Väljaandja: Põdrala Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 16, 257 Põdrala valla arengukava muutmine Vastu võetud 28.12.2007 nr 27 Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lg 1 punkti 7 ja § 37 alusel. § 1.Muuta Põdrala Vallavolikogu 27. jaanuari 2006 .a määrusega nr 1 vastu võetud «Põdrala valla arengukava 2006 – 2010» ning võtta see vastu uues redaktsioonis vastavalt määruse lisale. § 2.Avalikustada käesolev määrus koos lisaga Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, Põdrala valla kodulehel www.podrala.ee ning esitada Valga maavanemale ja Siseministeeriumile. § 3.Määruse jõustub 01.jaanuar 2008. Volikogu esimees Sulev SILDNA Põdrala Vallavolikogu määrus lisa 12915330 Põdrala valla arengukava 2006-2012 Lisa PƵdralaVallavolikogu 28.12.2007. a määrusele nr 27 PÕDRALA VALLA ARENGUKAVA 2006-2012 PÕDRALA 2006 EESSÕNA Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määratleb kohaliku omavalitsuse arengukava mõiste. Valla või linna arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suunad ja eelistused. Põdrala valla arengukava muutmine Leht 1 / 21 Arengukava on strateegiline dokument, mis aitab luua tervikpildi omavalitsusest ning selle koostamise protsess haarab võimalikult laia huvigruppide ning osalejate ringi. See on kohaliku omavalitsuse juhtimise abivahendiks, mis aitab kaasa sihipärasele tegevusele ning vähendab riske ja ebakindlust. Seadusjärgselt peab omavalitsus tagama oma territooriumil erinevate eluvaldkondade toimimise, samas ka piirkonna stabiilse arengu. Arengukava eesmärk on formuleerida tulevikku suunatud tegevused, nendega kaasnevad projektid, mis arvestaksid valla arengueeldustega ning kõigi huvigruppide vajadustega. Arengukava koostamise käigus moodustati erinevad teemagrupid (sotsiaalsfäär, haridus-kultuur-sport- noorsootöö, ettevõtlus - infrastruktuur, põllumajandus, maakorraldus-keskkond), mille käigus arutati vastava valdkonna hetkeolukorda, peamisi probleeme ja arenguvõimalusi. Järeldused, milleni jõuti koosolekute käigus, on formuleeritud käesolevas töös arengueeldustena. Käesoleva arengukava koostamisel on võetud aluseks 2002. aastal valminud “Põdrala valla arengukava 2002-2005”, arvestatud on ka üldiste arengusuundadega dokumentidest “Valgamaa arengustrateegia 2010+” ja “Võrtsjärve piirkonna arengukava 2006-2010” Sisuliselt koosneb käesolev dokument kahest osast. Esimene osa annab ülevaate Põdrala valla sotsiaal- majanduslikust olukorrast ning toob välja valla arengueeldused. Teises osas on ära toodud strateegilise planeerimisprotsessi lõpptulemus strateegiliste eesmärkide, prioriteetsete tegevuste ja investeerimiskava näol. VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUEELDUSED 1. Asend ja halduspiirid 1.1. Paiknemine Põdrala vald paikneb Valga maakonna loodeosas Tõrva linna mõjupiirkonnas. Põhjas piirneb Põdrala vald Viljandi maakonnas asuva Tarvastu vallaga, lääne - ja lõunaosas Valga maakonna Helme ning Puka vallaga. Põdrala valla asukohta iseloomustab kaart (Lisa 1). Vallapiir on suures osas kujunenud looduslikult. Idas määratleb piiri Väike - Emajõgi, põhjas hõreda asustusega metsavöönd, läänes Veisjärve madalik. 1.2. Ajalooline kujunemine Põdrala vald asub kaasajal Valgamaal, ajalooliselt on asunud Viljandimaal ning hõlmab peamiselt Riidaja, Leebiku, Vanamõisa ja Lõve mõisate alasid. Valla kirdeosa haarab väikest siilu vanast Tarvastu vallast ning Pikasilla ümbrus oli Tarvastu kihelkonnas, ent ajaloolisi kihelkonnapiire ei ole palju eiratud. Laias laastus on ajaloolisest Helme kihelkonnast tekitatud 3 valda - Põdrala, Helme ja Hummuli ning Tõrva linn. Et vald asetseb endistel mõisamaadel, siis pole võimalik valla ajalugu käsitleda ilma mõisate ajalugu puudutamata. Riidajaon vana asula, mida esmakordselt mainitakse Läti Henriku kroonikas, seoses paavsti legaadi Modena Wilhelmi käiguga Sakalasse 1226.a. Kroonikas on seda mainitud Poderiale nime all. Sama nime all esineb Riidaja küla ka Mellini kaardil. Teise Põdrala valla suurema küla Pikasillaesmamainimiseks kirjasõnas on loetud 15. juulit 1398. a. Kirjanduse andmeil hävitasid 1501. aastal venelased laastamisretkel taganedes Pikasillal parv-silla, millest nähtub, et Pikasillal oli juba XV sajandi lõpul sild, siit ka nimi Langebrücke (eesti keeles Pikasilla). Riidaja mõiskannab vanades ajalooürikutes saksapärast Morsel Podrigeli nime, praeguse nime sai mõis sel ajal, kui ta kuulus Freytag von Loringhovenite valdusse. Siiani säilinud mõisahoone on ehitatud 1762.a. ja on üks väheseid puidust barokkstiilis mõisahooneid ümbruskonnas. 1923.a. avati Riidaja mõisahoones kool, mis 1967.a. kolis uude majja. Riidaja ümbruses tegutses omal ajal J.Ljahhovi nimeline kolhoos, kes on Riidaja mõisahoonet korduvalt rekonstrueerinud. Praegu tegutsevad hoone ühes tiivas Riidaja raamatukogu ja Riidaja Naisseltsing. Mõis on võetud arvele vabariikliku tähtsusega ehitismälestisena. Leebiku mõiskuulus keskajal vähemalt osaliselt kui mitte täielikult Tarvastu kihelkonda. Mõisat on alates 1531. aastast korduvalt müüdud, kuni 19.sajandi lõpul ostis Leebiku mõisa eestlane J. Hendrikson, kelle omanduseks jäi mõis Eesti maaseaduseni. Leebiku mõisa äärealad planeeriti ja asundati 1924.a. Mõisasüda ühes veskiga jäi endisele omanikule ja tema poegadele. Lõve mõis. Lõvel asus Viljandimaa ja kogu Lõuna-Eesti üks suursugusemaid varaklassitsistlike sugemetega peahooneid, ehitatud arvatavasti 1770-80 ndatel aastatel. Hoone suursugusust ja kõrgust rõhutas paiknemine kõrge künka otsas, mis avas kauneid vaateid. Peahoonele lisandus hulk kõrvalhooneid selle ümbruses ning võimas park. Peahoone on hävinud, sellest on säilinud üksnes madalaid varemeid. Mitmed kõrvalhooned on säilinud, sh. valitsejamaja ja omapärase arhitektuuriga sepikoda tiigi teisel kaldal. Hoone kaunistuselementide sarnasus naabruses asuva Helme mõisaga (tänini säilinud) ja nende mõisate üheealisus lubab oletada sama ehitusmeistri tööd. Vanamõisaoli Leebiku kõrvalmõis - Abenkat mit Althof. Vanamõisas oli arvatavalt 19. saj. kivihoonestus - praeguseks alles vähesed varemed. Ühekordne kivihoone oli peahoone, mille kohta on vähe andmeid. Leht 2 / 21 Põdrala valla arengukava muutmine Valga maakonna moodustamisel 1920 jäi tollane Riidaja vald Viljandi maakonda. Valga maakonna koosseisu toodi ta alles 1.aprillil 1939.a., mil Riidaja, Leebiku, Lõve ja osaliselt Helme, Patküla ja Jõgeveste valdade liitmise tagajärjel moodustati uus haldusüksus - Põdrala vald. Vallakeskuseks jäi Riidaja vallamaja Riidaja mõisas. Vallas olid olemas kõik tolleaegsele vallale iseloomulikud asutused: kool, ühispank, mitmesugused seltsid (suurim neist Muusikaselts Vambola) ja ühingud. Põdrala vald eksisteeris kuni valdade likvideerimiseni 1950.a. Seejärel moodustati Riidaja külanõukogu. Endisaegset nime - Põdrala - hakati uuesti kasutama 14.02.1991, kohalik omavalitsus taastati 11.07.1991.a. Kokkuvõte ja arengueeldused Põdrala vald jääb eemale suurtest maanteedest, kuid tal on soodne asend Võrtsjärve lõunatipus ning ta jäädes ajaloolise Mulgimaa aladele, kuulub ta ajalooliselt väljakujunenud kompaktsesse Tõrva-Helme piirkonda. Nii võib Põdrala valla asukohta strateegilises mõttes pidada soodsaks. See, mis varasematel aastatel oli puuduseks, näib kaasaegsete arengutendentside valguses muutuvat eeliseks. Põdrala vald on kaasatud nii Valgamaa, Mulgimaa kui ka Võrtsjärve piirkonna arendustegevusse. 2. Territooriumi üldiseloomustus Põdrala valla pindala - 127,22 km² - moodustab 6,3% Valga maakonna pindalast ning on suuruselt üks väiksemaid Valgamaal. Põdrala vallast on väiksemad vaid Palupera ja Õru vald. Kujult on Põdrala vald suhteliselt kompaktne, valla ulatus põhjast lõunasse 12 km ja idast läände 16 km. Põdrala vallas on 14 küla. Neist suurim on Riidaja küla ja väikseim Karu küla. Lähim tõmbekeskus on Tõrva linn, mis asub 14 km kaugusel. Suuremate keskuste kaugused vallast on: Valga 45 km, Viljandi 42 km, Tartu 70 km. Valla administratiivkeskus asub Riidaja külas. Mitteametlikult on vallas kaheks suuremaks keskuseks kujunenud Riidaja ja Pikasilla, mille üheks olulisemaks põhjuseks on kahtlemata koolide olemasolu neis külades. Pikasilla küla tagamaaks on Leebiku, Karu, Kaubi, Liva, Uralaane ja Rulli küla, Riidaja on omakorda tõmbekeskuseks Reti, Pori, Lõve, Vanamõisa, Kungi ja Voorbahi külale. Oluline tegur nende nn. keskuste kujunemisele on ühistranspordi ühendus. 2.1 Maafond Põdrala vallas on kokku 12722,3 hektarit maad, millest suur osa, 5887,8 hektarit, s.o. 46% on kaetud metsaga. Haritav maa 4134,0 ha moodustab 32% kogu valla maast ning looduslikku rohumaad 1018,5 ha on 1002,7 hektaril, s.o. ligi 8% kogu valla maast. Ligikaudu 14 % maast on muu maakasutusega (tabel 1). Tabel 1. Põdrala valla maakasutus seisuga 01.oktoober 2005 Maakasutus Pind hektarites Haritav maa 3752,03 Looduslik rohumaa 957,07 Mets 5642,82 Muu maa 1114,98 KOKKU 11466,9 689 maakasutaja käsutuses on 11466,9 hektarit maad, s.o 90,1% Põdrala valla pindalast. Sellest 49 % on kaetud metsaga, haritava maa osatähtsus on 33 %. Ülejäänud maa jaguneb loodusliku rohumaa ja muu maakasutuse vahel (tabel 1). Ülejäänud maa – 9,9% - kuulub riigile Põdrala valla maadest on erastamata maid 1255,4 hektarit, mis moodustab 9,8 % kogu valla territooriumist. Sellest enamus kuulub loodusliku rohumaa ja muu sihtotstarbeta maa alla (näit. Õhne ja Väike-Emajõe äärsed alad). Elamumaad kasutab 78 maakasutajat (11 %). Ülejäänud kasutusse antud maa on enamikus maatulundusmaa. Suhteliselt väheses kasutuses on maa kas ärimaana või