Mõõtkava 1:30 000

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Mõõtkava 1:30 000 Sviby küla Österby küla Hosby küla Tahu küla / Skåtanäs Saunja küla Kärbla küla Mõõtkava 1:30 000 Koela küla T Herjava küla Kadarpiku küla Taebla alevik 16108 T T 16107 9 K Hobulaiu küla Uuemõisa alevik K 16108 Laheva küla Kadaka küla T K Tammiku küla Haapsalu linn Nõmme küla 16120 A T Rohense küla Uuemõisa küla Üsse küla Paralepa alevik Aamse küla Kirimäe küla Kabrametsa küla 16121 K 9 Kiltsi küla Rummu küla Espre küla Rohuküla K K Valgevälja küla K A Nihka küla 16103 T T Võnnu küla T Mägari küla Erja küla A Vilkla küla Pusku küla Koheri küla 31 K Uneste küla Sepaküla 16113 Lõbe küla K Liivaküla Saanika küla 16118 Mäeküla 16117 K 16114 Kesu küla 16109 Kolu küla Litu küla Kolila küla Väike-Ahli küla Parila küla T Tanska küla Jõõdre küla Suure-Ahli küla T Jõesse küla Kiviküla 16115 16116 Lannuste küla Kaevere küla K K Käpla küla K K Metsaküla K Emmuvere küla 16111 Vätse küla Põgari-Sassi küla Varni küla Ammuta küla Panga küla Liivaküla Allika küla Oonga küla Puiatu küla Põgari-Sassi küla K Sinalepa küla K Keravere küla Tuka küla Tuuru küla Rannajõe küla Põgari-Sassi küla Haeska küla Saardu küla T Koidu küla 16110 16112 Kiideva küla Puise küla Leppemärgid Maakasutus Aluskaart Haapsalu linna piir Elamu maa-ala Aianduse maa-ala 0 0,5 1 2 3 4 5 Hoone km Asustusüksuse piir Korterelamu maa-ala Riigikaitse maa-ala Vooluveekogu Planeering Tiheasustusala Äri maa-ala Kalmistu maa-ala Märgala Puhke ja looduslik maa-ala Ühiskondliku hoone maa-ala Segafunktsiooniga maa-ala Veekogu Haapsalu linna üldplaneering Joonise nimetus Riigitee Jäätmekäitluse maa-ala Tootmise maa-ala Haritav maa Kohaliku tähtsusega sõidutee Puittaimestik Maakasutus Kaitsealune maa-ala Tehnoehitise maa-ala Planeerija Tellija Meri Skepast&Puhkim OÜ Haapsalu Linnavalitsus Jalg- ja jalgrattatee Laki põik 2 Posti 34 Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (1 kat) Sadama maa-ala 12915 Tallinn 90504, Haapsalu EESTI EESTI Rööbastee Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (2 kat) Avaliku supelranna maa-ala Tel. +372 6645808 Tel: +372 472 5300 [email protected] [email protected] Merepiir Parkide ja haljasalade maa-ala Spordi- ja puhkeehitiste maa-ala Projektijuht/ Staadium Mõõtkava Projekti nr Planeerija Anni Konsap Rohevõrgustik 2019_0047 Puhke ja looduslik maa-ala Transpordi maa-ala Info allikad: kohaliku omavalitsuse andmebaasid, riiklikud Projektijuht/ Eelnõu Kadri Vaher 1:30 000 andmebaasid, maakonna- ja teemaplaneeringud, Maa-amet, 2021. Planeerija Kuupäev Joonise nr GIS-spetsialist Kati Kraavi 13.07.2021 1.
Recommended publications
  • Seletuskiri Ridala Valla Ja Haapsalu Linna
    Ridala valla ja Haapsalu linna ühinemislepingu Lisa 1 - Seletuskiri 15.09.2016 SELETUSKIRI RIDALA VALLA JA HAAPSALU LINNA ÜHINEMISLEPINGU, HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUSE, TERRITOORIUMI SUURUSE JA ALALISTE ELANIKE ARVU KOHTA Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 91 lg 2 p 1 lisatakse ühinemislepingule seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse ja alaliste elanike arvu kohta. Käesoleva seletuskirja eesmärk on laiem seaduses sätestatust ning selles selgitatakse ka ühinemislepingus kokku lepitud ning enam arutelusid eeldanud põhipunkte. 1. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS Haapsalu linn ja Ridala vald on nii ajalooliselt kui geograafiliselt seotud. Ridala vald kihelkondliku haldusüksuse ja rõngavallana on ümbritsenud Haapsalu linna kui Läänemaa keskust. Kihelkondliku halduskorralduse ajastust alates on toimunud suured muutused demograafilistes protsessides ja inimeste igapäevases aegruumilises liikumises. Endisaegne paikkondlikkus on teisenenud ulatuslikuks töö- ja teenusrändeks omavalitsuste ja keskuste vahel. Joonis 1. Haapsalu linna toimepiirkond Allikas: Statistikaamet, 2011, lk 241 Statistikaameti koostatud toimepiirkondade analüüsi järgi kuuluvad enamik Ridala valla paikkondi Haapsalu linna lähivööndisse (joonis 1). Statistikaamet defineerib seda järgmiselt (Statistikaamet 2014, lk 6): „Linna lähivööndi puhul on tegemist linnalise keskkonnaga, kus vähemalt 31% inimestest on linnaga tihedalt seotud. See
    [Show full text]
  • EGS Aastaraamat 2016.Cdr
    E E EESTI GEOGRAAFIA SELTSI S EESTI GEOGRAAFIA SELTSI T I G E O G R A A F I A S E L T S I A A KÖIDE S KÖIDE 41. T 41. A R A A M A T 4 1 . k ö i d e ISSN 0202 - 1811 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 41. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 41 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2016 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 41. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2016 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 41 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 41. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud Tartu Ülikooli geograafia osakond Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2016 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eelmisel aastal jõudis Eesti Geograafia Selts 60. juubelini, mida me hilissügisel ka väärikalt tähistasime. EGSi aastaraamatu viljapõllult on võetud 40 lõikust ja käesoleva väljaandega algab viies kümnend. Geo- graafide aastaraamat on meie rahvuslik kultuuripärand, looming ja endale kindla koha leidnud väljaanne. Esimese EGSi aastaraamatu ”Saateks” lõpetab lause: ”Eesti Geograafia Selts loodab, et tema aastaraamat, mille eesmärgiks on kaasa aidata geograafilise uurimistöö ja kodu-uurimise arengule, koondab enda ümber arvuka kaastööliste-geograafide pere.” Paljuski tänu EGSi aastaraamatule on kestnud eesti ja Eestiga seotud geograafilise uurimistöö talletamine omakeelses kirjasõnas tänapäevani. Aastaraamatute mahust on suurema osa hõlmanud uurimused Eesti geo- graafia alalt, mis on ka loomulik, sest rahvuslik väljaanne peabki esmalt avaldama kodumaaga seotud uurimistulemusi. Esimene EGSi aastaraamat ilmus trükist kaks aastat pärast seltsi asutamist ja sisaldas ülevaateartikleid loodus-, majandus- ja kooligeograafia olukor- rast ning edasiarendamise perspektiividest Eestis.
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
    [Show full text]
  • Ridala Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE RIDALA -TALLINN ALGATATUD: RIDALA VALLAVOLIKOGU 27.aprill 2006. a otsus nr 54 HEAKSKIIDETUD: 21.08.2009. kiri nr 6-8/16273-4 HEAKSKIITJA: HIIU-SAARE-LÄÄNE KESKKONNAAMET ÜLEANTUD: …………………………………………. TÖÖ NUMBER: 745/07 PROJEKTIJUHT: Valdeko Palginõmm RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ENTEC AS, Tallinna ja Pärnu kontor, 2006-2007 AS PÖYRY ENTEC JA ERKAS PÄRNU INSTITUUT OÜ, 2009 TEKST: VALDEKO PALGINÕMM , JÜRI TEDER, MIHKEL VAARIK TÖÖ JA SELLE ÜLESEHITUS ON KAITSTUD EESTI VABARIIGI AUTORIÕIGUSESEADUSE KOHASELT . 1 RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE EESSÕNA Ridala vald, mille statuut valla taastati 12. detsembril 1991.a on üks suuremaid Läänemaa omavalitusüksusi. Vallavolikogu algatas 2006 a üldplaneeringu, eesmärgiga toetada valla arengukavakohast ruumilist arengut keskpikas perspektiivis ja, et eesseisev areng kulgeks ratsionaalselt ning säästava arengu põhimõtteid järgivalt. Üldplaneeringu, kui strateegilise planeerimisdokumendi juurde peab kuuluma ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Planeerimist ja planeeringudokumentide koostamist juhtis ERKAS Pärnu Instituut projektijuht Valdeko Palginõmm. Planeeringulahenduste keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi AS Pöyry Entec ja ERKAS Pärnu Instituudi koostöös. Lisaks projektijuhile osalesid mõju strateegilises hindamises AS keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik (litsents KMH 001) ja Jüri Teder (litsents KMH 0069). On oodata, et nii üldplaneering
    [Show full text]
  • Valla Ajaleht Nr 1
    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
    [Show full text]
  • Haapsalu Linna Ja Ridala Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3. Aprilli 1995
    Vabariigi Valitsuse määruse „Haapsalu linna ja Ridala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Haapsalu linna ja Ridala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Lääne maakonnas, mille käigus moodustub kahe Lääne maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Lääne maakonda üks linn ja üheksa valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda üks linn ja kaheksa valda. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb ühe omavalitsuse võrra 212-le, kokku 182 valda ja 30 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Haapsalu linn (pindala 11 km2 ja rahvaarv 10 267), 2) Ridala vald (pindala 254 km2 ja rahvaarv 3350). Eelnõuga rahuldatakse sisuliselt Haapsalu linna ja Ridala valla
    [Show full text]
  • § 6. Haldusmenetlus
    LISA 3 Ridala Vallavolikogu 06.05.2010 määruse nr 23 juurde Uuemõisa Raamatukogu põhimäärus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Nimetus (1) Uuemõisa Raamatukogu on Ridala Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) haldusalas Rahvaraamatukogu seaduse alusel tegutsev avalik munitsipaalraamatukogu. (2) Raamatukogu ametlik nimi on Uuemõisa Raamatukogu (edaspidi raamatukogu). Raamatukogu ingliskeelne nimi on Uuemõisa Public Library. § 2. Õiguslik seisund Raamatukogu juhindub oma tegevuses Rahvaraamatukogu seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, sh Ridala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja vallavalitsuse õigusaktidest, UNESCO Rahvaraamatukogude manifestist ja käesolevast põhimäärusest. § 3. Asukoht (1) Raamatukogu asukoht on Ridala vald. (2) Raamatukogu postiaadress on: Ehitajate tee 3, Uuemõisa alevik, 90401 Ridala vald, Läänemaa. § 4. Teeninduspiirkond Raamatukogu teeninduspiirkond on Uuemõisa ja Paralepa alevikud ning Uuemõisa, Herjava, Laheva, Kadaka, Tammiku, Üsse, Aamse, Rummu, Võnnu, Erja, Espre, Kabrametsa, Rohense, Nõmme, Rohuküla, Pusku, Kiltsi ja Valgevälja külad. § 5. Pitsat, eelarve, sümboolika (1) Raamatukogul on eelarve ja pitsat. (2) Raamatukogu kasutab Ridala Vallavalitsuse arvelduskontosid. (3) Raamatukogul võib olla oma sümboolika. § 6. Haldusmenetlus Raamatukogu tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse Haldusmenetluse seadust, arvestades raamatukogu tegevust reguleerivatest seadustest tulenevate erisustega. 2. peatükk RAAMATUKOGU ÜLESANDED JA TEGEVUS § 7. Ülesanded Raamatukogu põhiülesanne on lugejale
    [Show full text]
  • Sinalepa Paikkond Tuuru Avatud Kogukonnamaja 11.00 -11.30
    Sinalepa paikkond Tuuru Avatud 11.00 -11.30 Programmi „Maal elamise päev“ avamine Tuuru küla https://altmoisaselts.voog.com/ Kogukonnamaja 11.00 -16.00 AVATUD VESTLUSTOAD JA tuuru-karjamois KOGUKONNAKÖÖK https://www.facebook.com/pag 11.30-13.00 Läänemaa väärikate vestlustuba "Väärtuslikud kogemused es/category/Community/Tuuru- eakatelt eakatele" karjam%C3%B5is- Väärikate kõneisik Kaare Tammaru; e-post [email protected], mob +372 5615 1906575846132144/ 6196 13.00-14.30 Film "Läänemaa köögid" ja köögikool Kokkab Kiviküla külavanem Katrin Päevakene, e-post [email protected], mob +372 505 7730 14.30-16.00 Maaettevõtjate vestlustuba "Maal elamise võlud ja valud läbi ettevõtjate kogemuste" Vestlust juhib Pusku turismitalu peremees Indrek Loo; e-post [email protected]; mob +372 56238506 11.00-16.00 Avatud kogukonnaköök Altmõisa Altmõisa Külalistemaja tunnuslause on "Paik maailma äärel" Tuuru küla http://www.altmoisa.ee/et Külalistemaja http://www.haapsalu.ee/noorte- 10.00-17.00 Külalistemaja parkla avatud Tuuru Avatud Kogukonnamaja ja Maarahva ideed-ettevotluse- sügislaada külalistele arendamiseks-maal 11.00-16.00 Avatud külalistemaja kohvik 12.00-15.00 Täistundidel ringkäik külalistemajas Meeli Lokk, e-post [email protected]; mob +372 513 2822 Tuuru karjamõisa MAARAHVA SÜGISLAAT Tuuru küla http://www.altmoisa.ee/et õunaaed 11.00-16.00 Toodangut tutvustavad ja müüvad kohalikud talud ja väiketootjad. Ridala Põhikool Kooli tunnuslause „Elu täis kooli, kool täis elu“. Kooli 4, http://www.ridala.edu.ee/wp/ Panga küla 11.00-16.00 AVATUD USTE PÄEV KOOLIS 12.00 ja 14.00 Kõnetunnid koolijuhtidega Direktor Milve Viigand, e-post [email protected] ; mob +372 521 8578 Õppealajuh.
    [Show full text]
  • Taebla Valla Terviseprofiil
    TAEBLA VALLA TERVISEPROFIIL Kinnitatud Taebla Vallavolikogu 18.03.2010 otsusega nr 20 Taebla valla terviseprofiil TAEBLA VALLA TERVISEPROFIIL 1. Üldandmed.............................................................................................3 Ülevaade terviseprofiili koostamisest ja osalenutest .................................................3 Taebla valla asend, pindala, haldusjaotus..................................................................4 Rahvastik....................................................................................................................4 Taebla valla eelarve ...................................................................................................8 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ..........................................9 Tööturu situatsioon ja toimetulek ..............................................................................9 Sotsiaalhoolekanne ..................................................................................................12 Kogukonna tegevused ja kaasamine ........................................................................16 Külaelu.................................................................................................................16 Muud kogukondlikud tegevused..........................................................................17 Kokkuvõtteks .......................................................................................................18 3. Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond...................................................19
    [Show full text]
  • Ridala Vana Kalmistu Inventeerimine
    Ridala vana kalmistu inventeerimine LÄÄNE MAAKONNA RIDALA VALLA RIDALA VANA KALMISTU INVENTEERIMISE TOIMIK Tellija: Muinsuskaitseamet Koostaja: Helen Koppa Haapsalu november 2005 Ridala vana kalmistu inventeerimine SISUKORD Lk 1. Seletuskiri 3-5 2. Ridala vana kalmistu asukohaskeem 6 3. Ridala vana kalmistu asendiplaan 7 4. Ridala vana kalmistu kirjeldus 8-11 Lisad: Lisa 1 – Ridala vana kalmistu hauaplatside register Lisa 2 – Ridala vana kalmistu hauaplatside register (A-Y) Lisa 3 – Fotod kultuurimälestisest Lisa 4 – Ridala vana kalmistu inventeerimise plaan M 1:350 Kasutatud kirjandus: 1. Eesti Entsüklopeedia 8- Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995. a; 2. Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” 2005. a; 3. Lääne-Eesti kalmistute esialgne inventeerimine, OÜ Amicatos 1998. a; 4. Maa munitsipaliseerimise toimik, Ridala Vallavalitsus, 2004.a. 2 Ridala vana kalmistu inventeerimine 1. SELETUSKIRI Käesoleva töö eesmärk on mõõdistada ja inventeerida Läänemaal Ridala vallas Liivakülas asuv Ridala vana kalmistu. Kalmistute inventeerimine on aktuaalne seoses vajadusega täpsustada ja korrastada andmebaase surnuaedade kohta, millel on oluline väärtus nii ajaloolises mõttes kui ka surnuaia tänase majandamise jaoks. Mõõdistatud ja inventeeritud kalmistud annavad parema ülevaate kalmistute olemasolevast seisukorrast, seal paiknevatest objektidest, olemasolevate ja planeeritavate hauaplatside asukohast. Muinsuskaitse seisukohalt on oluline seoses kalmistute inventeerimisega kaardistada kultuurimälestised.
    [Show full text]
  • Ridala Valla Üldplaneering
    ERKAS PÄRNU INSTITUUT OÜ RIDALA VALLAVALITSUS RIDALA VALLA ÜLDPLANEERING 2010 Ridala – Pärnu ERKAS Pärnu Instituut OÜ / Ridala Vallavalitsus RIDALA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SELETUSKIRI EESSÕNA ..................................................................................................................................3 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 .....................................................................4 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED ............................................................................. 4 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .................................................................................................. 5 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted ................................................................................ 6 1.2.2 Rahvaarvu prognoos ............................................................................................................. 7 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ..........................................................8 2.1 ALADE RESERVEERIMINE ............................................................................................................ 8 2.1.1 Elamualad ........................................................................................................................... 10 2.1.2 Segahoonestusega alad ....................................................................................................... 11 2.1.3 Tootmisalad ........................................................................................................................
    [Show full text]
  • DAY 46 Haeska – Puise
    DAY 46 COASTALHIKING.EU Haeska – Puise Observing Birds and Nature in Matsalu National Park One of the most beautiful sections of the Baltic Coastal Hiking Route in Matsalu National Park, which leads through the agricultural lands and coastal meadows located near Matsalu Bay, where thousands of migrating cranes and geese gather in autumn. There are excellent birdwatching sites with towers near Haeska village (coastal meadows, shallow coves, small islets, cattle pastures) and at Cape Puise (coastal meadows with pastures, shoals). The most panoramic views of the sea and strings of islands can be seen in the surroundings of Põgari-Sassi and Puise nina. USEFUL INFORMATION 23 km 8–10 h Medium closest one is in Panga village) or catering companies are available in this section. Haeska near the birdwatching None. tower, next to A trail created by Matsalu Be careful when walking along National Park connects Puise nina, the small country and village Kiideva and Puise nina: you roads, as well as along the can go from Tuuru through motor road and ensure safety. Koida to Kiideva, see the Haeska – Sinalepa – Tuuru – birdwatching platform Põgari-Sassi – Puise – Puise The itinerary goes through and then take the above- nina. Matsalu National Park. During mentioned trail along the the migration period, the coast of the Matsalu Bay to Roads covered in asphalt and birds that are resting near the reach Puise nina (+ ~ 3 – 4 km gravel. coast and in the nearby fields to the initial itinerary). should be disturbed as little as possible. No shops (the I 106 I Gulf of Finland POLAND WORTH SEEING! 7 A commemorative stone to the Shops ornithologist Sven Onno.
    [Show full text]