Võru Kirjakeele Sõnamuutmissüsteem
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 VÕRU KIRJAKEELE SÕNAMUUTMISSÜSTEEM SULEV IVA Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut Väitekirja on kaitsmisele suunanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogu 20. novembril 2007. Juhendajad: professor Karl Pajusalu, emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso Retsensendid: professor Riho Grünthal (Helsingi ülikool) professor Jüri Viikberg (Tallinna ülikool) Kaitsmine toimub 18. detsembril 2007 kell 15.45 Tartu Ülikooli nõukogu saalis. Keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool ISSN 1406–1325 ISBN 978–9949–11–791–8 (trükis) ISBN 978–9949–11–792–5 (PDF) Autoriõigus Sulev Iva, 2007 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 512 EESSÕNA Oma emakeele, võru keele probleemidega olen tegelnud eelmise kümnendi algusest saadik. Kogu selle aja on mul võimalik olnud jälgida võru kirjakeele arengut, sellele ka ise kaasa aidates. 1980. aastate lõpus avaldatud esimesed võru kirjakeele põhimõtted arenesid edasi võrukeelsetes suveülikoolides, mille keeletoimkondade liikmeks mul on olnud au olla. Ühise keeletöö tulemusena ilmus esimene võru kirjakeele praktiline grammatika (Jüvä 1994), mille sünnile andsid suure panuse Enn Kasak ja Toomas Help, kes innustasid mind ka võru kirjakeelega edasi tegelema. Edasi on mul olnud hea võimalus võru kirjakeelega tegelda juba igapäeva- tööna Võru Instituudis, alates selle asutamisest 1995. aastal. Töös sain innustust instituudi tollastelt juhtidelt Enn Kasakult ja Kaido Kamalt ning tutvusin oma heade juhendajate Karl Pajusalu ja Tiit-Rein Viitsoga, kes tõid mu Tartu Ülikooli ja läänemeresoome keeleteaduse juurde, äratades huvi keeleajaloo, foneetika ja morfoloogia vastu. Teadmisi oma emakeele sisemisest loogikast ja nüansirikkusest sain lisaks igapäevasele võrukeelsele töö- ja elukeskkonnale ning ülikooli murdepraktikatele põhiliselt Hella Keema töödest ja kogutud tekstidest, aga ka lugedes ja lauldes Jakob Hurda ja tema korrespondentide kogutud võru- ja setukeelseid regilaule. Võru keele hääliku- ja vormistruktuuri seaduspärasid õpetas mind nägema Salme Nigol nii oma suuruurimusega Hargla murrakust kui ka sagedastes isiklikes vestlustes. Suurem praktiline vajadus võru kirjakeele uurimiseks ja korraldamiseks tekkis võru keele õpetamise algusega Võrumaa koolides, mis nõudis kindlate põhimõte järgi koostatud võrukeelseid õppematerjale. Algne võru-eesti kooli- sõnaraamatu idee kasvas mahukaks Võru Instituudi ja Tartu Ülikooli võru keeleuuringute ühistööks. Käesolev uurimistöö ongi osa Võru Instituudi morfo- loogiauuringute projektist ning Tartu Ülikooli, Eesti Keele Instituudi ja Võru Instituudi ühistööprojektist Eesti murrete grammatika, mida on toetatud Eesti Teadusfondi grandiga (ETF 5968). Mul on olnud ka hea võimalus õppida isiklikult tundma teiste väikeste läänemeresoome keelte uurijaid ja arendajaid seminaride sarjas, mille algatajaks ja justkui kõigi väikeste läänemeresoome keelte heaks haldjaks on olnud Oulu Ülikooli soome keele professor Helena Sulkala. Aastatepikkuste sõnavara- ja grammatikauuringute ühe tulemusena ilmus minu bakalaureuse- ja magistritöö, võru kirjakeele põhisõnavara ja grammatika- ülevaadet sisaldav “Võru-eesti sõnaraamat” (Iva 2002a), mis ongi olnud käes- oleva töö peamine lähtekoht ja algmaterjal. Abi ja koostöö eest selle minu kõiki seniseid keeleuuringuid kokkuvõtva töö põhialuste väljatöötamisel ja edasise uurimistöö jätkamisel võlgnen tänu eelkõige oma juhendajaile professoritele Karl Pajusalule ja Tiit-Rein Viitsole, kes innustasid mind igati ka alustatud tööd lõpule viima, samuti oma töökaaslastele Võru Instituudis ja Tartu Ülikoolis. Samavõrd tähtsaks pean oma abikaasa Triinu, pere, vanemate, sugulaste ja 5 sõprade tuge, kes moodustavad minu jaoks ühtse, tugeva omakeelse kogukonna, kelle hulgas elamata ma ei oskakski oma keeletööd ette kujutada. Väärtuslike nõuannete eest soovin tänada retsensente professoreid Riho Grünthalit ja Jüri Viikbergi, tõlke- ja korrektuuriabi eest tänan Mari Metsa, Øyvind Rangøyd ja Leili Iherit. Loodan, et käesolevast tööst on abi võru keele edasisel uurimisel. Eriti tahaks uskuda, et sellest võiks tõuget saada uurimistöö, mis viiks võru keelele infotehnoloogilise toe loomisele. Lähemat praktilist kasu võiks aga tööst olla grammatikate, käsiraamatute, sõnaraamatute ja õpikute koostamisel. Toomemäel, 15. rehekuu päeval 2007 6 EDESÕNA Uma imäkeele, võro keele küsümüisi man olõ ma olnuq minevä aastakümne alostusõst pääle. Terve tuu ao olõ võro kiräkeele edenemisel silmä pääl hoitnuq ja tuud esiq kah takast avitanuq. 1980. aastidõ lõpun vällä tulnuq edimädseq võro kiräkeele alossäädüq arõsiq edesi võrokeelitsin suvõülikoolõn, mink keele- toimkunnõn mul om avv olnuq ollaq. Ütitsest keeletüüst sündü edimäne võro kiräkeele praktilinõ keeleoppus (Jüvä 1994). Tuud avidiq kokko pandaq Enn Kasak ja Toomas Help, kiä härgüdiki minno võro kiräkeele aśaga edesi tüü- tämä. Edesi om mul olnuq hüä võimalus võro kiräkeele man toimõndõllaq jo uman egäpäävätüün Võro Instituudin, tuu alostusõst, 1995. aastagast pääle. Tüü man sai api ja härgütüst instituudi tuu ao juhtõ Enn Kasagu ja Kaido Kama käest ni sai tan tutvas ummi hüvvi nõvvoandjidõ Karl Pajusalu ja Tiit-Rein Viitsoga, kiä tõiq mu Tarto Ülikooli ja õdagumeresoomõ keeletiidü mano ni herändiq huvi keeleaoluu, helü- ja mooduoppu vasta. Tiidmist uma imäkeele sisemädsest kõrrast ja vaëonduisirikkusõst sai ma päält egäpäävädse võrokeelidse tüü ja elo ni ülikooli keelepraktikidõ põhilidsõlt Hella Keema töist ja koëatuist tekstest, ni ka Jakob Hurda ja timä kiräsaatjidõ koëatuisi vanno võro- ja setokeelitside kõrralaulõ lugõmisõst-laulmisõst. Võro keele helü- ja moodukõrra säädüid opaś minno tähele pandma Salme Nigol nii uma suurõ uurmistüüga Harglõ murra- kust ku ka miiq palïodõn jutuajamiisin. Suurõmb praktilinõ võro kiräkeele uurmisõ ja kõrraldamisõ tarvidus tulï, ku naati alostõlõma võro keele oppamist Võromaa koolõn. Taa tarbis olï vaia kimmä kõrra peri tettüt võrokeelist opivarra. Edimält sündünüq võro-eesti koolisõnaraamadu mõtõq kasvi suurõs Võro Instituudi ja Tarto Ülikooli võro keeleuurmiisi ütistüüs. Seo tüü siin omgi üts osa Võro Instituudi morfoloogia- uurmiisist ni Tarto Ülikooli, Eesti Keele Instituudi ja Võro Instituudi ütistüü- projektist Eesti murdidõ grammatiga, miä om tukõ saanuq Eesti Tiidüsfondi grandist (ETF 5968). Mul om olnuq ka hüä võimalus oppiq tundma tõisi väikeisi õdagumeresoomõ kiili uurjit ja edendäjit seminääre saëan, mink käümä- pandja ja õkva ku kõiki väikeisi sugukiili hüä engli om olnuq Oulu Ülikooli soomõ keele prohvõsri Helena Sulkala. Mitmõ aastaga sõnavara- ja keeleoppusuurmiisi üts sünnütüisi olï mu baka- laureusõ- ja magistritüü, võro kiräkeele põhisõnavarra ja grammatigaülekaehust kokkovõtva “Võro-eesti sõnaraamat” (Iva 2002a), miä omgi seo tüü põhi ja alosvara. Abi ja ütidse tüü iist seo kõiki mu seenitsit keeleuurmiisi kokkovõtva tüü plaani ja tüükõrra vällämärkmise ni aśa edesi uurmisõ man olõ teno võlgu innekõgõ umilõ nõvvoandjilõ prohvõsridõlõ Karl Pajusalulõ ja Tiit-Rein Viitsolõ, kiä sunnõq ka minno takast alostõdut tüüd lõpuni väütämä. Niisama palïo tenno taha andaq umilõ sõbrolõ ja avitajilõ tüü man Võro Instituudin ja Tarto Ülikoolin ni sama tähtsäs pitäq uma naasõ Triino, perre, imä-esä, sugu- laisi ja sõpro tukõ. Kõik nimäq üten ommaq muq jaos üts kimmäs umakeeline 7 kogokund, kink hulgan elämaldäq ma mõistnugi-s umma keeletüüd ette kujotaq. Hüä nõvvo iist tahtnuq tennädäq retsensente, prohvõsriid Riho Grünthalit ja Jüri Viikbergi, ümbrepandmis- ja korrõktuuriabi iist tennä Mari Metsa, Øyvind Rangøyd ja Leili Iherit. Tulõ luutaq, et seost tüüst om api võro keele edesiuurjilõ. Viil inämb tahtnuq uskoq, et taa võinuq käümä tougadaq uurmistüü võro keelele infoteknoloogi- lidsõ toe luumisõs. Õkvatuntavampa kassu võisiq seost tüüst ollaq keeleoppus- ja käsiraamatidõ, sõna- ja opiraamatidõ tegijile. Toomõmäel, 15. rehekuu pääväl 2007 8 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................... 13 1.1. Töö eesmärk ...................................................................................... 13 1.2. Töö meetodid ja struktuur .................................................................. 13 1.3. Keeleaines .......................................................................................... 15 1.3.1. Keeleainese päritolu ................................................................ 15 1.3.1.1. Võru kirjakeele allikad .............................................. 15 1.3.1.2. Võru-eesti sõnaraamat ............................................... 15 1.3.2. Keeleainese esitusviis ............................................................. 17 2. VÕRU KIRJAKEELE KUJUNEMINE .................................................... 19 2.1. Lõunaeesti keeled ja murded ............................................................. 19 2.1.1. Lõunaeesti ja võru keele mõiste .............................................. 19 2.1.2. Lõunaeesti keele ajalooline kujunemine ................................. 21 2.1.3. Lõunaeesti välis- ja sisepiirid ................................................. 22 2.1.4. Võru siseliigendus................................................................... 23 2.2. Võru kirjakeele kujunemise keelekorralduslikud aspektid ................ 25 2.2.1. Keelekorraldus: põhjused ja eesmärgid .................................. 25 2.2.2. Võru kirjakeele loomine ........................................................