DOCSLIB.ORG

Valgamaa Aastaraamat 2016

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valga 2017 Valga maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee Koostanud Valga maavalitsus. Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele! Valga maavalitsus 2017 Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa Kujundus ja küljendus Katrin Põdra Trükk Vali Press OÜ 300 eks, 170 lk Kaanefotodel on ajaloo- ja kultuurimarsruudi „Elu kahe maailma piiril“ Valgamaal asuvad National Geographicu kollased aknad: Sangaste loss (foto: Chaty Uibopuu, SA Valgamaa Arenguagentuur), Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes (foto: Kristi Palm), vaated läbi Valgas ja Lüllemäel asuvate akende (fotod: Marika Muru, Valga maavalitsus) ning vaade Otepää kirikule (foto: M Studio Grupp OÜ). VALGAMAA AASTARAAMAT 2016 3 Hea Valgamaa aastaraamatu lugeja! Valga maavalitsusel on koostöös heade partneritega juba 23. korda võimalik anda ülevaade maakonnas toimunust ja nii ongi valminud „Valgamaa aastaraamat 2016“ trükisõnas. Paneme raamatut kokku aastal 2017, teades, et alates 2018. aastast ootavad Valgamaad ees suured muutused ja sealhulgas toimub ka maakonna pindala vähenemine. Loodan, et sellest kõigest saab lugeda järgmises aastaraamatus. Nii jääbki aasta 2016 meelde eelkõige kui ajaloolisi muutusi ettevalmistav ja seetõttu suuri emotsioone pakkunud aasta. Oli sündmuseid ja otsuseid, mida väga oodati. Samas puutusime kokku muutustega, mida kardeti ja mille vastu võideldi ning millega lõpuks lepiti. Emotsionaalsed kõrghetked saab sel aastal siduda uute võitude ja ehitustega. Aasta alguses sai valmis Kaitseliidu Valgamaa maleva Metsniku lasketiir. Ehitus, mille valmimist oodati aastaid ja mille panus kaitseliitlaste ning teiste koostööpartnerite julgeolekualase ettevalmistuse tõhustamisel on hindamatu. Valgamaa hariduspotentsiaali tõstab kindlasti renoveeritud Valga gümnaasium. Nüüdsest riigile kuuluv kool annab oma vormi poolest silmad ette ka kõigile nn eliitkoolidele. Valgast saab tugev Lõuna-Eesti hariduskeskus, selle eesmärgi nimel tehakse praegu palju tööd. Ainult ilus väline kest ei loo tulemust, tähtis on kooli sisu, noorte ja hariduse väärtustamine. Samuti on oma koha maakonna haridusvõrgus leidnud ka Valgamaa kutseõppekeskus. Gümnaasiumi kõrval on kutseõppekeskusest kujunemas maakonna ja terve Eesti jaoks oluline kompetentsikeskus. Haridusasutustevaheline koostöö üle kogu maakonna on järgmiste aastate märksõnaks ja tegevuseks. Maakonna kultuurielu elavdas traditsioonilise tantsupeo kõrval Valgamaa laulupeo korraldamine. Minu arvates oli see suur kordaminek ja usun, et laulu- ja tantsurahval on indu seda traditsiooni jätkata. Oli olümpiaaasta ning võimalus maailma parimate hulgas näha Valgamaa sportlasi sundis paljud spordisõbrad öösel teleka ette, et valjuhäälselt nende püüetele kaasa elada. Kuigi kõik ootused ja lootused ei täitunud, oli emotsioone kuhjaga. Emotsioonide alumine pool oli meist paljudel seotud reformidega. Kiirelt ette valmistatud ja läbiviimist ootav haldusreform sundis omavalitsusi ühise laua taha ning pani paljude närvid pingule. Valgamaal läks haldusreform suures plaanis nii, nagu oleme aastaid seda ette kujutanud – koondumine meie kolme tõmbekeskuse – Valga, Tõrva ja Otepää – ümber. Riigireform, mille sõnumid Kagu-Eestisse jõudsid kahjuks eelkõige riigiasutuste sulgemise ja mujale viimise teel, viis mitmed kohtumised asjaosaliste vahel emotsionaalseks ja pani nii mõnegi küsima, kas me sellist riiki tahtsime. Vahel hakkas tunduma, et elame Eestis, mis Tallinna või Kagu-Eesti poolt vaadates on justkui täiesti erinev. Märgiliseks sündmuseks riigireformi juures kujunes maanteeameti otsus sulgeda mitmed teenindusbürood, Valga nende hulgas. Kohaliku kogukonna vastuseis sundis Tallinna ametnikke oma otsuseid ümber tegema. On tähelepanuväärne, et valgamaalased hääletasid selle võitluse maakonna 2016. aasta teoks. See on hea näide, kus kogukonna, ettevõtjate, omavalitsuste ja kohalike riigiasutuste ühine, külg külje kõrval seismine viis sihile. Seega näitab see, et vajadusel võime üksteiselt tuge otsides enda eest seista. Me kõik saame midagi oma kodukoha heaks ära teha. Kodu pole üksnes koht või maja või korter. Kodu on koht sinu südames ja ma loodan, et Valgamaa inimesed hoolivad, hoiavad ning võitlevad ka tulevikus enda, oma tõekspidamist ning maakonna arengu eest. Margus Lepik Valga maavanem 4 VALGAMAA AASTARAAMAT 2016 Sisukord Eessõna . 3 2. Elu Valgamaal 1916. aastal omaaegse ajakirjanduse (Postimees) põhjal . 7 3. Valik 2016. aasta tähtsamatest sündmustest . 9 4. Juhtimine ja regionaalhaldus . 13 Valga maakond. Asend ja haldusjaotus. 13 Maakonna kujunemine . 14 Lipp ja vapp . 15 4.1. Haldusjaotus ja rahvastik . 16 4.2 Riiklikud institutsioonid. 20 Valga maavalitsus . 20 Kaitseliidu Valgamaa malev . 26 Päästeameti Lõuna päästekeskuse Valgamaa päästepiirkond. 27 Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond . 29 Lõuna ringkonnaprokuratuuri Valga prokurörid . 32 Tartu maakohtu Valga kohtumaja . 32 Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esindus . 33 Keeleinspektsiooni Lõuna-Eesti järelevalvetalitus . 33 Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakond. 34 Rahvusarhiivi Valga osakond . 34 Tarbijakaitseamet . 35 Sihtasustus Innove Valgamaa Rajaleidja keskus . 35 Valgamaa nõustamiskomisjon . 37 4.3 Kohalikud omavalitsused. 39 Kohalike omavalitsuste eelarve. 39 Valgamaa Omavalitsuste Liit . 44 Helme vald . 49 Hummuli vald. 50 Karula vald. 51 Otepää vald . 52 Palupera vald . 53 Puka vald. 55 Põdrala vald . 56 Sangaste vald . 57 Taheva vald . 58 Tõlliste vald . 60 Tõrva linn . 61 Valga linn . 64 Õru vald . 65 5. Looduskeskkond ja keskkonnakaitse . 67 5.1 Valgamaa looduse üldiseloomustus . 67 5.2 Meteoroloogiline ülevaade . 67 5.3 Keskkonnaameti Lõuna regioon . 69 Keskkonnaameti looduskaitselised tegevused . 70 Keskkonnaameti keskkonnahariduse ja kultuuripärandi alased teavitustegevused. 70 VALGAMAA AASTARAAMAT 2016 5 Maavarad . 71 Valgamaa paisud, reoveepuhastid ja veevõtt . 71 Kalandus . 72 Jahindus . 73 Jäätmed . 73 Välisõhk . 73 Metsandus. 74 5.4 Riigimetsa Majandamise Keskus . 74 5.5. MTÜ Valgamaa Metsaühistu . 76 5.6. Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo. 76 6. Haridus ja noorsootöö. 80 6.1 Koolivõrk . 80 Õpilased ja koolide lõpetamine . ..
Recommended publications
  • Valga Valla Profiil

    Valga Valla Profiil

    VALGA VALLA PROFIIL Tellija: Valga Vallavalitsus Valgamaa Arenguagentuur Täitja OÜ Geomedia Valgas 2018 1 Sisukord Sisukord ........................................................................................ 2 Valga valla olukorra analüüs .......................................................... 4 1. Territoorium ja asustus .............................................................. 4 2. Rahvastik ja selle areng ............................................................. 5 2.1. Rahvaarv ja rahvastiku vanuseline struktuur ........................... 5 2.2. Rahvastik paikkondades ..................................................... 11 Valga vald kokku .................................................................... 12 2.3. Rahvastiku prognoos ......................................................... 13 3. Looduskeskkond ja maakasutus ................................................ 14 3.1. Loodus ja maavarad .......................................................... 14 3.2. Kaitstavad alad ja objektid ................................................. 15 3.3. Maakasutus ...................................................................... 15 4. Kohaliku omavalitsuse teenused ................................................ 16 4.1. Haridus, huviharidus ja noorsootöö ...................................... 16 4.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid .......................................... 22 4.3. Kultuur ja sport ................................................................ 29 4.4. Kommunaalmajandus .......................................................
  • Põdrala Valla Üldplaneering

    Põdrala Valla Üldplaneering

    PÕDRALA VALLA ÜLDPLANEERING Töö nr. 07ÜP01 Planeeringu konsultant: Henri Paves Kontakt: [email protected] Põdrala 2007 Sisukord SISSEJUHATUS .........................................................................................................................................................4 1. KÕRGEMAD ARENGUDOKUMENDID JA PLANEERINGUD............................................................... 5 1.1. ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2010 ...................................................................................................... 5 1.2. MAA -ARHITEKTUURI JA -MAASTIKE UURIMIST JA HOIDMIST KOORDINEERIV ARENGUKAVA AASTATEKS 2007-2010 ................................................................................................................................................................5 1.3. VALGA MAAKONNAPLANEERING ................................................................................................................5 1.4. VALGA MAAKONNA TEEMAPLANEERING "A SUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED " ........................................................................................................................................5 1.5. VALGAMAA ARENGUSTRATEEGIA VALGAMAA 2010+................................................................................6 1.6. LÕUNA -EESTI TURISMI ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2010 ......................................................................6 1.7. VIA HANSEATICA ARENGUSTRATEEGIA .....................................................................................................
  • 1. Sissejuhatus 5

    1. Sissejuhatus 5

    Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2019 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Sotsiaal-majanduslik ülevaade........................................................................... 6 2.2 Olemasolev veevarustussüsteem ...................................................................... 6 2.3 Perspektiivne veetarbimine aastal 2018............................................................. 9 2.4 Veevarustuse tehnilised indikaatorid................................................................ 10 2.5 Olemasolev kanalisatsioonisüsteem ................................................................ 10 2.6 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused .................................................... 11 2.6.1 Reovee keskmised vooluhulgad ...................................................................... 11 2.7 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile........................................... 12 2.7.1 Hummuli .......................................................................................................... 12 2.7.2 Jeti................................................................................................................... 12 2.8 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid.............................................................. 13 2.9 Asulate investeeringuprojektid ......................................................................... 13 2.9.1 Hummuli aleviku investeeringud ...................................................................... 13 2.9.2 Jeti
  • Põdrala Valla Arengukava Muutmine

    Põdrala Valla Arengukava Muutmine

    Väljaandja: Põdrala Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 16, 257 Põdrala valla arengukava muutmine Vastu võetud 28.12.2007 nr 27 Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lg 1 punkti 7 ja § 37 alusel. § 1.Muuta Põdrala Vallavolikogu 27. jaanuari 2006 .a määrusega nr 1 vastu võetud «Põdrala valla arengukava 2006 – 2010» ning võtta see vastu uues redaktsioonis vastavalt määruse lisale. § 2.Avalikustada käesolev määrus koos lisaga Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, Põdrala valla kodulehel www.podrala.ee ning esitada Valga maavanemale ja Siseministeeriumile. § 3.Määruse jõustub 01.jaanuar 2008. Volikogu esimees Sulev SILDNA Põdrala Vallavolikogu määrus lisa 12915330 Põdrala valla arengukava 2006-2012 Lisa PƵdralaVallavolikogu 28.12.2007. a määrusele nr 27 PÕDRALA VALLA ARENGUKAVA 2006-2012 PÕDRALA 2006 EESSÕNA Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määratleb kohaliku omavalitsuse arengukava mõiste. Valla või linna arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suunad ja eelistused. Põdrala valla arengukava muutmine Leht 1 / 21 Arengukava on strateegiline dokument, mis aitab luua tervikpildi omavalitsusest ning selle koostamise protsess haarab võimalikult laia huvigruppide ning osalejate ringi. See on kohaliku omavalitsuse juhtimise abivahendiks, mis aitab kaasa sihipärasele tegevusele ning vähendab riske ja ebakindlust. Seadusjärgselt
  • Taheva Valla Üldplaneering

    Taheva Valla Üldplaneering

    Töö nr 07.032 TAHEVA VALLA ÜLDPLANEERING Kehtestatud Taheva Vallavolikogu 30. mai 2008 määrusega nr. 10 Tellija: Taheva Vallavalitsus Koostas: SA Valgamaa Arenguagentuur Planeerija: Henri Paves Laanemetsa 2008 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................................. 4 111 TAHEVA VALLA VÄÄRTUSED ........................................................................ 5 222 ÜLDISTE MAA KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSTE SEADMINE .... 6 2.1 MÕISTED ............................................................................................................ 6 2.2 ÜLDKASUTAVA HOONE MAA .................................................................................. 6 2.3 KALMISTUMAA ...................................................................................................... 6 2.4 PUHKE - JA VIRGESTUSMAA .................................................................................... 7 2.5 HALJASALA JA PARKMETSA MAA ............................................................................ 8 2.6 ELAMUMAA ............................................................................................................ 8 2.7 TOOTMISMAA ......................................................................................................... 9 2.8 KAUBANDUS -, TEENINDUS -, JA BÜROOHOONETE MAA ............................................ 9 2.9 TEEMAA ............................................................................................................... 10 2.10
  • Aprill 2019.Pdf

    Aprill 2019.Pdf

    Koolipere Jätkusuutlik Näitering Lk 4 suur mure Lk 8-9 külaliikumine Lk13 50 TÕRVA VALLA VAPP APRILL TÕRVA TEATAJA 2019 Väljaandjad: Tõrva vallavalitsus Kujundus: loovbüroo Kuldne Lammas Trükk: AS Kroonpress Otsepost: OÜ Joon Tiraaž: 3000 Toimetus: Egon Ilisson, [email protected], 53 736 992 MÄLUMÄNGUSERIAAL TÕI KOHALE TOHUTUL HULGAL HUVILISI Egon Ilisson Juba 14. korda toimunud said 59 punktiga etapivõidu. Neile Tõrva mälumänguturniir järgnesid Faux-pas ja Poolmuidu, meelitas tänavu vastavalt 53 ja 52 punktiga. Järgne- gümnaasiumi saali rohkelt vatel etappidel pani aga oma võimu huvilisi, kes said oma maksma Valga TBMM ning võitis teadmiseid proovile panna kolm viimast etappi. Kusjuures tei- neljal osavõistlusel. sel etapil saadi 67 punkti, edestades lähimaid konkurente 13 punktiga. Peakorraldaja Laine Tangsoo, kes Kuna neljast etapist läks arvesse turniiri vedanud algusaegadest ala- kolm parimat, siis sai Valga järje- tes ning kelle kavalaid küsimusi on kordse Tõrva mälumänguturniiri pidanud saal vastama juba kaugelt võidu. Kokku teenis Valga rohkete üle tuhande, on ikka ja jälle positiiv- õigete vastuste eest 185 punkti. selt üllatunud, et mälumänguhuvilisi Ometi jagus medaliheitluses nii palju kohale tuleb. „Registreeritud pinget lõpuni, sest viimasele eta- võistkondi oli 25, kellest 24 käisid ka pile vastu minnes olid Valga järel kohal vähemalt kolmel etapil. Vaid Tõrva Gümnaasiumi saal oli mälumänguhuvilistest tulvil. Foto: Margo Metsoja viis võistkonda väga tihedalt koos. üheliikmeline võistkond Nobe Tigu Lõpuks väljusid sellest heitlusest osutus siiski mitte piisavalt nobedaks küsimuste ampluaa ja teemad on taha palju muudki, mida tulevastes raskusaste väga erinev ning lisaks hõbemedalitega kõige kogenumad ja osales ainult esimeses voorus,” on väga varieeruvad. Seega on ena- mälumängudes või elus vaja võib tugevale peamurdmisele ja valedele ehk Palupera võistkond, kes sai 157 Tangsoo endale omase huumoriga masti neljaliikmelistes võistkon- minna.
  • Otepääl on Uued Vee- Ja Kanalisatsioonitorustikud

    Otepääl on Uued Vee- Ja Kanalisatsioonitorustikud

    ILMUB 2 KORDA KUUS! Asutatud P A L U P E R A 1932 vald P U K A vald O T E P Ä Ä vald Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja SANGASTE Reede, 3. detsember 2010 Nr 20 (308) vald Otepääl on uued vee- ja www.otepaa.ee/ot kanalisatsioonitorustikud 30. novembril toimus Otepääl, Kastolatsi teel asuva Kaitseminister − reoveepuhasti juures vee- ja Eesti julgeoleku tugi- kanalisatsioonitorustike ehitu- sammas se pidulik lõpetamine. Tänu pidevatele ehitustöö- Kodanikupäeval, 26. novembril külastas dele on Otepää esimene linn kaitseminister Jaak Eestis, kus torustike ja reo- Aaviksoo Otepää veepuhastite renoveerimine Gümnaasiumi güm- nasiste, pöörates ja ehitus on lõpuni jõudnud. oma esinemise põ- hirõhu kodanikuks olemisele. AS Otepää Veevärk juhataja Enn Meie kaitsemi- Sepma sõnul on Otepää linnas vii- nister on mees, mase 15 aasta jooksul välja ehitatud kes tegutseb mitmel rindel. Ta on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateadus- uued vee- ja kanalisatsioonitorusti- konna füüsika osakonna teoreetilise füüsika kud. Phare “Bioenergia pilootprojekt eriala ning tegutsenud Eesti vabariigi hari- Eestis” raames valmis Otepää kesk- dus- ja kultuuriministrina. Aaviksoo on katlamaja rekonstrueerimine täisau- arvamusel, et poliitika vajab väga erinevaid tomaatse 2,5 MWh hakkepuidukatla inimesi, kellel on erinevad poliitilised vaated. paigaldamisega 1999. aastal. Projekti Tööd kaitseministrina peab Aaviksoo oluliselt vastutusrikkamaks kui haridus- ja kultuu- maksumuseks oli 7,8 miljonit krooni, riministri tööd, kuna peab tagama riigile millest Soome riik andis tagastamatut Linti lõikavad (vasakult) Otepää Veevärgi juhataja Enn Sepma, Otepää volikogu esimees Aivar Nigol, julgeoleku. Viimatinimetatud ametikohal pidi abi 2,3 miljonit krooni. ta aga käske jagama ülitarkadele hariduse- ja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja Keskkonnainvesteeringute keskuse juhataja Kalev Aun.
  • Eesti Loodus 2/2013

    Eesti Loodus 2/2013

    2013 2013 / / 2 2 VEEBRUAR VEEBRUAR VEEBRUAR Tartu maratoni ilu ja võlu EESTI LOODUS . aastast. 3,50 € 1933 aduslik ajakiri. Ilmunud Populaarte Kõnelevad kivid ISSN0131-5862 Balti hunt ja metsanahkhiired Vikipeedia fotovõistluse tulemused autoriõigus MTÜLoodusajakiri Aasta looma fotovõistlus "SUSI JA TEMA TEGEMISED" .kiri l..Mdus11lber jm Võistlu11 pidulik lõpetamil• hundiga pildid, hundi tegevusjälge• Loodumlender... kuulutavad toimub jõulukuu alguses ja selle dega pildid ja hundi nimega seotud välja fotcM!istluse, kuhu on ooda­ täpsemast toimumisajast teavita­ temaatikaga fotod. tud kõik hundipildid. Nii pildid, kus vad Loodusesober.ee ja hunt ise peal, kui jäädvustused looduskalender.ee Auhlnrmcl tema tegevusjälgedest. Eriti ooda­ Võitjatele on p~emiaks vabalt tud on just viimased. Nõuded pildile valitud varjepäevad seiklusfirma Pildid peavad olema tehtud Eestis. .360 kllladi" Alutaguse fotovarjes Looduskalender.ee veebilehele Ootame võistlusele seni avalda­ koos Canon Overalli profitehnika üles laetud pildid saavad algusest mata ülesvõtteid hundist ja tema kasutamisega. Valikus on Canoni peale olema avalikud. Ilmeka­ jälgedest. Oluline on lisada iga pildi valgusjl!ullsed teleobjektiivid ja mad saavad koha Looduskalendri juurde lühike, kuni 500 tähemärki profikered. hundiaasta uudistevoos. Pilte pikk lugu. Lugu võib olla kas pildi Varjesse minnakse koos loodus­ avaldatakse nii kaasa saade- ülesvõtmise kirjeldus või siis pildile fotograafi vöi hundieksperdiga. tud lühilooga, aga ka eksper- tabatud olustiku kirjeldamine. Lisaks mitmed eriauhinnad. tide kommentaaridega. Lisaks kasutatakse fotosid hundiaasta Kategooriad Liutffve: uudiseid illustreeriva materjali­ Võistlevad tänavu tehtud pildid ja [email protected] na ning avaldatakse ka ajakirjas üldarvestuses kõik võistlusele saa­ loodusesober.ee Loodusesõber. detud ülesvõtted. Eraldi võistlevad looduskalender.ee (!) ICBICICOr.'NAMll\!Sm~UM 0 v E R A L L • E E LOODUSKALENDER.EE Lmc.kJsesõbar autoriõigus MTÜLoodusajakiri | sIsUKORd | Tartu maraton Foto: Jarek Jõepera 64.
  • 31G Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    31G Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    31G buss sõiduplaan & liini kaart 31G Valga Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 31G buss liinil (Valga Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Valga Bussijaam: 7:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 31G buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 31G buss saabub. Suund: Valga Bussijaam 31G buss sõiduplaan 58 peatust Valga Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Valga Bussijaam 12b Jaama pst, Valga kolmapäev Ei sõida Turu Park neljapäev Ei sõida 2 Jaama Puiestee, Valga reede Ei sõida Andrese laupäev 7:45 66 Võru Tänav, Valga pühapäev Ei sõida Laatsi 93 Võru Tänav, Valga Toogipalu 31G buss info Palu Suund: Valga Bussijaam Peatust: 58 Londi Reisi kestus: 175 min Liini kokkuvõte: Valga Bussijaam, Turu Park, Kase Andrese, Laatsi, Toogipalu, Palu, Londi, Kase, Kaagjärve Teerist, Kaagjärve, Lõhmusmäe, Kaagjärve Teerist Kaagjärve Mõis, Rautina Tee, Kitse, Leetuse, Pikkjärve, Karula, Karula Rist, Kassi, Lüllemäe, Kaagjärve Metsoja, Mägiste, Koobassaare, Kolski, Karkküla, Madsa, Rebasemõisa, Lüllemäe, Hundi, Valtina, Lõhmusmäe Musta, Tuulemäe, Matu, Väike-Väheru, Palumatsi, Väheru, Purika, Kirbu, Lüllemäe, Kassi, Karula Rist, Kaagjärve Mõis Karula, Pikkjärve, Leetuse, Kitse, Rautina Tee, Kaagjärve Mõis, Lõhmusmäe, Kaagjärve, Kaagjärve Teerist, Kase, Londi, Palu, Toogipalu, Laatsi, Andrese, Rautina Tee Turu Park, Valga Bussijaam Kitse Leetuse Pikkjärve Karula Karula Rist Kassi Lüllemäe Metsoja Mägiste Koobassaare Kolski Karkküla Madsa Rebasemõisa Lüllemäe Hundi Valtina Musta Tuulemäe Matu Väike-Väheru Palumatsi Väheru Laatre — Lüllemäe — Hargla, Estonia Purika Kirbu Lüllemäe Kassi Karula Rist Karula Pikkjärve Leetuse Kitse Rautina Tee Kaagjärve Mõis Lõhmusmäe Kaagjärve Kaagjärve Teerist Kase Londi Palu Toogipalu Laatsi 2 Laatsi Tänav, Valga Andrese 41 Võru Tänav, Valga Turu Park 2 Jaama Puiestee, Valga Valga Bussijaam 12b Jaama pst, Valga 31G buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kätlin

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kätlin

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht-loovtegevuse õpetaja Kätlin Meema KOOLINOORTE RAHULOLU JA TEADLIKKUS NOORSOOTÖÖ VÕIMALUSTEST ÜHE VALLA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Piret Eit, noorsootöö metoodika lektor, MA Kaitsmisele lubatud .................................... (juhendaja allkiri) Viljandi 2015 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 4 1. NOORSOOTÖÖ OLUKORD EESTIS JA UURITAVAS VALLAS ...................... 6 1.1 Noorsootöö võimalused ja kvaliteet ......................................................................... 6 1.1.1 Mõisted noorsootöös ............................................................................................ 8 1.1.2 Uuringud noorte osalemisest ja motivatsioonist noorsootöös ............................ 11 1.1.3 Kvaliteetsest noorsootööst .................................................................................. 15 1.2 Noorsootöö võimalused uuritavas vallas ............................................................... 17 1.2.1 Noorsootöö võimalusi pakkuvad asutused ja organisatsioonid .......................... 17 1.2.1.1. Noorte huvihariduse ja huvitegevuse võimalused: .................................... 18 1.2.1.2. Teised noorsootöö võimalused ................................................................... 21 1.2.2 Ülevaade
  • HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor

    HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor

    HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere ja Põltsamaa kihel- konnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2006). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Helme kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Eesti valitsus Vabadussõjas osutatud sõja- liste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest määratud 1924. aasta 1. det- sembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks loeti neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 pärines ajaloo- liselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervi- kuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt.
  • Sangaste Ja Otepää Allkirjastasid Ühinemislepingu

    Sangaste Ja Otepää Allkirjastasid Ühinemislepingu

    Asutatud www.otepaa.ee/ot 1932 Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja ILMUB 2 KORDA KUUS! Neljapäev, 12. jaanuar 2017 Nr 1 (437) P A L U P E R A vald P U K A vald O T E P Ä Ä Sangaste ja Otepää allkirjastasid vald SANGASTE ühinemislepingu vald 23. detsembril allkirjasta- kes valitakse ühes valimisringkonnas. Tegusat aastat kõigile! ti Sangaste lossis Sangaste ja Selleks, et tagada vallakodanikele tee- Otepää ühisel vallavolikogu istun- nuste parim kättesaadavus, luuakse valla territooriumile teenuskeskused, Tänavu on eriline aasta ― ühinemiste gil ühinemisleping. Uus omava- millest üks asub Sangaste alevikus. ja liitmiste käigus kaovad palju vallad litsus, mille nimeks saab Otepää Lastele tagatakse võimalus omanda- ja saavad olema uued ning suuremad. vald, tekib 2017. aastal kohaliku da kvaliteetset alus- ja põhiharidust Loodetavasti ka tugevamad ja tegusa- omavalitsuse volikogu valimistu- võimalikult elukoha lähedal ning mad. lemuste väljakuulutamise päeval. gümnaasiumiharidust Otepää linnas. Mõned vallad peavad leppima sund- Ühtlustatakse sotsiaalteenuste ja sot- liitmiste ja jagunemistega. Kindlasti siaaltoetuste määrad ning toetatakse saab aasta olema kõigi jaoks uudne. Ühinemislepingule kirjutasid alla tervisekeskuste, perearstikeskuste ja On ka Otepää Teataja juubeliaasta. Esimene Otepää Teataja ilmus märtsis Otepää vallavolikogu esimees Siim hoolekandekeskuste tegevuse jät- 85 aastat tagasi. Kalda, Otepää vallavanem Kalev kamist. Luuakse ühtne vallasisene Tolleaegse lehe nime all seisis: Laul, Sangaste vallavolikogu