Ridala Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE

RIDALA -TALLINN

ALGATATUD: RIDALA VALLAVOLIKOGU 27.aprill 2006. a otsus nr 54

HEAKSKIIDETUD: 21.08.2009. kiri nr 6-8/16273-4

HEAKSKIITJA: HIIU-SAARE-LÄÄNE KESKKONNAAMET

ÜLEANTUD: ………………………………………….

TÖÖ NUMBER: 745/07

PROJEKTIJUHT: Valdeko Palginõmm

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

ENTEC AS, Tallinna ja Pärnu kontor, 2006-2007

AS PÖYRY ENTEC JA ERKAS PÄRNU INSTITUUT OÜ, 2009

TEKST: VALDEKO PALGINÕMM , JÜRI TEDER, MIHKEL VAARIK

TÖÖ JA SELLE ÜLESEHITUS ON KAITSTUD EESTI VABARIIGI AUTORIÕIGUSESEADUSE KOHASELT .

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

EESSÕNA Ridala vald, mille statuut valla taastati 12. detsembril 1991.a on üks suuremaid Läänemaa omavalitusüksusi.

Vallavolikogu algatas 2006 a üldplaneeringu, eesmärgiga toetada valla arengukavakohast ruumilist arengut keskpikas perspektiivis ja, et eesseisev areng kulgeks ratsionaalselt ning säästava arengu põhimõtteid järgivalt. Üldplaneeringu, kui strateegilise planeerimisdokumendi juurde peab kuuluma ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Planeerimist ja planeeringudokumentide koostamist juhtis ERKAS Pärnu Instituut projektijuht Valdeko Palginõmm. Planeeringulahenduste keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi AS Pöyry Entec ja ERKAS Pärnu Instituudi koostöös. Lisaks projektijuhile osalesid mõju strateegilises hindamises AS keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik (litsents KMH 001) ja Jüri Teder (litsents KMH 0069).

On oodata, et nii üldplaneering kui keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne pakub huvi paljudele, s.h.: Läänemaa Maavalitsus, Keskkonnaministeeriumi Hiiu-Saare-Lääne Keskkonnaamet, Ridala valla elanikud ja valda registreeritud mittetulundusühingud, naaberoma- valitsusorganid, valla äriühingud ja ettevõtjad jne.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

SISUKORD

EESSÕNA ...... 2 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA SISU...... 5 1.1 HINDAMISE LÄHTEKOHAD ...... 5 1.2 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ALUSED ...... 5 1.3 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRGIST ...... 6 1.4 METOODIKA ...... 6 1.5 PLANEERINGUGA SEOTUD OSAPOOLED ...... 9 2. OLULISIM TAUSTAMATERJAL ...... 10 2.1 SUUNISEID -TÄHELEPANEKUID TAUSTAMATERJALIDEST ...... 11 2.1.1 Lääne maakonna planeering ...... 11 2.1.2 Lääne maakonna keskkonna arengukava 2006-2015 ...... 11 2.1.3 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused...... 11 2.1.4 Teemaplaneering Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015...... 13 2.1.5 Ridala valla arengukava 2006 –2015...... 13 2.1.6 Matsalu alamvesikonna veemajanduskava eelnõu...... 14 2.1.7 Haapsalu linna üldplaneering 2006 ...... 15 2.1.8 Ridala valla osaüldplaneering 1999...... 16 2.1.9 Topu puhkeala rannikuvööndi osaüldplaneering ...... 17 2.1.10 Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 ja turunduskontseptsioon Terra Maritima...... 17 2.1.11 Kokkuvõtteks...... 17 3. ÜLDPLANEERINGU SEOTUS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDE KESKKONNA ASPEKTIDEGA ...... 19 3. ÜLDPLANEERINGU SEOTUS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDE KESKKONNA ASPEKTIDEGA ...... 19 3.1 EUROOPA LIIDU PLANEERINGU DOKUMENDID ...... 19 3.2 ÜLEEUROOPALINE NATURA 2000 VÕRGUSTIK ...... 20 3.3 EESTI PLANEERINGUD JA STRATEEGIAD ...... 20 3.3.1 Eesti Keskkonnastrateegia...... 21 3.3.2 Eesti Regionaalarengu strateegia 2005-2015 ...... 21 3.4 EESTI NATURA 2000 ...... 23 3.4.1 Natura 2000 võrgustikust Ridala vallas ...... 23 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLDKIRJELDUS ...... 26 4.1 RIDALA VALLA LOODUSKESKKONNAST ...... 26 4.2 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK KESKKOND ...... 28 4.3 KULTUURILIS -AJALOOLINE KESKKOND ...... 32 4.4 KOHALIKU LOODUSKESKKONNA SEISUNDI MÕJUTAMISEST ...... 33 5. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMIST MÕJUTAV ARENGUALTERNATIIV...... 36 5.1 ARENGUALTERNATIIVI MÕISTEST ...... 36 5.2 ALTERNATIIVI MÕJUST PLANEERINGULAHENDUSTELE ...... 36 5.3 ARENGUKAVA SOBIVUSEST ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS ...... 37 5.4 ARENG ÜLDPLANEERINGU PUUDUMISEL JA SELLE PROGNOOSITAV MÕJU ...... 37 5.5 PLANEERINGULAHENDUSTE KAALUTLEMISEST ...... 38 6. HINNANG ÜLDPLANEERINGUST TULENEVALE KESKKONNAMÕJULE...... 41 6.1 PLANEERINGU ÜLDISELOOMUSTUS ...... 41

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

6.2 PLANEERINGULAHENDUSTE MÕJUST ...... 42 6.2.1 Planeeringulahenduste mõjust inimese tervisele...... 48 6.2.2 Üldplaneeringu lahenduste ja ettepanekute elluviimise eeldatavast olulisest mõjust valla territooriumile jäävatele Natura 2000 aladele...... 49 6.3 TÄHENDUSI VÕIMALIKU OLULISE NEGATIIVSE MÕJUGA ÜKSIKLAHENDUSTE OSAS ...... 53 6.3.1 Planeeringulahendused ja -tingimused kui meetmed olulise negatiivse mõju vältimiseks- leevendamiseks ...... 54 7. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMINE ...... 57 8. RASKUSED-TAKISTUSED KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL ...... 61 9. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATAVAD MEETMED ...... 61 10. KOKKUVÕTE...... 62 10.1 EKSPERTIDE SEISUKOHT ...... 65 11. KASUTATUD ALUSMATERJALID ...... 66 11.1 KAVAD , PLANEERINGUD MONOGRAAFIAD , ARUANDED ...... 66 11.2 ÕIGUSAKTID ...... 67 11.3 FOTODE JA JOONISTE ALLIKAD ...... 68 LISAD LISA 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM KOOS PROGRAMMI LISADEGA

LISA 2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI HEAKSKIIDUKIRI

LISA 3. RIDALA VALLA SEISUKOHAD RIDALA VALLA ÜLDPLNAEERINGULE KESKKONNAMÕJU KOOSKÕLASTUSTEGA ESITATUD ETTEPANEKUTE JA VASTUVÄIDETE KOHTA .

LI SA 4. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE AVALIKUSTAMISE TEATED .

LISA 5. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE AVALIKU ARUTLELU PROTOKOLL JA ARUTELUL OSALEJATE NIMEKIRI .

LISA 6. ÜLDPLANEERINGU KAARDID

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA SISU

1.1 Hindamise lähtekohad

Ridala valla ruumilist arengut suunava üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamisel on eristatavad juriidiline ja mittejuriidiline lähtekoht. Esimeseks on valla volikogu otsus üldplaneeringu kesk- konnamõju strateegiliseks hindamiseks. Hindamise mittejuriidilisi lähte- kohti võib esile tõsta mitu. Esmalt, need on üldplaneeringu koostamise aluseks olevad valla ruumilise arengu põhimõtted. Teiseks teadmine, et omavalitusüksuse sotsiaal-majanduslik areng saab kulgeda jätkusuutlikult siis kui planeeringus on looduskeskkonna võimalusi kasutatud oskuslikult ning lahendused tagavad tasakaalu ruumi hõlvamise vajaduse ja saada olevate võimaluste vahel. Kolmandaks, keskkonnamõju hindamise aruandest peab volikogu enne strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist saama veendumuse, et planeeringulahendused jäävad kooskõlla valla arengukavaga ja visiooniga.

1.2 Üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise alused

Üldplaneeringu eesmärk on näidata seda kus mingil territooriumil saaks arendustega tegeleda ja mis tingimustel. Valla tasandil vajaliku planeeringu – üldplaneeringu koostamise aluseks on Planeerimisseadus. Üldplaneering (§ 8 lg 3): • kujundab ja suunab ruumilist arengut seades tingimusi ja piiranguid arengut saatvatele majanduslikele, sotsiaalsete ja kultuurilistele mõjudele; • seab tingimusi keskkonda säästvaks ja tasakaalustatud tegevusteks, ennekõike maa- ja veealade kasutamiseks; • määrab kompaktse asustusega (e. tiheasustusega) alad ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ning juhud; • määrab miljööväärtuslikud alad, põllumaad, pargid, haljasalad ja näitab võimalused maastikuelementidele ja looduskooslustele kaitse- ja kasutamistingimuste seadmiseks; • näitab rohelise võrgustiku paiknemist; • määrab teede, tänavate asukohad ja liikluskorralduse üldised põhimõtted ning tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukohad; • määrab puhke- ja virgestusalad; • täpsustab ranna ja kalda piiranguvööndid ning ehituskeeluvööndid; • vajadusel annab ettepanekud maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; • arvestab riigikaitseliste vajadustega ja vajadusel määrab riigikaitselise otstarbega maa-alade ning täpsustab maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piirid.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslikuks aluseks on Keskkon- namõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS). Hindaja poolt on järgitavad §-d 32, 33, 34, 36, 37, 40 ja 41.

1.3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgist

Keskkonnamõju strateegilise mõju hindamise eesmärk on sõnastatud KeHJS § 2 lg 2. Üldise põhimõtte nagu kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja säästva arengu tagamises, on üks hindamise eesmärk ka selles, et arvestada keskkonnakaalutlustega nii strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel kui kehtestamisel.

Keskkonnamõju hindamise aruande koostamise aspektist käsitletuna võib hindamise eesmärki lugeda saavutatuks kui planeerimisprotsessis osalenute kaalutlused ja kaalutluste väljundid (näiteks olulise negatiivse mõju leevendusmeetmed mis Planeerimisseaduse § 8 lõige 3 p 2 kontekstis oleksid säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused) on kirjeldatud mõju hindamise aruandes. Keskkonnakaalutlustega arvestamist strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel ei saa mõju hindajad tagada kuna see jääb kehtestaja otsustada ja tema pädevusse. Küll aga võib hindamise aruanne olla kehtestajale abivahendiks, sest eeldatavalt sisaldab aruanne teavet selle kohta kuhumaani strateegiline planeerimisdokument lubab arengul jõuda ja veenab teda selles, et areng jääb säästvaks.

Üldplaneeringu kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamist saatva keskkonnamõju hindamise eesmärk kokkuvõtvalt järgmine: • saavutada planeeringu kehtestajate teadlikkuse tõus keskkonnaalastes küsimustes; • vajadusel seada üldplaneeringule, kui omavalitsusüksuse jätku- suulikku ja säästvat ruumilist arengut tagavale dokumendile keskkonnatingimused; • kujundada valla elanikkonnas positiivne hoiak omavalitsuse sotsiaal- majandusliku arengu väljavaadete osas; • veenda avalikkust, et konkreetse omavalitusüksuse ruumiline areng ei halvenda piirkonna looduskeskkonna seisundit üle tema negatiivse mõju taluvuspiiri.

1.4 Metoodika

Laias mõistes saab omavalitsusüksuse üldplaneeringut, kui tulevikku suunatud strateegilisi valikuid väljendavat dokumenti, käsitleda kui planeerimisettepanekute, seatavate arengutingimuste ja nende kaalutlus- tulemuste paketti. Üldplaneering, kui kokkulepete põhine dokument, osutub infoallikaks arendusvõimaluste ulatuse ja paiknemise ning tingimuste kohta.

Üldplaneeringus saavutab keskkonnamõju strateegilise hindamise (KeHJS § 2 lg 2.) eesmärgi kui planeerimisprotsessis kaalutakse ja lahendatakse

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

esilekerkivaid keskkonnaalaprobleeme ning seda tehakse ka planeeringu kehtestamisel. Rakendades mõlemas planeeringu toimetamisfaasis keskkonnakaalutlusi, on eeldus selleks, et saavutatakse kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja tagatakse planeeringualal säästev areng.

Paraku pole planeeringu koostamisel planeerijate loomevabadus piira- matu. Nende loomevabadus jääb piltlikult ruutu, mille küljed on asjaolud milledega tuleb protsessis osalejatel arvestada (asjaolud on kaldkirjas). Planeerimise tulemusena valmivad planeeringulahendused mis on süntees planeerimisettepanekutest, planeerijate oskustest, avalikkuse ja isikute huvidest ning soovidest. Jällegi piltlikult väljendatuna oleks loodud lahenduste hulk ring loomevabaduse ruudus. Keskkonnakaalutlustega arvestav planeering oleks selline ettepanekute-soovide-huvide ring mis ei murra võimaluste ruudust läbi ja puutub kokku piiranguruudu külgedega ainult 4-s punktis. Nagu ruudu külje pikkusega võrdse diameetriga ringi pindala moodustab 79% ruudu pindalast, nii oleks ka 79% kõikide osapoolte huvidest, mis on lahenduse leidnud planeeringus, hea tulemus avaliku kokkuleppe mõistes.

Kõrgemalseisvad planeeringud, kavad

Võtmeseadused: Lahenduseks Muud seadused ja realiseerunud asjakohased õigusaktid huvid, soovid, ette- Planeerimisseadus, panekud KMHJ seadus

Omavalitsusüksuse arengukava

Antud kujutusviisis oleks keskkonnamõju hindamine kui vahend planee- rimislahenduste ringi laiendamiseks ja suunamiseks ruudu külgedega kokkupuutepunktidesse. See nõuab ekspertide poolt soovide-ettepanekute-huvide mõistmist, nende selekteerimist, suhtlemist ja koostööd planeerijatega jne. Võtted mõju hindamisel oleksid alljärgmised: 1. planeeringulahendused on ennekõike võimalused või piirangud, mis avavad tee mingit mõju omavateks tegevusteks; 2. alles peale planeeringu kehtestamist muutuvad lahendused õigustatud ja ootuspärasteks võimalusteks; 3. kümneid lahendusi sisaldav üldplaneering annab võimalusi kordi rohkemateks tegevusteks milledel võib olla mitmepalgeline mõju – positiivne, negatiivne, oluline, ebaoluline jne; 4. strateegilisel hindamisel tuleb näha lahendusi mis avavad või- maluse olulise mõjuga arendusteks-tegevusteks 1; eksperdid

1 Tõlge Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2001/42/EÜ, 27.06.2001 teatavate kavade ja prog- rammide keskkonnamõju hindamise kohta artikkel 14-le . (Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on environment) - identifying, describing and evaluating

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

pole füüsiliselt võimelised hindama iga planeeringulahendusega võimaldatud tegevuse mõju. Keskkonnamõju strateegiline hindamine sisaldab lisaks seadusandlikule reglementeeritusele ka ekspertide tunnetuslikku lähenemist – tuleb näha olulist mõju ruumilise arengu strateegilises võtmes; 5. ruumilise arengu mõju keskkonnale on strateegilise võtmes oluline siis kui analüüsides lahendusi kompleksina, leitakse et ületatakse piirkonna keskkonnataluvus kas ammutades üle- määraselt ressursse või põhjustades võimaldatud tegevuste jadaga looduses pöördumatuid muutusi mis seab ohtu piirkonna sootsiumi elu-olu, ajaloo- ja kultuuripärandi või tema arenguväljavaated; 6. keskkonna mõiste on lai – ta haarab lisaks looduskeskkonnale endasse nii sotsiaalmajanduslikku-, ajaloolis-kultuurilist keskkonna (kultuuri-, ajaloopärand, elamistavad, traditsioonid); 7. tegevuste eeldatavat olulist mõju hinnatakse selle info baasilt mis on avalikult kättesaadav ja strateegilise planeerimisdokumendi olemust arvestav 2; 8. kuna iga tegevus toimub ajas ja ruumis, avaldub planeeringulahenduse keskkonnamõju alles siis kui alustatakse lahenduse realiseerimisega – planeeringu elluviimisega;. 9. keskkonnamõju hindamise aruanne pole juriidilise jõuga dokument. Aruandes loetletud tingimused-meetmed negatiivse keskkonnamõju (kui neid on) leevendamiseks, viib planeeringusse sisse planeerija koos kohaliku omavalitsusega kui planeeringu kehtestajaga.

Keskkonnamõju hindamisel kulgeb kaks rööpset tegevust – planeeringulahendustega töötamine ning avalikkusega suhtlemine. Detailsemalt sisaldab hindamine järgmisi üksiktegevusi: • valla arengutaseme ja arengukava analüüsi (info kogumine, süstematiseerimine ja järelduste tegemine); • looduskeskkonnaalase teabe analüüsi; • Riigi Maa-ameti kaardiserveris olevate kaartide kasutamist; • planeeringulahenduse (tööversioonide) analüüsi; • osalemine üldplaneeringu korraldaja ja koostaja töökoosolekutel arutamaks lahendusi; • vajadusel üldplaneeringule keskkonnatingimuste esiletoomist.

the likely significant environmental effects of implementing the plan or programme. Rõhuasetus on mõistel oluline . 2 Ootuspärane ja normaalne on olukord, et vastavalt planeeringu positsioonile planeeringuhierarhias, saadab planeeringut tema positsioonile vastav keskkonnamõju strateegiline hindamine.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

1.5 Planeeringuga seotud osapooled

Üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatas Ridala Vallavolikogu suunates oma otsusega planeeringuga ja mõ- ju hindamisega seotud korralduslikud protseduurid vallavalitsusele. 2006- nda aasta sügisel leidis vallavalitsus planeeringu koostamise ja kesk- konnamõju strateegilise hindamise läbiviija. Selleks osutus AS Entec.

AS-s Entec muutus talvel 2007 struktuur. Asukohaga Pärnus planeeringuid koostanud firma osakond lakkas olemast, kuna Eesti Regionaalse Koostöö ja Arengu Sihtasutus (ERKAS) ja AS Entec leppisid kokku osakonna siirdumises sihtasutuse uude äriühingusse. Osakonna üle- minekuga sihtasutusele läksid üle kõik Pärnu osakonnas AS Entec nime all alustatud planeeringud. Alates 01.03.2007 on planeeringu koostaja ametlik nimi – ERKAS Pärnu Instituut OÜ (Rüütli 2, 80011 Pärnu, [email protected]). Kokkuleppe kohaselt jäi pooleliolevatele planeerin- gutele keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamine AS Entec ülesandeks. Kuid lepiti kokku, et pooleliolevates hindamise aru- annetes on keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdiks üldplanee- ringu projektijuht kelle juhendamisel töötavad AS Entec litsentseeritud keskkonnaeksperdid. Septembris 2007 muutus aga AS Entec ärinimi – AS Pöyry Entec. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostaja oli sellest hetkest AS Pöyry Entec (Lõõtsa 2, 11415, Tallinn).

Üldplaneeringu kehtestajaks on Ridala Vallavolikogu.

Planeeringu osapooleks on ka Eesti riik: üldplaneeringu järelevalve teostajaks on Läänemaa Maavanem (Lääne Maavalitsus, Lahe 8, 90503, Haapsalu, [email protected]) ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise üle Hiiu-Saare-Lääne regiooni Keskkonnaamet (Kiltsi tee 10 90403, Haapsalu, [email protected]).

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

2. OLULISIM TAUSTAMATERJAL Valla üldplaneeringu lahenduste väljatöötamine planeerijate ja valla avalikkuse koostöös, on siiski mõjutatud kõrgema tasandi strateegiatest, arengudokumentidest ja planeeringutest. Kõrgeimal – riigi tasandil on strateegia Säästev Eesti 21 ja Üleriigiline planeering Eesti 2010 . Maakonna tasandil on arengustrateegia kirjeldatud reas valdkondlikes arengukavades ja Läänemaa maakonnaplaneeringus ning teemaplaneeringutes.

Riiklikud kavad-planeeringud jäävad Ridala valla üldplaneeringu koostamise tasandilt vaadatuna üldsõnaliseks. Samas on nad suure potent- siaaliga mõjutamaks valla arengut. Näiteks: Üleriigiline planeering Eesti 2010 – suunis kindlustada siseriiklikku parvlaevaühendust, osa 7 Transpordiühenduste võrgustik ja osa 9 Roheline võrgustik – rahvusvahelise ja riigilise tähtsusega rohevõrgu tuumalade paiknemine (Matsalu Rahvuspark).

Üldplaneeringu lahenduste suunamises ja lahenduste kaalutlemiseks toimivad rida valdkondlikke arengukavu ja planeeringuid. Nende loetelu on järgmine: • Läänemaa keskkonnaarengukava 2006-2015; • Läänemaa ettevõtluse arengukava 2007-2013; • Lääne maakonna teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, 2005; • Lääne maakonna teemaplaneering . • Teemaplaneering Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008 – 2015; • Matsalu alamvesikonna veemajandusarengukava • Ridala valla arengukava 2006-2015; • Haapsalu linna üldplaneering 2006; • Ridala valla osaüldplaneering 1999; • Topu puhkeala rannikuvööndi osaüldplaneering 2001; • Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 ( Terra Maritima ).

Planeeringu keskkonnamõju strateegilises hindamise aspektist on tausta- materjalina esile tõstetav Ridala valla arengukava 2006-2015 ja Lää- nemaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused .

Lahenduste õigusalase taustsüsteemi moodustab Eesti Vabariigi mitmete valdkondade (keskkond, majandus) õigusaktid, vallavolikogu määrused- otsused ning vallas tegutsevate ettevõtete keskkonnalubades olevad tingimused.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

2.1 Suuniseid-tähelepanekuid taustamaterjalidest

2.1.1 Lääne maakonna planeering

Läänemaa maakonna planeering koostati kümme aastat tagasi ja ta lähtus Planeerimis- ja ehitusseadusest . Dokument oli mõeldud vahendiks võimaldamaks kohalikel omavalitsustel tagada (ehitus)loataotluste kiiret menetlemist ja aitama kaasa säästvale arengule senikaua kuni pole olemas kohalike omavalitsuste üldplaneeringuid.

Maakonnaplaneeringu eesmärgid olid: • olemasoleva olukorra ja ressursside uurimine ja kirjeldamine; • maakonna arengusuundade formuleerimine; • eesmärkide saavutamiseks vajalike füüsilist keskkonda puudutavate muudatuste fikseerimine 3; • territooriumi tsoneerimine: tihe- ja hajaasustusega alade, puhkealade, väärtuslike põllumaade ja maastike määratlemine; • omavalitsuste varustamine tänapäevasel tasemel füüsilist keskkonda kirjeldavate materjalidega.

2.1.2 Lääne maakonna keskkonna arengukava 2006-2015

Lääne maakonna keskkonna arengukava on maakonna arengukava osa. Dokument seab eesmärgiks aidata kaasa maakonna looduse mitmekesisuse ja omapära säilitamisele ja nõuab majanduse arenguks kohalikke ressursside säästliku kasutamist. Visioon on, et aastal 2015 on maakond arenenud infrastruktuuriga maakond, kus inimeste keskkonna- teadlikkus, loodusvarade säästlik tarbimine ja pärandkultuuri väärtustamine on taganud puhta ja mitmekesise looduse ning piir- kondliku omapära säilimise . Teiseks, toimib keskkonnakorralduse võrgustik mis hõlmab endasse riigiasutusi, kohalikke omavalitsusi ja erasektori. Keskkonnavaldkonna tegevuste kavandamisel ja läbiviimisel pööratakse tähelepanu nii ennetavale tegevusele, probleemide lahen- damisele kui ka järelevalvele.

Eesmärki on täpsustatud nelja alameesmärgiga ja nendest lähtuvalt on tegevuskava alameesmärkide saavutamiseks. Loetletud on arengukava elluviimise koostööpartnerid. Nende hulgas on ka omavalitsused.

2.1.3 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused

Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused 2005 täpsustab kehtivat maakonnaplaneeringut maakasutus- ja ehitustingimuste osas. Dokument on läbi töötanud maakonnaplaneeringu kesk-

3 Muude keskkonda puudutavate muudatuste hulgas võimalus Noarootsi-Uuemõisa ühenduse rajamiseks.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

konnateema, määratlenud rohelise võrgustiku ja väärtuslikud maastikud ning seadnud nende kasutamise ja säilitamise tingimused.

Väärtuslike maastike osas on seatud 14 tingimust; rohelise võrgustiku toimimiseks 13 tingimust. Valla territooriumile jääb viis Läänemaa väär- tuslikku maastikku (Tabel 1) ja kaks väärtuslikku linnamaastikku.

Tabel 1. Ridala valla territooriumile jäävate väärtuslike maastike lühikirjeldus Nimetus Tüüp ja Para- Väärtustavad Suunises arenduseks Suunised tähtsus meetrid aspektid hoolduseks Hobulaid Loodus- 81 ha Väikesaar, Mitte vähendada eh- Pool-loodus- maastik kaunid vaated ituskeeluvööndit, ei like kooslus- Maa- Haapsalule ja uusasustuse planee- te taastamine kondlik Väinamerele rimisele. Paralepa Põlluma- 3500 ha Paralepa mets, Üldplaneeringus Hooldus Pullapää jandus, Pullapää klint, lahendada ranna- kava alusel, Topu loodus- Loopealsed, alad detailsemalt, ilmekate maastik, Kiltsi ja Ungru Paralepa parkmets teelõikude riiklik mõisa varemed avalikku kasutusse. avamine. Kuijõe- Ajaloo 1025 ha Muistne Põhja- Mitte õgvendada Avada vaa- Keedika- kontsent- läänemaa peatee maanteed. Asustust ted teeäärse- Uugla- raat, planeerida ajaloo- tele huviob- Taebla- Maa- liste külade lähedu- jektidele. Kirimäe- kondlik ses. Mõisasüda- Võnnu- mete maasti- Ridala kuhooldus. Ridala Põlluma- 860 ha Põhja-Lääne- Hooldamist vajavad Kultuuri- ja jandus, maa muinasaeg- kohalikud teed. loodusmäles- loodus- ne keskus, Tub- Asustust planeerida tiste korras- maastik, ri maalinn. He- ajalooliste külade hoid Ridala ajaloo lilooja C. Kree- läheduses. kiriku ümb- kontsent- gi sünnikoht, ruses. Taas- raat maa- Ridala kirik tada vanu ki- kondlik viaedu. Puise- Põlluma- 2540 ha Maaliliste ran- Uued alad ehitami- Arvestada Põgari jandus, dadega pool- seks määrata üldpla- Rahvuspargi Tauksi loodus- saar, ulatuslikud neeringuga. Väär- Kaitsekorral maastik rannaniidud tusliku maastiku alal duskavaga väikesaari ei hoo- nestata.

Rohelise võrgustiku toimimiseks on teemaplaneeringu mõte suunata valdade üldplaneeringuid looduse mitmekesisust enam arvestavas suunas, eelkõige tagamaks alade ja koridoride sidusa üldmustri säilitamise ja kujundamise. Teemaplaneeringuga on maakonnas määratletud neli rahvusvahelist, kaks riiklikku, viisteist piirkondlikku rohelise võrgustiku tugiala. Tuntuim neist on Matsalu märgala (T1) mis kujutab endast mitmesuguste ranniku- ja pärandkoosluste kompleksi. Osaliselt ulatub valla territooriumile Palivere–Vätse piirkondlik tugilala. Eriliigilisi rohelise võrgustiku koridore on 33. Olulisim on riigi-suur (K2) Pullapää-

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Rohuküla-Põgari-Sassi rannikuala. Teisena maakonna suur K4 on Herjava-Võnnu oja-Uneste. Vallale on ainulaadne nn sinise koridori olemasolu – Matsalu lahest algav laidude kaar kuni Käina laheni, mis ühendab Läänemaa ja Hiiumaa tugialasid.

Teemaplaneeringu kaardil on näidatud võimalikud (püsi)ühendusteed mandri ja Lääne-Eesti saarte vahel; samuti Ridala vallas Uuemõisa aleviku ja Noarootsi poolsaare vahel Pürksi külakeskuse vahel. See on mastaapne strateegiline ettepanek mis realiseerumisel võimaldaks Sõrve säärest jõuda loetud tundidega Vormis saarele. Paraku ei leia dokumendist seletust selle kohta millistest keskkonnakaalutlustest lähtuvalt on püsiühendused esile tõstetud.

2.1.4 Teemaplaneering Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015

Dokument on koostatud üleriigilise planeeringu “Eesti 2010” eesmärkide elluviimiseks Lääne maakonna elanike sotsiaalteenuste arendamise vald- konnas. Planeeringu eesmärgiks on kaasa aidata sellele, et maakonna piir- kondi koheldakse sotsiaalsfääris võrdselt võimalikult objektiivsete võr- reldavate kriteeriumide alusel. Planeering täpsustab kehtivat maakonnaplaneeringut läbi sotsiaalvaldkonna teenuste kättesaadavuse eri piirkondades.

Teemaplaneering eristab Ridala valla sotsiaalses infrastruktuuris teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis üksteist kanti. Ainult neljas kandis on olukord rahuldav. Üllatav on, et Uuemõisa kant, mis asub vahetult maakonnakeskuse naabruses, on mainitud probleemsena.

Teemaplaneering esitab ettepanekuid sotsiaalteenuste parendamiseks. Nendeks on muuta kehtivaid norme, tagada teenuse kättesaadavus uuel viisil 4, muuta omavalitsuse piire (Ridala valda ettepanek ei puuduta), toetada teatud tüüpi teenuste tagamist, muuta teenuste finantseerimise skeemi ja selekteerida säilitatavad teenused kantide lõikes.

2.1.5 Ridala valla arengukava 2006 –2015

Nagu kõrgemal territoriaalse halduse tasandil on ka omavalitsusüksuse tasandil strateegilisi arengusihte seadvaks dokumendiks tema arengukava. Dokument koostatakse eesmärgiga esitada omavalitsuse arenguks arendamist väärivad valdkonnad ja kavandada neile rahastamisplaan. Ridala vald näeb kavaga ette majanduskeskkonna, elu- ja sotsiaalkesk- konna ning tehiskeskkonna arendamist.

4 Selle juures mõeldakse üle merelahtede transpordi lahendamist. Lahed liigendavad maakonda sel- liselt, et ka kõige parema teedevõrgu ja ühistranspordi korraldusel ei saa transport hästi toimida. Seetõttu jäävad maakonna mandriosa äärealadel (Põhja- ja Lõuna- Läänemaal) elavate inimeste jaoks sotsiaalse infrastruktuuri teenused ajalisele kriteeriumile mittevastamise tõttu kättesaamatuks. Pilootprojektina on soovitatav alustada Haapsalu – Noarootsi poolsaare vahelise ühenduse loomist.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Kavaga soovitud ja tõenäoline olukord mille realiseerumist lähitulevikus oodatakse on: • noorte huvi kodukoha vastu; • mitmekesine keskkond (loodus + töö + pärandkultuur); • hajutatud elukeskkonna säilitamine; • arenenud infrastruktuur; • rajatud ümbersõidutee Uuemõisa alevikust; • väljaarendatud äri-ja tööstuspiirkonnad Uuemõisas ja Kiltsis; • püsielanike arvu kasv; • alus-, põhi- ja kutsehariduse kättesaadavus; • looduskesksed piirkonnad (rahvuspark, looduskaitsealad); • areneb kvaliteetturism 3.

Kavaga on välja valitud strateegilised tegevused – eelistused järgmises järjekorras4: • üldplaneeringu koostamine • vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine ja uuendamine • Ridala Põhikooli peahoone rekonstrueerimine • Lastehoiu võimaluse loomine Uuemõisa • Ridala lasteaia hoone küttesüsteemide rekonstrueerimine • Uuemõisa Algkooli sööklaruumide rekonstrueerimine • ettevõtluskeskkonna arendamine • Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee ümbersõidu rajamise toetamine • majanduspiirkondade väljaarendamine • infrastruktuuri kaasajastamine • jäätmekäitluse tõhustamine • taastuvenergeetika arendamine ja uute energiasäästlike tehnoloogiate rakendamine • tööjõu kvaliteedi parandusmeetmetes osalemine • noorsootöö arengukava rakendamine • noortele vabaaja sisustamiseks tingimuste loomine • seltsitegevuse ja –majade arengute toetamine • turismi- ja puhkemajanduse arengukava rakendamine • loodussõbraliku elukeskkonna säilitamine ja parendamine • loodusressursside jätkusuutliku kasutamise kontseptsiooni koostamine • looduskeskkonna säilitamise ja arendamisega seotud projektide koostamine.

2.1.6 Matsalu alamvesikonna veemajanduskava eelnõu.

Valla ruumilist arendamist silmas pidades võivad esile kerkida ka vee- kasutusega ja -heitega seotud asjaolud.

3 Raskesti mõistetav termin. KSH ekspert. 4 Sisuliselt on need taktikalised tegevused millega realiseeritakse arengustrateegias kavandatud soovitud ja tõenäolist olukorda.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Planeeringulahendused peavad harmoneeruma Matsalu alamvesikonna veemajandusava keskkonnaeesmärkidega, mis omakorda arvestavad Euroopa Liidu veemajanduse raamdirektiivi (2000/60/EÜ) keskkonna- eesmärke. Veemajanduskavas käsitletavad üksikeesmärgid on: joogiveevarustuse tagamine, põhjavee säästev kasutamine, pinnaveekogude hea seisundi tagamine, veekeskkonnaga seotud elustiku mitmekesisuse säi- litamine ja säästlikku majandusarengut toetavad veekogude kasutamis- võimalused.

Keskkonnaeesmärkide suunised üldplaneeringule on üldised ja detailsed. Detailsed on nad joogiveevarustuse tagamise osas. Näiteks, on vajalik veevarustuse olukorra selgitamine hajaasustuses. Joogiveekvaliteedi nõuetele peab vastama ühisveevärgi vesi, mida kasutavad enam kui 50 inimest. Rannikuvee hea seisundi tagamisel vajavad Haapsalu ja Matsalu lahe seisundi parandamise võimalused selgitamist.

Üldised eesmärgid on antud põhjavee säästva kasutamise, pinnavee hea seisundi tagamises ja vee-elustiku kaitse tagamises.

Ridala vald jääb Matsalu alamvesikonna veemajanduskava evitamises kahte projektialasse. Enamus valla elanikkonnast ja tööstusest jääb Haapsalu Veevärgi projektialasse; Panga, Jõõdre külas aga Matsalu projektialasse. Majanduslike aspektide analüüs kavas näitas, et AS Haapsalu Veevärgi projektialas on omavalitsusüksused võimelised ühisveevärki ja –kanalisatsiooni üleval pidama ja laiendama ning sealjuures on kulude täielik katmine saavutatav ka ilma rahalise abita.

2.1.7 Haapsalu linna üldplaneering 2006

Üldplaneeringuga ei muudeta oluliselt väljakujunenud linnamustrit – planeering näeb Paralepa parkmetsa, Eeslahe, Jaama oja ja Kiltsi tee vahelist ala Haapsalule olulise arengualana. Suuremad maatükid elamuehituse ja kuurordiehitiste tarbeks on reserveeritud Paraleppa. Tootmisettevõtted on varasemate planeeringute tulemusel koondunud Lihula mnt – Tööstuse tn kanti. Sinna on planeeritud reservtootmismaa. On arvestatud võima- lustega arendada ettevõtlust Haapsaluga külgnevates Ridala valla Paralepa ja Uuemõisa alevikus ja Kiltsis. Maade reserveerimisel arvestati vajadusega teha muudatusi Haapsalu liiklusskeemis – reserveeritud on maad uue ümbersõidutänava tarbeks. Perspektiivis on ette näha linna ida-, lõuna ja lääneosi ühendava ringtee rajamine mis ühendab Tallinna maantee, Lihula maantee ja Kiltsi tee praeguse raudteetammi kõrval, samuti ka uus Paralepa ühendustee. See on plaanitud eesmärgiga juhtida transiitliiklus kesklinnast mööda, hajutada liikluskoormus kesklinnas.

Haapsalu linna ja Ridala valla piir kulgeb piki Randsalu ja Ungru oja, kus valla ja linnapiir kokku ajaloolise piiriga. Probleemne on piir Männiku ja Tulbi tn juures. Seal on piir kujunenud välja 1950-ndatel, lähtuvalt

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

tollasest maakasutusest. Linna üldplaneeringu koostamisel arutati koos Ridala Vallavalitsusega kahe omavalitsuse vahelise piiri muutmist loogilisemaks. Kuna arutelude käigus uut piiri ei õnnestunud kokku leppida, on Haapsalu üldplaneeringule kantud kehtiv linnapiir.

2.1.8 Ridala valla osaüldplaneering 1999

Uuemõisa aleviku, Valgevälja ja Rohuküla külade ala osaüldplaneering koostati 10 a tagasi määratlemaks Haapsalu linna naabrusesse jäävate külade-asumite arengut. Osaüldplaneering pidi saama abiks ehitusmaade valimisel, kinnistute moodustamisel ja detailplaneeringute koostamiseks.

Planeering tsoneeris ala lähtuvalt valla potentsiaalsest arenguvõimalusest (1990-ndate teine pool) ja -huvidest arvestades riigi ning Haapsalu linna huve.

Riigi huvid olid keskkonnakaitselised ning nad seisnesid olemasoleva keskkonnaseisundi tagamises ja maakasutajatele loodusressursside säästlikuks kasutamiseks kehtestatud nõuetes (majanduspiirangutes).

Valla huvi oli luua maade reserveerimisega võimalused arenguks, kind- lustamaks planeeringualal kahe aleviku ning nelja küla elanikud (ca 50% valla rahvastikust) elu- ja töökohtadega, teeninduse ja inimsõbraliku keskkonnaga.

Planeeritav ala tsoneeriti tiheasustusalaks, puhkemajandus-, metsamajan- dus- ja põllumajandustsooniks. Ilmnesid ka probleemsed alad (tabel 2).

Tabel 2. Probleemsed alad planeeringupiirkonnas ja planeerimisettepanekud Ala Planeerimisettepanek Endise NL sõjaväeosad (pinnasereos- Võtta kasutusele tööstuse ja ladude maa- tus ja hoonete varemed). alana, osaliselt metsastada. Haapsalu-Rohuküla raudteetamm Säilitada ja võtta arvele vallateena, kasutada jalgrattateena. Haapsalu ümbersõit Säilitada valla territooriumil maantee- koridor vabana. Maanteeühendus Noarootsi poolsaarega Koostada teemaplaneering ühendustee vajaduse ja (tee)trassi selgitamiseks koos Saunja puhkeala planeeringuga Haapsalu metskonna taimeaed Võtta elamuehituse reservalaks

Planeering rõhutas, et kohaliku omavalitsuse ees seisvate probleemide (ettevõtluse arendamine, keskkonnakaitse, transport, sotsiaalteenindus jne.) lahendamiseks on vajalik üksteisemõistmine ning tihe koostöö Haapsalu linna, naabervaldade ja ettevõtjatega.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

2.1.9 Topu puhkeala rannikuvööndi osaüldplaneering

Planeering koostati 2000 a, kehtestati 2001. Puhkeala rannikuvöönd ulatub suvilatest Pusku külast Topu sadamani. Laius veepiirist 500m, pik- kus 7 km sh rannajoont 10 km. Ala asub kolmes külas: Pusku, Mäeküla, Tanska ja Kiviküla. Dokument koostati eesmärgiga: • maa- ja veealade kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamiseks; • ranna ja kalda ulatuse täpsustamine; • liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; • üldiste juhiste andmine tehnovõrkude rajamiseks; • väärtuslike maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutustingimuste määramine; • kohtade määramine kus vajalik detailplaneeringute koostamine.

2.1.10 Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 ja turunduskontseptsioon Terra Maritima

Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava on koostatud nelja Lääne- ja kahe Pärnumaa omavalitsuse ühistegevuseks rannikumere äärse piirkonna turismipotentsiaali eksponeerimiseks ja kasutamiseks. Kava rakendudes annaks hõreda asustusega piirkond (6 in/km 2) oma panuse Eesti turismitoote mitmekesistamisse, Tallinna-kesksuse vähen- damisse ning ka investeeringute suurendamisesse väljaspool pealinna regiooni.

Piirkonna turustamiseks on esitatud kontseptsioon - Maa mere ääres e Terra Maritima . Valdadel soovitatakse arendada spetsiifilisi ja hooaja- väliseid turismitooteid. Arendamise eelduseks on, et on realiseeritud infrastruktuuri arendusprojektid. Ridala valla osas on puuduseks külade ja teede tähistamist. Lahendamist vajavate probleemide hulka kuuluvad ka inimeste laidudele pääsemine (laiud on kaitse all, soovitav on mõõdukas ning kontrollitud saarte külastamine) ning vajadus leida tasakaal külastajate voogude ning kohaliku sotsiaalse taluvuspiiri vahel. Ridala atraktsiooniks on jalgrattatee, mis läbib valda seitsme kilomeetri ulatuses (jalgrattatee marsruut: Ridala vald – Haapsalu linn – Taebla vald – Risti vald – Harjumaa Nissi vald). On piisaval hulgal ja kvaliteediga matka- radasid ja jalgrattateid. Kohalike elanike osalus turismiteenuste pakku- misel on kujunenud optimaalseks.

2.1.11 Kokkuvõtteks

Refereeritud materjalid sisaldavad suuniseid valla üldplaneeringu koostamiseks. On esile kerkinud uus aspekt taustamaterjalides olevate suuniste muutmiseks üldplaneeringu lahendusteks või planeeringu- tingimusteks. See on selles, et alates 1. maist 2005 a, tuleb üld- planeeringute koostamisel arvestada keskkonda mõjutavate olukordadega (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus) . Pole välistatud, et enne seda tähtaega koostatud osaüldplaneeringute, teemaplaneeringute või arengukavade ettepanekute „siirdamine” üldplanee-

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

ringusse annab planeeringulahendusi, milledel on eeldus avaldada olulist negatiivset mõju. Üldplaneeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusteks võimaluse andmine ei ole omavalitsusüksusele kasulik – pikendab planeeringu kehtestamist, tekib vaidlusi jne. Kui planeerimisel jäädakse kindlaks arusaamisele, et üldplaneeringusse teemaplaneeringute suuniste ületoomisel ja selle läbi võimaluse andmine tegevustele milledel on oluline keskkonnamõju, on valla arengule ikkagi soodus, siis peab kohalik avalikkus olema sellest teadlik. Ka peab kohaliku avalikkuseni jõudma arusaamine, et olulise negatiivse mõju leevendamine võib nõuda piiranguid omanikele ja arendajatele, aga ka kulutusi kohalikust eelarvest.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

3. ÜLDPLANEERINGU SEOTUS STRATEEGILISTE PLA- NEERIMISDOKUMENTIDE KESKKONNA ASPEKTIDEGA

3.1 Euroopa Liidu planeeringu dokumendid

Euroopa Konsultatiivne Foorum töötas 1999. a välja Euroopa Komisjoni määruse 97/150/EK järgimiseks juhendi nimega Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiiv ( European Spatial Development Perspective , ESDP ).

Juhend kutsub riike koostöös, kuid kohalikke olusid arvestavalt, välja töötama ruumilisi arengustrateegiad. Iga riik peab keskkonnakaitseliste meetmetega püüdma alla suruda trendi, millega Euroopa territoorium „hakitakse ära“ planeeritavate transpordikoridoridega, tagama bioloogilise mitmekesisuse mitte ainult planeeringute „ökovõrgustiku“ abiga, vaid kogu territooriumi kompleksse arengu suunamisega, pöörama tähelepanu majandusstruktuurilt (primaarsektori suur osakaal tööhõives) nõrkadele maapiirkondadele, tagama veeringluse säästva korraldamise, tegema jõupingutusi kliimamuutuse leevendamiseks nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil jne. Antud juhend kohaliku omavalitsuse tasandil toimuvat detailplaneeringute koostamist otseselt ei mõjuta ega anna selleks ka juhtnööre. Kuna Eesti ei olnud ESDP väljatöötamise ajal Euroopa Liidu liige, ei kajastata selles dokumendis ka Eesti territooriumi.

Läänemere regiooni ruumilise arengu suunamiseks on loodud valitsustevaheline multilateraalne, kümne Balti mere ümbruse riigi koostööfoorum, nimetusega Visions and Strategies around the Baltic 2010. VASAB 2010 . Koostöö korraldamiseks on moodustatud komitee (Committee on Spatial Development of the Baltic Sea Region - CSD/BSR ), mille ülesandeks on levitada planeerimiskogemusi, toetada riikides vastava valdkonna ministreid, aidata kaasa projektide realiseerumisele ja koopereeruda teiste Baltikumi koostööorganisatsioonidega.

Praktiline suunamine toimub riikide planeerimist kureerivate ministrite regulaarsetel kohtumistel vastuvõetud deklaratsioonidega. Käesoleva mõju hindamise kontekstiga haakub 6-ndal ministrite kohtumisel (Gdansk, 19. sept 2005) heakskiidetud dokument pealkirjaga Visioon ja strateegiad Balti mere ümbruses 2010, Potentsiaal kokkukuulumiseks (Vision and Strategies around the Baltic Sea 2010 Connecting potentials) julgustab Balti mere riike arvestama Euroopa Liidu nn territoriaalse ühtlustumise poliitikaga ( EU Territorial Cohesion Policy ). Põhieesmärk on, et Balti mere riigid integreeruksid teiste Euroopa piirkondadega saavutamaks Euroopas nn territoriaalset ühtlustumist. Nn Gdanski deklaratsioon leiab, et planeeringute juures varieeruvad uued väljakutsed alates planeeringutest riikidevahelistele arengupiirkondadele kuni lokaalsete ja temaatiliste pärandkultuuri areaalideni. Soovitatakse propageerida komplekse planeerimise meetodit alates planeeringutest Natura 2000 võrgustiku aladele kuni tiheasustusega piirkondadele. ( These planning challenges range from transnational development zones and sea use planning to thematic cultural heritage routes. Integrated planning

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

methods for protected areas, such as the Natura 2000 network, and for built-up areas have been promoted ).

3.2 Üleeuroopaline Natura 2000 võrgustik

Euroopa Liidu ruumiplaneerimise korralduse üheks põhimõtteks on eluslooduse ja maastike kaitse. Selles kaitses põimuvad bioloogiline liigikaitse, koosluste ja maastike kaitse, keskkonnakaitseliselt oluliste aine- ja energiaringete kindlustamine ja tervisliku ning esteetilise inimelu ümbruskonna hoidmine. Bioloogilise liigikaitse, koosluste ja maastike kaitse tagatakse üleeuroopalise looduskaitsealade võrgustikuga Natura 2000 . Natura 2000 võrgustik on loodus- ja linnualade võrgustik kaits- maks väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike, nende elupaiku ja kasvukohti. Natura 2000 võrgustik rajaneb kahel Euroopa Komisjoni ja Nõukogu direktiivil – nn linnudirektiivil (direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta), mille eesmärk on kaitsta linde, ning nn loodusdirektiivil (direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta), mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti.

Liikmesriik võib Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks valida endale sobivad meetmed, kas kaitsealade moodustamine, lepingute sõlmimine kaitseteenust pakkuva organisatsiooniga, planeeringutega kehtestamisega vms. Oluline on, et valitud meede tagaks nende elupaigatüüpide ja liikide säilimise, mille kaitseks alad on valitud.

3.3 Eesti planeeringud ja strateegiad

Suunaandjaks on säästava arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21 . Strateegias on neli arengueesmärki: Eesti kultuuriruumi säilimine, heaolu kasv riigis, ühiskonna sidususe suurenemine ja ökoloogilise tasakaalu hoidmine.

Teiseks oluliseks dokumendiks on üleriigiline planeering Eesti 2010 ja tema tegevuskava.

Üleriigilises planeeringus Eesti 2010 teises peatükis on käsitletud ruumilise arengu suundumisi ja eesmärke. Riigi planeering on seatud alljärgneva viie eesmärgi saavutamisele: • inimese põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine (võimalik tagada liikumisvõimaluste ja keskkonnakvaliteedi parandamisega ning inimeste valikuvõimaluste suurendamisega); • Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine; • asustuse ruumiline tasakaalustamine (võimalik tööhõive mitmekesistamisega, eri paikade vaheliste aeg-ruumiliste vahemaade vähendamisega);

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

• Eesti ruumiline sidumine Euroopaga(toetab ja kiirendab riigi majanduslikku ja sotsiaalset integratsiooni Euroopa Liiduga); • looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine (baastingimus riigi ruumilise korralduse, asustuse, maakasutuse, transpordi energeetika ja majanduse arenguks).

3.3.1 Eesti Keskkonnastrateegia

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 annab signaale looduskeskkonnale avalduva mõju osas majanduse arengus. Osas 2, Peamised trendid on näidatud väljavaateid loodusressursside, maastike ja bioloogilise mitmekesisuse, välisõhu kvaliteedi, tervise ja elukvaliteedi muutumisele. Näiteks kasvab surve tulundusmetsade intensiivsemaks majandamiseks mis raskendab metsades bioloogilise mitmekesisuse säilitamist või Eesti ühiskond kaldub imporditud tarbimiskultuuri suunas, mis omakorda aitab kaasa võõrandumisele traditsioonilisest looduskeskkonna kasutamisest. Dokument annab visiooni, et nii looduse kui ka inimese vajadusi arvestades on riigis vaja hästi läbi planeeritud asustust. Mõned elemendid visioonist: elukeskkonnas domineerib avar, ilus ja ülekorrastamata ruum, tehiskeskkond ei domineeri looduskeskkonna üle. Eesti paistab riikide hulgas silma väikese energiatarbega toodanguühiku kohta.

Kui eelmine Eesti Keskkonna arengukava aastani 2006 nägi ette Natura 2000 alade võrgustiku loomise, siis uus keskkonnategevuskava 2007- 2013 a näeb alategevuse 2.2.Bioloogiline mitmekesisus osas säilitada elujõuliste liikide populatsioonide tarbeks vajalikud elupaigad ja kooslused. Tegevuse mõõdikuks on, et kasvab ohustatud elupaigatüüpide (Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, lisa I) pindala osakaal riigi territooriumist ja, et I kategooria kaitsealuste loomaliikide populatsioonide hoidmisel jätkub stabiilsus. Tegevuse 2.1 . Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine osas soovitakse tõsta kaitsealade pindala tasemele – 1 500 000 ha.

3.3.2 Eesti Regionaalarengu strateegia 2005-2015

Vaatamata üleriigilisele planeeringu ja arengustrateegia Säästev Eesti 21 , põhimõtetele ja seatud eesmärkidele, mõjutab nende saavutamist riiklik regionaalpoliitika. Regionaalpoliitika eesmärk on tagada kõigi piirkondade jätkusuutlik areng. Lähteolukorra (enne 2005 a) analüüs on näidanud, et olukord on halba ennustav. Strateegia osa 5 Regionaalarengu tulevikusuundumised ütleb kokkuvõtvalt alljärgmist: … võib prognoosida, et piirkonnad väljapool kasvuregioone 5 tühjenevad. Elanikkond vananeb ja koormus sotsiaalabile kasvab. Probleemsemate äärepiirkondade jaoks kujutavad tänased protsessid tõsist sotsiaalse kriisi ilmingut, mis võib nimetatud regioonid viia olukorda, kus taandarengut pole võimalik tagasi

5 Neid on kokku 12.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

pöörata. Teisisõnu, Eesti riigi tervikliku ja tasakaalustatud arengu saavutamiseks tuleb pidurdada rahvastiku ja majandustegevuse koondumine ainult pealinna piirkonda .

Strateegia arenguvisioonis on olulised kuus seisukohta: • elatustaseme ja elukvaliteedi regionaalsete erinevuste lakkamisest on lõppenud elanikkonna ühesuunaline koondumine pealinna piirkonda: • piirkondade areng põhineb kohalike eelduste oskuslikul ärakasu- tamisel; • maakondades on töökohad, teenused ja rahvastik koondunud maakonnakeskestesse ja teistesse maakonna suurematesse kes- kustesse; • maapiirkonnad on muutunud elujõuliseks; hõreasustuse tingimus- tes on leitud ratsionaalne tegevusmudel (pendelränne, kaugtöö); • maakonnakeskusi ja teisi linnalisi keskusi seob omavahel ja taga- maadega ühtne infrastruktuur ning usaldusväärne ühistransport.

Regionaalpoliitika toimimine Eesti taasiseseisvusperioodil on kulgenud omasoodu, et mitte öelda, ebajärjekindlalt. Sellele on tähelepanu juhtinud Tartu Ülikooli regionaalgeograaf G. Raagmaa: „….Eesti regionaalpoliitika on ja selle areng on puuduliku seadustiku tõttu pigem sõltunud üksik- isikute teovõimest ja erakondade tahtest/tahtmatusest ning olnud eba- järjekindel. Poliitilised jõud ei ole seni soovinud regionaalpoliitikat sea- dustada”. (Tosinkonna keskusega Eesti. Postimees 22.04.2008 nr. 94 ). G. Raagmaa nimetab kolm nähtust milleni on regionaalpoliitiline ebajär- jekindlus välja viinud 6: • maakond on kujunenud majanduslikuks ja kultuuriliseks tervikuks (Eesti tööturud ja kaupade ning teenuste turud on maakondlikud. Maakonna keskuslinn ja selle tagamaa moodustab tervikliku majandusruumi mida on mõistlik hallata); • toimumas on elanike ja majanduse ühte keskusesse koondumine mis on ühiskonnale kulukas. Koondumise takistamiseks pole Eestis midagi märkimisväärset ära tehtud; • linn läheneb maale – maast on üha enam saamas jõukamate linna- elanike hajutatud elukeskkond. Kuid see minek on iseloomulik Tallinnale ja Tartule.

Valikuid-võimalusi regionaalpoliitika suunamiseks on samuti kolm. Või- malik, et parim valik on ajaloolise maakonnavõrgustiku põhise tosinkonna linnaregiooni arendamine (Joonis 1). Seda seepärast, et kaheteist- kümnes linnaregioonis elab üle 70% elanikest ja tegutseb üle 90% Eesti 500-st suuremast ettevõttest.

Positiivne on see asjaolu, et Ridala vald asub Haapsalu linnaregioonis. See annab vallale võimaluse läbi oma üldplaneeringu kaasa rääkida kavandatavates maakondlikes regionaalpoliitilistes otsustustes. Kuid,

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

teisalt, võib see genereerida mittevajalikku konkurentsi maakonnalinnaga ja naaberomavalitsustega.

Joonis 1. Eesti linnaregioonid G.Raagmaa järgi aastal 2007.

3.4 Eesti Natura 2000

Kuni 2006 a kasutatud Eesti riiklik keskkonnategevuskava nägi ette Natura 2000 alade võrgustiku loomise riigis. Eesti riik esitas nimekirja Euroopa Komisjonile Eesti Natura 2000 alade kohta peale liitumist Euroopa Liiduga (Vabariigi Valitsuse korraldus nr 615 5.08.2004).

Eesti Natura 2000 võrgustikus on 66 linnuala kogupindalaga 1 236 808 ha ja 509 loodusala kogupindalaga 1 058 981 ha. Kuna loodus- alad ja linnualad kattuvad kas osaliselt või täielikult on Eestis kokku 490 Natura 2000 ala kogupindalaga 1 422 500 ha. (Keskkonnaülevaade 2005. Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskus).

Natura 2000 võrgustiku alal asuvaid kaitstavaid liike ja lindude elu-, rände-, peatuspaiku ning taime- ja loomaliikide elupaiku kaitstakse Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt – Looduskaitse seadus ja selle alusel antavad Vabariigi Valitsuse või Keskkonnaministri määrused.

3.4.1 Natura 2000 võrgustikust Ridala vallas

Valla territooriumile jäävad neli Natura 2000 võrgustiku hoiuala:

Haeska hoiuala , mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ (linnudirektiivi) I lisas nimetamata I kaitsekategooria rändlinnuliigi elupaiga kaitse. Külad kus kokkupuude hoiualaga – Haeska.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Pullapää panga hoiuala , mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjakivipaljandite (8210), vanade loodusmetsade (9010), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), rusukallete ja jäärakute metsade (9180), siirdesoo- ja rabametsade (91D0) kaitse. Külad kus kokkupuude hoiualaga – Nõmme.

Väinamere hoiuala , mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270), loodude (6280), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ (linnudirektiiv) I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ), madal unilook ( Sisymbrium supinum ), hallhüljes ( Halichoerus grypus ), saarmas (Lutra lutra ), viigerhüljes ( Phoca hispida bottnica ), võldas ( Cottus gobio ), teelehe-mosaiikliblikas ( Euphydryas aurinia ), suur- mosaiikliblikas ( Euphydryas maturna ), raudkull ( Accipiter nisus ), rästas- roolind ( Acrocephalus arundinaceus ), jäälind ( Alcedo atthis ), soopart (Anas acuta ), luitsnokk-part ( Anas clypeata ), piilpart ( Anas crecca ), viupart ( Anas penelope ), sinikael-part ( Anas platyrhynchos ), rägapart (Anas querquedula ), rääkspart ( Anas strepera ), suur-laukhani ( Anser albifrons ), hallhani ( Anser anser ), väike-laukhani (Anser erythropus ), rabahani ( Anser fabalis ), hallhaigur ( Ardea cinerea ), kivirullija ( Arenaria interpres ), sooräts ( Asio flammeus ), punapea-vart ( Aythya ferina ), tuttvart (Aythya fuligula ), merivart ( Aythya marila ), hüüp ( Botaurus stellaris ), mustlagle ( Branta bernicla ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), sõtkas (Bucephala clangula ), hiireviu ( Buteo buteo ), karvasjalg-viu ( Buteo lagopus ), niidurüdi ( Calidris alpina schinzii ), suurrüdi ( Calidris canutus ), kõvernokk-rüdi ( Calidris ferruginea ), väikerüdi ( Calidris minuta ), värbrüdi ( Calidris temminckii ), väiketüll ( Charadrius dubius ), liivatüll (Charadrius hiaticula ), mustviires ( Chlidonias niger ), valge-toonekurg (Ciconia ciconia ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), välja-loorkull (Circus cyaneus ), soo-loorkull ( Circus pygargus ), aul ( Clangula hyemalis ), rukkirääk ( Crex crex ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), laululuik ( Cygnus cygnus ), kühmnokk-luik ( Cygnus olor ), valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor ), põldtsiitsitaja ( Emberiza hortulana ), tuuletallaja (Falco tinnunculus ), lauk ( Fulica atra ), rohunepp ( Gallinago media ), järvekaur ( Gavia arctica ), punakurk-kaur ( Gavia stellata ), sookurg ( Grus

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

grus ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), väänkael ( Jynx torquilla ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), hallõgija ( Lanius excubitor ), kalakajakas (Larus canus ), tõmmukajakas ( Larus fuscus ), väikekajakas ( Larus minutus ), naerukajakas ( Larus ridibundus ), plütt ( Limicola falcinellus ), vöötsaba-vigle ( Limosa lapponica ), mustsaba-vigle ( Limosa limosa ), nõmmelõoke ( Lullula arborea ), mudanepp ( Lymnocryptes minimus ), tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ), mustvaeras ( Melanitta nigra ), väikekoskel ( Mergus albellus ), jääkoskel ( Mergus merganser ), rohukoskel ( Mergus serrator ), suurkoovitaja ( Numenius arquata ), kalakotkas ( Pandion haliaetus ), nurmkana ( Perdix perdix ), kormoran (Phalacrocorax carbo ), veetallaja ( Phalaropus lobatus ), tutkas (Philomachus pugnax ), hallrähn ( Picus canus ), rüüt ( Pluvialis apricaria ), plüü ( Pluvialis squatarola ), sarvikpütt ( Podiceps auritus ), tuttpütt (Podiceps cristatus ), hallpõsk-pütt ( Podiceps grisegena ), väikehuik (Porzana parva ), täpikhuik ( Porzana porzana ), rooruik ( Rallus aquaticus ), naaskelnokk ( Recurvirostra avosetta ), kaldapääsuke ( Riparia riparia ), hahk ( Somateria mollissima ), väiketiir ( Sterna albifrons ), räusktiir ( Sterna caspia ), jõgitiir ( Sterna hirundo ), randtiir ( Sterna paradisaea ), tutt-tiir ( Sterna sandvicensis ), vööt-põõsalind ( Sylvia nisoria ), teder ( Tetrao tetrix ), tumetilder ( Tringa erythropus ), mudatilder (Tringa glareola ), heletilder ( Tringa nebularia ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ) ja kiivitaja ( Vanellus vanellus ). Külad kus kokkupuude hoiualaga – kõik Väinamereäärsed valla külad ja Uuemõisa alevik

Ehmja-Turvalepa hoiuala , mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530), lääne-mõõkrohu- ja raudtarnakooslustega lubjarikaste madalsoode (7210), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010), vanade laialehiste metsade (9020), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – saarma ( Lutra lutra ) ja eesti soojumika ( Saussurea alpina ssp. esthonica ) elupaikade kaitse. Kokkupuude hoiualaga – Litu ja Võnnu küla.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLDKIRJELDUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt peab aruanne kirjeldama keskkonda strateegilise planeerimisdokumendi koostamise hetkel. Vajalik on see seepärast, et planeerimisdokumendiga võidakse avada tee arendusteks millega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale. Kuid lahenduse mõju olulise või mitteolulisuse kohta saab hinnangut anda seejärel kui on saadud ülevaade lähteolukorrast ja seda on eksperdid ka kirjeldanud.

4.1 Ridala valla looduskeskkonnast

7 Vald (pindalaga 253,4 km² ) jääb täielikult Lääne-Eesti madaliku mitmekesise loodusmaastikuga (metsad, põllumaad, puisniidud) maastiku- rajooni. Põhiliste paigastike tüüpidena on esindatud karbonaatse kattega uhutud moreenitasandikud ja jääjärvetasandikud ning õhukese moreense kattega paetasandikud. Valla koosseisu kuuluvad 78 Väinamere saart ja laidu. Valda jääb ca 100 (72,4 km) maastikurajoonile omast rannavööndit. Madalal rannikumadalikul ja tormituulte eest varjatud lahtedes on esindatud savika pinnasega möllirand primaarsete rannaniitudega (rannaniit on mere mõju piirkonda jääv, kõrgveega üleujutatav soolalembese niidutaimkattega ala). Roostikualad on Matsalu lahte põhjakaldal. Pankrannik on Pullapää küla ümbruses. Valla rannaalad on suures ulatuses üleujutatavad .

Aluspõhi paikneb 100-400 meetri sügavusel. Uuemõisa – Paralepa joonele jääb Ordoviitsiumi ladestu Pirgu ja Pakerordi lade, Kiltsi – Espre joonele alamsiluri ladestu Juuru lade, Parila-Sinalepa joonel sama ladestu Raiküla lade ning Haeska ümbruses Alamsiluri Adavere lade. Paiguti avanevad Siluri korallrahudest pärit biohermid - Jaagarahu lademe karbonaatkivim paekühmuna-kõvikuna Pullapää pankrannikul. Maapinna absoluutkõrgused on 0-16m, maapind on kõrgenenud Pullapää, Jõõdre ja Sinalepa ümbruses.

Kliima on mereline, mõõdukalt niiske, muutlike ilmadega talvel ning püsivaga suvel. Aasta keskmine õhutemperatuur, taandatud pikaajalisele ajavahemikule, on 5°C. Fenoloogiliste aastaaegade saabumine on mõju- tatud merevee temperatuurist ja see erineb märgatavalt aastaaegade saabumisest Ida- ning Kagu-Eestis. Lumikatte keskmine kestvus 85-90 päeva. Talve külmem kuu on veebruar keskmine kuutemperatuur – 6,3 o C. Suvi on mõõdukalt soe. Kõige soojem kuu on juuli, keskmise õhu- temperatuuriga +16,2 o C. Sademete aasta keskmine on 650-660 mm, sellest 63% soojal ja 37% külmal aastaajal. Valitsevad tuuled on lääne- edelast, tuulte aastakeskmine kiirus 5,3 m/s.

Valla territooriumil on metsamaad ca 40%. Rannikualadel on vanemat metsa vähe; alad on kaetud puisniitude ja karjamaadega. Hooldatavate

7 Aadressilt http://www2ridala.ee

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

puisniitude ja metsakarjamaade pindala on väike. Metsad on tihenenud tingituna karjatamise ja niitmise vähenemisest. Valdavalt levivad lehtpuud: haab, sanglepp, tamm, saar, kask, mänd ja kadakas. Nooremates metsades paju ja lepp. Kehvast pinnasest tulenev vähene metsa juurdekasv, puidu madal kvaliteet ning pehmete lehtpuude suur osakaal ei võimalda metsamajanduses tulukust.

Madala ja keskmise boniteediga, rähk-, paepealsete ja gleistunud mul- dadega põllumajanduslik maa jääb valla keskosasse – külade Sinalepa, Suure-Ahli, Sepaküla ja Kolu ümbrusesse.

Veekogude osas on omapäraseks nähtuseks märkimisväärsete vooluvee- kogude puudumine ja ainult üksikute seisuveekogude olemasolu. Tuntumad on Haapsalu lahte suubuvad Ungru (kopra asurkonnaga!) Uuemõisa ja Võnnu oja. Omapärane veelahe jääb Litu ja Uneste külasse kus põhja poole liigub Võnnu oja, lõunasse Sinalepa peakraav.

Foto 1. Ungru oja kevadel. Foto 2. Vallale iseloomulik teelõik Saanika Uneste külade vahel

Järvedest on suurim Allika küla Allikajärv - 9,7 ha; on ühenduses Varni peakraaviga. Rannavööndisse jääb kolm nimetut järve (kinnikasvanud lahesopid). Tehisjärv (2,9 ha) jääb Valgevälja külla.

Reostuse eest on valla territooriumi all kaitstud järgmised põhjavee- kogumid: Ordoviitsium-Kambrium (O-Cm) ja Kambrium-Vend (Cm-V). Kaitsmata on ühendatud Silur-Ordoviitsiumi (S-O) põhjaveekogum õhu- kese pinnakattega alvari alal Pullapää-Kiltsi küla joonel ja Litu-Uneste küla ümbruses. Ligikaudu 30%-l valla territooriumil on antud põhja- veekogum keskmiselt kaitstud, enamus sellest Matsalu lahe põhjakaldal (Joonis 2)

Paralepa - Kiltsi ühisveevärki võetakse põhjavett Kambrium-Vendi veehorisondist (varu piisav, Haapsalu linnale kinnitatud varu 8900m 3/d); Uuemõisa alevikus põhiliselt Ordoviitsium-Kambriumi veehorisondist (varu 1000m 3/d). Kambrium-Vendi horisondi põhjavesi ei vasta joogivee nõuetele raua ülemäärase sisalduse tõttu. Ka on intensiivne veevõtt Haapsalus põhjustanud kohaliku alanduslehtri moodustumise

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumi survepinnas. Kahes külas tarbitakse ka Silur-Ordoviitsiumi kogumi põhjavett.

Joonis 2. Siluri-Ordoviitsiumi põhjavee reostuskaitstus Matsalu alamvesi- konnas .

Vallas on mitmeid pindalalisi ja üksikuid looduskaitseobjekte. Vald on praktiliselt piiratud Natura 2000 võrgustiku hoiualadest (täpsemalt osa 3.2.2). Pindalaliselt on suurimad Matsalu Rahvuspark oma rohkearvuliste sihtkaitsevöönditega (vallal kokkupuude kaheksaga) ning Natura 2000 võrgustiku hoiualad. Väiksemad pindalalised looduskaitseobjektid on Uuemõisa ja Võnnu park ning neli kaitsealuse liigi püsielupaika. Looduskaitsealuseid üksikobjekte on kolmteist.

Kohaliku looduskeskkonna väärtuslikumad ja atraktiivsemad kohad jää- vad just ranna-aladele ja selle vahetusse lähedusse. Need on rannaroostik, -lõukad, -niidud, madalad lahed, rahud ja laiud. Ranna-aladelt avanevad suurepärased merevaated ja puutumata looduse nautimise võimalus.

4.2 Sotsiaal-majanduslik keskkond

Ridala vallas elas seisuga 2007 lõpp a 3195 inimest. Rahvaarvult on vald üks Läänemaa suuremaid ja viimase 8 a vältel vähe muutunud. Kuigi vallas on kokku 56 küla ja kaks alevikku, võib valda asustuse koon- dumisega tinglikult lugeda kahe aleviku ja kolme suurema küla (Herjava, Jõõdre, Panga) vallaks. Ligikaudu pool elanikkonnast elab külades- alevikes teljel Herjava-Rohuküla. Panga-Sinalepa Jõõdre ümbrusesse on koondunud viiendik elanikkonnast. Natura 2000 alade naabrusesse jääb

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

15-16 küla, milledes elab 15% elanikkonnast (Uuemõisa alevik välja arvatud).

Läänemaa Ärikataloogi andmetel on 2008 a vallas registreeritud ca 190 äriühingut (s.h. füüsilisest isikust ettevõtjad) kes tegutsesid 109-l tege- vusalal. Põhiline on tegevus sekundaar-sektoris; töötajate arvu järgi on enim kuni 10 töötajaga väikeettevõtted. Hõivega ca 9% tööealisest elanikkonnast on esindatud avalik sektor - riiklik kutsehariduskeskus Uuemõisas, koolid, lasteaaiad, vallavalitsus jt vallaettevõtted.

Põllumajanduslikuks tootmiseks on haritavat maad muldade boniteediga >40 hindepunkti ca 4100 ha. Kasutuses olev maa moodustab hinnanguliselt 85 % haritavast maast. 2005 a tegeles põllumajandusega 42 ettevõtjat, põhiliselt veise-, lamba ja kitsekasvatusega. Loomakasvatajad on omandanud kolhoosi- ja sohvoosi-aegsed hooned. Tulenevalt muutunud turusituatsioonist on põllumajanduslik tootmise maht võrreldes eelmise sajandi 80-ndate tasemega oluliselt langenud. Lambakasvatajad on koondunud Matsalu Rahvuspargis Matsalu lahe põhjakalda küladesse; piimakarja pidamine on koondunud keskossa - Liivaküla, Jõõdre, Väike- Ahli. Herefordi tõugu lihaveiseid peetakse Haeska külas. Uue maaette- võtlusena on tekkinud roo lõikamine ja rannaniitudelt rohu niitmine. Põllumajandustootmise hääbumist on suutnud ära hoida 2001 a käivi- tunud mitmete toetuste (ebasoodsamad piirkonnad, põllumajanduslik keskkonnatoetus, mahepõllumajandus, pindalatoetus jne) rakendumine. Ridala vallas oleks toetuste saajate hulgal veel võimalik suureneda 8.

Valla majanduskeskkonnale on iseloomulik: • väikeettevõtete rohkus; • tagasihoidliku materjalimahuga tootmine; • puidutööstuse ettevõtted; • puhketurismiga tegelemine; • alg- ja põhiharidusega töötajate suur osakaal; • lühikesed vahemaad töö ja kodu vahel.

Keskmine brutopalk 2005 a oli 7048 kr, mis ületas maakonna keskmist - 6475 kr. Valla elujõulisuse indeks 2003 a (seis) on 85-110, millega oldi sel ajal maakonna keskmike hulgas. Palgatöötajate keskmine tulu on 2007 a lõpuks küll kasvanud, kuid vald selle näitaja osas ei eristu enam naaber- omavalitsustest (Joonis 3.)

8 Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti Lääne büroo kommentaar olukorrale.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Joonis 3. Palgatöötajate keskmine brutotulu jaotumine 2007a (Eesti Statistikaamet)

Registreeritud töötus oli 2003 dets. seisuga 8,9%, mis oli sel hetkel 35% võrra üle Eesti keskmise. Kuna töötus maakonnas langes 2003 a 10,6%-lt 6,4%-le 2007 a ja samal ajal vallas töövõimeline elanikkond ei vähenenud, siis langes töötus vallas neljal viimasel aastal. Hinnanguliselt oli töötus seisuga 2007 a lõpp 2% tööjõulisest elanikkonnast.

2005 a moodustas maksumaksjate osa 62% valla tööealisest (19-64 a) elanikest. Neile maksti tööandjate poolt 2005 a ca 108 milj. krooni, mis on mõnevõrra suurem kui naabervaldades (Aivar Sein, bakalaureuse töö, 2006). Valla majanduskeskkonna atraktiivsust näitaks see kui suur osa Ridala vallale makse maksvatest tööealistest elanikest töötab vallas olevatel töökohtadel. Paraku on teadmata omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevate äriühingute ja FIE-de poolt pakutavate töökohtade arv. Töökohtade osas on iseloomulikud järgmised nähtused: • hinnanguliselt täidab vallas olevaid töökohti 75-80% valla maksu- maksjatest 9; • stabiilse elanike arvu taustal on kasvanud noorte osakaal (graafik1) ja nende osas ei täheldata töötust (2006-2007 a, Aivar Sein, vestlus eks- pertidega).

9 Haapsalu kui III tasandi tõmbekeskuse naabrust arvestades on see väga kõrge näitaja.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Tuh.el ja % Noorte osakaal valla rahvastikus

19 18 17 16 15 14 13 12 11 Elanikke 10 noorte % 9 8 7 6 5 4 3 2 1 aasta 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Graafik 1.Noorte elanike (18-29 a) osakaal viimasel kümnendil (andmed Eesti Statistika ameti koduleheküljelt).

Valla tehnilises infrastruktuuris on olukord järgmine: veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust pakub ja trasse hooldab Haapsalu Veevärk AS. Juulini 2007 a eksisteerinud valla ettevõte Pangavesi OÜ osakud müüdi AS-le Haapsalu Veevärk. Uuemõisa ja Paralepa alevikus on haldushoo- netes, korruselamutes ja ühepereelamutes veevarustus ning kanalisatsioon. Jõõdre ja Panga külas on veevarustus ja kanalisatsioon korrus- elamute jaoks. Hinnanguliselt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenusega kaetud ca 58% valla elanikest. Teenusega kaetuse suhteliselt kõrge, see on saavutatud Uuemõisa ja Paralepa alevike ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Matsalu alamvesikonna veemajanduskavas näidatud esialgse reoveekogumisalade määramisega jäävad Uuemõisa, Paralepa, Kiltsi ja Valgevälja Haapsalu linna kogumisalasse, Jõõdre ja Panga moodustavad omaette kogumisalad. Tööstusreovee kogumine-puhasta- mine on tagatud Uuemõisa tehnopargi ettevõtetele.

Tsentraalne soojavarutus on Uuemõisa alevikus. Uuemõisa katlamaja haldav AS Uuemõisa Teenus kasutab kütusena puidujäätmeid ja tükktur- vast. Kütuse ja trasside seisukorra eest hoolitseb sama firma.

Elektrienergia (võrgupingega 0,4-110 kV) varustus on korraldatud ja tagatud AS Fortum Elekter poolt. Jäätmeveoga valla territooriumil tegeleb AS Ragn-Sells. Maakonna omavalitsuste korraldatud jäätmevedu rakendub aastal 2009.

Turvalisuse tagamises on vald Haapsalu politseijaoskonna Ridala-Vormsi konstaabli piirkonnas.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Kokkuvõtvalt. Nii valla arengukava ja kaks osaüldplaneeringut seavad eesmärgiks aidata igati kaasa tööjõulise elanikkonna kõrge taseme hoid- misele vallas. Kõrgest tasemest oleneb valla tulubaas, areng ja elanike heaolu. Kui elu(sünni)koha läheduses ei ole ega teki tulutoovaid töö- kohti , ei oma arengukava maapiirkondade looduskeskkonna puhtusest ja atraktiivsusest tööjõulise elanikkonna kinnihoidmiseks eksistentsiaalset väärtust. Töökohtade juurdetuleku ja võimaluste lakkamisel käituvad töö- jõuturule sisenejad pragmaatiliselt – kodukohast lahkumisega. Inimeste, eriti noorte lahkumisest stagneeruvaid omavalitsusi on Eestis piisavalt palju. Planeerimisel tuleb arvestada ja ära kasutada parimat ja võrreldes maakonna teiste omavalitsustega unikaalset nähtust valla demograafilises olukorras – noorte tööjõuliste inimeste osakaalu kasv (graafik1). Kui sellele trendi hoidmiseks üldplaneeringus ei leita nn ruumilist väljundit, on aja küsimus, mil ka Ridala vald täiendab stagneeruvate omavalitsuste ridu.

Tööhõive kasvuks avas vald võimalused 1990-ndate keskel Uuemõisa piirkonna osaüldplaneeringuga. Alustatut tuleb üldplaneeringuga toetada- jätkata. Kuid võimalusi arendamiseks peab leidma ka turismi- ja puhkemajanduse arengupotentsiaaliga külades Matsalu Rahvuspargis ja Väina- mere rannakülades. Samas ei saa olla kindel, et loodushoiu piirangutega kohtades saaks puhkemajandus olla rentaabel. Elu-olu säilimiseks nendes külades, peab leidma võimalusi. Võimalik, et planeeringule ongi väljakutse selles, kas piiranguid arvestavad lahendused ja planeerimisettepanekud leiavad aktsepteerimist asjakohaste järelevalve asutuste poolt või mitte?

4.3 Kultuurilis-ajalooline keskkond

Kultuurilis-ajaloolise keskkonna juures kerkib Ridala esile kui toponüüm kitsamalt Ridala muinaskihelkonnana, laiemalt ajaloolise maakonnana Lääne-Eestis. Ridalat on esmamainitud 1215 a Rotaliana . Piirkond haaras endasse nüüdisaja Martna ja Noarootsi valla territooriumi. Ajaloolise arengu käekäiku on mõjutanud asjaolu , et muistse vabadusvõitluse lõp- pemise järel rajati kihelkonda Lääne-Saare piiskopilinnus. Linnuse ümber kujunema hakanud keskaegne asum lõpetas Tubri maalinna ümbruse külade dominantsuse piirkonnas. See asendus Kiltsi-Haapsalu-Uuemõisa teljele rajatud mõisate ja piiskopilinnusega.

Valla järjepidevuse kontekstis on oluline 1.04.1939 a, mil Sinalepa, Asu- küla ja Võnnu valdade piiride korrigeerimisega moodustati Ridala ja Asu- küla vald. 1954 a ühendati neli pealesõjaaegset külanõukogu kaheks küla- nõukoguks. Majandustegevuses domineeris põllumajandus – moodustati mitmeid kolhoose millede ühinemiste tulemusena jäi seitsmekümnen- dateks aastateks kahes külanõukogus tegutsema kolm ja üks sovhoos. Rannakalurid liitusid kalurikolhoosiga „Virtsu Kalur“. Külanõukogudes toimus 1977. a külade liitmine, mille tulemusena arvestati piirkonnas 56 küla asemel 18 külaga. Ridala vald taastati ennesõjaaegse Ridala ja Asuküla valla territooriumil 12. dets. 1991.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Kultuurilise keskkonna kujunemisel on tähelepanuväärne asjaolu, et talu- poegade lastele alustati mõisakoolides hariduse andmist alates 18-ndal sajandi keskpaigast. Esimene mõisakool avati Ungrus 1762. aastal. 19. sajandil. Peale uue talurahvaseaduse kehtestamist (1869) kujunes 11-st koolist piirkondlik võrk, mis sajandi lõpus muutusid oma ulatuselt ja õppekavadelt ühtlasteks kolmeaastasteks vallakoolideks. Võimalik, et hariduselu edenemine andis tõuke seltsielu tekkeks mille ilmingud leidsid aset 1890-ndatel aastatel. Hilisemaks ajaloolis-kultuurilise arengu oma- päraks on teoloogilise mitmekesisuse teke – luteri ja õigeusu koguduste kõrvale tekkisid vabakogudused mis eelmise sajandi lõpus ühinesid Bap- tistiliiduga. Nähtus võis peegeldada elanike mentaalset depressiooni vaesusest, mille oli loonud ebasoodsad looduslikud olud maaviljeluseks ja tagasihoidlikud sissetulekud rannakalapüügist.

Militaarse infrastruktuuri pärandiks on okupatsiooniperioodil rajatud Kiltsi lennuväli oma lennurajade ja angaaridega.

Vallas töötab neli haridusasutust: põhikool ja lasteaed Panga külas (Ridala Põhikool), algkool Mägari külas (Asuküla Algkool) ja Uuemõisas (Uuemõisa Algkool) ja riikliku kutseharidusesüsteemi Haapsalu Kutse- hariduskeskus Uuemõisas. Töötab kolm raamatukogu Uuemõisas, Suure- Ahli ja Panga külas. Käivitunud on külaelu liikumine – külavanemate statuudi sisseseadmine, külaseltside (Asuküla, Kiideva jne) ja seltsingute asutamine. Registreeritud on 8 seltsi. Tuntuim Kiideva külaselts – info veebiaadressilt http://www.kiideva.ee /. Kultuuriürituste läbiviimiseks on suur osakaal Haapsalu kultuurimajal. Vallavalitsus annab välja ajalehte „Rotala“, paraku on ilmumine ebaregulaarne. Elanikkond võib vallavalitsuse ja volikogu tegemiste kohta infot saada valla veebilehelt aadressiga www.ridala.ee lingi alt Avalik teave. Vallas on registreeritud 5 spordiklubi.

Kokkuvõtvalt: pikaajalise asustuse olemasolu ja sellega koos kujunenud kultuurilist keskkonda iseloomustab küladerohkus ja pärandkultuuri objektide (ajaloo-, arheoloogia-, arhitektuuri- ja kunstimälestiste) arvukus. Planeeringulahenduste tarbeks suuri pindalalisi piiranguid nendest ei teki.

4.4 Kohaliku looduskeskkonna seisundi mõjutamisest

Üldjuhul on kohaliku looduskeskkonna seisundi mõjutajaks väljakujune- nud elu-olu ja -laad, majandustegevus ja ressursside (põhjavesi, põllumaa, mets, maavarad, põllumaad, roog, jne) tarbimine. Ka kasutatava tehnilise infrastruktuuri seisund ning kasutamise korraldus mõjutab looduskeskkonda. Näiteks, asulate lekkivad reoveetorustikud ja ebaefektiivsed puhastid on ohtlikud voolveekogude veekvaliteedile; madala kasuteguriga katlad, riknenud isolatsiooniga soojatorustik, farmide poolt jäätmete väärkäitlemine aitavad kaasa välisõhku täiendava koguse saasteainete paiskamisele, korraldamata jäätmevedu loob soodsa võimaluse metsade

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

prahistamiseks jne. Teedevõrgu vähene arendatus asumite vahel ning teekatete halb seisukord halvendavad samuti elanike elukvaliteeti.

Vallas tegutsevate ettevõtjate tootmismahud on tagasihoidlikud ja nende negatiivne mõju looduskeskkonnale saab avalduda alles kasutatavates tehnoloogiates riskide realiseerumisel (avariidel alati negatiivne mõju), sõnniku(virtsa) väärkäitlemisel või keskkonnalubades seatud tingimuste rikkumisel jne. Tootmise normaalsel laabumisel, piirdub ettevõtjate mõju kõige enam keskkonnahäiringuna. Näiteks müra ja peente osakeste levi paekivi murdmisest Pusku karjääris või esmatähtsusetute saastainete paiskamises välisõhku Uuemõisas uste tootmisel. Eelisseisund keskkonnale negatiivse mõju mitteavaldamises on nendel ressursse ja keskkonda nn tarbivatel ettevõtetel, kelledel on olemas tehnilised vahendid ülenormatiivsete heidete vältimiseks või kes on ühendatud ühis- kanalisatsiooniga või kes omavad jäätmeveo lepinguid. Põhiline osa sellistest ettevõtetest asub Uuemõisa ja Paralepa alevikus.

Põllumajanduslikus suurtootmise hääbumine on toonud kaasa põlluma- jandusliku maakasutuse vähenemise. Nähtus avaldub kaheselt – ühelt poolt on Väinamerre ja Matsalu lahte kantavate taimetoitainete ja reo- ainete koguse vähenemisest tagatud veekeskkonna (vooluveekogud ja merevesi lahtedes) seisundi paranemine, kuid teisalt on lakanud toimimast maaparandusehitised. Kohalike elanike tähelepanekuid võib kokkuvõtvalt väljendada järgmiselt: intensiivse ja suuremahulise põllumajandusliku tootmise taandumine peegeldub kohalikus bioloogilises mitmekesisuses – tõusnud on valge toonekure ja ulukite arvukus, puukide levi jne.

Mitmes külas Pusku, Tanska, Herjava mõjutab keskkonda nn suvilate asumid. Suvilate kasutamine aastaringselt, tingituna asumite paiknemises kaitsmata põhjavee piirkonnas ja korraldamata reovee käitlemises, mõjutab veekvaliteeti ülemises põhjavee kihis. Puudub täpne infor- matsioon selle kohta, milline on suvilates elavate inimeste poolt tarbitava vee kvaliteet.

Tehnilise infrastruktuuri rajatiste mõju on mitmepalgeline. Valla territooriumil on kaks olulise ruumilise mõjuga objekti – Kiltsi lennuväli ja Rohuküla reisi- ning kaubasadam. Kuigi suurim pindalaline objekt Kiltsi lennuväli stagneerub – pole tema tehniline seisund olulist negatiivset keskkonnamõju veel tekitanud. Sadamad (Rohuküla sadam ja rida väikesadamaid) mõjutavad keskkonda proportsionaalselt lähilaevanduse käibemahtudele – suurim mõjutaja on Rohuküla sadam. Valda jäävate maanteede võimalik mõju on ennekõike seotud riigimaanteedega. Mõju osas on esile tõstetav Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla põhimaantee nr 9 kus 2006 a mõõdeti liiklussageduseks 4000 autot/ööp (Maanteeamet). Sellise liiklussageduse juures on müratase maantee ääres (10-20m) kiirustel >80 km vahemikus 70-75 dB. Antud müratase võib ruineerida teeäärsete eramute elanikke Herjava külas. Liiklusmürahäiring võib samuti esineda Laiküla-Haapsalu tugimaantee nr 31 (1610 autot/ööp) äärde jääva te s eramutes Parila ja Jõõdre (liiklussageduse muutuspunkt Jõõdres) külas juhul kui ületatakse piiratud kiirust.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Kokkuvõtvalt. Looduskeskkonna seisundit saab lugeda üldises plaanis ja mööndustega heaks. On külasid kus asustusest lähtuv negatiivne mõju on tõenäoliselt ületamas häiringu taset ja muutumas arvestatavaks: näiteks ülemise põhjavee kihi reostamine reovee kogumise puudumisest kaitsmata põhjavee ala küladest. Intensiivistunud liiklus Ääsmäe-Risti- Rohuküla maanteel on survestanud rohekoridore Herjava ja Eigla külades. Liiklusintensiivsuse kasv pole tingitud mingitest erilaadsetest tegevusest Ridala vallas, vaid üldisest autotranspordi osakaalu kasvust ja elanikkonna autostumisest.

Põhimõtteliselt mõjutavad igasugused planeeringulahendused looduskeskkonda täiendavalt. Sellega, et looduskeskkonna võimalused taluda tulevikutegevustega kaasnevat negatiivset mõju võivad ammenduda, peab arvestama ka üldplaneeringu lahenduste koostamisel.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

5. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMIST MÕJUTAV ARENGUALTERNATIIV

5.1 Arengualternatiivi mõistest

Keskkonnamõju hindamise ja -juhtimissüsteemi seadus nõuab arengualternatiivi esitamist ja tõenäolise arengu kirjeldamist kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida (§ 40 lg 4. p3). Käesolevas aruandes käsitletakse mõistet alternatiiv tähenduses: alternatiiv – üks kahest teineteist välistavast võimalusest (Võõrsõnade Leksikon, Valgus, Tallinn 2000, 6. trükk, lk 45). Mõiste ühene käsitlemine on nii planeerijate kui ka hindajate valik ja metoodiline võte. On eeldatud, et seadusandja on mõiste alternatiiv kasutamisel lähtunud samast kaalutlusest.

Paraku on levinud mõiste alternatiiv kasutamine ilma välistava tähendu- seta. Ka sageli kasutatavate mõistete nagu variant , võimalus , konkureeriv lahendus juures ei lähtuta välistustingimusest – sel juhul jäävad need mõisted alternatiivi enda mõistele sünonüümideks.

Semantiliselt on mõistele areng alternatiiviks mõisted arenguseisak või taandareng-stagnatsioon . On aga raske ette kujutada olukorda, et omavalitsus on kavakindlas arenguseisakus või taandarengus ja, et koostatakse nende kavadega kooskõlaline üldplaneering. Keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 4 punktides 9 ja 10 kasutatavad mõisted „alternatiivsed arengustsenaariumid” ja „parim alternatiivne arengustsenaarium”, tõenäoliselt ei sisalda välistavat faktorit mõiste tõlgendamisel. Paraku raskendab meelevaldsete sünonüümide kasutamine üldplaneeringu lahenduste käsitlemist ja olulise mõju leidmist. Alternatiivi mitteühene mõistmine võib muuta keskkonnamõju hindamise protsessi venivaks ja aruande laialivalguvaks.

Võimalik, et seadusandja ootusi arvestav arengualternatiiv tuletuks sellest, et areng lähtub omavalitsusüksuse uuest arenguvisioonist. Arenguvisiooni uutmine oleks põhimõtteliselt võimalik. Näiteks oota- matud muutused globaal-majanduslikus-poliitilises või siseriiklikus olukorras võivad suruda omavalitsusele peale valiku mida on oma eksistentsi tagamiseks vaja üldistada ja seada ülesse uue visioonina. Teatud mõttes on see omavalitsuse olukorraga kohanemisvõime väljundiks. Areng lähtuvalt uuest visioonist aga oleks käsitletav kui arengualternatiiv, teda detailiseeriv dokument oleks alternatiivne arengukava.

5.2 Alternatiivi mõjust planeeringulahendustele

Kui eeldada, et vallal on uus arenguvisioon ja uue visiooni põhiselt on koostatud ka arengukava mida tinglikult võiks pidada alternatiivseks arengustsenaariumiks, siis ikkagi ei saa väita, et alternatiivsest kavast lähtumine „annab“ üldplaneeringu kus tekib vähem olulise negatiivse

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

keskkonnamõjuga lahendusi. See asjaolu pole sugugi alternatiivi kahjuks kõnelev.

Põhimõtteliselt võib konstrueerida ka nn 0 alternatiivi, mis tähendaks seda, et üldplaneeringu koostamiseks ei ole lähtekohana võtta valla arengukava. Võimalik, et sel juhul oleks üldplaneeringu koostamise lähtekohaks maakonnaplaneering. Sellest lähtekohast koostatud üldplaneering sisaldaks eeldatavasti ka arengukava elemente nagu: arenguvisioon, -strateegia, -eeldused jne. Käesoleval juhul nn 0 alternatiivi seada ei saa – Ridala vallal on arengukava olemas.

5.3 Arengukava sobivusest üldplaneeringu koostamiseks

Kuna üldplaneering koostatakse valla arengut kandva idee „tagada oma- valitsusüksuse eksistents, arenemine, sotsiaal-majandusliku taseme ja selle läbi kohalike elanike heaolu tõus“ elluviimiseks, siis leidsid valla esindajad ja planeerijad, et olemasolev arengukava 10 on igati sobiv üld- planeeringu koostamise aluseks. Samuti leiti, et üldplaneeringu koostamiseks pole mingit vajadust ega põhjust hüljata valla arenguks valitud visiooni.

5.4 Areng üldplaneeringu puudumisel ja selle prognoositav mõju

Üldplaneeringu puudumisel toimuks Ridala valla areng arengukava valdkondi ühendava ja valla maakasutust komplekselt hõlmava ruumilise visioonita. Eeldatavalt toimuks valla ruumiline areng detailplaneerin- gutega 11 . Paraku jääb seejuures vajaka kogu valda hõlmavast avalikust ja laiapõhjalisest kokkuleppest. Halvimatel asjaoludel võib see kaasa tuua alljärgmist: • kohalikel elanikel ei teki kindlustunnet selles osas, et arendused ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju; • oht avalikult kasutatava ruumi vähenemiseks, eriti läbi kinnisvara arenduse; • oht kogu valla jaoks oluliste küsimuste (kergliiklusteed, tehniline infrastruktuur) lahendamiseks ainult teatud ja soositud piirkondades; • erinevate funktsioonidega maa-alade kõrvutieksisteerimisest tekkiv konflikt ja probleem sellest, et ei saa nn konfliktseid maa-alasid üksteisest puhvertsooniga eraldada.

Isegi kui detailplaneeringute koostamisel arvestatakse Läänemaa maakonna teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused seisukohtadega, jääb võimalus selleks, et tegevuste juures ei

10 Ridala valla arengukava 2006-2015. 11 Üldplaneering puudumisel kooskõlastab detailplaneeringu, mis koostatakse maa-alale mille kohta puudub kehtestatud üldplaneering, maavanem. Planeerimisseaduse §17 (1) 3).

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

arvestata neid keskkonnatingimusi sisuliselt. Üldplaneering aitab vältida arendustegevuste võimalikku olulist keskkonnamõju seepärast, et: • Planeerimisseaduse § 16 (2) kohaselt korraldatakse üldplaneeringu tutvustamiseks avalikke arutelusid. Nende toimumise ajal saab vaielda ja otsustada olulise keskkonnamõjuga lahenduste esinemise ja mõju ulatuste üle. • Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud. Lisaks saab üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruandes seada tingimuse millistele detailplaneeringuga algatavatele tegevustele vajatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist. Tege- mist on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §33 lg1 p. 3 esiletoomisega ja otsustajale suunise andmisega, et kavandataval tegevusel on võimalus ilmutada olulist kesk- konnamõju. Ainult detailplaneeringuga seotud arendusel võib arendaja keskkonnamõju hindamise algatamist tõrjuda formaalse väitega, et kavandatav tegevus ei mahu otseselt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e § 6 lg 1 loetelusse. • Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse valla territooriumi ja lähipiirkonna keskkonnaseisundiga ja –võimalustega, sh ka Läänemaa väärtuslikke kultuur- ja loodusmaastikega ning tingimustega maakondliku rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks. Arvestamise tagab planeerijate koostöö keskkonnaekspertidega. • Üldplaneeringuga luuakse eeldused arengus positiivse mõju esile- kerkimiseks sotsiaal-majanduslikule ja ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale ning tegevustest looduskeskkonnale negatiivse mõju leevendamiseks.

Planeeringu puudumise halvimaks tulemuseks võib olla, et valla areng ei pruugi jääda kooskõlla valla arengukavaga või on areng: • seotud ainult Haapsalu ja tema naabruses asuvate alevike kui valla tõmbekeskuse arenguga; • huvigruppide ja arendajate äriplaanide survele allutatav, mille juures üritatakse luua lahendusi kaitsealuste, Natura 2000 hoiualade ja rohevõrgustiku alade keskkonnaseisundi arvelt.

5.5 Planeeringulahenduste kaalutlemisest

Planeerimisel ei tekkinud lahendused lihtsast arengukava suuniste mehaanilisest visualiseerimisest kaardile soovitud kohas ja seletuskirjas tema olemuse kirjeldamisest. Planeerimisprotsessis osalejad (planeerijad, omavalitsuse ametnikud, keskkonnaekspert, ka kooskõlastavad asutused lähtusid alade reserveerimisel, lahendusettepanekute ja planeeringutingimuste üle otsustamisel) sellest, et võimaluse andmine looduskeskkonnale olulise negatiivse mõjuga tegevusteks pole valla arengule kasulik. Samas oli teada, et looduskaitse- ja Natura 2000 võrgustiku alad piiravad valikuid-võimalusi ruumi hõlvamiseks. Matsalu Rahvuspargi ja Väinamere Natura 2000 hoiualade piirangud ahendavad võimalusi hoiualadele või nende vahetusse naabrusesse jäävate külade

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

sotsiaal-majandusliku keskkonna radikaalseks (juhul kui see oleks vajalik) muutmiseks 12 .

Kuna planeerimisettepanekud puudutavad kellegi maaomandit siis võeti teadmiseks, et eeldatavalt on omanikud altimad niisuguste alade reserveerimises, kus tulevikutegevuste vahetu-oluline negatiivne mõju looduskeskkonnale aga ka nende omandile on vähetõenäoline. Selles osas eris- tuvad puhkealad, miljööväärtuslikud ja rohevõrgustiku alad. Komplit- seeritumaks võib kujuneda maa reserveerimine tootmis-(sh maavarade kaevandamiseks), elamualade, üldkasutatavate alade ja uute joonobjektide tarbeks.

Kaalutleti maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute suuniste ja Haapsalu linna üldplaneeringu lahenduste siirdamist valla üldplaneeringusse. Nende hulgas olid maakondliku rohelise võrgustiku elemendid, miljööväärtuslike alade paiknemine ja uute lisamine, otseühenduse võimalik kulgemine Noarootsi poolsaarelt valda ja möödasõidutee trassid Haapsalu linnast, valla ja Haapsalu linna vahel piiri muutmist. Võeti teadmiseks kesk- konnamõju strateegilise hindamise eksperdi seisukohti lahenduste arutelul mis on antud alapunktide 4.2 ja 4.4 lõpus, lõigud Kokkuvõtvalt ning eksperdi soovitusi üldplaneeringu lahenduste väljatöötamisel. Näiteks, kui taotletakse rannakülades ehituskeeluvööndi vähendamist peab see sum- maarselt jääma > 5 % rannajoone pikkusest 13 vallas.

Kaalutlused, milledest lähtuti või milledega arvestati planeerimisel 14 on: 1. Üldplaneering koostatakse eesmärgiga, et valla arengukavade põhiseisukohtade ja üldplaneeringu ajalise toimimise ulatus enam- vähem kattuksid ja, et planeeringulahendused lähtuksid valla arenguvisioonist. 2. Lokaalpoliitiline stabiilsus valla arenguvisiooni mõistmises ja hoidmises on põhieeldus üldplaneeringu edukaks elluviimiseks. 3. Teemaplaneeringute ning kõrgema tasandi strateegiate (osad 2 ja 3) seisukohti käsitleti viisil, kuidas saaks neid maksimaalselt sünk- roniseerida valla arengu huvidega . 4. Võeti teadmiseks, et 10 aastat tagasi koostatud ja kehtestatud osaüldplaneering on langetanud valla arenguks olulisi strateegilisi valikuid teljel Uuemõisa – Paralepa. 5. On arvestatud sellega, et mõned osaüldplaneeringu lahendused võivad käesolevaks ajaks olla muutunud probleemseks, (rohealade vähenemine, koridoride hõrenemine); kuid vaatamata sellele, pole otstarbekas varasemaid otseseid muuta (vallavolikogu on algatanud

12 Suure ehitusmahuga arendused võivad tekitada olukorra, et lähtuvalt Looduskaitse seaduse § 70 1 Hüvitusmeetmete rakendamine, tuleb leida vahendeid või pakkuma meetmeid mida ei arendaja ega ka omavalitsus pole suuteline korvama. 13 Lähtutult keskkonnataluvuse üldisest käsitlusest – negatiivne mõju ei muutu oluliseks kui tegevus ei muuda olukorda olulise parameetri osas üle 5% (on eeldatud, et mõju olulisus korreleerub muudetava ehituskeeluvööndi füüsilise pikkusega). 14 Detailides on rida kaalutlusi avaldatud artiklis „Planeerimisest ja ehitamisest meie vallas”. Valla leht „Rotala” nr 11 (14), aprill 2008.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

ligi kümmekond osaüldplaneeringust lähtuvat detailplaneeringut milledest osa on realiseerunud ja osa on arenduses). Olukord fikseeritakse üldplaneeringus kehtima jäävate planeeringutena 6. Topu piirkonna osaüldplaneeringu eesmärk pole kaotanud oma aktuaalsust, kuid osaüldplaneeringuga antud võimalusi tuleb üld- planeeringus üle vaadata. 7. Soodustada valla põhjapiirkonna lõimumist Haapsalu linnaga koos- toimivasse majandusruumi ja valla arendamisel mitte konkureeri- mist Haapsaluga. 8. Üldplaneeringu lahendustega avatavad võimalused võivad rohkemal või vähemal määral mõjuda aruande osas 4 iseloomustatud keskkonnakomponentidele. Võeti teadmiseks, et kui halveneb looduskeskkond siis halvenevad teatud ajalise nihke järel ka valla sotsiaal-majanduslik ja kultuurilis-ajalooline keskkond. Looduskeskkonnale olulise negatiivse mõjuga 15 lahendused pole valla arengule kasulikud ja neid püütakse vältida maksimaalselt. 9. Looduskeskkonnale avalduva mõju suhtes peavad lahendused olema tasakaalustatud – kui ei tohi anda võimalusi loodusressursside ületarbimiseks; ei tohi nad emotsionaalsel pinnalt tekitatud argu- mentidega blokeerida olemasoleva ressursi kasutamist ja temast tulu saamist. 10. Valla territooriumile ei planeerita uusi olulise ruumilise mõjuga objekte. Sotsiaalse sidususe tõhustamiseks ja tootmisalade arendamiseks on otstarbekas panustada tehnilise infrastruktuuri ja liikumisvõimalusi parendavatesse lahendustesse.

15 Tegevused, mis on defineeritud Keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1-s.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

6. HINNANG ÜLDPLANEERINGUST TULENEVALE KESK- KONNAMÕJULE

6.1 Planeeringu üldiseloomustus

Üldplaneeringus on ligikaudu 40 planeeringulahendust. Nende aluseks on valla arengukava seisukohad ja nad arvestavad valla asendit, välja- kujunenud asustust ja rahvastiku paiknemist, seotust Haapsaluga ning kõrgemalseisvate planeeringute ja arengukavade suuniseid. Planeeringu- lahendused ja tingimused/piirangud puudutavad praktiliselt kõiki valla külasid ja nendesse omavad suhet kogu valla elanikkond. Lahendused on detailideni kirjeldatud Üldplaneeringu Seletuskirja osas 2, mistõttu neid KSH aruandes enam ei korrata.

Mastaapsemateks ruumilisteks lahenditeks on maa-alade reserveerimine planeeringuga määratud põhikasutusotstarvete tarbeks, kompaktse asustusega asumite piiritlemine, säilitamiseks kuuluvate alade, puhkealade, väärtuslike põllumaade ja maastike ning liiklusala paiknemine.

Reserveeritakse nii uusi alasid kui ka kasutuses olevate ehitiste (sadamad, siderajatised, puhastid jne) või tegevuste (maaharimine, loomapidamine, maavara kaevandamine) tarbeks. Uusi alasid on reserveeritud elamualadeks, puhkealadeks ja aladeks mis jäävad uute tehnilise infrastruktuuri joonobjektide alla (kergliiklusteed, ümbersõidu trassikoridorid, matkarajad). Ei ole reserveeritud alasid olulise ruumilise mõjuga objekti- dele ega uutele tootmisaladele. Põhikasutusotstarbe osas jäi määramata ala, mis reserveeritakse Taebla käpaliste kaitseala loomiseks.

Reserveeritud uute alade pindala moodustab valla territooriumist hinnanguliselt 10 %. Sellest ca 50% moodustavad puhkealad ja tulevane kaitseala, 40% elamualad ja 10% tehnilise infrastruktuuri joonobjektide alune maa.

Märkimisväärsemad planeeringulahendused on: • Laia skaalaga põhikasutusotstarbega maa-alade reserveerimised Uuemõisa alevikus; • elamualad Herjava, Valgevälja ja Rohuküla külas, Paralepa alevikus samuti rannakülades lähtuvalt Topu puhkeala rannikuvööndi osaüld- planeeringust; • vastavalt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused looduslikest, poollooduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest rohelise võrgustiku moodustamine kolmest piirkondlikust tugialast ja kolmest koridorist; • reovee kogumisalade ja kaugkütte piirkondade määramine; • valla arenguks oluliste maatükkide määramine taotlemaks neid munitsipaalomandisse;

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

• alade reserveerimine uutele joonobjektidele – kolm koridori Haapsalu ümbersõiduks ja püsiühenduseks Noarootsi ning Ridala valla vahel; • Kiltsi lennuvälja reserveerimine liiklusmaana; • Paadisildade, väikelaeva ja rannasadamate, veealade määramine; • maa-alade ehituslike tingimuste ja piirangute määramine; • detailplaneeringute kohustustega alade ja juhtude määramine.

6.2 Planeeringulahenduste mõjust

Käesolevas osas on hinnatud planeeringulahenduste mõju nende kom- pleksis, mitte üksikute lahenduste kaupa. Saab väita, et Ridala valla üld- planeeringu lahendustel puudub piiriülene mõju.

Negatiivse keskkonnamõju tekitamiseks on potentsiaal mastaapses maa- alade reserveerimises ja reserveeritud maa-alade paiknemises nn kesk- konnakoormust mittetaluvate ja kaitstavate alade suhtes. Reserveeritud alade pindala jääb valla pindala (maaressurss) suhtes siiski tagasihoidlikuks, seega ei saa väita, et maa-alade reserveerimine oleks mastaapne ja et mastaapsus mõjutaks oluliselt negatiivselt valla territooriumil asuvat looduskeskkonda.

Maa-alade reserveerimises on tihedus suurim kolmnurgas Herjava, Rohu- küla, Panga. Seda on võimaldanud ajalooliselt kujunenud asustus, toot- misobjektide paiknemine, valla põhjapoolsete külade integreeritus Haapsaluga kui maakonna mõjukaima tõmbekeskusega. Ka on reserveerimisel lähtutud põllumajandusega tegelemisest valla keskosa külades ja looduskaitselistest piirangutes Matsalu lahe põhjakaldal.

Tootmisalade reserveerimisest pole oodata olulist negatiivset kesk- konnamõju, sest uusi tootmisalasid juurde ei planeerita. On võimalik olemasolevate laiendamine ja nendel asuvate ettevõtete ümber- profileerimine. Näiteks Hiiumaa päritoluga jäätmete kõrvaldamiseelne töötlemine puhastusseadmetele ettenähtud tootmisalal. Kaalutlusaspektid, milledele toetuti alade reserveerimisel ja kasutustingimuste loomisel olid 1, 2, 4, 5, 7, 10 (vt osa 5.5).

Reserveeritud uute elamualade pindala võimaldab elanikkonna juurdekasvu suurusjärgus üle tuhande inimese (tingimused: leibkonna suurus 3,5 inimest ja elamumaadel E1-E4 on katastriüksused planeeringuga lubatud minimaalse suurusega). Võimaluse realiseerumine tähendaks 15-20 a perspektiivis valda püsielupaigana 16 fikseerinud elanike juurdekasvu kuni saja inimese võrra aastas. Kuigi see on Eesti lähituleviku demograafilises olukorras, naaberomavalitsuste konkurentsis tööjõulise elanikkonna pärast ja riikliku immigratsioonipoliitika taustal ebareaalne, võib elanikkonna juurdekasv lokaalselt mõnes valla (atraktiivses) külas aset leida. Kindlasti peab püsielanike juurdetulekuks nii Haapsalus kui ka

16 Niinimetatud nädalavahetuse ja suveperioodi külasid ei saa püsielanikkonnana arvestada.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

vallas tekkima uusi ning tulusaid (tootmisele ja ekspordile orienteeritud) töökohti. Eelis on Uuemõisa alevikul. Kokkuvõtvalt: elamualade hõlva- mine tööjõulisele (lisa)elanikkonna poolt saab realiseeruda kahe tingimuse korraga täitmisel: • nii uutel kui ka olemasolevatel tootmisaladel arendatakse sellist toot- mist, kus tootel-saadusel on suur nõudlus välisturgudel; • võimalik migratsioon Euroopa Liidu liikmesriikidest;

Prognoosides lähema viie-kümne aasta kinnisvara arendusi Eestis, võib elamualade arendamine jääda tagasihoidlik-letargiliseks s.t, pole oodata uut buumi. Tagasihoidlik arendamine on kohaliku omavalitsuse poolt ohjatav, hõlpsamini järelevalvatav ja lõppkokkuvõttes, kuid mingil põhjusel tekib oluline negatiivne mõju (sotsiaal-majanduslikule keskkonnale läbi nõudluse sotsiaalse infrastruktuuri parendamiseks), on aega leida negatiivsele mõjule leevendavaid meetmeid. Kaalutlusaspektid, milledele toetuti alade reserveerimisel ja kasutustingimuste loomisel, olid 1,2 4, 5, 6, 7, 8 (vt osa 5.5).

Üldkasutatavad ja segahoonestusalad on põhiliselt reserveeritud Uue- mõisa alevikus. Alade arendus annab võimaluse Uuemõisa aleviku veelgi tugevamale esiletõusule valla administratiivse keskusena ning tema konkureerimiseks Haapsalu linnaga (samuti naabervalla tõmbekeskusega – Taebla). Uuemõisa aleviku konkurentsivõime kasv Haapsalu linna suhtes omab positiivset mõju valla sotsiaalmajanduslikule olukorrale, kuid ainult olukorras kus valla raskuskeskme koondumine alevikku ei too kaasa valla kaugemate külade tühjenemist. Kaalutlusaspektid, milledele toetuti alade reserveerimisel ja kasutustingimuste loomisel, olid 1, 2, 3, 4, 5, 7 (vt osa 5.5).

Puhkealade reserveerimine on territoriaalselt mastaapne kuid paiknemises hajus. Alade reserveerimine on oluline suvilatega ja elamualadega aren- datavate külade (Pusku, Mäeküla, Tanska) lähedusse. Puhkealadega leevendatakse elanikkonna juurdekasvust tekkivat survet Natura 2000 Väinamere linnualale ja välditakse omaalgatuslikku, hetkehuvidest lähtu- vat ranna-alade kasutamist. Positiivsena saab käsitleda golfiväljaku rajamist Vägevälja, Vilkla ja Mägari külas – kasutusest väljalangenud põllumaale on leitud rakendus, taastatakse veesilm (kuivanud Mägari järv) ja korrastatakse maastik. Lisaks toetab golfiväljak ka turismimajandust. Kaalutlusaspektid, milledele toetuti alade reserveerimisel ja kasutustingimuste loomisel, olid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8 (vt osa 5.5).

Valla üldplaneering reserveerib võimalused Uuemõisa-Haapsalu ümber- sõiduks. Ümbersõit on vallale oluline ehitis sotsiaal-majanduslikuks arenguks ja teljele Herjava-Rohuküla jäävate asutuste, loob soodsamad võimalused ettevõtete koostööks. Kuid ta pole oluline ehitis mitte ainult vallale. Kasu peaksid saama nii Hiiumaa (kontekstis Rohuküla sadama rekonstrueeritud akvatooriumiga) kui ka Haapsalu linn. Looduskeskkonda mõjutatakse ümbersõidu rajamisega ja tee kasutamisega nii või teisiti; eeldada võib negatiivset mõju metsale ja rohevõrgustiku koridorile.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Kaalutlusaspektid, milledele toetuti ümbersõidu koridoride reserveerimisel olid 1, 2, 3, 4, 7, 8, 10 (vt osa 5.5).

Teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused reserveeritud Noarootsi poolsaare ühendustee trassi pole üldplaneeringuga muudetud. Seda on tehtud põhjusel, et antud tehnilise infrastruktuuri rajatise trassi täpne kulgemine (vähemalt Uuemõisa alevikus) tuleb nii kui nii määrata alles seejärel kui majanduslik analüüs tõestab ühendustee otstarbekuse ja mõttekuse. Kaalutlusaspektid, milledele toetuti ühendustee trassi reserveerimisel olid 3, 4, 9, 10 (vt osa 5.5).

Üldplaneeringu lahendused toetavad valla turismi- ja maamajutuse ette- võtjaid läbi kohalike sadamate ja paadisildade kui tehnilise rajatiste asukohtade reserveerimise ja nende statuudi määramise. Reserveeritakse vee- ala perspektiivsele jahisadamale Rohukülas. Lahendused aitavad kaasa turismitoote Terra Maritima turustamisele Ridala vallas. Võeti teadmiseks, et Matsalu Rahvuspargi piiranguvöönditesse jäävate väike- sadamate ja paadisildade, kui tehnilise infrastruktuuri rajatiste arendamine on seotud piirangutega ja ala valitseja seisukohtadega. Kaalutlusaspektid, milledele toetuti alade reserveerimisel ja kasutustingimuste loomisel, olid 3, 8, 9 ja 10 (vt osa 5.5).

Tootmis-, segahoonestus- ja elamualade hõlvamine-arendamine vajavad ka tehnilise infrastruktuuri arendamist (kanalisatsiooniehitised, energia- ja soojavarustus jne). Põhjaveevaru on Läänemaal Kambrium-Vendi ja Ordoviitsiumi põhjaveekogumis piisav. Joogivee varustuse ja reovee kanalisatsiooni uute ja rekonstrueeritavate ehitiste arv tuleb täpsustada valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK) uue arengukavaga. Arengut tuleb käsitleda AS Haapsalu Veevärk teenuste areaali laiendamise kontekstis (Ridala Vallavalitsus on osanik äriühingus). Kui kogu valda haaravat uut ÜVK arengukava ei asuta lähitulevikus koostama, siis peab seda tegema vähemalt nende külade osas mis jäävad kaitsmata põhjavee alale ja kuhu on reserveeritud uusi elamualasid.

Arendustegevused tõstavad ilmselt nõudlust elektrienergiale. Detailpla- neeringutega antakse sihtotstarbega tootmismaa määratud kruntidele madalpingeliinide trasside lahendus energiavarustuseks. Põhimõtteliselt on võimalik tootmisaladel arendada ka kohalikul kütusel baseeruvat ener- geetikat. Ei saa välistada, et mingil perioodil elektrienergia tarbimise kasv vallas ületab OÜ Eesti Põhivõrk poolt prognoositut 17 . Näiteks Kiltsi lennuvälja infrastruktuuri kiirel arendamisel. Kui see asjaolu ei sea veel kahtluse alla eeldust, et põhivõrgu seisukord jääb maha energianõudluse kasvule ja pärsib üldplaneeringuga avatud arenguvõimalusi.

Jäätmehooldus peab arenema koos elamualade arendamisega järgides maakondlikku jäätmekava. Olles AS Loode-Eesti Jäätmekeskuse kaas-

17 Vastavalt tarbimisprognoosile on Eesti elektrisüsteemis oodata koormuste (tarbimise) kasvu 2-4%/a.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

omanik saab vallavalitsus parendada valla territooriumil jäätmekäitluse taset vastavalt Loode-Eesti Jäätmekeskuse arengule.

Tabelis 5 on kokkuvõte maatriksmetoodilisest hindamisest planeeringulahenduste (alade reserveerimine) negatiivsest mõjust keskkonnakomponentidele.

Antud juhul on mõju kirjeldus lakooniline; teda on kirjeldatud- iseloomustatud nn dominantmõju olemusega ja võimaliku tugevusega. Olemust on väljendatud sõnapaari kaudne-vahetu, hajuv-kumuleeruv, episoodiline-kestev domineeriva poolega. Hinnatud olemusega mõjule on omistatud tema empiirilist tugevust iseloomustav number, milles: 0 = mõju puudub; 1 = väike/nõrk/tagasihoidlik mõju; 2 = arvestatav/mõõdukas mõju; 3 = oluline /tugev mõju.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Tabel 5. Üldplaneeringus reserveeritud põhiliste alade mõju keskkonnakomponentidele

Ala Keskkonnakomponent Looduskeskkond Sotsiaal-majanduslik keskkond Ajaloolis-kultuuriline keskkond Elamu- Positiivne : reserveeritud madala boniteediga Positiivne : võimalik maksujõuliste elanike Positiivne : säilib kujunenud asustus- alad maa. juurdetulek. muster. Negatiivne : laienevad külad vajavad looduse Negatiivne : initsieerib pendelliikumist. Negatiivne : ajaloolise miljööga külades ressursse. Surve sotsiaalsele ja tehnilisele eklektilise hoonestuse teke (ainult pla- Kestev/vahetu, 1 infrastruktuurile. Kestev/vahetu, 2 neeringu tingimuste eiramisel). Kestev/vahetu, 2 Kompak- Negatiivne : surve olemasolevatele taime Positiivne : II tasandi tõmbekeskuste tse asus- kooslustele – loodusliku mitmekesisuse teadlik tugevdamine. tusega vähenemine. Kestev/vahetu, 2 Negatiivne : Panga ja Jõõdre külade aren- alad gupeetusel Uuemõisa aleviku ülemäärane tugevnemine vallas. Kestev/vahetu, 1 Tootmisa Positiivne : Ei hõivata uusi alasid. Positiivne: töökohtade juurdetulek, tulu- Positiivne : tootmisalad farmidele lad ( välja- Negatiivne : mõju looduslikule mitme- baasi kasv. tagavad traditsioonilise loomakasvatuse arvatud kesisusele; lokaalne ohustatus ülemise põhja- Negatiivne : seotud kvalifitseeritud tööjõu säilimise. sadamad ) veekihi kvaliteedile. Kestev/vahetu 2 . olemasoluga. Puudumisel arendus seiskub. Episoodiline/vahetu, 2 Segahoo Negatiivne: surve taimekooslustele, loodus- Positiivne: Parandab elanike elukvaliteeti, Negatiivne : muudab harjumuspärast nestus- liku mitmekesisusele. Kestev/vahetu, 118 . pakub uusi võimalusi. keskkonda. Kestev/vahetu,1 alad

Puhke- Positiivne : takistab tootmis- ja elamualade Positiivne : alade määramine aitab kaasa Positiivne : Säilitab ilmekat loodus- ja alad, koondumist, soodustab ranna-aladel alal asuva kinnisvara väärtuse kasvule. Kui arhailist külamiljööd ja asustusmustrit.

18 Uuemõisa alevikus olukord komplitseeritud.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

miljöö- metsatukkade säilimist vaadete avatust jne. alade arhailisuse eksponeerimine väärtuse- Ära hoitud olulise ruumilise mõjuga objektide suudetakse tuluallikaks, siis võimalik tõsta ga alad, rajamine ja nende negatiivne mõju. kohalikku elatustaset. väärtus- likud maastikud Vee-alad, Positiivne: Fikseerib Natura 2000 hoiualadele Positiivne: Sadamad nn valla tootmisalade Positiivne: Hoiavad rannakülade paadi- asuvate ehitiste ruumilise ulatuse. arendusliinil kui kauba läänesuunalise elulaadi ja nn kaldamere majandamise sillad, Negatiivne: sadamate akvatooriumitel ja kal- voogude tagajad. Paadisillad Matsalu RP-s traditsioone. väike- daehitiste juures (remont, laiendamine) mõju soodsad Matsalu piirkonna arenguks. sadamad maismaa ja veekeskkonnale. Episoodiline/vahetu, 1

Perspek- Positiivne: vähendab lokaalselt transiitliikluse Positiivne : väljaarendatud logistilised või- Positiivne: parandab suhtlemisvõima- tiivne negatiivset mõju. malused parandavad tööhõivet ja tõstavad lusi. tehniline Negatiivne : loob konflikte rohekoridorides ja valla tulubaasi Negatiivne : muutuvad traditsioonid ja infrast- trassi äärde jäävatel elamualadel ja külades. elulaad millega kohanetud tagasihoid- ruktuur 19 Kestev/vahetu 2. liku infrastruktuuri korral. Kestev/vahetu,1

19 Välja arvatud sadamad.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

6.2.1 Planeeringulahenduste mõjust inimese tervisele

Eristatavad on planeeringulahenduste ja lahenduste realiseerimise mõju inimese tervisele. Kui planeering on koostatud konsensuslikult, vähen- datakse eeldusi tegevuste negatiivseks mõjuks inimeste tervisele.

Üldjuhul võib planeering oma lahendustega mõjutada inimest, kellel on või tekib suhe planeeringulahendustega, tervist nii negatiivselt kui positiivselt. Negatiivse mõjuga planeeringulahendus on lahendus mis võimaldab isiku tervisele või varale olulise negatiivne mõjuga tuleviku- tegevuse. Selles osas kerkivad esile tootmisalad, maanteed ja lennuväljad. Kui neil aladel algab (jätkub) tegevus millede juures tekib ja levib füüsiliselt mõõdetav mõju – müra, vibratsioon, insolatsioon, välisõhu saasteainete heide, jäätmete teke, siis lubatud saastenormi ületamine mõjutab see mõju piirkonnas elava inimese tervist igal juhul. Negatiivne mõju inimese tervisele saab tegevustest tekkida kui tegevuste ette- valmistusfaasis ignoreeritakse kas alade kohta leiduvat eelteavet 20 või rikutakse tegevustele kehtestatud keskkonna- ja ohutusnõudeid või reali- seeruvad tegevusega seotud riskid (vt osa 4.4). Kui alade reserveerimisel on kasutada olnud piisav teave, ei saa siiski väita, et mingis kohas asuv planeeringulahendus ei mõjuta inimeste tervist 21 . Üldplaneeringus on maa-alade reserveerimisel lähtutud piirkonna kohta olevast teabest, lahendustega võimaldatavate tegevuste negatiivse mõju prognoosist; maa- alade kohta määratud tingimustest jne. – kokkuvõtvalt, on loodud eeldused selleks, et üldplaneeringu lahendused ei mõjuta inimeste tervist negatiivselt 22 .

On olnud olukordi, kus planeeringulahendus (ala reserveerimine ja kasu- tusotstarbe määramine, kinnisaja kasutamise piiramine või võõrandamis- ettepanek) on osutanud reserveerimiseks valitud maaomanikule negatiivset emotsionaalset mõju. Olenevalt isikust võib lahendus talle tunduda ebameeldiv, vastuvõetamatu ja tema arusaamise kohaselt omandi puutu- matust ründav. Ärritatud isikud asuvad planeeringute avalikustamisel oma huve ja arusaamisi kaitsma. Ridala valla üldplaneeringu juures sellist olukorda ei tohiks (enam) juhtuda, sest planeeringu koostamine on kulgenud aastaid ja planeerimisest on omavalitsus teavitanud valla elanikke aegsasti ning planeerijad ja vallaametnikud on maaomanikega suhelnud avalikel koosolekutel mõnedki korrad (vt osa 7).

20 Arenduseks reserveeritud maa-ala, mis on saastunud ohtlike ainetega või raskmetallidega või ta asub kõrge radooniriski alal või üleujutataval rannaalal. 21 Sageli jääb lahendustega võimaldatava tegevuste negatiivse mõju ilmnemiseks inimese tervisele lahenduse ja mõju vahele väärotsuste jada. Need on vastu võetud kas soovist hoida kokku asjaolude kontrollimisest, täiendavate uuringute rahastamisest või ei peeta ehitamisel kinni projektist, heast ehitamise tavast jne. 22 Kaalutletud ja läbiarutatud planeeringuettepanekud ei anna garantiid selles, et tegevused reserveeritud aladel ei tekita häiringuid.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

6.2.2 Üldplaneeringu lahenduste ja ettepanekute elluviimise eeldatavast olulisest mõjust valla territooriumile jäävatele Natura 2000 aladele

Ridala vallas on rannik enamuses Natura 2000 Väinamere hoiuala piiriks. Tulenevalt rannajoone liigendatusest ja maapinna topoloogiast, ulatub neljas külas (Pusku, Kiviküla, Metsaküla, Tuuru) hoiuala sisemaale. Veel on valla territooriumil Natura 2000 Pullapää-Panga ja Haeska hoiuala ning osa Ehmja-Turvalepa hoiualast.

Väinamere hoiuala naabrusesse jäävad külad on ajaloolised ja ranna- külade elu-olu traditsioone edasikandvad külad. Traditsiooniline elulaad on põhimõtteliselt loodust säästev, kuid tänapäeva tööhõive tagamise taustal ebapiisava jätkusuutlikkusega. Planeeringuga reserveeriti rannakülades mere kasutamiseks vajalike rajatiste alad (hooned, paadisillad, jne) järgides olemasolevate kinnistute piire ja ajalooliselt väl- jakujunenud hoonestust. Külade tugevdamiseks reserveeriti uusi elamualasid. Kui planeerimise alustamisel võeti seisukoht, et Natura 2000 aladele ei reserveerita midagi, siis edaspidi leiti siiski olema otstarbekas reserveerida rohevõrgustiku sidususe toimimiseks ja surve leevendamiseks elamualade hõivamisest Natura 2000 alale hooneteta puhkealad Pusku ja Kivikülasse. (Foto 3 ja 4).

Foto 3.Puhkeala Kivikülas Foto 4. Puhkeala Pusku küla (Punane joon fotodel Väinamere Natura 2000 loodus- ja linnuala piir )

Keskkonnamõju hindamisel tuleb vaadata kas üldplaneeringu elluviimine võib Natura 2000 ala(de) seisundit oluliselt mõjutada ja minna vastuollu hoiuala kaitse-eesmärgiga. Oluline on mõiste üldplaneeringu elluviimine. Hindamine käsitleb planeeringu elluviimist lahenduste elluviimisena peale planeeringu kehtestamist. Üldplaneeringu elluviimise instrumente on kirjeldatud planeeringu seletuskirja osas 3. On eeldatud, et planeeringu elluviimine kulgeb üldplaneeringu seletuskirjas antud tingimusi ja piiranguid järgivalt. Näiteks üldplaneeringu osad 3.3 Ehituslikud piirangud hajaasutusega alal ja 3.5 Ehituslikud piirangud väärtsulikul maastikul ja miljööväärtusega alal ( elamute rajamisel metsasele alale (sh kadastikud) tuleb säilitada olemasolevast metsamaa pindalast vähemalt 60 %.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

……Kaitstavatel aladel reguleerivad ehitustingimusi muinsuskaitse- seadus, looduskaitseseadus ja kaitsealade kaitse-eeskirjad, väärtuslikul maastikul asuvad poollooduslikud kooslused: luhad, rannaniidud, loopealsed, puisniidud säilitatakse ).

Teine eeldus on selles, et planeeringu elluviimine on protsess. Sellest lähtuvalt kulgevad kehtestamisjärgseg arendused Natura 2000 alade naabruses mitte ühekorraga ja lausaliselt, vaid seal, kus arenguvajadus seda kõige enam tingib. See aga annab vallavalitsusele ajavaru jälgimaks arendust ja arendaja poolt detailplaneeringu keskkonnatingimustest kinni- pidamist. Eelduste realiseerumine lubab väita, üldplaneeringu elluviimine ei mõjuta oluliselt negatiivselt Natura 2000 alasid.

Komplitseeritum on siiski olukord Väinamere Natura 2000 loodus-ja linnuala osas seoses Noarootsi-Uuemõisa ühendustee trassiga. Trassi näita- misega üldplaneeringus pidas vald silmas seda, et ta toetab maakonnaplaneeringu lahendust ning, et lahendus on vallale kasulik. Kuid trassikoridori reserveerimine, võimaldab teatud tingimusel tegevuse millel oluline negatiivne mõju kaitsealusele kooslusele – rannaniidule. Tegevuse näide - ehitades trassile maantee, iseenesest mõistetavalt, hävib teemaa alune rannaniit. Iseküsimus on, kas ühendusvõimaluse peab ellu viima maanteena? Millist võimalust planeeringulahendusest ka välja ei loetaks, peab kehtima (keskkonna)tingimus, lahenduse realisatsioon tohi kaasa tuua olulist negatiivset keskkonnamõju hoiualale . See tähendab, et Noarootsi-Uuemõisa ühendust ei tohi mistahes Natura 2000 hoiualale jäävasse koridorisse realiseerida maanteena. Tegevuse elluviimise vähe- olulise keskkonnamõjuga tehnilist lahendust saab otsima hakata alles peale ühenduse majandusliku tasuvuse analüüsi. Eksperdid prognoosivad, et lähemal kümnel-viieteistkümnel aastal pole otseühenduse tekitamine Uuemõisa ja Noarootsi vahel majanduslikult otstarbekas (tõenäoliselt iga muu lahendus peale maantee nõuab suurt investeeringut). Kalli inves- teeringu jaoks jääb ühendusega seotav rahvaarv väga madalaks. Lisaks on ühenduse alternatiiviks olemasolevad teed ühendamaks Haapsalut temast kirde-ida poole jäävate omavalitsustega. Seega puudub olukord kus trassile ühenduse rajamine muutuks avalikkusele esmatähtsaks ja majanduslikult vältimatuks mis omakorda nõuaks üldplaneeringu kehtestamist Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

Tabelis 6 on hinnang üldplaneeringu elluviimise eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku aladele. Kui planeering viiakse ellu ülalloetletud eelduste alusel ja loetletud märkusi arvestades, siis planeeringulahendused ei võimalda ekspertide hinnangul Natura 2000 hoiualade suhtes tegevusi, milledel oluline negatiivne mõju.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Tabel 6. Hinnang planeeringulahenduste mõjule Natura 2000 hoiualadele . Hoiuala Kaitse- Lahendus/ettepanek ja võimalik tegevus pla- Tegevuse Selgitusi planeeringulahenduse eeldatava mõju eesmärk neeringu elluviimisel eeldatav mõju osas Ehmja- Looduslike elu- Lahendus : Võnnu-Ridala vaheline teelõik. Vahetu/ Avatud vaadete tagamine tegevusmahult väike ja Turvalepa paikade ning Tegevus : avatud vaadete tagamine. väheoluline episoodiline. loomastiku ja taimestiku kaitse Väinamere Mitmed Lahendusi: naabrusesse reserveeritud puhke- Vahetu/ vähe- Puhkealad toimivad naaberaladelt lähtuva nega- rannaalade elamu- ja üldkasutatavad alad, miljööväärtu- oluline 23 . tiivse mõju leevendajana ja rohekoridoridena. elupaigatüüpide sega hoonestusalad; Kiidevas elamuala, mat- Maa- ja veealade kasutamistingimuste kohaselt ja linnuliikide karada, kolme sadama ja kuue paadisilla inf- peavad sadamate, paadisildade arendusprojektid kaitse rastruktuuri toimimiseks tootmisalad, veealad, läbima keskkonnamõju hindamise. Sama ka (vt osa 3.4.1) suplus- ja roolõikamiskohad, Noarootsi–Uue- elamualade arendamisel hoiuala naabruskülades. mõisa ühendustee koridor. Ehituskeelu vööndi Suplus- ja roolõikamiskohtade arv piiratud ja nad vähendamise taotlus Rohuküla külas. on traditsioonilised; kasutamine sesoonne. Roo- Tegevused : elamute rajamine (Rohukülas lõikamise mahud vastavalt hoiuala valitseja rannale lähemal juhul kui Keskkonnaamet lu- loale. Veealade kasutamine vastavalt Ridala bab), kasutamine, sadamate/paadisildade ka- Vallavalitsuse või Veeteede Ameti nõuetele. sutamine ja infrastruktuuri parendamine, Noarootsi – Uuemõisa ühendus rajamine või- jahisadama rajamine, paatide ja väikelaevade malik ainult rannaniitu säilitavalt või uude trassi- liikumine ja hoidmine, supluskohtade kasu- koridori. Rajamine tingimuslik: ainult siis, kui tamine, roo lõikamine, Noarootsi–Uuemõisa rannaniitu säilitav ühendus on majanduslikult ühenduse rajamine ja kasutamine. otstarbekas. Pullapää- Elupaigatüüpide Lahendus : Matkarada. Episoodiline/ Raja kasutamine vastavalt vallavalitsuse reeg- Panga kaitse Tegevus : matkamine rajal. väheoluline litele mis on kooskõlastatud hoiuala valitsejaga

23 Tingimuslik Noarootsi-Uuemõisa ühendustrassi osas ja Rohuküla külas ca 400 m ulatuses ehituskeelu vööndi vähendamisest kus asuvad punajalg-tildri elupaigad (Foto 5). Viimasel juhul määrata kruntide ulatus vööndis ja elamute paiknemine kruntidel lähtuvalt detailplaneeringu lahenduse keskkonnamõju hindamise aruandes loetletud leevendusmeetmetest.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Haeska Rändlinnuliigi Lahendus : miljööväärtusega hoonestusala Vahetu/ vähe- Traditsioonilise elulaadi säilimisel negatiivne kaitse ajaloolises ahelkülas. Tegevus : alal elamine. oluline mõju ei muutu oluliseks.

Foto 5. Ehituskeelu vööndi vähendamine samakõrgusjoonele 1,5 m ü.m.p (ca 107 m rannajoonest) Rohuküla külas 400 m ulatuses väikeelamumaa reserveerimiseks .

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

6.3 Tähendusi võimaliku olulise negatiivse mõjuga üksik- lahenduste osas

Kui strateegiline planeerimisdokument ei suuna omavalitsusüksuse ruumilist arengut rajale millel on oluline negatiivne mõju kohalikule keskkonnale selle laias mõistes, ei tähenda see veel seda, et mõni üksik planeeringulahendus ei ületa kusagil lokaalset keskkonnataluvust ja ei muuda selles midagi pöördumatult.

Selline olukord esineb ka valla üldplaneeringus. Ridala valla osa- üldplaneeringu lahendus võimaldab seni veel Uuemõisa külas asuvate kinnistute maa-ala Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla ja endisaegse raudtee tammi vahel, ületoomist Uuemõisa alevikku. Osaüldplaneeringu, kui ajahetke 1999 a tehtud strateegilise valiku (aleviku laiendamine ja Haapsalu linna ümbersõidutee kavandamine sellele alale) lähtuvalt koostatud detailplaneering, annab sellele alale ehitusõiguse ostukeskusele koos 400-kohalise parklaga. Valla üldplaneering kordab 10 a tagasi valminud osaüldplaneeringu 24 lahendust. Arendajatel on õiguspärane ootus realiseerida osaüldplaneeringuga antud võimalusi.

Paraku on detailplaneeringu- ja lähialal puistu, mida dendroloogid- eksperdid on määranud Eestis suhteliselt haruldase metsatüübina – salumets ja milles metsakonsulent on loendanud 91 tamme vanusega 100- 250 a. Olulise negatiivse mõju argument looduskeskkonnale on selles, et ostukeskuse ehitamisel raiutakse eeldatavalt 70% puistu põlistammedest. Suures ulatuses tammiku raiumist võib lugeda tammiku kui terviku hävinguks. Seega on 1999 a kehtestatud osaüldplaneering võimaldanud tegevuse, mis on konkreetses kohas looduskeskkonnale olulise negatiivse mõjuga.

On läbi viidud kaubanduskeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju eel- hindamine 25 . Eelhindamise ekspert leiab, et … ühiskonnal tuleb teha valik keskuse ja vääriselupaiga vahel . Kui ühiskonnana käsitleda Ridala valla, Uuemõisa aleviku ja Haapsalu linna elanikke, siis osaüld- planeeringus ala reserveerimisega ja hiljem planeeringu kehtestamisega see valik langetati. Valiku sisu oli: kas parandada valla sotsiaal- majandusliku keskkonda (rajatav kaubanduskeskus annab juurde töökohti, tõstab valla tulubaasi) või mitte? Üldplaneeringuga oleks antud kontekstis küll võimalus blokeerida Uuemõisa alevikus osaüldplaneeringu strateegilist valikut. Näiteks, võiks üldplaneering pakkuda lahenduse mille alusel saaks alustada salumetsa võtmisega (kohaliku)looduskaitse alla. Kuid, tühistades varasema strateegilise valiku ja ala detailplaneeringu ning reserveerides salumetsaga kaetud maa (uueks) kaitsealaks, võib see

24 Osaüldplaneering reserveeris maa üldmaana. Selle juures omakord arvestati „ Uuemõisa aleviku osageneraalplaan (Eesti Projekt 1992) ”, viies sisse vajalikke muudatusi. Ridala valla osaüldplaneering 98, lk. 32. 25 Ridala valla Uuemõisa küla Tellisekivitehase kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõjude eelhinnang. Ramboll Eesti AS 17.04.2008

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

kaasa tuua maaomaniku nõude tehtud kulutuste korvamiseks ja maa omanikult väljaostmise vajaduse. Ligikaudne arvestus näitab, et see võib ulatuda miljonitesse kroonidesse. Üldplaneeringu lahendus antud kohas, mis sisuliselt kordab osaüldplaneeringu lahendust, on mentaalselt raske – tulemus saavutatakse looduskeskkonna arvelt, kuid majanduslikult pragmaatiline ja ratsionaalne. Olukorra leevendamiseks on planeeringus ettepanek: võtta kohaliku kaitse alla mitte piirkonnas asuv salumets tervikuna vaid üksikute puude või puudegruppide kaupa.

Osas 4.4 Kohaliku looduskeskkonna seisundi mõjutamisest on viidatud, et mitmes külas Nõmme, Pusku, Tanska, Herjava, Valgevälja mõjutab keskkonda suvilate kasutamine aastaringselt, tingituna asumite paiknemises kaitsmata põhjavee piirkonnas ja korraldamata reovee käitlemises. Nendes külades jäävad üldplaneeringuga reserveeritud uued elamualad kaitsmata põhjavee alale. Kui realiseerub võimalus ja elanikkond kasvab ning arvestades püsielanikkonnaga tasemel 500-600 inimest, siis orgaanilise reostusega (BHT 7 väärtus sadades mg/l) reovee maht küüniks mahuni 60-65m 3/ööp. Antud kogus mõjub negatiivselt Silur- Ordoviitsiumi põhjaveekogumi kvaliteedile piirkonnas. Kui reovesi immutataks pinnasesse (mis on asjakohase määruse alusel on lubamatu, kuid praktikas väga sageli esinev) koormatakse nendes külades põhja- veekihti orgaanilise ainetega tasemel 500mg/m 2 aastas. Sellisel koor- mamisel on reaalne, et leiab aset põhjavee reostamine, mis aga tähendab seda, et on ületatud kohalik keskkonnataluvus saastekoormusele.

6.3.1 Planeeringulahendused ja -tingimused kui meetmed olulise negatiivse mõju vältimiseks-leevendamiseks

Planeerimisel osalenud jõudsid lahenduste läbitöötamisel-kaalutlemisel arusaamisele, et kui lahendus avab tegevuse millel on oluline negatiivne mõju looduskeskkonnale, siis lahendati olukord viisil, et mitte mõju strateegilise hindamise aruandes ei hakata otsima negatiivsele mõjule leevendusmeetmeid (võimalik, et on juba hilja), vaid lahendusi kas korrigeeritakse või loobutakse temast või seatakse planeeringusse tingimused (maa-alade kasutamise ja ehitustingimused) eeldatava mõju leevendamiseks. Paraku oli ette teada, et olulise negatiivse mõjuga planeeringulahenduseks on elamualade reserveerimine külades kaitsmata põhjaveega alal.

Võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks määrati üldplaneeringuga reoveekogumisaladeks Paralepa ja Uuemõisa alevikud ning Jõõdre ja Sinalepa külade kompaktne asustus, samuti määrati, et perspektiivsed arendatavad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (ÜVK) piirkonnad on Herjava, Valgevälja, Kiltsi, Rohuküla, Nõmme ja Pusku küla (Üldplaneeringu seletuskirja osa 2.3.4 ja lisa 8).

Põhimõtteliselt on võimalik, et Väinamere Natura 2000 hoiuala naabruses reserveeritud aladel osas võib planeeringu realiseerimisel esile kerkida olulise mõjuga tegevus. Dilemma on selles, et hoiuala vahetus naabruses

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

on rannakülas oma ajaloolise infrastruktuuriga. Üldplaneering peab lubama ka rannakülade arengut. Võimaluste mitteandmine antud piirkonnas viiks seal pikemas perspektiivis traditsioonilise elu-olu hääbumisele See aga oleks oluline negatiivne mõju valla sotsiaalsele ja ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale. Tabeli 6 veerus „Tegevuse eeldatav mõju” on hinnatud alale kavandatud tegevuse mõju veel väheoluliseks. Hinnangu aluseks on eeldus, et lahendusi viiakse ellu keskkonda säästvalt. Seda eeldust peab silmas pidama juba planeeringu kehtestamise hetkel 26 . Üldplaneeringu lahenduste elluviimise korraldamine on sama vastutusrikas kui kehtestamine ja vallavalitsusele soovitatakse tulevikus toetuda tabeli 6 veerus „Selgitusi…..” antud suunistele.

Olulise keskkonnamõju vältimise võimaluseks jääb ka sadamate ja paadisildade juurde reserveeritud veealade kasutamistingimuste seadmine vallavalitsuse poolt. Keskkonnaeksperdid juhivad tähelepanu sellele, et kui olulise negatiivse mõju vältimiseks jääb vallavalitsusel puudu päde- vusest, tuleb suhelda Hiiu-Saare-Lääne Keskkonnaametiga ja vajadusel tellida nõustajate või konsultantide teenuseid.

Maakonnaplaneeringu ja Haapsalu linna üldplaneeringu ettepanek – Haapsalu ümbersõit on valla üldplaneeringus lahendatud kolme trassikoridori ettepanekuga. Koridorid ei erine selles osas, et osa nendest või- maldavad ümbersõidu rajamisel (olulise) negatiivse keskkonnamõjuga tegevust, osa mitte. Lähtuvalt eeldatavast liiklussagedusest aastatel 2018- 2020 (2000-2200 autot/ööp 27 ) ei ole oodata koridori kavandatud tegevusest olulist negatiivset keskkonnamõju, sest prognoositaval liiklussagedusel ei realiseeru ümbersõit ei kiirteena ega nelja sõidurajaga maanteena. Tee rajamine reserveeritud koridori ei osutu olulise keskkon- namõjuga tegevuseks KMHS § 6 lg.1, p13 mõistes 28 . Kerkida võib küsimus miks on üldplaneeringus reserveeritud Haapsalus ümbersõiduks kolm trassikoridori? Vastus on selles, et üldplaneering lahendab ümber- sõitu ennekõike valla huvidest lähtuvalt, kuid seejuures pakkudes Haapsalu linnavalitsusele võimaluse valida kahe koridori ühenduse vahel linna tänavavõrgustikuga. Ridala valla huvides on, et valla majanduskeskkonna ühe arengusuuna – turismitoote Terra Maritima arendamiseks- hoidmiseks on olemas hea ühendus naabervaldadega. Näiteks, see et Taebla valda rajatava Palivere Turismi ja puhkespordikeskus oleks liikumisvõimalustega seotav valla osadega kus pakutakse turismitoodet. Selles perspektiivis on eelis koridoril III.

26 Ettevaatliku elluviimise nõude saab vallavolikogu seada üldplaneeringu keskkonnatingimuseks tema kehtestamisel. 27 Maanteeameti 2007 a fikseeritud liiklussagedusele on lisatud 10%-line sageduse tõus. 28 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamisel ei laskuta koridori rajatavale maanteele liikluse keskkonnamõju hindamisse sh liikluse mõju inimese tervisele ja liiklusohutusele. Vajadusel võib asjakohase keskkonnamõju hindamise, milles antakse meetmed nii liiklusohutuse tõstmiseks kui ka ettepanekud liikluskeskkonna parandamiseks, korraldada teeprojekti koostamise etapis.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Olulisim planeeringutingimus eeldatavate tegevuste negatiivse mõju välti- miseks on detailplaneeringu kohustusega alade ja juhtude määramine. Jõuliseks osutub tingimus, et kõik reserveeritud elamualad on detailplaneeringu kohustuslikud alad Natura 2000 hoiualade naabruses. Detail- planeeringute keskkonnatingimustega saab igal konkreetsel juhul ja alal leevendada asukohaspetsiifilist negatiivset mõju ala arendusest Natura 2000 alale. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu kehtivuseks kuni kolm 29 aastat tema kehtestamisest. Kui selleks hetkeks pole asutud menetlema ehitusluba, kaotab planeering kehtivuse. See tingimus välistab nn riiuliprojektide koostamise ja pärsib maa-omanike indu „igaks juhuks arendusteks”. Milline ka poleks antud otsuse õiguslik väljavaade, näitab seatav tingimus vallavalitsuse selget tahet juhtida ja hoida valla arengut kooskõlas üldplaneeringuga.

29 Detailplaneeringule ajalise kehtivuse kehtestamine võib osutuda õigustühiseks.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

7. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMINE

Ridala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati vallavolikogu otsusega kolm aastat hiljem planeeringu alga- tamisest (otsused vastavalt 54 27. 04. 2006 a ja nr 30 30.04.2003). Algatamiste ajavahe tekkis reast objektiivsetest põhjustest üldplaneeringu koostamise käivitamises. Keskkonnamõju strateegilise hindamise alga- tamisest teatas Ridala Vallavalitsus väljaandes Ametlikud Teadaanded 15. mail 2006.

Mais-juunis 2006 otsis vallavalitsus pädeva planeerija ja keskkonnamõju strateegilise hindaja. Vastuvõetavaks loeti AS-i Entec pakkumine pla- neerimiseks ja strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Veebruaris 2007 reorganiseerus AS Entec, misjärel planeerimine siirdus AS-lt Entec OÜ ERKAS Pärnu Instituuti. Planeeringulahenduste mõju strateegilises hindamine korraldati ümber AS Pöyry Entec ekspertide koostööks OÜ ERKAS Pärnu Instituudiga, sest, vastavalt äriühingute kokkuleppele, usaldati keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdile kogu planeerimisprojekti juhtimine.

Planeerimisega hõivatud meeskonna moodustasid vallavalitsuse töötajad ja vallavalitsuse poolt palgatud konsultatsioonifirma. Planeeringukoos- olekutele kaasati vallas tegutsevaid ettevõtjaid, maaomanikke ja mitte- tulundusühingute esindajaid. Tegutsemine meeskonnana tagas planeerimisettepanekute läbitöötamise, nn siseringi kriitika ettepanekutele, lahenduste kaalutlemise ja nende käsitlemist strateegilisi arengueesmärke ja eeldatavat keskkonnamõju silmas pidades. Käsitleti ka omavalitsuse arenguvariante, arutati alternatiivsest arengukavast tekkivaid võimalusi ja puudusi ning võimaluste realiseerumise tagajärgi. Koostöö korraldus oli planeerijate-ekspertide ühised töökoosolekud koos valla ametnikega, samuti asjaosaliste omavaheline kirjavahetus ja telefonikõned.

Valla üldplaneeringu koostamine tähendas omavalitsusüksuse arenguks heade lahenduste otsimist ja nendele sobivaimate asukohtade otsimist- leidmist ja huvitatud poolte vahel ühistele seisukohtadele jõudmist. Tegevus kulges Planeerimisseaduse § 8 lg 3, p. 2 kohaselt, st, et hinnati ka lahendustega kaasneda võivate majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonnale avalduvat mõju kuna ei saa eeldada, et loodavad lahendused oleksid a’priori negatiivse mõjuta. Hindamise metoodika järgis põhimõtet, et kolme poole – omavalitsuse, planeerijate ja kesk- konnamõju hindaja koostöö on parim viis hoidmaks planeeringulahendusi säästva arengu radadel ja tagamaks keskkonnakaitset.

Mõju strateegiline hindamine algas ja kulges Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-i 32 kohaselt. Eksperdid alustasid keskkonnamõju hindamise programmi koostamisega septembris 2006 saades eelnevalt Läänemaa Keskkonnateenistuse seisukoha prog-

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

rammi sisu kohta. Keskkonnateenistuse olulisim ettepanek oli pöörata tähelepanu (ilmselt planeeringulahenduste mõjust 30 ) inimeste tervisele.

Programmi avalikul väljapanekul ei laekunud tema täiendamise ega muut- mise ettepanekuid. Programmi avalik väljapanek vallamajas ja valla ko- duleheküljel ( http://zoomserv.mls.ee/ridalavv/ ) päädis programmi avaliku aruteluga 4. jaan. 2007. Asjakohased teated ürituse toimumisest avaldati Ametlikes Teadaannetes 08.12.2006 ja ajalehes Lääne Elu 05.12.2006 ning valla koduleheküljel. Programmi materjalid on koondatud aruande Lisasse 1.

Üldplaneeringu koostamisel kui ka keskkonnamõju strateegilisel hindamisel asjaajamiste korraldamiseks leppisid planeeringu koostaja ja vallavalitsus kokku, et planeeringuga seotud formaalsused (teated) ja nn kohaliku tasandi tugi (aruteludeks aja ja ruumide reserveerimine, riigi- asutustesse ja naaberomavalitsustesse planeeringu kooskõlastamiseks saatmine jne) võtab endale Ridala Vallavalitsus. Üldplaneeringu koostamise kajastamiseks avati valla koduleheküljel link http://www2.ridala.ee/index.php?id=521 .

Aprillis 2008 valmis üldplaneering misjärel alustati tema tutvustamisega avalikkusele. Tutvustamise esmaüritus toimus Läänemaa Keskkonnatee- nistuses kuhu olid kutsutud Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu ja Lääne regiooni töötajad; seejärel 25. juunil Võnnu külas, 26. juunil Haeska külas; 27.juunil Panga külas, 1. juulil Asuküla külas, 2. juulil Uuemõisa alevikus. Planeeringu tutvustamisel Läänemaa keskkonnateenistuses ja Uuemõisas osales ka keskkonna mõju strateegilise hindamise aruannet koostanud ekspert. Tutvustusüritustel tehti märkusi, juhiti tähelepanu lahenduste vajakajäämisele ja tehti ka täiendavaid planeerimisette- panekuid (näiteks vähendada ehituskeeluvööndit mitmes valla rannakülas Kiideva, Varni).

Augustiks 2008 koondati üldplaneeringu materjalid ja menetlusega seotud otsused ning teated koduleheküljele aadressiga (http://www2.ridala.ee/index.php?id=675). Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu lisati materjalidesse oktoobris. Aruande koostamisel arvestati strateegilise planeeringudokumendi kehtestamise tasandiga milleks on Ridala Vallavolikogu.

Sama kuu lõpus alustas vallavalitsus üldplaneeringu kooskõlastamistega. Dokumendid saadeti nelja naaberomavalitsusse ja kaheksasse asutusse. Kooskõlastamiste tulemused koondati ülalmainitud valla koduleheküljele. Kokkuvõtvalt: oli nii üldplaneeringu mittekooskõlastamisi, tingimustega kooskõlastamisi ja kooskõlastamisi. Näiteks Läänemaa Keskkonna- teenistus, kui üks mittekooskõlastajatest, ei nõustunud ehituskeeluvööndi vähendamisega Matsalu Rahvusparki jäävates külades. Juhiti tähelepanu sellele, et pole tagatud maakondliku rohekoridori K2 toimimine tingituna

30 Ekspertide tõlgendus.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

tema nõrgenemisest elamualade arendamisest. Paluti kaaluda reservee- ritavate elamualade vähendamist.

Sarnaselt Keskkonnateenistusele leidis Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne Regioon 31 , et: 1. ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud ei arvesta ranna ja kalda kaitset Matsalu Rahvuspargis ja Väinamere hoiualal; 2. maakonnaplaneeringus toodud Noarootsi-Uuemõisa teetrassi asukohta tuleb muuta ja trassile tuleb leida uus asukoht 32 , kuna valla üldplanee- ringus näidatud trass läbib Silma looduskaitseala sihtvööndit; 3. üldplaneeringuga on põhjendamatult muudetud rohelise võrgustiku ulatust ja paiknemist – tulemuseks on ebaloogiline ja mittetoimivate koridoridega rohevõrgustik; 4. rohevõrgustiku arvelt on elamualadena reserveeritud ulatuslikud maa- alad mida tuleks kasutada puhkealadena. Ulatusliku reserveerimisega on mindud vastuollu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”.

Ettepanekuid ja planeeringu mittekooskõlastamisi argumente arutati pla- neeringumeeskonnas jaanuaris-veebruaris 2009. Seiskohad avaldati valla kodulehel http://www.ridala.ee/dokumendid/yldplaneering/Ridala_valla_seisukohad _yldplaneeringu_kooskolastustele.pdf . (Lisa 3). Lähtuvalt kaalutlus- aspektidest (osa 5.5) korrigeeriti lahendusi 33 . Real juhul jäid planeerijad mittekooskõlastajate argumentide suhtes eriarvamusele 34 . Elamualade reserveerimises leiti, et neid korrigeeritakse peale üldplaneeringu avalikku väljapanekut. Korrektuure esitleti üldplaneeringu avalikul arutelul 22 05.2009. (http://www.ridala.ee/dokumendid/yldplaneering/Ridala_Av_Arutelu.pdf ) Üldjuhul vähenes lahenduste eeldatav negatiivne mõju looduskeskkonnale (lahenduste negatiivset mõju hinnati väheoluliseks juba nende loomisel, vastasel korral poleks lahendust üldsegi planeeringusse sisestatud), kuid langes ka lahenduste eeldatav positiivne mõju sotsiaal- majandusliku keskkonnakomponendile. Mis puutus Maanteeameti soovi saada keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes liikluskeskkonna parandamise ettepanekuid seoses kolme teekoridori reserveerimisega, siis väitsid eksperdid, et olenemata valitavast teekoridorist, paraneb liiklus- keskkond vähemalt Uuemõisa alevikus ja Haapsalu kesklinnas. Järelikult

31 Hiiu-Lääne regiooni Riikliku Looduskaitsekeskuse kiri Ridala Vallavalitsusele nr HL 5.7-/902 09.12.2008. 32 Valla üldplaneeringusse võeti trassi asukoht üle maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust. 33 Näiteks loobuti ettepanekutest vähendada ehituskeeluvööndi rannakülades. 34 Näiteks otsustati mitte asuda Noarootsi-Uuemõisa ühendusele uue asukoha otsimisele. Arutluse all oli planeeringulahendusena trassi üldsegi mitte reserveerida, sest riik oli Natura 2000 ala moodusta- misega hüljanud maakonnaplaneeringu lahenduse, teavitamata sellest Noarootsi ja Ridala valda. Jätta üldplaneeringus kahe valla ühendustrassi asukoht vastavalt maakonnaplaneeringule oli motiveeritud huvist deklareerida omavalitsuse huvitatust trassist ja mitte hakata muutma varasemat strateegilist valikut. Selgituse tekst on: http://www.ridala.ee/dokumendid/yldplaneering/Ridala_valla_seisukohad_yldplaneeringu_kooskolastu stele.pdf lk 12 . p. 10 (3c).

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

on planeerimisettepanekul positiivne mõju liiklusohutusele ja selle kaudu inimese tervisele ning heaolule vähemalt nendes kahes piirkonnas.

Veebruari lõpus 2009, andis vallavalitsus üldplaneeringu ja keskkonna- mõju hindamise aruande eelnõu üle vallavolikogule. Vallavolikogu võttis oma otsusega 5. märtsil 2009. a. nr 406 üldplaneeringu vastu. Vallavalit- suse soovitusel ja lähtuvalt Planeerimisseaduse §-st 16 (6), otsustas volikogu suunata mõlemad dokumendid korraga avalikule väljapanekule ja arutelule. Volikogu leidis olema otstarbekana, et dokumentide avalikust väljapanekust teavitab vallavalitsus. Lepiti ka kokku, et planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on avalikul väljapanekul sama pikk aeg kui üldplaneering e neli nädalat.

Avalikul väljapanekul oli aruande eelnõu valla koduleheküljel ja kolm ek- semplari Suure-Ahli ja Panga küla raamatukogus ning vallavalitsuses Uuemõisas. Kokkuleppel eksperdiga kogus vallasekretär keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta käivaid kirjalikke ettepanekuid ning märkusi. Avaliku väljapaneku lõpuks polnud aruande kohta esitatud kirjalikke ettepanekuid ja märkusi.

Aruande avalik arutelu toimus väljakuulutatud ajal ja kohas: 22. mail. 2009 kell 15.00 Ridala Vallavalituses (Uuemõisa alevik). Arutelul esitas ekspert slaidiprogrammiga ülevaate mõju hindamisest ja aruandes sisalduvast. Ettekande kohta ei esitatud sisulisi küsimusi. Avalikku arutelu käsitlevad dokumendid on lisatud aruande lisadesse (lisad 4ja 5).

Aruanne edastati keskkonnamõju hindamise järelevalvajale heakskiit- miseks juunis 2009.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

8. RASKUSED-TAKISTUSED KESKKONNAMÕJU STRA- TEEGILISE HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL

Üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel suuri ras- kusi ei olnud 35 . Ka antud aruande koostamise juures oli täheldatav, et avalikkus ei suuda aduda üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise üldistavat taset ja üksikjuhtumeid mittekäsitlevat olemust. On võimalik märkida, et mõju hindamise aruande eelnõust, aga samuti ka avalikel dispuutidel, ei loe avalikkus välja seda, et üldplaneering dokumendina pole planeerimisettepanekute formaalne ja neid kokku- koondav dokument, vaid et planeerimisettepanekute ja -lahenduste vahele on jäänud raske vaidluste, kaalutlemiste ja kokkulepete ahel, milles on arvestatud keskkonnaga selle kõige laiemas käsitluses. Paraku tahetakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes saada üksiku, konk- reetsesse asukohta jääva lahenduse negatiivse mõju hindamist kas looduskeskkonnale või siis lahenduse asukohas elavate inimeste heaolule 36 .

9. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA KESK- KONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATAVAD MEETMED

Valla üldplaneeringu kui omavalitsuse arendusteks, maakasutuseks ja ehi- tamiseks võimalusi andva dokumendi elluviimisest ei ole oodata olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevusi 37 mis on loetletud Keskkonnamõju hindamise ja -juhtimissüsteemi seaduses . Seda eeldusel, et detailplaneeringute ja arendusprojektide koosseisus arvestatakse üldplaneeringus loetletud tingimustega, ennekõike tingimustega mis on ekspertide poolt esile tõstetud kui planeeringu keskkonnatingimused. Seetõttu langeb ära vajadus kavandada meetmeid üldplaneeringu elluviimisega kaasneva kesk- konnamõju seireks.

Ei saa välistada, et tulevikus ei algatata sellist üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut, milles kavandatakse olulise negatiivse mõjuga tegevust. Sellise detailplaneeringu elluviimist võib lokaalselt (või regio- naalselt) saata kestev oluline negatiivne keskkonnamõju. Tekkivas olukorras peab omavalitsus tagama, et detailplaneeringu koosseisus on olemas tegevuse kohta nii keskkonnamõju leevendavad kui ka mõju seiremeetmed.

35 Kui jätta arvestamata asjaolu, et planeerimisperioodi kestel jõudis Eesti majanduskasv oma tippu misjärel algas järsk langus. See peegeldus ka valla sotsiaal-majanduslikus olukorras. Planeerimismees- konna poolt eeldati, et muutunud olukord ei too kaasa vajaduse muuta planeeringulahendusi ja – tingimusi. 36 Kuigi üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamise lähtekohti on kirjeldatud osas 1.4 Metoodika, võib möönda, et kirjeldus jääb raskepäraseks ja seeläbi aruande lugejale ka ebaselgeks. 37 Eeldatud, et Noarootsi-Uuemõisa ühendus rajatakse viisil, mis ei kahjusta rannaniitusid Tagalahes ja lindude soodsat seisundit Silma looduskaitsealal.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

10. KOKKUVÕTE Üldplaneeringu keskkonnamõju hinnati eesmärgiga, et planeeringulahendused arvestaksid Ridala valla loodus- ja sotsiaalmajandusliku keskkonnaga tagamaks tasakaalu omavalitsusüksuse arenguvõimaluste ja - soovide vahel. Planeerimisprotsessis osalejad (planeerijad, omavalitsuse ametnikud, keskkonnaekspert) lähtusid planeerimisettepanekute vaa- gimisel ja planeeringutingimuste üle otsustamisel sellest, et võimaluse andmine looduskeskkonnale olulise negatiivse mõjuga tegevusteks pole valla arengule kasulik; tuleb igati hoida tasakaalu keskkon- nakomponentide vahel.

Eksperdid kasutasid lahenduste analüüsil-hindamisel teadmisi ja informatsiooni kogutud taustamaterjalidest ja varasematest osaüldpla- neeringutest ja Ridala valla arengukavast 2006-2015 a. Hinnati lähteolukorda nii looduskeskkonna kui ka sotsiaal-majanduslikus seisundis. Looduskeskkonna seisundit saab vallas lugeda heaks.

Analüüsiti üldplaneeringulahenduste eeldusi mõju tekkeks kui planeeringu lähtekohaks valida alternatiivne arengukava. Eeldades, et vallal on mingi teine arenguvisioon mille alusel on koostatud arengukava (alternatiivne arengustsenaarium), leiti, et alternatiivsest kavast lähtumine ei „anna“ üldplaneeringut kus tekiks vähem negatiivse keskkonnamõjuga lahendusi. Planeerijad ja eksperdid leidsid, et valla arengukava on sobiv arengustsenaarium üldplaneeringu koostamiseks.

On käsitletud valla ruumilist arengut üldplaneeringu puudumisel. Eelda- tavalt toimuks areng sel juhul läbi detailplaneeringute mille juures jääb vajaka üldisest ja laiapõhjalisest avalikest kokkulepetest. See võib kaasa tuua negatiivseid ilminguid (näiteks): • nii valla elanikel ega ka keskkonnahoiu eest vastutavatel riiklikel institutsioonidel ei teki kindlustunnet selles, et tegevused ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju; • oht avaliku ruumi vähenemiseks ja tehnilise infrastruktuuri arendamise lahendamine teatud ja võtmeisikute suva alusel määratud piirkondades; • erinevate funktsioonidega maa-alade kõrvutieksisteerimisest tekkiv konflikt ja probleem sellest, et ei saa nn konfliktseid maa-alasid üksteisest puhvertsooniga eraldada.

Üldplaneeringu puudumise halvimaks tulemuseks on see, et valla areng ei jää kooskõlla valla arengukavaga või on areng: • seotud ainult tõmbekeskuste arenguga; • huvigruppide ja arendajate äriplaanide survele allutatav, mille juures üritatakse luua lahendusi Natura 2000 hoiualade ja rohevõrgustiku alade keskkonnaseisundi arvelt.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Üldplaneeringus on enam kui 40 eriliigilist planeeringulahendust mis arvestavad valla asendit, väljakujunenud asustust ja rahvastiku paiknemist, seotust Haapsaluga ning kõrgemalseisvate planeeringute ja arengukavade suuniseid. Üldplaneering reserveeris maa-alasid uutele elamu- tootmis-, segahoonestus- ja puhkealadele ja olemaolevate alade laiendamiseks, samuti määras väärtuslikud põllumaad, miljööväärtuslikud alad, kompaktse asustusega alad ning maakonna rohevõrgu paiknemise ja Uuemõisa-Haapsalu ümbersõidu koridorid. Maa-alade reserveerimises on tihedus suurim kolmnurgas Herjava, Rohuküla, Panga. Lahenduste paketti omavad suhet enamus valla elanikkonda.

Tootmisalade arendusest ei ole oodata olulist negatiivset keskkonnamõju, sest uusi suuri tootmisalasid ei reserveerita. Võimaldatakse olemasolevatel aladel ettevõtete laiendamist ja ümberprofileerimist.

Elamualade reserveerimine võimaldab elanikkonna juurdekasvu. Võim- aluse realiseerumine tähendaks 15-20 a perspektiivis valda püsielupaigana fikseerinud elanike juurdekasvu suurusjärgus sada inimest aastas. See on Eesti lähituleviku demograafilises olukorras, naaberomavalitsuste konkurentsis tööjõulise elanikkonna pärast ja riikliku immigratsioonipoliitika taustal ebareaalne. Konkureeriv olukord on, et elamualade arendamine jääb tagasihoidlikuks ja letargiliseks (uut kinnisvara buumi pole oodata). Tagasihoidlik elamualade arendamine on kasulik; ta on kohaliku omavalitsuse poolt ohjatav ja kui mingil põhjusel tekib oluline negatiivne mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale läbi nõudluse sotsiaalse infrastruktuuri parendamiseks, on aega leida negatiivsele mõjule leevendavaid meetmeid. Elamualade arendamise olulise negatiivse keskkonnamõju teke on pärsitud planeerimistingimustega.

Enamus üldkasutatavaid ja segahoonestusalasid on reserveeritud Uue- mõisa alevikku. See annab võimaluse aleviku veelgi tugevamale esile- tõusule valla administratiivse keskusena ning tema konkureerimiseks Haapsalu linnaga, samuti naabertõmbekeskusega – Taebla alevik. Uuemõisa aleviku mõju kasv Haapsalu linna suhtes on positiivne valla sotsiaalmajanduslikule olukorrale, kuid ainult olukorras, kus valla sotsiaalse raskuskeskme koondumine alevikku ei too kaasa valla kaugemate külade tühjenemist. Selle tasakaalustamiseks on reserveeritud elamualasid rannakülade naabruses ja reserveeritud üldkasutatavaid alasid (taotletakse maad munitsipaalomandisse) Jõõdre ja Sinalepa külla.

Puhkealade reserveerimine on territoriaalselt ulatuslik, kuid paiknemises hajus. Alade reserveerimine on oluline suvilatega ja elamualadega aren- datavate külade (Pusku, Mäeküla, Tanska) lähedusse leevendamaks elanikkonna juurdekasvust tekkivat survet Natura 2000 Väinamere linnualale ja vältimaks hetkehuvidest lähtuvat ranna-alade kasutamist. Positiivsena saab käsitleda suure golfiväljaku rajamist Vägevälja, Vilkla ja Mägari külas – kasutusest väljalangenud põllumaale on leitud rakendus, taastatakse veesilm (kuivanud Mägari järv) ja korrastatakse maastik. Lisaks toetab golfiväljak maakondlikku turismimajandust.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Üldplaneering reserveerib Uuemõisa-Haapsalu ümbersõidu koridorid. Ümbersõit on vallale oluline ehitis sotsiaal-majandusliku sidususe parendamiseks ja teljele Herjava-Rohuküla jäävate asutuste, ettevõtetele eelduste loomises nende efektiivsemaks toimimiseks. Ümbersõidust peaksid kasu saama nii Hiiumaa (kontekstis Rohuküla sadama rekonstrueeritud akvatooriumiga) kui ka Haapsalu linn. Looduskeskkonda mõju- tatakse ümbersõidu rajamisega ja tee kasutamisega nii või teisiti; esineb nõrk negatiivne mõju metsale ja rohekoridorile K5 - maakonna väike.

Teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused reserveeritud Noarootsi poolsaare ühendustee trassi asukohta pole üldplaneeringuga muudetud. Seda põhjusel, et näidata ka Ridala valla huvitatust antud rajatisest. Keskkonnamõju strateegiline hindamine näeb trassi rajamist ette ainult läbi analüüsi mis tõestab Noarootsi valla ühendustee majandusliku otstarbekust olukorras, kus ühendus peab olema rajatud Natura 2000 hoiuala soodsat seisundit tagavalt ja Silma Loodus- kaitseala kaitse-eeskirju järgivalt. Tingituna demograafilisest väljavaatest Haapsalus ja lähivaldades, pole oodata 10-15 a perspektiivis reaalsete tehniliste lahenduste loomist kõiki tingimusi täitva ühenduse osas.

Üldplaneeringu lahendused toetavad valla turismi- ja maamajutuse ette- võtjaid läbi kohalike sadamate ja paadisildade kui tehnilise rajatiste asukohtade ja nende statuudi määramise. Lahendused aitavad kaasa turismitoote Terra Maritima turustamisele nii vallas kui ka antud turismi- kontseptsiooni koondunud omavalitsustes. Matsalu Rahvuspargi piiran- guvöönditesse jäävate väikesadamate ja paadisildade juures on tehnilise infrastruktuuri arendamiseks vajalik arvestada piirangutega ja ala valitseja seisukohtadega.

Tootmis-, segahoonestus- ja elamualade hõlvamine-arendamine vajavad ka tehnilise infrastruktuuri arendamist (kanalisatsiooniehitised, energia- ja soojavarustus jne). Põhjaveevaru on Läänemaal Kambrium-Vendi ja Ordoviitsiumi põhjaveekogumis piisav. Joogivee varustuse ja reovee kanalisatsiooni uute ja rekonstrueeritavate ehitiste arv tuleb täpsustada valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK) uue arengukavaga. Arengut tuleb käsitleda AS Haapsalu Veevärk teenuste laiendamise kontekstis. Kui valla uut ÜVK arengukava ei asuta lähitulevikus koostama, siis peab seda tegema kindlasti külades, mis jäävad kaitsmata põhjavee alale ja seal kus on ette nähtud kompaktse asutusega alad.

Ridala valla üldplaneeringu lahendustel pole piiriülest mõju, samuti pole näha, et planeeringulahendused halvendaksid inimeste tervist. Planee- ringu koostamine on kulgenud pikka aega ja planeerimisest on vallavalitsus teavitanud elanikke aegsasti ning planeerijad ja vallaametnikud on maaomanikega suhelnud piisavalt.

Kui planeering viiakse ellu ettevaatusabinõusid rakendades siis planeeringulahendused ja –ettepanekud ei võimalda Natura 2000 hoiualade naabruses tegevusi milledel oluline negatiivne mõju. Ühe planeeringulahendusena, mis põhimõtteliselt võimaldab tegevust ja millel potentsiaal

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

omada realiseerumisel olulist negatiivset keskkonnamõju on Noarootsi- Uuemõisa ühendustee trass. Ehitades reserveeritud trassile ühendustee maanteena, hävib (vähemalt) teemaa alune rannaniit kui esmatähtis kait- sealune kooslus. Kuid üldplaneeringu elluviimisel ei pea tulevane ehitis kulgema teena. Milline võimalus ka planeeringulahendusest ka ei avaneks, jääb kehtima keskkonnatingimus, et lahenduse realisatsioon tohi kaasa tuua olulist keskkonnamõju. Kas ühendus on üldse vajalik – vastuse peab andma tehnilis-majandusliku otstarbekuse uuring? Uue ühenduse alternatiiviks on olemasolevad teed ühendamaks Haapsalut kirde-ida poole jäävate omavalitsustega; seega puudub olukord kus avalikkusele esmatähtsal ja majanduslikku laadi põhjusel peaks üldplaneeringu kehtestama Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

Oluline tingimus tegevuste negatiivse mõju vältimiseks on detailplaneeringu kohustusega alade ja juhtude määramine. Kõik Natura 2000 hoiualade naabruses reserveeritud elamualad on detailplaneeringu kohustuslikud alad. Detailplaneeringutes antakse täpsed keskkonnatingimused ja nendega saab konkreetse planeeringuala juures leevendada just asukohaspetsiifilist negatiivset mõju Natura 2000 ala suhtes. Samuti on oluline, et üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu kehtivuseks kuni kolm aastat tema kehtestamisest. Kui selleks hetkeks pole asutud menetlema ehitusluba, kaotab planeering kehtivuse. See tingimus välistab nn riiuliprojektide koostamise ja pärsib maa-omanike indu igaks juhuks arendusteks. Antud tingimus näitab vallavalitsuse selget tahet juhtida ja hoida valla arengut säästva arengu radadel.

10.1 Ekspertide seisukoht

Üldplaneering kui strateegiline planeerimisdokument: • lähtub valla arengukavast ja ei lähe temaga vastuollu; • avab võimalused valla tasakaalustatud ja keskkonda säästavaks ning jätkusuutlikuks arenduseks; • lahendused ja tingimused on planeerimisprotsessis osalenute poolt kaalutletud ja konsensuslikud; • rakendada planeeringu keskkonnatingimustena üldplaneeringu osa 3 – maa-alade ehituslikud tingimused ja osas 2.2.6 loetletud täiendavaid tingimusi maakondliku rohelise võrgustiku toimimiseks valla territooriumil.

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

11. KASUTATUD ALUSMATERJALID

11.1 Kavad, planeeringud monograafiad, aruanded.

1. Läänemaa ettevõtluse arengukava 2007-2013. Kättesaadav aadressil http://www.lmv.ee/?id=27408. 2. Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015. Kättesaadav aadressil http://www.lmv.ee/?id=27441 3. Lääne maakonna planeering 1998. Kättesaadav aadressilt: http://www.lmv.ee/file.php?27194. 4. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Kättesaadav Läänemaa Maavalituse koduleheküljelt: http://www.lmv.ee/?id=27440 . 5. Eesti Regionaalarengu strateegia 2005-2015. Kättesaadav aadressilt: http://www.siseministeerium.ee/failid/EESTI_REGIONAALARENG U_STRATEEGIA_2005__2015.doc . 6. Garri Raagma. Tosinkonna keskusega Eesti. Postimees nr 94. 22.aprill.2008. Saadav http://www.postimees.ee 7. Matsalu alamvesikonna veemajanduskava eelnõu Avatav aadressil: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=573339/Ma tsalu+VMK?eelnou+130607+internet.pdf 8. Läänemaa jäätmekava 2006. Avatav veebiaadressil http://www.envir.ee/994 . 9. Ridala valla arengukava 2006-2016. Kättesaadav aadressil: http://www.ridala.ee/dokumendid/ARENGUKAVA_2006_2015.pdf 10. Ridala valla üldplaneering 2004-2010. Saadav Ridala Vallavalitsusest. 11. Ridala valla osaüldplaneering ´98. Uuemõisa alevik, Valgevälja ja Rohuküla külade vahelisele alale. OÜ Maaplaneeringud. 1998. Saadav Ridala Vallavalitsusest. 12. Ridala vald. Topu puhkeala rannikuvööndi osaüldplaneering. Haapsalu projekteerimisbüroo OÜ. 2000. Saadaval Ridala VV-s. 13. Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015. Aadressil: http://matsalu.itntral.ee/failid/Matsalu_piirkonna_turismi_arengukava .pdf http://www.terramaritima.ee/ 14. Haapsalu linna üldplaneering. Kättesaadav aadressil: http://www.haapsalu.ee/index.php?lk=252 15. The European Spatial Development Perspective (E.S.D.P.) Comments and recommendations from the the European Consultative Forum on the Environment and Sustainable Development. January 1999. The European Consultative Forum on Environmental and Sustainable Development Secretariat: European Commission DG. XI. Avatav aadressil http://ec.europa.eu/environment/forum . 16. Kümne Balti mere piirkonna riigi valitsustevaheliste multilateraalse organisatsiooni VASAB 2010. Kättesaadav aadressil http://www.vasab.org.pl/documents.php?go=display&ID=46 ; 17. Eesti Keskkonna arengukava aastani 2030.Kättesaadav aadressil http://www.envir.ee/2959

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

18. Eesti keskkonna tegevuskava 2007-2013. Avatav aadressil http://www.envir.ee/2851 19. Tõnis Põder Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat. Tallinn 2005. 20. Eesti säästva arengu riikliku strateegia «Säästev Eesti 21» heakskiitmine Riigikogu 14. septembri 2005. a otsus RTI, 2005, 50, 396. 21. Ivar Arold, Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2005. 22. Eesti Entsüklopeedia kaardiköide Suur Maailma atlas. 2006. Kaart Elujõulisuse indeks . 23. Aivar Sein Kohalike omavalitsuste konkurentsivõime analüüs Ridala, Taebla, Risti ja Noarootsi valla näitel. Bakalaureuse töö. TLÜ Haapsalu kolledž. Haapsalu 2006. 24. Ando Laanesoo. Haapsalu golfikeskuse detailplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne. Tellija Tikasoo OÜ. Haapsalu 2006. 25. Maanteeameti 2006 a liiklussageduse loendusandmed. Aadressil http://www.mnt.ee/atp/failid/loenduskaart_eesti2006.pdf 26. V. Karise, M. Metsur, R.Perens, L. Savitskaja, I. Tamm. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Põhjaveekomisjon. Tallinn, 2004. 27. Ridala valla Uuemõisa küla Telliskivitehase kinnistu detailplaneringu keskkonnamõjude eelhinnang. Ramboll Eesti AS.Tallinn, 2008. 28. Võõrsõnade Leksikon, Valgus, Tallinn 2000, 6. trükk. 29 . Ridala valla kodulehekülg http://zoomserv.mls.ee/ridalavv/?id=470

11.2 Õigusaktid

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI 2005, 15, 87); 2. Planeerimisseadus (RT I 09.12.2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 38, 258): 3. Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348); 4. Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) 5. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208); 6. Teeseadus (RT I 1999, 26, 377); 7. Keskkonnaseire seadus (RT I 1999, 10, 154; 54, 583; 2000, 92, 597; 2002, 63, 387; 2004, 43, 298); 8. Keskkonnajärelevalve seadus (RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653; 2003, 88, 591); 9. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 240; 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352); 10. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus. (RT I 1999, 25, 363; RT I 2005, 37, 280;RT I 2005, 37, 280; RT I 2003, 13, 64; RT I 2002, 63, 387; RT I 2002, 61, 375; RT I 2002, 41, 251; RT I 2001, 102, 668; RT I 2000, 102, 670; RT I 2000, 39, 238)

RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

11. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258 ; RT I 2004, 53, 373; RT I 2005, 15, 87 RT I 2005, 22, 152; RT I 2006, 30, 232; RT I 2007, 25, 131) 12. EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); 13. EÜ Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18); 14. EÜ Nõukogu direktiiv 90/313/EMÜ keskkonnainfole juurdepääsust (EÜT L 158, 23.06.1990, lk 56–58); 15. Välisõhu kaitse seadus (RT I, 2004, 43, 298); 16. Keskkonnatasude seadus (RT I 2005, 67, 512, RT I 2006, 15, 120, RT I 2006, 29, 220); 17. Üleriigilise planeeringu «Eesti 2010» heakskiitmine ja selle elluviimise tegevuskava kinnitamine Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2000. a korraldus nr 770-k (RTL 2000, 102, 1611); 18. Eesti Säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ heakskiitmine. Riigikogu 14. septembri 2005 a. otsus (RTI 2005,50,396); 19. Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruse nr 59 «Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas» muutmine. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 155 RTI, 2007, 38, 275; 20. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määruse nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” ( RT I 2001, 69, 424 ); 21. Vabariigi Valitsuse 01.01.2005 määrus nr. 321. Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiirikirjelduse kinnitamine ( RT I 2005, 71, 556 ); 22. Kultuuriministri 3. 07 1997. a määrus nr 37, Kultuurimälestiseks tunnistamine (RTL 1997, 163/164, 917).

11.3 Fotode ja jooniste allikad

Foto 1 . Autor Tõnis Padu. http://portaal.laanemaa.ee/article/articleview/1926/1/1

Foto 2. J. Tederi kollektsioonist