Otepää Looduspargi Kaitsekorralduskava 2010 - 2012

OTEPÄÄ LOODUSPARGI KAITSEKORRALDUSKAVA 2010 - 2012

Otepää 2008 Koostas: Tarmo Evestus

Kaardid: Tarmo Evestus

Fotode autor: Arne Ader

Kujundus: OÜ Bubo

Projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Sisukord

1. Eessõna...... 6

2. Üldandmed Otepää looduspargi kohta...... 7 2.1. Asend ja suurus...... 7 2.2. Looduspargi kaitse alla võtmine ja valitsemine ...... 7 2.3. Asustus...... 10 2.4. Ajalugu ...... 10 2.5. Pinnamood...... 11

2.5.1. Maavarad ...... 13 2.5.2.P innas ...... 13 2.5.3. Maaparandus ...... 13 2.6. Maastik...... 13 2.7. Niidud ...... 14 2.8. Metsad ...... 15 2.9. Sood...... 15 2.10. Veekogud ...... 15 2.11. Põllumajandus...... 16 2.12. Floora ja fauna ...... 16 2.13. Puhkus, haridus ja informatsioon ...... 17 2.14. Teedevõrk...... 18 2.15. Maaomand ...... 18 2.16. Tsoneering...... 18 2.17. Andmestik ala kohta ...... 18

3. Visioon 2020...... 20

4. Huvirühmad ...... 21

5. Otepää looduspargi kaitsekorralduslikud väärtused...... 23 5.1. Maastikud...... 23 5.2. Elupaigad (kooslused)...... 24

5.2.1. Sihtkaitsevööndite metsad ...... 24 5.2.2. Puhkeväärtusega metsad...... 25 5.2.3. Piiranguvööndi metsad...... 27 5.2.4. Poollooduslikud kooslused...... 27 3 5.2.5. Sood...... 27 5.2.6. Järved...... 27 5.2.7. Jõed ja ojad...... 29 5.3. Liigid...... 29 5.3.1. I kategooria kaitsealused linnuliigid (väike-konnakotkas, must-toonekurg)...... 29 5.3.2. Kaitsealused ja linnudirektiivi I lisa linnuliigid ...... 30 5.3.3. Kaitsealused kahepaikseliigid ...... 31 5.3.4. Kaitsealused taimeliigid...... 34 5.3.5. Kaitsealused imetajad...... 34 5.3.6. Loodusdirektiivi II lisasse kuuluvad jahiulukid (karu, ilves, kobras)...... 34 5.4. Kaitstavad looduse üksikobjektid ...... 35 5.5. Majanduslikud ja sotsiaalsed väärtused ning kultuuripärand ...... 35 5.5.1. Kultuuripärand...... 36

6. Kaitse-eesmärgid...... 37

7. Kaitseala väärtused sihtkaitsevööndite kaupa...... 38

8. Kaitsekorralduslikke väärtusi mõjutavad tegurid...... 48 8.1. Ehitustegevus...... 48

8.2. Metsade majandamine ebasobivate viisidega ...... 49

8.3. Traditsioonilise põllumajanduse lakkamine, avatud maastike vähene hooldamine ...... 49

8.4. Massturism sh mootorsõidukite kasutamine ...... 50

8.5. Elupaikade soodsa seisundi halvenemine ...... 50

8.6. Vähene teadlikkus ja huvi loodushoiu vastu, looduskaitse madal maine...... 51

9. Looduskasutuse tingimused maastikku mõjutavatel töödel...... 52

10. Kaitsekorralduslik tegevuskava aastateks 2010–2012 ...... 54

10.1. Elupaikade ja maastike hooldustööde korraldamine...... 54 10.1.1. Poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine...... 54

10.1.2. Raietööd kaitstavate loodusobjektide hooldamiseks ja vaadete avamiseks, maastikuhooldustööd ning talgulaagrid...... 55 10.1.3. Veekogude ökoloogilise seisundi parandamine ...... 56 10.1.4. Karuputke tõrjumine...... 57 10.1.5. Kortina soo kuivenduse mõju vähendamise...... 57 10.2. Liigikaitselised tööd ...... 57

4 10.2.1. Röövloomade arvukuse ohjamine...... 58 10.2.2. Mudakonna ja harivesiliku tiikide rajamine ja hooldamine...... 58 10.2.3. Kalastiku ja jõevähi taastamine ...... 58

10.3. Maastike kaitse, alalhoidlike majandusviiside edendamine, kohaliku elulaadi ja kultuuripärandi säilitamine ...... 59 10.3.1. Rohevõrgustik ...... 59

10.4. Kaitstavate loodusobjektide tutvustamine, loodushariduse edendamine, rekreatsiooni ja puhkevõimaluste pakkumine ...... 61 10.5. Teadustöö ja seire ...... 64 10.6. Kaitseala valitsemine ja kaitse korraldamine, järelevalve ...... 65 10.7. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja muutmine ...... 66 10.8. Kaitsekorralduskava uuendamine ...... 66

11. Otepää looduspargi kaitsekorralduskava eelarve, rakendamise kava ja tulemuslikkuse kontroll...... 67 12. Kasutatud allikate loetelu ...... 78

Lisad

Lisa 1. Otepää looduspargi kaitse-eeskiri Lisa 2. Otepää looduspargis registreeritud haudelinnud ja nende arvukus Lisa 3. Ettepanekud uute sihtkaitsevööndite loomiseks Kaart 3. Väärtusliku Natura 2000 elupaigad Kaart 4. Sihtkaitsevööndid Kaart 5. Poollooduslike koosluste ja maastiku hooldus Kaart 6. Rohevõrgustik Kaart 7. Loodusliikumisrajad ja puhkekohad

5 1. Eessõna

Vastavalt looduskaitseseadusele koostatakse looduslike tingimuste ja inimtegevuse kaitsealadele kaitsekorralduskava, millest koosmõjul. Kuna tänasel päeval tekitab muutusi selguvad olulised keskkonnategurid ja nende põhiliselt inimene vastavalt valitsevate mõju loodusobjektile, kaitse-eesmä rgid, nende arusaamade ja poliitiliste valikute põhjal on saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise vajalik looduskaitse eesmärkide elluviimiseks eelisjärjestus, ajakava, maht ning kava elluviimi- teha tihedat koostööd kohaliku kogukonnaga, seks vajalik eelarve. poliitikute ja huvigruppidega. Käesoleva Otepää looduspargi kaitsekorraldus- Kaitsekorralduskava koostamisel juhinduti kava eesmärgiks on planeerida Otepää Kesk konnaministeeriumi poolt välja antud looduspargi kaitse korraldamist. Olemusliku lt on juhendma terjalist “Kaitseala tegu piirkondliku säästliku arenguka vaga, mille kaitsekorralduskava koostamise juhised”. põhirõhk on asetatud loodusväärtus tele, Kaitsekorrald uskava valmimisele aitasid kaasa maastikele ja nende hoiule. Toomas Hirse, Priit Voolaid, Margit Turb, Urmas Kavas antakse esmalt ülevaade looduspargi Roht, Kaili Preismann, Urmas Mets, Raivo loodusest ja inimtegevusest, sealhulgas Rüütli. senisest kaitsekorraldusest. Tuginevalt väärtuste analüü sile sõnastatakse kaitse üldisemad eesmärgid, seejärel vaadeldakse nende saavutamist mõju tavaid tegureid. Eesmärkide saavutamist takis tavate või takistada võivate tegurite (problee mide ja ohtude) eemaldamiseks või nende mõju vähendamiseks sõnastatakse meetmed kaitsekorralduskava toimimise perioodiks. Eesmärkide saavutamiseks kavandatakse kaitsekorralduskava lõpuks tegevused, mille puhul antakse nende eelisjärjestus, ajakava, maht ning eelarve. Eelarve prognoos muutub pikas perspektiivis jä rjest ebakindlamaks, seetõttu tehakse detailne tegevuskava ja eelarve vaid viieks aastaks. Viie aasta möödudes nähakse ette eelarve uuendamine ja vajadusel ka teiste kaitsekorralduskava osade täpsustamine. Otepää looduspargi suurimaks väärtuseks on mitmekesine ja põnev maastik, mis on kujunenud

6 2. Üldandmed Otepää looduspargi kohta

2.1. Asend ja suurus piirini ja lääneosas Pringi külani. Kaitsealast Otepää looduspark asub Valga maakonna jääb välja Otepää linn. põhjaosas Otepää, Paluper a, Puka ja Sangaste valla maadel (kaart 1). 1180 km 2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab Otepää looduspark 2.2. Loodusparg i kaitse alla võtmine hästi väljakujunenud künkliku reljeefiga ala ja valitsemine pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku pindalast). Loodus- Otepää looduspark moodustati Eesti NSV pargi maa-alast jääb Otepää valda ca 13880 ha, Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määru sega Palupera valda ca 3990 ha, Sangaste valda ca nr 242 «Abinõudest looduskaitse orga- 2955 ha ja Puka valda ca 1500 ha. niseerimiseks Eesti NSV-s» (ENSV Teataja 1957, 14, 125) Pühajärve, Väikese Munamäe ja Otepää looduspark on oma suuruselt Eesti kait- Tedremäe maastikuliste keelualadena ning sealadest kuues, olles samas suurim maastiku- reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu kaitseala e. looduspark. Maastikuliselt omavad 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 Otepää looduspargiga sarnaseid jooni Haanja «Looduskaitsealade edasise väljaarenda mise looduspark ja Karula rahvuspark. kohta» (ENSV Teataja 1979, 43, 521) Otepää Looduspargi välispiir kulgeb põhjaosas Nõuni ja maastikukaitsealaks. lõunaosas Restu külani, idaosas Valga maakonna

Kaart 1. Otepää looduspargi asukoht

8 Eesti iseseisvuse taastamise järel tekkis lubjavaesel mullal (6270), niiskuslembesed vajadus kaitsekorra kaasajastamiseks. Otepää kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- looduspargi kaitse-eeskiri kinnitati EV Valitsuse ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood 18.03.1997. a mää rusega nr. 63 (RT I 1997, 25, lääne-mõõkrohuga (7210), liigirikkad madalsood 388) ning on muudetud järgmiste määrustega (7230), vanad loodusmetsad (9010), vanad laia- (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas): lehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja 14.07.1998 nr 157 (RT I 1998, 66, 1036), moreenikuhjatistel (sürjametsad) (9060), 8.12.1999 nr 376 (RT I 1999, 94, 837), soostuvad ja soo-leht metsad (9080). Liigid, kelle 19.03.2002 nr 99 (RT I 2002, 28, 163), elupaiku kaitstakse, on saarmas ( Lutra lutra ), 22.12.2005 nr 321 (RT I 2005, 71, 556) . harivesilik ( Triturus cristatus ), harilik hink (Cobitis taenia ), laiujur ( Dytiscus latissimus ), Otepää looduspargi kaitse-eeskiri on esitatud paksukojaline jõekarp ( Unio crassus ), karvane lisas 1. maarjalepp ( Agrimonia pilosa ), läikiv kuldsirbik Otepää looduspark on Natura 2000 ala staa- (Hamatocaulis vernicosus ) ja nõtke näkirohi tuses, kuuludes üle-euroopalisse loodus-ja (Najas flexilis ). linnualade võrgustikku. Otepää loodusala (22 Otepää linnuala (22 400 ha) on moodustatud 400 ha) on moodustatud loodusdirektiivi I lisa linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puudu- elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kait- vate rän dlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, seks. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on liivaa- kelle elupaiku kaitstakse, on kanakull ( Accipiter lade vähetoitelised järved (3110), vähe-kuni gentilis ), viupart ( Anas penelope ), sinikael-part kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (Anas platyrhynchos ), väike-konnakotkas (3130), vähe-kuni kesktoitelised kalgiveelised (Aquila pomarina ), hallhaigur ( Ardea cinerea ), järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved laanepüü ( Bonasa bonasia ), väiketüll (3150), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud (Charadrius dubius ), must-toonekurg ( Ciconia nigra ), roo-loorkull

Otepää looduspargi keskosas asub Pühajärv, mis on 3,5 km pikk, 1,6 km lai ning kogupindalaga 286 ha.

9 (Circus aeruginosus ), väike-kärbsenäpp ( Fice- dula parva ), värbkakk ( Glaucidium passerinum ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), herilaseviu (Pernis apivorus ) ja roherähn ( Picus viridis ). 2005.a. moodustati Otepää looduspargi piiri äärde Otepää hoiuala . Otepää hoiuala kaitse- eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270), lamminiitude (6450), liigirikaste madalsoode (7230) kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, samuti EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide Otepää linnamäel XI-XIII saj. asunud muinas- elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika linnus oli üks olulisemaid keskusi Muinas-Eest is. 1224. kaitstakse, on paksukojaline jõekarp, harilik aastal rajatud piiskopilinnuse varemed on osaliselt säili- hink, kanakull, sinikael-part, väike-konnakotkas, nud tänapäevani. laanepüü, roo-loorkull, väikekärbsenäpp, punaselg-õgija, herilaseviu, rukkirääk ( Crex crex ), musträhn ( Dryocopus martius ), laanerähn Hõredamalt asustatud piirkonnad on Miti, ehk kolmvarvas-rähn ( Picoides tridactylus ), Mäges tiku, Äidu, Pringi, Meegaste ja Mäeküla händkakk ( Strix uralensis ). ning Räbi küla lõunaosa. Hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse määrusega “Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas” (15. detsember 2005. a 2.4. Ajalugu määrus nr. 311, RT I, 05.01.2006, 2, 4). (Helve Anton, 1985 järgi) Seoses reformiga 2009. aastal liideti maakondlikud keskkonnateenistused, Riiklik Asustuse kujunemislugu ulatub I aastatuhande Looduskaitsekeskus ja Kiirguskeskus teise poolde, mille kohta on aga arheoloogilisi Keskkonnaametiks (KA). Otepää looduspargi ja leide vähe. II aastatuhande alguses, nooremal Otepää hoiuala valitsejaks on Keskkonnaameti rauaajal kattis asustus kogu kõrgustiku ja Põlva-Valga-Võru regioon. tihenes. Sellest on säilinud üsna palju kinnismuistiseid – linnamägesid, kivikalmeid. 2.3. Asustus Tõenäoliselt oli XIII sajandi alguseks olemas Liigestatud pinnamood on tugevasti mõjutanud enamus praegustest Otepää kõrgustiku asulastiku kujunemist. Kaitsealale jääb osaliselt küladest. või täielikult 27 küla, kokku ca 2300 elanikuga. Otepää kõrgustiku keskosas ristusid ajaloolised Otepää kõrgustikul valitseva künkliku moreen- sõja-ja kaubateed, mis ühendasid põhja-ja maastiku vahelduv reljeef on oluliselt mõjutanud läänepoolseid maakondi latgalite, liivlaste ning asustuse kujunemist. Valdav on üksainus küla- põhjapoolsete Vene aladega. tüüp -hajaküla. Põlistalud paiknevad peamiselt läänistas selle rajaja Hermann maid oma üksikult ja hajusalt, enam vähem korrapäraste tähtsamatele vasallidele, pannes aluse sellega vahedega, et kõigile jaguks põldu, heina- ja mõisate tekki misele. Mõisatest vanim on karjamaad ning metsa (Kalda 2006). Otepää linnuse juures asunud piiskopimõis, mis Peamisteks asustuse teket suunavateks tegu rajati arvatavasti juba XIII s ajandil. Feodaalide riteks oli lisaks reljeefile teede paiknemine ning mõisatest vanimad on Pühajärve (esmakordselt veekogude olemasolu. Praeguseks on tiheda- mainitud 1417), Arula (1486) ja Restu (1499). malt asustatud Otepää (Nuustaku) linn ja selle Eriti intensiivne oli mõisate rajamine XVI saj. ümbrus; Sihva asula, Pühajärve küla, Nüpli küla esimesel poolel, millega kaasnes paljude külade ja Kääriku küla. Veekogudest on lisaks eelpool kadumine. nimetatuile asustuse teket oluliselt suunanud Tornijärv, Nõuni, Mõrtsuka ja Kaarna järv.

10 Külade kohta on andmeid väga napilt. X V saj. Uued suured nihked asustuses toimusid ENSV ürikutes on mainitud Pühajärve mõisa alal 1419. perioodil. Kollektiviseerimise käigus likvideerus a. Arula (Arole) ja Kauru (Karaho) küla. talu kui maakasutus-ja tootmisvorm, samuti toimus intensiivne asustuse kontsentreerumine Poola ja Rootsi ajal, alates aastast 1582 tehtud majandikeskustesse (Voki, Kannistiku, Vana- revisjonides on rohkesti andmeid asulastiku Otepää, Nõuni jne) ning liiklusteedest kaugemal kohta. Enamasti samastuvad tolleaegsed asuvate, tootmis-ja teenindamisfunktsioone mõisad, külad ja talud häs ti kaasaegse mitteomavate külade järk-järguline tühjene mine. asustusega. Kuid on ka kohanimesid, mida ei ole õnnestunud kaasaja asustusega siduda – asula on hävinud või nime muutnud. Tänapäeval on üldiselt säilinud ajalooline haja- Põhjasõja (1700–1721) tulemusena muutus asustus, kuid palju leidub jälgi ka hil isemast, Eesti Vene riigi osaks. Peamiselt vanade nõukogude perioodist (endiste majandikes kuste mõisate jaotamise teel tekkis juurde pa lju uusi tiheasustusalad Kannistikul, Sihval, Vana- mõisaid. L. A. Mellini Liivimaa atlase andmetel Otepääl, Nõunis). Viimastel aastatel on suure- oli XVIII saj. lõpul Otepää kõrgustikul 46 mõisa nenud surve puhkemajade ehitamiseks järvede ja 27 karja mõisa. C. G. Rückeri Liivimaa (Pühajärve, Nüpli, Pilkuse, Nõuni) jt. veekogude spetsiaalkaardil, seega XIX saj. esimesel poolel, (Elva jõgi) äärde. Lisandunud on talumaade koguni 58 mõisa ja 45 karjamõisa. Otepääl jäid krun timine väiksemateks osadeks, eesmärgiga mitmed mõis ad riigi kätte (Otepää, Kastolatsi, rajada uusi elamuid ja suvilaid (Nüpli, Mäha, Nüpli). Peda jamäe, Otepää, Arula küla). Tunduvalt on XIX sajandi II poolel toimus talumaade krunti- vähe nenud põllumajanduslik tegevus, mistõttu mine ning talude päriseks ostmine, samuti osa kahanevad põllu-ja rohumaade pinnad riigimaa jagamine, mille järel vanad külad tuge- võsastumise ning metsastumise arvel. vasti hajutati. 1862. a. rajati Pühajärve mõisale kuulunud karjamõ isa maile Nuustaku alevik, millest tänapäevaks on kasvanud Otepää linn. 2.5. Pinnamood Neeruti mõisale kuulunud Ripina karjamõisa Otepää looduspark paikneb samanimelise maile planeeriti Lutike alevik. Kõrvalise asukoha kuhje lise saarkõrgustiku hästi väljakujunenud tõttu selle areng aga takerdus. künk liku reljeefiga piirkonnas (kaart 2). Otepää ja Haanja saarkõrgustikele geoloogiliselt Suuri muudatusi maa-asulastikus tõi kaasa Skandinaavias analooge ei ole, kül l on aga neid mõisate jaotamin e 1920. aastate algul, mil teada itta ja lõunasse jäävatel naaberaladel. jätkus asustuse hajumine. Samal ajal toimus Võrreldes naaberalade omaaegsel jäälahkmel kontsent ratsioon liiklusteede äärde. paiknevate saarkõrgustikega on nad jäätumise Tänapäevaks on käsitletavas piirkonnas tsentrile kõige lähemal, mis on tinginud endistest mõisakeskustest enam-vähem kordumatu omapära kuppelmaastike säilinud Arula ja Pilkuse. kujunemises ja arengus (Miidel & P irrus 1998). Otepää looduspargi territooriumil on eristatud 8 erinevat reljeefitüüpi ja alltüüpi (Hang & Karukäpp 1979). Levinum on moreenist ja fluvioglatsiaalsetest setetest koosnev keeruka ehitusega suur-ja keskmisekünniselis-künklik reljeefi alltüüp. Jääajajärgsel perioodil on reljeefi muutnud erosiooni-ja akumulatsiooniprotsessid, nõgudesse on kuhjunud uht-, järve- ja sooset- teid, samuti on oma jälje jätnud ka inimtegevus (maaparandus, maavarade kaevandus jne.). Reljeefilt jaguneb kõrgustik üldjoontes kaheks Looduspargi segametsa tukkades kasvav näs iniin kõrgemaks osaks: lääne-ja idaosaks (e. lääne- (Daphne mezereum ). ja idatiivaks). Neid eraldab teineteisest Püha - järve vagumus, mis ühineb põhjaosas Elva jõe oruga, lõunas jätkub aga Väikese Emajõe oruna.

11 Otepää Looduspargi kaitsekorralduskava

12 Nii lääne- kui ka idatiiva keskses osas on veel 4 karjääri, (Palupera, Restu, Neeruti, valitsevaks 25-60 m suhtelise kõrguse ja 10-30 Siimu). Kaevandatav materjal sobib kvaliteedilt kraa dise (erandjuhtudel kuni 40 kraadise) kõige enam teede ehituseks ja remondiks ning nõlvakal dega, valdavalt lamedalaelised suured ehitusmördiks. kuplid ja vaarad, läbim ōō duga (või pik kusega) Looduspargi territooriumil on üks savileiukoht jalamil hari likult 600-800 m, kohati ka üle 1000 (Hundisoo) ning kolm turbaleiukohta (Rebaste, m. Lame datel lagedel on sagedased Nuustaku ja Pori). Savi-ja turbavarud on olnud väikevormid: suletud termokarstilised nõod ja seni kaevandamata. madalad kühmud (Hang & Karukäpp 1979). Suurvormide vahele jäävad soode ja järvedega Saprope elivarusid on teada 9 järves. Neist 3 täidetud nõod, mis sageli leiavad rangemat (Kääriku, Pühajärv, Päidla Suurjärv) kuuluvad kaitset kui kuplid ja vaarad (sihtkaitsevööndi sihtkaitsevööndisse, ülejäänud (Nüpli, Neitsi-, kaitsekord). Mäha, Kaarna, Mõrtsuka ja Päidla Mõisajärv) Ainult 0,4% kaitsealast (13 kõrgendikku) on piiranguvööndisse. Sapropeelivarud on olnud kõrgemad kui 200 m üle merepinna. Suurem seni kasutamata. osa (84%) looduspargi territooriumist asub 100- 175 m kõrgusel üle merepinna (Örd 1986). 2.5.2.Pinnas Kõrgustiku läänetiival, mis on kõrgem ja reljeefi Reljeefi liigestatuse tõttu on valdav osa kaitseala põhijoontelt korrapärasem, on suurte küngaste territooriumist vähemal või rohkemal määral (vaarade ja kuplite) ning seljakute vöönd suhte- erosiooniohtlik. Tugevasti erosiooniohtlikud on liselt hästi piiritletav. Suurvormid on üksteisest kaitseala kaguosa, Päästjärve-Kääriku-Mäha selgemalt eraldatud ja markantsemad. (Hang & järve vaheline ala. Erosiooniohtlikum on ka kait - Karukäpp 1979). Säilitamis t vajavad näiteks seala idaosa, Pühajärve-Nüpli-Pilkuse piirkond Kuutse mägi (217 m ü.m), Meegaste mägi (207 ning mitmed väiksemad alad mujal. m ü.m), Savilöövi mägi (214 m ü.m), Tepani mägi (203 m ü.m), Meemägi jt. Kõrgemaid kõrgendikke esineb ka Kääriku ümbruses 2.5.3. Maaparandus (Kondimägi, Seinamägi jt.). Raskete muldade ja rohkete sulglohkude tõttu Mõnevõrra madalama idatiiva reljeef on märksa on Otepää kõrgustikul maid pikka aega kuiven- mosaiiksem. Suurvormid liituvad k ōikvõimalikult datud. Sõjajärgsel perioodil asendati kraavid erineva kuju ja suurusega, tihedasti otsakuti- mitmel maaparandusobjektil maa-aluste drenaa židega, mille tagajärjel on ajalooline mosaiikne küljekuti üksteise kõrval asetsevate ning sageli maastik muutunud suurteks põllumassiivideks ühiselt suuremalt tüvendilt mitmesugusesse Kirikukülas, Palul, Mähal, Vana-Otepääl, Kintslis kõrgusesse kerkivate väiksemate küngaste ning ja Päidlas. Seetõttu on kadunud mitmed seljakutega. Vaar ade paiknemises on jälgitav väärtuslikud elupaigad ja puhverkeskkonnad – loode-kagu ja kirde-edela suund. Ka idatiival on liigniisked niidud, nõlvade ja sulglohkude kõrgem keskosa, kus on mitmeid 200 meetrist madalsood. kõrgemale või selle lähedale ulatuvaid kõrgen- dikke - lisaks Väikesele Munamäele ja Tedre- Järvede kaldaid ja üksikuid lamminiite on kraa- mäele veel näiteks Laanemägi (212 m ü.m), vitatud minimaalselt, kuid see on põhjustanud Tõi kamägi (213 m ü.m), Välgi mägi (204 m täiendavat eutrofeerumist näiteks Kukemäe, ü.m), Kuku mägi (u. 200 m ü.m), Hobusemägi Lüüs-, Mäha, Nõuni ja Päidla järves. Maaka- (172 m ü.m), Kunimägi (178 m ü.m), Trepimägi suta jate surve uute maaparandusobjektide ja (167 m ü.m). kuivenduste rajamiseks ning väikeste madalsoode asemele tiikide kaevamiseks pole siiani 2.5.1. Maavarad kadunud. Maavarade levik on otseselt seotud setete iseloomu ja paiknemisega. Kaitsealal 2.6. Maastik leiduvateks maavaradeks on liiv, kruus, savi, turvas ja sapropeel. Ametlikult on kasutusel 3 Bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säili- liiva- ja kruusakar jääri (Kastolatsi ehk Liivaaugu, miseks on oluline tagada väärtuslike maastike ja Ande ja Arula). Peale nende asuvad kaitseala nende elementide säilimine ning kaitse, arves piiride läheduses

13 tades maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse väiksemapindalalistega. Esindatud on paljude säilitamise kaitse-eesmärke erinevate tasandite kasvukohatüüpide puistud. planeeringutes, maakasutuse planeerimisel ja maareformi poliitikas (Kull 1999). Este etiliseks tuleb pidada kõrgematelt kohtadelt avanevaid vaateid ümbritsevale alale, maastiku omapära, ilu, terviklikkust ja hooldatust. Otepää looduspargis pakuvad kauneid vaateid Kuutse mägi, Meegaste mägi, Harimägi, Hobusemägi, Meema linnamägi, Trepimägi, Kellamägi, iseloomulikud maalilised kohad paiknevad Pühajärve, Nüpli, Pilkuse, Vana-Otepää, Piiri, Kukemäe ja Pedajamäe ümbruses (Kalda & Arik 2000).

2.7. Niidud Eesti põhikaardi järgi hõlmavad lagedad ja sooalad ca 37 % Otepää looduspargi pindalast, neist looduslikud rohumaad moodustavad vaid 10% (joonis1). Säilitamaks väga pika aja jooksul

Mets 57%

Valge -toonekurele ( Ciconia ciconia ) on loodus pargi biotoobid sobilikeks elupaikadeks.

Otepää looduspark iseloomustab Otepää kõrgus tikule tüüpilist mosaiikset maastikku, mis on ebaühtlane, keeruka struktuuriga ja väga piiri derohke (Palang jt. 1998). Siinne maastik omab kõrget looduslikku, esteetilist, kultuurilis- ajaloolist ja rekreatsioonilist väärtust. Kuna Otepää lähim ümbrus on aastaringselt hinnatud rekreatsiooni piirkond, tuleb hoolikalt silmas Joonis 1. Maakatte tüübid vastavalt Maa-ameti pidada maastike taluvust ning võimaldada neil 2002. a põhikaardile. taastuda (Palang 2000). väljakujunenud ja iseloomulikku maastikupilti, Otepää looduspargi peamisteks väärtusteks on on hä davajalik siinsete rohumaade edasine mitmekesine kultuurmaastik, mis vaheldub Elva kasuta mine (Kalda & Arik 2000). Karjatamise, jõe ja Väikese Emajõe lähistele ning kaitseala niitmise ja võsaraie korraldamine on juba loodeossa jäävate metsamassiivide komplek- kujunenud täht saks kaitsekorralduse siga. Kultuurmaastike mitmeke sisus on tingitud ülesandeks. Kõige sobi vamad teed selle geoloogiast ja elupaikade mitmekesisusest ning lahendamiseks on toetuste ja inimtegevusest. Otepää kõrgustikule on iseloo- kompensatsioonide maksmin e maakasutajatele mulik avatud maastikuelementide (peamiselt kui ka maamaksusoodustuste kehtestamine. rohumaad ning põllud), metsade, soolaikude ja veekogude mosaiik, mida iseloomustab suhteli- Poollooduslikud kooslused on kujunenud sajan- deid kestnud inimtegevuse tulemusena ja selt väike pindala, piiride rohkus ning sopilisus. säilivad vaid nende traditsioonilise kasutamise Elva jõe ja Väikese Emajõe äärne ning kaitseala jätkumisel. Need on liigirikkad elupaigad ja loodeossa jääv metsamassiiv on eriilmeline, kus nende säilitamine loob eelduse liigirikkuse suuremad ühtsed taimekooslused vahelduvad ökoloogilise baasi soodsaks arenguks. Kuigi niidutaimkond hõlmab ca

14 20% looduspargi pindalast, on looduskaitseliselt metsamajanduslik kasutamine on raskendatud väärtuslike niitude kogupindala väike. reljeefi vahelduslikkuse ja taimkatte suure mosaiiksuse tõttu. Suuremad poollooduslikud kooslused on Elva jõe kallaste lamminiid ud, Sihval asuv Voki oja Tingituna moreenkatte mõnevõrra suuremast lammi niit ja Restus asuv osaliselt võsastunud karbonaatsusest, on salumetsade osakaal Risttee luht. Kaitseala territooriumist hõlmavad küllalt suur, mistõttu on Aino Kalda (1986) luha niidud ca 17 ha. Need alad on väärtuslikud nimetanud Otepää kõrgus tikku salumetsade oma loodusliku mitmekesisuse poolest, olles kontsentratsioonipiirkonnaks Kagu-Eestis. ühtlasi ka väärtuslikud maastikuelemendid. Otepää loodus pargis on salumetsade osakaal Väikeste lappi dena paiknevad teised ca 33 % kaitseala pindalast. väärtuslikumad niidud üle kaitseala laiali, Suhteliselt suur on looduspargi territooriumil ka seejuures on neist mitmete hool damine laanemetsade osatähtsus – 16,4 % katkenud aastaid tagasi, olles nüüdseks looduslikust taimkattest (Kalda 1986). kattunud kohati leppade ja pajudega. Sürjametsad. Paiknedes positiivsete pinna- 2.8. Metsad vormide (moreenkünkad, oosid, voored ja valli- laadsed otsamoreenid) lagedel ja nõlvadel L. Laasimeri (1965) geobotaanilise rajonee ringu karbo naadirikkal ning samas läbikuivaval mullal, järgi jääb Otepää looduspark Eesti ida -ja on sürjametsad piiratud levikuga. Kuna paljud keskosa kuusikute ja kuuse-segametsade praegused põllud on rajatu d endiste rajooni Otepää kõrgustiku allrajooni. sürjametsade asemele, on sürjametsade Metsamaad on kaitsealal kokku 11 075 ha osatähtsus nii Otepää looduspargis (Paal 2002) (48,1% kaitseala pindalast). Tegelikult katab kui ka Eestis tervikuna küllalt väike. puittaimestik suuremat pinda, sest looduslik est Madalsoometsad on Otepää kõrgustikul iseloo- rohumaadest kujunenud lepikud ei ole metsana mulikud maastikukomponendid, paiknedes laia- veel arvel. lipillutatult küngastevahelistes lohkudes. Otepää Eesti põlismetsade inventeerimise käigus looduspargi pindalast hõlmavad madalsoo- Otepää looduspargis tõelisi põlis- ja loodusmetsi metsad ca 8% (Kalda 1986). ei tuvas tatud (v.a. Pühajärve saartel). Seda võib pidada ootuspäraseks, sest ala on olnud põline kultuur maastik, inimeste asustustihedus kõrge 2.9. Sood ning põllumaaks raadatud metsade kõrval säilinud puistud olnud püsivalt majanduslikus Looduspargi taimkattele on iseloomulik negatiiv- kasutuses (Leibak 1996). Erilist tähelepanu setel pinnavormidel madalsoode, nii madalsoo- väärivad alad, kus on esindatud salu-, laane-, niitude kui ka -metsade, ja lodude esinemine. sürja- ja madalsoometsade kooslused. Need Kõigist looduspargi s oodest on madalsoid 86%, metsatüübi puistud moodustavad tunduvalt üle siirdesoid 12%. Soostumine on ainult üksikuis poole kõikidest metsadest. Kokku on esindatud paigus jõudnud rabafaasi (2 %). Siinseid soid erinevaid metsa kasvukohatüüpe ja alltüüpe üle toidavad enamasti lubjavaesed veed, samas on 20. teiste Kagu-Eesti kõrgustikega võrreldes Väike osa metsadest, mis jäävad peamiselt siht - Otepää kõrgustiku moreenkate mõnevõrra kaitsevöönditesse, kuuluvad Euroopa Nõukogu lubjarikkam. S ee avaldab mõju ka taimkattele, Direktiivi 92/43 /EMÜ “Looduslike elupaikade mis ilmneb käpaliste rohkuses ning ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse” I lubjalembese raudtar nakoosluse esinemises lisasse. Natura 2000 metsatüüpidest on enim (Kalda 1986). esindatud vanad loodusmetsad (9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ja rohundite- 2.10. Veekogud rikkad kuusikud (9050). Vähesel määral on esin- Otepää kaitsealale on iseloomulik tihe vetevõrk. datud veel okasmetsad oosidel ja moreenikuhja- Veekogud omavad Otepää kõrgustikul tähtsat tistel (sürjametsad) (9060) ja vanad laialehised rolli kui ökosüsteemid ja maastikupildi metsad (9020). elemendid. Veekogude eutrofeerumine 25% metsamaast kuulub riigile, ülejäänud hoogustus järsult sõjajärgsel perioodil üha metsamaa kuulub eraomanikele. Siinse ala suureneva veereostuse

15 tõttu. 1990. aastatel on seoses maakasutuse esteetiliste ja rekreatiivsete omaduste paranda- vähenemise ning põllumajandustootmise miseks kohati vajalik elavdada maafondi kasu- hääbumisega ka veereostus vähenenud. tamist. Põ llumajanduslik tootmine peab vastama loodus-ja keskkonnakaitse üldpõhimõtetele, maastikukaitse eripärale ja tagama terve Järved looduse omapära säilitamise. Kaitsealal on 65 järve, millest 40% on alla 1 ha Künklikule alale omane mullastik raskendab pindalaga veesilmad. Suurim ja tuntuim järve- maaharimis- ja koristustöid: valitsevad erodee- dest on Pühajärv (286 ha), mis on pindalalt ritud ja erosioonist mõjutatud (deluviaal-) Eesti järvede seas 16. kohal. Otepää järved on mullad. Esimesed on tavaliselt põuakartlikud, valdavalt madalad, nende suurim sügavus on viimased aga seevastu põldude madalamates enamasti 5–6 m. Sügavaim jär v on Peitlemäe osades liig järv 22 meetriga (Mäemets 1977). niisked. Samuti on vahelduvast reljeefist tingituna Kaitseala järved on valdavalt eutrofeerunud kalded suured, mis raskendab tehnika kasuta- läbivoolujärved, segatoiteline järvetüüp esineb mist. harva ja vaid paar järve on poolhuumustoitelised. Limnoloogilise rajoneerimise järgi (Mäemets 1977) kuuluvad 2.12. Floora ja fauna Liigiline mitmekesisus on aja jooksul muutunud Otepää järved Kõrg-Eesti eutroof sete järvede ja seda eelkõige kasvukohtade ning elupaikade valdkonda. Suur osa järvedest on heade kala-ja muutumise läbi. Osalt on põhjuseks looduslikud vähimajanduslike eeldustega ning sobivad ka protsessid, suuremalt jaolt aga inimtegevus. puhkamiseks. Näiteks on otseselt inimese Jõed majandustegevusest sõltuv rähnide arvukus, Otepää kõrgustik on jõgede lähteala, kes eelistavad pesitsemi seks loodusliku ilmega kõrgustikku läbivaid jõgesid pole. Kaitseala vanu segametsi. läbivatest jõgedest al gavad Väike Emajõgi Otepää looduspargi pärismaise floora soontai- Pühajärvest, Elva jõgi Valgjärvest ja selle metaksonite üldarv on 635. Lisaks on regist- mitmed lisajõed läbivad kaitseala põhjaosa reeritud 57 tulnukliiki ja metsistunud kultuurliiki, (Kintsli, Kastolatsi ja Kaarna oja ning Palu jõgi). 15 liiki perekondadest Alchemilla, Euphrasia, Väikesesse Emajõkke suubu vatest kaitseala Hieracium, Pilosella ja Rosa . Kaitstavaid taime- lõunaosa läbivatest vooluveeko gudest on liike on registreeritud 42; neist üks - nõtke näki- suurim Voki oja. rohi - kuulub I kaitsekategooriasse ja 18 taime- Veekaitsevööndid liiki II kaitsekategooriasse. Kõige enam (23) on Vee ja vee -elustiku kaitseks ning kaldaalade III kaitsekategooria liike. Eesti punasesse ilme säilitamiseks on Kaarna, Pilkuse, Mäha, raamatusse kantud soontaimi on Otepää Nüpli, Pühajärve, Juusa, Tornijärve ja Kääriku looduspargis registreeritud 31 (Reintal 2003). järve ning jõgede ja ojade ääres (valgala üle 25 Otepää looduspargi brüofloora on rikkalik. Kogu 2 km ) 10 m laiused veekaitsevööndid. alalt on registreeritud 219 sammaltaimeliiki ning Järved ja veehoidlad pindalaga 5–10 ha ning 5 teisendit. Neist 54 liiki on kas haruldased või jõed ja ojad, mille valgala on üle 10 km 2, kuid kaitstavad. Kõige olulisemad on Eestis seni alla 25 km 2, on 10 m laiuse veekaitsevööndiga. väga haruldased liigid nagu kallasproonik Ülejäänud veekogude veekaitsevööndi laius on (Fossombronia foveolata ), madal tömpkaanik 1 m. (Amblystegium humile ), kõdu-tömpkaanik (Amblystegium saxatile ), väike pungsammal, Dicranodontium denudatum, Fissidens exiguus , 2.11. Põllumajandus purpurpirnik ( Pohlia lescuriana), petlik lõhistanukas ( Schistidium confusum ) ja nõtke Eesti põhikaardi andmetel on Otepää loodus- karusambla ( Polytrichum longisetum) teisend pargis põllumaad 4834 ha e. 21% kogu territoo- var. anomalum . Kaitstavatest sammaldest on riumist. Kuna suur hulk põllumaid on jäetud kõige olulisemad roheline kaksikhammas sööti ning on võsastumas, on looduspargi (Dicranum viride ) ja läikiv kurdsirbik maastike (Hamatocaulis vernicosus ). (Leis 2006).

16 Kaitsealal ja selle lähikonnas elab mitmeid Kaitsealustest imetajaliikidest on Otepää haruldasi ja ohustatuid linnuliike : must- looduspargi territooriumil kindlaks tehtud 11 toonekurg, kanakull, väike-konnakotkas, nahkhiireliigi - tiigilendlane ( Myotis dasysneme ), rukkirääk, jäälind ( Alcedo atthis ), värbkakk, veelendlane ( Myotis daubentoni) , tõmmulend- karvasjalg-kakk ( Aegolius funereus ), laanerähn lane ( Myotis brandtii ), habelendlane (Myotis ja valgeselg -kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ). mystacinus) , Nattereri lendlane ( Myotis Kokku on aastatel 1998 2006 registreeritud 139 nattereri) , suurkõrv ( Plecotus auritus) , pargi- pesitsevat linnuliiki. nahkhiir ( Pipistrellus nathusii ), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) , põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii ), suur-nahkhiir (Vespertilio murinus ), suurvidevlane ( Nyctalus noctula ) -ning saarma ( Lutra lutra ) esinemine. Kokku on kaitsealal kohatud 1995. aastast 54 liiki imetajaid (Metsaordu 1999, Lutsar 2004). Kahepaikseid on teada kuus liiki. Enamik kahepaiksete liike on võrdlemisi tavalised ning suuri muutusi arvukuses ei täheldata. Vaid II kategooriasse kuuluvad mudakonn ( Pelobates fuscus ) ja harivesilik ( Triturus cristatus ) on kaitsealal vähearvukad ning esinevad vaid paiguti. Väike -konnakotkas ( Aguila pomarina ) pesitseb 2005.-2007. aastal toimunud Tartu Ülikooli selg- vanemates metsatukkades, kuid toitumisaladeks rootute zooloogia välipraktika raames on vajab avatud maastikku. Otepää looduspargis registreeritud 425 liiki putukaid (Mati Martini andmed). Huvitavaid või loodus kaitse seisukohalt olulistest liikidest Muu Eestiga võrreldes on Otepää looduspargi regi streeriti seitse III kaitsekategooria loomaliiki: puistutes suurem herilaseviu, kanakulli, väike- hännakrabakiil ( Leucorrhinia caudalis ), suur konnakotka, värbkaku, laanerähni ja väike-kärb- rabakiil ( Leucorrhinia pectoralis ), suur-kuldtiib senäpi ( Ficedula parva ) asustustihedus. (Lycaena virgaureae ), karukimalane ( Bombus Kultuurmaastikus pesitsevad mitmed värvu liste terrestris ), maakimalane ( Bombus lucorum ), liigid nagu nõmmelõoke, põldlõoke ( Alauda põldkimalane ( Bombus pascuorum ), arvensis ), sookiur ( Anthus pratensis ), lisaks talukimalane ( Bombus hypnorum ), aedkimalane nurmkana ( Perdix perdix ), ja rukkirääk. Põldudel (Bombus hortorum ). Nendest hännak-rabakiil on ning rohumaadel käivad toitumas paljud linnud, Euroopa Liidu loodusdirektiivi IV lisa, suur- eelkõige vajavad selliseid toitumisalasid kuldtiib ja suur raba kiil loodusdirektiivi II ja IV kullilised, mitmed kakulised ja erinevad lisa liigid. kurvitsalised. Taime-ja loomaliikide kaitse-eesmärk on antud Jär vedel ja nende kaldataimestikus pesitsevad piirkonnale omase võimalikult mitmekesise liigi- tuttpütt (Podisceps cristatus) , hüüp (Botaurus lise koosseisu säilitamine. Keskendutakse stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor) , sinikael- harul dastele ning hävimisohus liikidele, nende part, tuttvart (Aythya fuligula) , sõtkas (Bucep- kaits mise meetmete väljatöötamisele hala clangula) , roo-loorkull jt selle elupaigaga (seadused, Eesti punane raamat, liikide kohastunud linnud. Muutused järvede linnus- kaitsekord). Kuna liike ja isendeid ei s aa tikus on suhteliselt suured. Viimase 20 aastaga vaadelda lahus nende elupaikadest, saab on vähenenud tuttvardi, punapea-vardi, naeru- liigikaitse toimuda siiski elupaikade kaitse kajaka (Larus ridibundus) ja jõgitiiru ( Sterna kaudu. hirundo ) arvukus. Lisandunud on hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) (esmapesitsus 2006.a.) 2.13. Puhkus, haridus ja informatsioon kühmnokk-luik ja mustviires (Chlidonias niger) Otepää looduspargi üheks eesmärgiks on (2003. aastal). Suurenenud on vaid roo-loorkulli rekreatsiooni ja puhkevõimaluste pakkumine, ja kühmnokk -luige arvukus. kaitseala väärtuste tutvustamine ning loodushariduse edendamine.

17 Otepää looduspark on väga populaarne sise- maise turismi sihtkoht, 2004.a külastas Otepää Jätkuvalt riigi omandis piirkonda hinnanguliselt kuni 170 000 turisti 5% (Otepää Turismiinfokeskuse suulised andmed). Neist suur osa külasta b Otepääd suurürituste aegu (Suverull, Tartu Maraton, suusatamise RMK riigi metsamaa 13% maailma karikaetapp jms), kuid paljud külas- tajad tulevad siia ka lihtsalt puhkama ning loodust nautima. Eraomanduses 82% Looduse tutvustamiseks on Otepää looduspargis ja selle lähiümbruses välja ehitatud 7 matkarada: Pühajärve matkarada koos Murrumetsa matkara jaga (kokku 15 km), Joonis 2. Maafondi jagunemine valdajate kaupa Väikese Emajõe matkarada (4 km), Kekkose (Maa-Ameti andmed 2006) matkarada (15 km), Apteekrimäe metsarada (4 km), Lutsu-Tsuura rada (3 km) ning väiksematele lastele suunatud Pühajärve tunne- tusrada (1,5 k m) ja puuderada (400 m) (kaart 7). 2.16. Tsoneering Matkaradade ja Pilkuse järve lähistele on rajatud 8 puhkekohta, kus on 8 matkaonni ja 5 Otepää looduspargi kaitse-eeskiri jaotab väli käimlat. Harimäele rajati 2003.a. 28 m looduspargi maa-ala vastavalt kaitsekorrale ja kõrgune vaatetorn. Lisaks asuvad majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitse- vaateplatvormid Kuutse mäe ja Väikese ja piiranguvööndiks (kaart 4). Munamäe mobiilimas tidel, valmimas on ka Sihtkaitsevöönd on looduspargi osa seal Tehvandi K90 suusahüppemäe vaateplatvorm. väljaku junenud või kujundatavate looduslike ja Pühajärv, Pilkuse, Kaarna ja Kääriku järv ning poolloo duslike koosluste säilitamiseks. nende lähiümbrused on populaarsed puhke- Loodusp argis on 21 sihtkaitsevööndit paigad. kogupindalaga 1676 ha, mis moodustab 7,5 % Otepää kõrgustikule omane maastikuline ja kaitseala üldpindalast. Metsa kaitse-eesmärk elustikuline mitmekesisus on heaks eelduseks Kösti, Kolmjärve ja Lepassaare loodusha ridusalasele tööle. Eesmärgiks on, et sihtkaitsevööndis on metsaökosüsteemi arengu inimesed hakkaksid väärtustama oma elukesk- tagamine üksnes loodusliku protsessina. Püha- konda ja selle vastu huvi tundma. järve, Päidla, Mu rru, Pursa, Karja, Pilkuse, Lüüs järve, Kukemäe, Arula, Mädajärve, Voki, Palu, Kiriku, Pülme, Kortina, Alevijärve, 2.14. Teedevõrk Trepimäe ja Kääriku sihtkaitsevööndites on eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse ja Kaitseala läbib kaks tugimaanteed: Tatra-Ote- maastikuilme säilitamine. pää-Sangaste ja Rõngu-Otepää-Kanepi. Koha- Piiranguvöönd on looduspargi majanduslikult like teedevõrk on üsna tihe. Kokku o n kaitsealal kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säili- 216 km teid, sellest kaitseala piiril 42 km. tatav osa. Piiranguvööndi moodustab kogu ülejäänud looduspargi piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Majandustegevuse 2.15. Maaomand käigus tuleb arvestada seadustes ning valdade üldplaneeringutes kehtestatud tingimustega. Otepää looduspark paikneb valdavalt eramaal (82%), vaid 13 % maadest on Riigimetsa 2.17. Andmestik ala kohta Majan damise Keskuse (RMK) Aakre metskonna Otepää looduspargi kohta on aegade jooksul hallata ja 5% on jätkuvalt riigi omandis. kogunenud suhteliselt palju teavet. Põhjalikult on uuritud kõrgustiku geomorfoloogiat ja mullastikku, pikad vaatlusread on olemas siinse ilmastiku

18 kohta, pikaajaline on kodu-uurimise traditsioon. tatud pesitsevate röövlindude loendust. Kaitse- Kaitseala eluslooduse kohta on andmed siiski aluste liikide kohta on info koondatud MapInfo suhteliselt lünklikud. Põhjalik teave on linnus tiku kihile, pika aja jooksul on ilmunud ka mõned ning järvede kalastiku kohta, lünklikumad on ülevaated ja kokkuvõtted (Metsaordu 1999, andmed kaitseala imetajate ning taimestiku Leito 1986). kohta. Väga vähe on teavet selgrootute, samblike ja seente osas. Imetajate uuritus Otepää looduspargis on märksa tagasihoidlikum. Üldülevaate imetajate Ala kohta on olemas ulatuslik kaardimaterjal. faunast on avaldanud Metsaordu (1999), Käesoleva kaitsekorralduskava koostamisel kohatud liigini mestikke on saadud ka TÜ poolt kasutati põhiliselt Eesti põhikaarti, katastrikaarti, korraldatud selgroogsete välipraktikumide ortofotot (kõik MapInfo kujul). Ajaloolistest kaar- raames; nahkhiirte seiret teostati 2004.a. tidest praeguse l ooduspargi aladelt on MapInfo (Lutsar 2004). Kahepaiksetest on peamiselt kujul olemas eelmise sajandi alguse verstane ja uuritud kaitsealuseid harive silikku ja mudakonna sajandi keskpaiga topokaart. Viimastel aastatel (Rannap 2002). Rooma jate kohta on palju tähelepanu pööratud maastikukasutuse süstemaatilised uuringud puuduvad ja andmed põhimõtete väljatöötamisele. Selleks on tellitud tulenevad juhuvaatlustest. järgmised uuringud: “Rohelise võrgu stiku ja Kalastikku on uuritud pikemat aega, kuid kesk konnatingimuste määratlemine Otepää ülevaateid on vähevõitu. Lisaks väikej ärvede loodus pargis” (Kalda & Arik 2004), “Otepää seire raames esitatud kokkuvõttele on uuritud ümbruse spordikeskuste puhkemetsade veel Pühajärve, Nõuni järve, Kääriku järve majandamise kava koostamine ja rakendamine” kalastikku (Kangur 1999). (Paal 2004). Arvukad uuringud käsitlevad sajandi lõpuküm - Andmed selgrootute kohta on ebapiisavad. nendil Otepää looduspargi põhjavee kvaliteeti Olemas on vaid Mati Martini poolt esitatud ning vooluvete veerežiimi ja veekeemiat (Kink andmed 2005-2006.a. Tartu Ülikooli selgrootute 1992). Viimasel ajal on rohkem rõhutatud zooloogia välipraktika raames Otepää lähiümb- bioloo gilise seire (ehk bioseire) rakendamist ruses kohatud putukaliikide kohta. peami selt veekogu põhjaloomastiku baasil. See seire seisneb vooluveekogude põhjamudas ja kividel eluneva põhjaloomastiku uurimises ning vee reostusastme määramises nende liikide esine mise ja arvukuse järgi. Väikesel Emajõel paikneb 3 hüdrobioloogilise kompleksseire jaama. Väike järvede seirega on hõlmatud Otepää looduspargis 2 veekogu — Pühajärv ja Päästjärv, kus proovide võtmist ning analüüse tehakse suvel, tavaliselt maist juulini. Looduspargi taimkate kaardistati esmakordselt 1986 (Kalda 1986), 2005-2007 viidi läbi Otepää looduspargi taimkatte inventuuri esialgne kaar- distusetapp (Remm & Linder 2 006), mille tulemu sena valmis suuremõõtkavaline taimkattekaart. Poollooduslike koosluste kohta on lisaks olemas materjal KA töötajate ja PKÜ poolt läbi viidud inventuuride tulemusena, mis on olemas ka MapInfo kujul. Metsakooslustest on põhjalikum ülevaad e vaid sürjametsadest (Paal 2003). Hea ülevaade on looduspargi sammaldest (Leis 2005, Leis 2006) ja käpalistest (Remm 2006). Looduspargi linnustikku on uuritud põhjalikumalt kui teisi elustikurühmi. 1997. aastast alates on looduspargi alale jäävas röövlinnuruudus teos

3. Visioon 2020

Otepää looduspark teenib tänase ja tulevaste sioonide toel korraldatakse mitmeid loodusala- põlvede huvisid, olles heaks näiteks põ nevast ja seid üritusi. Töötab loodushariduskeskus, mis inspireerivast maastikust koos eheda looduse ja eksponeerib kõrgustikule iseloomulikku bioloo- tasakaalustatud arenguga. gilist mitmekesisust.

Piirkonna suurim rikkus on mitmekesine ja Kohalik areng on koordineeritud ja töö toimib vahel dusrikas loodus, omanäoline kultuur ja osapoolte võrdsuse, aususe, koostöö ning traditsioo niline eestlaslik elulaad. Säilinud on üksteisest lugupidamise põhimõttel. Toimib hea traditsiooniline hajaasustus. Suu rema koostöö teiste kaitsealadega nii Eestis kui inimmõjuga maastike vahel paiknevad Euroopas. Looduspark võib olla eeskujuks kogu üksteisega ühendatud loodus likud koridorid, mis ühis konnale, kujutades endast inimese ja on pelgupaigaks paljudele taimedele ja looduse harmoonilist kooseksisteerimist. loomadele. Avatud maastikuosade säilitamise eesmärgil toimib efektiivne maastikuhooldus. Looduspargis elab stabiilne elanikko nd, kellega KA Põlva-Valga-Võru regioon teeb kaitse korraldamisel tihedat koostööd. Kohalik elanikkond toetab looduskaitse põhi- mõtteid, osaledes aktiivselt kaitsekorralduslike küsimuste aruteludel. Valitsusväliste organisat

20 4. Huvirühmad

Kaitseala haldamiseks ja ka itsekorralduse koosluste hooldamine. Eraomanike tegevustest paran damiseks pakub häid väljavaateid omavad kõige suuremat negatiivset mõju partnerite ringi laiendamine. Kuna kaitseala ehitiste püstitamine, traditsioonilise haldamiskulud kaetakse maksumaksjate põllumajandustegevuse lakkamine ja metsade rahadest, peab avalik kusele olema majandamine ebasobivate viisidega. Otepää garanteeritud vaba juurdepääs ja õigus Otepää looduspargi kaitse-eesmärkide saavutamiseks on oluline senise traditsioonilise põllumajanduse loodusparki puudutavale informatsioonile. jätkumine, kuid kahjuks enamikul kohalikest Kohaliku ja riikliku tasandi partnerluse kontsept- elanikest puudub soov tegeleda sioon pakub lahenduse paljude kohalike elanike põllumajandusega. pikaajalisele usaldamatusele ja kahtlustele, mis Kaitsekorralduskava projekti avalikustamisel tulenevad sellest, et kohalik elanikkond tajub rõhutasid maaomanikud oma muret kait sealasid ainult nende tegevusvabaduse maastiku vaadete kadumise ja võsastumi se piirajatena (IUCN 1994). pärast ning rõhutasid, et KA üheks peamiseks ülesandeks on maastikuhooldus. Otepää looduspargi loodusväärtuste seisundit mõjutada võivad huvirühmad: 2. Kaitseala piiresse jäävate valdade omavalitsused. Omavalitsused peavad oluliseks aren- 1.Kaitseala piires paiknevate maaüksuste dada majandustegevust. Praegusel ajal on omanikud (eraisikud ja juriidilised isikud). suurem huvide konflikt tekkinud eeskätt Otepää Võima likud huvid seoses Otepää looduspargiga vallavalitsuse ja kaitsekorraldajate vahel. Huvist – elamute jt. ehitiste püstitamine, metsamajan- damine, tiikide rajamine, ettevõtluse arenda- soodustada aktiivset arendustegevust Otepää mine, põllumajandustegevus sh poollooduslike vallas peab Otepää vallavalitsus hetkel loodus

Säilitamaks pika aja jooksul väljakujunenud ja iseloomulikku maastikupilti, on vajalik koostöö kohalike elanikega.

pargi olemasolu vaid valla arengut piiravaks tuste tutv ustamine loodust mittekahjustaval faktoriks. viisil; koostöö kohalike elanike ja omavalitsus- Kaitseala kaitseväärtusi eeldatavalt mõjutada tega loodusteadlikkuse suurendamiseks ja leid- võivad tegevused omavalitsuste arengukavade maks lahendusi, et soovitud tegevused toimuks ja üldplaneeringute põhj al võivad olla tiheasus- loodust mittekahjustaval või kõige vähem tuste laiendamine, infrastruktuuri arendamine, kahjustaval viisil. turismi ja puhkemajanduse arendamine, kohalike elanike piirkonnas püsimise ning uute 7. Loodusteadlased – Otepää looduspargi elus- elanike piirkonda tuleku soodustamise ja tiku ja ökosüsteemide mitmekesisuse ning tööhõive taga misega seotud tegevused, nende omavaheliste seoste kirjeldamine, põllumajandus, toiduainetetööstus. elustikuga ja ökosüsteemides toimuvate 3. Turismiga tegelevad ettevõtjad. Ettevõtjate protsesside tundma õppimine, nende kaitseks eesmärgiks on ettevõtluse arendamine, piiran- sobivate tegevuste selgitamine ja tulemuste gute viimine miinimumini, külastajate arvu kasv hindamine, eluslooduse seire. ja infrastruktuuride areng. Ühest küljest toimub 8. Jahipidajad ja harrastuskalastajad. Otepää koostöö ettevõtjatega loodusturismi arendami- looduspargis on jahipidamisel ja harrastuslikul seks (matkaradade/puhkekohtade hooldus ja kalapüügil pikad traditsioonid. Jahipidamine on määratletud jahiseaduse ja sellest tulenevate arendamine), kuid teisest küljest ei soovi ette- muude seadusandlike aktidega. Kaitsealal on võtja oma arendusprojekte (ATV- ja lumesaani- täiendavad jahipiiranguid seatud vaid kolmes radade, suusaradade, mäesuusanõlvade sihtkaitsevööndis. arenda mine, golfiväljakute ehitamine, puhkemajakeste ehitamine) ellu viies arvestada looduskaitseliste piirangutega. Seetõttu ollakse väga umbusklikud looduskaitjate suhtes ja looduskaitset nähakse eeskätt arengu takistajana.

4. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – tulu saamine metsade majandamisest. Otepää looduspargi sihtkaitsevööndisse jääb 1070 ha ja piiranguvööndisse ca 2300 ha RMK Aakre metskonna maadest. RMK Aakre metskond on huvitatud piiranguvööndi ja osade sihtkaitsevööndi metsade aktiivsemast majandamisest. 5. Puhkajad, turistid, matkajad -huviks on aktiivne puhkus, looduskeskkonna nautimine, Otepää piirkonna loodusega tutvumine, marjade ja seente korjamine, loodusvaatluste tegemine jms. Selle huvirühma soovideks on eeldatavasti ligipääs matkaradadele, veekogudele, külastaja- sõbralik ja selge info edastus kohalike teenuste kohta. Infot piirkonna looduse ning looduses liikumise käitumisjuhiste kohta on võimalik saada KA Põlva-Valga-Võru regiooni Otepää kontorist ja matkaradade infotahvlitelt. Ala rekreatsioonilise kasutamisega seotud looduskaitselisteks probleemideks on mootorsõidukitega (nt ATV, lumesaanid) liiklemine väljaspool selleks ettenähtud alasid. 6. Looduskaitseametnikud – elupaikade ja liikide soodsa seisundi tagamine; kaitsekorralduslike tööde tegemine; kaitseala loodusväär-

22 5. Otepää looduspargi kaitsekorralduslikud väärtused

Elupaikade ja elustiku mitmekesisus, hajaasustus ning kohalikud kultuuriväärtused 5.1. Maastikud moodustavad tervikliku maastikumustri. Otepää Eesmärk :Unikaalse geomorfoloogia ja iseloo- kõrgustiku maastikku iseloomustab avatud ja mulike pinnavormide ning Otepää kõrgustikule suletud alade vaheldumine - asustuse, iseloomuliku maastike säilimine ja tutvustamine põllulappide ja puis tute mosaiik. Maastikuilme (tabel 1). säilimist ohustavad traditsioonilis e põllumajanduse hääbumine, kont rollimatu Otepää ja Haanja saarkõrgustikele geoloogili selt ehitus, raie või metsaistutus, seega osalt samad Skandinaavias analooge ei ole, küll on aga neid tegurid, mis ohustavad elupaikade teada itta ja lõunasse jäävatel naaberaladel. mitmekesisust ja kultuuriväärtusi. Seega aitab Võrreldes naaberalade omaaegsel jäälahkmel ka elupaikade ja kultuuriväärtuste paiknevate saarkõrgustikega on nad jäätumise kaitseabinõude süsteemne rakendamine tsentrile kõige lähemal, mis on tinginud kordu- säilitada m aastikke, kuid lisaks sellele tähendab matu omapära kuppelmaastike kujunemises ja maastikuhooldus ka vaadete avamiseks võsa arengus (Miidel & Pirrus 1998). Otepää loodus- raiumist või vastupidi, külamaastikule omast pargi territooriumil on eristatud 8 erinevat reljee- (kõrg)haljastust ja kultuur puistuid (pargid, fitüüpi ja alltüüpi (Hang & Karukäpp 1979). alleed). Levinum on moreenist ja fluvioglatsiaalsetest Otepää piirkonnale on iseloomulik hajaasustus. setetest koosnev keeruka ehitusega suur-ja Valdavaks peab jääma hajaas ustus, st keskmisekünniselis-künklik reljeefi alltüüp. kruntimine uute suvilapiirkondade rajamiseks on Otepää looduspargile iseloomuliku d maastikud üldjuhul keelatud. Kruntimine on keelatud on terviklikud kompleksid, kus reljeefi ja maaka- säilinud haja asustusstruktuuriga aladel. sutuse koosmõjul on tekkinud omapärased ja Hajaasustuse taga mine on eelduseks Otepää mitmekesised maastikud, mis on väärtuslikud piirkonnale iseloomu like maastike säilimisel eelkõige kultuurilis-ajaloolisest, looduslikust, (Kalda 2006). rekreatiivsest ja esteetilisest aspektist. Mida Maastikuil met enim muutvaks teguriks on mitmekesise m on maastik, seda rohkem maaka sutuse muutumine. Otepää piirkonnas on sisaldab see endas ka erinevaid väärtusi (Kalda veel toimivaid põllumajandustalusid ja - 2006). ettevõtteid, mis kasutavad ulatuslikke alasid Pärandmaastikuna on määratletud vanad põllumajan duslikul eesmärgil. põllud, heina- ja karjamaad, looduslik Sellise/põllumajandusliku maakasutuse rannamaastik, pargid, põlispuud, põline maa- säilimine on ka asustusstr uktuuri (iseloomulike asustus, pika ajaliselt majandatud mets, aga ka maastike) säilimise eelduseks. Kui majandamist vajavad poollooduslikud ekstensiivne/keskkonnasõbralik põllumajandlik rohumaad. Poolloo duslike tegevus hääbub, võib sellele järgnev kruntimine rohumaadesäilitamine ja taastamine, ja ehitustegevus kaotada eeldused Otepää piir - miljööväärtuslike alade kaitse ja taastamine konnale iseloomulike maastike säilitamiseks. koos ajalooliselt väärtuslike hoonete jarajatis- Kultuurilised, ajaloolised ja arheoloogilised väär- tega, maaehituse visuaalse ja t ehnilise tused tõstavad maastike väärtust ja kvaliteeti. kvaliteedi tõstmine, traditsioonilisel Sellised väärtused tuleb koostöös looduskasutusel põhi neva oskusteabe ja Muinsuskaitse ameti, kohalike omavalitsuste, käsitööoskuste säilitamine ja edasiandmine – kolmanda sektori ja kohalike inimestega need on teemad, mis haakuvad otseselt nii kaardistada, tähistada, tutvustada avalikkusele loodus- kui kultuurmaastike säilita mise ja ja tagada objektidele avalik juurdepääs. taastamisega. Tagamaks kõigi kultuur maastike Seejuures tuleb pöörata olulist tähelepanu ja poollooduslike rohumaadegaseotud liikide alade/objektide kasutuskoormusele. säilimist, tuleb lisaks heas korras olevate Järved ja järvede kaldad (loodusliku ilmega rohumaade jätkuvale hooldamisele neid järvemaastikud) on püsiväärtused, mida on läbi kooslusi ka suures ulatuses taastada (Eesti aegade Otepää maastike puhul kõige enam looduskaitse arengukava aastani 2035). hinnatud. Järve suurusest, looduslikest tingi

Tabel 1. Otepää looduspargi maastiku kaitsekorralduslikud väärtused, nende kaitsekorralduslikud eesmärgid, mõjutegurid ja soovitavad kaitsemeetmed.

Kaitsekorral- Väärtus Mõjutegurid Tegevused duslik eesmärk traditsioonilise põlluma- jandusliku maakasutuse • Maastikuhooldustööd hääbumine, avatud mastiku • osakaalu vähenemine ja teavitustegevus ohtude ennetamiseks • vaadete võsastumine; valitsemine ja järelevalve

võimalik maastikuilme ja esteetilise väärtuse kahjustamine sobimatu ja planee- rimata (kruntimine) ehitustegevuse, rajatiste püstita- mise ja puhkemajandusliku Unikaalse geomor- arendustegevuse teel. Otepää foloogia ja iseloomu- Problemaatiline on ATV-de, kõrgustikule like pinnavormide ning mootorsaanide jt mootor- sõidukitega liiklemine kait- iseloomulik Otepää kõrgustikule • rohevõrgustiku põhimõtete sealal. Eesmärgiks on kuppel- iseloomuliku maastike rakendamine suunata nimetatud mootor- maastik säilimine ning tutvus- • KA töötajate aktiivne osalemine sõidukitega liiklemine tamine. piirkondlikes planeermisprotsessides kohtadesse, kus kaitseala ja arengukavade väljatöötamisel; väärtusi ei ohustata. • valitsemine ja järelevalve; • maastikuilmet kahjustav kaitse-eeskirja muutmine metsamajanduslik tegevus.

suure külastuskoormusega kaasneb mahaloobitava prügi hulk, suureneb talla- miskoormus.

maa-ainese kaevandamine ja vertikaalplaneerimine.

mustest ning avalikest huvidest lähtuvalt tuleb Sihtkaitsevööndisse jääb ca 1175 ha metsa, mis järvede kaldaalad hoi da hoonestusest puutuma- moodustab ca 10,6% Otepää looduspargi tuna vähemalt 100-300 m raadiuses. Kui hoone metsade pindalast. Suurimad metsamassiivid rajatakse kaldaalale, suletakse sisuliselt seda jäävad Pühajärve, Pilkuse, Palu, Kääriku, Kiriku, ümbritsev maastikuosa, takistatakse Kolmjärve, Kösti ja Pursa sihtkaitsevööndi tesse. juurdepääsu ja liikumist veekogu ääres ning kaovad traditsioonilised vaated veekogule. EL Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidest on Keskkonnaministeeriumi po olt 2004.a. ja 2006.a. läbiviidud Natura elupaikade inventuuri 5.2. Elupaigad (kooslused) järgi sihtkaitsevööndites esindatud: 9010 vanad loodusmetsad (ca 190 ha), 9020 vanad laiale- 5.2.1. Sihtkaitsevööndite metsad hised metsad (ca 110 ha), 9050 rohunditerikkad Eesmärk : Sihtkaitsevööndi metsade bioloogi lise kuusikud (ca 225 ha), okasmetsad oosidel ja mitmekesisuse säilitamine ja looduslikkuse moreenikuh jatistel (sürjametsad) 9060 (ca 3 ha) taastumisele kaasa aitamine kultuurpuistutes ja 9080 soostuvad ja soo -lehtmetsad (ca 225 (tabel 2). ha) (kaart 3).

24 Peale Kösti, Kolmjärve ja Lepsasaare sihtkaitse- 5.2.2. Puhkeväärtusega metsad vööndi metsade on ülejäänud sihtkaitsevööndi Eesmärk : bioloogilist mitmekesisust kahjusta- metsades viimase viieteistkümne aasta jooksul mata puhkeväärtusega metsade esteetilise toimunud majandustegevus (sh metsade majan- väärtuse säilitamine ja tõstmine (tabel 2). damine). Sellele vaatamata võib sihtkaitsevöön- Puhkeväärtusega metsad asuvad Kuutsemäe, dite metsade seisundit lugeda pigem soodsaks. Kääriku, Munamäe ja Tehvandi spordikeskuse ümbruses ning Apteekrimäe metsaraja ja Püha- Karja, Kiriku, Kolmjärve, Kääriku, Kösti, Palu järve matkaraja ääres. Pilkuse, Pursa, Pühajärve, Pülme ja Voki siht- kaitsevööndite metsad kuuluvad hoiumetsa Valdavalt on tegu piiranguvööndi kaitsemetsa - kategooriasse, nende kaitse-eesmärk on dega. Puhkemetsad ümbritsevad olulisi rekrea- metsaöko süsteemi arengu tagamine peamiselt tiivseid objekte, seetõttu tuleb nende alade bioloogilise protsessina. Vaid taastamiskavaga atraktiivsust (rekreatiivseid väärtusi) säilitada ja ettenähtud eraldistel ning Pühajärve ümbruses võimalusel suurendada. Antud aladel on ja matkara dade ja teede ümbruses (ca 50 m bioloogi lise mitmekesise säilitamise kõrval kummalgi pool) Kääriku, Pilkuse ja Pühaj ärve esmatähtis ka sportimis- ja puhkamisvõimaluste sihtkaitsevööndites toimub majandustegevus. pakkumine. Otepää looduspargi sihtkaitsevöönditesse Puhkeväärtusega metsi on soovitav majandada jääb olulisel hulgal ka kultuurpuistuid, mis püsimetsana. Nii jääb langile suurem puude on enamasti noored, 20-50-aastased tagavara ja on tagatud puude pidev asendumine madala looduskaitselise väärtusega või asendamine uutega, mille tulemusena lõpp- kuusekultuurid. Seetõttu on soovitav kõrge kokkuvõttes paraneb metsa liigiline ja vanuse- loodusväärtusega metsamassiivi loomi seks line mitmekesisus ning koos sellega ka suurendada metsanduslike tööde (taas- visuaalne kvaliteet. Raielangi kuju peab tamisvõtete) abil kultuurpuistute seejuures olema ebakorrapärane, arvestama looduslikkust. Esimese etapina on vaja reljeefi iseärasusi, kasvukoha tingimusi ja koostada taastamis kava, kus planeeritakse haakuma ümbritsevasse keskkonda. Vältimaks metsanduslikud tööd mitmekesisusele ja looduslikku ilmet rikkuvate koridoride rajamist vajadusel (kohtades, kus on o ht, et küpsete tuleb kokkuveoteed rajada kaarega, võimalikult ja üleseisnud kuusikute ja kuuse - paralleelselt reljeefi kõrgus joontega ja segametsade hukkumine seab ohtu tõenäolise vaatesuuna eest varja tult. Mida maastiku lised ja rekreatiivsed väärtused) lähemale puhkeobjektile raie toimub, seda metsade uuene misprotsessile vähem raiejäätmeid langile jätta (Voolaid jt 2005). kaasaaitamiseks ning seire Kösti, Suurendamaks metsa liigilist ja vanuselist Pühajärve, Kääriku, Palu, Kiriku ja Pilkuse mitme kesisust ning puistu täiust, tuleb alal sihtkaitsevööndites. Taas tamiskavas intensiiv selt tegeleda metsa uuendamisega. ettenähtud metsanduslike tööde Uuendamist tuleks alustada metsa visuaalselt eesmärkideks on eelkõige kasvukohale vähem tundli kest metsaaladest, st vaadeldava omaste mitmeliigiliste, erivanuse liste ja ala kaugemast servast vaataja suunas. mitmekesise struktuuriga puistute arengu Uuendust planeerides tuleb meeles pidada, e t soodustamine. kuni 25 aastased üle 75 aastased oluline roll metsauuen dusel on kasvukohatüübil, kuid oma osa on ka ilmakaartel ja reljeefil. 25- 50 aastased

Et vältida vanade metsade peaaegu täielikku kadumist Väikesel Munamäel ja tagada puhka- jatele maastikuline terviklikkus, tuleks keelata raied Väikese Munamä e metsades, lubades vaid ohtlike puude raiet. Allesjäänud metsaosad on halvas seisundis ja kõrgendik on väga erosioo niohtlik (Metsaekspert 2005). Teiste puhkeväär tusega metsade seisund on pigem soodne. Joonis 3. Metsade vanuseline jaotus sihtkaitse- vööndite metsades (Metsakorraldus järgi 2002) 25 Tabel 2. Otepää looduspargi metsade kaitsekorraldus likud väärtused, nende kaitsekorralduslikud eesmärgid, mõjutegurid ja soovitavad kaitsemeetmed.

Kaitsekorraldusl Väärtus ik eesmärk Mõjutegurid Tegevused • maade ostmine riigile, ostueesõiguse Sihtkaitsevööndi mittesobilikud raievõtted rakendamine või vahetamine • valitsemine ja järelevalve Sihtkaitse- metsade bioloogilise vööndite mitmekesisuse säilita- madala looduskaitselise • metsad mine ja looduslikkuse väärtusega kultuurpuistute metsade looduslikkuse taastamiskava taastumisele kaasa suur osakaal koostamine aitamine kultuurpuistutes. ehitustegevus • valitsemine ja järelevalve • rohevõrgustiku põhimõtete rakendamine • metsade majandamise reguleerimine, mittesobilikud raievõtted raietingimuste andmine • looduslähedase turismi arendamine • teavitustegevus • järelevalve ja valitsemine

puhkemetsade rekreatiivse • rohevõrgustiku põhimõtete Puhkeväärtusega väärtuse langemine - tormi- rakendamine metsade bioloogilist kahjustused, surnud puud, • teavitustegevus, koostöö Puhke- mitmekesisust kahjus- võsastumine; maaomanikega väärtusega tamata nende esteeti- • metsade majandamise reguleerimine, metsad liste väärtuste säilita metsade rekreatiivse ja raietingimuste andmine mine ja tõstmine looduskaitseliste väärtuste • radade ja puhkekohtade ümbruse säilitamiseks on vajalik hooldusraiete korraldamine ja metsade uuendamine, metsade uuendamine, talgute kuid maaomanikel puudub korraldamine selleks motivatsioon • looduslähedase turismi arendamine Mootorsõidukitega sõitmine • teavitustegevus, koostöö prügistamine maaomanikega ehitustegevus • rohevõrgustiku põhimõtete rakendamine • valitsemine ja järelevalve • rohevõrgustiku põhimõtete intensiivne raie, ebasobilike rakendamine raievõtete ja raieaja kasuta- • metsade majandamise reguleerimine, mine, vähene uuendus- ja raietingimuste andmine metsahooldustööde • teavitustegevus praktika • järelevalve ja valitsemine lünklik info looduspargi Bioloogilise mitmeke- metsade vanuse, liigilise • inventuur sisuse säilitamine ja koosseisu ja looduskaitse- suurendamine, liste väärtuste kohta Piirangu- Otepää kõrgustikule esinduslike soodsas vööndi iseloomulike maastike looduskaitselises seisundis • kaitse-eeskirja muutmine, luues metsad säilitamine ning olevate metsade esinduslike metsalade kaitseks uued säästva säilitamiseks vajalike sihtkaitsevööndid metsamajanduse meetmete sh seadusandiku edendamine toe puudumine • pinnase kahjustamine; teavitustegevus, koostöö maaomanikega • mootorsõidukitega sõitmine; rohevõrgustiku põhimõtete rakendamine prügistamine; • valitsemine ja järelevalve

ehitustegevus.

26 5.2.3. Piiranguvööndi metsad Looduspargi pindalast hõlmab niidutaimkon d ca Eesmärk : Bioloogilise mitmekesisuse 20 %. Siinse taimkatte eripära on madalsoo- sä ilitamine ja suurendamine, Otepää niitude rohkus, mis katab ligikaudu 17% loodus- kõrgustikule iseloomu liku maastiku säilitamine pargi territooriumist. Vähem on aru- (2,6%) ning ning säästva metsama janduse edendamine lamminiite (< 0,1%). (tabel 2). Vaatamata niitude suurele pindalale on kõrge EL Loodusdirektiivi I lisa metsa elupaigatüüpi- väärtusega poollooduslike koosluste pindala dest on Keskkonnaministeeriumi poolt 2004.a. väike. Niidud on oluliseks osaks Otepää kõrgus- ja 2006.a. läbiviidud Natura e lupaikade inven- tikule omases maastikus ning need on elupai- tuuri järgi piiranguvööndis esindatud 9010 gaks paljudele kaitsealustele liikidele. Sellest vanad loodusmetsad (ca 60 ha), 9050 tulenevalt on vajalik säilitada hooldus (niitmine rohunditerikkad kuusikud (ca 75 ha), 9060 või karjatamine) 1000 ha niitudel, millest vähe- okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel malt 500 ha moodust avad esinduslikumal ja (sürjametsad) (ca 30 ha) ja 9080 soostuvad ja looduskaitseliselt väärtuslikud poollooduslikud soo-lehtmetsad (ca 180 ha). kooslused. Sal umetsad on Otepää looduspargile väga iseloomulikud. Reeglina on tegu aktiivselt 5.2.5. Sood majan datavate metsadega. Elupaiga seisundit tuleb lugeda pigem halvenevaks. Esmatähtsaks Eesmärk : Haruldaste ja iseloomulike sookoos- eesmärgiks tuleb pidada vanade (laialehiste), luste säilitamine (tabel 3). õõnsustega puude säilitamist, milleks pr aegune Otepää kõrgustiku taimkatte eripäraks on liigiri- kaitsekord (raiete kooskõlastamise nõue) on kaste madalsoode (7230 ja 7210) rohkus, kuid piisav. Väärtuse näitajateks on taimestiku liigi- vaid alla 15% neist on suuremad kui 1 ha. Siht- rikkus, laialehiste puuliikide looduslik uuendus, kaitsevöönditesse jääb kokku ca 103 ha madal- linnurikkus. soid, mis moodustab 9% madalsoode pindalast. Soometsad on looduspargis võrdlemisi levinud. Suurim madalsoode pindala on Arula, Kolmjärve Elupaiga seisundit tuleb lugeda pigem sood- ja Pühajärve sihtkaitsevöönd ites. Siinsed saks, kuigi enamasti on tegu metsadega, kus on suhteli selt soodsas seisundis madalsood olulisel määral läbiviidud kuivendust. Senine vajavad uuri mist ja kaitset kui mitmete kait sekord peaks olema piisav. Väärtuse kaitsealuste liikide kasvualad ning kui näitajateks on looduslähedane veerežiim, haruldased taimkatteüksused (Vana-Otepääl linnurikkus. asuv Murru madalsoo raudtarnakooslusega). Sürjametsad kasvavad Otepää looduspargis üksikute kõrgendike lagedel ja nõlvadel karbo- Siirdesood (7140) moodustavad Otepää loodus- naadirikkal, aga suvel läbikuivaval mullal. Puistu pargi soodest vaid 12 % (Kalda 1986). Neist koosseisult on need okas-ja segametsad. suurimad ja looduskaitseliselt väärtuslikumad Sürjametsades võiks olla lubatud vaid sani- jäävad sihtkaitsevöönditesse (Mädajärve, taarraied. Nende metsade säilimine on oluline Kortina, Kukemäe, Lüüsjärve) (kaart 3). teaduslikust aspektist kui ka pinnasekaitse vaja- Otepää kõrgustiku moreenkate on lubjarikas, dustes t ning Otepää kõrgustikule mistõttu kaitseala soodes torkab silma käpaliste traditsiooniliselt omase maastikupildi rohkus. Veerežiimi muutmise tõttu on ebasoodsas säilitamiseks (Paal 2002). seisundis mõned olulised sood (Kortina, Murru), Metsad on olulised elupaigad paljudele kaitse- kus kuivendus ja võsastumine on ohtu seadnud alustele liikidele, mistõttu on metsade ka kaitsealuste käpaliste seisundi. majanda misel vajalik säilitada soodsad tingimused kaitsealustele liikidele. 5.2.6. Järved 5.2.4. Poollooduslikud kooslused Eesmärk : järvede säästlik majandamine ja Eesmärk : Haruldaste ja iseloomulike poolloo- puhkemajandusliku väärtuse tõstmine (tabel 3). duslike koosluste säilitamine. Kaitsealuste, EL Siinsed järvekooslused on eriti huvitavad linnudirektiivi I lisa ja loodusdirektiivi lisa liikide teadus likust seisukohast, olles väärtuslikud elupaikade kaitse (tabel 3). pikemaajalise seire- ja uurimistöö objektid.

Tabel 3. Otepää looduspargi poollooduslike koosluste ja soode kaitse korralduslikud väärtused, nende kaitsekorralduslikud eesmärgid, mõjutegurid ja soovitavad kaitsemeetmed.

Kaitsekorral- Väärtus Mõjutegurid Tegevused duslik eesmärk ehitustegevus;

intensiivne põllumajandus- • teavitustegevus ohtude ennetamiseks tegevus sh üleskündmine, • rohevõrgustiku põhimõtete väetamine; rakendamine

Loodus- ja maastiku- • valitsemine ja järelevalve Poolloodus- tallamine sh mootorsõiduki- kaitseliselt väärtuslike • kaitse-eeskirja muutmine likud koos- tega sõitmine; poollooduslike kooslused luste säilitamine. • niitmise ja karjatamise toetamine, traditsioonilise maakasu- karuputkede tõrje; tuse lakkamine, võsas- • maakasutuse seire; tumine, võõrliikide (karu- • teavitustegevus ohtude ennetamiseks putked) vohamine.

• regulaatori projekteerimine ja veerežimii muutmine; ehitamine Kortina soo äärsele kraavile • valitsemine ja järelevalve Haruldaste ja iseloo- võsastumine Kortina ja Sood mulike sookoosluste • võsaraie Murru soos säilitamine tallamine sh mootorsõiduki- • Teavitustegevus tega sõitmine; • järelevalve ja valitsemine ehitustegevus.

EL Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidest on Sportlik kalastamine on looduspargi järvedes Keskkonnaministeeriumi poolt 2004.a. lä biviidud olnud väga populaarne. Kalamajanduslikult uuringu järgi looduspargis esindatud 3110 liiva- tüübilt on väärtuslikumad nn latika-, koha-ja alade vähetoitelised järved (Pülme ja Kärnjärv), haugijärved. Sellised järved on Pühajärv, N üpli, 3130 vähe-kuni kesktoitelised järved (Saag-, Nõuni, Pilkuse, Kaarna, Mõrtsuka, Torni-ja Mäha ja Restu paisjärv), 3140 vähe- kuni Kääriku järv. kesktoitelised kalgiveelised järved (Lüüs-, Alevi- Harrastuslik kalapüük ei ohusta kalavarusid. , Neitsi-, Kalme-, Pääst-ja Kõlli järv) ja 3150 Võrkude, mõrdade ja teiste röövkalade püügiks looduslikult rohketoitelised järved (Torni-, mõeldud vahendite kasutamine ei ole lubatav, Jaanuse, Väike-Juusa, Pilkuse, Nüpli, kuna see vähendab tugevalt nende arvukust. Kukemäe, Mõrtsuka, Kõver-, Räbi, Nõuni, Röövkalad hoi avad aga kontrolli all lepiskalade Trepimäe ja Pühajärv) (kaart 3). arvu, kes vastasel korral hävitaksid eutrofeeru- Otepää looduspargi järvede seisundit on mist põhjustavast fütoplanktonist toituva zoop- hinnatud vaid suurematel järvedel. Üldiselt on lanktoni. järvede seisund hea. Ennetavaid meetmeid Haugivarude suurendamiseks tuleb maksimaal- tuleb raken dada eelkõige Pühajärvel, millel on selt ära kasutada veekogude looduslikke suur puhke majanduslik väärtus. Pühajärve hea eeldusi veetaseme r egulatsiooni ja koelmute seisundi säili tamiseks on oluline reostatud ja hoolduse kaudu. Peamiseks kalavarude kinni kasvanud Neitsijärve seisundi suurendamise abinõuks on kudealade hooldus, stabiliseerimi ne (eelkõige taimetoitelementide regulaarne asustusmaterjali sisselaskmine ja ning orgaanilise aine väljakande piiramine). järelvalve.

28 Soovitav on lepiskalade intensiivne püük. seadmed ning oluliselt on vähenenud ka põllu- Vajalik samuti koha - ja haugimaimude majandusest pärinev hajureostus. sissetoomine. Aastatel 1993 -2006 on vähimõrdadega katse- Nõukogude perioodil teostati aktiivselt püükidel põhinevaid uuringuid teostatud 14 maaparan dust. Selle käigus on kaevatud Otepää looduspargi veekogus, nendest 12 kanaliteks-kraavi deks Väikese Emajõe järves ja paisjärves ning 2 vooluveekogus. ülemjooks ligi 4 km pikku selt Sihva Koondatud andmestiku põhjal on jõevähi maaparandusobjekti piires. Hoolikalt tuleb arvukus madalseisus , kuid selle taastumiseks kaaluda kraavitatud jõelõigu taas looduslä- on perspek tiivi. Liiki esineb 10 Otepää hedasse voolusängi viimist, vanade paisjärvede looduspargi järves. Nendest Kaarna järves ning halvas seisundis olevate veekogude (Restu esineb vähki kõrgel arvu kusel. Juusa ja paisjäv, Voki oja paisjärv) parandamise Mõrtsuka järves leidub vähki keskmisel vajadust, keskkonnaeesmär ke, seisundi arvukusel. Nõuni ja Pülme järves oli veel kuni hinnangut ja tegevusprogramme. Endiste paisjärvede taastamist ja korrastamist kümme aastat tagasi vähi arvukus kõrge, kuid on ekspert Laanetu (2005) nimetanud pärand- viimaste uuringute järgi on arvukus juba madal. koosluse säilitamiseks ning hinnanud positiivselt Jõevähi tegevuskava järgi tuleb mõjuvana liigilisele ja elupaikade mitmekesisu- vähipopulatsioonide kaitseks rakendada järg- sele. Veekogude füüsilise seisundi parandami- misi tegevusi: võõrvähiliikide sissetoomise ja seks kavandatud tööd viiakse ellu projektipõhi- invasiooni vältimine, vähihaiguste ja -parasiitide selt, alustades kõigepealt ökoloogilise seisundi levitamis e vältimine, ebaseadusliku püügi osas hindamisest, detailsest reostusvoogude uurin- järelevalve tõhustamine, vähi elupaikade kaitse gust ja majandamise kavast. ning asustamise teel vähivaru suurendamine. (Hurt 2007). 5.2.7. Jõed ja ojad 5.3. Liigid Eesmärk : soodsas seisundis jõed ja ojad on säilinud looduslikus seisundis (tabel 4). 5.3.1. I kategooria kaitsealused Vool uveekogudest omavad olulist väärtust linnuliigid (väike-konnakotkas, Väike Emajõgi ja Elva jõgi oma huvitava musttoonekurg) ökosüsteemiga. Natura-elupaikadest on Otepää Eesmärk : tagada väike-konnakotka ja must- looduspargis esindatud jõed ja ojad (3260). toonekure pesitsuspaikade ja toitumisalade Veekogude seisundi hindamiseks on määratud soodne seisund (tabel 5). veeklassid. EL-i vee raamdirektiivi järgi on Otepää looduspark on Eestis üks parimaid soovi tatud rakendada viieklassilist pinnavee alasid väike-konnakotkale, mistõttu on siinne kvaliteedi hindamise süsteemi, kus I klass konnakotkaste arvukus üks kõrgemaid Eestis. tähistab kõige kõrgemat ja V klass kõige Must-toone kure pesapaiku pole looduspargis madalamat (halvemat) kvaliteeti. Otepää teada, kuid linde nähakse sageli toitumas. looduspargi jõgede ja suure mate ojade seisund Pesitsuspaigaks on inimtegevusest kaugel on hea, s.t nad kuuluvad vähemalt II asuvad looduslikud metsamassiivid. Toitumas veekvaliteedi klassi (Haberman 2003, Järvekülg käivad must-toone kured kuni 20 km kaugusel 2001). pesast, mistõttu on pe sitsusterritooriumi väga Vooluveekogude vee kvaliteet peab olema raske täpselt määratleda. piisav, et ka reostuse suhtes tundlikumad liigid veekogus elada saaks. Jõeelustikule mõjub Väike -konnakotkas kasutab pesitsuspaigana otse selt orgaaniline reostus, vähem oluline on enamasti vanemate metsade servaalasid ja vee reostatus biogeenid ega, kuna jões need pesitsuspaiga soodne seisund on tagatud, kui ainerin gesse enamasti ei lähe ja ebasoodsaid olemasolevate pesapaikade ümber on jäetud protsesse (näiteks gaasirežiimi halvenemist) vä hemalt 4 ha minimaalse majandustegevusega metsaala. Toitumisala suuruseks on Eesti veekogus ei põhjusta. konnakotkastel hinnatud 2 km suurune ala

Viimastel aastakümnetel on enamik suuri reos - ümber pesa ja toitumisala soodsa seisundi tuskoldeid (Otepää linn, Sihva küla) saanud või tagamiseks tuleks sellel alal hooldada (säilitada) saamas normaalselt funktsioneerivad puhastus vähemal ca 150 ha

Tabel 4. Otepää looduspargi järvede ja vooluveekogude kaitsekorralduslikud väärtused, nende kaitsekorralduslikud eesmärgid, mõjutegurid ja soovitavad kaitsemeetmed.

Kaitsekorral- Väärtus Mõjutegurid Tegevused duslik eesmärk veerežiimi muutmine; • teavitustegevus ohtude ennetamiseks; ehitustegevus kallastel; • rohevõrgustiku põhimõtete rakendamine; kallaste kahjustamine; • valitsemine ja järelevalve sh reostusseire. reostus; • kaitse-eeskirja muutmine

mootorsõidukitega sõitmine. jõevähi arvukuse madalseis • valitsemine ja järelevalve; peamiselt vähihaiguste ja - • asustamise teel vähivarude järvede säästlik parasiitide levi(ta)mise ja suurendamine. majandamine ja ebaseadusliku püügi tõttu. puhkema Järved jandusliku väärtuse • (rööv)kalamaimude asustamine röövkalade vähesus (ülepüük); tõstmine; kalavarude ja asustuse edukuse seire. hea seisundi tagamine Mõrtsukjärve madal veetase; Pühajärve reostuskoormus sõltub peamiselt Neitsijärve ja Kukemäe järve seisundist; • veekogude ökoloogilise seisundi kevadiste üleujutuste puudu- parandamine. mine.

vaadete võsastumine ja veekogude risustumine vette • maastikuhooldustööd. langenud puudega; veerežimii muutmine;

• veekogude ökoloogilise seisundi ehitustegevus kallastel; parandamine

• teavitustegevus kallaste kahjustamine; jõgede ja ojade • järelevalve ja valitsemine. säästlik majandamine Jõed ja ojad reostus; ja ökoloogilise kvali- maastikuliselt väärtulike teedi tagamine veekogude kaldad on võsas- • teavitustegevus, koostöö tunud ja risustunud kobraste maaomanikega poolt vette langetatud puudega • hooldustööd • valitsemine ja järelevalve.

niitusid. Vältida tuleb uute hoonestusalade raja- kaitsta liikide elupaikade soodsat seisundit, on mist ka toitumisaladele jäävatele niitudele. esimese etapina vajalik lisaks kaitsealuste ning linnudirektiivi I lisa linnuliikide pesapaikade 5.3.2. K aitsealused ja kandmisele EELISesse KA Põlva-Valga-Võru regioonil pidada andmebaasi kõigi teadaolevate linnudirektiivi ilisa linnuliigid ning uute pesa- ja elupaikade üle. Eesmärk : tagada tähtsate linnuliikide Kanakull on Otepää looduspargi metsades elupaikade soodne seisund (tabel 5). väikesearvuline pesitseja. Liigi looduskaitseline Siinkohal käsitletakse eelkõige neid liike, kelle seisund on rahuldav. Mitmete kunagiste elupai- elupaikade soodsas seisundis hoidmisel on kade seisund on halvenenud metsaraie tõttu. Otepää looduspargil kui linnuhoiualal täita Metsade majandamisel tuleb kanakulli teada- oluline roll. Kuna liikide kaitsel tuleb eelkõige olevate pesapaikade ümber jätta vähemalt 1 ha

30 suurune kaitsetsoon, kus metsaraie on keelatud Vald avalt vanemates soostuvates lehtmetsades (Kontkanen 2004). ja kultuurmaastike puistutes pesitseva Herilaseviu on ü ldlevinud väikesearvuline valgeselg kirjurähni looduskaitseline seisund on haude lind. Kuna liigi looduskaitseline seinud on soodne. Suurimaks ohuks on soostunud ja hea, siis peamisena meetmena tuleks vähemalt (kopra) üleuju tusaladel surnud lehtpuude 20 m ulatuses säilitada pesapaiga ümbrus maharaiumine. looduslikuna. Laanerähn ja musträhn on Otepä ä looduspargi metsades arvukad pesitsejad, kelle looduskait- Roo-loorkull on stabiilse arvukusega ja soodsa selist seisundit võib hinnata soodsaks. Kaitse- seisundiga liik, kelle puhul sa ab rääkida üksnes korralduslikult on vaja säilitada mitmekesine ja potentsiaalsetest ohtudest. Kaitse-eeskirja täit- looduslähedane vana mets mõlema rähniliigi mine tagab ühtlasi ka antud liigi jätkuvalt soodsa elupaikades. seisundi ja seega spetsiifilisi tegevusi liigi kait- Hallrähn ( Picus canus ) ja väänkael ( Jynx seks ei kavandata. torquilla ) pesitsevad võrdlemisi hajusalt Laanepüü on kahaneva arvukusega metsatukkades, aedades ja parkides. Nende metsamaastiku oluline linnuliik. Laanepüü seisund on arvata valt soodne. sigimiseedukus oli 2005. aastal suhteliselt Kaitsekorralduslikuks ülesandeks on elupaikade madal: noorte osakaal vaid 43,9% ja pesakonna soodsa seisundi säilitamine, milleks tuleb keskmine suurus 3,8 poega. Need näitajad on säilitada vanu puid eelistatult kultuurpuis tutes madalamad paljuaas tastest keskmistest (Eesti (parkides, alleedel jne). keskkonnaseire 2004 2005). Peamisteks Nõmmelõoke ( Lullula arborea ) on väikesearvu- meetmeteks on arvukuse jälgim ine, line haudelind kuivadel taimestikuvaestel metsamajanduslike soovituste välja töötamine niitudel; seisund on soodne. Praeguse seisu laanepüü elupaikades ja röövulukite arvukuse säilitamiseks pole lisaks ülalnimetatud koosluste piiramine. avatud ilme hoidmisele rohkem abinõusid vaja. Vä ike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ) on hajusalt Rukkirääk on pigem kahaneva arvukusega liik levinud looduspargi salu-ja laanekuusikutes. Otepää looduspargis. Potentsiaalseteks ohtu- Kuna liigi looduskaitseline seisund on hea, siis deks on nii elupaikade võsastumine kui ka peamisteks meetmeteks on metsamajandus like intensiivne põllum ajandus ja ehitustegevus liigi soovituste väljatöötamine väike-kärbsenäpi elupai kades. Eesmärgiks on liigi elupaikade elupaikades. soodsa seisundi säilitamine, milleks on vajalik hooldada väärtuslikke poollooduslikke kooslusi, Punaselg-õgija on kultuurmaastikus ja keelata ehitustegevus liigi elupaikades ja raiesmikel tavaline linnuliik, kelle seisund on elupaigaks olevate rohumaade hooldamine soodne. Kaitse tagamiseks on vajalik (eelistatult karja tamine), kuid seejuures ei tohi mosaiiksuse säilitamine kultuurmaastikes, niitmist läbi viia enne 1.juulit. seejuures on vajalik mitmeke sise Sookurg on Otepää märgaladel väikesearvu line madalhaljastuse (kuusehekid, põõsad) säili- pesitseja, kelle seisundit võib hinnata sood saks. tamine kultuurmaastikes ja karjamaade karjata- Eesmärk on seega praeguse olukorra mine. säilitamine, milleks peaks piisama kaitse-ees- 5.3.3. Kaitsealused kahepaikseliigid kirja nõuete täitmisest ja märgalade praeguse seisundi tagamisest. Eesmärk : tagada mudakonna ja harivesiliku Karvasjalg-kakk ja värbkakk on elupaikade soodne seisund (tabel 5). väikesearvulised kõikuva arvukusega Mudakonn ja harivesilik on Otepää loodus pargis haudelinnud, kelle loodus kaitseline seisund on lev inud vaid paiguti. Elupaigad on sageli pigem ebasoodne. Põhju seks on konkurents isoleeritud, kuid asurkonna seisund on rahuldav. suuremate kakulistega ja raietegevus Seisundi parandamiseks on vaja olemasolevaid pesapaikade ümbruses. Seetõttu on asurkondi kudemisveekogude taastamise ja kaitsekorralduslikult vajalik säilitada mitmeke- uute rajamisega tugevdada (Rannap 2006). sine ja looduslähedane küps mets mõlema kaku liigi elupaikades ning eelkõige tuleb Otepää looduspargis on alates 2004,a, taas- tähelepanu pöörata õõnsustega puude tatud ja rajatud kokku 76 harivesiliku säilitamisele looduspargi metsades. sigimisvee

Tabel 5. Otepää looduspargi liikide kaitsekorralduslikud väärtused, nende kaitsekorralduslikud eesmärgid, mõjutegurid ja soovitatavad kaitsemeetmed.

Kaitsekorraldusli Väärtus k eesmärk Mõjutegurid Tegevused • püsielupaikade moodustamine • metsade majandamise reguleerimine pesapaikades; elupaikade hävimine või • planeerimis- ja ehitustegevuse suuna- kahjustamine majandus- mine, rohevõrgustiku põhimõtete tegevuse läbi (peamiselt rakendamine; raie või ehitustegevus) • ning häirimine (müra) teavitustegevus ohtude ennetamiseks • valitsemine ja järelevalve I kategooria kaitsealused tagada tähtsate linnu- linnuliigid: liikide elupaikade • pidev inventuur ja seire väike-konna- soodne seisund • kaitsekohustuse teatiste väljastamine kotkas ja must- info aegumine elupaikade • EELISe andmebaasi pidev toonekurg kohta kaasajastamine

• konnakotkapaari toitumisalale jäävate rohumaade hooldamine vähemalt 50 ha ulatuses (niitmine või karjatamine); toitumisalade võsastumine • jõgede ja ojade kallaste hooldamine (võsaraie);

• püsielupaikade moodustamine II kategooria liikide elupaikade kaitseks; • metsade majandamise reguleerimine elupaikade hävimine või pesapaikades; kahjustamine majandus- • planeerimis- ja ehitustegevuse suuna- tegevuse läbi (peamiselt mine, rohevõrgustiku põhimõtete Kaitsealused raie või ehitustegevus) rakendamine; tagada tähtsate linnu- ja ning häirimine • teavitustegevus ohtude ennetamiseks liikide elupaikade linnudirektiivi I • valitsemine ja järelevalve soodne seisund lisa linnuliigid

• inventuur ja seire • kaitsekohustuse teatiste väljastamine info aegumine • EELISe andmebaasi pidev pesapaikade kohta kaasajastamine

sobiva õõnsusega vanade • sobivate õõnsustega puude säilita- puude nappus kultuur- mine nahkhiirte elupaikades ja maastiku puistutes soovitavalt pesakastide paigaldamine liigile tähtsate elupai- nahkhiirte elupaikadesse; • Tiigilendlane kade soodsa seisundi ebapiisav andmestik nahk- avalikkuse teavitamine nahkhiirte tagamine hiirte tähtsate elupaikade, elupaikadest ja kaitse vajadusest talvituspaikade ja leviku • EELISe andmebaasi pidev kohta. kaasajastamine.

Loodusdirek- tiivi II lisasse karu ja ilvese elupaikade • kopra arvukuse reguleerimine; kuuluvad jahiu- optimaalse arvukuse killustumine metsaraie ja • rohevõrgustiku printsiipide lukid (karu, tagamine ehitustegevuse tõttu ilves, kobras) rakendamine.

Kaitsekorralduslik Väärtus eesmärk Mõjutegurid Tegevused elupaikade hävimine või • planeerimis- ja ehitustegevuse suuna- kahjustamine mine, rohevõrgustiku põhimõtete majandustegevuse läbi; rakendamine; • teavitustegevus ohtude ennetamiseks kalade asustamine tiiki- • valitsemine ja järelevalve desse;

• inventuur ja seire; • kaitsekohustuse teatiste väljastamine; info aegumine elupaikade • EELISe andmebaasi pidev tagada mudakonna ja kohta Mudakonn ja kaasajastamine harivesiliku elupaikade harivesilik soodne seisund. sobivate kudemisveekogude kinnikasvamine ja reostumine; • kudemisveekogude hooldamine ja

taastamine; kudemisveekogude ja • niitude hooldamine asurkondade isoleeritus; kudemisveekogude lähistel; • soodustavaks teguriks on teavitustegevus ohtude ennetamiseks maaomanike huvi tiikide taastamisse. • seire nõtke näkirohu seisundi hindami- olemasolevate kasvu- sobivate veekogude seks; Nõtke näkirohi kohtade soodsa kinnikasvamine ja • teavitustegevus ohtude ennetamiseks seisundi tagamine reostumine; • valitsemine ja järelevalve

elupaikade võsastumine; olemasolevate kasvu- • karvase maarjalepa kasvukohtade iga Karvane maar- kohtade soodsa aastane hooldamine (niitmine); jalepp ehitustegevus sh teede seisundi tagamine • ehitus. ehitustegevuse reguleerimine . • kasvukohtade elupaikade seisundi parandamine; sobivate kasvukohtade • (madalsoode ja siirde- planeerimis- ja ehitustegevuse suuna- soode) seisundi halvenemine, rohevõrgustiku põhimõtete mine veerežiimi rakendamine; • Kaitsealused olemasolevate kasvu- muutmise, reostuse või teavitustegevus ohtude ennetamiseks • käpaliste liigid, kohtade soodsa kinnikasvamise tõttu valitsemine ja järelevalve kollane kivirik seisundi tagamine

• inventuur ja seire vähene info • EELISe andmebaasi pidev kaasajastamine

33 kogu. Tähelepanu tuleb pöörata käigus soovitakse niiskeid kasvuko hti pinnasega taastatud/rajatud väikeveekogude kallaste täita või sinna veekogu rajada. ja lähiümbruse hoolda misele. Veekogusid ja nende kaldaalasid tuleb puhastada 5.3.5. Kaitsealused imetajad esimestel aastatel kõigis kohtades, kuhu Eesmärk : tagada kaitsealuste imetajate uusi veekogusid on rajatud või olemasole- elupaikade soodne seisund (tabel 5). vaid taastatud. 5.3.4. Kaitsealused taimeliigid Teise kaitsekategooria imetajatest elavad Otepää looduspargis põhja-nahkhiir, pargi- Eesmärk : olemasolevate kasvukohtade soodsa nahkhiir, kääbus-nahkhiir, veelendlane, seisundi tagamine (tabel 5). tiigilendlane, Nattereri lendlane, suurkõrv, Esimese kaitsekategooria taimeliikidest on suurvidevlane. Nahkhiirte staatus looduspargis Päidla Suurjärves ja Ahvenjärves teada nõtke on ebaselge, kuid arvatavalt soodne. näkirohu kasvukoht , mi s on üks väheseid Kaitsekorralduse üles anne on see säilitada teadaolevaid kasvukohti Eestis. Tema seisund vähemalt samal tasemel. Selleks tuleb säilitada on ebasoodne, kun a järvede madalad kaldaalad õõnsad puud ja vanad hooned, mis sobivad on mudastunud ning mänd-ja niitrohevetikad päevasteks varjepaika deks ja vohavad näkirohule sobivates kasvukohtades poegimiskolooniateks suvel, säilitada nahkhiirte (Mäemets 2002). jahipidamiseks sobivaid veekogusid ja Karvane maarjalepp on paiguti levinud kuive- mosaiikseid puistuid ning talvitumiseks sobi vaid matel rohumaadel, metsaservades, keldreid. metsateedel. Üldiselt on tema seisund hea, kuid Kolmanda kategooria kaitsealustest imetajaliiki- kasvupaikade soodsat seisundit ohustab kõige dest elab kaitsealal saarmas. Liigi seisund kait- enam võsastumine. sealal on soodne ja kaitsekorralduse ülesanne Kollane kivirik on hajusalt ja vähearvukalt on see säilitada. Lisategevusi võrreldes üldise levinud Otepää ümbruse madalsoodes. (A.Palo kaitsekorra tagamisega ei ole vaja teha. suul). Liiki ohustab eelkõige madalsoo koosluse kinnikasvamine, kuid ka inimtegevusest tingitud 5.3.6. Loodusdirektiivi II veerežiimi muutused. lisasse kuuluvad jahiulukid Käpalised on levinud üle kogu looduspargi terri- (karu, ilves, kobras) tooriumi. Kokku leidub 21 liiki, millest 8 liiki Eesmärk : optimaalse arvukuse tagamine (tabel kuuluvad II kategooriasse (Remm 2006). 5). Enamus liike kasvab liigniisketes Otepää looduspargis on kopra arvukus kõrge ja kasvukohtades nagu madalsoodes, lodudes, asurkonna seisund hea. Sellest lähtuvalt võib kraavide kallastel ning järv ede õõtsikutel. suuremate koprakahjude ilmnemisel tiikides, Peamiselt metsas kasvavad käpalised võivad kuivenduskraavides ja väikese langusega esineda ka kuivemates kasvukohtades. looduslikes vooluveekogudes kopraid küttida ja II kategooria käpalised on looduspargis levinud välja püüda. vähearvukalt, välja arvatud kärbesõis, mille Ilvese seisund kaitsealal on soodne ja ainus leiukoht on Ida-Eesti üks elujõulisemaid. kaitsekor ralduse ülesanne on see säilitada. III kategooriass e kuuluvate käpaliste seisund on Lisategevusi võrreldes üldise kaitsekorra hea, mistõttu sõltub nende edasine käekäik tagamisega ilves ei vaja. kasvukohtade säilimisest. Nagu kollast kivirikku, nii ohustab ka käpalisi Kuigi Otepää l ooduspargis vaadeldakse karu kasvukohtade võsastumine ja veerežiimi igal aastal, jääb kaitseala arvatavasti mõne karu muutused. Metsaraiete puhul peaks vältima ühe terri tooriumi äärealale ja seetõttu pole kasvukohatüübi p iires oluliselt valgustingimusi otstarbekas kaitsekorralduslikke lisameetmeid muutvad raied. Metssea kahjustused hetkel rakendada. prob leemiks pole, kuid kindlasti tuleb seda jälgida ning peamiselt kaitseala äärealadel. Ohtu kujutab ka üha enam ehitus-ja arendustegevus, mille

5.5. M ajanduslikud ja sotsiaalsed 5.4. Kaitstavad looduse üksikobjektid väärtused ning kultuuripärand Eesmärk : teadusliku, esteetilise või ajaloolis- kultuurilise väärtusega objektide hea seisund Eesmärk : traditsioonilise ja säästva elulaadi (tabel 6). säilimine (tabel 6). Otepää looduspargi territooriumile jääb 14 kaits- Otepää kõrgustikule iseloomulikku maastiku on tavat looduse üksikobjektide. Suur osa neist kujundanud pikaajaline põllumajanduslik omab lisaks loodusväärtusele ka kultuurilis- tegevus. Tänases majandusruumis pole küll ajaloolist väärtust ja on seetõttu suure turismi- enam tegu soodsa põllumajandusliku alaga, potentsiaaliga. kuid siiski on põllumajandus ka täna oluline tööhõive tagaja. Piirkonna põllumajandusliku Kõik üksikobjektid on tähistatud ja viimastel potentsiaali säilitamine on tähtis ka tuleviku aastatel on korraldatud ka suure osa objektide seisukohalt, andes panuse rahva varustamisse ümbruse hooldus. Kahjuks ei ole ühe tuntuima kohaliku pärit oluga põllumajandustoodanguga ja objekti -Pühajärve sõjatamme seisund väga hea kindlustades mitme kesise jätkusuutliku ning hädavajalik on tellida ekspertiis ja töötada majandusmustri. vä ja meetmed Pühajärve sõjatammele mõjuvate Et põllumajandus, eriti pärandkoosluste niit mine kahjulike mõjude vähendamiseks. ja karjatamine, on elutähtis siinsete liikide ja Vajalik on jätkata kaitstavate looduse üksikob - elupaikade mitmekesisuse säilitamiseks, kuid jektide ümbruse hooldust kui ka objektide enda kuna tänases majandusruumis on see vähe- hooldust (nt allikate puhastamine setetest) . tasuv, on riiklikult käivitatud iga-aastaste toetuste süsteem. Selline tegevus on aidanud kaasa maastike hooldusele, kuid mitte traditsioonilise põllumajanduse säilimisele (tabel 6). Tabel 6. Otepää looduspargi maastiku majanduslikud ja sotsiaalsed väärtused, nende kaitsekorralduslikud eesmärgid, mõjutegurid ja soovitavad kaitsemeetmed.

Kaitsekorralduslik Väärtus eesmärk Mõjutegurid Tegevused • traditsioonilise põllumajandusliku traditsioonilise maakasutuse toetamine põllumajandusliku (maastikuhooldustööd) maakasutuse • teavitustegevus ohtude ennetamiseks hääbumine • valitsemine ja järelevalve puhkemajandusega tegelevate ettevõtete tegevuse • Otepää loodushariduskeskuse koordineerimatus ja arendamine; läbirääkimiste • matkaradade ja puhkekohtade hooldus puudumine kaitseala ning arendamine; Majandus- valitsejaga, mistõttu • teavitustöö; Traditsioonilise ja likud ja võidakse kaitsealal • rohevõrgustiku põhimõtete rakendamine säästva elulaadi sotsiaalsed arendada kaitseala • KA töötajate aktiivne osalemine säilimine väärtused väärtusi ohustavaid piirkondlikes planeermisprotsessides ja tegevusi; arengukavade väljatöötamisel; • valitsemine ja järelevalve; prügimajanduse funktsioneerimatus; • teavitustöö; • rohevõrgustiku põhimõtete rakendamine • KA töötajate aktiivne osalemine raie piirkondlikes planeerimisprotsessides ja arengukavade väljatöötamisel; • valitsemine ja järelevalve;

35 Kalandus ja jahindus on olnud ajalooliselt linnamägi, mitmed asulakohad, kalmistud, kivi- olulised, kuid täna on nende tä htsus piiratud. kalmed ja ohvrikivid. Enamasti on looduses Otepää looduspargis on lubatud vaid tegemist ainult objekti tähistusega. harrastuslik kalapüük. Jahindus omab kaitsealal Arheoloogilised väärtused on Otepää mõningat majanduslikku tähtsust. looduspar gile kui tervikule olulised ning nende Metsanduse tähtsus kaitsealal on suhteliselt tähistamine ja heakor rastamine on vajalik. suur, seda hoolimata looduskaitselistest piiran- Hoolduse maht peaks olema suhteliselt gutest. Arvestades vajadust t aastada avatud tagasihoidlik, kuid piisav heatasemelise taseme maastikke, vaateid ja väärtuslike kooslusi, võiks säilitamiseks. Vajalik on tihe koostöö intensiivsemalt kasutada võsamaterjali Muinsuskaitseametiga. kohalikus soojatootmises hakkepuiduna. Arhitektuurselt väärtuslikke ja erinevatest Turism on kasvava tähtsusega majandusharu, ajalooperioodidest pärinevaid hoonete koh ta mille edukus sõltub palju ka looduskaitsetöö Otepää looduspargis andmed puuduvad. tulemuslikkusest - kui kahjustub Otepää kõrgus- Otepääga ning selle ümbruse loodusobjektidega tikule iseloomulik maastikustruktuur ja elustik, seotud rahvapärimus on suhteliselt hästi väheneb ka külastajate huvi piirkonna vastu; säilinud. Siin on tegelenud hobikorras mõned lisaks kasutab turismisektor ka KA Põlva-Valga- aktivistid (H. Mägi jt), kes on talletanud suure Võru regiooni poolt loodud infrastruktuuri. hulga pärimusi. Ka kohalikud giidid tunnevad Samas aitab õ igesti korraldatud loodusturism kohalikku pärimust hästi ja annavad seda ka edendada ka loodusharidust ja mitmekesistab meeleldi edasi. kohalikku majandust. 5.5.1. Kultuuripärand Otepää looduspark pakub oma mitmekesise looduse kõrval huvi ka rahvakultuuri ja ajaloo poolest. Otepää looduspargi puhul on kultuuri- pä randi ja traditsioonilise elulaadi kaitse osakaal suur. Siiani pole aga kultuuripärandit moodusta- vaid kaitse-väärtusi sihipäraselt uuritud. Kultuu- ripärandi kaitse korraldamine eeldab aga head ülevaadet ajaloolise asustusmustri kujunemisest ja rahvastiku muutustest, traditsioonilisest elulaadist, ajaloo- ja arhitektuuripärandist jne. Paljude looduspargis asuvate arheoloogiamäles tiste turismipotentsiaal suhteliselt suur. Arheoloo gilistest väärtustest asuvad Otepää looduspargis Otepää linnamägi, Sangaste linnamägi, Kuigatsi

6. Kaitse-eesmärgid 3. Kaitsealuste, haruldaste ja EL loodusdi- Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää rektiivi II lisa (imetajate-, kahepaiksete-, kõrgustikule iseloomuliku kuppelmaastiku ja sisevee-elustiku- ja taimeliikide) ja linnu- bioloogilise mitmekesisuse, kohaliku elulaadi ja direktiivi I lisa liikide kaitse ja säilitamine. kultuuripärandi ning alalhoidliku looduskasutuse Natura 2000 alana tuleb seejuures erilist säilitamine, uurimine ja tutvustamine. tähelepanu pöörata järgmiste kaitstavate liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitsele: Selle saavutamiseks ja kaitsekorralduslike saarmas, harivesilik, laiujur, paksukojaline väär tuse säilimiseks seatakse käesoleva jõekarp, karvane maarjalepp, läikiv kuld sirbik, tegevuska vaga järgmised üldisemad nõtke näkirohi, kärbesõis, soohiilakas, kaunis pikaajalised kaitsekor ralduslike väärtuste kuldking, kanakull, viupart, sinikael-part, kaitse-eesmärgid: väike-konnakotkas, hallhaigur, laanepüü, 1. Unikaalse geomorfoloogia ja iseloomulike väiketüll, must-toonekurg, rooloorkull, väike- pinnavormide ning Otepää kõrgustikule kärbsenäpp, värbkakk, punaselg-õgija, iseloomuliku kuppelmaastiku säilimine ning herilaseviu ja roherähn; tutvustamine; 4. Kultuuripärandi, rahvapärimuse, ajaloomä- lestiste ja kohalikel tavadel rajaneva tradit- 2. Elupaikade mitmekesisuse säilitamine. sioonilise maakasutuse, elulaadi säästva Eesmärk jaguneb kolmeks alameesmärgiks: mõtte-ning majandamisviiside tutvustami ne ja edendamine. • Elustikuliselt väärtuslike, vaateliste ja puhkemajanduslikult väärtuslike veekogude säilitamine. Natura 2000 alana tuleb seejuures erilist tähelepanu pöörata järgmistele kaitstavatele elupaigatüüpidele: liivaalade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260); • Tüüpiliste ja väärtuslike metsakoosluste säilitamine. Natura 2000 alana tuleb seejuures erilist tähelepanu pöörata järgmistele kaitstavatele elupaigatüüpidele: vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad) (9060), soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080); • Tüüpiliste ja väärtuslike niidukoosluste ning märgalade säilitamine ja taastamine. Natura 2000 alana tuleb seejuures erilist tähelepanu pöörata järgmistele kaitstavatele elupaigatüüpidele: liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde-ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (7210), liigirikkad madalsood (7230);

7. Kaitseala väärtused sihtkaitsevööndite kaupa

Tabel 7. Sihtkaitsevööndite väärtused ja mõjutegurid

Alevijärve sihtkaitsevöönd

Pindala 37,0 ha Sihtkaitsevööndisse jääb linnurikas Alevijärv koos teda ümbritseva ulatusliku soostunud ala, heinamaade ja metsaga. Sihtkaitsevööndi Kirjeldus metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse, nende kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Vajalik tegevus on vööndis paiknevate heinamaade taastamine ja hoolda- Lubatud mine. Lubatud on hooldusraied Jaanimäe ja Kellamehe kinnistu majandustegevused metsamaal.

Sihtkaitsevööndi väärtuseks on märgala, mille moodustavad Väike-Juusa ja Alevijärv ning neid ümbritsev soostunud ala. Elupaigad 7140, 3140, Väärtused 3150.

Alevijärve äärset soostunud ala (7140) pindalaga ca 9 ha on hooldatud Mõjutegurid alates aastast 2002.

Arula sihtkaitsevöönd

Pindala 94,5 ha Sihtkaitsevöönd hõlmab Arula Perajärve ja seda ümbritseva soostunud ala, liigirikka kinnikasvava Arula Vahejärve ning ca 25 ha suuruse Kirjeldus salumetsa. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse, nende kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Vajalikud tegevused on vööndis paiknevate heinamaade taastamine ja hooldamine ning Arula Perajärve kallastel võsaraie. Kõik raied metsamaal Lubatud on keelatud, välja arvatud endistes kuusekultuurides läbiviidav majandustegevused looduslikule mitmekesisusele kaasaaitamine.

Sihtkaitsevööndi põhiliseks väärtusteks on Kõllimäel kasvav mitmekesine salumets ning linnurikas Vahejärv ja Perajärv koos seda ümbritseva liigirikka sookooslusega. Sihtkaitsevööndisse jäävad järgmiste kaitsealuste ja haruldaste liikide elupaigad ja kasvukohad: lõopistrik, laanepüü, Väärtused laanerähn, musträhn, käpalised, valge vesiroos. Elupaigad 9010, 9020, 9080, 7230,

Mõjutegurid Metsaraied Arula Vahejärve äärseid aruniite on hooldatud loodushoiutoetuste kaudu Märkused 2002.aastal.

Karja sihtkaitsevöönd

Pindala 37,7 ha Väikese Emajõe äärde jäävad lamminiidud koos salumetsadega. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse, nende Kirjeldus kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Vajalik on poollooduslike koosluste niitmine. Kõik raied metsamaal keelatud, välja arvatud endistes rajatud kultuurpuistutes läbiviidav Lubatud looduslikule mitmekesisusele kaasaaitamine ja matkaraja ümbruse majandustegevused hooldustööd.

Heas looduslikus seisundis lamminiidud ja salumets. Elupaikade mitmekesisuse tõttu elutseb alal ka mitmekesine loomastik. Elupaigad 9050. Alal elutsevad järgmised ohustatud liigid: väike-konnakotkas, herilaseviu, sookurg. Sihtkaitsevööndis paikneb Eestis seni väga haruldase Väärtused sammaltaimeliigi purpurpirniku kasvukoht.

Mõjutegurid Lamminiitude võsastumine Märkused Väikese Emajõe lamminiite on taastatud 2002 ja 2003.a.

Kiriku sihtkaitsevöönd

Pindala 98,3 ha Sihtkaitsevööndisse jääb ca 20 ha heas seisundis olevat salumetsa ja ca 10 ha laanemetsa. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade Kirjeldus kategooriasse, nende kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Vööndis paiknevate heinamaade taastamine ja hooldamine, loodusliku veerežiimi taastamine (kraavide sulgemine). Kõik raied metsamaal Lubatud keelatud, välja arvatud endistes kuusekultuurides läbiviidav loodusliku majandustegevused mitmekesisusele kaasaaitamine.

Sihtkaitsevööndi ulatuslik metsamassiiv koos Elva jõe ja selle äärse luha- maastikuga moodustavad elupaiga mitmele inimpelglikule metsas elavale loomaliigile. Elupaigad 9010, 9080, 6450, 6430. Alal elutsevad järgmised ohustatud liigid: laanepüü, laanerähn, musträhn, mäger, ilves, saarmas. Elva jões jõevähi varjevõimalused head, boniteet II-III. Viimased uurimis- Väärtused andmed jõevähi esinemise kohta pärinevad 2001. aastast.

Mõjutegurid Sihtkaitsevööndis ja selle lähedal sõitmine ATV-ga

Kolmjärve sihtkaitsevöönd Pindala 87,4 ha Sihtkaitsevööndisse jääb ca 30 ha heas looduslikus seisundis olevat salumetsa ja ca 5 ha soostunud metsa. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad Kirjeldus hoiumetsade kategooriasse, nende kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Lubatud Vööndis paiknevate heinamaade taastamine ja hooldamine. Kõik raied majandustegevused metsamaal keelatud. Sihtkaitsevööndi ulatuslik metsamassiiv koos Elva jõe ja selle äärse luha- maastikuga moodustavad hea elupaiga mitmele inimpelglikule metsas elavale loomaliigile. Sihtkaitsevööndisse jääb Otepää looduspargile iseloomulike heas looduslikus seisundis olevaid salumetsi ja soostunud metsi. Elupaigad 9080, 7140, 6450. Alal elutsevad järgmised ohustatud liigid: Väärtused väike-konnakotkas, laanepüü, laanerähn, musträhn, mäger, ilves, saarmas. Elva jões jõevähi varjevõimalused head, boniteet II-III. Viimased uurimisandmed jõevähi esinemise kohta pärinevad 2001. aastast.

Mõjutegurid Häirimine kalameeste poolt

Kortina sihtkaitsevöönd

Pindala 37,1 ha Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse, nende Kirjeldus kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Vööndis paikneva loodusliku veerežiimi taastamine (kraavide sulgemine). Kõik raied metsamaal keelatud, välja arvatud endistes kuusekultuurides Lubatud läbiviidav looduslikule mitmekesisusele kaasaaitamine ning võsaraie siir- majandustegevused desoos.

Sihtkaitsevööndi põhiliseks väärtuseks on liigirikas rabastuv siirdesoo. Alal elutsevad/kasvavad järgmised ohustatud liigid: väike-konnakotkas, sookurg, laanepüü, musträhn, väike-kärbsenäpp, käpalised (sh Väärtused kärbesõis). Elupaigad 9080, 7140.

Nõukogude ajal rajatud maaparanduse negatiivne mõju, mis on muutnud Mõjutegurid soo veerežiimi ja põhjustanud ka kraavipoolsel soo-osal võsastumist. Märkused Kraavikallast puhastati võsast 2003.a. Kortina talu maadel.

Kukemäe sihtkaitsevöönd

Pindala 62,3 ha Sihtkaitsevööndisse jääb mosaiikse maastikuga ala, mida ilmestavad linnurikas Kukemä järv koos teda ümbritseva ulatusliku soostunud ala, heinamaade ja metsaga. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade Kirjeldus kategooriasse, nende kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Lubatud Vööndis paiknevate heinamaade taastamine ja hooldamine. Metsamaal majandustegevused on lubatud vaid surnud puude raie. Elupaigad 7140, 3150, 9050, 9080. Sihtkaitsevööndis paikneb Eestis seni väga haruldase sammaltaimeliigi, madala tömpkaaniku, kasvukoht. Sihtkaitsevööndisse jäävad järgmiste kaitsealuste ja haruldaste liikide Väärtused elupaigad: hallhaigur, roo-loorkull, sookurg, mustviires.

Neitsijärve seisundi parandamise projektis on üheks võimalikuks lahendiks Mõjutegurid pakutud Neitsijärve veetaseme muutust, mis tõstaks ka Kukemäe järve veetaset ja muudaks veerežiimi ka järve ümbritseval soostunud alal.

Kukemäe järvest idapoole jäävat soostunud niitu taastati 2001.a. 2,3 ha Märkused ulatuses ja 2002.a lisaks 1 ha.

Kääriku sihtkaitsevöönd Pindala 125,8 ha Sihtkaitsevööndisse jääb ulatuslik metsamassiiv ning linnurikas Kääriku järv koos seda ümbritseva soostunud alaga. Kääriku kinnistul ümber Kääriku järve ja Seinamäel asub tihe loodusliikumisradade võrgustik. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse, nende Kirjeldus kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Olemasolevate radade ja teede hooldus. Seinamäel olevate rajatiste Lubatud korrastamine. Maastiku ilme säilitamiseks teostatavad raietööd Kääriku majandustegevused järve ümbruses. Kääriku sihtkaitsevööndis asuvad heas looduslikus seisundis olevad laane- (läänetaiga), salu-ja soostunud metsad. Kääriku järv on tüüpiline liigirikaste rohketoiteliste järvede rühma kuuluv järv. Sihtkaitsevööndis asuvatest pinnavormidest on esinduslikuim Seinamägi. Elupaigad 9050. Väärtused Sihtkaitsevööndi metsad on elupaigaks järgmistele ohustatud liikidele: väikekonnakotkas, lõopistrik, karvasjalg-kakk, laanerähn.

Nugise kinnistul läbiviidud raietegevus on kahjustanud oluliselt metsa Mõjutegurid väärtust, samuti on raietegevus toimunud olulises ulatuses ka Kääriku kinnistul.

Märkused 2002.a. võsalõikus ha-l Kääriku järve ümbritseval soostunud alal

Kösti sihtkaitsevöönd

Pindala 79,6 ha Sihtkaitsevööndisse jääb ulatuslik ca 70 ha metsamassiiv koos ca 5 ha soostunud luhtadega Voki oja ääres. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad Kirjeldus hoiumetsade kategooriasse, nende kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Soostunud Voki oja äärsete luhtade hooldamine, olemasolevatele teedele langenud puude koristus, olemasoleva küüni taastamine loomade toitmis- Lubatud kohaks. Kõik raied metsamaal keelatud. majandustegevused

Peamiseks väärtuseks on looduslikus seisundis olev salumets. Alal elutsevad järgmised ohustatud liigid:väike-konnakotkas, kanakull, herilaseviu, laanepüü, laanerähn, musträhn, ilves, mäger. Sihtkaitsevööndis paikneb Eestis seni väga haruldase sammaltaimeliigi, kõdu-tömpkaaniku kasvukoht. Metsade säilitamine looduslikus olekus, tagades protsesside Väärtused loodusliku kulgemise, ning pärandkultuuri elementide (luhad, teed, küün) taastamine ja hooldamine

Mõjutegurid Prügistamine sihtkaitsevööndi piiri ääres

Lüüsjärve sihtkaitsevöönd

Pindala 18,4 ha Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse, nende Kirjeldus kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Lubatud Soostunud heinamaade taastamine ja hooldamine, kraavide hooldamine majandustegevused Alal elutsevad järgmised ohustatud liigid: roo-loorkull, sookurg, hüüp, käpalised. Elupaigad 7140, 3140. Väärtused

Mõjutegurid Põllumajandusreostus Märkused

Murru sihtkaitsevöönd Pindala 11,6 ha Murru madalsoo. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse, nende kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja Kirjeldus maastikuilme säilitamine.

Lubatud majandustegevused Vajalik võsaraie madalsoo alal. Murru madalsoo on Ida-Eestis haruldane raudtarna-madalsoo, kus kasvab rikkalikult käpalisi. Elupaik 7210. Väärtused

Tiikide kaevamine (kuivendamine) naaberkinnistutel, kõrgepingiliini hool- Mõjutegurid dustööd.

Märkused 2002.a. korraldas OLP võsalõikuse 3 ha-l.

Mädajärve sihtkaitsevöönd Pindala 49,0 ha 13,0 ha suurune Mädajärve soo ja seda ümbritsevad metsad. Metsade looduskaitseline väärtus on hetkel väike, kuid need moodustavad olulise puhverala ümber soo. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade Kirjeldus kategooriasse, nende kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Lubatud Kõik raied metsamaal keelatud, välja arvatud endistes rajatud kultuurpuis- majandustegevused tutes läbiviidav looduslikule mitmekesisusele kaasaaitamine. Heas looduslikus seisundis, liigirikas ja esinduslik madalsoo. Alale jäävad järgmiste ohustatud liikide elupaigad/kasvukohad: herilaseviu, sookurg, valgeselg-kirjurähn, väike-kärbsenäpp, valge vesiroos, käpalised, Väärtused samblaliik Riparis loeschi . Elupaik 7140.

Palu sihtkaitsevöönd

Pindala 116,3 ha Sihtkaitsevööndisse jääb ca 60 ha heas seisundis olevat läänetaiga metsa. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse, Kirjeldus nende kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Lubatud Kõik raied metsamaal keelatud, välja arvatud endistes kultuurides majandustegevused läbiviidav looduslikule mitmekesisusele kaasaaitamine.

Sihtkaitsevööndi ulatuslik metsamassiiv koos Elva jõe ja selle äärse luhaalaga moodustavad hea elupaiga mitmele inimpelglikule metsas elavale loomaliigile. Sihtkaitsevööndisse jäävad järgmiste kaitsealuste ja haruldaste liikide elupaigad: lõopistrik, laanepüü, laanerähn, musträhn, Väärtused ilves. Elupaigad: 9010, 9050. Jahimeeste väitel käivad põdrad antud alal poegimas.

Sihtkaitsevööndis ja selle lähedal sõitmine ATV-ga, Tartu Maratoni trassi Mõjutegurid raja-mine. Metsade majandamine.

Pilkuse sihtkaitsevöönd

Pindala 128,1 ha Sihtkaitsevööndisse jääb ulatuslik metsamassiiv, mis on oluliseks tuumalaks Otepää looduspargi südames oleva Otepää linna kui aktiivse majanduspiirkonna läheduses. Sihtkaitsevööndi lääneservas Savimäel on tihe radade võrgustik, mida kasutatakse peamiselt talviste Kirjeldus suusaradadena. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse, nende kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Olemasolevate radade ja teede hooldamine. Kõik raied metsamaal keelatud, välja arvatud endistes kuusekultuurides läbiviidav looduslikule Lubatud mitmekesisusele kaasaaitamine ja radade ümbruse hooldus. majandustegevused

Sihtkaitsevööndisse jääb ca 54 ha 9020 metsi, lisaks veel fragmentidena laialehiste puudega salumetsi. Sihtkaitsevööndi reljeefi ilmestavad mitmed sälkorud. Elupaigad 9010, 9050, 9080. Alale jäävad järgmiste ohustatud liikide elupaigad/kasvukohad: herilaseviu, laanepüü, musträhn, väike- Väärtused kärbsenäpp, mäger, käpalised

Mõjutegurid Raie ja turismitegevus (mootorsaanidega sõitmine, radade laiendamine).

Pursa sihtkaitsevöönd

Pindala 81,3 ha Ca 50 ha mitmekesist salumetsa. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse, nende kaitse eesmärk on loodusliku Kirjeldus mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Vööndis paiknevate heinamaade taastamine ja hooldamine. Kõik raied Lubatud metsamaal keelatud, välja arvatud endistes kuusekultuurides läbiviidav majandustegevused looduslikule mitmekesisusele kaasaaitamine.

Alal elutsevad järgmised ohustatud liigid: väike-konnakotkas (vana pesakoht hävinud), laanepüü, laanerähn, musträhn. Sihtkaitsevööndis Väärtused paikneb Eestis seni väga haruldase sammaltaimeliigi, petlik lõhistanukas kasvukoht. Mõjutegurid Paklamäe kinnistul tehtud 1995/96 a. talvel ebaseaduslik raie Märkused

Päidla sihtkaitsevöönd Pindala 17,24 ha Kirjeldus Päidla skv kuuluvad Päidla Suurjärv ja Päidla Ahvenjärv Lubatud Võsalõikus järve ja järvedesse suubuvate kraavide kallastelt. majandustegevused Väärtused I kategooria kaitsealune taimeliik - nõtke näkirohi.

Päidla Suurjärve mõjutab põhjaosast sissevoolav kraav, mis võib olla Mõjutegurid reostunud saekaatri jäätmetest. Päidla Ahvenjärve mõjutavad järve kaldavööndis olevate elamute ja lautade reoveed.

Pühajärve sihtkaitsevöönd

Pindala 613,9 ha Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse, nende Kirjeldus kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine, järve veetaseme Lubatud reguleerimine vastavalt eksperthinnangule, olemasolevatele teedele majandustegevused langenud puude koristus,

Peamiseks väärtuseks on Pühajärv, liigirikas Mülke madalsoo, ulatuslikud salu- ja laanemetsa massiivid. Elupaigad 9020, 9050, 6270, 7140, 3150. Alale jäävad järgmiste ohustatud liikide elupaigad / kasvukohad: herilaseviu, laanepüü, jäälind, valgeselg-kirjurähn, tamme-kirjurähn, hallrähn, laanerähn, musträhn, saarmas, käpalised. Pühajärve saari Väärtused iseloomustab väga suur sammaltaimede liigirikkus, kõikidel saartel kasvab II kategooria kaitsealune samblaliik, roheline kaksikhammas, Kloostisaarel paikneb Eestis seni väga haruldase sammaltaimeliigi Dicranodontium denudatum kasvukoht .

Mõjutegurid Prügistamine sihtkaitsevööndi piiri ääres

Pülme sihtkaitsevöönd

Pindala 64,7 ha Sihtkaitsevööndisse jääb künkliku maastikuga metsaala, kus valitsevad okas- ja segametsad koos Pülme järve ja tema lõunakaldale jääva soostunud alaga. Sihtkaitsevööndisse jääb esinduslik läänetaiga mets pindalaga ca 22 ha. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade Kirjeldus kategooriasse, nende kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Vööndis paiknevate heinamaade taastamine ja hooldamine. Kõik raied Lubatud metsamaal keelatud, välja arvatud õuemaa ümbruses ja teede äärtes majandustegevused olevate ohtlike puude raie.

Elupaigad 9010, 3110. Sihtkaitsevööndisse jäävad järgmiste kaitsealuste ja haruldaste liikide elupaigad/kasvukohad: valgeselg-kirjurähn, saarmas, tömbileheline penikeel. Pülme järv on tuntud vähijärv. 1993. ja ka 1995.a. oli vähi arvukus väga kõrge. Siis hakkas langema, kuni 2004. ja 2005.a. olukord taas paranes. 2006.a. aga vähi arvukus taas madal. Tõenäone Väärtused vähivaru vähenemise põhjus on mingi kõrge asustustihedus. Levinud oli ka lapihaigus, kuid viimaste aastate katsepüükides lapihaigeid vähke ei ole esinenud.

Mõjutegurid Ebaseaduslik raie ja ehitustegevus.

Trepimäe sihtkaitsevöönd

Pindala 18,8 ha Sihtkaitsevööndisse jääb Trepimäe järv koos teda ümbritseva soostunud Kirjeldus ala, salumetsa ja avatud maastikuga. Vööndis paiknevate heinamaade taastamine ja hooldamine. Metsamaal on Lubatud lubatud hooldusraied, eesmärgiga soodustada laialehiste puude majandustegevused järelkasvu.

Sihtkaitsevööndi väärtuseks on märgala, mille moodustavad Trepimäe järv ja seda ümbritsev soostunud ala, Pilkuse tammed. Elupaigad 7140, 3150. Väärtused

Mõjutegurid

Voki sihtkaitsevöönd

Pindala 48,8 ha Sihtkaitsevööndisse kuulub Otepää kõrgustikule iseloomulik mosaiikse maastikuga ala, kuhu jääb Voki oja koos seda ümbritsevate üleujutatud niitude ja soostunud metsamassiiviga. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad Kirjeldus hoiumetsade kategooriasse, nende kaitse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Vööndis paiknevate heinamaade taastamine ja hooldamine. Kõik raied Lubatud Voki ojast lääne poole jääval metsamaal keelatud, idapoolsetel majandustegevused metsaaladel on lubatud hooldusraied.

Sihtkaitsevööndi peamisteks väärtusteks on Voki oja äärsed üleujutatavad niidud ja soomets. Sihtkaitsevööndisse jäävad järgmiste kaitsealuste ja haruldaste liikide elupaigad: laanerähn, värbkakk. Elupaigad 9060, 6430. Väärtused

Mõjutegurid Märkused Voki oja soostunud niite taastati 2003. aastal.

8. Kaitsekorralduslikke väärtusi mõjutavad tegurid

• 50 m – üle 5 ha suuruse pindalaga järvede Kaitseala väärtusi mõjutavate tegurite analüüsil kallastel; käsitletakse vaid kohalikke mõjutegureid. Samas mõjutavad kaitseala väärtusi ka sellised • 25 m – alla 5 ha suuruse pindalaga järvedel. tegurid nagu majandustingimuste ja riikliku Ehituskeelu vööndi laiuse määrab poliitika muutlikkus, mis ei soosi veel sää stlikku veekaitsevööndi laius. majan damist, üldiste keskkonnatingimuste muutumine (nt ilmastiku soojenemine, Ehituskeeluvööndi laius jõgede kallastel: happevihmade levik jne) jms. • 50 m – 10–25 km² valgala pindalaga Lisaks allpool analüüsitud teguritele eksisteerib vooluveekogude kallastel sh Väike Emajõgi ja Elva jõgi; veel terve rida kaitseala väärtusi mõjutavaid • 25 m – alla 10 km² valgala pindalaga tegureid - veereostus, jahipidamine ja kala püük, vooluveekogudel; kuid lähitulevikus pole nende mõju kaitse-ees- • 1 m – maaparandusobjektide märkide saavutamiseks oluline. eesvooludel kuni nende suubumiseni looduslikesse veekogudesse. 8.1. Ehitustegevus Selleks, et säilitada Otep ää looduspargile Uute hoonete ehitamine, mobiilimastide püstita- iseloo mulikku asustust ja kauneid mine, mäesuusanõlvade ehitus ning tiheasulate maastikuvaateid, on vajalik rakendada rajamine on seadnud Otepää maastiku tugeva järgmised ehitamise print siibid: surve alla. Suur im on surve just maastikuliselt väärtuslikematel aladel -Pühajärve ümbrus, • Otepää piirkonna maaasustusele on Nüpli, Mäha, Pilkuse ja Kääriku külas. omane hajaasustuse levik. Valdavaks peab jääma hajaasustus, st kruntimine uute Nimetatud piirkondade maastike väga kõrge suvilapiirkondade rajamiseks on üldjuhul esteetiline väärtus on tingitud liigestatud maas- keelatud. Kruntimine on keelatud säilinud tikevormidest ja traditsioonilise hajaasustuse asustusstruktuuriga aladel (Mägestiku, Miti, str uktuurist. Uute hoonete või Meegaste, Päidla, Nõuni, Räbi, Neeruti, hoonekomplekside ehitamine nendesse Vana -Otepää, Pilkuse, Sihva, Märdi, Restu, piirkondadesse vähendab märkimisväärselt Mäeküla, Risttee ja Arula). Hajaasustuse Otepää kõrgustikule iseloo mulike maastike tagamine on eelduseks Otepää piirkonnale väärtust. Samuti piirab ehitiste püstitamine iseloomulike maastike säilimisel.(Kalda & Arik veekogude kaldaaladele inimeste ligipääsu 2006) nendele veekogudele. • ehitustegevuseks mitte kasutada niite ja karjamaid, liigirikaste elupaikadega alasid; Ehitiste rajamisel ning hilisemal kasutusel • hoone paigutamisel peab arvestama kõrgendike lagedel ja nõlvadel kaasneb erosioo- hoone lähima ümbruse kõrval ka kaugemat nioht, mis võ ib vallanduda nii majade ehitamisel, ümbrust kommunikatsioonitrasside ja teede rajamisel kui – ko gu vaatevälja ulatuses nähtavat ka kõrgendikele rajatavate jalgradade liigsel maastikku; kasutamisel. Suusamägede ja mobiilmastide hulk peaks • vältida elamute ja rajatiste ehitamist rahul dama piirkonna vajadusi ja selliseid uusi sihtkaitsevöönditesse ning metsamaale, välja rajatisi ei tohi enam kaitsealale planeerida. arvatud matkaradade rajatised; • likvideerida varemetes Ehituskeeluvööndite laius järvede kallastel: nõukogudeaegsed tootmishooned; • töötada välja arhitektuurilised • 100 m – vastavalt Otepää valla nõuanded hoonestusele maastikus; üldplaneeringule Püha- ja Neitsijärvel j a • vältida uute tehisveekogude rajamist, Nüpli järvel; eelistada sellele olemasolevate tehisveekogude

hooldust ja kunagiste tehisveekogude võtetest ning looduspargi väärtustest taastamist. õppepäevade, loodushariduskeskuse ja • hoonete ja rajatiste rajamisel jälgida, infomaterjalide kaudu (meede 11.3). et need ra jataks ühtse hoonetekompleksina. Sellisel juhul on inimtegevuse võimalikud 8.3. Traditsioonilise põllumajanduse negatiivsed mõjud maastikule ja loodusele lakkamine, avatud maastike vähene väiksemad. hooldamine Neid ohte saab lahendada: • looduspargi maa-alale jäävate Inimmõju kaitseala ökosüsteemidele on aval- omavalitsuste üldplaneeringute kaudu, kus dunud kõige enam põllumajandusliku tootmise kaudu. Otepää maastikke iseloomustab suur täpsustatakse piirangud e hitustegevusele, mosaiiksus, k us metsatukad vahelduvad lähtudes rohevõrgustikust ja kaitse- eesmärkidest (meede 11.3); lagedate kultuuristatud alade – heinamaade, põllumaade -ja märgaladega. Ainult 3% kõlvikutest on pind alaga 10 ha ja enam, samas 8.2. M etsade majandamine on üle 50% kõlvikuid pindalaga kuni 2 ha. ebasobivate viisidega Otepää kõrgustiku pinnamoe tõttu on põllumaade kvaliteet kogu kõrgustiku maa-alal Metsade majandamine on siinsele piirkonnale oluliselt madalam riigi keskmisest. Kuigi omane juba aastasadu ning see on ka üheks muldade lõimis (liivsavi, saviliiv) on enam- oluliseks traditsioonilise eluviisi osak s. Viimase vähem ühesugune, erinevad mullad siiski aastakümnega on saanud aga metsade harimisvõimalustelt, vilja kuselt ning majanda misest maainimeste peamine erosiooniohtlikkuse astmelt. sissetulekuallikas, mis eeldab intensiivsemaid Tulenevalt eeltoodust on ajavahemikus 1986- metsamajandamise meetodeid. Puhtäriliste 2000 kahanenud hooldatud niitude pind 60%. kaalutluste valdamine on põhjustanud tugeva Seeläbi väheneb ka looduslik mitmekesisus ja surve metsadele ja sealsele elustikule. avatud maastiku esteetiline väärtus. Maastik on Metsade raiumine ebasobivate viisidega vähen- esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslik, dab nende alade looduslikku mitmekesisust, kui seal esineb avatud ja suletud (puistud) a lade häirib sealset elustikku, eriti kevadel ja suvel vaheldumist, samuti mitmekesisus taimestikus ning puhkemaastikus vähendab maastiku ja biotoopides (sh servaalades) ning rohkesti esteetilist väärtust. Metsade majandamise märgalasid. käigus võidakse muuta metsade vanust, Antud probleemi saab lahendada järgmiste puu liikide osakaalu, vähendada õõnsate ja kaitsekorralduslike meetmetega: kuivade puude osakaalu, kuivendada metsi, häirida loomi pesitsusajal, mis kokkuvõttes viib • maastike hooldamine ja rohumaade loodusliku mitmekesisuse vähenemiseni. majandamine ning taastamine (meede 11.1); • vaatekohtade ja vaatamisväärsuste Kaitseala metsadest moodustavad ligi 50% kuu- hooldamine (meede 11.1); sikud. Hoolimata kõrgest keskmisest bonit eedist • kala- ja kahepaiksete koelmute on kaitsealal siiski rohkesti vanu hõrenenud hooldamine (meede 11.1); kuusikuid, mille täius on 0,6 või alla selle. • koostöös kohaliku omavalitsusega Samuti pole kuusikute sanitaarne seisund kohalikke maaomanike teavitamine kõikjal hea (kahjustustest on sagedasemad õppepäevade kaudu säästliku majandamise juurepess, üras kikahjustused, tormimurrud). võimalustest ja eesmärkidest (meede 11.3). Selliste kuusikute majandamine aegjärkse raiega on problemaatiline. Peamiseks ohtude vähendamise võimaluseks on: • teavitustöö kohalikke maaomanikke seas säästliku metsamajanduse võimalustest ja

8.4. Massturism sh mootorsõidukite 8.5. Elupaikade soodsa seisundi kasutamine halvenemine Turismikoormus kasvab pidevalt: iga-aastane Ebasoodsas seisundis olevate liikide (must-too- piirkonda külastavate turistide arvu kasv on ~15 nekurg, kanakull, laanepüü) peamiseks prob- %. See protsess on ettevõtjaid viinud mõttele leemiks looduspargis on praeguste teadmiste suurematest äriprojektid est, millede eesmärgiks valguses metsaelupaikade ebasoodne seisund on suuremate kasumite teenimine. Need ja killustumise suurenemine. Väike - äriprojektid eeldavad aga suuri rahvamasse ja konnakotkale, rukkiräägule, mudakonnale, sellega suurt survet kohalikule keskkonnale – nii harivesilikule mõjub halvasti sobivate kohalikele ela nikele kui ka loodusele. Sellisteks rohumaade pindala vähene mine ja negatiivseteks näideteks on lähiajaloost teada ehitustegevus nendel. Seega on nime tatud Pühajärve Beach Party, suusakomplekside liikide soodsa seisundi taastamine võimalik vaid arendamised jms. ehitustegevuse ja turismimajanduse suuna mise Senini puuduvad arvestatavad uuringud koor- ning traditsioonilise põllumajandusliku mustaluvuse kohta. Seetõttu tuleb tundlikumatel maakasutuse toetamise kaudu. aladel, kus turism on ilmselt saavutanud oma Soodsas või ebamäärases seisus olevate liikide taluvusläve – nt Pühajärve ümbruses – puhul võib metsadega seotud liikidele nagu rakendada ennetavaid me etmeid ja väike-konnakotkas, herilaseviu, karvasjalg-kakk, keskkonnasuuniseid, vältimaks konflikte turismi laanerähn, valgeselg-kirjurähn, hall rähn jmt ja looduse vahel. potentsiaalseks ohuks lugeda metsade raiet Kontrollimatu külastamine võib põhjustada kait- senisest suuremas ulatuses, eriti vanade ja seala prügistamist, taimede tallamist, loomade surnud puude väljaraiet. Teisalt on mõnedele häirimist, veekogu kallaste erosiooni (mootor- neist liikidest ebasoodne ka metsade mosaiik- paatide kasutamine), mäenõlvade erosio oni suse võimalik vähenemine. Seega tuleb nende (maastikujalgrataste, hobuste, mootorsõidukite liikide kaitsel põhiülesandena tagada metsaelu- kasutamine väljaspool selleks ettenähtud teid). paikadade mitmekesisuse, eriti vanade puude ja Meetmed nende ohtude vähendamiseks: metsas esinevate häilude ning harvikute jätkuv säilimine. • osalemine planeeringuprotsessis, Soodsas seisus liikide hulg as on mitmed (näit. kuna planeeringu üldeesmärgiks on paikkon- rukkirääk, sookurg, suurkoovitaja, valge-toone- nale omaste maastikke säilitamine ning ku s kurg) seotud kultuurmaastiku mitmekesisusega, täpsustatakse piirangud, aktiivse turismi s.h. avatud rohumaade olemasoluga. Senine tsoonid, massüritusteks ettevalmistatud töö niitude säilitamiseks on antud liikidele ilmselt kohad ja tingimused (meede 11.3); üldpla- soodus, olulised muutused maastikus - seal- neeringu protsessis (koostöös RMK-ga) välja hulgas niitude kinnikasvamine -aga potent- töötada ATV ja saaniradade võrgustik (meede siaalseks ohuks. Üldiselt on käsitletavate liikide 11.3). elupaikade kaitseks vajalik senise elupaikade • koostöös kohalike omavalitsustega koha- kaitse jätkamine. Seejuures need liigid selles like ettevõtjate teavitamine õppepäevade kaudu loendis, kes pesitsevad märgadel niitudel (rukki- säästliku majandamise võimalustest ja rääk, suurkoovitaja) on s eotud eelkõige kõrge eesmärkidest ning Otepää looduspargi väärtuste tutvustamine teemaväljapanekute/loodusõhtute, rohuga. Ebasoodsas seisus olevate madalamu- trükimeedia ja interneti kaudu(meede 11.4); ruseid alasid vajavate liikide kaitseks ettevõe- • loodusturismi infrastruktuuri arendamine tavad abinõud võivad seega halvendada näiteks (meede 11.4); mõne koovitajapaari pesitsustingimusi, kuid • Otepää looduspargi loodushariduskeskusearvestatavat negatiivset mõju nende liikide asur- rajamine (meede 11.4); kondadele need abinõud eeldatavasti ei avalda. Elupaikade kadumine on arvatavalt peamiseks potentsiaalseks ohuks ka nahkhiirtele. S eega peab nende soodsa seisundi tagamiseks kindlus tama vanade puude ja mosaiiksete puistute, s.h. parkide säilimine ning vanade ehitiste, eelkõige

keldrite säilimise. Soodusteguriks on antud juhul seks: kehtivast kaitsekorrast tulenevad raiepiirangud. • osalemine planeeringuprotsessis, Kahepaiksetele on samuti peamiseks kuna planeeringu üldeesmärgiks on paikkon- potentsiaalseks ohuks elupaikade seisundi nale omaste maastikke säilitamine (meede halvenemine, kusjuures senise kaitsekorralduse 11.3); jätkumine peaks nendele olema piisavalt • koostöös kohaliku omavalitsusega soodne. teavitada kohalikke maaomanike ja Kaitsealustele taimedele on ohuks valdavalt ettevõtjaid õppepäevade kaudu säästliku majandamise võimalustest ja eesmärkidest niitude kinnikasvamine, soodusteguriks toimiv (meede 11.3); niitude hooldussüsteem. • Infomaterjalide trükkimine ja Seega ilmneb eelnevast tihe seos liikide ja looduspargi kodulehe arendamine (meede elupaikade säilitamise eesmärkide vahel. 11.4). Antud probleemi saab lahendada järgmiste kaitsekorralduslike meetmetega: • rohumaade kui oluliste elupaikade majandamine ning taastamine, sh kala- ja kahepaiksete koelmute hooldamine (meede 11.1); • metsade majandamisel tingimuste sead- mine lähtudes kaitstava liigi elupaiga soodsast seisundist; • ehitustegevuse reguleerimine;

8.6. Vähene teadlikkus ja huvi loodushoiu vastu, looduskaitse madal maine Looduskaitset seostatakse tihti ainult keeldude, käskude ja piirangutega. Ühest küljest tuleneb see sellest, et meil ei teadvustata enda jaoks, mis väärtust omab puhas vesi ja õhk, kaunid maastikud ning looduslikud alad. Teisalt on sääste v areng ja traditsiooniline elulaad jäänud märksõnadeks, neile suunatud poliitiline toetus on jäänud väga üldsõnaliseks. Otepää looduspark on viimastel aastatel olnud katseobjektiks. 1996.a. liideti toonane Otepää Maastikukaitseala kohaliku metskonnaga. S elle tulemusena tekkis ainulaadne organisatsioon Eestis - Otepää Metskond-Looduspark, kes tege les nii loodusväärtuste intensiivse majandamise kui ka kaitsega. Sellisel vastuolulisel ajajärgul rikuti Väike-Munamägi, kerkisid mobiilmast ja elamud Pühajärve kallastele jne. Kõige selle tule musena on vähenenud nii kohaliku kogukonna kui ka loodushuviliste toetus looduskaitsele. Teadlikkuse tõstmiseks ja kohalike poolehoiu taastamiseks on planeeritud koostöö kohaliku kogukonnaga järgmiste meetmete elluviimi

9. Looduskasutuse tingimused maastikku mõjutavatel töödel

Üldised põhimõtted metsade majandamiseks Otepää looduspargis: • suured, varem üksikuna kasvanud puud, mille peamiseks tunnuseks on kehtestada sesoonne raiekeeld ajavahemikus 01.04 - madalalt algavad jämedad oksad; 31.07 vähendamaks kevadsuviste raiete kahjulikku mõju • suured lehtpuud ja laialehised puud metsaelustikule, alustaimestikule, kasvamajäänud puistutes, kus neid on vähe (okaspuupuis- puudele ning metsa puhkeväärtusele. tutes); • künnapuud kui kaitsealune liik; niisketes ja märgades kasvukohatüü pides • suured kadakad, remmelgad, tehakse kõik raietööd ainult külmunud mullapin- pihlakad, vahtrad, pärnad, toomingad ja nasel, vältimaks muldade kahjustamist. sarapuud; • puud, millel on põlemisjäljed; Raiete läbiviimisel arvestada looduses • õõnsad puud ja suluspesitsejate väljakuju nenud biotoopidega, vältida pesadega puud; sirgjoonelisi kokkuveoteid ja metsaservi. • ajaloolis-kultuurilise tähtsusega puud. Erilisi võtmeelemente nagu vooluveekogud, märgalad, kivikülvid ja järsakud säilitatakse. Kui need on saanud mingil moel Puhketsoonides ja teede äärtes koristada raie- majandustegevusest kannatada, taastatakse jäätmed; kommunikatsioonide hooldamisel tuleb nende endine seisund. raiutud võsa põletada ja jäägid likvideerida. Eelistada looduslikku puistu uuenemist, mille Erosiooniohtlikel nõlvadel eelistada käigus liigiline koosseis kujuneb looduslikult põllumajan duslikule kasutamisele vas tavalt keskkonnatingimustele. Puistu metsastamist. uuenda misel külvamise või istutamisega Rakendada metsades säästlik ke kasutada koha like puuliikide (ja rasside) metsandusvõtteid (eelistada valik-, häil- ja seemneid või istikuid. veerraiet). Säilitada vanad ja surnud puud ning tagada Väga pika aja jooksul kujunenud ja ise- nende pidev tekkimine puistutes – vanade loomuliku maastikupildi säilitamiseks puude olemasolu ja surnud puude pidev tuleb: tekkimine puistus on väga oluline suurele hulgale metsakooslustes esine vatele liikidele. püüda säilitada maastiku ül dilmet vähemalt Eriti oluline on jämedamõõtmelise surnud puidu kaas aegses seisus põllusiilude ja ning igasu guses kõdunemisastmes oleva metsatukkadega ning hajaasustusega. Vaadete surnud puidu olemasolu. avamiseks ning endiste niitude-põldude Igasugune metsamajanduslik tegevus viiakse kasutuselevõtuks on vajalik lubada ja toetada läbi nii, et säilib sobival hulgal kõrge lageraieid (vajadusel ka raadamist) hall- loodusväärtusega puid. Kõrge loodusvää rtusega lepikutes. Seejuures ei tohi teostada liigilise puud on: mitmekesisuse aspektist ulatuslikke raieid • ülejäänutest erinevad puud, eelkõige järvede ja jõgede kaldavööndites ning kait - suured ja vanad (eelmise metsapõlvkonna) puud; sealuste liikide elupaikades. • puud, mis on väljapaistvalt jämedad, suurte okstega või laia võraga; Teostada kasutusest välja jäänud niitude • surnud ja surevad seisvad puud ning valikulist hooldamist vastaval t nende mahalangenud puud (eelkõige jämedad) (võiks tähtsusele, alles jääda 10 tm/ha). Püüda likvideerida varemetes nõukoguaegsed • suurte linnuliikide pesapuud ja tootmishooned, asustada mahajäetud talumaja- potentsiaalsed pesapuud; pidamised, Töötada välja arhitektuurilised nõuanded hoonestusele maastikus.

Hajutada turiste vähem koormatud piirkon- Vooluveekogu tuleb puhastada nii, et säiliks dadesse, tehes seda vähetuntud piirkondade looduslik vooluveesäng ehk looked. reklaamimise ja vä ljaehitatud matkaradade Kraavide puhastamisel tuleb vä ljatõstetav süsteemi kaudu. pinnas paigaldada kraavi kaldale juhul, kui seal Tagada loodusväärtuste, ajaloo- ning on tarvis parandada pinnasteed, vastasel juhul arheoloo giamälestiste säilitamine ja hajutada materjal ümbritsevale alale, et vältida hooldamine. pinnavee valgumist tõkestava valli tekkimist Suuremad avatud karjäärid jäävad väljapoole kraavikaldale. looduspargi territooriumit, seega on suuremates Vooluveekogude hooldamisel tuleb silmas kogustes (riigi-, valla-, metskonnateede korras- pidada, et säiliksid madalsoometsad, lodu- tamiseks) võimalik maa-ainest saada metsad, madalsood, õõtsiksood, allikasoo, väljastpoolt loodusparki. Maaomanikud s aavad rabad, lontsikud, niidud ning järvede looduslik kaevandada maa-ainest oma tarbeks omalt veetase. maalt järgmiste põhimõtete alusel: Olemasolevate eesvoolude hooldustöid tuleb • maa-ainese kaevandamine tuleb igal teha kasutades tehnoloogiat, millega ei üksik juhul kooskõlastada Otepää looduspargi kaasneks setete kandumine valitsejaga; vooluveekogudesse. • olemasolevaid kruusaauku (Arula, Kastolatsi) Tiikide kinnikasvamise vältimiseks on soovitatav võib kasutada selle ammendumise ja rekul tiike aegajalt puhastada. Puhastamise käigus tiveerimiseni. eemaldatav põhjamuda ladustatakse n ii, et see ei vajuks tagasi tiiki. Pärast sette tahenemist ja • võimalusel tuleb maa-ainest kaevandada lagunemist tuleb väljatõstetud materjal hajutada varjatud kohtadest; või kasutada väetiseks. • erosiooni vältimiseks tuleb kaevandada ainult laugetelt pinnavormidelt; Tiikide mudast puhastamine toimub ajavahe- • erosiooni vältimiseks ja vaate säilitamiseks mikus 1. septembrist kuni lumesulamiseni juhul, võib kaevandada järve kaldast kaugemalt kui 50 m. kui on tegemist mudakonna e lupaigaga. Iga tiigi hooldamise korral kontrollitakse eksperdi esitatud elupaigakaarti ja täpsustatakse tiigi hooldamise aeg. Veekogude hooldamise põhimõtted Veekogude peamine hooldustöö on järvede, tiikide, kraavide ja ojade voolusängide puhastamine risust ja settest, koprapaisude likvidee- rimine ja voolusängi kallastel ning kõrval paisu- tusest tingitud kuivanud puu de mahavõtmine koos äravedamisega ning truupide uuendamine. Looduskaitseliselt on nimetatud töid soovitav teha hilissügisel või talvel, et vältida pinnase kahjustamist. Järvekaldaid puhastades tuleb silmas pidada järgmist: • ei tohi muuta veekogu veepiiri; • ei tohi kahjustada loodusväärtusi; • tuleb säilitada võimalikult palju järveäärseid õõtsiksoid ning samuti surnuid puid; • truupide paigaldamise ja muude maapa- randuslike tööde korral ei tohi muuta järve veetaset.

10. Kaitsekorralduslik tegevuskava aastateks 2010 - 2012

Vastavalt Otepää looduspargi kaitse -eesmärki- 10.1. Elupaikade ja maastike dele, kaitstavatele väärtustele ja neid ohustava- hooldustööde korraldamine. tele tegevustele on planeeritud kaitsekorralduslik tegevuskava aastateks 2010- Selles punktis käsitletakse vahetult looduses 2012. Tabelis 1-6 on esitatud kaitse-eesmä rkide tehtavaid tö id maastikuilme ja elupaikade saavutamiseks vaja likud tegevused peatükis 5 soodsa seisundi tagamiseks. sõnastatud eesmär kide kaupa. Iga eesmärgi Looduskaitseseaduse tähenduses on tegemist juures on toodud selle täitmiseks planeeritud kaitstaval loodusobjektil vajaliku tegevusega, tegevused. kuhu liigituvad poolloodus like koosluste Kaitseala väärtused vajavad säilitamiseks erine- esinemisaladel nende ilmet ja liigi koosseisu vaid tegevusi, mis aitavad kaasa tagav tegevus nagu n iitmine, loomade kaitsekorralduslike e esmärkide saavutamisele ja karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja on mõeldud neutraliseerima või ära hoidma harvendamine või raadamine; metsa- ja eesmärkide saavutamist negatiivselt mõjutavaid sookoos luse taastamiseks vajalikud tegevused tegureid. Selleks on tegevuskavas aastateks nagu kraa vide sulgemine, häilude rajamine ja 2010-2012 planeeritud kokku 7 meetmegruppi, maapinna mineraliseerimine, vaadete avamine. kus iga meede sisaldab erineval arvul tegevusi. Nende kõikide tegevuste eest vastutajaks on KA Arve stades asjaolu, et Otepää looduspargis on Põlva-Võru-Valga regioon ja tegevusi inten siivne inimmõju, on suurim osakaal tehakse koostöös RMK ja maaomanikega. regulatiivsetel ning funktsionaalsetel meetmetel, s.o nõusole kute andmine ja tingimuste määramine lähtudes seadustest, Otepää looduspargi kaitse-eeskirjast ja 10.1.1. Poollood uslike koosluste kaitsekorralduskava üldosas toodud kaitse- põhimõtetest. Samas tuleb järjest rohkem tähe- hooldamine ja taastamine. lepanu pöörata ka ennetavatele, säilitavatele ja Karjatamise ja niitmise korraldamise näol on taastatavatele meetmetele. tege mist peamise abinõuga niitude soodsa Alljärgnevalt loetletakse tegevused, selgitatakse seisundi tagamiseks. Tegevus korraldatakse nende olemust ja seost ülesannete ja eesmärki- vastavalt loodushoiutoetuste määruses ja dega ni ng antakse ligikaudne eelarve (tabel 10). loodushoiutööde käskkirjas sä testatule. Ettenähtud tegevused on jagatud kolme täht- Alljärgnevalt esitatakse vajalikud hooldamise susklassi: mahud ja selle maksumus. Siinkohal ei käsitleta • Esimesse tähtsusklassi (A) kuuluvad raietöid, mida vaadeldakse eraldi, talgute korras kohest teostamist vajavad tegevused, mis on tehtavaid taastamis- ja hool dustöid ega seotud Otepää looduspargile iseloomulike tegevuse korraldamisega (läbirääki mised väärtuste säilitamisega (kaitseala tähistamine, hooldajate ja maaomanikega ning lepin gute niitude hooldamine, teavitustegevus, seire jms). sõlmine ja ülevaatamine) seotud kulusid, mis on • Teise tähtsusklassi (B) kuuluvad mitme- esitatud allpool valitsemiskulude juures. suguste väärtuste taastamiseks olulised tegevused Maksumuse arvutamisel on hektarihinnad (looduslikkusele kaasaaitamine kutuurpuistutes võetud vastavalt kehtivale loodushoiutoetuste jms). määru sele ja loodushoiutööde käskkirjale. Summa arvutami sel ei ole eristatud loodushoiutoetuste maksmist ja loodushoiutööde tellimist, sest tegu on muutuva vahekorraga sõltuvalt riigimaade kasutuse vormistamisest ning looduskaitselisest seisukohast ei oma loodushoiutööde ja – toetuste eristamine sisulist tähtsust.

53 moodustavad esinduslikumad ja looduskaitseli- eelkõige sellised raietööd, mille tegemata selt väärtuslikumad poollooduslikud kooslused. jätmisel suure tõenäosusega halveneb Seejuures on vajalik aruniitude kõrval hooldada asjaomaste elupaikade ja liikide seisund juba ka soostunud niite suuremate jõgede ja ojade kaitsekorraldusperioodi jooksul; vajalikeks kallastel (Elva jõgi, Väike-Emajõgi, Voki oja), loetakse sellised tööd, mis võimaldavad lagedaid suuremapinnalisi kõrgendikke, järvede prognoosida stabiilset seisundit mõnevõrra kalakudealasid ning mudakonna ja harivesiliku pikemaks ajaks; ja soovitatavateks tööd, mille tiikide ümbrusi. Iga konkreetse niidu hooldamist täitmisel tagatakse suure tõenäosusega ei pea läbi viima igal aastal, kuid soovitatav on ebasoodsas seisus olevate liikide seisundi seda teha vähemalt 3 aasta tagant. Soovitatav paranemine. Vastavalt looduskaitsesea dusele ei on niitude hooldamine sellises ajavahemiku rakendata seejuures metsaseaduse sätteid tagant, mille korral niiduelupaikade seisund raielangi suuruse ja puistu täiuse kohta. Teisalt paraneb ja ebasoodsas seisus olevate niidulii- on kohati soovitatav ka puude istutamine kidele tagatakse suure tõenäosusega soodne vaadete parandamiseks (sobimatute vaadete seisund kaitsekorraldusperioodi lõpuks. varjamine) ning parkide ja alleede seisundi säili- tamiseks. Istutamisel kasutada maastikku sobi- Niitude hooldamisel tuleb eelistada karjatamist. vaid kohali kke puuliike. Hektarihinnad on võetud Niitmise käigus saadud hein eelistatult kas vastavalt kehtivale loodushoiutoetuste määru- kasu tada loomasöödaks, kokku koguda või sele ja loodushoiutööde käskkirjale, summa kompos teerida. Erandjuhtudel on lubatud arvutamisel ei ole eristatud loodushoiutoetuste maksmist ja loodushoiutööde tellimist, sest tegu purustajate kasutamine. on muutuva vahekorraga sõltuvalt riigimaade Maksumus : Tulenevalt eeltoodust on kasutuse vormistamisest ning looduskaitselisest esmatähtis korraldada aastas vähemalt 250 ha seisukohast ei oma loodushoiutööde ja – niidu hooldus (kaart 5), eelistades kõrgema toetuste eristamine sisulist tähtsust. Istutamise lood uskaitselise väärtusega kooslusi ning mille puhul on lähtutud analoogiliste tööde maksumus on aastas 250 000 kr. Soovitav on keskmisest kulust Eestis. hooldada/taas tada lisaks eelmainitule veel kuni Metsanduslikud tööd metsades mitmeke- 50 ha, aastase maksumusega 50 000 kr. sisuse tõstmiseks. Esmatähtis on teostada Oodatud tulemus: kaitsealal on säilinud vähe- metsanduslikke töid metsade looduslikkusele malt 500 ha liigirikkaid loodusliku taimkattega kaasaaitamiseks Pühajärve, Kääriku, Palu, niite ning traditsiooniline põllumajanduste gevus. Kiriku ja Pilkuse sihtkaitsevööndite kultuurpuistutega eraldustes, eesmärgiga suurendada metsade mitmekesisust ja muuta 10.1.2. Raietööd kaitstavate nad looduslikult mitme kesisemaiks. Siia loodusobjektide hooldamiseksja kuuluvad ka tööd teeäärte (matkaradade) korrastamiseks ja maastiku ilme säilitamiseks. vaadete avamiseks, Esimese sammuna tellitakse taastamiskava maastikuhooldustööd ning talgulaagrid metsanduslikeks töödeks, mille maksumus on 100 000 kr ja seejärel tellitakse kavas Praegune Otepää kõrgustikule iseloomulik ettenähtud metsand uslikud tööd, mille maastik on kujunenud suures osas põllumajan- orienteeruv aastane maksumus on 50 000 kr. dusliku kasutuse läbi. Põllumajanduslik kasutus Raietööd vaadete avamiseks. on välja kujundanud maastikumustri ning Maastikukaitseli selt on esmatähtis võsa ja hoidnud ka vaated avatuna. Praegusel hetkel puude raiumine Püha järve, Nõuni järve, võsastuvad rohumaad ja söötis põllud rikuvad Neitsijärve, Mäha, Kaarna, Pilkuse, Kääriku nii esteetlisest küljest maastikupilti kui ka järve, Elva jõe, Väikese Emajõe ja V oki oja seavad ohtu Otepää kõr gustikule omase kallastel ning Kiigemäel, Sangaste ja Kuigatsi maastikumustri. linnamäel. Raietööd on tähtsaks abivahendiks pärandkoos- Kaitstavate üksikobjektide ümbruse luste piisava hoolduse tagamisel, elupaikade hooldustööd on vajalikud Pilkuse tammede, soodsa seisundi ja puistute mosaiiksuse säilita- Trepimäe tamme, Ristitammede, Tsuura kuuse, misel, sobimatute metsakultuuride Jaanimäe männi ja Märdi korgipuude juures; eemaldamisel, vaadete avatuna hoidmisel ning parkide ja alleede hooldustööd Pühajärve ja külastusinfrastruktuuri korrashoiul. Arula külas. Esmatähtsaks loetakse

54 Üksikobjektide hooldustööde käigus tuleb Oodatud tulemus: kaitsealal olevad maastiku- eemal dada võsa ja niita üksikobjekti ümbrus kaitseliselt olulised vaated ja kaitstavate loodus- vähemalt 25 m raadiuses ning objektini viivad objektide ümbrus on järjepidevalt hooldatud. rajad kahel korral suve jooksul. Taastatud ja hooldatud on suuremate järvede olulised kalakudealad, kaitsealuste linnuliikide ja Armuallika, Väikese Munamäe alli ka ja kahepaiksete avamaastike elupaigad. Hooldata- Emalätte puhastamine settest. Lisaks on vate sihtkaitsevööndite kultuurpuistud on mitme- vajalik vähemalt iga kolme aasta tagant puhas- kesisemad ja loodusilmelised. tada Armuallikas, Väikese Munamäe allikas ja Emaläte sinna kogunenud settest. Parkide ja 10.1.3. Veekogude ökoloogilise alleede hooldus piirdub võsa tõrjumise ja allede seisundi parandamine puhul heina niitmisega väh emalt puude võra Kuigi Otepää looduspargi järvede seisundit on ulatuses ning ohutuse kaalutluses surnud puude hinnatud heaks, on selle seisundi hoidmiseks või okste eemaldamises. Maksumus hooldus- vaja lähitulevikus rakendada ennetavaid meet- töödel kokku ca 90 000 kr aastas (kaart 5). meid. Need on vajalikud eelkõige Pühajärvel, Hooldustööd avatud maastiku säilitamiseks. millele on suur puhkemajanduslik surve. Püha- Otepää looduspargi kaitse-eeskirjast tulene valt järve hea seisundi säilitamiseks on oluline reos - on Otepää loo duspargi eesmärgiks Otepää tatud ja kinni kasvanud Neitsijärve seisundi kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse. Valga stabiliseerimine (eelkõige taimeto itelementide maakonna teemaplaneeringuga “Valgamaa ning orgaanilise aine väljakande piiramine) väärtuslikud maastikud “ on Otepää loodus pargi (Võrts järve alamvesikonna veemajanduskava maastikud tunnistatud kõige väärtuslike maks 2007). Teiseks suureks probleemiks on järvede maastikeks maakonnas, millel on väga kõrge veere žiimi muutused lumevaesete talvede ja kultuurilis-ajalooline väärtus, esteetiline väärtus, kevadiste suurvete puudumise tõttu. Veerežiimi looduslik väärtus, identiteediväärtus ning muutuste ja kudeala de võsastumise tõttu on rekreatiivne ja turismipotentsiaal (Valgamaa tunduvalt halve nenud haugi kudemistingimused väärtuslikud maastikud 2002). Otepää loodus- (Järvalt, 1998). pargi maastike kõrge väärus tuleneb reljeefi, Veerežiimi muutuste tõttu on ka halvenemas järvede kui ka kultuuriliste vä ärtuste kõrval ka Mõrtsuka järve seisund. Nimetatud järvede metsaste alade ning avamaastike seisundi parandamiseks tellitakse vastavad vaheldumisest. Avamaastike, uuringud ja keskkonnamõjude hinnangud. pärandkultuurmaastiku elementide ning Kääriku järve ökoloogilise seisundi hindamise loodspargi esteetilise väärtuse säilitamiseks on käigus leidsid eksperdid, et hetkel parim viis vajalik hooldada söötis põlde ja võsastuvaid järve seisundit parandada on seda teha rohumaid ning hooldada ka endisi teid ja radu biomanipulatsiooni kaudu - s.t suurendada ning kraave. Võsastunud aruniitude taastamis- röövkalade hulka. Nimetatud meetodit on töid tuleb korrata 3-4 aastat järjest, soostunud võimalik kasutada kõigil suurematel Ote pää niitudel isegi kuni 5-6 aastat. 2007.a. viidi LKK järvedel. Teiseks võimalu seks on veetaimestiku Põlva-Valga-Võru regiooni töötajate poolt läbi niitmine, kuid nimetatud meetme puhul tuleb inventuur avatud maastiku hoolduse kohta , mille jälgida, et koristatakse (eemaldatakse tulemuste järgi seati prioriteedid järgmiste veekogust) võimalikult suur osa niidetud aastate hoolduse korraldamiseks. taimestikust. Talgulaagrid võimaldavad kuluefektiivselt Maaparanduse käigus on kaevatud kanaliteks- ühitada koosluste taastamist loodusharidusega. kraavideks Väikese Emajõe ülemjooks ligi 4 km Talguid korraldatakse koos kohaliku kogukonna pikkuselt Sihva maaparandusobjekti piires. ning õpilastega. Talguid viiakse läbi ka eelpool Hoolikalt tuleb kaaluda kraavitatud jõelõigu taas loetletud raietööde korraldamiseks ja matkara- looduslähedasse seisundisse viimist, vanade dade hooldamiseks. Talgupäeva maksumuseks paisjärvede ning halvas seisundis olevate on arvestatud ligikaudu 3000 kr ja see sisaldab veekogude (Restu paisjäv, Voki oja paisjärv) väikevahendite kulusid, talguliste transporti ja parandamise vajadust. Veekogude füüsilise seisundi parandamiseks kavandatud tööd toitlustust. Istutustöid on soovitatav teha parkide viiakse ellu projektipõhiselt, alustades ja alleede taastamisel. kõigepealt ökoloogilise

seisundi hindamisest, detailsest • koostöös Otepää Vallavalitsuse ning reostusvoogude uuringust ja majandamise koha like ettevõtjatega viiakse ellu Neitsijärve kavast. saneerimisprojekt. 1998-1999.a. viis Otepää linnavalitsus ellu projekti, mille raames uuriti ja koostati Püha- Maksumus: Il ma veekogude järve ja Neitsijärve saneerimine projekt (PHARE majandamiskavata on keerukas vältida projekt BSPF/98-03/086). Nimetatud projekt on ebasoovitavaid arenguid. Ennetavate tegevuste seotud Pühajärve reostuskoormuse vähenda- maksumuseks on hinnatud kokku ligi 1 miljon misega ning on Otepää valla arengukava oluli- krooni. seks osak s. Pühajärve reostuskoormus sõltub Oodatav tulemus: leitakse efektiivseim meetod järvistu neljast ülemisest järvest, peamiselt Neit - Pühajärve, Mõrtsuka j ärve ja Väikese Emajõe sijärve ja Kukemäe järve seisundist. Pühajärve ökoloogilise seisundi parandamiseks. ja sellest ülespoole jäävate järvede saneerimi - seks on koostatud rakenduslik uurimistöö, mis 10.1.4. Karuputke tõrjumine selgitas praegust olukorda ning osutas Neitsi- ja Sosnovski ja hiid-karuputk, nagu paljud Kukemäe järvede komplekse saneerimise vaja- võõ rliigid, vaesestavad kodumaist loodust. dusele. Järvede saneerimiseks on koostatud Taimed on kiire kasvuga ning suudavad juba eraldi töö: Pühajärve reostuskoormuse varakevadel saavu tada kodumaiste liikide ees vähenda mine, Pühajärve, Neitsijärve ja tuntava edumaa. Nende suured lehed Kukemäe järve, Pühajärve pargi ja puhkealade varjutavad maapinda ning võtavad sellega kompleksne saneerimiskava, Ideekavand ja teistelt taimedelt kasvamisvõi maluse. Peamised projekteerimis ülesanne, ENNO PROJEKT OÜ, kar uputke tõrjemeetodid on niitmine, juurte töö E-00-100. Pühajärve saneerimiseks on läbilõikamine, aga ka karjatamine ning õisikute koostatud omaette ideekavand-lähteülesanne: ära korjamine. Tõrje on tõhus, kui seda suve Väikese Emajõe valgla veejõud ning Pühajärve jooksul korrata. Tähtis pole korduste arv, vaid veetaseme regu leerimine, Eeluuring ja see, et taime seemnetel ei lastaks valmida ja lähteülesanne, ENNO PROJEKT OÜ, töö E-00- levida. Ühe koloonia hävitam isega tuleb 98 (Järvet 2004). järjepidevalt tegeleda vähemalt 5 aastat. Otsene reostuse sissevool Pühajärve puhkeko- Oodatud tulemus: kaitsealal on hävitatud kõik dust Neitsijärve on lõpetatud, Kukemäe järve karuputke kolooniad. jõuab Kannistiku küla heitvesi, kuid selle hulk on äärmiselt väike (keskmiselt kuni 6 m3/d), mis ei 10.1.5. K ortina soo kuivenduse ohusta järve seisundit. Pühajärve reostus- mõju vähendamise koormuse vähendamiseks on vajalik saneerida Kortina sihtkaitsevööndis oleva liigirikka soo Neitsijärv (PHARE projekt BSPF/98-03/086). säilimiseks on vajalik vähendada sooservas Kirikuoja kannab Neitsijärve sadeveereostuse oleva kraavi mõju soo veerežiimile. Selleks tuleb Hundisoo tööstusterritooriumi lõunapoolselt tellida k uivenduse mõju vähendamise projekt ja alalt. Kirikuoja saneerimiseks ja Neitsijärve lähtuvalt seadusandlusest ka keskkonnamõjude kaitseks on kõige otst arbekam rajada Kirikuojale hinnang. tiikide (paisjärvede) kaskaad hajureostuse Oodatud tulemus : säilib Kortina liigirikas soo. loodusli kuks puhastamiseks. Kirikuoja paisjärved ilmes taks ka maastikuliselt ala piki Pühajärve–Pedajamäe teed. Tegevuse kirjeldus: 10.2. Liigikaitselised tööd • viiakse läbi uuringud Pühajärve, Mõrtsuka Peamised kaitsealuste liikide kaitsega seotud järve ja Väikese Emajõe seisundi hindamiseks. meetmed on käsitletud alapeatükkides 10 .1 • tellitakse nimetatud veekogude majanda- Elupaikade ja maastike hooldustööde korraldamise kavad ja vajadusel projektid ökoloogilise mine ja10.3 Maastike kaitse, alalhoidlike majan- seisundi parandamiseks ning keskkonnamõjude dusviiside edendamine, kohaliku elulaadi ja hinnangud. kultuuripärandi säilitamine

10.2.1. R öövloomade arvukuse Kudemisveekogude ümbruse hooldamiseks tuleb kudemisveekogude kaldaid ja ne nde ohjamine ümbrust (kuni 50 m raadiuses) igal teisel aastal Nugis, rebane, mink ja kährik on Otepää loodus- niita ning niidetud hein ja võsa kokku koguda pargis tüüpilised röövloomad, kellele leidub siin ning koristada. rohkesti toitu ja varjumispaiku. Vana-Otepää külas on lihatööstuse ja sigala jäätmetest Oodatud tulemus: kaitsealal on elujõuliste toituvad rongad suure arvukusega. asur kondade elupaikades piisavalt veekogusid sigimi seks ja migratsiooniks. Mudakonna ja Nende röövloomade arvukust tuleb kaitsealal harivesiliku asurkond suureneb. reguleerida, et vähendada rüü stest tekkivat kahju jõevähi ja lindude populatsioonidele. 10.2.3. Kalastiku ja jõevähi taastamine Tegevuse kirjeldus: Kalavarude ja vähistiku taastamine on pikaaja- • Kaitsealal toimub kähriku, nugise, rebase, line ning asjatundlikku suhtumist ja planeerimist mingi, ronga arvukuse pidev kontroll ja vajadusel nõudev tegevus. Selle eelduseks on ülevaade arvukuse piiramine. veekogu seisundist ja elupaikadest ning põhjalik • väljapüügi normid ja tingimused kehtestab info varude esinemise või mitteesinemise kohta. kaitseala valitseja seadusega ettenähtud korras. Äärmiselt tähtis on asustamise tulemuste hinda - • röövloomade püük toimub kaitsealale mine, et saadud kogemuste ja teadmiste põhjal jäävate jahipiirkonna jahimeeste poolt vastavalt järgnevaid tegevusi kavandada. kaitseala valitsejaga või KA Põlva-Valga-Võru regiooniga sõlmitud lepingu alusel. Röövkalade ja jõevähi asustusmaterjali on võimali k saada kasvandustest või vähki võib asustada ümber teistest veekogudest, kus vähi kõrge arvukus seda võimaldab. Kalade Oodatav tulemus: kaitsealal on röövloomade noorjärke on vaja asustada järgmistesse arvukus optimaalne. järvedesse: Püha järve kohamaimu ja esimestel aastatel ka haugi maime ning Kääriku järve 10.2.2. M udakonna ja harivesiliku haugimaime. tiikide rajamine ja hooldamine Tulonen jt (1998) järgi on soovitatavad asustamise kogused, et tekiks 8-10 aasta pärast Väikeveekogude taastamine ja uute veekogude püüki kannatav jõevähi populatsioon, järgmised: rajamine pe ab looduspargis kindlasti jätkuma. samasuvised alla 2,5 cm – vähemalt 6000 tk; Veekogusid tuleb rajada ja taastada kõigis neis samasuvised 2,5-3,5 cm – vähemalt 3000 tk; piirkondades, kus harivesilikku on leitud ning kahesuvised või vanemad – vähemalt 800 tk. kus pole tagatud tingimused liigi pikaajaliseks Antud kogus on soovitav jagada 2 -4 aasta säilimiseks. peale. Asustamiskoht veekogus tuleb hoolikalt Juhul kui veekogu on täielikult taimestunud ning valida. Selleks sobib rohkete varjevõimalustega mudastunud, on vajalik tiiki puhastada. Parima (kivine põhi, kaldaalused uurded, järsult tulemuse saamiseks tuleb tiik veest tühjaks sügavnev savikas kaldaprofiil vms) kaldaosa. pumbata või vesi tiigist muul moel (tammi Kindlasti ei toh i asustada laugele ja liivasele avades) välja lasta. Tiigi puhastamiseks on ning loomuli kult ka mudasele alale. Igati sobi vaim aeg hilissügis ja talv (septembri lõpust positiivne on asus tamiseelne varjepaikade veebruarini), kui harivesiliku vastsed on veeko- lisamine. Soovitatav asustamise tihedus on gust lahkunud ning veekogus on üldse võimali- varjevõimalustest lähtu valt samasuviste vähkide kult vähe elustikku. Tiigi puhastamisel väljavõe- puhul 10-20 tk ja suuremate puhul 2-5 tk tavat muda ja orgaanilist materjali ei tohi laotada kald ameetri kohta. Sellest tulenevalt on veekogu kallastele, kust see vihma- ja asustamiseks valitava kaldalõigu (järve puhul) lumesula misveega tagasi tiiki uhutakse. Kõige või jõelõigu pikkuseks 50-200 m (Hurt 2007). parem on tiigi puh astamisel väljavõetud muda Viimastel aastatel on Valgamaa veekogudesse kompostiga segada või põllul kohe sisse künda. lastud kahe-kuni neljasuviseid vähke. Nende Juhul kui see pole võimalik, tuleb väljavõetud asustamist on peetud efektiivsemaks kui setted ja muda tiigi kaldast eemal tasandada samasuvise materjali kasutamist. Arvestades (Rannap 2006). kahe- kuni

neljasuvise vähi tükihinnaks 15 krooni, on mini- mise planeerimiseks. Üld- ja detailplaneeringute maalse jõevähi populatsiooni loomi seks vajaliku koostajad peavad arvestama Otepää asustusmaterjali koguse (800 tk) maksumus 12 looduspargi funktsionaalsete tsoneeringutega 000 krooni. Tegemist on aga minimaalse kogu- (kaitsetsoonid ja roheline võrgustik). sega, mis tähendab, et parema efekti saavutamist eeldab suurem kogus. Nagu eespool Kohaliku elulaadi säilitamiseks on vajalik öeldud, on soovitav see jagada 2-4 aasta peale. loodushoiutoetuste ja KA poolsete teenuste Mitme aasta vältel samasse veekogusse tellimisel (maastikuhooldus) eelistada elujõulisi vähkide sisseviimisel on soovitav kasutada kohalikke ettevõtjaid-talunikke. KA on sama päritolu asustusmaterjali. eestvedajaks tradit sioonilist elulaadi edendavatel projektidel. Alltoodud tabelis on esitatud 2008 -2012. a Kaitseala piir kond on väga vana asustusega jõevähi asustusmaterjali vajadus. Parema ala. Samas on Otepääl olemas pikaajaline efektiivsuse tagamiseks võivad olla asustamise kodu-uurimise traditsioon. Kohaliku kultuuri kogused ka suuremad. Asustusmate rjali jäädvustamiseks on oluline ka edaspidi jätkata hinnaks on arves tatud 15 kr/tk, mille muutudes pärimuste ja kohanimede kogumist. Andmete tuleb planeeritavad summad ümber arvutada paremaks süstematiseerimiseks on vajalik (Hurt 2007). andmebaasi loomine. Asusta- See tegevuste rühm seostub tihedalt ka loodus- mise Maksumu Veekogu kogus Aeg hoiuga ja loodushariduse edendamisega seotud s, kr (vanus 1+ tegevustega. ja üle), tk Planeeritavad meetmed on Nõuni järv 5000 75 000 2008-2009 Nüpli järv 1500 22 500 2009-2011 • Osalemine omavalitsuste üldplaneeringutes ja arengukavades; Elva jõgi 1500 22 500 2009-2011 • Õppepäevade ja ümarlaudade korraldamine, et koostöös kohaliku Oodatav tulemus: kaitsealal on elujõulised ja omavalitsusega teavitada kohalikke majanduslikult kasutatavad vähi- ja kalavarud. ettevõtjaid ja maaomanikke säästliku majandamise võimalustest, KA poolt 10.3. Maastike kaitse, alalhoidlike läbiviidud uuringute tulemustest. Õppepäeva majandusviiside edendamine, maksumuseks on arvestatud ligikaudu 8000 kr ja see sisaldab lektorite honorari, ruumide kohalikuelulaadi ja kultuuripärandi ja esitlustehnika renti, õppematerjalide säilitamine paljundamist ning kohvilauda. Otepää kõrgustiku maastike ilme on tihedalt • Pärimuste ja kohanimede kogumine ja seotud nii traditsioonilise põlllumajanduse säili- kasutusele võtmine. mise/hääbumisega, turismimajanduse arenda- misega, asustuse muutustega kui ka inimeste Oodatav tulemus: Otepää looduspargis välja- suhtumisega ümbritsevasse keskkonda. Koha- töötatud rohevõrgustiku põhimõtetega arvesta- likel tavadel rajanev traditsiooniline e lulaad, takse nii kohalike omavalitsuste kui ka teistes loodushoidlik ja säästev mõtteviis ning majan- planneerimisprotsessides ja arengukavades. damine on märksõnad, mille suunas näeb KA Otepää looduspargi kohta on olemas kohaliku siinse piirkonna edasist edukat arenguteed ning kohanimede ja pärimuste andmekogu ja seda mida toetab ka riiklik poliitika. Siinjuures säästev täiendatakse pidevalt. mõtteviis ning suhtumine hõlmab nii kohalike ja taastuvate ressursside säästlikku kasutamist, 10.3.1. Rohevõrgustik müra ja reostuse minimaliseerimist kui ka kohaliku toodangu eelistamist. Väärtuslike maastike, ökosü steemide ja liikide Üks efektiivsemaid meetmeid kaitsekorraldus- kaitse efektiivsemaks korraldamiseks koostati like eesmärkide saavutamiseks on osalemine 2004.a T. Kalda ja A. Ariku poolt Otepää piirkondlikes arengukavade koostamises ja pla- loodus pargi roheline võrgustik (kaart 6). Nende neerimisprotsessides. Planeeringu tegevus on tööle tuginetakse ka järgnevas alapeatükis. suunatud maastiku pikaajalise ja säästliku kasuta

58 Rohelise võrgustiku põhimõtte rakendamine Rohelised koridorid toetavad tuumalade toimi- (maastiku-)pl aneerimises võimaldab esile tõsta, mist, ühendades need terviklikuks ja toimivaks väärtustada ja sihipäraselt arvesse võtta loodus- võrgustikuks. Koridorid tagavad aine- ja like alade laias mõttes keskkonda kujundavat energia ringluse tuumalade vahel ning mõju. Tekivad täiendavad võimalused ruumili- moodustavad levikuteid või juhu-ja tugiteid selt tasakaalustada ühiskonna loodust kahjus- loomade liikumiseks ühelt tuumalalt teisel e. tavaid mõjusid, paranevad võimalused ökoloo- Koridorid on vahelduva laiusega looduslike giliselt kõrge väärtusega elukeskkonna kujun- alade ribastruktuurid (üldjuhul tuumaladest damiseks. vähem massiivsed ja kompaktsed) või nn metsa-põllu ketid (üleminekualad), jõed. Võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude Rohelisest võrgustikust peab lähtuma ehitus- suuna mine või ennetamine, mis loob eeldused alade valik. Oluline on jä lgida just kohaliku koos luste arenguks looduslikkuse suunas. See tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus tagab inimesele elutähtsate keskkonda ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore. kujundavate protsesside (põhja- ja pinnavee Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb säilitada teke, õhu puhas tumine, keemiliste elementide võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloo- looduslikud ringed) jätkumise. giliselt mitmekesise ökotonide olemasolu ja Roheline võrgustik koosneb kolmest struktuu- säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloo- rielemendist, mis koos tagavad süsteemi kui giliste koridoridena. terviku toimimise: tuumalad, ribastruktuurid ehk Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine koridorid ja puhveralad. peab olema selline, et see muudaks võimalikult Tuumaladel põhineb rohelise võrgustiku toimi- vähe veekogude looduslikku seisundit. Veeko- mine ning nad on ümbritseva suhtes kõrgema gude kuju (voolusängi) muutmine väärtusega alad. Seal paiknevad vastava (lihtsustamine) ena masti vähendab nende süsteemi seisukohalt kõige olulisemad ökoloogilist tähtsust rohelise võrgustiku osana. elemendid (suured looduslikud alad, liikide sh Puhverala on ala, mis omab vaadeldava kaitsealuste liikide elupaigad ja levi kualad, kultuurmaastiku suhtes kõrgemat potentsiaali vääriselupaigad jne). Tuumalad on (metsamaa väljaspool tuumalasid, kasutusest laiaulatuslikud, kompaktsed, vähe häiritud, välja jäetud põllud, rohumaad jne) ja kus konku- loodusliku mitmekesisuse seisu kohast olulised reerivate süsteemide surve on vähetõenäoline. (hea maa- ja metsakasutusega) metsa- ja Neid võib vaadelda kui alasid, mida saab kasu- sooalad.Tuumalade kogupind alaks on 9796,8 tada põhisüsteemi ehk rohelise võrgustiku aren- ha ja seega moodustab nende kogupindala damiseks ja samuti kui kaitsvaid puhveralasid. Otepää looduspargi territooriumist 43,7%. Puhveralad võivad olla erinevatele, ka vastand- Suurtele tuumaladele ja koridoridele ei tohiks likele süsteemidele reservalaks. Neid võib reeglina rajada suuri infrastruktuuriobjekte, välja vaadelda kui madalamat järku, tasakaalus toimi- arvatud juhtudel, kui see on möödapääsmatu. vate võrgustike kogumit. Puhveralad moodus- Sellisel juhul tuleb nende asukohta hoolikalt tuvad tuumalade ümber või vahetus-lähe duses valida, hinnata kavandatava tegevuse keskkon- asuvatest looduslikest ja poollooduslikest namõjusid ning töötada välja abinõud võimalike aladest. negatiivsete mõjude korvamiseks. Väga oluline on teadvustada tuumalade Tuumaladele ei rajata uusi asustusalasid (seal- äärealade säilitamise vajadust – need on hulgas tiheasustusalasid). Olemasolevaid asus- loodusliku või poolloodusliku maakasutusega tusalasid ja nende kasutuse intensiivsust ei alad, mis jäävad tuumalast välja, kuid on nende suurendata. Olemasoleva maakasutuse inten- moodustamise aluseks. Äärealade siivsus peab olema võimalikult madal ja kesk- maakasutuse muutmisel, eelkõige looduslikkuse konda säästev. vähendamisel, väheneb koheselt ka tuumala Rohelise võrgustiku ühendatuse ja terviklikkuse suurus ja elujõulisus. tagamiseks on oluline tuumalade omavaheline Tuumalade ökoloogilise sidususe ja potentsiaali ja ruumiline seotus. Sellist seotust säilimise ning liikide levikukoridoride tagamise iseloomustavad rohelised koridorid . seisukohast on väga oluline säilitada tuumalasid

ühendavate metsaalade (metsa puhvervöönd) majandamise võimalusi ning propageerida olemasolu ja senine ekstensiivne maakasutus. loodushoidlikku hoiakut; Maakasutuse muutmine sellistel aladel (ehitus- • külastajate paremaks suunamiseks tegevus, teede ja kommunikatsioonide arendada välja matkaradade võrgustik; rajamine) vähendab rohevõrgustiku • Pühajärve ümbruse maastiku territoriaalset terviklikkust ning võib paremaks eksponeerimiseks taastada rohevõrgustiku osasid isolatsiooni jätta. Hobusemäe vaatetorn; • uute rajatiste ehitamise asemel Metsa puhvervööndis on üldjuhul keelatud eelistada olemasolevatele ja ümber ehitatud metsamaa raadamine ja sihtot starbe muutmine, hoonetele rakenduse leidmist; raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe • soodustada ühiskondlike muutmiseks koostada detailplaneering ning organisatsioonide tegevust loodushariduse hinnata raadamisega kaasnevaid keskkonna- alal; mõjusid. • soodustada spetsialistidele Poollooduslike rohumaade puhvervöö ndis on täiendkoolitust. Planeeritavad meetmed on: vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, • Keskkonnalaagrite ja õppepäevade puu- ja põõsarinde harvendamine. korraldamine, suviste praktikate läbi- viimine, erinevate teemaväljapanekute/ loodusõhtute korraldamine. Koolituspäeva maksumuseks on arvestatud ligikaudu 5000 10.4. Kaitstavate loodusobjektide kr ja see sisaldab lektorite honorari, ruumide tutvustamine, loodushariduse ja esitlustehnika renti, õppematerjalide edendamine, rekreatsiooni ja paljundamist ning kohvilauda. • Loodushariduskeskuse puhkevõimaluste pakkumine arendamine . KA Põlva-Valga-Võru regiooni Üha enam muutub loodus-ja keskkonnakaitses Otepää kontorit on soovitav täiendavate keskseks teemaks haridustöö. Sest ainult siis, investeeringutega kujundada kui kohalikud elanikud ise väärtustavad loodushariduskeskuseks, mis aitaks ümbritsevat keskkonda, saab hakata rääkima tõhustada loodusharidust ja looduslähedast seatud eesmär kide saavutamisest. Seejuures turismi. Selleks on 2006. aastal tellitud on oluline suunata tähelepanu just noortele, k es ehitusprojekt keskusehoone renoveerimiseks, omavad loomulikku huvi avastada ja jälgida kus oleks võimalik sisse seada lihtne majutus loodust. koolitatavatele, õppeklassid, Inimeste järjepidev teavitamine aitab omakorda ekspositsiooniruum, töötajate kabinetid, kaasa ala ja selle elustiku kaitsele. Otepää piir- samuti abiruumid, kus oleks võimalik hoida konnas on läbi aastate olnud külastajate ning tehnikat. Pärast projekti valmimist alustatakse seejuures kooliekskursioonide hulk väga suur. ehitustöödega ning tellitakse ekspositsiooni ja Viimaste aa statega on astutud esimesed suure- õppeklasside eskiislahendus. Ehituse mad sammud loodushariduskeskuse rajamiseks lõppedes tellitakse vajalik mööbel ja ja kaitseala tutvustamiseks (püsiekspositsioon, ekspositsioon. Maksumus: ca 2,5 milj krooni. arvutis kasutatav multimeediaprogramm Otepää Infomaterjalide valmistamine. Otepää looduspargi kohta). looduspargi internetikodulehe, multimeediaprogrammi arendamine, videoprog- Selleks tuleb: rammi valmistamine. Voldikud, raamatud jm • ehitada välja Otepää loodushariduskeskus; infomaterjalid on vajalikud erine vate huvirühmade ja külastajate jätkuvaks infor- • tegeleda pidevalt Otepää meerimiseks Otepää looduse kaitseväär- looduspargi tutvustamise ja populariseerimisega; tustes ja –korraldusest. Looduspargi kohta on • organiseerida maastikukujundus- ja välja antud mitmeid trükiseid (matkara dade looduskaitsealaseid hooldustöid; voldikud, Otepää loodusparki tutvustav • korraldada kohalikele elanikele brožüür, postkaartide komplekt, fotoalbum) teabepäevi. üritusi eesmärgiga tutvustada säästliku

Tabel 8. Loodusinfoga matkarajad Otepää looduspargis, nende iseloomustus ja soovitatavad arengusuunad.

Orientee- Soovitatavad ruv Raja nimetus tegevused külas- Iseloomustus ja pikkus matkaraja arenda- tatvus miseks 2007.a. Kooskõlastatult maaomanikega rajada uus lõik piki Pühajärve kallast mööda Murrumetsast üle Pühajärve mat- Rajal 5 puhkekohta: 3 välikäimlat, 4 puu- Muru, Kangro, karada (13 km) kuuri, 1 varjualune, 1 laavu, 850 m Ristipealse, Kangrolahe koos Murrumetsa 12000 laudteed, 25 infotahvlit, 3 lauda ja pingid, kinnistute kuni Otepää- matkarajaga (16 3 lõkkegarnituuri, 2 külakiike. Rajal 2 Kääriku jalgteeni. km) loendurit. Parandada tähistust, teostada matkaraja rajatiste ja inventari uuendust. Taastada Hobusemäe vaatetorn. Seoses hoonete rajamisega Sihva külas raja lähistele Rajal 15 infotahvlit, hüppekast, 1 laste “Puu kõrguse mõõtmise” ronimisatraktsioon, 1 atraktsioon Pühajärve tunne- atraktsiooni juurde on 500 “Eluslooduse mitmekesisus”, 1 tusrada otstarbekas rada viia “Lombielustik”, 1 “Metsabörs”, 1 “Puu eemalt ning otsida uus, kõrguse mõõtmine”, laudtee. sobivam koht puu kõrguse mõõtmise atraktsioonile, rekonstrueerida laudteed. Rajal välikäimla, prügikastid, kiik, ronimisatraktsioon “Ämblikuvõrk” ja mullaprofiil ning 10 infotahvlit puude iseloomustusega Taastada mullaprofiili Laste puude rada 500 ning ülesannetega. Raja kohta koostatud atraktsioon töölehed.

Rajal Harimäe vaatetorn koos Harimäe puhkekohaga, 9 infotahvlit. Harimäe puhkekohas prügikastid, DC, varjualune, Harimäe vaatetorn vajab Kekkose rada kividega tähistatud lõkkekoht. Matkarajal pidevat hooldust. Rajada koos Amfiteatri, 2 loendurit. Tänaseks on Kääriku ümbruses varjualune lõkkepuude Purakamäe ja 1500025000 välja kujunenud radade võrgustik, mis oma hoidmiseks, taastada Harimäe ringiga väga hea reljeefi ja loodusliku lumekatte Purakamäe (kokku 20 km) poolest on üks Eesti parimatest vaatlusplatvorm. aastaringselt kasutatavatest loodusliikumise radadest, neist tuntuim on Kekkose rada.

Orientee- Soovitatavad ruv Raja nimetus tegevused külas- Iseloomustus ja pikkus matkaraja arenda- tatvus miseks 2007.a. Rajal 4 rajaskeemi, 3 prügikasti ja kahes kohas atribuudid füüsilise treeningu läbiviimiseks. Vahelduva reljeefiga 4 km Ehitada välja uus lõik 0,5 km kuni 1km läbi metsa, Apteekrimäe pikkune rada Apteekrimäe metsas sobib Kuni 3000 eesmärgiga viia rada metsarada (4 km) treeninguks ning Otepää gümnaasiumile ning lasteaiale “Pähklike” õppekäikudeks. Nüpli sporditeelt metsa alla.

Rada algab Lutsu turismitalu juurest ning Rada Tsuura viib Eesti kõige jämedama kuuse - Tsuura kuni 3000 Rada tähistada. kuuse juurde kuuse juurde. Tsuura kuuse juures 1 infotahvel.

Puhastada rada tuule- murrust, rajada käsipuud Koosneb praegu 2 lõigust Restust Kunsti- kaldal olevatele rajalõi- Väikese Emajõe mäeni (3,5 km) ja Otepää-Sangaste maan- kudele, rekonstrueerida 2000 matkarada (4 km) teest kuni Märdi paisuni (0,5 km). Rajal 2 sild üle Väikese Emajõe, infotahvlit,1 sild, 26 m laudteed. ehitada välja kaks puhkekohta.

ning esmane ülesanne on nende trükiste metsa matkaraja, Pühajärve tunnetusraja ja uuendamine ja trükkimine vastavalt vaja- Puude rajaga (kokku 17 km), Kekkose dusele. Kodulehekülje toimimise tagamine matkarada koos Kääriku järve matkarajaga ja värske info pidev ülespanek, multimee - (20 km), Apteekrimäe matkarada (4 km), diaprogrammi kaasajastamine ning selle Lutsu-Tsuura matkarada ja Väikese täiendamine slaidiprogrammiga on vajalik Emajõe matkarada (4 km) (Tabel 8). KA ajakohastatud teabe piisava kättesaada- Põlva-Valga-Võru regiooni esmaseks vuse tagamiseks huvirühmadele ja külas- ülesandeks on korraldada Pühajärve matkaraja, Murrumetsa matkaraja, tajatele. Eestikeelsele infole lisaks võiks Pühajärve tunnetusraja, Puude raja, elementaarne info (kodulehe info ja Apteekrimäe metsaraja ja Väikese trükised) olla kättesaadav veel neljas Emajõe matkaraja ja nendele keeles: inglise, soome, vene ja saksa matkaradadele jäävate puhkekohtade keeles. Liskas kodu lehele on vajalik ning Harimäe vaatetorni hooldus ning lo oduskaitse temaatikat ja probleeme arendamine. Matkaradade hoolduse kajastada kohalikus ajalehes “Otepää korraldamiseks on iga aasta vajalik nende Teataja” ja maakondlikus ajalehes niitmine vähemalt 2 m laiuselt 3-4 korda, “Valgamaalane”. Maksumus aastas: ca 100 vaadete korrastamine ja inventari (viidad, tuhat krooni. infostendid, tõkkepuud, laudteed jms) • Loodusliikumisradade ja hooldus. Puhkekohtade hooldus peab puhkekohtade võrgustiku hooldamine. sisaldama maist septembrini 3-4 korda niit- Otepää looduspargi maastiku ja looduse mist, prügikoristust, prügikastide tühjenda- tutvustamise seisukohal on vaja jätkata mist, inventari (tornide, i nfotahvlite, kiikede, olemasoleva matkaradade võrgustiku hoolda- välikäimlate, pinkide, laudade, puukuuride mist ja arendamist. Olulised matkarajad on: ja laavude) hooldust vastavalt vajadusele, Pühajärve matkarada koos Murru väli

käimlate koristust ja lõkkepuude hankimist. Alljärgnevalt on toodud Otepää looduspargis Maksumus ca170 000 krooni aastas. käimasolevad seireprojektid: • Looduspargi välispiiri ja vööndipiiride Taimestiku seire: tähistamine. Maksumus ca 35 000 krooni aastas • Harimäe vaatetorni remont on vaja läbi haruldased ja kaitstavad taimeliigid – teosta- viia vastavalt ehitusekspertiisile. Maksumus ca takse Lõuna-Eesti Keskkonnainstituudi 100 000 krooni. koordi neerimisel. Kuulub riiklikku • Ehitus- Hobusemäe vaatetorni ehitamine. seireprogrammi. projekt koostati aastal 2005. Ehitustegevus nõuab Linnustiku seire: planeeritava torni teeninidamiseks vajaliku maa 2 röövlindude seire püsialadel – (190 km UTM kasutusõiguse lahendamist maaomanikuga. Maksumus ca 1,2 miljonit krooni. ME ) alates 1997. aastast. Seire käigus regist reeritakse kulliliste ja kakuliste arvukus ning sigimisedukus. Hõlmab ka kaitsealuse väike konnakotka seiret. Kuulub riiklikku seireprogrammi; Oodatav tulemus: Looduslähedase turismi edendamiseks on väljaehitatud loodusharidus- rähniliste seire – aastast 1999. Seire käigus keskus ja Hobusemäe vaatetorn. Kü lastajad ja registreeritakse rähnide arvukus ja elupaigad. kohalikud inimesed saavad piisavat infot loodus- 2007. aastast toim ub rähniliste seire kahel 25 2 kaitse kohta KA ja Otepää looduspargi kodule- km suurusel püsialal. helt, trükistest. metsislaste seire – alates aastast 2005. Riik- liku seire raames paikneb looduspargis üks ca 7 km pikkune marsruut, kus 10.5. Teadustöö ja seire registreeritakse augustikuus metsislaste arvukus. Seire ja rakendusuuringute põhiliseks ülesan- sookure seire – alates aastast 20 03. Seire deks looduspargis on kaitse korraldamiseks ja käigus registreeritakse sookure arvukus ja selle tõhususe hindamiseks vajaliku info taga- elupaigad. mine. Esmatähtsaks tuleb lugeda teavet, milleta pole pädevad otsused kaitsekorralduses võima- Keskkonnakeemia seire: likud. Esmatähtis seire teostatakse valdavalt sademete keemia seire Lõuna-Eestis Otepää kaitse korraldaja poolt, vastavad rakendusuu- proovipunktis (Sihval) – alates aastast 1999. ringud/inventuurid tellitakse. Võimalusel teostatakse ka vähemprioriteetsete liikide seiret ja Seire edasisel korraldamisel on soovitatav uuringuid. Kõiki kaitsekorralduse seisukohalt arvestada järgmisi teemasid: vähemprioriteetseid uuringuid, mis võivad tule- neda teadlaste huvist, ei ole võimalik kaitsekor- • efektiivsuse kontroll kaitsemeetmete üle – kaitse korraldamisel on peamiseks üles- ralduskavas ette näha, küll aga tuleb nendega andeks jooksev kontroll kaitsemeetmete arvestada dok umendihalduses (vastavate efektiivsuse üle ja selle vastavus kait seala lubade vormistamine) ja üldise koostöö eesmärgile. Kaitseala tegevuskavas on korraldamisel ning vastavate võimaluste enamike meetmete juures ära toodud ka loomisel. Seire ja korduvate uuringute/inventuuride eristamine on kohati parameetrid, mille seire aitab hinnata meetme vastavust kaitse-eesmärkidele. tinglik, alljärgnevalt loetakse seireks neid töid, Seire tulemused aitavad tulevikus raken- mida tehakse korduvalt kaitsekorralduspe rioodi dada paremaid abinõusid tulemuste saavu- jooksul, rakendusuuringuteks või inventuu rideks tamiseks nii Otepää looduspargis kui ka aga kaitsekorraldusperioodi jooksul üks kord teistel kaitsealadel. läbiviidavaid projekte. • turismist tulenevate mõjude hindamine Kaitsekorralduskava uuendamise aluseks on – säästlikuks majandamiseks on vajalik välja eelmise kava täitmise analüüs, mis eeldab nii töötada tundlike alade taluvuspiirid: Otepää ja uurimistööde ja seire teostamist senise Pühajärve lähikond, kus peamist mõju te gevuse tulemuslikkuse hindamisel kui ka avaldab suur inimkoormus, samuti kõrgen- teostavate tööde analüüsi.

dike erosiooniohtlikkus inimtegevusest ning hinnata looduskaitseliste eesmärkide (mägijalgrattasõit, ATV-dega sõitmine ja saavutamist; lumevaesel ajal mootorsaanidega sõitmine) • maakasutuse seire eesmärgiks on lähtuvalt. Nende mõjude hindamine eeldab jä lgida majandus-ja hooldustegevuste ulatust pikaajalist vaatlust. ja levikut hoiualal ning hinnata selle mõju prioriteetsete liikide arvukusele, levikule ja • kaitsealal tehtavate tööde (poollooduslike pesitsusedukusele ning maakasutuse vasta- koosluste hooldamine, seire, teadusuuringud jne) vust tsoneeringule. Selleks kaardistab KA korraldamine; Põlva-Valga-Võru regiooni spetsialist i gal • loodushoiutoetuste lepingute sõlmimine; aastal kogu kaitsealal või valitud 50 km 2 • loodushariduse edendamine, külastuskor- suurusel proovialal toimunud tegevused raldus. augustis-septembris ning koostab põlluma- Esmajärjekorras vajalikud (kõrge prioriteetsu- jandusliku maakasutuse kaardid. sega) inventuurid ja rakendusuuringud: Tulemuslikkuse kontroll • putukate inventuur; Tulemuslikkuse hindamise käigus analüüsitakse • samblike inventuur saavutatud tulemust kavand atud tegevuse osas. • järvede limnoloogiline ja hüdroloogiline Kaitsekorralduslikult väärtusliku elupaiga ja liigi uurimine (vaata 11.1.3. Veekogude ökoloogilise kaitse (soodsa seisundi) eesmärgil tehtavate seisundi parandamine); tegevuste tulemuslikkust saab hinnata kaits tava • pärandkultuurmaastike uuring – maastike hindamine ja väärtustamine kultuurilisajaloolisest liigi seisundi järgi (arvukuse muutused, sigi- seisukohast ja suuremat kaitset vajavate vaadete, misedukus, elujõulise populatsiooni säilimin e maastikukomplekside, -elementide ja jne). Seire ja rakendusuuringud peavad aitama pärandkultuuriobjektide väljaselgitamine. Töö hinnata, kas kaitsekorralduslikud võtted aitavad käigus koostatakse koostöös Muinsuskaitseameti, täita ala kaitse-eesmärke, milleks tuleb teosta- kohalike omavalitsuste, kolmanda sektori ja tavad kaitsetegevused registreerida. Tulemus- kohalike inimestega kultuurilooline kaart ja likkuse hindamisel tuleb analüüsida, kas andmebaas ning meetmed ja tsoneering; tegevus aitas kaasa kaitse-eesmärgi • rahvapärimuste ja kombestiku kogumine saavutamisele ja kui edukad olid meetmed. Analüüs peab sisaldama hinnangut tehtud -pidev töö, mida teostab KA loodushari- kulutuste ja saavutatud tulemuste suhtes. Kogu duse spetsialist koostöös Eesti Kirjandus- kava analüüsitakse kait sekorraldusperioodi muuseumi ja ERM-iga. lõpus, millest lähtudes koostatakse Planeeritavad seired on : järgmiseks perioodiks uus kait - • kaitsealuste linnuliikide seire (vajalik korral- sekorralduskava. dada seiresammuga 6 aastat vastavalt Natura 2000 ala seirele). Kaitsealalt leitud kaitsealused liikide pesapaigad tuleb kanda EELIS-e 10.6. K aitseala valitsemine ja andmebaasi ja lisada sinna pidevalt uued kaitse korraldamine, järelevalve leiuandmed; • pisiimetajate eluspüük – soovitatav. Otepää looduspargi valitseja on KA Põlva- • kahepaiksete loendused – esmatähtis hari- Valga -Võru regioon, kelle ülesanneteks on: vesiliku ja mudakonna puhul. • kalastiku ja jõevähiressursi ning biopro- • koostöö korraldamine teiste duktsiooni seire – vajalik kalastiku seisundi huvigruppidega (kohalik elanikkond, jälgimiseks, asustuse edukuse ja pädevate otsuste ettevõtjad, kohalikud omavalitsused, langetamiseks. õppeasutused, RMK); • nõtke näkirohu seire. • kaitseala valitsejale ekspertarvamuse • esmatähtsate Natura elupaikade seire. andmine ehitustegevuseks ja metsamajan- • külastusuuring - soovitav on iga aasta dustegevuseks; registreerida matkaradade külastatavus ning iga 3 aasta tagant viia läbi talvel ja suvel ankeetküsitlus kohalike elanike ja külastajate seas, et hinnata nende rahulolu pakutava teenuse

10.8. Kaitsekorralduskava uuendamine Käesolev kaitsekorralduskava eelarve on koostatud 2012. aastani. Kava tä iendatakse 2012. aastal eelarve osas kuni 2017. aastani. Järgmist kava tuleb ette valmistada pidevalt käesoleva kaitse korralduskava täitmise ajal. KA Põlva-Valga-Võru regiooni majan- Kaitsekorralduskava järgmiseks damiskulud kaetakse riigieelarvest. korraldusperioodiks (2018 -2027) koostatakse 2016. aastal. Järelvalve on üks olulisemaid meetmeid kehtes- Järgmise kaitsekorralduskava koostamise alu- tatud reeglite elluviimisel, vähendades kõiki seks on käesoleva kava täitmise analüüs: kava kaitsealasiseseid inimeste poolt põhjustatavaid alusel tehtud tööde dokumentatsioon, kava täit- ohte. Vajadus tõhusa järelevalve järgi on mise käigus tehtavate teadusuuringute ja seire Otepää looduspargis väga suur, iga ka he tulemused ning nende põhjal teostatud tulemus- nädala tagant on vaja teha kogu loodusparki likkuse kontrolli hinnangud. hõlmav patrull reid. Et Keskkonnainspektsioon (KKI) suudaks tagada kaitse-eeskirjast ja Kava koostamiseks tuleb välja töötada kaitsekorralduskavaga määratletud lähteülesanne ning kooskõlastada see prioriteetidest tulenevat pidevat järe levalvet, on Keskkonnaministeeriumiga. Koostatakse kava vajalik võtta KKI eraldi töötaja tö öle, kes teostab projekt,vajaduseltäiendatakseandmeidlühiajalist järelvalvet Otepää looduspargis ja kelle töökoht e inventuuride abil, kogutakse kava projekti on Otepääl. Samas peab ka KA Põlva-Valga- kohta ekspertarvamused ning korraldatakse Võru regioon oma jõududega järelvalves proj ekti avalik arutelu. Kaitsekorralduskava osalema ning seetõttu on vajalik loodusvahi lõplik variant valmib 2016. aasta lõpuks. töökoha loomine Valgamaale. Planeeritav tegevus • 2012.a. käesoleva 10.7. Otepää looduspargi kaitsekorralduskava täiendamine ja uue eelarve tabeli koostamine maksumusega 10 kaitse eeskirja muutmine 000 krooni. Otepää looduspargi kaitse-eeskiri on koos tatud • Uue kaitsekorralduskava 1997.a., ehkki üksikuid parandusi on sisse ettevalmistamine 2015-2016.a. viidud 1998, 1999, 2002 ja 2006.aastal. Selle aja jooksul on oluliselt muutnud looduskaitse line Planeeritavate tegevuste tabel on seadusandlus ning Otepää maastike ohus tavad elektrooniliselt esitatud eraldi failina. mõjuteg urid. Suureks probleemiks on ka looduspargi välispiiri ja sihtkaitsevöööndite piiride kirjeldus, kuna nende kirjeldamisel on kasutatud Eesti Maauuringud maakasutuskaardi ja NSVL Ministrite Nõukogu Geodeesia ja Kartograafia Valitsuse 1986. aasta topograafi lise kaardi ning Eesti Metsakorralduskeskuse endise Pühajärve ja Otepää metskonna 1993. aasta puistuplaanide ning Sangaste metskonna 1985. aasta puistu plaani alusel ja talumaade osas vastavalt 1940. aasta kinnistukaartidele Seetõttu on hädavajalik korrigeerida ja täpsus- tada maastiku kaitset ja hooldust kaitse-eeskirja punktid ning ülevaadata kaitse-eeskirja tsoneering.

65 11. Otepää looduspargi kaitsekorralduskava eelarve, rakendamise kava ja tulemuslikkuse kontroll

Eelarve kokkuvõte on esitatud alltoodud tabelis 9. Kaitsekorralduskava elluviimist rahastatakse nanguid. Samuti jälgida Keskkonnastrateegia ja riigieelarvest, SA Keskkonnainvesteeringute kohalike omavalitsuste arengukavade elluviimist Keskuse, regionaalarengu ja nendes tehtavate jo oksvate muudatustega arendusprogrammide, riigitoetuste ja kursis olemist investeeringute kaudu, erasektori, KA Põlva-Valga-Võru regiooni tegevuse üle mittetulundussektori, välisriikide, rahvusvahe- peetava kontrolli iseloom on kindlasti kõige liste organisatsioonide investeeringutest, abi- ja rangem KA ja Keskkonnaministeeriumi tasandil. koostööprogrammide kaudu. Samuti on oluline, et kontrollimehhanism toimiks On oluline, et käesolev välja töötatud kaitsekor- ka alamate meetmeteni välja. Se lleks on tabelis ralduskava saaks korralikult rakendatud ning 10 toodud iga väärtuse kohta indikaator ja selle ellu viidud jagades vastavalt tegevusele ja väärtus, mille järgi hinnatakse meetme tule- ajagraa fikule ülesanded konkreetsetele muslikkust. Seejuures ei peaks ega isegi tohiks vastutavatele teostatav kontroll olla üles ehitatud kriitika ning isikutele (sest vastasel juhul on tehtud mõttetuid karistamise põhimõtetele, vaid see peaks olema kulutusi). enam analüüsivam ja rohkem tulevikku suuna- Otepää looduspargi kaitsekorralduskava viiakse tud. See tähendab, et tuleb saavutada olukord, ellu KA Põlva-Valga-Võru regiooni tegevuse kus iga kontrolli teostav töötaja (juht) suudab kaudu koostöös Riigimetsa Majandamise oma meeskonnale selgitada soovitud eesmärke, Keskuse (RMK), Keskkonnaministeeriumi, motiveerida neid ning seeläbi saavutada olukord kohalike omavalitsuste, V alga Maavalitsuse, kus töötajad on ise huvitatud parematest töötu- ettevõtete ja teiste asjast huvitatud isikutega. lemustest. Kaitsekorralduskava ajakohastamist algatab ja koordineerib KA Põlva-Valga-Võru regioon. Kaitsekorralduskava täitmist kontrollitakse üks kord aastas. Kõikide muudatuste elluviimisel on vaja nende rakendajatel olukorda objektiivselt hinnata. Selleks on vaja pidevat head informat- siooni vahetust ja kohapealsete ekspertide hin

66 12. Kasutatud allikate loetelu

Anton, H. 1985. Otepää maastikukaitseala. Järvalt, A. 1998.Kalastiku liigiline koosseis, arvukus ja biomass Eesti väikejärvedes. Tartu. Evestus, T. 1999. Otepää piirkonna alalhoidliku turismi arengukava aastateks 20002003. Käsikiri KA Põlva-Valga-Võru Järvekülg, A. (koost). 2001. Eesti Jõed.Tartu. regiooni Otepää kontoris. Järvet, A. 2004. Veekogude funktsionaalne Eesti keskkonnaseire 2004-2005. 2006. tsoneerimine ja eesmärkide püsti tamine. Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskus. Võrtsjärve alamvesi konna veemajanduskava II http://eelis.ic.envir. etapp. Tartu. http://www.envir.ee/orb.aw/ ee:88/seireveeb/aruanded/5060_ class=file/action=preview/id=268576/ Keskkonnaseire04_05.pdf. II+Veekogude+tsoneerimine.pdf Eesti looduskaitse arengukava aastani 2035. 2006. Keskkonnaministeerium. http:// Kalda, A. 1986. Taimestik. Otepää maastiku- www.envir.ee/ orb.aw/class=file/ kaitseala arenduskava. Eesti NSV action=preview/id=181566/Loodus- Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium kaitse_arengukava100506.pdf. Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Teadusliku Haberman, J., Pihu, E., Raukas, A. 2003. Uurimise Instituut. Käsikiri KA Põlva-Valga- Võrts järv. Loodus aeg inimene. Võru regiooni Otepää kontoris. Hang, E., Karukäpp, R. 1979. ENSV saarkõr- Kalda, T., Arik, A. 2000. Otepää looduspargi gustike tekkest ja kujunemisest. maastikuinventuur. Käsikiri KA Põlva-Valga- Hurt, M., 2007. Tegevuskava jõevähi ( Astacus Võru regiooni Otepää kontoris. astacus ) kaitseks, varude taastami seks ja kasutamiseks Valgamaal. Tartu. Kalda T., Arik, A . 2001. Otepää looduspargi maastikuanalüüs ja funktsionaalne tsoneering. Hurt, V. 1986. Kõrgussuhted, pinnaehitus, Bakalaureusetöö maastikukaitse-ja hoolduse maavarad. Otepää maastikukaitseala erialal. EPMÜ Keskkonnakaitse Instituut. Käsi- arenduskava. Eesti NSV Metsama janduse ja kiri KA Põlva-Valga-Võru regiooni Otepää Looduskaitse Ministeerium Eesti Metsanduse kontoris. ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut. Käsikiri KA Põlva-Valga-Võru regiooni Otepää Kalda T., Arik, A. 2004. Rohelise võrgust iku ja kontoris. keskkonnatingimuste määratle mine Otepää looduspargis. Pärnu-Tartu. Käsikiri KA Põlva- Hurt, V., Örd, A. 1986. Maafondi kõlvikuline Valga -Võru regiooni Otepää kontoris. struktuur. Otepää maastikukaitseala arenduskava. Eesti NSV Metsama janduse ja Kalda T., Arik, A. 2006. Otepää looduspargi Looduskaitse Ministeerium Ee sti Metsanduse maa-asustuse muutused. Käsikiri KA Põlva- ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut. Valga -Võru regiooni Otepää kontoris Käsikiri KA Põlva-Valga-Võru regiooni Otepää kontoris. Kal juste, T. (koost.) 1998. Kaitseala kaitsekor ralduskava koostamise juhised. IUCN, 1994. Kaitsealad elule: Euroopa Keskkonnaministeerium. Tallinn. kaitsealade tegevuskava: lühikokkuvõte. Kangur, P., Kangur, A. 1999. Pühajärve Kääriku ja Kaarna järve kalastiku inven-

67 tuur. Käsikiri KA Põlva-Valga-Võru Nugin, U. 1998. Pühajärve veetasemete regu- regiooni Otepää kontoris. leerimisest ja koostatud r egulaatori projektist. Ekspertarvamus. Käsikiri KA Põlva-Valga-Võru Kontkanen, H., Nevalainen, T., Lõhmus A. regiooni Otepää kontoris. 2004. Röövlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Paal, J., Turb, M., Rooma, I. 2002. Kukk, Ü. 1999. Eesti kaitstavad taimeliigid. Looduskaitse programmi projekti “Otepää EPMÜ Keskkonnakaitse Instituut. Tartu. loodus pargi sürjametsade mitmekesisuse inventuur” aruanne. Tartu. Kull, T. (toim.). 1999. Eesti bioloogilise mitme- Paal, J. 2004. O tepää ümbruse spordikeskuste kesisuse kaitse strateegia ja tegevus kava. puhkemetsade majandamise kavade Keskkonnaministeerium, ÜRO koostamine ja rakendamine. Käsikiri KA Põlva- Keskkonnaprogramm, EPMÜ Kesk konnakaitse Valga -Võru regiooni Otepää kontoris. Instituut. Tallinn-Tartu. Laanetu, N. 2001. Tegevuskava kopra ( Castor Palang, H., Printsmann, A., Pungas, P., Sooväli, fiber L.) kaitseks ja kasutamiseks. Tartu. H. 2000. Valgamaa väärtuslike maastike määratlemine. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut. Tartu. Laanetu, N. 2005. Elva jõel asuva Elva veski- paisu taastamise detailplaneeringu ja selle Palang, H., Mander, Ü., Jagomägi, J. 1998. projektlahenduse keskkonna mõjude hindamise Eesti maastikuline mitmekesisus ja selle aruanne. muutumine. Eesti looduse mitmeke sisus ja selle kaitse: 27–42. Laasimer, L. 1935. Eesti NSV taimkate. Tallinn. Rannap, R., Pappel, P., Linnamägi, M. 2006. Tegevuskava harivesiliku kaitse korral damiseks Leibak, E., Lutsar, L. (toim.). 1996. Eesti Eestis 2007-2012. Tallinn - Tartu. ranna- ja luhaniidud. Estonian coastal and flood plain meadows. Tallinn. Raukas, A. (koost.). 1995. Eesti. Loodus. Lippmaa, T. 1935. Eesti geobotaanika põhi- jooni. Acta et Comm. Univ. Tartuensis. A Reintal, M. 2003. Otepää looduspargi floristiline XXVIII. nimestik ja selle analüüs. Käsikiri TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi botaanika osakonnas. Luuse, R. 2000. Otepää looduspargi ressursside ja majandusliku situatsiooni uuring. Käsikiri KA Põlva-Valga-Võru regiooni Otepää Remm, K. 2001. Elupaikade kaardistus Otepää kontoris. Looduspargi kaitsekorralduskava jaoks. Käsikiri KA Põlva-Valga-Võru regiooni Otepää kontoris. Lőhmus, A. & Eesti Ornitoloogiaühingu linnu- kaitsekomisjon. 1999. Eesti metsalin nustiku kaitse. Tartu. Remm, K., Linder, M. 2006. Otepää looduspargi taimkatte inventuuri esialgse kaardistu setapi Metsaordu. 1999. Otepää looduspargi loomas- aruanne. Käsikiri KA Põlva-Valga-Võru regiooni tiku inventuur. Otepää looduspargi Otepää kontoris. looduskaitsealuste põlispuude inven tuur. Käsikiri KA Põlva-Valga-Võ ru regiooni Otepää Tokko, U. 1997. Otepää looduspargi sihtkaitse- kontoris. vööndite taimestiku inventuur. Käsikiri KA Põlva-Valga-Võru regiooni Otepää kontoris. Miidel, A., Pirrus, E. 1998. Geoloogilise arengu omapära ja eluta looduse harulduste mitmekesisus Eestis. Eesti looduse Tokko, U. 1999. Õpilasekskursioonide korralda- mitmekesisus ja selle kaitse: 7–24. misest ja õpperadadest Otepää loodus pargis. Käsikiri KA Põlva-Valga-Võru regiooni Otepää kontoris.

68 Turb, M. 1999. Otepää looduspargi turismiob- jektid, nende seisund ja eksponeeri mine. Käsikiri KA Põlva-Valga-Võru regiooni Otepää kontoris. Valgamaa väärtuslikud maastikud. 2002. Val ga Maavalitsus. http://www.valgamaa.ee/ failid/teemaplaneering/PDFvariant/ Valgamaa_vaartuslikud_maastikud_ koos_fotodega.pdf. Voolaid, P., Kohv, K., Jõgi, M., Külvik, M. 2005. Metsandusliku näidis-teemaplanee ringu koostamine Kääriku mudelalal, I etapp. Käsikiri KA Põlva-Valga-Võru regiooni Otepää kontoris.

Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava. (Eelnõu). 2007. Keskkonnaministeerium.

Örd, A. 1986. Otepää maastikukaitseala arenduskava. Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Teadus liku Uurimise Instituut. Käsikiri KA Põlva-Valga-Võru regiooni Otepää kontoris.

Lisa 1. Otepää looduspargi kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED 1. Otepää looduspark (edaspidi looduspark) moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» (ENSV Teataja 1957, 14, 125) Pühajärve, Väikese Munamäe ja Tedremäe maastikuliste keelualadena ning reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 «Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta» (ENSV Teataja 1979, 43, 521) Otepää maastikukaitsealaks. Looduspargi põhieesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse. 2. Looduspargi maa-ala on määratletud Otepää looduspargi välispiiri kirjeldusega.

3. Looduspargi maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahekümne üheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

4. Looduspargi ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Looduspargi ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Otepää ja Pühajärve metskonna 1993. aasta puistuplaanide ja Sangaste metskonna 1985. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas Katastri Ameti 1940. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu looduspargi maa-alal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583).

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult looduspargi valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve-ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa-ja põllumajandustöödel, samuti mootorsaanidega liiklemisel looduspargi valitseja nõusolekul turistide teenindamiseks ning suusaradade hooldustöödel. Looduspargis on lubatud mootorita ujuvvahendiga liiklemine. Veemootorsõidukiga on liiklemine lubatud ainult teadu slikel välitöödel, järelevalve -ja päästetöödel ning on lubatud ühe mootorpaadi kasutamine looduspargi valitseja nõusolekul Pühajärvel ja Kaarnajärvel turistide ja veesportlaste teenindamiseks.

9. Looduspargis on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes looduspargi valitseja nõusolekul.

10. Looduspargis on keelatud uute ehitiste püstitamine: 1) üle 10 ha suuru se pindalaga järve, Väikese Emajõe ning Elva jõe tavalisest veepiirist 50 meetri ulatuses; 2) 5–10 ha suuruse pindalaga järve ning veehoidla ja 10–25 km2 suuruse valgalaga jõe tavalisest veepiirist 25 meetri ulatuses. 11. Looduspargi valitseja nõusolekuta on looduspargis keelatud: 1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;

2) maakorralduskava kinnitamine; 3) metsamajandamiskava väljastamine; 4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 5) projekteerimistingimuste andmine.

12. Looduspargi valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama looduspargi valitsejale kirjaliku taotluse. Looduspargi valitseja, lähtudes looduspargi kaitse-eesmärgist, vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamise või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on looduspargi valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Looduspargi valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 13. Looduspargi piiranguvööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. Sihtkait- sevööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse käesoleva kaitse- eeskirja alusel.

14. Teaduslikke välitöid looduspargis tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on looduspargi piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

III. SIHTKAITSEVÖÖND 16. Sihtkaitsevöönd on looduspargi osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

17. Looduspargis on 21 sihtkaitsevööndit: 1) Kösti sihtkaitsevöönd , kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Pühajärve metskonna kvartalid 37 (nii riigimaa kui ka kinnistute 53A, 53B ja Pursa B lahusmaatükkide osas), 38 ja 39;

2) Kolmjärve sihtkaitse vöönd, kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Otepää metskonna kvartalid 58 (ainult eraldised 5 ja 11–13 täielikult ning eraldise 10 loode-kagusuunalisest kraavist kirde poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute A5 ja A3 maa osas), 59 (nii riigimaa kui ka k innistute A1, A3, A7, A9 ja A16 maa osas), 63 (ainult eraldis 7 täielikult ning eraldise 6 loode-kagusuunalisest kraavist kirde poole jääv osa; kinnistu A6 maa osas), 64 (ainult eraldised 1–10, 15 ja 16 täielikult ning eraldiste 20, 21 ja 22 ida-läänesuun alisest kraavist põhja poole jäävad osad ja eraldise 12 idapoolseimast kraavist ida poole ja Jaanimäe (A15) talu põhjapiirist põhja poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute A12, A16, A6 ja A17 maa osas) ja 65 (ainult eraldised 1–12 ja 14–20 täielikul t ning eraldiste 13 ja 21 ainult riigimaale jäävad osad; nii riigimaa kui ka kinnistute A9, A19 ja A20 maa osas) ning Kolmjärv Lodi (7) talu maale jäävas osas; 3) Lepassaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:

71 Pühajärve vallas Pühajärve metskonna kvartal 18 (ainult eraldised 26–28; kinnistu A 19 maa); 4) Pühajärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Pühajärve vallas Pühajärve metskonna kvartalid 15, 16, 17, 18 (ainult eraldised 5–12 ja 25; nii riigimaa kui ka kinnistu A19 maa ja talude A36 ning A37 Marguse oja äärsete lahusmaatükkide osas), 20 (ainult eraldised 3–5 ja 9–23), 21 (ainult eraldised 24, 7, 9–17, 23–32, 36 ja 49 täielikult ning eral dise 6 Metsajärve (A18) talu maale ja eraldiste 5 ja 8 riigimaale ning Metsajärve (A18) talu maale jääv osa; nii riigimaa kui ka Metsajärve (A18) talu maa osas), 22 (ainult eraldised 2–10 ja 14– 31 täielikult ning eraldise 34 riigimaale jääv osa; nii riigimaa kui ka Metsajärve (A18), Paluotsa (2) ja Pohlametsa(1) talu maa osas), 23 (ainult eraldised 1–6 ja 14–18 täieliku lt ning eraldise 15 riigimaale jääv osa; nii riigi metsamaa kui ka riigi tagavaramaa lit. V–VIII osas), 24 (ainult eraldised 1–5 ja 19–48; Saare (3) ja Raudsepa (6D) talu maa osas), 25 (ainult eraldised 1 –11 ja 13–29; Saare (3), Ojasuu (A3), Raud- sepa (6A) ja Raudsepa (6D) talu maa osas), 26 (ainult eraldised 1–18 täielikult ning eraldise 20 kirde- edelasuunalisest pinnasteest loode poole jääv osa; Saare (3), Raudsepa (6D) ja Vilka (6E) talu maa osas), 27 (ainult eraldised 1–21, 24–27, 32 ja 36; Raudsepa (6D ) ja Raudsepa (6A) talu maa osas) ja 28 (ainult eraldised 1–7, 9, 17, 18, 20 ja 22 täielikult ning eraldiste 14 ja 16 Paina (A4) talu maale jääv osa; Ojasuu (A3) ja Paina (A4) talu maa ning Kellamäe (A1), Palava (9) ja Kööri (A23) talude Mülke soo äärsete lahusmaatükkide osas), samuti järgmiste talude maa: Raudsepa (6A) talu maa põhitüki Saare–Raudsepa teest ida poole jääv osa, Ojasuu (A3) talu maa Saare–Meoski pinnasteest lõuna poole jääv osa, Kellamäe (A1) ja Kööri (A23) talude Mülke soo äärsed lahusmaatü kid, Meoski (A2) talu maa Meoski–Paina pinnasteest lääne ja edela poole jääv osa ning Paina (A4) talu maa Meoski– Paina pinnasteest edela poole jääv osa; 5) Päidla sihtkaitsevöönd , kuhu kuuluvad: Palupera vallas Päidla Ahvenjä rv Silla (A12) ja Aksli (A14) talude maal ning Päidla Suurjärv Saaremäe (A17), Põdra (A11), Päidla (A9) ja Silla (A12) talude maal; 6) Murru sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Pühajärve vallas Murru (6) talu maa Vana-Otepää–Pikajärve teest lõuna poole jääv os a (välja arvatud Kaarnamäe tee äärne puistu talu maa lääneosas ja Vana-Otepää–Pikajärve tee äärne puistu talu maa idaosas ning elamumaa, õuemaa ja haritav maa); 7) Pursa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Pühajärve metskonna kvartalid 33 (ainult eraldised 1–3 ja 11–27 nii riigimaa kui ka Pursa (A19) talu maa osas), 34 (ainult eraldised 1–4, 6 ja 9), 35 (nii riigimaa kui ka Pursa (A19) talu maa osas), Paklamäe (42) talu maa loode-kagusuunalisest elektriliinist põh ja poole jääv osa, Aaviku (A19) talu maa Arula oja praeguse ja 1940. a sängi vaheline osa (soo ja mets) ja kinnistu A9 lahusmaatükk Arula oja ääres; 8) Karja sihtkaitsevöönd , kuhu kuuluvad: Sangaste vallas Sangaste metskonna kvartal 61 (ainult eraldised 1–15 ja 19–21) ning Karja (A15) talu maa Sihva–Sangaste maanteest lääne poole jääv osa; 9) Pilkuse sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Pühajärve metskonna kvartalid 7, 8 (ainult eraldised 1–7 ja 9–21 täielikult ning eraldise 8 riigimaale jääv osa), 9 (ainult eraldised 1–7 ja 17–22), 10 (ainult eraldised 1–9, 12, 13, 15–19 ja 21 –30) ja 11; 10) Lüüsjärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas kinnistute A21, A22 ja A23 Lüüsjärve-äärsed lahusmaatükid, Tammemäe (A43) talu maa Otepää–Neeruti maanteest ida poole ja elektriliinist lõuna poole jääv osa, Järvesaare (88) talu maa Kaarnamäe–Kooli pinnasteest põhja poole jääv osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa), Järvesaare (87) talu maa Kaarnamäe–Kooli pinnasteest põhja poole jääv osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa) ning Järvesaare (87) talu lahusmaatükk Lüüsjärve idakaldal, Jaanimäe (A7) talu maa elektriliinist lõuna poole jääv osa ning maatükkide I, II ja III Otepää– Neeruti maanteest ida poole jäävad osad;

72 11) Kukemäe sihtkaitsevöönd , kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Saaremäe (A15) talu maa ida-läänesuunalisest teest lõuna poole jääv osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa), Käsemäe (A14) talu maa ida-läänesuunalisest teest lõuna poole ja elektriliinist kagu poole jääv osa, Kalda (A17) talu maa ida-läänesuunalisest teest lõuna poole ja elektriliinist lääne poole jääv osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa), Oru (A18) talu maa elektriliinist lääne poole jääv osa (välja arvatud haritav maa, maatüki edelanurga põõsastu ning rohumaa ja Neitsijärve kraavi läänekaldal olev puistu ning sellest lõuna poole jääv soine ala) ning elekt riliinist ida poole jäävad puistud, soo ja rohumaa talu õuemaast põhja pool ning kinnistute A8, A9, A10, A11 ja A38 lahusmaatükid Kukemäe järve ääres; 12) Arula sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Pühajärve metskonna kvartal 30 (ainult eraldised 8–17, 19–28 ja 32–46 täie likult ning eraldiste 18, 30 ja 31 pinnasteest lõuna poole jäävad osad; nii riig imaa kui ka Variku (A23) ja Lõuna (A15) talu maa ning kinnistu A28 Arula Perajärve-äärse maa osas), Perajärve (A42) talu maa (välja arvatud elamumaa ja õuemaa), Arula vesiveski (A18) talu maa (välja arvatud haritav maa), kinnistu A12 Arula Perajärve-äärne lahusmaatükk, kinnistu A21 Arula Vahejärve-äärne lahusmaatükk ja Järve (A22) talu maa (ainult Perajärve ja selle veekaitsevööndi osas). Puka vallas Koolimaa Rebase (28a) talu maa kirde-edelasuunalisest teest kagu poole jääv osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa), Rebase (28) talu maa kirde-edelasuunalisest teest kagu poole jääv osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa), Rebase Tõnise (30) talu maa kirde- edelasuunalisest pinnasteest kagu poole ning Rebaselt Sikamäele suunduvast pinnas teest lõuna poole jääv osa (välja arvatud haritav maa) ja Sikamäe talu maa Sikamäelt Rebasele ning Sikamäelt Arula–Mägestiku maanteele suunduvate pinnasteede vaheline osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa); 13) Mädajärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Mädajärve (A36) talu maa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ning Äidiku–Silla pinnas teest kirde poole jääv osa); Puka vallas Mädajärve (A36) talu maa, Vaela (A96) talu maa idaosa soo ning mets (lääne suunas kuni haritava maa, roh umaa ja pinnasteeni) ja Ala Albi (63) talu maa lääneosa soo ning mets (ida suunas kuni haritava maa ja rohumaani); 14) Voki sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Ala-Ruusa (38b) talu idaosa puistud ja lamminiit (haritavast maast ida ja kagu pool), Suur Jusa (41B) talu ida-läänesuunalisest pinnasteest lõuna poole jääv soo ning metsa-ja rohumaa (välja arvatud pinnastee-äärne rohumaa), Suur Jusa (41A) talu maa ida-läänesuunalisest pinnasteest lõuna poole jääv osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ning taluhoonetest ida poole jääv haritav maa), Voki talu maa Voki–Väike-Jusa põhja-lõunasuunalisest teest lääne poole ja Voki–Arula maanteest põhja poole jääv osa ( välja arvatud haritav maa ja tootmismaa) ning kinnistu 45B lahusmaatükk Voki oja ääres; 15) Palu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Palupera vallas Otepää metskonna kvartalid 28 (ainult eraldised 12 ja 13), 33 (ainult eraldised 1–6 ja 8–24 täielikult ning e raldise 7 riigimaale jääv osa), 34, 40 (ainult riigimaa ja Vallamaa (A87) talu maa osas), 41 (ainult eraldised 1–10 ja 14–16 nii riigimaa kui ka Vallamaa (A87) talu maa osas), 42 (ainult eraldise 5 Palu jõe vasakkaldale jääv osa), 49 (ainult eraldised 3, 9–15, 22, 23 ja 27–30 nii riigimaa kui ka Vallamaa (A87) ja Pullisaare (A88) talu maa osas) ja 50 (ainult eraldis 35 täielikult ja eraldise 1 Palu jõe vasak-kaldale jääv osa ning eraldiste 2, 21 ja 22 Palu jõe vasemharu vasakkaldale jääv osa); 16) Kiriku sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Otepää metskonna kvartalid 56 (ainult eraldiste 7, 11 ja 13 kinnistu A7 maale jääv osa), 57 (ainult riigimaa ning kinnistute A7 ja A4 lahusmaatükid eraldistel 114, 16 ja 18–23), 58 (ainult eraldised 1–4 ja 6–9 täielikult ning eraldise 10 loode-kagusuunalisest kraavist edela poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute A4 ja A37 maa osas), 62 (ainult riigimaa ning kinnistute A7 ja A16 maa eraldistel 5–13, 20, 21 ja 23), 63 (ainult riigimaa ja kinnistute A37, A6 ja A26 maa eraldistel 15, 811, 15–23 ja eraldise 6 loode-kagusuunalisest kraavist edela poole jääval osal), 64 (ainult riigimaa ja kinnis tute A6, A26 ja A17 maa eraldistel 11, 13, 14 ja 17–19 ning eraldise 12 idapoolseimast kraavist lääne

73 poole jääval osal), 68 (ainult eraldis 8 täielikult ning eraldise 7 kustutatud sihist ida poole ja ida-lääne- suunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa), 69 (ainult eraldiste 1–6 riigimaale jääv osa) ja 70 (ainult eraldiste 1 ja 2 riigimaale jääv osa); 17) Pülme sihtkaitsevöönd , kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Pühajärve metskonna kvartal 69 (ainult eraldised 2, 5–12 ja 14 täielikult, eraldise 4 pinnasteest lõuna poole jääv osa ning eraldise 25 vallapiirist põhja poole jääv osa; Männimäe (A307) ja Jaasi (A306) t alu maa osas) ja Jaasi (A306) talu maa Jaasi–Mesila pinnasteest kagu poole jääv osa; Sangaste vallas Pühajärve metskonna kvartalid 64 (ainult eraldised 11, 12, 21–23 ja 28 täielikult ning eral-dise 4 pinnasteest lõuna poole jääv osa, eraldise 16 pinnastees t ida poole jääv osa ning eraldise 27 põhja-lõunasuunalisest pinnasteest ida poole ja kirde-edelasuunalisest pinnasteest loode poole jääv osa; Lõõndre Lauri (A1) ja Mesila talu (158) maa osas), 68 (ainult eraldised 1–17, 19, 23– 25 ja 40 täielikult ning era ldiste 18 ja 26 Lõõndre Lauri (A1) talu maale jääv osa; Lõõndre Lauri (A1) ja(158) Mesila talu maa osas) ja 69 (ainult eraldised 22, 23, 26–29 ja 32 täielikult ning eraldiste 24, 30, 31 ja 36 Lõõndre Lauri (A1) talu maale jääv osa ja eraldise 25 vallapii rist lõuna poole jääv osa; talude A1 (Lõõndre Lauri) ja A164 maa osas); 18) Kortina sihtkaitsevöönd , kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Otepää metskonna kvartal 84 (nii riigimaa kui ka talu A10 maa osas), Kondi (82) ja Kondi (83) talude maa Vana-Otepää–Kintsli teest ida poole jäävad osad (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa), Kortina (78) talu maa kirde-edelasuu-nalisest teest kagu poole jääv osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa) ja Kortina (79) talu maa Vana-Otepää–Kintsli teest ida poole jääv lõunapoolseim osa (välja arvatud haritav maa); 19) Alevijärve sihtkaitsevöönd , kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Jusa (7) talu maa Otepää–Kanepi maanteest lõuna poole ja loode-kagusuunalisest pinnasteest lääne poole jääv osa (välja arvatud e lamumaa ja õuemaa), Linnamäe (A34) talu maa Otepää– Kanepi maanteest lõuna poole ja Tehvandile suunduvast pinnasteest ida poole jääv osa (seal hulgas Linnamäe (A34) talu maa Pühajärve (nüüd Otepää) metskonna kvartali 1 eraldiste 5 ja 8–10 pinnasteest ida poole jääval osal), Jaanimäe (93) talu maa Otepää–Kanepi maanteest lõuna poole jääv osa (välja arvatud elamumaa ja õuemaa), kinnistu A30 lahusmaatüki Otepää–Kanepi maanteest lõuna poole jääv osa, Jusa (8) talu Juusa järve lahustükk ning Alevijärv; 20) Trepimäe sihtkaitsevöönd , kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Trepimäe (A9) talu maa kirde-edelasuunalisest pinnasteest lõuna poole jääv osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa), Kungla (A11) talu maa põhja-poolseimast kraavist ja selle mõttelisest sir gjoonelisest idasuunalisest pikendusest põhja poole jääv osa ja kinnistu A27 Trepimäe järve äärse lahusmaatüki Otepää–Kanepi maanteest ida poole jääv osa; 21) Kääriku sihtkaitsevöönd , kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Pühajärve metskonna kvartalid 56 (Kerk e (31), Kondi (5), Nugise (34) ja Kerre (33) talu maa eraldistel 1–25, 29 ja 30) ja 57 (Kerke (31), Nugise (34) ja Kerre (33) talu maa eraldistel 1– 14, 18 ja 29), Kerke (31) talu maa Sihva–Kääriku maanteest lõuna poole ja Tornioja kraavist, Kääriku järve l äänekaldast ja Kääriku järve edelast suubuvast ojast ida poole ning Kääriku–Nugise teest põhja poole jääv osa (välja arvatud spordiväljaku maa), Kerre (33) talu maa Kääriku–Nugise teest põhja poole jääv osa ja Nugise (34) talu metsamaa Pühajärve (nüüd Otep ää) metskonna kvartalitest 56 ja 57 ida pool (lõuna suunas kuni Kääriku–Nugise pinnasteeni ning kirde suunas kuni loode- kagusuunalise pinnasteeni). 18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–9 lubatud ja järgmised lubatud tegevused: 1) jahipidamine, välja arvatud Pühajärve, Kukemäe ja Lüüsjärve sihtkaitsevööndis; 2) mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine looduspargi valitseja nõusolekul, välja arvatud veekogude kallastel paiknevas ehituskeeluvööndis;

3) harrastuslik kalapüük spinningu, vedeli, ankurdamata unna ja mitme käsiõngega, välja arvatud Kösti, Kolmjärve ja Lepassaare sihtkaitsevööndis; 4) puu-ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgil e, välja arvatud Kösti, Kolmjärve ja Lepassaare sihtkaitsevööndis, kusjuures looduspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 5) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd, välja arvatud Kösti, Kolmjärve ja Lepassaare sihtkait-sevööndis. 19. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärk on: Kösti, Kolmjärve ja Lepassaare sihtkaitsevööndis – metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina; Pühajärve, Päi dla, Murru, Pursa, Karja, Pilkuse, Lüüsjärve, Kukemäe, Arula, Mädajärve, Voki, Palu, Kiriku, Pülme, Kortina, Alevijärve, Trepimäe ja Kääriku sihtkaitsevööndis – bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. 20. Sihtkaitsevööndi poollooduslike ko osluste (looduslike rohumaade) esinemisaladel on nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kohustuslik heina niitmine ja võsa raiumine, kusjuures heinatöid ei tohi alustada Karja, Kukemäe, Arula, Voki ja Alevijärve sihtkaitsevööndis varem kui 25. juunil. IV. PIIRANGUVÖÖND

21. Piiranguvöönd on looduspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säili- tatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. 22. Piiranguvöönd on looduspargi piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

23. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus ja harrastuslik kalapüük ning käesoleva kaitseeeskirja punktides 6–9 loetletud lubatud tegevused. Keelatud on:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures looduspargi valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamisek s õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, raielangi suuruse, puidu kokku-ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine kohaliku omavalitsuse ja looduspargi valitseja juures registreeritud kohtades ning omanikul õuemaal. Mujal oma kinnisasja piires jäätmete ladustamine on lubatud looduspargi valitseja nõusolekul; 5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine veekogude veepiirile lähemal kui 25 m, üle-ujutatud aladel ja külmunud pinnasel ning metsamaal ja looduslikul rohumaal; 6) jahipidamine Pühajärve metskonna kvartalites 12, 18, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26 ja 27 ning Kärn- jär -vel ja Neitsijärvel. 24. Piiranguvööndis on looduspargi valitseja nõusolekuta keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud aktiivseteks varudeks kinnitatud ja kasuta- mis-loaga leiukohtades kõrgusega vä hem kui 150 m üle merepinna ning maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583) paragrahvides 26 ja 62 sätestatud juhtudel looduspargi valitsejaga kooskõlastatud kohtades tema igakordsel nõusolekul; 2) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;

3) uute ehitiste püstitamine; 4) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine. 25. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilita- mine.

26. Piiranguvööndis on kuppelmaastiku ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kohustuslik poollooduslike koosluste looduslike rohumaade niitmine, kuid mitte varem kui 25. juunil, või loomade karjatamine nendel, samuti praeguste metsata nõlvade ja kuplite hoidmine lagedana. V. LÕPPSÄTTED 27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviil- vastutust seaduses ettenähtud korras.

28. Järelevalvet kaitsealal teevad looduspargi valitseja ning teised selleks volitatud isikud.

29. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib looduspargi valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Lisa 2. Otepää Looduspargis registreeritud haudelinnud ja nende arvukus

Kaitsekorralduslikult Nr. Linnuliik Arvukus väärtuslike linde optimaalne arvukus 1. Tuttpütt Podiceps cristatus 15...20 2. Hallpõsk-pütt Podiceps grisegena 0...3 3. Kormoran Phalacrocorax carbo 0...1 4. Hüüp Botaurus stellaris 0...2 5. Hallhaigur Ardea cinerea 10...30 6. Valge-toonekurg Ciconia ciconia 15...20 7. Must-toonekurg Ciconia nigra 0...1 0...1 8. Kühmnokk-luik Cygnus olor 4...8 9. Viupart Anas penelope 2...5 2...10 10. Rääkspart Anas strepera 0...1 11. Piilpart Anas crecca 2...5 12. Sinikael-part Anas platyrhynchos +++ 13. Rägapart Anas querquedula 2...5 14. Luitsnokk-part Anas clypeata 0...1 15. Punapea-vart Aythya ferina 0...5 16. Tuttvart Aythya fuligula ++ 17. Sõtkas Bucephala clangula 15...20 18. Jääkoskel Mergus merganser 1...3 19. Herilaseviu Pernis apivorus 10...15 20. Roo-loorkull Circus aeruginosus 7...10 5...8 21. Välja-loorkull Cirus cyaneus 0...1 22. Kanakull Accipiter gentilis 3...6 3...6 23. Raudkull Accipiter nisus 10...20 24. Hiireviu Buteo buteo 35...50 25. Väike-konnakotkas Aquila pomarina 6...8 5...8 26. Kalakotkas Pandion haliaetus 0...1 27. Tuuletallaja Falco tinnunculus 0...1 28. Lõopistrik Falco subbuteo 4...6 29. Laanepüü Bonasa bonasia 40...80 30. Teder Tetrao tetrix 5...15

Kaitsekorralduslikult Nr. Linnuliik Arvukus väärtuslike linde optimaalne arvukus 31. Nurmkana Perdix perdix + 32. Põldvutt Coturnix coturnix 2...5 33. Täpikhuik Porzana porzana 0...1 34. Rukkirääk Crex crex 10...20 35. Tait Gallinula chloropus + 36. Lauk Fulica atra + 37. Sookurg Grus grus 10...15 38. Väiketüll Charadrius dubius 3...5 5...10 39. Kiivitaja Vanellus vanellus 1...10 40. Tikutaja Gallinago gallinago +++ 41. Metskurvits Scolopax rusticola +++ 42. Suurkoovitaja Numenius arquata 1...5 43. Metstilder Tringa ochropus +++ 44. Vihitaja Actitis hypoleucos +++ 45. Naerukajakas Larus ridibundus ++ 46. Kalakajakas Larus canus 5...10 47. Hõbekajakas Larus argentatus 0...1 48. Jõgitiir Sterna hirundo 1...5 49. Mustviires Chlidonias niger 0....20 50. Kodutuvi Columba livia ++ 51. Kaelustuvi Columba palumbus +++ 52. Turteltuvi Streptopelia turtur + 53. Kägu Cuculus canorus +++ 54. Värbkakk Glaucidium passerinum 2...5 3...10 55. Kodukakk Strix aluco 4...10 56. Händakakk Strix uralensis 7...15 57. Kõrvukräts Asio otus 3...10 58. Karvasjalg-kakk Aegolius funereus 0...2 1...2 59. Öösorr Caprimulgus europaeus + 3...6 60. Piiritaja Apus apus +++ 61. Jäälind Alcedo atthis 1...3 62. Väänkael Jynx torquilla +++ 63. Hallpea-rähn Picus canus 8...12 64. Roherähn Picus viridis 0...1 1

Kaitsekorralduslikult Nr. Linnuliik Arvukus väärtuslike linde optimaalne arvukus 65. Musträhn Dryocopus martius 12...15 15...20 66. Suur-kirjurähn Dendrocopos major +++ 67. Tamme-kirjurähn Dendrocopos medius 1...3 68. Valgeselg-kirjurähn D. leucotos 15...20 10...15 69. Väike-kirjurähn Dendrocopos minor 70. Laanerähn Picoides tridactylus 18...30 20...30 71. Põldlõoke Alauda arvensis +++ 72. Nõmmelõoke Lullula arborea 5...15 5...15 73. Kaldapääsuke Riparia riparia 74. Suitsupääsuke Hirundo rustica +++ 75. Räästapääsuke Delichon urbica +++ 76. Metskiur Anthus trivialis +++ 77. Sookiur Anthus pratensis +++ 78. Hänilane Motacilla flava 0...5 79. Linavästrik Motacilla alba +++ 80. Vesipapp Cinclus cinclus 0...1 81. Käblik Troglodytes troglodytes +++ 82. Võsaraat Prunella modularis +++ 83. Punarind Erithacus rubecula +++ 84. Ööbik Luscinia luscinia +++ 85. Must-lepalind Phoenicurus ochruros 1...3 86. Lepalind Phoenicurus phoenicurus +++ 87. Kadakatäks Saxicola rubetra +++ 88. Kivitäks Oenanthe oenanthe ++ 89. Musträstas Turdus merula +++ 90. Hallrästas Turdus pilaris +++ 91. Laulurästas Turdus phiolmelos +++ 92. Vainurästas Turdus iliacus +++ 93. Hoburästas Turdus viscivorus + 94. Võsa-ritsiklind Locustella naevia ++ 95. Jõgi-ritsiklind Locustella fluviatilis ++ 96. Kõrkja-roolind Acr. schoenobaenus +++ 97. Aed-roolind Acr. dumetorum +(+) 98. Soo-roolind Acr. palustris +++

Kaitsekorralduslikult Nr. Linnuliik Arvukus väärtuslike linde optimaalne arvukus 99. Tiigi-roolind Acr. scirpaceus 1...5 100. Rästas-roolind Acr. arundinaceus 1...3 101. Käosulane Hippolais icterina +++ 102. Vööt-põõsalind Sylvia nisoria 0...3 103. Väike-põõsalind Sylvia curruca +++ 104. Pruunselg-põõsalind Sylvia communis +++ 105. Aed-põõsalind Sylvia borin +++ 106. Mustpea-põõsalind Sylvia atricapilla +++ 107. Nõlva-lehelind Phylloscopus trochiloides 0...5 108. Mets-lehelind Phylloscopus sibilatrix +++ 109. Väike-lehelind Phylloscopus collybita +++ 110. Salu-lehelind Phylloscopus trochilus +++ 111. Pöialpoiss Regulus regulus +++ 112. Hall-kärbsenäpp Muscicapa striata +++ 113. Väike-kärbsenäpp Ficedula parva 40...60 40...60 114. Must-kärbsenäpp Ficedula hypoleuca +++ 115. Sabatihane Aegithalos caudatus ++ 116. Salutihane Parus palustris +++ 117. Põhjatihane Parus montanus +++ 118. Tutt-tihane Patus cristatus +++ 119. Must-tihane Parus ater ++ 120. Sinitihane Parus caeruleus +++ 121. Rasvatihane Parus major +++ 122. Puukoristaja Sitta europaea +++ 123. Porr Certhia familiaris +++ 124. Peoleo Oriolus oriolus ++ 125. Punaselg-õgija Lanius collurio 20...40 30...50 126. Hallõgija Lanius excubitor 0...2 127. Pasknäär Garrulus glandarius +++ 128. Harakas Pica pica +++ 129. Mänsak Nucifraga caryocatactes ++ 130. Hakk Corvus monedula +++ 131. Künnivares Corvus frugilegus ++

Kaitsekorralduslikult Nr. Linnuliik Arvukus väärtuslike linde optimaalne arvukus 132. Vares Corvus corone +++ 133. Ronk Corvus corax +++ 134. Kuldnokk Sturnus vulgaris +++ 135. Koduvarblane Passer domesticus +++ 136. Põldvarblane Passer montanus +++ 137. Metsvint Fringilla coelebs +++ 138. Rohevint Carduelis chloris ++ 139. Ohakalind Carduelis carduelis ++ 140. Siisike Carduelis spinus +++ 141. Kanepilind Carduelis cannabina + 142. Kuuse-käbilind Loxia curvirostra +++ 143. Karmiinleevike Carpodacus erythrinus +++ 144. Leevike Pyrrhula pyrrhula +++ 145. Suurnokk C. coccothraustes + 146. Talvike Emberiza citrinella +++ 147. Rootsiitsitaja Emberiza schoeniclus ++

Tabelis kasutatavad lühendid: + - haruldane, ++ - vähe¬arvukas, +++ - tavaline

Lisa 3. Ettepanekud uute sihtkaitsevööndite loomiseks

Otepää looduspargi kõrge loodusväärtusega loodusmaastiku paremaks kaitseks on otstarbekas luua 3 uut sihtkaitsevööndit:

Tsorro sihtkaitsevöönd

Pindala 80,3 ha Sihtkaitsevööndisse jääb künkliku maastikuga erineva vanuse ja struktuu- Kirjeldus riga metsaala ja kokku ca 4 ha sooalasid. 31,7 ha jätkuvalt riigimaal, 20,5 ha asub Aakre metskonna maal (riigimaadel), 9,0 ha Tsorro-1 (60802:003:1180) 5,1 ha Tsorro-1 (58201:002:1440) 8,3 ha Tsorro (58201:002:0780) 5,6 ha Tsorro (60802:003:0641) Maaomandus

Lubatud Metsamaal on lubatud noorendikes mitmekesisust suurendavad hooldus- majandustegevused raied ning teeservade hooldus. Sihtkaitsevööndi väärtuseks eelkõige ca 30 ha suurune kõrge looduskaitselise väärtusega salu-ja laanemetsa kooslused (eelkõige Tsorro ja Tsorro-1 kinnistutel) ning kauni kuldkinga ( Cypripedium calceolus ) kasvukoht. Elupaigad: 9020, 7230. Sihtkaitsevööndisse jäävad järgmiste kaitsealuste ja haruldaste liikide elupaigad: herilaseviu, Väärtused laanerähn, valgeselg-kirjurähn. Negatiivse asjaoluna tuleb märkida, et ala kompaktsuse huvides on sihtkaitsevööndisse arvatud ka ulatuslikud noorendikud.

Välkjärve sihtkaitsevöönd

Pindala 15,6 ha Sihtkaitsevööndisse jääb kõrge looduskaitselise väärtusega künkliku Kirjeldus maastikuga metsaala ja kokku ca 0,4 ha suurune rabastunud Välkjärv.

Maaomandus Sihtkaitsevöönd jääb täies ulatuses RMK Aakre metskonna maadele.

Lubatud Sihtkaitsevööndis on majandustegevused keelatud. majandustegevused

Sihtkaitsevööndi väärtuseks eelkõige kõrge looduskaitselise väärtusega salumetsa kooslused pindalaga ca 12 ha. Väärtused Elupaigad: 9050. Sihtkaitsevööndisse jäävad järgmiste kaitsealuste ja haruldaste liikide elupaigad: herilaseviu, laanerähn, musträhn.

Paluoja sihtkaitsevöönd ...... Pindala 68,1 ha ...... Sihtkaitsevööndisse jääb künkliku maastikuga erineva vanuse ja struktuu- Kirjeldus riga metsaala.

Maaomandus Sihtkaitsevöönd jääb täies ulatuses RMK Aakre metskonna maadele.

Lubatud Metsamaal on lubatud noorendikes mitmekesisust suurendavad hooldus- majandustegevused raied ning teede äärte hooldus. Elupaigad: 9080. Sihtkaitsevööndisse jäävad järgmiste kaitsealuste ja haruldaste liikide elupaigad: kanakull, herilaseviu, laanepüü, laanerähn, Väärtused musträhn.

Uute sihtkaitsevöö ndite piirid ning ettepanekud olemasolevate sihtkaitsevööndite piiride korrigeerimiseks on esitatud kaardil 4 ja MapInfo kihina.

Tabel 9. Kavandatavd meetmed 2010-2012, nende prioriteetsus ja maksumus aastate lõikes (tuhandetes kroonides).

Aasta Priori- Vastutav Meetme nimetus teetsus täitja 2010 2011 2012

Elupaikade ja maastike hooldustööde korraldamine

A KA 220 250 250 Poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine B KA 50 50 50

Raietööd vaadete avamiseks Pühajärve, Nõuni järve, Neitsijärve, Mäha, Kaarna, Pilkuse, Kääriku A KA 150 150 150 järve ja Väikese Emajõe kallastel ning Kiigemäel, Sangaste ja Kuigatsi linnamäel ca 40 ha.

Kaitstavate üksikobjektide ümbruse hooldustööd Pilkuse, Trepimäe, Ristitammede, Tsuura kuuse A KA 40 40 40 ning Jaanimäe männi ümbruses ca 6 ha.

Armuallika, Väikese Munamäe allika ja Emalätte A KA 15 puhastamine settest.

Parkide ja alleede hooldustööd Pühajärvel ja A KA 15 Arulas ning mitmekesisemaks muutmine.

Hooldustööd avatud maastiku säilitamiseks B KA 150 200 200

Raietööd endiste kraavide, teede ja radade hool- A RMK 50 50 50 damiseks ning kraavide puhastamine

Aasta Priori- Vastutav Meetme nimetus teetsus täitja 2010 2011 2012

Infrastruktuuri (truubid ja sillad) projekteerimine, B RMK 140 120 120 ehitamine ja rekonstrueerimine (kokku 12 tk)

Talgulaagrid B KA 15 15 15

Raiekava SKV metsade loodusilmelisemaks B KA 100 50 50 muutmiseks

Mõrtsuka järve ökoloogilise seisundi uuring ja B KA 400 järve majandamiskava koostamine

Karuputke tõrjumine A KA 50 30 30

Kortina soo kuivenduse mõju väljaselgitamine B KA 50

Aasta Priori- Vastutav Meetme nimetus teetsus täitja 2010 2011 2012 liigikaitselised tööd

Mudakonna ja harivesiliku tiikide rajamine ja B KA 80 80 hooldamine

Kalastiku ja jõevähi taastamine B KA 70 25 25 maastike kaitse, alalhoidlike majandusviiside edendamine, kohaliku elulaadi ja kultuuripärandi säilitamine

Õppepäevade ja seminaride A KA 50 50 50 korraldaminemaaomanikele kaitstavate loodusobjektide tutvustamine, loodushariduse edendamine, rekreatsiooni ja puhkevõimaluste pakkumine

Looduslaagrite ja õppepäevade korraldamine,suviste praktikate läbiviimine, A KA 60 80 60 erinevate teemaväljapanekute/loodusõhtute korraldamine

Looduspargi külastuskeskuse ruumide A KA ümberehitus

Looduspargi külastuskeskuse püsiekspositsiooni B KA 300 200 täiendamine

Aasta Priori- Vastutav Meetme nimetus teetsus täitja 2010 2011 2012

KA Infomaterjalide (looduspargi kaart, matkaradade A 80 80 80 voldikud, postkaardid) valmistamine.

Otepää Looduspargi interneti kodulehe A KA 10 10 10 arendamine

Otepää loodusparki tutvustava A KA 25 25 multimeediaprogrammi arendamine

Pühajärve matkaraja, Murrumetsa matkaraja,Pühajärve tunnetusraja, Apteekrimäe, A KA 50 50 50 Lutsu-Tsuura ja Väikese Emajõe matkaraja ning laste puude raja niitmine suvisel hooajal

Välispiiri, vööndipiiride ja looduskaitsealuste A RMK 35 35 35 üksikobjektide tähistamine

Pühajärve matkaraja puhkekohtade, Looduspargi kinnistu. Pilkuse järve puhkekoha ja Harimäepuhkekoha hooldamine (prügikoristus, A RMK 60 60 60 käimlatehooldamine, puhkekoha üldhooldus, lõkkepuude varumine)

Aasta Priori- Vastutav Meetme nimetus teetsus täitja 2010 2011 2012

Rajatiste (kiiged, laudteed, pingid, lauad,prügikastid, infostendid, viidad, A RMK 60 60 60 lõkkekohad,varjualused) remont

Hobusemäe vaatetorni ehitamine B RMK 1200 teadustöö, seire ja tulemuslikkuse kontroll 80 Putukate inventuur B KA

Külastusuuring A RMK 80

Rahvapärimuste ja kombestiku kogumine B KA 10 10 10

Kaitsealuste linnuliikide seire A KA 60

Röövlindude seire A RS 10 10 10

Rähniliste seire A RS 15 15 15

Aasta Priori- Vastutav Meetme nimetus teetsus täitja 2010 2011 2012

Kahepaiksete seire A RS

Kalastiku ja jõevähiressursi ning A KA 50 50 bioproduktsiooniseire

Esmatähtsate Natura liikide ja elupaikade seire A KA 60

Kaitsealuste taimede seire A RS

Maakasutuseseire B KA 8 8 8

Pisiimetajate seire B KA 5 5 5

Sademete keemia seire B RS 10 10 10 Otepää looduspargi kaitse-eeskirja A KA 100 muutmine kaitsekorralduskava uuendamine A KA 100

MAKSUMUS KOKKU 3213 3348 2863

Kasutatud lühendid: KA – Keskkonnaamet, RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus , MTÜ – mittetulundusühing, RS - riiklik seire Tabel 10. Kaitsekorralduslike meetmete indikaatorid väärtuste kaupa tulemuslikkuse kontrolliks.

Väärtus Meetmed Indikaator Indikaatori allikas Märkused • metsade looduslikkuse Metsade looduslikkuse Sihtkaitsevööndite taastamiskava koostamine taastamisekavaga on Metsade looduslikkuse metsad • valitsemine ja järelevalve konkreetsed meetmedvälja taastamisekava töötaud. • rohevõrgustiku põhimõtete Küsitlusuuringu järgi on rakendamine andnudvähemalt 60% külastajate • metsade majandamise heahinnangu Otepää Vaata ka reguleerimine, raietingimuste Puhke- maastikule.Koostatud on kohalike Külastusuuring piiranguvööndi andmine väärtusegametsad • valdadeüldplaneeringud, mis Valdade üldplaneeringud metsade looduslähedase turismi arvestavadlooduspargi arendamine indikaatorit. kaitseväärtustega. • teavitustegevus • järelevalve ja valitsemine Hinnaguliselt oli 2006.a. vanade (üle 60-aastaste) • rohevõrgustiku põhimõtete metsade osakaal rakendamine Vanade ja heas seisus metsade 18 %. Lisaks • osakaal on 20%, sealhulgas arvestada ka Piiranguvööndi- metsade majandamise Esmatähtsate Natura liikide ja reguleerimine, raietingimuste rohevõrgustiku tuumaladel metsas elavate metsad elupaikade seire andmine vanademetsade osakaal kaitsealuste • teavitustegevus järelevalve ja suureneb40%-ni. linnuliikide valitsemine (kanakull,kakulis ed, laanerähn) indikaatoritega.

• maakasutuse seire; Kaitsealuste taimede seire • niitmine ja karjatamise KA loodushoiutööde Heas seisus väärtuslike poolloo- toetamine; aastaaruanded • teavitustegevus duslike koosluste pindala on Esmatähtsate Natura liikide ja Poollooduslikud • rohevõrgustiku põhimõtete 500ha. kooslused rakendamine elupaikade seire • valitsemine ja järelevalve Putukate inventuur

KA seirespetsialistide aastaaru- karuputke tõrje Karuputke kolooniad puuduvad. anded

Väärtus Meetmed Indikaator Indikaatori allikas Märkused Lisaks arvestada • teavitustegevus Elluviidud projekt Kortina ka kaitsealuste • võsaraie sooveerežiimi kahjustavate taimeliikide indi- • kraavidemõju Esmatähtsate Natura liikide kaatoreid, kuna Sood regulaatori projekteerimine ja ehitamine Kortina soo äärsele vähendamiseks.Heas seisundis jaelupaikade seire suur osa neist on kraavile Natura 2000 sooelupaikade arv ei seotud • valitsemine ja järelevalve vähene. soodeelupaikade ga. • veekogude ökoloogilise seisundi Seisund hea ehk Otepää loodus- Esmatähtsate Natura liikide parandamine pargi veekogud kuuluvad vähe- jaelupaikade seire • (rööv)kalamaimude ja jõevähi malt II veekvaliteedi klassi. Kalastiku ja jõevähiressursi asustamine ja asustuse edukuse Veekogudesse on asustatud ningbioproduktsiooni seire Veekogud seire; • aastatel 2008-2012 vähemalt 10 Putukate inventuur teavitustegevus 000 röövkalamaimu ja 6500 • järelevalve ja valitsemine jõevähki.

• püsielupaikade moodustamine • metsade majandamise reguleerimine elupaikades; • vähemalt 50 ha konnakotkapaari toitumisalale jääva niidu hooldamine I kategooria (niitminevõi karjatamine); Arvukus on säilinud Kaitsealuste linnuliikide seire kaitsealused • jõgede ja ojade kallaste hooldamine vähemaltoptimaalsel tasemel Riikliku seire aruanded linnuliigid:väike- (võsaraie); (optimaalne arvukus on toodud KA seirespetsialistide aastaaru- konnakotkas ja • planeerimis- ja ehitustegevuse lisas 2 liikidekaupa) anded must-toonekurg suunamine, rohevõrgustiku põhimõtete rakendamine; • teavitustegevus ohtude ennetamiseks • valitsemine ja järelevalve

Loodusdirektiivi II lisasse • kuuluvad jahiu- kopra arvukuse reguleerimine; • rohevõrgustiku printsiipide - lukid rakendamine. (karu,ilves, kobras)

Väärtus Meetmed Indikaator Indikaatori allikas Märkused • sobivate õõnsusega puude säilitamine nahkhiirte elupaikades ja soovitavalt pesakastide paigaldamine nahkhiirte Esmatähtsate Natura liikide ja Tiigilendlane elupaikadesse; Seisund kindlaks määratud. • teavitamine nahkhiirtest ja nende elupaikade seire kaitsest • EELISe andmebaasi pidev kaasajastamine. • planeerimis- ja ehitustegevuse suunamine, rohevõrgustiku põhimõtete rakendamine; • kudemisveekogude hooldamine ja Teadaolevate (sh uute rajatud) taastamine; kudemisveekogude seisund ning • niitude hooldamine lähiümbruse elupaigad on Mudakonn ja kudemisveekogude lähistel; soodsas seisundis harivesilikule Kahepaiksete seire harivesilik • teavitustegevus ohtude ennetamiseks ja mudakonnale. Kaevatud • inventuur ja seire; koelmute ja tiigid on asustatud • kaitsekohustuse teatiste kaitsealuste kahepaiksete poolt väljastamine; • EELISe andmebaasi pidev kaasajastamine • kasvukohtade elupaikade seisundi parandamine • planeerimis- ja ehitustegevuse suunamine, rohevõrgustiku põhimõtete rakendamine; Kaitsealused • Kõigi teadaolevate kasvukohtade teavitustegevus ohtude Kaitsealuste taimede seire taimeliigid ennetamiseks seisund on hea • inventuur ja seire • EELISe andmebaasi pidev kaasajastamine • valitsemine ja järelevalve • maastikuhooldustööd Väärtuslikud kultuurmaastikud on • rohevõrgustiku põhimõtete määratletud rakendamine Otepää (kaardistatud).Säilinud on • KA töötajate aktiivne osalemine rohevõrgustiku tuumalade hea kõrgustikule piirkondlikes planeermisprotsessides Pärandkultuurmaastiku uuring iseloomulik seisund. Koostatud on kohalike Valdade üldplaneeringud ja arengukavade väljatöötamisel; valdade üldplaneeringud, mis kuppelmaastik • teavitustegevus arvestavad looduspargi • valitsemine ja järelevalve kaitseväärtustega.

Väärtus Meetmed Indikaator Indikaatori allikas Märkused

• traditsioonilise põllumajandusliku maakasutuse toetamine (maastikuhooldustööd) Antud indikaator • teavitustegevus ohtude ei iseloomusta ennetamiseks siiski väga hästi • valitsemine ja järelevalve kaitseala • Otepää loodushariduskeskuse Kariloomade arv looduspargis on valitsejaja kaitse arendamine; Statistikaamet 500 isendit. korraldaja tööd, • matkaradade ja puhkekohtade hooldus ning arendamine; vaid sõltub palju • rohevõrgustiku põhimõtete riigi rakendamine, põllumajandus- • KA töötajate aktiivne osalemine poliitikast piirkondlikes planeermisprotsessides ja arengukavade väljatöötamisel;

• loodusüritused, teavitustegevus • Otepää loodushariduskeskuse arendamine; • matkaradade ja puhkekohtade Otepääl looduspargis tegutseb hooldus ning arendamine; loodushariduse tugikeskus, kus Külastusuuring Loodusharidus • KA töötajate aktiivne osalemine teenindatakse vähemalt 2500 KA aastaaruanne piirkondlikes planeermisprotsessides klienti (õpilased, puhkajad). ja arengukavade väljatöötamisel;