Destination: Estonia
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Ruhnu Arengukava 2020-2030
Kinnitatud Ruhnu Vallavolikogu 31.01.2020 a. määrusega nr. 1 RUHNU VALLA ARENGUKAVA 2020 -2030 2020 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4 3. RUHNU VISIOON 2030 .......................................................................................................... 5 4. VALLA JUHTIMISE PÕHIMÕTTED ..................................................................................... 5 5. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA TEGEVUSED 2020-2030 .......................................... 6 6. SEOSED MAAKONDLIKU ARENGUSTRATEEGIA, SAARE LEADER STRATEEGIA JA RUHNU VALLA ÜLDPLANEERINGUGA ............................................................................ 13 6.1 Seosed Saare maakonna arengustrateegiaga ..................................................................... 13 6.2 Seosed MTÜ Saarte Koostöökogu arengustrateegiaga ..................................................... 13 6.3 Seos Ruhnu valla üldplaneeringuga .................................................................................. 15 7. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, JÄLGIMINE, MUUDATUSTE TEGEMINE ................ 15 8. RISKIJUHTIMINE .................................................................................................................. 15 külastajatega, sh välisriikidest. ........................................................................................................ 15 9. RUHNU SAARE OLUKORD JA KIRJELDUS .................................................................... -
Keeping the Cottage in the Family
Keeping the Cottage in the Family A country place is a symbol of relaxation, continuity in life, and family harmony. But when the topic of ownership succession is raised, that lovely spot can be transformed into a source of stress, uncertainty and family strife Anthony Layton MBA, CIM August 2017 Keeping the Cottage in the Family | 1 Letter from Anthony Layton Cottage succession, along with other estate planning issues, is among my professional specialties. After decades of helping families confront and solve the cottage-succession problem, I decided to put pen to paper and document this knowledge. The result is Keeping the Cottage in the Family, a detailed review of everything a cottage owner should consider when contemplating what happens when it’s time to pass on the property to the next generation. A succession plan can only be produced with the help of seasoned professionals who are familiar with the many pitfalls common to this challenge. I would like to thank Tom Burpee, Morris Jacobson and Matthew Elder for sharing their considerable expertise in the preparation of this article. Sincerely, Anthony Layton MBA, CIM CEO and Portfolio Manager, PWL Capital Inc. Table of Contents A responsibility as well as a privilege .................... 6 The taxman must be paid, one way or another.............................................................. 12 Get a head start .................................................... 7 Owning through a trust ........................................ 12 Planning closer to the event................................... 8 Share-ownership agreements .............................. 13 The capital gains tax problem ............................... 9 Use of a nature conservancy .............................. 14 Use the exemption, or pay the tax? ...................... 9 Conclusion .......................................................... 14 A couple with two residences ............................... -
Liste Représentative Du Patrimoine Culturel Immatériel De L'humanité
Liste représentative du patrimoine culturel immatériel de l’humanité Date de Date récente proclamation Intitulé officiel Pays d’inscriptio Référence ou première n inscription Al-Ayyala, un art traditionnel du Oman - Émirats spectacle dans le Sultanat d’Oman et 2014 2014 01012 arabes unis aux Émirats arabes unis Al-Zajal, poésie déclamée ou chantée Liban 2014 2014 01000 L’art et le symbolisme traditionnels du kelaghayi, fabrication et port de foulards Azerbaïdjan 2014 2014 00669 en soie pour les femmes L’art traditionnel kazakh du dombra kuï Kazakhstan 2014 2014 00011 L’askiya, l’art de la plaisanterie Ouzbékistan 2014 2014 00011 Le baile chino Chili 2014 2014 00988 Bosnie- La broderie de Zmijanje 2014 2014 00990 Herzégovine Le cante alentejano, chant polyphonique Portugal 2014 2014 01007 de l’Alentejo (sud du Portugal) Le cercle de capoeira Brésil 2014 2014 00892 Le chant traditionnel Arirang dans la République 2014 2014 00914 République populaire démocratique de populaire Date de Date récente proclamation Intitulé officiel Pays d’inscriptio Référence ou première n inscription Corée démocratique de Corée Les chants populaires ví et giặm de Viet Nam 2014 2014 01008 Nghệ Tĩnh Connaissances et savoir-faire traditionnels liés à la fabrication des Kazakhstan - 2014 2014 00998 yourtes kirghizes et kazakhes (habitat Kirghizistan nomade des peuples turciques) La danse rituelle au tambour royal Burundi 2014 2014 00989 Ebru, l’art turc du papier marbré Turquie 2014 2014 00644 La fabrication artisanale traditionnelle d’ustensiles en laiton et en -
Report on Coronavirus Pandemic
Coronavirus pandemic in the EU – Fundamental Rights Implications Country: Estonia Contractor’s name: Estonian Human Rights Centre Date: 4 May 2020 DISCLAIMER: This document was commissioned under contract as background material for a comparative report being prepared by the European Union Agency for Fundamental Rights (FRA) for the project “Coronavirus COVID-19 outbreak in the EU – fundamental rights implications”. The information and views contained in the document do not necessarily reflect the views or the official position of the FRA. The document is made available for transparency and information purposes only and does not constitute legal advice or legal opinion. 1 Measures taken by government/public authorities 1.1 Emergency laws/states of emergency, including enforcement actions In Estonia, the Government of the Republic declared an emergency situation on 12 March 2020 due to the pandemic spread of the COVID-19.1 The emergency situation was initially to last until 1 May 2020, but was later extended until 17 May 2020.2 The declaration, resolution and termination of an emergency situation is regulated by the Emergency Act (Hädaolukorra seadus).3 The Emergency Act gives the person in charge of the emergency situation (the Prime Minister) the right to issue orders applying various measures. The orders include a reference that the failure to comply with the measures of the emergency situation prompt the application of the administrative coercive measures set out in the Law Enforcement Act4, and that the penalty payment is € 2000 pursuant to the Emergency Act.5 1.2 Measures affecting the general population 1.2.1 Social distancing In Estonia, after the declaration of the emergency situation, stay at home orders were imposed on people who arrived in Estonia from abroad. -
Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1998, 97, 1531 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 27.10.1998 nr 243 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)paragrahvi 5 lõike 4 japaragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikadening fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurdelisatud). 2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaksKeskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutusHiiumaa Laidude Maastikukaitseala. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uuteriiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala«AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta»(ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. amäärusega nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) onmoodustatud Hiiumaa Rajooni TSNTäitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70«Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»looduskaitse -
The Baltic Republics
FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features. -
EGS Aastaraamat 2016.Cdr
E E EESTI GEOGRAAFIA SELTSI S EESTI GEOGRAAFIA SELTSI T I G E O G R A A F I A S E L T S I A A KÖIDE S KÖIDE 41. T 41. A R A A M A T 4 1 . k ö i d e ISSN 0202 - 1811 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 41. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 41 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2016 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 41. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2016 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 41 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 41. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud Tartu Ülikooli geograafia osakond Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2016 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eelmisel aastal jõudis Eesti Geograafia Selts 60. juubelini, mida me hilissügisel ka väärikalt tähistasime. EGSi aastaraamatu viljapõllult on võetud 40 lõikust ja käesoleva väljaandega algab viies kümnend. Geo- graafide aastaraamat on meie rahvuslik kultuuripärand, looming ja endale kindla koha leidnud väljaanne. Esimese EGSi aastaraamatu ”Saateks” lõpetab lause: ”Eesti Geograafia Selts loodab, et tema aastaraamat, mille eesmärgiks on kaasa aidata geograafilise uurimistöö ja kodu-uurimise arengule, koondab enda ümber arvuka kaastööliste-geograafide pere.” Paljuski tänu EGSi aastaraamatule on kestnud eesti ja Eestiga seotud geograafilise uurimistöö talletamine omakeelses kirjasõnas tänapäevani. Aastaraamatute mahust on suurema osa hõlmanud uurimused Eesti geo- graafia alalt, mis on ka loomulik, sest rahvuslik väljaanne peabki esmalt avaldama kodumaaga seotud uurimistulemusi. Esimene EGSi aastaraamat ilmus trükist kaks aastat pärast seltsi asutamist ja sisaldas ülevaateartikleid loodus-, majandus- ja kooligeograafia olukor- rast ning edasiarendamise perspektiividest Eestis. -
Ruhnu Arengukava 2020-2030
Kinnitatud Ruhnu Vallavolikogu ..................määrusega nr. ..... RUHNU VALLA ARENGUKAVA 2020 -2030 2020 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4 3. RUHNU VISIOON 2030 .......................................................................................................... 5 4. VALLA JUHTIMISE PÕHIMÕTTED ..................................................................................... 5 5. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA TEGEVUSED 2020-2030 .......................................... 6 6. SEOSED MAAKONDLIKU ARENGUSTRATEEGIA, SAARE LEADER STRATEEGIA JA RUHNU VALLA ÜLDPLANEERINGUGA ............................................................................ 13 6.1 Seosed Saare maakonna arengustrateegiaga ..................................................................... 13 6.2 Seosed MTÜ Saarte Koostöökogu arengustrateegiaga ..................................................... 13 6.3 Seos Ruhnu valla üldplaneeringuga .................................................................................. 15 7. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, JÄLGIMINE, MUUDATUSTE TEGEMINE ................ 15 8. RISKIJUHTIMINE .................................................................................................................. 15 külastajatega, sh välisriikidest. ........................................................................................................ 15 9. RUHNU SAARE OLUKORD JA KIRJELDUS .................................................................... -
Permanently Inhabited Small Islands Act
Issuer: Riigikogu Type: act In force from: 20.06.2010 In force until: 31.08.2015 Translation published: 30.04.2014 Permanently Inhabited Small Islands Act Passed 11.02.2003 RT I 2003, 23, 141 Entry into force 01.01.2004 Amended by the following acts Passed Published Entry into force 22.02.2007 RT I 2007, 25, 133 01.01.2008 20.05.2010 RT I 2010, 29, 151 20.06.2010 Chapter 1 GENERAL PROVISIONS § 1. Area of regulation of Act This Act prescribes the specifications which arise from the special nature of the insular conditions of the permanently inhabited small island and which are not provided for in other Acts. § 2. Definitions used in Act In this Act, the following definitions are used: 1) island rural municipality– rural municipality which administers a permanently inhabited small island or an archipelago as a whole; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 2) rural municipality which includes small islands – rural municipality which comprises permanently inhabited small islands, but is not constituting part of island rural municipalities; 3) permanently inhabited small islands (hereinafter small islands) – Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi and Vormsi; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 4) large islands – Saaremaa, Hiiumaa and Muhu. 5) permanent inhabitation – permanent and predominant residing on a small island; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 6) permanent inhabitant – a person who permanently and predominantly resides on a small island and data on whose residence are entered in the population register to the accuracy of a settlement unit located on a small island. -
AS Saarte Liinid Auditeeritud Majandusaasta Aruanne 2018.Pdf
AS SAARTE LIINID Majandusaasta aruanne Majandusaasta algus: 01.01.2018 Majandusaasta lõpp: 31.12.2018 Ärinimi: AS SAARTE LIINID Registrikood 10216057 Aadress: Rohu 5, Kuressaare linn Saaremaa vald, 93819 Saare maakond Telefon: +372 453 0140 Faks: +372 453 0149 Elektronposti aadress: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.saarteliinid.ee Põhitegevusalad: Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevused (EMTAK 52221) AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2018 SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................................................................. 2 2018. AASTA TEGEVUSARUANNE .............................................................................................................................. 3 Finantsseisundi aruanne ......................................................................................................................................... 23 Kasumi-ja koondkasumiaruanne ............................................................................................................................. 24 Rahavoogude aruanne ............................................................................................................................................ 25 Omakapitali muutuste aruanne .............................................................................................................................. 26 Raamatupidamise aastaaruande lisad ................................................................................................................... -
Vormsi Vald Paikneb Lääne-Eesti Saarestikus Lääne Maakonna Loodeosas
VORMSI VALLA TERVISEPROFIIL 2014 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................ 3 1. VORMSI VALLA ANDMED .................................................................... 5 1.1. Territoorium ja rahvastik .............................................................. 5 1.2. Ettevõtlus ja töökohad ................................................................. 9 1.3. Rahvastiku tervisenäitajad .......................................................... 13 1.4. Haridus, kultuur ja sport ............................................................ 19 1.5. Turvalisus ................................................................................ 23 1.6. Transport ................................................................................. 26 1.7. Avalikud teenused ..................................................................... 27 Kokkuvõte ............................................................................................. 28 2. TERVIST EDENDAVATE TEGEVUSTE KAVA ........................................... 29 1.8. Terviseprofiili rakendamine ......................................................... 29 SISSEJUHATUS Tervis ei ole üheselt mõistetav kontseptsioon. Tervist on defineerinud erinevalt paljud autoriteedid, kuid ühisel meelel ollakse selles, et tervis on mitmemõõtmeline ning sisaldab endas mitte ainult füüsilist heaolu (positiivne kehatunnetus, haigussümptomite puudumine) ja psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu eluga), vaid ka tegutsemisvõimet, -
Lõputöö-Hookan-Lember.Pdf (2.127Mb)
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Hookan Lember RS150 PÄÄSTESÜNDMUSTE ANALÜÜS PÜSIASUSTUSEGA VÄIKESAARTEL Lõputöö Juhendaja: Häli Allas MA Kaasjuhendaja: Andres Mumma Tallinn 2018 ANNOTATSIOON Päästekolledž Kaitsmine: juuni 2018 Töö pealkiri eesti keeles: Päästesündmuste analüüs püsiasustusega väikesaartel Töö pealkiri võõrkeeles: The analysis of rescue events on small islands with permanent settlements Lühikokkuvõte: Töö on kirjutatud eesti keeles ning eesti ja inglise keelse kokkuvõttega. Töö koos lisadega on kirjutatud kokku 61 lehel, millest põhiosa on 38 lehekülge. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, kus on kasutatud kahte tabelit ja seitseteist joonist. Valitud teema uurimisprobleemiks on tervikliku ülevaate puudumine väikesaarte sündmustest, mis kuuluvad Päästeameti valdkonda. Väikesaartele toimub reageerimine erinevalt ning sõltuvalt aastaajast on reageerimine raskendatud. Ühtseid põhimõtteid rahvaarvu või sündmuste arvu kohta ei ole. Lõputöö eesmärk on analüüsida päästesündmusi väikesaartel aastatel 2009-2017 ning järeldada, millist päästevõimekust vajavad püsiasutustega väikesaared. Lõputöös antakse saartest ülevaade, mis on valimis välja toodud ning visualiseeritakse joonise abil saartel elavate püsielanike arv. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, kus Häirekeskuselt saadud andmed korrastati ja analüüsiti. Lõputöös anti ülevaade, millised on sündmused saartel ning tehti järeldused, kuidas tagada kiire ja kvaliteetse abi kättesaadavus. Saartel, kus elanike arv on väike ning sündmuste arv minimaalne,