DOCSLIB.ORG

EGS Aastaraamat 2016.Cdr

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

E E EESTI GEOGRAAFIA SELTSI S EESTI GEOGRAAFIA SELTSI T I G E O G R A A F I A S E L T S I A A KÖIDE S KÖIDE 41. T 41. A R A A M A T 4 1 . k ö i d e ISSN 0202 - 1811 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 41. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 41 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2016 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 41. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2016 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 41 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 41. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud Tartu Ülikooli geograafia osakond Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2016 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eelmisel aastal jõudis Eesti Geograafia Selts 60. juubelini, mida me hilissügisel ka väärikalt tähistasime. EGSi aastaraamatu viljapõllult on võetud 40 lõikust ja käesoleva väljaandega algab viies kümnend. Geo- graafide aastaraamat on meie rahvuslik kultuuripärand, looming ja endale kindla koha leidnud väljaanne. Esimese EGSi aastaraamatu ”Saateks” lõpetab lause: ”Eesti Geograafia Selts loodab, et tema aastaraamat, mille eesmärgiks on kaasa aidata geograafilise uurimistöö ja kodu-uurimise arengule, koondab enda ümber arvuka kaastööliste-geograafide pere.” Paljuski tänu EGSi aastaraamatule on kestnud eesti ja Eestiga seotud geograafilise uurimistöö talletamine omakeelses kirjasõnas tänapäevani. Aastaraamatute mahust on suurema osa hõlmanud uurimused Eesti geo- graafia alalt, mis on ka loomulik, sest rahvuslik väljaanne peabki esmalt avaldama kodumaaga seotud uurimistulemusi. Esimene EGSi aastaraamat ilmus trükist kaks aastat pärast seltsi asutamist ja sisaldas ülevaateartikleid loodus-, majandus- ja kooligeograafia olukor- rast ning edasiarendamise perspektiividest Eestis. Neile lisandus uurimus- likke artikleid mitmelt tuntud geograafilt ja naaberteaduste esindajalt, kellel oli kujunenud tihe koostöö geograafidega. Mõnigi esimeses aasta- raamatus avaldatud teadusartikkel on jäänud eesti geograafia kullafondi. Sarnane teemavalik on säilinud EGSi aastaraamatus tänaseni – uurimus- likud artiklid on täienduseks meie teadmistele Eestist, ülevaated kajas- tavad eelmise aasta olulisemaid geograafiasündmusi ja mälestusartiklitega märgime ära neid EGSi liikmeid, kes alates eelmisest aastast ei ole enam meie hulgas. Kahjuks on selles aastaraamatus akadeemilistele õpetajatele ja teadlastele pühendatud mälestuslugude arv suur. Arvo Järvet, aastaraamatu toimetaja Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 41. köide TEADUSSELTSID JA ÕPETATUD SELTSID 1 NÄHTAVAMAKS Tarmo Soomere Eestis on kümneid teadusseltse ja õpetatud seltse. Neist vanimad on jõud- nud auväärsesse ikka. Õpetatud Eesti Selts asutati 1838, seega sada aastat varem kui kutsuti kokku Eesti Teaduste Akadeemia. Vanim pidevalt tegut- senud teadusselts, Loodusuurijate Selts, on vaid kümme aastat noorem. Nende kõrval on Eesti Geograafia Selts päris nooruslik, mida on vahel meeldivalt tunda nende tegemistest. Teadusseltsid ja õpetatud seltsid on katnud meie maa sügavalt muljet- avaldavate võrgustikega. Ainuüksi Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud 17 seltsil on liikmeid üle 3500. Kui neile lisada Eesti Inseneride Liidu katuse alla koondunud enam kui 1800 spetsialisti, moodustub nõnda ligi 5500 liikmega huviliste ja spetsialistide korpus. Lisaks neile tegutseb suur hulk erialaeksperte ühendavaid seltse. Selliste võrgustike sisuline mõju ulatub üle kogu Eesti. See algab faktide, kogemuste ja teadmiste talletamisest ja dokumenteerimisest, mis on hea teaduse (ja eriti hea geograafiateaduse) üks alussambaid. Järjest enam liigutakse ka laiu huviliste ringe ühendavates seltsides selliste faktide kogumise ja analüüsi kvaliteedi tagamise suunas. See töö kristalliseerub seltside aastaraamatutes ja muudes publikatsioonides. Neist mitmed on juba kajastatud rahvusvahelistes andmebaasides nagu SCOPUS ning seega saanud endale „päris“ teaduse kvaliteedimärgi ja realiseerunud kogu teadusmaastikku tugevdava väljundina. 1 Eesti Geograafia Seltsi 60. aastapäeva konverentsi 04.12.2015 avaettekande alusel. 8 Tarmo Soomere Loomulikult ei ole teadusseltside „maastik“ ei ühetooniline ega sile kui lauaga löödud. Lausa vastupidi, iga seltsi tööst õhkub entusiasmi, siirast soovi meie maailma paremini mõista ja seda mõistmist ka teistele edasi anda. Teisisõnu, paljude seltside töö peegeldab otseselt neid väärtusi, millele tugineb teadusmaastiku funktsioneerimine. On seltse, kes on alles kujunemisjärgus ning otsivad oma kohta meie kultuuri- ja teadusruumis. Seevastu mõned seltsid, näiteks Emakeele Selts keelenormingutega toi- metades, täidavad sisuliselt riiklikke funktsioone. Meie riigi häbiks teevad nad seda praktiliselt ilma riikliku toetuseta, suuresti entusiasmist. Märgilise tähendusega on kogemus, et sellist tüüpi kodanikuühendused on suutelised üle elama ka kõige radikaalsemate ühiskondlike muutuste aja- järgud. Nii on Loodusuurijate Selts jätkanud oma tegevust, küll väikeste vaheaegadega, väga erinevate ühiskonnakorralduste tingimustes alates 1853. aastast. See peegeldab mõnevõrra meie ühiskonna hariduse-usku, mis on aidanud meil rahvana ja riigina püsima jääda ka meid kõiki süga- valt puudutanud vapustuste käigus 20. sajandil. Samas on loomulik, et seltsid muutuvad ja nende funktsioonid uuenevad koos selle ühiskonnaga, milles nad tegutsevad. Teadusseltside puhul on imperatiiviks muutuda koos oma valdkonna paradigmade teisenemisega. Geograafia Seltsi puhul on taoline muutus sisse kodeeritud geograafia kui teaduse määratlusse. Minevikus oli see suhteliselt kindlalt piiritletud valdkond, mille ülim siht oli (Richard Hartshorne’i sõnadega) „pakkuda Maa muutliku pinna täpne, korrastatud ja ratsionaalne kirjeldus ning tõlgendus“. Immanuel Kant ja Alexander von Humboldt on rõhutanud sünteesi dimensiooni olulisust. Kaasajal on sellele lisandunud uudsed efektiivsed kommunikatsiooni- vahendid, kaugseirel põhinevad sondeerimis- ja analüüsimeetodid, glo- baalne positsioneerimine, efektiivne visualiseerimine, analüütilised ja tehnilised võimalused nii ülikõrge lahutusvõimega detailide eristamiseks ruumis ja ajas kui ka laiahaardeliseks üldistamiseks ja sünteesimiseks. Muutunud on kogu geograafia paradigma: lisandunud on (inim)kultuuri dimensioon. Selles kontekstis on Eesti inimgeograafid kodumaise teadus- maastiku ühed väljapaistvamad tegijad. Nii näiteks kuulub prof Rein Ahas oma valdkonnas (tehnilised keskkonnateadused ja ökoloogia) Thomson Reutersi andmebaasi World of Science poolt esile tõstetud 1% enim- tsiteeritud teadlaste hulka. Teaduste Akadeemia on just tegemas inventuuri kõigest sellest heast ja väärtuslikust, millega teadus- ja õpetatud seltsid meie ühiskonda rikas- tavad. Muidugi on pea kõigil seltsidel probleeme. Enamasti peegeldavad need samu muresid, mis sageli pärsivad teaduse normaalset arengut nagu Teadusseltsid ja õpetatud seltsid nähtavamaks 9 krooniline alafinantseerimine, asjaajamise projektipõhisus, asjatu ajakulu oluliste tegemiste toetamiseks paljudest pisiallikatest, teaduskirjastamise fragmenteeritus, eestikeelsete publikatsioonide rolli alahindamine või isegi naeruvääristamine kombineerituna ülinakkava saientomeetria laste- haigusega. Ühine märksõna paljudele probleemidele on see, et seltside tegevus ei paista piisavalt välja. Seda võib natuke selgitada (aga mitte vabandada) sellega, et koos eesliiniteaduse edenemise ja ühiskonna arenguga muutu- vad ka teadusseltside funktsioonid. Need muutused peavad aga toimuma märksa pikemas ajamastaabis, mistõttu pealiskaudsel vaatlemisel ei pruu- gi nad silma jääda. Märksa valusam on tõdemus, et nii seltside tegevus kui ka nende orgaani- line roll ühiskonna funktsioneerimises on üllatavalt kehvasti kommuni- keeritud nii ühiskonnale kui ka riigi juhtidele ja meie tuleviku üle otsustajatele. Siin on otsene paralleel teadusmaastikuga, mille puhul Teadus- ja Arendusnõukogu dokumendi „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport“ (nn Gunnar Okki raport) avalikustamise järel lahvatanud peaaegu et üldrahvalik arutelu tuletas paljudele meie riigi tuleviku eest vastutajatele meelde, et teadus ja kõrgharidus on Eestis täiesti olemas, kuigi mitte perfektne. Teadusseltside puhul peame nimelt tõdema, et neil kõrgetel riigiametnikel ja poliitikutel, kes juhtumisi tudengiajal pole taoliste seltside töös osa- lenud, puudub sisuliselt igasugune informatsioon seltside tegevusest ja isegi olemasolust. See on probleem, millega Teaduste Akadeemia plaanib lähiaastatel tõsiselt tegeleda. Muidugi juhul, kui seltsid ise sellest huvi- tatud on. Teaduse olulisuse liigvähene kommunikeerimine ei ole midagi Eestile spetsiifilist. Ajakiri Science avaldas 20.11.2015 intervjuu aasta aega ametis olnud Euroopa Liidu teadusvoliniku Carlos Moedasega. Teatavasti likvideeriti 2014. aastal Euroopa Liidu presidendi teadusnõuniku ameti- koht. Milline iganes lobitöö selle taga oli, ületas seda funktsiooni täitnud prof Anne Glover’i vallandamine ja vastava büroo sulgemine isegi uudise- künnise. Carlos Moedase aastase töö tõenäoliselt üks olulisemaid ja pikaajalise mõjuga väljundeid on seitsme väljapaistva teadlase kutsumine Euroopa Komisjoni teadusnõunikeks. Nende seas on näiteks Fieldsi medali (mida peetakse Nobeli preemia analoogiks matemaatikutele) laureaat Cedric Villani, CERNi direktor Rolf-Dieter Heuer ja Inglismaa juhtiv klimato- loog Julia Slingo. Carlos Moedase idee on lihtne: üks teadlane nõu andmas on liiga vähe. Tarvis on orienteeruda interdistsiplinaarsele panee- lile, kollektiivsele
Recommended publications
  • The Numbers of Waterfowl in Estonia

    The Numbers of Waterfowl in Estonia

    selection of the site would only seem to be Sletbakk for their practical help in the in terms of the final few inches. crossing of Bellsund. M.A.O. is indebted to the Wildfowl Trust for the opportunity Acknowledgements for, and financing of, his part in the work. We are grateful to the Norsk Polarinstitutt M.N. would like to express his thanks to for their help and advice, especially in the L. Lj0terud and B. Mathiasson for their shape of their expedition ship M/V never-failing interest and skill during the ‘Signalhorn’ and its captain and crew. field work; to N. Gullestad for help during M.A.O. and R.J.F.T. would like to express his stay in Hornsund ; and to the Nor­ their thanks to the head and staff of the wegian Game Research Institute for special Isfjord Radio Station, Kapp Linné for financial support of the goose studies. their assistance, and to A. Paulsen and E. References At k i n s o n -W i l l e s , G. L . (Ed.). 1963. Wildfowl in Great Britain. 368 pp. Nature Conservancy Monograph No. 3. H.M.S.O., London. b o y d , H . 1961. The number o f Barnacle Geese in Europe in 1959-60. Wildfowl Trust 12th Ann. Report: 116-124. b o y d , H . 1964. Barnacle Geese caught in Dumfriesshire in February, 1963. Wildfowl Trust 15th Ann. Report : 75-76 g o o d h a r t , J., R. WEBBE and T . w r i g h t .
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus

    Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus

    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
  • Valla Ajaleht Nr 1

    Valla Ajaleht Nr 1

    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
  • Mõõtkava 1:30 000

    Mõõtkava 1:30 000

    Sviby küla Österby küla Hosby küla Tahu küla / Skåtanäs Saunja küla Kärbla küla Mõõtkava 1:30 000 Koela küla T Herjava küla Kadarpiku küla Taebla alevik 16108 T T 16107 9 K Hobulaiu küla Uuemõisa alevik K 16108 Laheva küla Kadaka küla T K Tammiku küla Haapsalu linn Nõmme küla 16120 A T Rohense küla Uuemõisa küla Üsse küla Paralepa alevik Aamse küla Kirimäe küla Kabrametsa küla 16121 K 9 Kiltsi küla Rummu küla Espre küla Rohuküla K K Valgevälja küla K A Nihka küla 16103 T T Võnnu küla T Mägari küla Erja küla A Vilkla küla Pusku küla Koheri küla 31 K Uneste küla Sepaküla 16113 Lõbe küla K Liivaküla Saanika küla 16118 Mäeküla 16117 K 16114 Kesu küla 16109 Kolu küla Litu küla Kolila küla Väike-Ahli küla Parila küla T Tanska küla Jõõdre küla Suure-Ahli küla T Jõesse küla Kiviküla 16115 16116 Lannuste küla Kaevere küla K K Käpla küla K K Metsaküla K Emmuvere küla 16111 Vätse küla Põgari-Sassi küla Varni küla Ammuta küla Panga küla Liivaküla Allika küla Oonga küla Puiatu küla Põgari-Sassi küla K Sinalepa küla K Keravere küla Tuka küla Tuuru küla Rannajõe küla Põgari-Sassi küla Haeska küla Saardu küla T Koidu küla 16110 16112 Kiideva küla Puise küla Leppemärgid Maakasutus Aluskaart Haapsalu linna piir Elamu maa-ala Aianduse maa-ala 0 0,5 1 2 3 4 5 Hoone km Asustusüksuse piir Korterelamu maa-ala Riigikaitse maa-ala Vooluveekogu Planeering Tiheasustusala Äri maa-ala Kalmistu maa-ala Märgala Puhke ja looduslik maa-ala Ühiskondliku hoone maa-ala Segafunktsiooniga maa-ala Veekogu Haapsalu linna üldplaneering Joonise nimetus Riigitee Jäätmekäitluse maa-ala Tootmise maa-ala Haritav maa Kohaliku tähtsusega sõidutee Puittaimestik Maakasutus Kaitsealune maa-ala Tehnoehitise maa-ala Planeerija Tellija Meri Skepast&Puhkim OÜ Haapsalu Linnavalitsus Jalg- ja jalgrattatee Laki põik 2 Posti 34 Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (1 kat) Sadama maa-ala 12915 Tallinn 90504, Haapsalu EESTI EESTI Rööbastee Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (2 kat) Avaliku supelranna maa-ala Tel.
  • EUROPARC NBS Newsletter 1/2014

    EUROPARC NBS Newsletter 1/2014

    EUROPARC NBS Newsletter 1/2014 http://us4.campaign-archive1.com/?u=5108bdfadcd892894bfe63be6&... Subscribe Share Past Issues Translate Use this area to offer a short preview of your email's content. View this email in your browser Final countdown Ongoing year is the last presidency year for Estonia and Environmental Board. We are making our best to negotiate with possible next host of Nordic-Baltic Section secretariat. Many activities lie still ahead, such as interesting seminars about wooded grasslands and health issues. We rely on your good collaborations for the upcoming newsletters and other activities! Section secretariat 1 of 10 10.04.2014 9:34 EUROPARC NBS Newsletter 1/2014 http://us4.campaign-archive1.com/?u=5108bdfadcd892894bfe63be6&... Subscribe Share Past Issues Translate President´s corner Winter in Matsalu National Park was cold, Following species are getting special but very short. Spring migration has begun attention in Estonia this year having been with first grey-lag geese, lapwings and elected so called species of the year: sky-larks here; first hundreds of whooper Ringed Seal (Pusa hispida), Common and bewick's swans have started their Kingfisher (Alcedo atthis) and Alder song festival on Matsalu bay. Some of the Buckthorn (Rhamnus frangula). spring can be seen from home via internet - the "seal camera" of Vilsandi National In spite of good weather the mood is not Park is located in the grey-seals' kinder- very much so, the thoughts being held by garden: www.looduskalender.ee/node the tense situation in Ukraine. Who knows /19354 and "owl camera" of Matsalu how far the conflict can go, and there National Park is inside a tawny owl's nest: would be then losses both among people www.looduskalender.ee/node/19372 .
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007

    Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007

    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
  • Ecuador & Galapagos

    Ecuador & Galapagos

    Estonia, species list and trip report, 26th May to 2nd June 2019 WILDLIFE TRAVEL v Estonia 2019 1 Estonia, species list and trip report, 26th May to 2nd June 2019 # DATE LOCATIONS AND NOTES 1 26th May Flight to Tallinn, travel to western Estoni and Matsalu National Park, nr Puise 2 27th May Matsalu NP, Puise peninsula, Silma nature reserve, Haapsalu 3 28th May Pusie, Pogari-Sassi, Lagleranna matkarada, Udruma meadows, Keemu reserve, Kasari River 4 29th May Puise Nina, Rame junction, Laelatu meadow, Tuhu, Virtsu, Muhu Island- Koguva 5 30th May Loona- Saaremaa island, Viidumae, Kogula, Loode, Hotell Saaremaa, Sorve Peninsula 6 31st May Loona, Kaali Krater, Laidevahe Nature Reserve, Puhtu-Laelatu, Pärnu Nature Reserve 7 1st June Klaara Manni, Sooma Rahuspark 8 2nd June Paljasaare Peninsula Tallinn LIST OF TRAVELLERS Leader and Guide Charlie Rugeroni Wildlife Travel Peeter Vissak NatourEst, Estonia Photos all by Charlie Rugeroni, unless marked PV (Peeter Vissak) and JR (Judith Robinson) Cover: Lady’s Slipper Orchid. Above: Laelatu 2 Estonia, species list and trip report, 26th May to 2nd June 2019 Day 1 Sunday 26th May Outbound to Lennart Meri Tallinn Airport; transfer to Puise Nina Guesthouse We were welcomed to Estonia by Peeter and once our bags were in the minibus we set off west to Puise peninsula and our first night’s guesthouse. The trip, on a Sunday afternoon, was straightforward and quiet. In the late-afternoon-early-evening northern light we were able to catch glimpses of Estonia’s Siberian-like natural forests, its peat bogs, coastal meadows, reed beds and fascinating coastline with innumerable inlets, glacial erratics and its flatness.
  • Data Assimilation of Sea Surface Temperature and Salinity Using Basin

    Data Assimilation of Sea Surface Temperature and Salinity Using Basin

    Data assimilation of sea surface temperature and salinity using basin- scale EOF reconstruction: a feasibility study in the NE Baltic Sea Mihhail Zujev1, Jüri Elken1, Priidik Lagemaa1 1Department of Marine Systems, Tallinn University of Technology, Tallinn, EE12618, Estonia 5 Correspondence to: Jüri Elken ([email protected]) Abstract. The tested data assimilation (DA) method based on EOF (Empirical Orthogonal Functions) reconstruction of observations decreased centred root-mean-square difference (RMSD) of surface temperature (SST) and salinity (SSS) in reference to observations in the NE Baltic Sea by 22% and 34%, respectively, compared to the control run without DA. The method is based on the covariance estimates from long period model data. The amplitudes of the pre-calculated dominating 10 EOF modes are estimated from point observations using least-squares optimization; the method builds the variables on a regular grid. The study used large number of in situ FerryBox observations along four ship tracks from 1 May to 31 December 2015, and observations from research vessels. Within DA, observations were reconstructed as daily SST and SSS maps on the coarse grid with a resolution of 5 10 arc minutes by N and E (ca 5 nautical miles) and subsequently were interpolated to the fine grid of the prognostic model with a resolution of 0.5 1 arc minutes by N and E (ca 0.5 nautical miles). The fine grid 15 observational fields were used in the DA relaxation scheme with daily interval. DA with EOF reconstruction technique was found feasible for further implementation studies, since: 1) the method that works on the large-scale patterns (mesoscale features are neglected by taking only the gravest EOF modes) improves the high-resolution model performance by comparable or even better degree than in the other published studies, 2) the method is computationally effective.
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
  • Destination: Estonia

    Destination: Estonia

    E S T Destination: O N Estonia I Relocation Guide A REPUBLIC OF ESTONIA CAPITAL Tallinn AREA 45,227 sq. km POPULATION 1,315,000 CURRENCY ONE SMALL NORDIC COUNTRY, Euro COUNTLESS REASONS TO FALL IN LOVE. 1. COUNTRY OVERVIEW 2. MOVING TO ESTONIA 6. EDUCATION 7. HEALTHCARE 4 Key Facts and Figures 16 Residence Permits 50 Pre-school Education 60 Health Insurance 7 Geography 21 Moving Pets 52 Basic Education 62 Family Physicians 8 Climate and Weather 22 Moving Your Car 54 Secondary Education 64 Specialised Medical Care 10 Population 56 Language Immersion Programmes 65 Dental Care CONTENTS 11 Language 56 Higher Education 66 Emergency Rooms and Hospitals 12 Religion 58 Continuous Education 13 Politics and Government 14 Public Holidays 14 Flag Days in Estonia 3. HOUSING 4. WORKING 5. TAXES AND BANKING 8. TRANSPORT 9. EVERYDAY LIFE 24 Renting Property 36 Work Permits 46 General Taxes 68 Driving in Estonia 84 e-Estonia 26 Buying and Selling Immovable Property 38 Employment Contracts 47 Income Tax 74 Your Car 86 Media 28 Utilities 40 Setting Up a Company 48 Everyday Banking 77 Parking 88 Shopping 31 Telecom Services 42 Finding a Job 78 Public Transport 90 Food 33 Postal Services 82 Taxis 91 Eating out 34 Moving Inside Estonia 92 Health and Beauty Services 35 Maintenance of Sidewalks 93 Sports and Leisure 94 Cultural Life 96 Travelling in Estonia On the cover: Reet Aus PhD, designer. Lives and works in Estonia. Photo by Madis Palm The Relocation Guide was written in cooperation with Talent Mobility Management www.talentmobility.ee 1.
  • Baltic Birding Hotspots

    Baltic Birding Hotspots

    Baltic Birding Åbo Hotspots White-tailed Golden eagle eagle Åland Helsinki Mariehamn 16 Skatudden 1 Kökar Black woodpecker Migration Migration in the central Ural owl Baltic area is intense and Capercaillie especially impressive during 15 Fysingen spring when millions of birds rush to the nesting grounds in the north. Tallin Stockholm Spring migration starts in Bar-tailed 14 Vårbergstoppen February–March and in April godwit the migration gets intense with common eiders, Lapwing scooters, long­tailed ducks, loons and other sea­ birds passing in thousands every day. Migrating 13 Utö ducks with up to 50.000 individuals of long­tailed duck and surf scooter can be observed in a single morning. Three-toed 2 Hiumaa 3 Oystercatcher woodpecker In April–May the raptors arrive with good obser­ Matsulu 12 Landsort vation opportunities at Cape Kolka. Lesser and greater spotted eagles, buzzards, falcons, hawks, Hoopoe kites and harriers can be frequently spotted. Kolka is also an excellent site for woodland species such as black storks, woodpeckers as well as capercaillie. 4 Saaremaa Pärnu In late May and the beginning of June the Kuressaare spectacular migration of waders heading for the Siberian coastline can be observed in the area, but Purple sandpiper already in June–July some of the waders migrate The birding in the Baltic Sea Dunlin south again and forage along the coasts. Little gull area is good in all seasons with In October the migration of barnacle geese – an impressive migration in spring and with tens of thousands arriving in huge flocks autumn. In April to late June geese, waders Redshank to the seaside meadows and fields in Estonia and passerines migrate through the area.
  • Statistics of Different Public Forecast Products of Temperature and Precipitation in Estonia

    Statistics of Different Public Forecast Products of Temperature and Precipitation in Estonia

    174 Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2014, 63, 2, 174–182 Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2014, 63, 2, 174–182 doi: 10.3176/proc.2014.2.07 Available online at www.eap.ee/proceedings Statistics of different public forecast products of temperature and precipitation in Estonia Sirje Keevallika*, Natalja Spirinab, Eva-Maria Sulab, and Inga Vauc a Marine Systems Institute at Tallinn University of Technology, Akadeemia tee 15a, 12618 Tallinn, Estonia b Estonian Environment Agency, Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn, Estonia c Estonian Information Technology College, Raja 4c, 12616 Tallinn, Estonia Received 30 October 2013, revised 10 March 2014, accepted 2 April 2014, available online 20 May 2014 Abstract. Day (0600–1800 UTC) maximum and night (1800–0600 UTC) minimum temperature forecasts as well as prediction of the occurrence of precipitation are evaluated for different sites in Estonia: southern coast of the Gulf of Finland (Tallinn), West- Estonian archipelago (Kuressaare), and inland Estonia (Tartu). The forecasts are collected from Estonian weather service. Several traditional verification methods are used, first of all reliability (root mean square error (RMSE)) and validity (mean error (ME)). Detailed analysis is carried out by means of the contingency tables that enable the user to calculate percent correct, percent underestimated, and percent overestimated. The contingency tables enable the user to calculate conditional probabilities of the realizations of certain forecasts. The paper is user-oriented and does not analyse the forecast technique. On the other hand, attention is drawn to the subjectivity of such evaluation, as the results may depend on the forecast presentation style and/or on the choice of the features of the meteorological parameter under consideration.