhovi nimeline kolhoos, kes on Riidaja mõisahoonet korduvalt rekonstrueerinud. Praegu tegutsevad hoone ühes tiivas Riidaja raamatukogu ja Riidaja Naisseltsing. Mõis on võetud arvele vabariikliku tähtsusega ehitismälestisena. Leebiku mõiskuulus keskajal vähemalt osaliselt kui mitte täielikult Tarvastu kihelkonda. Mõisat on alates 1531. aastast korduvalt müüdud, kuni 19.sajandi lõpul ostis Leebiku mõisa eestlane J. Hendrikson, kelle omanduseks jäi mõis Eesti maaseaduseni. Leebiku mõisa äärealad planeeriti ja asundati 1924.a. Mõisasüda ühes veskiga jäi endisele omanikule ja tema poegadele. Lõve mõis. Lõvel asus Viljandimaa ja kogu Lõuna-Eesti üks suursugusemaid varaklassitsistlike sugemetega peahooneid, ehitatud arvatavasti 1770-80 ndatel aastatel. Hoone suursugusust ja kõrgust rõhutas paiknemine kõrge künka otsas, mis avas kauneid vaateid. Peahoonele lisandus hulk kõrvalhooneid selle ümbruses ning võimas park. Peahoone on hävinud, sellest on säilinud üksnes madalaid varemeid. Mitmed kõrvalhooned on säilinud, sh. valitsejamaja ja omapärase arhitektuuriga sepikoda tiigi teisel kaldal. Hoone kaunistuselementide sarnasus naabruses asuva Helme mõisaga (tänini säilinud) ja nende mõisate üheealisus lubab oletada sama ehitusmeistri tööd. Vanamõisaoli Leebiku kõrvalmõis - Abenkat mit Althof. Vanamõisas oli arvatavalt 19. saj. kivihoonestus - praeguseks alles vähesed varemed. Ühekordne kivihoone oli peahoone, mille kohta on vähe andmeid.

Leht 2 / 21 Põdrala valla arengukava muutmine Valga maakonna moodustamisel 1920 jäi tollane Riidaja vald Viljandi maakonda. Valga maakonna koosseisu toodi ta alles 1.aprillil 1939.a., mil Riidaja, Leebiku, Lõve ja osaliselt Helme, Patküla ja Jõgeveste valdade liitmise tagajärjel moodustati uus haldusüksus - Põdrala vald. Vallakeskuseks jäi Riidaja vallamaja Riidaja mõisas. Vallas olid olemas kõik tolleaegsele vallale iseloomulikud asutused: kool, ühispank, mitmesugused seltsid (suurim neist Muusikaselts Vambola) ja ühingud. Põdrala vald eksisteeris kuni valdade likvideerimiseni 1950.a. Seejärel moodustati Riidaja külanõukogu. Endisaegset nime - Põdrala - hakati uuesti kasutama 14.02.1991, kohalik omavalitsus taastati 11.07.1991.a. Kokkuvõte ja arengueeldused Põdrala vald jääb eemale suurtest maanteedest, kuid tal on soodne asend Võrtsjärve lõunatipus ning ta jäädes ajaloolise Mulgimaa aladele, kuulub ta ajalooliselt väljakujunenud kompaktsesse Tõrva-Helme piirkonda. Nii võib Põdrala valla asukohta strateegilises mõttes pidada soodsaks. See, mis varasematel aastatel oli puuduseks, näib kaasaegsete arengutendentside valguses muutuvat eeliseks. Põdrala vald on kaasatud nii Valgamaa, Mulgimaa kui ka Võrtsjärve piirkonna arendustegevusse. 2. Territooriumi üldiseloomustus Põdrala valla pindala - 127,22 km² - moodustab 6,3% Valga maakonna pindalast ning on suuruselt üks väiksemaid Valgamaal. Põdrala vallast on väiksemad vaid Palupera ja Õru vald. Kujult on Põdrala vald suhteliselt kompaktne, valla ulatus põhjast lõunasse 12 km ja idast läände 16 km. Põdrala vallas on 14 küla. Neist suurim on Riidaja küla ja väikseim Karu küla. Lähim tõmbekeskus on Tõrva linn, mis asub 14 km kaugusel. Suuremate keskuste kaugused vallast on: Valga 45 km, Viljandi 42 km, Tartu 70 km.

Valla administratiivkeskus asub Riidaja külas. Mitteametlikult on vallas kaheks suuremaks keskuseks kujunenud Riidaja ja Pikasilla, mille üheks olulisemaks põhjuseks on kahtlemata koolide olemasolu neis külades. Pikasilla küla tagamaaks on Leebiku, Karu, Kaubi, Liva, Uralaane ja Rulli küla, Riidaja on omakorda tõmbekeskuseks Reti, Pori, Lõve, Vanamõisa, Kungi ja Voorbahi külale. Oluline tegur nende nn. keskuste kujunemisele on ühistranspordi ühendus. 2.1 Maafond Põdrala vallas on kokku 12722,3 hektarit maad, millest suur osa, 5887,8 hektarit, s.o. 46% on kaetud metsaga. Haritav maa 4134,0 ha moodustab 32% kogu valla maast ning looduslikku rohumaad 1018,5 ha on 1002,7 hektaril, s.o. ligi 8% kogu valla maast. Ligikaudu 14 % maast on muu maakasutusega (tabel 1). Tabel 1. Põdrala valla maakasutus seisuga 01.oktoober 2005 Maakasutus Pind hektarites Haritav maa 3752,03 Looduslik rohumaa 957,07 Mets 5642,82 Muu maa 1114,98 KOKKU 11466,9 689 maakasutaja käsutuses on 11466,9 hektarit maad, s.o 90,1% Põdrala valla pindalast. Sellest 49 % on kaetud metsaga, haritava maa osatähtsus on 33 %. Ülejäänud maa jaguneb loodusliku rohumaa ja muu maakasutuse vahel (tabel 1). Ülejäänud maa – 9,9% - kuulub riigile Põdrala valla maadest on erastamata maid 1255,4 hektarit, mis moodustab 9,8 % kogu valla territooriumist. Sellest enamus kuulub loodusliku rohumaa ja muu sihtotstarbeta maa alla (näit. Õhne ja Väike-Emajõe äärsed alad). Elamumaad kasutab 78 maakasutajat (11 %). Ülejäänud kasutusse antud maa on enamikus maatulundusmaa. Suhteliselt väheses kasutuses on maa kas ärimaana või põllumajandusliku tootmishoonete maana - 5%. 2.2. Maastik Looduslikult asub Põdrala vald üleminekualal; valdav osa valla territooriumist asub Sakala kõrgustiku idanõlval. Valla idaosa ulatub Väike-Emajõe orundisse, mis moodustab ligi 10 km ulatuses ka valla administratiivpiiri. Põdrala valla põhjaosa kujutab endast lainjat tasandikku, mida liigendavad üksikud põhja-lõunasuunalised suurvoored ja mõningate väiksemate jõgede ja ojade orud. Selles piirkonnas on valdavalt põllumaad, ulatuslikke

Põdrala valla arengukava muutmine Leht 3 / 21 metsamassiive ei ole, esineb mõnekümnehektarilisi segametsalappe. Looduslikest oludest tingitult on tegu peamiselt hajaasustusega. Valla idaosa (umbes kolmandik valla territooriumist), mis asub Õhne ja Väike - Emajõe orgude vahel, on looduslikult tunduvalt erinev. Suured alad on kaetud okasmetsaga, esineb väiksemaid soostunud alasid. Asustus on koondunud mõnesse suuremasse külasse. Põdrala valda kuulub Võrtsjärve lõunaosa koos Pähksaarega. 2.3. Mullastik Paremad põllumajandusmaad asuvad Reti, Riidaja, Vanamõisa ja Leebiku külades. Mullastik nendes piirkondades on keskmise viljakusega ja sobib enamuses teravilja kasvatamiseks. Vähemviljakad ja liigniiskuse all kannatavad põllumajandusmaad asuvad Pori, Lõve, Liva, Uralaane, Kaubi ja Karu külades.

2.4. Hüdrograafia Põdrala vald asub Võrtsjärve valgalas, kuhu koguvad vett Väike-Emajõgi ja Õhne jõgi. Põdrala valla territooriumil asub kokku neli järve. Riidajast 6 km lõunaedela poole jääb 0,5 ha suurune väljavooluga Mustjärv, 4,0 ha suurune väljavooluga Kurvitse järv asub Riidajast samas suunas 5,5 km kaugusel. Tanijärv on Riidajast 5 km edela pool asuv 1,2 ha suurune umbjärv, neljas järv on Lõve paisjärv., mida rahvasuus kutsutakse Lõve tiigiks. Jõgesid on Põdrala vallas viis: Väike-Emajõgi; Õhne jõgi saab alguse Veisjärvest ja suubub Võrtsjärve; Helme jõgi jääb Riidaja külast 5 km loode poole; Kangru peakraav paikneb Riidaja külast 7 km loode pool ja Jõku jõgi, mis läbib Rulli küla ja suubub Õhne jõkke. Lisaks neile jäävad valla territooriumile ka järgnevad ojad: Koriste, Pikasilla , Ennuse ja Vooru oja.

Kokkuvõte ja arengueeldused Põdrala vald on suuruselt üks väiksemaid Valgamaal. Võrtsjärve lõunatipus asuv ja praktiliselt pindalaliselt ligi pooles osas metsaga kaetud, oleks Põdrala vald suurepärane puhkepaik loodust ja vaikust armastavatele inimestele. Eemal linnakärast, pakkudes kaunist looduskeskkonda, on see piirkond potentsiaalne puhkeala. Põdrala vald on looduslikult üsna mitmekesine. Puuduseks on veekogude vähesus ning jõgede seni vähene rakendamine. Tulevikus omavad eelkõige rekreatiivset ja majanduslikku tähtsust Võrtsjärv , Õhne ja Väike- Emajõgi. Maakasutuses domineerivad metsa- ja põllumajandusmaad. Maade viljakus on heaks eelduseks põllumajandustegevuse arengule. Seda näitab ka asjaolu, et viimastel aastatel on üha enam maid võetud põllumajanduslikku kasutusse. Põdrala valla maadest on kasutamata alla 20% kogu valla territooriumist, millest umbes poole moodustab tegelikult väheväärtuslik maa (võsastunud põllumaad, jõeäärsed soised alad). 3. Loodusvarad 3.1. Maapõue loodusvarad Maavaradest leidub vallas liiva, kruusliiva ja põhjavett. Olemasolevad kruusakarjäärid asuvad eramaadel. Põhjaveega varustatus Põdrala vallas on suhteliselt hea. Suvisel ajal on probleeme Pori ja Rulli külas. Vee kvaliteet vajab parandamist, tegemist on kõrge rauasisaldusega vees. Valla territooriumil on kasutusel 8 puurkaevu, neist 3 on valla kasutuses: Riidaja keskasula, Riidaja Põhikooli ja Pikasilla Algkooli puurkaev. Vajadus puurkaevu järele on Pikasilla puhkealal. Koostamisel on veemajandamiskava, mis annab täpsemaid suuniseid edaspidiseks tegutsemiseks. 3.2. Mets Põdrala valla üldpinnast on üle 46% metsaga kaetud, metsa on 5887,8 hektaril. Metsa kasutajad on Aakre Metskond 865,1 hektaril ja Paanikse Metskond 1748,1 hektaril, riigi maareservi on arvatud 216,7 ha ja erametsa on 3057,9 hektari ulatuses. Valla territooriumil tegutseb praegusel hetkel 1 metsatöötlemisettevõte. Kokkuvõte ja arengueeldused Loodusvarade säästlik ja läbimõeldud kasutamine säilitab neid ka tulevastele põlvkondadele. Veemajandamiskava loob selleks head eeldused. Puhas looduskeskkond ja metsamaa suur osakaal annavad Põdrala vallale hea puhkemajandusliku stardipositsiooni. Edaspidi tuleb tihedamat koostööd arendada Riigimetsa Majandamise Keskuse ja teiste asjast huvitatud organisatsioonide (MTÜ-d, keskkonnateenistus, jahindus- ja kalandusorganisatsioonidega) ning erametsaomanikega puhkekohtade ja loodusradade väljaehitamiseks. 4. Keskkond Ajavahemikus 2006-2012 pööratakse suuremat tähelepanu loodus- ning keskkonnakaitsele. Eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, arvestades ning säilitades maastike ja elustike mitmekesisust ning majanduse arengutaset.

Leht 4 / 21 Põdrala valla arengukava muutmine 4.1. Heitvete puhastamine Riidaja ühiskanalisatsioon on rajatud 1978.a. ja osaliselt amortiseerunud. Leebiku ühiskanalisatsioon on rajatud 1973.a., kanalisatsiooni malmtrassid on vajunud ning osaliselt ei tööta. Riidaja küla veevarustus baseerub põhjaveel ning elanikkonna teenindamiseks on rajatud 1978.a. puurkaev. Tänaseks on puurkaev ning ühendustorustik amortiseerunud ning ei suuda elanikkonda häireteta veega varustada. Lähitulevikus (2006-2008) on plaanis uuringute tulemusena ehitada uus või rekonstrueerida Riidaja küla vana pumbajaam, paigaldada veepuhastusseadmed ja osaliselt rekonstrueerida trassid. Leebiku küla trasse ja pumbajaama haldab OÜ ATI. Pikasilla Algkooli pumbajaam ja veetrass on rajatud 1997.a. Samal aastal on rajatud ka Pikasilla kooli kanalisatsiooni välisvõrgud ja biopuhasti, sellest väljuv vesi suunatakse mööda torustikku Väike-Emajõkke suubuvasse kanalisse. Ajavahemikus (2008-2010) on vaja rajada Riidajasse reoveepuhastusseadmed. Leebiku biotiikide puhastamine on kavas 2008-2009 . Biotiikide eelmine puhastamine toimus 2004.a. Leebiku elanike seisukohalt on vajalik saada pumbajaam ja trassid valla omandisse. 4.2. Jäätmed Põdrala vald osaleb piirkondliku (Helme) jäätmekäitlusjaama rajamisel. Sinna on kavas paigaldada pakendijäätmete, elektri- ja elektroonikaseadmete konteinerid, samuti rajatakse sinna ka kompostimisväljak aia-ja pargijäätmetele koos suuremõõtmeliste jäätmete vastuvõtuga. Organiseeritud olmejäätmete kogumise ja transpordiga tegelevad vallas erinevad firmad (näit. Ragn-Sells AS, Cleanaway AS). Jäätmeveofirma leidmiseks korraldatakse läbi Valgamaa keskkonnakeskuse avalik konkurss. Selle teenuse tellimine on kättesaadav kõigile vallaelanikele üldistel alustel. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtt toimub Tõrva linnas ning on ühine kogu regioonile. Vajadusel korraldab Põdrala Vallavalitsus koostöös ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevate ettevõtetega kogumisringe ohtlike jäätmete organiseeritud äraveoks. 4.3. Õhusaaste Otsesed õhusaasteallikad vallas puuduvad. Vallas on kasutusel üks tsentraalkatlamaja, mis kuulub OÜ Ati-le. Mõningast reostust, eelkõige lendleva saepuru näol, tekitavad metsatöötlemisettevõtted. Katlamajad, mille koguvõimsus ületab 0,3 mwt/h peavad võtma saasteloa. Läbisõitev transport tekitab probleeme eelkõige Pikasilla, Leebiku, Rulli ja Pori küla elanikele. Loomakasvatusettevõtted on kohustatud täitma kehtivaid normatiive. 4.4. Kaitstavad loodusobjektid Käesoleval ajal on Põdrala vallas 9 kaitstavat loodusobjekti ja –ala: Kaitstavad loodusobjektid Põdrala vallas on Väike-Emajõgi, mis on Valga maakonna tähtsaim siseveekogu. Selles leidub haugi, latikat, angerjat, kaitsealust tõugjat ning teisi kalaliike. Siin on tähtsad väärtusliku kalaliigi, koha koelmud. Palakmäeajutine kaitseala (NATURA 2000 raames) – Õhne jõe piirkond Leebiku sillast kuni Valga-Viljandi maakonna piirini. Pikasilla palu - Omab väärtust maastiku ilmestamisel ja kohaliku puhkealana. Kaitseala pindala on 26 ha. Riidaja männikud - ~125 a vanused männid. Puistutel maastikuline ja genofondi kaitseline eesmärk. Ala pindala on 25 ha. / Teha ettepanek muuta nimetus./ Riidaja park- 11,4 ha üldjoontes vabakujuline liigirohke park, mis ilmestab Riidaja mõisakompleksi Lõve park - 5,6 ha suurune mõisapark, millest on säilinud üksikud regulaarsete alleede fragmendid baroksest kujundusest koos fragmendiga umbes 200-aastasest pärnaalleest. Eraldi objektidena on kaitse all Riidaja tamm ja Kaubi kaasik. Rubina looduskaitseala - 1923 ha Rubina looduskaitseala loodi 2005.a Valgamaa Põdrala ja Helme valla ning Viljandimaa Karksi ja Tarvastu valla piiresse eesmärgiga kaitsta Natura 2000 mõistes olulisi taime- ja loomaliike, Rubina sood ja Veisjärve 4.5. Haljastus ja heakord Põdrala valla territooriumil asuvates Riidaja, Leebiku ja Lõve mõisaparkides korraldab hooajalisi hooldustöid Põdrala Vallavalitsus. Hooldatavad haljasalad asuvad ka Pikasilla puhkealal ning erinevate mälestuskivide ümber. Riidaja parki, milles parematel aegadel esines üle 80 puuliigi ja mis oli pikka aega metsistunud, asuti

Põdrala valla arengukava muutmine Leht 5 / 21 pidevalt korrastama 1998.a ning hetkel on plaanis tellida projektlahendus ning alustada pargialal sihipärast arendustegevust, sealhulgas haljastuse rajamist. Pikasilla puhkeala detailplaneeringust tuleneva kujundus- ja haljastusprojektiga lahendatakse staadioni ja vabaõhulava haljastus. 1998.a korraldati esmakordselt konkurss "Kaunis Kodu", mille eesmärgiks oli ära märkida viimaste aastate jooksul tehtud heakorra ja haljastustööd kodudes. Valiti välja kauneimad kodud ja ühismajad. Kolme paremat kodu ja ühismaja premeeriti valla poolt. See konkurss on kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks ning kavas on seda jätkata. Omanikelt nõutakse lagunenud hoonete korrastamist ja likvideerimist. Aastaringset hooldust ning korrastamist vajavad valla teed.

Tuleb igati propageerida ja toetada jäätmete sorteerimist, seda nii paneelmajaelanike kui ka taludes elavate inimeste seas. Põdrala vald osaleb Helme kalmistu hooldustööde finantseerimises. Kokkuvõte ja arengueeldused Lähiaastate prioriteet on pöörata enam tähelepanu keskkonnakaitsele ja säästvale arengule, et säilitada puhas ja kaunis loodus- ning elukeskkond. Selleks tuleb võtta kasutusele abinõud keskkonnasaaste ellimineerimiseks ja korvamiseks. Riidaja ja Leebiku biotiigid puhastati 2004.a. Rekonstrueerimist vajavad vee- ja kanalisatsioonitrassid. Kuna vallas suuri tootmisettevõtteid ei ole ning tõenäoliselt ka lähitulevikus ei tule, siis suuremad saasteallikad Põdrala vallas puuduvad. Siiski nõutakse ka väikeettevõtetelt keskkonnasäästlikku tegutsemist, seda eelkõige võimaliku saaste vältimisel ja likvideerimisel. Tuleb jätkuvalt tellida tolmutõrjet külasid läbivatel teelõikudel.

Jäätmemajandus toimib Põdrala vallas rahuldavalt, organiseeritud olmejäätmete kogumise ja transpordiga tegelevad prügiveofirmad, mille teenuse kasutamine on kättesaadav kõigile vallaelanikele. Ohtlikke jäätmeid saab viia Tõrva linna kogumispunkti. Valda hakkab teenindama Helme jäätmekäitlusjaam, seeläbi väheneb veelgi reostuskoormus Põdrala valla territooriumil. Kaitstavatel objektidel ja aladel on oluline osa eelkõige turismis ja rekreatsioonis[1] ning nendega seotud tegevuste arendamisel. Seda silmas pidades on kaitsealuste objektide ja alade hoidmine ja säilitamine väga oluline. Tähtsamad objektid tuleks kindlasti tähistada ka viitadega, et huvilistel oleks neid hõlbus leida. Vastavalt kehtivale seadusandlusele tuleneb kaitstavatele objektidele ja aladele, sõltuvalt nende iseloomust, rida kitsendusi, mida tuleb nii maakasutusel kui ka planeeritava üldplaneeringu koostamisel kindlasti arvestada. 5. Sotsiaalsfäär 5.1 Elanikkond Elanike arvPõdrala vallas seisuga 01.01.2005 on 984. Elanike arvu muutusest Põdrala vallas aastatel 1995-2005 annab ülevaate alljärgnev tabel (lisa 2) Tabel 1 Valla elanike arvu dünaamika aastatel 1996-2005

Aasta Elanike arv Sünnid Surmad Saabunud Lahkunud 1996 1066 7 12 21 19 1997 1063 9 12 15 22 1998 1053 19 16 22 46 1999 1032 9 26 38 11 2000 1042 11 11 16 17 2001 1041 7 16 39 29 2002 1015 10 25 28 39 2003 1003 13 18 26 38 2004 984 8 17 35 45 2005 958 3 11 22 40

Tabelist selgub, et Põdrala valla elanike arv on viimase 10 aasta jooksul püsinud suhteliselt stabiilsena, kuigi rahvaarvu kogumuutuses võib täheldada üsna suuri kõikumisi. Valda iseloomustab rahvastiku vähenemine. Rahvaarvu langus on tingitud nii negatiivsest iibest kui ka rändesaldost. Kui ei toimu suuri sotsiaalmajanduslikke muudatusi, siis võib eelnevast järeldada, et elanike arvu vähenemine jätkub ka lähitulevikus. 5.2. Elanike sotsiaalne olukord

Leht 6 / 21 Põdrala valla arengukava muutmine Elukvaliteeti Põdrala vallas võib pidada Eesti keskmisest madalamaks. Peapõhjusteks on madal elatustase ning mitmed sotsiaalsed probleemid. Elanikkond vananeb pidevalt, seda nii madala sündivuse kui ka noorte siirdumise tõttu suurematesse keskustesse. Pensioniealine elanikkond moodustab Põdrala valla elanike üldarvust 24 % ning kasvab pidevalt. Paljude probleemide põhjuseks on minnalaskmismeeleolud ja oskamatus muutuvate oludega kohaneda. 5.3. Tööhõive Põdrala valla tööealiste üldarv on ca 371, neist ca 90% moodustavad palgatöölised. Ettevõtjaid on vallas vähe. Ligikaudu 50% valla elanikest käib tööl väljaspool Põdrala valda. Mittetöötavaid ja mitteõppivaid inimesi on valla andmetel 51. Puudega inimesi on 130, neist 39 inimesel on töövõimetuspension.

Samas on juba olemas teatav tööjõupuudus, seda eelkõige kaasaegse põllumajandusliku eriharidusega töötajate näol. 5.4. Sotsiaalhoolekanne Käesoleval ajal ei ole hooldekodu vanuritele ja erivajadustega inimestele . Vald ostab teenust erinevatelt hooldekodudelt ümbruskonnas. Vallal on olemas sotsiaalregister, mida täiendatakse pidevalt ja mille alusel toimub sotsiaalhoolekandealane töö. Vallale kuulub 3 sotsiaalkorterit, mis vajaksid lähiaastatel sisustamist. Lisaks toimetulekutoetusele makstakse kohaliku omavalitsuse eelarvest ühekordseid toetusi (sünnitoetus, I klassi minevatele lastele ranitsatoetus, matusetoetus, toetus küttepuude muretsemiseks üksielavatele väikese pensioniga vanuritele, ühekordne toetus inimestele, kes on sattunud mingil põhjusel raskesse olukorda, lastelaagrite soodustuusikud paljulapselistele peredele). Laste kaitseks tuleks arendada eestkoste ja kasuperede süsteemi. Kahes Põdrala valla territooriumil asuvas koolis saavad valla registrisse kantud lapsed tasuta toidu ja bussisõidu kooli. Eesmärk on säilitada kõikide eelpool mainitud toetuste maksmist valla poolt. 5.5. Tervishoid Alates 2002. aastast ühinesid omavahel Põdrala Tervisekeskus ja Tõrvas asuv OÜ Reolani. Põhjuseks oli mittepiisav patsientide nimistu. Perearsti vastuvõtt ja kiirabiteenus on Tõrva linnas. Kuna meditsiiniline abi peab olema kättesaadav kõigile elanikele, siis lähiaastate eesmärk on meditsiiniteenuse kättesaadavuse parandamine. 5.6. Turvalisus Vallaelanike turvalisuse tagamisel on kesksel kohal päästeteenistus ja politsei. Käesoleval ajal on mõlemad keskused Tõrvas, kus asuvad Tõrva konstaablijaoskond ja Valga Päästeteenistuse Tõrva tugikomando. Põdrala valla territooriumi teenindab Tõrva Politseijaoskonna vanemkonstaabel, kelle teeninduspiirkonnaks on peale Põdrala valla ka Helme vald. Põdrala vallas on kuritegevus viimastel aastatel vähenenud. Kriminaalkuritegude arv on vähenenud ning samas on tõusnud kuritegude avastamise protsent. Suurenenud on ainult haldusõigusrikkumiste arv. Kokkuvõte ja arengueeldused Põdrala vald on Valgamaal üks väiksemaid valdu nii rahvaarvu kui pindala poolest. Väiksema rahvaarvuga on vaid Õru ja Taheva vald. Ülalpeetavate määr on näitaja, mis iseloomustab elanikkonna vanuskoosseisu. Mida suurem on see näitaja, seda vähem on tööealisi ja väiksem võimalik maksutulu elaniku kohta. Põdrala vallas läheneb näitaja Valgamaa keskmisele, kuid on oluliselt kõrgem kui Eesti keskmine ülalpeetavate määr. Arenev põllumajandus, turismivaldkond ning kavandatavad riiklikud meetmed väikeettevõtluse arendamiseks peaksid võimaldama Põdrala valda uute töökohtade loomist. Iga omavalitsuse ülesanne on vastutada oma elanike heaolu eest. Siinkohal saab vald kaasa aidata sotsiaalsete erinevuste tasandamisel, otsides võimalusi inimestel tööd leida. Töökohtadega kindlustatus on üheks sotsiaalse stabiilsuse garantiiks, seega tuleb igati soodustada ettevõtlusega alustamist ning ettevõtlusega tegelemist. Arstiabi kättesaadavus tuleb tagada kõigile elanikele ning leida võimalusi erinevate soodustuste ja toetuste maksmiseks. Need on ka Põdrala valla lähiaastate eesmärgid.

Põdrala valla arengukava muutmine Leht 7 / 21 Kuna Põdrala vallas on erivajadustega inimeste ja abi vajavate vanurite osakaal suhteliselt kõrge ning arvestades asjaolu, et elanikkond vananeb pidevalt, siis suureneb ka abivajajate arv. Seetõttu oleks hädavajalik vastava erihariduse ja ettevalmistusega inimese töölevõtmine avahoolduse korraldamiseks ning abi osutamiseks sobiva transpordivahendi soetamine. Arengukava koostamise protsessi käigus arutleti Leebiku küla päevakeskuse loomise üle. Vajadus sellise keskuse järele on igati põhjendatud, kuna see oleks multifunktsionaalne: pakutaks pesupesemise võimalust, laste (lühiajalist) hoidmist, saaks lugeda/laenutada raamatuid, ajakirju, ajalehti. Samas oleks seal võimalik vaadata ka televiisorit ning kasutada arvutit, kangastelgesid, õmblusmasinat jms. Määravaks saab Leebiku küla elanike huvi ja initsiatiiv päevakeskuse loomisel. Vallal oleks toetav funktsioon. Tööhõive poolelt on tõsiseks probleemiks töötuse kõrval ka kvalifitseeritud tööjõu puudus. Eelkõige on see seotud kogu Eestis süveneva tendentsiga, kus noored lahkuvad maapiirkondadest linna haridust omandama ega tule enam kodukohta tagasi. Selle probleemiga seisab silmitsi ka Põdrala vald. Tuleks teha tihedamat koostööd ettevõtjatega, uurida välja tööjõuvajadus ja potentsiaalsed töökohad ning igati soodustada kohalike noorte õppimist vastavatel erialadel. Vaja oleks läbi mõelda, kuidas väärtustada/tunnustada töökaid, haritud, loovaid ja missioonitundelisi vallaelanikke. Väljastpoolt tulnuile tuleks pakkuda soodsaid tingimusi eelkõige elamispinna, lasteaia- ja koolikohtade osas. Ebapiisava sotsiaalse suhtlemise võimalused peab suutma kompenseerida puhas ja looduskaunis elukeskkond ning korrastatud infrastruktuur. Siiski peab tõdema, et vald üksi oma jõududega siin toime ei tule ning selle probleemi lahendamine peaks olema riigi regionaalpoliitika ülesanne ning toimuma koostöös kohalike omavalitsustega.

Põdrala vald on üks väikseima kuritegevusega piirkondi Eestis ning seetõttu väga turvaline koht elamiseks ja töötamiseks. Turvalisus on oluline faktor otsuste tegemisel, olgu see siis elukoha vahetus, ettevõtte asukoha valik või investeeringud. Siinkohal on Põdrala vallal eelis paljude teiste piirkondade ees. Ka on võimalik saada kohest abi hädaolukorral. Valla üldine eesmärk on säilitada turvaline keskkond kõigile. 6. Haridus 6.1. Lasteaed Põdrala vallas avati Riidaja Põhikooli ruumides lasteaia liitrühm 2005.a., kus on 18 lasteaiakohta. Vallavalitsus tagab selle säilimise vähemalt järgneva 5 aasta jooksul. Vajadusel avatakse veel üks rühm.Lasteaias käivatele lastele on tagatud tasuta transport kodust lasteaeda ja tagasi, kui nad kasutavad õpilasliini ning tasuta toit. Mõned Põdrala valla lapsed käivad lapsevanemate töökohtade asukoha tõttu ka Helme valla ja Tõrva linna lasteaedades. Eelkoolihariduse saavad lapsed omandada valla koolides. 6.2. Koolid Valla territooriumil on kaks haridusasutust: Riidaja Põhikool, kus õpib 57 õpilast ja Pikasilla Algkool, kus õpib 30 õpilast (2007/2008 õ.-a. andmed). Mõlemas koolis viiakse õppetöö läbi liitklassides. Õpetajaid on mõlemas koolis vajalikul hulgal ning kõigil on vastav eriharidus. Gümnaasiumiharidus on võimalik omandada 15 km kaugusel asuvas Tõrva Gümnaasiumis või lähtuvalt õpilase võimetest muudes Eesti Vabariigi keskharidust andvates koolides. Koolide juures on olemas kooliraamatukogud. Pikasilla Algkooli juures on kooliaed ja spordiväljak ning Riidaja Põhikooli juures staadion ja koolipark. Mõlemas koolis vajavad kaasajastamist sööklad ja arvutiklassid, rekonstrueerimist elektrisüsteemid, ventilatsioon ja soojustamist välisfassaad. Riidaja Põhikooli võimlas vajab rekonstrueerimist valgustus ja ventilatsioon. Valla poolt on kooliõpilastele ette nähtud tasuta bussisõit. Vald kindlustab oma territooriumi koolides käivatele lastele tasuta toidu. Mõlemas koolis ja lasteaias on vajadus erialaspetsialisti-logopeedi teenuse järele. Kokkuvõte ja arengueeldused Valla eesmärgiks on mõlema kooli säilitamine ja nende kaasajastamine renoveerimise teel. Selleks tuleb parandada koolide materiaal-tehnilist baasi. Valla mõlema kooli pedagoogidele võimaldatakse erialast täiendõpet. Lisaks oma valla lastele käib nii Riidaja Põhikoolis kui Pikasilla Algkoolis lapsi ka naaberomavalitsustest. Pikasilla kooli juures asub teabetuba, mis on avatud kõigile huvilistele. Vajadusel seda laiendatakse. Koostööd võiks arendada kohalike ettevõtjate ja koolide vahel. 7. Kultuur 7.1. Raamatukogu

Leht 8 / 21 Põdrala valla arengukava muutmine Riidaja raamatukogu asub ajaloolises Riidaja mõisa peahoones. Raamatukogu ruumid on väga viletsas seisus ning vajavad kiiret remonti. Laenutuspunktid töötavad ka Leebikus ja Pikasillal. Riidaja raamatukogus on ligi 300 lugejat, neist teeninduspunktides umbes sada ning aastas külastatakse raamatukogu üle 4000 korra. Aastas täiendatakse raamatukogu fondi 500 eksemplari võrra ning põhirõhk on pööratud teabe- ja väärtkirjandusele. Raamatukogu juures tegutseb naiste käsitööring - Riidaja Naisseltsing. On organiseeritud erinevaid kursusi ja muid õppusi. Toimuvad igaaastased näitused. Raamatukogus on lugejatel võimalik kasutada internetti. Raamatukogul on olemas elektrooniline tarkvara “Riks”, millesse on sisestatud fond alates 1997.aastast. 2007.aastast läheb raamatukogu üle elektroonilisele laenutamisele. 2007.a tähistab Riidaja raamatukogu oma 85. tegevusaastat.

7.2. Kultuurimajad Riidaja Kultuurimajaasub Riidaja külas ja on Põdrala valla omand. Hoone ise on endine Riidaja mõisa magasiait, mis 1929.a. kohalike elanike poolt seltsimajaks ümber ehitati. Kapitaalremont 100 istekohaga majas koos katuse vahetamisega toimus ajavahemikus 1999- 2002. Vaja oleks vahetada lava kardinad ning soetada ürituste läbiviimiseks laudu ja toole. Riidaja Kultuurimajas on olemas kinoaparatuur. Koosseisulisi töötajaid on 1 (administraator), ringijuhte on 4. Kultuurimajas tegutseb 2 rahvatantsuringi, 2 näiteringi ja pensionäride klubi (toimuvad väljasõidud, mida toetab vald). Siin asub ka avalik internetipunkt. Traditsioonilised üritused on Riidaja Kultuurimaja sünnipäev, Põdrala valla pensionäride sügispidu, eelkooliealiste laste jõulupidu ning emadepäev. Riidaja Kultuurimaja isetegevuslased poolt valmistatakse ette ka Võrtsjärve mängude taidluskava. Maineürituseks võiks kujuneda Riidaja mõisapäev, millega 2001.a alates tähistatakse Gerdruta kabel-kiriku taasavamist või koostöös Eesti Era- ja Harrastuspilootide Liidu ning Torupillitaluga Riidaja lennupäev. Riidaja Kultuurimajas tegutsev rahvatantsurühm vajab rahvariideid. Nõrgaks küljeks on muusikuharidusega inimese puudumine, seega ei tegutse kohapeal ühtegi ansamblit, koori ega orkestrit. Põdrala vallas on vajadus noorsootöötaja/huvijuhi järele. Kultuurialast koostööd tehakse valla teiste asutustega ning isetegevusringide sõpruskollektiividega Pikasilla Rahvamajategutseb Pikasilla Algkooli ruumides. Puudub juhataja. Ringijuhtideks on Pikasilla kooli õpetajad. Põhjuseks Pikasilla küla vanuseline koosseis. Potentsiaal on tegelikult olemas, kuid see eeldab uue aktiivse eestvedaja töölevõtmist. Pori küla omaalgatusena korraldatakse traditsiooniliselt Pori külas aastas 2 suurüritust - jõulupidu ja jaanipäev, mis on külarahva enda organiseeritud ning toimuvad alati samadel kuupäevadel. Põdrala vald toetab Helme Koduloomuuseumi ja Mulgi Kultuuri Instituudi tegevust. 7.3. Sport Sportliku tegevuse materiaalseks aluseks on kaks koolimaja. Riidaja Põhikooli hoones on võimla, koolil on ka oma staadion. Võimlat ja staadioni saavad vajadusel kasutada kohalikud elanikud, toimuvad võrk- ja korvpallitreeningud. Pikasilla Algkool asub vanemas hoones, milles spetsiaalselt sportlikuks tegevuseks projekteeritud ruum puudub, küll aga on olemas korralik staadion Väike-Emajõe kaldal. 2000. aasta suvel rajati kohalike elanike initsiatiivil ja vallavalitsuse toetusel kahte suuremasse asulasse (Riidaja, Leebiku) võrkpalliplatsid, mida kohalikud elanikud, eriti noored, ka intensiivselt kasutavad. Külaliikumise raames oleks vajalik rajada palliplatsid ka Pori ja Rulli külasse ning seejärel algatada ning toetada küladevahelisi pallimänguvõistlusi. Riidaja Kultuurimaja ruumides on võimalik mängida lauatennist. Tegevuse mitmekesistamiseks tuleks soetada juurde erinevaid spordivahendeid. Aktiivselt osaletakse Võrtsjärve mängudel ja Valgamaa suve- ja talimängudel, mis on suurimad spordiüritused täiskasvanutele. Tingimused talispordi harrastamiseks on põhimõtteliselt olemas, probleemiks on selleks vajamineva varustuse puudumine. 7.4. Sõprusvallad Rahvatantsijad suhtlevad rahvatantsurühmaga Tierpi Kommuunist Rootsi Kuningriigis, mis on kaudselt ka ainus Põdrala valla välispartner. Otsest sõprusvalda Põdrala vallal ei ole. Valga maakonna sõprusmaakonnad on Rootsis Jämtlandi maakond ja Ungaris Somogy maakond. Võrtsjärve Sihtasutuse kaudu suhtlevad tihedalt omavahel 7 Võrtsjärve äärset valda ning naabervallad Valgamaal, seda koostööd on plaanis jätkata ka tulevikus. Kokkuvõte ja arengueeldused

Põdrala valla arengukava muutmine Leht 9 / 21 Meeldiv ja looduskaunis elukeskkond on põhjuseks, miks inimesed eelistavad elukoha valikul rahulikku maapiirkonda. Põdrala vallas on olemas suhteliselt hästi funktsioneeriv sotsiaal-, kultuuriline- ja majanduskeskkond, mis on oluline piirkonna elukohana atraktiivseks muutmisel. Seetõttu on tähtis nende osade omavaheline koostöö. Hariduselu arendamisel on vajalik olemasolevate finantsvahendite optimaalse kasutamise abil arendada igakülgselt vallas asuvaid koole, et need säilitaksid senise suhteliselt hea taseme. Koolide ja kultuuriasutuste areng sõltub peamiselt nende asutuste enda arendustegevusest. Valla osa selles valdkonnas on põhiliselt finantseerija roll - püüdes eelarvest leida maksimaalselt vahendeid toetamaks neid sotsiaalsfääri olulisi koostisosi. Vabatahtlikel ühendustel on oluline osa kohalikus kultuurikorralduses. Seetõttu oleks vaja külade kultuurilise tegevuse ja külaliikumise elavdamiseks sihipäraselt toetada inimeste omaalgatust, võimaldada koolitusi ja valida suurematele küladele külavanemad. Need, kes on ühiskondlikult aktiivsed, on leidnud ka endale rakendust huvi-ja isetegevusringides. Samad inimesed osalevad ka aktiivselt kultuuriüritustel. Traditsiooniliste ürituste, nagu jaanipäev, Riidaja Kultuurimaja sünnipäev, Põdrala valla pensionäride sügispidu, lennupäev, mõisapäev kõrval on tekkinud vajadus välja töötada valla maineüritus, mille vastu oleks huvi ka väljaspool valla piire elavatel inimestel. Sportimisvõimalused vallas on rahuldavad, püüd on populariseerida erinevaid tervisespordialasid vallaelanike hulgas, kasutades ära koolide juures olemasolevaid võimalusi ning loodusliku keskkonna poolt pakutavaid võimalusi.

8. Ettevõtlus Ettevõtlus ja selle areng vallas on tähtsad nii sotsiaalsest kui majanduslikust aspektist lähtudes: ettevõtted annavad valla elanikele tööd ning valla elanike maksud on oluline osa valla eelarve tuludest. See tähendab, mida elujõulisem on ettevõtlus, seda elujõulisem on ka omavalitsus ning vastupidi. Põdrala vallas on 5 suuremat maakasutajat, neist 2 firmat ja 3 F.I.E-st talupidajat. Põllumajandusettevõtted OÜ Topster ja OÜ Loisu Agro annavad tööd vastavalt ca 38-le ja 5-le inimesele. Puidutööstusettevõtete hulk vallas on vähenenud, suurematest võiks nimetada OÜ ATI-t. AS Merts AM omab valla territooriumil tanklat ning annab tööd 11 inimesele. Valdav osa tööstusest ja ettevõtlusest on koondunud Leebiku ja Riidaja küladesse. Pikasilla külas tootmistegevust ei toimu, peamised tegevusalad on kaubandus ja turism. Tõrva Tarbijate Ühistul on kolmes suuremas külas kauplused. Ettevõtlustegevuseks vajalik infrastruktuur on Põdrala vallas olemas – tootmishooned, elektrienergia, kommunikatsioonid ja teed. 8.1. Põllumajandus Käesoleval ajal on Põdrala vallas peamised põllumajandusharud seakasvatus ja teraviljakasvatus. Piimakarjakasvatusega tootmise tähenduses ei tegele keegi, on mõned väiketalupidajad, kes peavad kuni nelja lüpsilehma ja noorloomi. Rakendatakse ka alternatiivset põllumajanduslikku tootmist. Märkimist väärivad marjakasvatus, karuslooma- ja kalakasvatus. Register talude arvu kohta vallas puudub, kuid sellekohaseid ligikaudseid andmeid on võimalik saada PRIA-st otsetoetuste taotlejate arvu põhjal. Omandiõigusega registreeritud maakasutajad on sõlminud palju maa rendilepinguid, andes põllumajandusliku maa kasutada teistele isikutele. Probleemiks on amortiseerunud maaparandussüsteemid ning loomsete jäätmete nõuetekohane käitlemine. Kohalike põllumajandustöötajate tunnustamiseks võiks koostöös vallavalitsusega välja töötada parimate töötajate tunnustamise süsteem. 8.2 Turism Seni on turismialases tegevuses liiga vähe rakendatud looduslikku potentsiaali. Ometi on territoriaalselt suhteliselt väikeses vallas mitmeid piirkondi, mis on rakendatavad sportliku tegevuse eesmärgil või omavad ajaloolist või lihtsalt esteetilist väärtust. Valga maavalitsuse teemaplaneeringus “Valgamaa väärtuslikud maastikud” langevad Põdrala valla territooriumile osaliselt või täielikult järgmised: Helme jõe org, Murikatsi. Omab põhiliselt esteetilist väärtust. Helme jõgi on puhtaveeline kiirevooluline tugevalt looklev jõgi. Jõelamm on üsna kitsas ja järskude kallastega, millel leidub paiguti maalilisi

Leht 10 / 21 Põdrala valla arengukava muutmine talusid ja väikekülasid, kohati on kaldad kaetud ürgilmelise metsaga. Murikatsi küla on huvitav ajaloolise asustusstruktuuri säilimise poolest. Piirkonda võiks kavandada ratsaturismi (Helme vallast algav rada peaks läbima ühe osana jõeoru kaunimaid paiku). Kuna piirkond on valla kõige vahelduvama reljeefiga ala, oleks perspektiivne rajada suusaradasid, mida võiks suvisel ajal kohaldada mägirattaga sõitmiseks. Vaja oleks teostada geoloogilisi uuringuid, et vältida erosioonist tulenevaid probleeme, mis samalaadsetele järskudel nõlvadel paiknevatele rajatistele mõnel pool mujal Eestis on muret valmistanud. Miinuseks on paikkonna eraldatus, kaugus suurematest keskustest, ühistranspordi kättesaadavus ja kehv ligipääs mööda kohaliku tähtsusega kruusateid, mille läbitavus pole alati kõige parem. Riidaja ümbrus Reti külast Vanamõisa külani. Omab esteetilist ja ajaloolist väärtust. Reti küla on säilinud tüüpilise ridakülana. Talukohad on valdavalt asustatud ja põllud haritud, on õnnestunud vältida võsastumist. Seetõttu on säilinud külamaastiku traditsiooniline ilme. Riidaja külas on vaatamisväärsuseks mõisakeskus ja park, viimane vajab täiendavat korrastamist. Riidaja mõisa kabelihoone (Gerdruta kabel-kirik)on registreeritud arhitektuurimälestisena, mis on valla üks olulisematest turismiobjektidest. Selles korraldatakse jumalateenistusi ja kontserte. Plaanis on kabeli ümbrust korrastada ja kabelihoonesse paigutada infotahvlid, mis kajastaksid mõisa ajalugu. Riidaja küla kõrval asuvasse Lahtre kruusakarjääri on võimalik rajada sobivad nõlvad kelgutamiseks ning reesõiduks. Võimalik on korraldada ka jäärajasõitu. Vallavalitsuse hoone juures asub tiik, kus kohalikud lapsed saaksid uisutamas käia. Riidajast Kungi küla poole avaneb mitmeid ilusaid vaateid, kohati on selge ilmaga näha isegi Väike-Emajõe Puka valla poolne orunõlv. Vaate avamiseks tuleks teha hooldusraiet.

Omalaadne turismiobjekt on ka Taulide pere Torupillitalu, mis pakub Eestis ainulaadset võimalust kuulata ja õppida torupillimängu. Suvel korraldatakse rahvapillilaagreid ja lennupäevi. Talu juures asub lennuväli. Õhne jõgi.Jõeorg on säilitanud ürgse ilme, kaldad on kohati pikalt kaetud metsaga. Jõgi voolab laial luhal, on väga looklev. Jõge pole eriti kraavitatud. Tõrva linnast kuni Võrtsjärveni on vooluhulk aastaringselt piisav kummipaadi- ja süstamatkamiseks. Selleks oleks vaja puhastada jõesäng sinna aastatega kuhjunud rägast, kohati niita põhjataimestikku. Jõeluhal paiknevad niidud, mis on praegu hooldamata, vajaksid niitmist, kohati võsaraiet. Luhaniitudel on palju kauneid kohti, kuhu saaks rajada matkajatele laagriplatse. Seejuures tuleb arvestada siiski kevadiste üleujutustega, mil jõelamm suures ulatuses veega kattub. Lisaks eelnimetatutele on veel mitmeid arengueeldustega piirkondi. Suurima potentsiaaliga on ilmselt Pikasilla küla oma lähiümbrusega. Sealne staadion on hästi hooldatud, ent suuremate ürituste läbiviimseks tuleks siiski mõningaid töid teostada. On tarvis püstitada kämpingud, rajada puurkaev, mänguväljakud ja teenindushoone koos infopunktiga. Suhteliselt lihtsalt korrastatavad on kõrval-asuvad ujumiskohad. Planeeritud on jõesadama rajamist, kus Väike-Emajõe sügavus võimaldaks maabuda ka suurematel laevadel. Sadamast saab korraldada huvireise Võrtsjärvele ja selle saartele. Teatavad piirangud on kehtestatud mootorveesõidukitele, kuna tegu on mitmete kalaliikide tähtsa kudemisalaga. Pikasilla külal on võimalusi areneda puhkekeskuseks, mis pakuks ka kohalikust laiemat huvi. Sellest seisukohast on soodne ka küla asend mitme maantee sõlmpunktis ning hea ühendus mitme linnaga (Viljandi, Tartu). Põdrala valla turismiobjektid on ära märgitud ka Võrtsjärve arengukavas ja üldplaneeringus. Kokkuvõte ja arengueeldused Tänapäeva muutuvas ühiskonnas on ettevõtjate roll üha suurenev, kuna ettevõtlus on sotsiaalse heaolu garantii – tööpuuduse likvideerija. Ettevõtjate ja avaliku sektori omavaheline tihe koostöö loob soodsa ettevõtluskliima ning aitab ligi meelitada investeeringuid. Valla funktsioon nüüd ja tulevikus peaks olema peaasjalikult ettevõtluse korraldamine (rendipindade pakkumine, maakasutus), tehnoloogia, informatsiooni ja innovatsioonide levitamine, aga ka teenuste tootmine ja pakkumine. Põdrala valla ettevõtjate hinnangul on vallas soodne ettevõtluskliima loodud. Edaspidi on eesmärgiks toetada juba toimivat ettevõtjate ja omavalitsuse vahelist tihedat koostööd. Tulenevalt Põdrala valla väikesest rahvaarvust ei ole ettevõtlusel laienemiseks erilisi võimalusi ega ka otsest vajadust. Ühelt poolt piirab seda kvalifitseeritud tööjõu puudus, teisalt turu puudumine. Enamjaolt on vallas olemasolevad tootmishooned ja –pinnad juba kasutuses. Otsest vajadust konkreetse puuduva teenuse järele ei ole, välja arvatud toitlustuskoht. Samas on sellist ettevõtet ka ebarentaabel pidada piisava klientide hulga puudumise tõttu. Võrtsjärve lõunatipus looduslikult üsna mitmekesine Põdrala vald oleks suurepärane paik puhkuseks loodust armastavatele inimestele. Eemal linnakärast, pakkudes kaunist looduskeskkonda, on see piirkond potentsiaalne turismiala.

Põdrala valla arengukava muutmine Leht 11 / 21 Tänase seisuga on Põdrala vallas olemasolevad aktiivse vaba aja veetmise võimalused suunatud ainult kohalikule elanikkonnale, arvestatavat magnetit, mis tõmbaks külalisi väljastpoolt, praktiliselt ei ole. Samas on mitmel valla piirkonnal arvestatavaid arenguvõimalusi. Lähtudes kohaliku elanikkonna passiivsusest tuleks teha rohkem selgitustööd avamaks teed uutele ideedele. Võimalik on arendada üha suuremat populaarsust koguvat küla- ja taluturismi. Lõbustusasutuste puudumine ning kohalike elanike soov elada rahus ja vaikuses loob eeldused pereturismi arenguks, mille puhul suvitajad tuleksid eelkõige puutumatusse loodusesse. Kuna vallal puudub seni läbitöötatud kontseptsioon turismi arendamiseks, siis valla väiksust ja mõnevõrra kõrvalist asendit arvestades pole ehk otstarbekas jääda lootma oma jõududele, vaid arendada koostööd naaberomavalitsustega ja sealsete ettevõtjatega. Heaks võimaluseks turismi arendamisel on laevaliikluse taastamine Võrtsjärvel. Korrastamist ning täiendamist vajab viidamajandus ning luua tuleb läbimõeldud infotahvlite süsteem oluliste kultuuri- ja loodusobjektide juurde. Vastavasisulist koostööd tehakse Võrtsjärve Sihtasutuse ning Sihtasutusega Valgamaa Turism. 2003. aasta anti välja Põdrala valla reklaambuklett, mille täiendatud versiooni järele on juba hetkel vajadus. Piirkonna võimalusi tutvustatakse valla internetileheküljel. 9. Infrastruktuur

Tänase seisuga on Põdrala valla infrastruktuur osaliselt vananenud ja vajab rekonstrueerimist ning korrastamist, kuid see nõuab suuremahulisi investeeringuid. Põdrala valla infrastruktuur on tihedalt seotud Helme valla ja Tõrva linna infrastruktuuriga.

9.1 Teedevõrk Põdrala valda läbivaid riigimaanteid on 20 kogupikkusega 125,5 km. Mustkattega on neist 55,0 km. Tähtsamad nendest on tugimaanteed Viljandi-Rõngu ja Pikasilla-Tõrva. Ühendus Valga, Viljandi ja Tartuga on hea. Probleemiks on Leebiku – Kiisa 3,2 km tolmuvaba teekatte ehitamine. See tee on turismi arendamise seisukohast olulise tähtsusega, sest loob ühenduse Viljandi, Tartu ja Otepää linnaga. Põdrala valla vallateed kogupikkusega 40,8 km on kõik inventariseeritud. Vallateed on kõik kruusakattega. Enamik vallateedest vajab põhjalikku remonti. Riik eraldab rahalisi vahendeid vaid teede korrashoiuks (hööveldamine, lumekoristus jne.), mitte teede remondiks, seetõttu toimub vallateede remont valla kulul. Valla hallata on 1 sild Pori külas üle Helme jõe. Sild remonditi 2004.a. Probleemiks on teede ääres kasvav võsa, mille lõikamine kuulub tee haldaja kohustuste hulka. Võsa tuleb koristada tulenevalt teede laiusest ning Põdrala vallas on see 4,5 m tee telgjoonest. Juurdepääs valla küladele on rahuldav. Halvemas seisukorras on Karu küla. Tegemist on Võrtsjärve äärse teega, millel on vaja korrastada ja uuendada kruusakate 5 km lõigul. Bussiliiklusega varustatus piirkonniti on erinev. Suhteliselt hea on see Pikasilla ja Rulli külades. Maakonnasisene bussiliin ühendab piirkonda Tõrvaga, samuti läbivad külasid ka Tartu ja Viljandi bussiliinid. Riidaja, Lõve, Pori ja Leebiku piirkonda teenindab koolibuss ning maakonnasisene bussiliin, mis ühendab piirkonda Tõrvaga. Halb on olukord Vanamõisa külas, kus liigub ainult koolibuss. Lumetõrje toimub kõigil majapidamisteni viivatel teedel. Tolmutõrjet tehakse 0,6 km Leebiku – Maardina teelõigul. Vajadus tolmutõrje järele on ka Rulli ja Riidaja külas. Viidamajandus Põdrala valla teedel vajab korrastamist. 9.2. Elamufond ja hoonestus Põdrala vallas pole loodud hoonete haldamiseks eraldi munitsipaalasutust. Hooneid haldab vallavalitsus. Valla hoonestus jaguneb peamiselt kaheks: 1.) Sotsiaalkorterid- ja majad, mis asuvad kolmes suuremas külas: Riidaja, Leebiku ja Pikasilla külades 2.) Üldkasutatavad hooned. Nendest suuremad on: a) Riidaja mõisakompleks sh ka Gerdruta kabel-kirik, b) Riidaja Põhikool c) Pikasilla Algkool

Leht 12 / 21 Põdrala valla arengukava muutmine d) Riidaja Kultuurimaja c) Pikasilla vabaõhulava, staadionimaja - koos juurdekuuluva staadioni ja telkimisplatsidega, Hoonete korrashoiuks tellitakse teenust ehitusfirmadelt vähempakkumise konkursside alusel. Detailplaneeringu kohustusega alad asuvad Pikasilla ja Riidaja külas. Võrtsjärve üldplaneeringu kohaselt on potentsiaalne elamuehitusala Pikasillast Karu küla poole ning bensiinijaamast metsa poole jääv kolmnurkne ala. 9.3. Post ja telefoniside Põdrala vallas on kaks postkontorit. Riidaja postkontor teenindab 3/4 ning Pikasilla sidejaoskond 1/4 Põdrala valla elanikkonnast ning lisaks ka naabervalla Puka piiriäärseid külasid. Põdrala valla Rulli küla teenindab Tõrva piirkondlik postkontor.

Valla erinevad piirkonnad on postisidega erinevalt kindlustatud. Sidejaoskonna ümbruses elavatele inimestele on postiteenused hästi kättesaadavad, valla äärealadel on olukord selles osas halvem. Vallas ainus telefonijaam asub Riidaja mõisahoones ning teenindab suuremat osa valla territooriumist. Osa valla külasid kasutab Tõrva telefonijaama teenust (Leebiku piirkond). Elanike varustatus telefonisidega on viimaste aastatega tunduvalt paranenud. Üldine olukord on rahuldav. Mobiilside võimalus on olemas. Levi on ebarahuldav Rulli külas ning mõnes paigas Lõve, Pori ja Riidaja külas. 9.4. Alajaamad ja elektriliinid Põdrala valla territooriumil on suhteliselt palju elektriliine ning 19 alajaama. Peaalajaam asub Tõrvas. Osa alajaamadest ja elektriliinidest vajavad rekonstrueerimist. Probleemiks on elektrienergia madal kvaliteet. Korrastamist vajab välisvalgustus. 9.5. Katlamajad Tänaseks on Põdrala vallas üks tsentraalkatlamaja asukohaga Leebikus, mis teenindab paneelmajasid ja kuulub OÜ-le Ati. Teistes valla paneelmajades on välja ehitatud oma katlamajad. Kõik katlamajad töötavad kohalikul puiduküttel. 9.6. Vesi ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsiooniseadmeid haldab praeguse seisuga vallavalitsus (va Leebiku külas). Otsitakse sobivamat lahendust. Riidaja küla vajab reoveepuhastusjaama. Rekonstrueerimist vajavad Riidaja küla, Riidaja Põhikooli ja Leebiku pumbajaamad. Pikasilla puhkealale on tarvis rajada puurkaev ja trassid. Kanalisatsioonitrasside reostuskoormus on minimaalne; biotiigid ei ole küll rahuldavas olukorras, paljuski on selles süüdi ka kobraste ehitatud tammid. Biotiikidel on torustik olemas, kuid see vajab puhastamist. Vt. Ka lk.11 heitvete puhastamine. 9.7. Internetiühendus Põdrala vallas on kohalikele elanikele ja läbisõitvatele inimestele avatud kolm Avalikku Internetipunkti. Internetipunkti saamiseks on soovi avaldanud Lõve ja Rulli küla. Leebiku külas soovitakse vahetada internetipunkti asukohta. Vajalik oleks ka vanemale elanikkonnale läbi viia interneti kasutamise koolitus. Internetiga on kaetud kõik valla allasutused. Elanikele internetiühenduse parema kättesaadavuse võimaldamiseks tehakse koostööd Valgamaa teiste omavalitsustega raadio-internetivõrguga liitumisel. Kokkuvõte ja arengueeldused Tehniline infrastruktuur moodustab vajaliku keskkonna nii inimestele elamiseks kui ettevõtetele nende funktsioneerimiseks. Kaasaegne infrastruktuur tagab võrdväärsed elamis- ja ettevõtlustingimused kõigile ning loob omakorda eeldused ettevõtlustegevuse edendamiseks. Põdrala valla tehnilise infrastruktuuri tänast olukorda võib hinnata rahuldavaks. Korras teedevõrk võimaldab paremini korraldada bussiliiklust ning hea ligipääs on omakorda eelduseks nii kohalike elanike olmetingimuste paranemisele kui ka investeeringute ligimeelitamisele, mille abil saab arendada piirkonna ettevõtlust ja turismi. Omavalitsuse pädevusse kuulub võimaluste otsimine teede korrashoiuks, seega on ka Põdrala valla eesmärgiks tagada teede hea olukord nii valda läbivatel kui ka vallasisestel teedel (hööveldamine, kõvakattega katmine, lume- ja tolmutõrje jne.) ning teeäärte korrashoid. Käesoleva seisuga on katlamajad Põdrala vallas antud erakätesse, kanalisatsioon ja vesi on endiselt valla haldusalas (va Leebiku külas). Vallas on tagatud informatsiooni kättesaadavus kaasaegsetel tingimustel.

Põdrala valla arengukava muutmine Leht 13 / 21 Küll aga ei ole hetkel veel tehnilistel tingimustel võimalik soovijail koju interneti püsiühendust saada, kuid avalike internetikasutamise võimalustega arvuteid on suhtes elanike arvuga vallas piisavalt. 10. Valla haldusaparaat 23.1. Volikogu Valla kõrgeimaks kohalikuks võimuorganiks on Vallavolikogu . Põdrala valla volikogus on 9 liiget, tööd juhib volikogu esimees. Volikogu käib koos üldjuhul kord kuus.

Volikogu juures on moodustatud 4 alalist komisjoni. 23.2. Vallavalitsus Vallavalitsus on kohalikus omavalitsuses täidesaatvaks organiks. Põdrala Vallavalitsus on neljaliikmeline. Sinna kuuluvad: - vallavanem - maakorraldaja - sotsiaalnõunik

- pearaamatupidaja Vallavalitsus käib koos vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui 2 korda kuus. Suvepuhkust ei ole.

Vallavalitsuses kui ametiasutuses on 7 töötajat: vallavanem, vallasekretär, sotsiaalnõunik, arendusnõunik, maakorraldaja, pearaamatupidaja, raamatupidaja ja koristaja. Põdrala Vallavalitsuse alla kuulub 6 struktuuriüksust: Riidaja Põhikool, Riidaja lasteaed, Pikasilla Algkool, Riidaja Kultuurimaja, Riidaja raamatukogu ja Pikasilla Rahvamaja. Kokkuvõte ja arengueeldused Põdrala Vallavalitsus ja volikogu on teotahtelised. Kord kvartalis ilmub Põdrala valla leht “Põdrala Teataja”, kus kajastatakse vallas toimuvat. Ajalehe väärtustamiseks püütakse leida ja avaldada kohalikku ajalugu käsitlevaid püsiväärtusega materjale. Valla ajalehe väljaandmist jätkatakse vähemalt territoriaal-haldusreformini. Põdrala vallal on oma kodulehekülg www.podrala.ee. Valga maakonna üldise internetiseerimisprojektiga seoses paraneb valla kodulehekülje kättesaadavus ning sealne värske informatsioon muutub vallaelanikele veel olulisemaks. Infotehnoloogia areng võimaldab mitmete avalike teenuste paremat kättesaadavust. Ka on omavalitsuse ülesanne kaasa aidata era-, avaliku ja mittetulundusliku sektori vahelise aktiivse koostöö edendamisele erinevates valdkondades. Lähitulevikus on plaanis valida suurematele küladele külavanemad, et muuta aktiivsemaks külaelanike ja omavalitsuse omavahelist suhtlemist. Külavanemate poolt volikogule tehtud ettekanded võimaldaksid vallal otsustada, mil määral ja kuidas toetada külaliikumist. Vajalik on valla töötajate järjepidev koolitamine. ARENGUEELDUSTE KOONDHINNANG Arendustegevus omavalitsuses eeldab kompleksset lähenemist, mistõttu on oluline stabiilse arengu saavutamiseks pöörata tähelepanu kõikidele omavahel seotud eluvaldkondadele võrdselt, mis tagaksid inimväärse ja turvalise elukeskkonna Põdrala vallas. Avaliku sektori peamiseks ülesandeks on avalike teenuste koordineerimine ja tagamine ning tegevust peaks iseloomustama piirkonna arengu seisukohalt oluliste võimaluste ettenägemine ja oskuslik ärakasutamine ning võimalike probleemide ennetamine. Puhta ja kauni loodus- ning elukeskkonna säilitamiseks on lähiaastate prioriteet säästva arengu printsiipidest lähtuvalt tähelepanu pööramine loodus- ja keskkonnakaitsele, seda nii majandus- kui sotsiaal-kultuurilise keskkonna kujundamisel. Selleks tuleb kasutusele võtta abinõud keskkonnasaaste ellimineerimiseks ja korvamiseks, nõuda ettevõtetelt keskkonnasäästlikku tegutsemist, seda eelkõige võimaliku saaste vältimisel ja likvideerimisel. Keskkonnaprobleemidele tähelepanu pööramise kõrval peab Põdrala vald oma ülesandeks ka soodsa ettevõtluskliima loomist, mis sõltub peaasjalikult valla ressurssidest ja inimeste aktiivsusest. Regionaalpoliitika traditsiooniline vahend selleks on vastavate infrastruktuuride väljaehitamine, mis moodustavad vajaliku keskkonna nii inimestele elamiseks kui ka ettevõtetele nende funktsioneerimiseks. Kaasaegne infrastruktuur,

Leht 14 / 21 Põdrala valla arengukava muutmine korras teedevõrk, logistiliselt õigesti korraldatud ühistranspordiskeem, hea ligipääs valla erinevatele osadele ning vallakeskusele loob võrdväärsed elamis- ja ettevõtlustingimused kõigile ning on omakorda eelduseks ettevõtlustegevuse edendamiseks ja uute töökohtade loomiseks. Mida rohkem on vallas inimesi, kes ise endale suudavad tööd pakkuda, seda stabiilsem on elukeskkond. Selleks tuleb luua soodsad võimalused mikro-, pere-, kogukonna-, küla – ja muuks ettevõtluseks. Kõrge boniteediga põllumaad loovad head eeldused põllumajanduse arendamiseks. Iga omavalitsuse ülesanne on vastutada oma elanike heaolu eest. Siinkohal on Põdrala valla ülesanne kaasa aidata oma elanike sotsiaalsete erinevuste tasandamisel, otsides võimalusi inimestel tööd leida, tagada arstiabi kättesaadavus kõigile elanikele ning leida võimalusi erinevate soodustuste ja toetuste maksmisel. Vaatamata tõsiasjale, et Põdrala valla elanikkond vananeb pidevalt, on see siiski suhteliselt elujõuline. Suurimaks probleemiks on noorte lahkumine tõmbekeskustesse, seetõttu ei ole ette näha ka elanike arvu olulist tõusu lähiaastatel. Küll aga võib prognoosida eelkõige Tõrva linna lähedusest tingitud pendelrände tõusu, kuna tehnoloogia ja telekommunikatsioonide areng võimaldavad Põdrala vallas elada töökoha asukohast mittesõltuvatel ehk vallast väljaspool tööl käivatel inimestel. Puhkemajanduse arendamiseks on mitmel Põdrala valla piirkonnal arvestatavaid võimalusi. Loodussõbralikku turismi propageerides on potentsiaali Põdrala valla ‘turismikeskusteks’ kujuneda eelkõige Riidaja ja Pikasilla külal. Külaliikumise edenedes pole välistatud aga ka uute külade esiletõus näit. Pori-Lõve või Rulli küla. Turismi ja rekreatsiooni võimaluste seisukohast lähtudes on siiski oluline osa etendada Põdrala valla territooriumile jäävatel kaitsealustel loodus- ja arhitektuuriobjektidel. Arengustrateegia Valgamaa 2010+ näeb Põdrala valda ühtse arengupiirkonnana koos Helme ja Tõrvaga. Piirkonna arengueeldustena tuuakse muuhulgas välja põllumajandus ja turism. Arvestades valla väiksust ja mõnevõrra kõrvalist asendit ongi otstarbekas arendada koostööd puhkemajanduses naaberomavalitsustega ja sealsete ettevõtjatega. Põdrala vald on territoriaal-haldusreformi käigus huvitatud ühinemisest Tõrva linna ja Helme vallaga. Olles käesoleval ajal Tõrva linna tagamaa, annaks ühinemine Põdrala vallale võimaluse kuuluda funktsionaalselt terviklikku omavalitsusse. Hetkel takistab nimetatud omavalitsuste liitmist Helme valla vastuseis Tõrva linnaga ühinemisel, mis välistab Tõrva linna ja Põdrala valla ühinemisel territoriaalselt tervikliku omavalitsuse tekkimise. VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID Põdrala valla visioon 2012 Põdrala vald on turvaline koht elamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks, kus on tagatud kõik sotsiaalsed garantiid, tingimused ettevõtluseks ning puhas ja kaunis looduskeskkond. Põdrala valla strateegilised eesmärgid lähtuvad Põdrala valla arengueeldustest, Võrtsjärve arengukavas fikseeritud Võrtsjärve piirkonna üldistest eesmärkidest, Valgamaa arengustrateegiast 2010+ ning Põdrala valla arengumootoritest, võttes arvesse ka Põdrala valla peamised probleemid, mis on üldjoontes iseloomulikud tervele piirkonnale. Põdrala valla peamised probleemid, arengueeldused ja arengumootorid ilmnesid strateegilise planeerimisprotsessi käigus toimunud teemagruppide aruteludel. Põdrala valla arengumootorid: ● Turism ●Põllumajandus Põdrala valla peamised probleemid: ●Kaugus maakonna keskusest teeb Põdrala vallast maakonna ääremaa, mistõttu on raskendatud ligipääs eelkõige maakonnakeskusele. ●Suur pensioniealiste inimeste osakaal – elanikkonna üldine vananemine. ●Noorte, haritute ja ettevõtlike elanike väljaränne suurematesse keskustesse. ●Kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Põdrala valla arengukava muutmine Leht 15 / 21 ●Loid ettevõtlus, laiahaardelise ettevõtlustraditsiooni puudumine. ●Infrastruktuuri halb olukord (kehv teede olukord, elektrienergia madal kvaliteet). Võrtsjärve piirkonna üldised eesmärgid: ●Kohalike arengueelduste tugevdamine, soodsa majanduskeskkonna loomine ja ettevõtluse arendamine. ●Rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine. ●Uute töökohtade loomine. ●Piirkonna maine kujundamine; Võrtsjärve kui kaubamärgi teadvustamine ja tuntuks tegemine Eestis ja mujal maailmas. Põdrala valla strateegilised eesmärgid 2006-2012 ΍ Puhta, looduskauni ja turvalise elu- ja puhkekeskkonna säilitamine ja arendamine, propageerides säästva arengu ning loodussõbraliku turismi põhimõtteid. Koostöö jätkamine Võrtsjärve-äärsete valdadega Võrtsjärve arendamisel turismipiirkonnana (laevaliikluse taastamine, puhkeala ja randumissildade ehitus). ΍ Pikasilla ja Riidaja arendamine turismipiirkonnana. Planeeringute koostamise jätkamine. ΍ Kiisa - Leebiku teelõigu kõvakattega katmine, mis parandab küladevahelist liiklemist, paraneb ka ligipääs Riidaja külale, soodustades turismi ja ettevõtluse arendamist .

΍ Valla mainepoliitika väljatöötamine ja arendamine, mainekujundus. Selleks jätkata koostööd Võrtsjärve- äärsete valdade ja Võrtsjärve Sihtasutusega, kasutada torupilli siinset päritolu ja traditsioone ja teadvustada Põdrala valla nime Võrtsjärve lõunatipulise asendi ja mulgimaiste kultuuritraditsioonide kaudu. Kajastada seda ka Põdrala valda tutvustavas voldikus.

΍ Elanikkonna üldise teadlikkuse ja harituse tõstmine. Kasutada selleks olemasolevaid ja arendatavaid infotehnoloogia- ja kommunikatsiooni-vahendeid ja -võimalusi. Toetada külaliikumist ja soodustada külade omaalgatuslikku tegevust. ΍ Valla efektiivne juhtimine ja jätkusuutlik arendamine, teostades seda kompetentsete ja kvalifitseeritud töötajate abil ning kasutades regionaalpoliitikast tulenevaid võimalusi. ΍ M ajanduskliima parandamine, ettevõtluse sealhulgas ka väike- ja mikro-ettevõtluse soodustamine . PRIORITEETSED TEGEVUSED 2006-2012 Põdrala valla prioriteetsete tegevuste väljatöötamisel aastateks 2006-2012 lähtuti eelkõige SWOT analüüsi tulemuste põhjal püstitatud strateegilistest eesmärkidest, samuti arvestades omavalitsuse keskkonna hetkeseisu ja reaalseid vajadusi. Sotsiaalne elukeskkond Elukeskkonna paremaks muutmisel näeb Põdrala vald oma lähiaastate eesmärkidena Pikasilla Algkooli ja Riidaja Põhikooli säilitamist, arstiabi kättesaadavuse parandamist, sotsiaaltöö võimaluste arendamist, turvalisuse tagamist, spordi- ja kultuuritegevuse ning külaliikumise toetamist. Tegevused: ●Riidaja raamatukogu kapitaalremont ●Riidaja Põhikooli renoveerimine ●Pikasilla Algkooli renoveerimine · Külaliikumise ja kolmanda sektori tegevuse toetamine, külakeskuste ja külaplatside loomine, küladest tulevatele ideedele ning projektidele kaasfinantseeringute võimaldamine ●Sobiva suuruse ja sisutusega transpordivahendi muretsemine sotsiaalhoolekande korraldamiseks ●Sotsiaalkorterite sisustamine. ●Päevakeskuste rajamine ●Valgamaa Partnerluskogu töös osalemine

Leht 16 / 21 Põdrala valla arengukava muutmine ●Koolidesse logopeediteenuse tellimine. ●Võrtsjärve tali- ja suvemängudel osalemine ning ettevalmistustööde tegemine 2008 aasta Võrtsjärve talimängude korraldamiseks ●Valla maineürituse väljatöötamine ●Konkursi “Kaunis kodu” jätkamine ●Riidaja Kultuurimaja materiaal-tehnilise baasi parandamine Keskkonnakaitse

Kuna keskkonnakaitselised küsimused muutuvad aasta aastalt aina olulisemaks, on ka Põdrala valla lähiaastate eesmärk enam tähelepanu pöörata keskkonnakaitsele ja puhta elukeskkonna tagamisele. Ka valla territooriumil tegutsevatelt ettevõtetelt nõutakse keskkonnasäästlikku tegutsemist. Tegevused: ●Riidaja küla pumbajaama ehitus ●Riidaja Põhikooli trasside ja pumbajaama rekonstrueerimine ●Leebiku küla trasside ja pumbajaama rekonstrueerimine

●Riidaja Põhikooli kanalisatsioonitrassi väljaehitamine ●Pidev kontroll jäätmemajanduse üle ●Leebiku küla kanalisatsioonitrasside korrastamine ●Leebiku biotiikide puhastamine ●Pikasilla puhkeala puurkaevu ja trasside rajamine ●Riidaja reoveepuhastusjaama rajamine Turism Võttes arvesse Põdrala valla looduslikku mitmekesisust, olemasolevaid vaba aja veetmise võimalusi, Võrtsjärve lõunatipulist asukohta, on Põdrala valla eesmärk igakülgselt arendada turismi ja rekreatsiooni võimalusi, seda eelkõige Riidaja ja Pikasilla külades. Tegevused: ●Pikasilla puhkeala väljaehitamine ●Viidamajanduse (turismiobjektid, teeviidad) korrastamine ●Põdrala valda tutvustava trükise väljaandmine (2008) ●Turismialase koostöö jätkamine Võrtsjärve äärsete valdade, naaberomavalitsuste, Võrtsjärve Sihtasutuse, MEEK-i jt organisatsioonidega ●Riidaja mõisa peahoone rekonstrueerimine ●Põdrala valla nime tutvustava ja mainet kujundava strateegia väljatöötamine ●Elanike kaasamine ühistegevusse ja informatsiooni levitamine ●Puhkajatele ettenähtud alade (pargid, loodusrajad, terviserajad, suusarajad ) loomine ja korrastamine ●Mõisaparkide, mälestusmärkide ja teiste turismiobjektide eesmärgipärased heakorratööd Teed ja infrastruktuur

Põdrala valla arengukava muutmine Leht 17 / 21 Korras tehniline infrastruktuur ning hea ligipääs valla keskusele ja erinevatele osadele on eduka arengu aluseks. Sellest tulenevalt on Põdrala valla eesmärgiks tagada teede hea olukord nii valda läbivatel kui ka vallasisestel teedel ning kõikide infrastruktuuride kättesaadavus vallaelanikele. Tegevused: ●Vallateede järjepidev hooldamine ●Bussiootepaviljonide korrastamine, ajakohastamine (2007-2008) ●Külakeskuste varustamine internetiühendusega ●Külaelanikele internetiga liitumiseks võimaluste loomine

Valla juhtimine Valla juhtimises on esmatähtis asjaajamise avalikkus, asjalik juhtimissüsteem, vähene bürokraatia, vajalik kompetentsus ning ettevõtjate, elanike ja vallavalitsuse vaheline sujuv koostöö. Need on omale eesmärgiks seadnud ka Põdrala vald. Tegevused: ●Vallaelanikele informatsiooni edastamine Põdrala valla ajalehe ja internetikodulehekülje kaudu ●Suuremates külades külakeskuste loomine ja külavanemate valimine

●Koostöö soodustamine ettevõtjatega ● Üldplaneeringu koostamine aastal 2006-2007 koostöös naabervaldadega

●Arengukava ajakohastamine täienduste ja muudatuste sisseviimise kaudu. INVESTEERIMISKAVA AASTATEL 2006 – 2012

Projekt Teostamise aasta Maksumus (EEK) Riidaja raamatukogu kapitaalremont 2006-2010 2 000 000 Riidaja mõisahoone restaureerimine 2006-2012 4 100 000 (sh. katus) Riidaja mõisapargi 2006-2010 400 000 /53 000 rekonstrueerimine Riidaja Põhikooli võimla remont 2008-2009 1 300 000 Pikasilla puhkeala arendamine 2008-2012 1 000 000 Pikasilla küla veetrassid 2008-2012 1 500 000 Külakeskuste väljaarendamine 2006-2012 60 000 Sotsiaalkorterite sisustamine 2006-2008 50 000 Riidaja küla veetrassi väljaehitamine 2008-2012 2 000 000 Bussiootepaviljonide korrastamine, 2007 – 2008 70 000 ajakohastamine Riidaja kabeli ja kabeliaia 2007-2012 750 000 restaureerimine Põdrala valda tutvustava trükise 2008 60 000 välja andmine Põdrala vallas tervise- ja 2007-2012 80 000 loodusradade loomine Viitade ning infotahvlite 2007-2012 50 000 paigaldamine Põdrala vallamaja välisfassaadi 2008 - 2010 180 000 remont Riidaja kultuurimaja remont 2008-2009 50 000 Riidaja küla ja Pikasilla küla 2008-2010 700 000 välisvalgustus Riidaja Põhikooli vee – ja kanalisatsioonitrasside ning pumbajaama rekonstrueerimine 2009-2012 1 200 000 Leebiku küla trasside ja 2008-2012 750 000 pumbajaama rekonstrueerimine

Leht 18 / 21 Põdrala valla arengukava muutmine Riidaja küla reovee- 2011-2012 750 000 puhastusseadmed Sotsiaalauto 2008 300 000 Riidaja mõisa abihoone katus 2009-2010 300 000 Leebiku biotiikide puhastamine 2009- 2012 80 000 Pikasilla Algkooli kapitaalremont 2009 1 000 000 Riidaja Põhikooli kapitaalremont 2008-2012 5 000 000 Pikasilla puhkeala randumissillad 2006 1 400 000 Riidaja küla pumbajaama ehitamine 2006 700 000 Pikasilla puhkeala teenindushoone, 2006 - 2008 1 000 000 teedevõrk, parklad, kämpingud Pikasilla puhkeala puurkaev 2006 - 2007 330 000 Üldplaneeringu koostamine 2006 - 2007 100 000 Riidaja Põhikooli võimla põranda 2006 250 000 remont

Põdrala valla lähiaastate omavahenditest investeerimisvõime prognoos Valla investeerimisvõimalusi laenuvõtmise arvelt piirab “Valla- ja linnaeelarve seadus” eesmärgiga vältida valdade maksejõuetust. Seaduse alusel võib eelarveaastal tagasimakstav laenusumma koos intressidega olla maksimaalselt 20% eelarvekuludest (ei kehti riigigarantiiga laenudele). Lisaks ei tohi kõigi tagasimakstavate laenude kogusumma ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetulusid.

Põdrala vallas pole 2007. a detsembrikuu seisuga võetud laenu. Küll aga on kavas võtta 2008-2012 aastaks kohustusi, mille omaosaluse katmiseks võib valla laenukoormuseks kujuneda kuni 1,1 miljonit krooni (Riidaja Põhikooli renoveerimine, Riidaja raamatukogu renoveerimine jm). Põdrala valla laenukoormus ja võimalik laenumaht kuni aastani 2012

KOV Laenu-koormus Laenukoor-muse Laenu Maksimaalne Kokku 31.12.2007 kasv 2008-2009. katteallikas laenumaht laenumahtkuni aastal aastas 2012(planeeritav) (planeeritav) Põdrala - 1 000 000 Pangalaen 285 000 1 102 000

LISA 1

Põdrala valla arengukava muutmine Leht 19 / 21 LISA 2

Tabel 1. Valla elanike arvu dünaamika aastatel 1996-2005

Elanike vanuseline koosseis aastal 2005

Leht 20 / 21 Põdrala valla arengukava muutmine ______[1] Rekreatsioon – virgestus, aktiivne puhkus (Võõrsõnastik, 1999, 485)

Põdrala valla arengukava muutmine Leht 21 / 21