Pere-, Ees- Ja Isanimi Päritolu Surnud Koht Või Põhjus

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Pere-, Ees- Ja Isanimi Päritolu Surnud Koht Või Põhjus Pere-, ees- ja isanimi Päritolu Surnud Koht või põhjus AABEL, Karl-Reinhold Peeter Keila v 30.03.1919 Orava küla j AABERG, Eduard Hans Kolga v 16.03.1920 1.Div hg / soetõbi AABRAMS, Kaarel Hans Triigi v 30.01.1919 külmus lahinguväljal AADER, Karl 5.11.1919 Schlipatsi küla j AAL, Jaan Kütti v 15 05.1919 AAL, Karl Leena Helme v 23.05.1919 Viitsina ms.j AAL, Oskar Mart Vana-Kariste v 28.01.1920 Viljandi Sv.Hg / rõuged AALBERG, Jakob Peeter Porkuni v AALBERG, Johannes Hans Saksi v 15.03.1920 III Div hg AALBERG, Tõnno Voldemar-Jüri Aavere v 14.05.1919 Stackelni jaama j AALITS, August Karl Paasvere v 12.12.1919 Tr.3.Sv.Hg / rõuged AAM, Jakob-Micael Mart Kahala v 25.01.1920 AAMANN, Karl 16.07.1919 Kebi jõe j AAREN, Jakob Jakob Tänassilma v 14.03.1919 Preeksa küla j AAS, Eduard Peeter Vesneri v 3.07.1919 Tr.Sv.Hg AASSOV, Johan Aleksander Olustvere v 24.01.1919 Tõrva alevi j AAVEL, Mihkel AAVIK, Jaan Johannes Tuhalaane v 29.04.1919 Vaschina-Gora j AAVIK, Johannes Haljala v 15.02.1919 Narva j ABEL, Alfred Misso v 29.05.1919 ABEL, Julius Isak Kuremaa v 27.01.1919 ABEL, Leonhard Andres Võtikvere v 15.08.1919 Ostrovi j ABEL, Rudolf Jaan Kudina v 19.08.1919 Marienburgi j ABELSON, Harald Imavere v ABI-TEKU, Aleksander Peter Taevere v 16.07.1919 ABJAN, Gustav Juhan Jäneda v 9.01.1920 gripp ABNER, Aleksander Joosep Undla v 13.12.1918 ABO, August Abram Avanduse v 20.12.1919 ADAMBERG, Arthur Haljala v 15.02.1919 Narva j ADAMFELDT, August Suure-Jaani kh ADAMFELDT, Eduard Hans Olustvere v 22.02.1919 Riigiküla j ADAMSON .03.1919 Riigiküla j ADAMSON 23.06.1919 ADAMSON, Anton Hans Halinga v 8.05.1920 Viljandi PR Hg ADAMSON, Arseni Marie Uulu v 17.12.1919 Samokrassi k.j ADAMSON, August Andres Holstre v 21.08.1919 Katschanova küla j ADAMSON, Ermolai Jüri Häädemeeste v 2.02.1919 Virkeni mõisa j ADAMSON, Georg Johan Taevere v 25.01.1920 ADAMSON, Martin Mart Vana-Vändra v 7.06.1919 Pärnu Sv.Hg ADAMSON, Nikolai Jüri Häädemeeste v 2.02.1919 Virkeni mõisa j ADAMSON, Rudolf Jaan Nursi v .07.1919 Tr.Sv.Hg ADAMSON, Tõnis-Ernst Juhan Uue-Vändra v 12.12.1919 Tl.1.Sv.Hg / Novopjatnitskoje j.s.h ADAMTAU, Aleksander Aadu Kilingi v 10.02.1920 tiisikus / kodus ADELBERG, Vardja 23.03.1919 ADELBERT, Juljus Raie Särevere v 10.12.1919 Pihkva rindel ADERMANN, Julius Jakob Kloostri v 20.11.1919 Polschanova küla j ADERS, Johannes Aleksei Kogula v 23.01.1920 rõuged&sarlakid ADLER, Arnold Kristjan V.-Kuuste v 24 01.1919 Roobe kõrtsi j ADLER, Heinrich Tallinn 26.12.1918 Tl.Sv.Hg / kopsupõletik Põtalovo / Feodorovka ADRAT, Hugo Kustas Müüsleri .12.1919 k.j ADVELT, Hans Mihkel Uue-Suislepa v 2.11.1919 S.-Dätnova küla j AGGER, Georg-Voldemar Jaan Kunda-Malla v 20.12.1918 Kihlevere mõisas külmus Kadrinas AGGER, Johannes Jaan Kunda-Malla v 5.03.1919 lumme AGGER, Juhan-Voldemar Hans Kunda v 12.07.1919 Pihkva rindel AGGER, Margarethe Viru-Nigula kh 25.02.1920 AHAS, Oskar Mihkel Valguta v 16.01.1919 Rannu mõisa j AHAV, Vilhelm 18.05.1919 Kaporje lahe j AHI, Aleksander Peeter Taevere v 16.07.1919 AHLBERG, Jakob Porkuni v 15.03.1920 AHLBERG, Johannes 15.03.1920 AHT, Jüri Juhan Torgu v 14.05.1920 Narva / kopsupõletik AIDAKATS, Ludvig Kristjan Lustivere v 31.01.1919 Paju mõisa j AIDAS, Martin Jaan Viljandi v 20.06.1919 Roopa alevi j AIDU, Johannes Leena Roela v 10.08.1919 Rajevka talu j AIN, Johan Jaak Tuhalaane v 27.01.1919 Korneti talu j AINSON, Anna P. Holstre v 17.03.1920 II Div Hg / soetõbi AINTS, August Jaan Mäksa v 24.07.1919 Fomkina küla j AKEL, Eduard Karl Pornuse v 12.10.1920 tiisikus AKERBERG, Märt Märt Pöögle v 18.09.1920 AKINDINOV, Joan Aleksei Petseri v 29.01.1920 AKMENS, Jüri Daniel .06.1919 AKMENS, Theodor Daniel .06.1919 AKSIN, Aleksander Varbla kh ALAP, August Kusta 21.08.1919 Tr.Sv.Hg Fiitinas / Korostelli küla ALAS, Isak Juhan Keina v 18.02.1919 j ALAVERE, Jakob Pühajõe kog ALBER, Jaan Viido Meeksi v 4.04.1919 Tr.Sv.Hg ALBER, Johannes Mart Jõgeva v 12.06.1919 Võru PR Hg ALBERT, Johannes Gustav Kaarma v Võdra küla j ALBOK, Arnold-Johannes Karl Aleksandri v 23.12.1919 kopsupõletik ALEKS, Hans Tõlliste v .05.1919 Tr.Sv.Hg ALEKSANDROV, Aleksei Irboska v 2.05.1919 ALEKSANDROV, Toomas Mihail Schlüsselburg 7.02.1920 Tr.Sv.Hg ALEKSEJEV, Viktor Andrei Rakvere linn 23.12.1919 kopsupõletik ALEKSIUS, Jüri Jaan Vastsemõisa v .01.1919 Tl.Sv.Hg ALEV, Aleksander Krimm 8.08.1919 Novopjatnitskoje küla j ALJAS, Johannes Tõnu Kuivajõe v 16.03.1920 Tl.Sv.Hg / soetõbi ALJES, Peeter Kusta Kärgula v 7.10.1919 Lipno-Katleschi küla j 2 ALLA, Samuel Jakob Alatskivi v .07.1919 ALLAST, Peeter Holstre v 19.01.1919 Aleksandrovskaja- ALLE, Johannes Jaan Leisi v 19.11.1919 Gorka j ALLEMANN, Arnold Haapsalu 24.05.1919 Stakelni jaama j ALLEMANN, Joosep Palmse v ALLER, Aleksander Priidik Kihelkonna v 14.06.1919 Tl.Sv.Hg / soetõbi ALLER, Mihail Rein Mustjala v 22.03.1919 Tr.haavakl. / Tsooru j ALLES, Voldemar Gustav Kiiu v 6.04.1919 Ivanovo-Boloto küla j ALLIK, Aleksander 1.08.1919 Gorjaino küla j ALLIK, August ALLIK, Ernst? Karl Vändra v 23.09.1919 ALLIK, Johannes Liisa Triigi v 18.02.1919 Fitinka / Korostelli küla j ALLIK, Matin Anton Pajusi v 2.07.1919 Seltini kipsivabriku j ALLIKAS, Aleksander Ivan Loona v 18.10.1919 Podmogilje küla j ALLIKAS, Mihkel Jüri Vanamõisa v 8.09.1919 kõhutõbi ALLIKAS, Nikolai Otto Orajõe v 22.11.1919 Dubrovka kivitee j ALLIKSOO, August 22.03.1919 ALLISSON, Johannes Karl Piirsalu v 28.09.1919 1.Div.hg / kõhutõbi ALLMANN, Aleksander Rannu l / vangina Aleksander Vahastu v 20.12.1918 Narvas ALLMANN, Rudolf-August Johan Haaslava v 16.03.1919 Alehnova küla j ALMAN, Aleksander Siim Paslepa v 25.02.1920 soetõbi ALT, Johann-Gustav Eduard Sutlepa v 28.12.1919 I Div Hg ALT, Jüri Jaan Uue-Vändra v 2.07.1919 Jegelisaare lah ALTDORF, Manfred Aleksander Tallinn 17.05.1919 Stakelni j ALTERMANN, Hugo Aleksander Venevere v 26.12.1919 Tr.2.Sv.Hg Valga PR Hg / Turne ALTHAUS, Alfred Peeter Tallinn 18.03.1919 mõisa j ALTIN, Otto Jaan Laanemetsa v 4.04.1919 ALTROF, Alfred Tallinn 17.05.1919 Stakelni jaama j ALTROF, Aleksander Tallinn 6.06.1919 ALTROF, Bernhard 30.10.1919 ALTONEUS, Rudolf Karl Kloostri v 6.05.1919 Riigiküla j ALTOV, Aleksander Adu Kloostri v 1.11.1919 kõhutõbi ALTROF, Erich Eduard Tallinna 23.08.1919 Vorobjova küla j ALTROV, Leonhard Johannes Tudoliina v 30.10.1919 põrutus ALTROP, Eduard Hageri v Aleksandrovskaja- ALU, Johannes Jaan Leisi v 19.11.1919 Gorka küla j ALVEIS, Oskar David Veinjärve v 8.12.1919 vangina Järve mõisa j ALVER, Juhan Johan Voore, Hüügu 16 02.1919 leiti Tartu lähedalt AMAN, Julie Johan 29.02.1920 AMANN, August Jelena Lelle v 5.03.1919 AMBACH, Eduard AMBOS, Aleksander Preedik Tamsalu 16.08.1919 Ostrovi j AMBOS, August Jaan Torma v 9.05.1919 Pressi küla j 3 AMBOS, Karl-Johannes Jakob Avinurme v 30.04.1919 Kõo küla j AMBUS, Sander Pärt Kärla v 27.07.1919 Ostrovi j AMMERT, Roman Konstantin Nissi kh AMON, August-Voldemar Jaan 17.08.1920 kõhutõbi AMON, Jaan Mari Kodijärve v 28.02.1919 Sabelina küla j AMOR, Endel Jüri Puurmani v 20.12.1918 Tl.1.Sv.Hg / gripp AMOS, Oskar-Rudolf Joosep Rakvere 14.03.1920 soetõbi 1 / ANDERJAN, Vassili Vasili 5.12.1919 Tr MB ANDERSEPP, Rudolf Juula Juuru v 1.08.1920 I Div Hg / tiisikus ANDERSON, Alfred Põlva kh ANDERSON, Arnold Kusta Sänna v 25.07.1919 Pihkva j ANDERSON, Johannes Peeter 22.06.1919 Loode jaama j ANDERSON, Johannes Iisaku v 16.12.1919 Narva rindel ANDERSON, Karl Mihkel Sootaga v 13 04.1919 Tr.Sv.Hg / Belska küla j ANDERSON, Victor Ado Viljandi v 26.05.1919 Volmari alevi j ANDERSON, Oskar Narva 27.07.1919 Berghofi mõisa j ANDREAS, Teodor Vahastu v 17.08.1919 II Div.hg ANDREAS, Villem Kodavere kh ANDREIMANN, Otto Joosep Kähri v 13.02.1920 s.Tartus ANDREKS, Jaan Juhan Rae v 20.11.1919 Pihkva j ANDREKSON, Andres Jaan Tori v 27.10.1919 Djatlitsa küla j ANDREKSON, Arthur-Juhan Tõnis Tori v 28.03.1920 Tr.3.Sv.Hg / tüüfus ANDRES, Jüri Mari Rõngu v 1.02.1920 Tr MB ANDRESEPP, Rudolf Juula Kuimetsa v 1.08.1920 Tl.1.Sv.Hg / tiisikus ANDRESON, Johannes Peeter Narva l 24.06.1919 ANDRESON, Konstantin Andres Jamburg 11.09.1919 I Div Hg / kõhutõbi ANDRESON, Leonhard-D. Tr.2.Sv.Hg / Paju Hindrek Laeva v 23.06.1919 ms.j.s.h ANDRESPUK, Joosep Vohnja v ANDRESBOCK, Jakob Elias Vohnja v 16.01.1919 ANDRESSON, Vladimir Tõnis Orajõe v 24.11.1919 I Div hg ANGA, Eduard-Leopold Jüri Haapsalu 5.11.1919 Babino küla j ANGELIUS, August Jaan Vastsemõisa v ANGELUS, Kaarel Hans Alliku v 23.01.1919 Scherdjanka küla j Valga PR Hg / Pihkva ANI, Jaan Anne Kabala v 28.08.1919 j.s.h ANIER, Voldemar Peeter 10.03.1919 ANIS, Mihail Juhan Kärla v 14.12.1919 Tr.2.Sv.Hg ANNAMA, Karl-Eduard Märt Elistvere v 3.05.1919 Pedja küla j.s.h ANNI, Bernhard Madis Mäetaguse v 3.03.1920 Tr.1.Sv.Hg / tüüfus ANNI, Paul 12.08.1919 Susjei küla j ANNIS, Oskar Mihkel Lehtse v 17.03.1919 Tl.Sv.Hg / kopsupõletik ANNOKAS, Karl 14.12.1919 Feodorovka küla j ANNUK, Arnold August Jõhvi al 21.07.1919 Kulpje küla j ANNUK, Nikolai Ivan Kudina v 27.01.1919 Telliste postijaama j ANNUKAS, Karl Jaan Roela v 14.12.1919 Feodorovka küla j 4 ANNUS, Aleksander Adolf Vaivara v 11.03.1920 soetõbi ANNUS, Kristjan Jaak Aakre v 7.12.1919 Narva Hg / kõhutõbi ANNUS, Madis Tooma Vaivara v 6.03.1919 Kulgu küla j ANNUS, Voldemar Mart Vaivara v 10.08.1919 ANSMANN, August Hans Veltsa v 14.09.1919 Tl.1.Sv.Hg ANSON, Juhan Tani Tahkuranna v 10.08.1919 Rajevka talu j ANSON, Jakob-Johannes Leena Ropka v 15.03.1919 Kiova küla j ANT, Eduard Alatskivi kh 2.08.1919 Pihkva j ANTAM, Johannes Siim Keina v 8.08.1919 Novopjatnitskoje küla j ANTIP, Karl Mihkel Kalvi v 28.10.1919 Gostilitse küla j ANTON, Arnold-Leopold Eduard Viljandi linn 10 02.1919 Karula j ANTON, Hans 21.04.1919 Zalesje j ANTON, Hans Mats 19.02.1920 ANTON, Hendrik Hendrik Riidaja v 30.07.1919 s.Riidajal ANTON, Johan Aadu Kärstna v 3.03.1919 Pikksaare jaama j ANTON, Jüri Vaimastvere v 26 02.1919 ANTON, Kustav Juhan Kuivajõe v 18.03.1919 pimesoole põletik ANTONOV, 26.12.1918 Tapa j ANTONIUS, Rudolf Kloostri v 1.05.1919 Naukscheni ms j ANTONOV, Aleksander-Vold.
Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Võru Valla Arengukava Aastateks 2004
    Lisa Võru Vallavolikogu 09.10.2013.a. määrusele nr 89 VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013- 2018 SISUKORD *SISSEJUHATUS *VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED *VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG..........................................................................................3 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED.......................................................................3 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG........................................................................................4 1.1. VÕRU VALLA ASEND * TERRITOORIUMI JAOTUS * VALLA OMAPÄRA...............4 1. 1 VÕRU VALLA ASEND..........................................................................................................4 1. 2 TERRITOORIUMI JAOTUS...................................................................................................5 1. 3 VALLA OMAPÄRA................................................................................................................5 2. 5 SUHTED NAABRITEGA.......................................................................................................8 3. ALUSHARIDUSE, ÜLDHARIDUSE JA KULTUURI INFRASTRUKTUUR * NOORSOOTÖÖ, SPORT, PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS * TURISM * VAATAMISVÄÄRSUSED *SOTSIAALHOOLEKANNE * MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID.................................................................................................9 3. 1 ALUSHARIDUSE INFRASTUKTUUR ................................................................................9
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Igal Kandil Oma Lugu
    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Kiinnostuneille Neljä Suositeltua Reittiä, Joka Ovat Valtiolle Kaupungin Pitäisi Kuulua
    Podmotsa Sangasten linna Kuusi etelävirolaista maakuntaa avasivat Sangasten linnasta on tullut ”ruiskreivi” vanhin tiedossa oleva kaupallisesti viljeltävä Jõgevamaan matkailuneuvonta Podmotsan kylä sijaitsee tsasouna koristellaan nuorilla Suur tn 3, Jõgeva vierailijoille reitin ”Elämää kahden maailman Viron tiemuseo ja Postitie Friedrich Georg Magnus von Bergin elämää ruislajike. Viron ja Euroopan unionin koivuilla. Rukoustilaisuuteen Puhelin: (+372) 776 8520 rajalla”, joka kutsuu tutustumaan alueen Mustvee ja työtä, muun muassa rukiin jalostusta, Sangasten kreivi oli silmiinpistävä mies, joka rajalla: sadan metrin päässä viedään koivunlehdillä T-iemuseo sijaitsee vuonna 1863 rakenne tulleita uudistuksia. Sähköposti: [email protected] runsaaseen kulttuuriperinteeseen, kauniiseen esittelevä vieraskartano. Ruis on tarkoittanut poikkesi käytökseltään muista aatelisista: hän Mustveessa elävät viiden eri uskonnon veden takana näkyy jo keltaisiksi värjättyjä munia, tussa Varbusen kestikievarissa. Siellä oli Tiemuseon mielenkiintoisimman osan www.visitjogeva.com luontoon ja uudistusmielisiin yrittäjiin. virolaisille sukupolvesta toiseen joka- esimerkiksi suosi yksinkertaista talon- www.visitsouthestonia.com harjoittajien yhdyskunnat. Alueella voit Venäjä. Setukaiset ovat joita sitten nautitaan hau- aikoinaan talli 33 hevoselle, joilla kuljetettiin muodostaa maailmassa ainutlaatuinen Võrumaan matkailuneuvonta Yhteistyössä eri yhteisöjen kanssa valittiin 21 päiväistä leipää ja sitä on viljelty leipäviljana poikaisruokaa. Kreivin pojanpojat
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kätlin
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht-loovtegevuse õpetaja Kätlin Meema KOOLINOORTE RAHULOLU JA TEADLIKKUS NOORSOOTÖÖ VÕIMALUSTEST ÜHE VALLA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Piret Eit, noorsootöö metoodika lektor, MA Kaitsmisele lubatud .................................... (juhendaja allkiri) Viljandi 2015 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 4 1. NOORSOOTÖÖ OLUKORD EESTIS JA UURITAVAS VALLAS ...................... 6 1.1 Noorsootöö võimalused ja kvaliteet ......................................................................... 6 1.1.1 Mõisted noorsootöös ............................................................................................ 8 1.1.2 Uuringud noorte osalemisest ja motivatsioonist noorsootöös ............................ 11 1.1.3 Kvaliteetsest noorsootööst .................................................................................. 15 1.2 Noorsootöö võimalused uuritavas vallas ............................................................... 17 1.2.1 Noorsootöö võimalusi pakkuvad asutused ja organisatsioonid .......................... 17 1.2.1.1. Noorte huvihariduse ja huvitegevuse võimalused: .................................... 18 1.2.1.2. Teised noorsootöö võimalused ................................................................... 21 1.2.2 Ülevaade
    [Show full text]
  • Lisa Kinnitatud Võru Vallavolikogu Määrusega Nr 57 10
    Lisa Kinnitatud Võru Vallavolikogu määrusega nr 57 10. oktoober 2012.a. VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012- 2017 SISUKORD *SISSEJUHATUS *VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED *VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG .......................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED ....................................................................... 3 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG ........................................................................................ 4 1.1. VÕRU VALLA ASEND * TERRITOORIUMI JAOTUS * VALLA OMAPÄRA ............... 4 1. 1 VÕRU VALLA ASEND .......................................................................................................... 4 1. 2 TERRITOORIUMI JAOTUS ................................................................................................... 5 1. 3 VALLA OMAPÄRA ................................................................................................................ 5 2. 5 SUHTED NAABRITEGA ....................................................................................................... 8 3. ALUSHARIDUSE, ÜLDHARIDUSE JA KULTUURI INFRASTRUKTUUR * NOORSOOTÖÖ, SPORT, PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS * TURISM * VAATAMISVÄÄRSUSED *SOTSIAALHOOLEKANNE * MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID ................................................................................................. 9
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Võru Kirjakeele Sõnamuutmissüsteem
    DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 VÕRU KIRJAKEELE SÕNAMUUTMISSÜSTEEM SULEV IVA Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut Väitekirja on kaitsmisele suunanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogu 20. novembril 2007. Juhendajad: professor Karl Pajusalu, emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso Retsensendid: professor Riho Grünthal (Helsingi ülikool) professor Jüri Viikberg (Tallinna ülikool) Kaitsmine toimub 18. detsembril 2007 kell 15.45 Tartu Ülikooli nõukogu saalis. Keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool ISSN 1406–1325 ISBN 978–9949–11–791–8 (trükis) ISBN 978–9949–11–792–5 (PDF) Autoriõigus Sulev Iva, 2007 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 512 EESSÕNA Oma emakeele, võru keele probleemidega olen tegelnud eelmise kümnendi algusest saadik. Kogu selle aja on mul võimalik olnud jälgida võru kirjakeele arengut, sellele ka ise kaasa aidates. 1980. aastate lõpus avaldatud esimesed võru kirjakeele põhimõtted arenesid edasi võrukeelsetes suveülikoolides, mille keeletoimkondade liikmeks mul on olnud au olla. Ühise keeletöö tulemusena ilmus esimene võru kirjakeele praktiline grammatika (Jüvä 1994), mille sünnile andsid suure panuse Enn Kasak ja Toomas Help, kes innustasid mind ka võru kirjakeelega edasi tegelema. Edasi on mul olnud hea võimalus võru kirjakeelega tegelda juba igapäeva- tööna Võru Instituudis, alates selle asutamisest 1995. aastal. Töös sain innustust instituudi
    [Show full text]