DOCSLIB.ORG

Korduva Üleujutusega Ala Piiri Määramise Ja Vajadusel Ehituskeeluvööndi Suurendamise Või

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Korduva Üleujutusega Ala Piiri Määramise Ja Vajadusel Ehituskeeluvööndi Suurendamise Või MAVES Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring september 2019 Töö nimetus: Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring Töö number: 19060 Tellija: Haapsalu Linnavalitsus Vastutav täitja: Artto Pello (ökoloog) Kontrollija: Karl Kupits Maves AS Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 http://www.maves.ee e-post: [email protected] Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................... 3 2 KORDUVALT ÜLEUJUTATAV ALA JA EHITUSKEELUVÖÖND LOODUSKAITSESEADUSE TÄHENDSUES .............................................................................................. 4 3 HAAPSALU RANNIKU LOODUSLIKD OLUD ................................................................................ 6 4 METOODIKA ........................................................................................................................................... 9 5 TULEMUSED ........................................................................................................................................ 11 5.1 HERJAVA – HAAPSALU TIHEASUSTUS .......................................................................................... 11 5.2 HAAPSALU TIHEASUSTUS (UNGRU OJA) – ROHUKÜLA SADAM ................................................ 12 5.3 ROHUKÜLA SADAM – PUSKU PAADISILD ..................................................................................... 14 5.4 PUSKU PAADISILD (KANAL) – TOPU SADAMA LAHESOPP .......................................................... 15 5.5 TOPU SADAMA LAHESOPP – MATSALU RAHVUSPARGI PIIR ...................................................... 17 5.6 MATSALU RAHVUSPARGI PIIR – PUISE NINA ............................................................................... 18 5.7 PUISE NINA – HAESKA ................................................................................................................... 20 6 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................................ 23 LISA 1. Herjava – Haapsalu tiheasutuse ala. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart LISA 2. Haapsalu tiheasustusala – Rohuküla sadama. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart LISA 3. Rohuküla sadama – Pusku paadisild. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart LISA 4. Pusku paadisild – Topu sadama lahesopp. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart LISA 5. Topu sadama lahesopp – Matsalu rahvuspargi piir. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart LISA 6. Matsalu rahvuspargi piir – Puise nina. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart LISA 7. Puise nina – Haeska. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart LISA 8. Töö lähteülesanne Tallinn, 9. september 2019 2 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES 1 SISSEJUHATUS Käesoleva töö telliti Haapsalu Linnavalitsuse poolt seoses uue üldplaneeringu koostamisega. Korduva üleujutusala piiri määramine on vajalik üldplaneeringus ehituskeeluvööndi määramiseks. Töös ei käsitleta Haapsalu linna (Haapsalu linnasisene linn) ehituskeeluvööndit, kuna varasemas üldplaneeringus kehtestatud ehituskeeluvöönd on ka täna Haapsalu linna otsuse kohaselt asjakohane. Käesoleva töö eesmärgiks oli määrata Haapsalu linna haldusüksuse (endise Ridala valla alad, va Haapsalu linn) korduva üleujutusega ala piir ning anda vajadusel soovitused ehituskeeluvööndi suurendamiseks (vältimaks üleujutusohtlikule alale objektide rajamist) või vähendamiseks (kehtiv ehituskeeluvöönd võib osutuda määratust suuremaks). Korduvalt üleujutatava ala piir on rannikul veekaitseliste kitsenduste lähtejooneks. Korduva üleujutusega ala piiri määramisel lähtuti põhimõttest, et madalatele aladele ehitamine ei ole põhjendatud, kuna sageli tähendab elamisväärse ja ohutu elukeskkonna saavutamine maapinna täitmist, mis viib paratamatult piirkonnale omaste koosluste hävimiseni või satub ehitustegevuse tõttu ohtu inimese tervis ja vara. Korduvalt üle ujutava ala piiri määramisel vaadeldi nii taimestikku, mullastikku, reljeefi, maapinnakõrguste- ja veetaseme andmeid ning hinnati neid võimalusel üheskoos. Projekt „Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine“ on suunatud üleujutusega seotud riskide maandamiskava 2016-2021 a sisalduvatesse tegevustesse ja eesmärkidesse. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava koostati koos veemajanduskava ja selle juurde kuuluva meetmeprogrammiga. Töö tehti vastavalt lähteülesandele (lisa 8). Aruande elektroonilises lisas on esitatud käesoleva töö käigus määratud korduvalt üleujutatava ala piir, ehituskeeluvööndi piir ning lisaks Haapsalu linna ehituskeeluvööndi piir (Haapsalu üldplaneeringust). Tallinn, 9. september 2019 3 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES 2 KORDUVALT ÜLEUJUTATAV ALA JA EHITUSKEELUVÖÖND LOODUSKAITSESEADUSE TÄHENDSUES Vastavalt Veeseaduse § 331 on üleujutus harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutused tekivad nii meteoroloogilistest ja hüdroloogilistest teguritest lähtuvalt kui ka inimtegevuse tõttu. Üleujutus võib põhjustada tõsiseid tagajärgi: kahjustada keskkonda, ohustada inimeste vara ja tervist ning seada riski alla majandustegevust. Üleujutuste tõenäosuse ja negatiivsete mõjude suurenemisele annavad tõuke inimasulate ja majandustegevuste kasv mererannikul ja jõgede lammialadel kui ka loodusliku vee äravoolu tõkestamine kas inimtegevuse tulemusena, nt veevoolu takistamine maakasutuse tõttu, või mõnel muul viisil. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 3 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Korduvalt üleujutatava ala piir on aluseks rannaalal ehituskeeluvööndi määramiseks. Ehituskeeluvööndi ülesanne on tagada rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34). Ehituskeeluvöönd on ranna või kalda teatud laiusega ala, mis asetseb mere, järve, jõe, oja või kanali ääres ning kus on keelatud ehitada uusi hooneid või rajatisi (LKS § 38). Looduskaitseseaduse § 35 lõige 1 ja 2 kohaselt on ehituskeeluvööndi lähtejooneks põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir). Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 alusel koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja seaduses sätestatud vööndi laiusest, mis Läänemere puhul (va Narva-Jõesuu rand) on 100 m (LKS § 35 lg 4). Keskkonnaministeerium on selgitanud korduva üleujutusega ala olemust oma 20.09.2016 a kirjas nr 8-2/16/6610-4 järgnevalt: LKS § 35 lg 4 sätestab, et korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Korduvalt üleujutatavateks aladeks ei loeta LKS kohaselt automaatselt kõikjal rannikul olevaid alasid, vaid lähtutakse reaalsest olukorrast looduses. Valdavalt esinevad korduvalt üleujutatavad alad madalatel, laugetel randadel, mis teatud kindlate perioodide järel (tavaliselt kevadeti ja/või sügiseti) on pikema aja vältel üleujutatud. Seetõttu vajavad taolised korduvatest üleujutustest mõjutatud rannad lisapuhvrit võrreldes randadega, kus selliseid protsesse ei esine, ning kus ranna ja kalda kaitse eesmärk on täidetud tavapärase ehituskeeluvööndi laiuse (mida arvestatakse põhikaardile kantud piirist) korral. Juhul, kui korduva üleujutusega ala juba sisalduks tavapärases ehituskeeluvööndis, ei oleks täidetud ranna ja kalda kaitse eesmärk korduvalt üleujutatavatel aladel. Tallinn, 9. september 2019 4 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES Üleujutusala liitmise vajadus tavapärasele ehituskeeluvööndi laiusele on olnud muuhulgas ka omandiõiguse täiendav kaitse korduvalt ja regulaarselt toimuvate üleujutuste ning sellistel aladel toimuvate aktiivsete rannikuprotsesside eest. Käesoleva ajani kehtib Haapsalu linna haldusüksuse ehituskeeluvöönd, mis on määratud endise Ridala valla üldplaneeringuga ning seda ainult väljaspool kaitstavaid alasid. Kaitstavatel aladel reguleerib tegevusi kaitstava ala valitseja. Ehituskeeluvööndi määramisel on arvestatud üleujutatava alaga (so 1,0 m pidev samakõrgusjoon), ranna ja kalda looduskaitseliste piirangutega, maapinna kõrgusega ja olemasolevate teetammidega. Üldplaneeringuga on määratud, et maapinna kõrgus ehitamiseks peab olema rannaalal vähemalt 1,5 m abs. Käesoleva töö üheks osaks on ka esitada vastavalt välitööde tulemusele ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise ettepanekud, et anda sisend uue koostatava üldplaneeringu ehituskeeluvööndi
Load more

Recommended publications
  • Läänemaa Aastaraamat 2019
    LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019 KOOSTAJA JA VÄLJAANDJA: Sihtasutus Läänemaa TÄNAME KÕIKI KAASAUTOREID! KEELETOIMETAJA: Ege Tatarmäe KUJUNDUS: Deko Disain OÜ Sihtasutus Läänemaa - Karja 27, Haapsalu. [email protected] www.laanemaa.ee www.facebook.com/laanemaasa Haapsalu 2020 / 2 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019 SISUKORD EESSÕNA 4 25.3 Haridus 80 1. MAAKOND 5 25.4 Kultuur ja turism 80 2. RAHVASTIK 5 25.5 Sotsiaalvaldkond 81 2.1 Rahvastikuandmed 5 25.6 Haapsalu tunnustab 2019 81 2.2 Abielud ja lahutused 7 26. VORMSI VALD 82 2.3 Rändesaldo 8 26.1 Üldinfo 82 3. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD 9 26.2 Vormsi Lasteaed-Põhikool 83 3.1 Tunnustatud 2019 9 26.3 Vormsi raamatukogu 84 3.2 Läänemaa aasta ema 2019 12 26.4 Kultuuritegevus, turismiteavitus ja 3.3 Läänemaa aasta isa 2019 12 noortetöö 84 3.4 Läänemaa kaunid kodud 2019 13 26.5 Vormsi tunnustab 2019 85 4. MAAREFORM 15 26.6 Sotsiaaltöö 85 5. PLANEERINGUD 16 26.7 Investeeringud, parendustööd, 6. ÜHISTRANSPORT 16 planeeringud 86 7. TURVALISUS 17 26.8 Infotehnoloogilised vahendid 86 8. MAAKONDLIKE ARENGUSTRATEEGIATE 27. LÄÄNE-NIGULA VALD 87 TOETUS 18 27.1 Elamu- ja kommunaalmajandus 87 9. SOTSIAALTEENUSED 19 27.2 Keskkond 87 10. TERVISHOID 19 27.3 Kultuur ja turism 89 10.1 Terviseameti Lääne talituse 27.4 Lääne-Nigula tunnustab 2019 92 Haapsalu esindus 19 28. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD 10.2 SA Läänemaa Haigla 22 ETTEVÕTJAD 2019 94 10.3 Haapsalu Neuroloogiline 29. EESTI MAKSU- JA TOLLIAMETI Rehabilitatsioonikeskus 27 HAAPSALU TEENINDUSBÜROO 95 11. NOORTETÖÖ 31 30. EESTI TÖÖTUKASSA LÄÄNEMAA OSAKOND 97 11.1 Noortetöö Haapsalu linnas 31 30.1 Töötukassa tunnustab 2019 102 11.2 Noortetöö Vormsi vallas 31 31.
    [Show full text]
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Ridala Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE RIDALA -TALLINN ALGATATUD: RIDALA VALLAVOLIKOGU 27.aprill 2006. a otsus nr 54 HEAKSKIIDETUD: 21.08.2009. kiri nr 6-8/16273-4 HEAKSKIITJA: HIIU-SAARE-LÄÄNE KESKKONNAAMET ÜLEANTUD: …………………………………………. TÖÖ NUMBER: 745/07 PROJEKTIJUHT: Valdeko Palginõmm RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ENTEC AS, Tallinna ja Pärnu kontor, 2006-2007 AS PÖYRY ENTEC JA ERKAS PÄRNU INSTITUUT OÜ, 2009 TEKST: VALDEKO PALGINÕMM , JÜRI TEDER, MIHKEL VAARIK TÖÖ JA SELLE ÜLESEHITUS ON KAITSTUD EESTI VABARIIGI AUTORIÕIGUSESEADUSE KOHASELT . 1 RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE EESSÕNA Ridala vald, mille statuut valla taastati 12. detsembril 1991.a on üks suuremaid Läänemaa omavalitusüksusi. Vallavolikogu algatas 2006 a üldplaneeringu, eesmärgiga toetada valla arengukavakohast ruumilist arengut keskpikas perspektiivis ja, et eesseisev areng kulgeks ratsionaalselt ning säästava arengu põhimõtteid järgivalt. Üldplaneeringu, kui strateegilise planeerimisdokumendi juurde peab kuuluma ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Planeerimist ja planeeringudokumentide koostamist juhtis ERKAS Pärnu Instituut projektijuht Valdeko Palginõmm. Planeeringulahenduste keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi AS Pöyry Entec ja ERKAS Pärnu Instituudi koostöös. Lisaks projektijuhile osalesid mõju strateegilises hindamises AS keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik (litsents KMH 001) ja Jüri Teder (litsents KMH 0069). On oodata, et nii üldplaneering
    [Show full text]
  • Mõõtkava 1:30 000
    Sviby küla Österby küla Hosby küla Tahu küla / Skåtanäs Saunja küla Kärbla küla Mõõtkava 1:30 000 Koela küla T Herjava küla Kadarpiku küla Taebla alevik 16108 T T 16107 9 K Hobulaiu küla Uuemõisa alevik K 16108 Laheva küla Kadaka küla T K Tammiku küla Haapsalu linn Nõmme küla 16120 A T Rohense küla Uuemõisa küla Üsse küla Paralepa alevik Aamse küla Kirimäe küla Kabrametsa küla 16121 K 9 Kiltsi küla Rummu küla Espre küla Rohuküla K K Valgevälja küla K A Nihka küla 16103 T T Võnnu küla T Mägari küla Erja küla A Vilkla küla Pusku küla Koheri küla 31 K Uneste küla Sepaküla 16113 Lõbe küla K Liivaküla Saanika küla 16118 Mäeküla 16117 K 16114 Kesu küla 16109 Kolu küla Litu küla Kolila küla Väike-Ahli küla Parila küla T Tanska küla Jõõdre küla Suure-Ahli küla T Jõesse küla Kiviküla 16115 16116 Lannuste küla Kaevere küla K K Käpla küla K K Metsaküla K Emmuvere küla 16111 Vätse küla Põgari-Sassi küla Varni küla Ammuta küla Panga küla Liivaküla Allika küla Oonga küla Puiatu küla Põgari-Sassi küla K Sinalepa küla K Keravere küla Tuka küla Tuuru küla Rannajõe küla Põgari-Sassi küla Haeska küla Saardu küla T Koidu küla 16110 16112 Kiideva küla Puise küla Leppemärgid Maakasutus Aluskaart Haapsalu linna piir Elamu maa-ala Aianduse maa-ala 0 0,5 1 2 3 4 5 Hoone km Asustusüksuse piir Korterelamu maa-ala Riigikaitse maa-ala Vooluveekogu Planeering Tiheasustusala Äri maa-ala Kalmistu maa-ala Märgala Puhke ja looduslik maa-ala Ühiskondliku hoone maa-ala Segafunktsiooniga maa-ala Veekogu Haapsalu linna üldplaneering Joonise nimetus Riigitee Jäätmekäitluse maa-ala Tootmise maa-ala Haritav maa Kohaliku tähtsusega sõidutee Puittaimestik Maakasutus Kaitsealune maa-ala Tehnoehitise maa-ala Planeerija Tellija Meri Skepast&Puhkim OÜ Haapsalu Linnavalitsus Jalg- ja jalgrattatee Laki põik 2 Posti 34 Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (1 kat) Sadama maa-ala 12915 Tallinn 90504, Haapsalu EESTI EESTI Rööbastee Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (2 kat) Avaliku supelranna maa-ala Tel.
    [Show full text]
  • Haapsalu Linna Ja Ridala Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3. Aprilli 1995
    Vabariigi Valitsuse määruse „Haapsalu linna ja Ridala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Haapsalu linna ja Ridala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Lääne maakonnas, mille käigus moodustub kahe Lääne maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Lääne maakonda üks linn ja üheksa valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda üks linn ja kaheksa valda. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb ühe omavalitsuse võrra 212-le, kokku 182 valda ja 30 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Haapsalu linn (pindala 11 km2 ja rahvaarv 10 267), 2) Ridala vald (pindala 254 km2 ja rahvaarv 3350). Eelnõuga rahuldatakse sisuliselt Haapsalu linna ja Ridala valla
    [Show full text]
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007
    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
    [Show full text]
  • Ridala Valla Üldplaneering
    ERKAS PÄRNU INSTITUUT OÜ RIDALA VALLAVALITSUS RIDALA VALLA ÜLDPLANEERING 2010 Ridala – Pärnu ERKAS Pärnu Instituut OÜ / Ridala Vallavalitsus RIDALA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SELETUSKIRI EESSÕNA ..................................................................................................................................3 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 .....................................................................4 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED ............................................................................. 4 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .................................................................................................. 5 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted ................................................................................ 6 1.2.2 Rahvaarvu prognoos ............................................................................................................. 7 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ..........................................................8 2.1 ALADE RESERVEERIMINE ............................................................................................................ 8 2.1.1 Elamualad ........................................................................................................................... 10 2.1.2 Segahoonestusega alad ....................................................................................................... 11 2.1.3 Tootmisalad ........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Ridala Vallavalitsuse 2015.Aasta Konsolideerimisgrupi Majandusaasta Aruanne
    Ridala Vallavalitsuse 2015.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Nimetus : RIDALA VALLAVALITSUS Aadress: Lossi 4 Uuemõisa Läänemaa 90401 Telefon: 47-24440; 47-24455 Faks: 47-24441 E-post [email protected] Interneti kodulehekülg: www.ridala.ee Majandusaasta algus: 01.01.2015 Majandusaasta lõpp: 31.12.2015 Ridala Vallavanem: Audiitor: Merike Kiisk Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest ja audiitori otsusest majandusaasta aruande kohta. Dokument koosneb 46 leheküljest Ridala Vallavalitsus Majandusaasta aruanne 2015 Sisukord Tegevusaruanne ......................................................................................................... 3 1.1 Vallavanema pöördumine ............................................................................. 3 1.2 Valla lühiiseloomustus ....................................................................................... 3 1.3 Valla struktuur ja töötajad .................................................................................. 4 1.4 Peamised finantsnäitajad .................................................................................. 5 1.5 Ülevaade majanduskeskkonnast ...................................................................... 8 1.6 Ülevaade valla arengukava täitmisest ............................................................... 8 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne ............................................. 10 Konsolideeritud bilanss ............................................................................................
    [Show full text]
  • Ridala Valla Üldplaneering
    ERKAS PÄRNU INSTITUUT OÜ RIDALA VALLAVALITSUS RIDALA VALLA ÜLDPLANEERING 2010 Ridala – Pärnu ERKAS Pärnu Instituut OÜ / Ridala Vallavalitsus RIDALA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SELETUSKIRI EESSÕNA ..................................................................................................................................3 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 .....................................................................4 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED ............................................................................. 4 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .................................................................................................. 5 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted ................................................................................ 6 1.2.2 Rahvaarvu prognoos ............................................................................................................. 7 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ..........................................................8 2.1 ALADE RESERVEERIMINE ............................................................................................................ 8 2.1.1 Elamualad ........................................................................................................................... 10 2.1.2 Segahoonestusega alad ....................................................................................................... 11 2.1.3 Tootmisalad ........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Haapsalu Linna Arengukava Tegevuskava 2019-2022
    26. OKTOOBER 2018 HAAPSALU LINNA ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA 2019-2022 HAAPSALU LINNAVALITSUS POSTI 34, 90504 HAAPSALU Haapsalu linna arengukava 2019–2022 Lisa Haapsalu linna arengukava tegevuskava aastateks 2019–2022 Nr Valdkond /alamvaldkond/tegevused Eesmärkide ja tegevuste Rahastaja Vastutaja K Koostööpartnerid saavutamine/ülevaatamine 2019 2020 2021 2022 1. VALITSEMINE Strateegiline eesmärk – Haapsalus viiakse eesmärgipäraselt ellu arengudokumentides planeeritud tegevusi, valitsetakse jätkusuutlikult, pakutakse kvaliteetseid teenuseid ja on tagatud turvaline ning keskkonda säästev elukeskkond 1.1 Valitsemine Mitmesuguste KOV ülesannete täitmiseks vajalike x x KOV MPO, AlphaGIS OÜ, e-registrite kasutamise arendamine Linnakantselei Geodata Arendus OÜ, Regio OÜ Ühtse digitaalse geodeetiliste ja kartograafiliste x x x KOV MPO AlphaGIS OÜ, Regio andmete kogumiku väljaarendamine, mida on OÜ vms võimalik vaadelda ja töödelda veebibrauseri kaudu internetis E-teenuste arendamiseks ja nende töökindluse x x x x KOV Linnakantselei tagamiseks linnavalitsuse ja allasutuste järjepidev infotehnoloogilise baasi täiustamine Osalemine omavalitsuslikul, maakondlikul ja x x x x KOV Linnavalitsus, SA Läänemaa, Eesti riiklikul tasemel eri ühiskomisjonides ja liitudes Linnavolikogu Linnade ja Valdade Liit jne. Üldplaneeringu koostamine ja kehtestamine x x x KOV MPO RM, Eesti Planeerijate Ühing Haapsalu kui maakondliku keskuse rolli ja x Linnavalitsus SA Läänemaa ülesannete täpsustamine ja kujundamine Kaasavas eelarvemenetluses kaks eraldi piirkonda: x x x x
    [Show full text]
  • Seletuskiri Ridala Valla Ja Haapsalu Linna
    Ridala valla ja Haapsalu linna ühinemislepingu Lisa 1 SELETUSKIRI RIDALA VALLA JA HAAPSALU LINNA ÜHINEMISLEPINGU, HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUSE, TERRITOORIUMI SUURUSE JA ALALISTE ELANIKE ARVU KOHTA Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 91 lg 2 p 1 lisatakse ühinemislepingule seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse ja alaliste elanike arvu kohta. Käesoleva seletuskirja eesmärk on laiem seaduses sätestatust ning selles selgitatakse ka ühinemislepingus kokku lepitud ning enam arutelusid eeldanud põhipunkte. 1. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS Haapsalu linn ja Ridala vald on nii ajalooliselt kui geograafiliselt seotud. Ridala vald kihelkondliku haldusüksuse ja rõngavallana on ümbritsenud Haapsalu linna kui Läänemaa keskust. Kihelkondliku halduskorralduse ajastust alates on toimunud suured muutused demograafilistes protsessides ja inimeste igapäevases aegruumilises liikumises. Endisaegne paikkondlikkus on teisenenud ulatuslikuks töö- ja teenusrändeks omavalitsuste ja keskuste vahel. Joonis 1. Haapsalu linna toimepiirkond Allikas: Statistikaamet, 2011, lk 241 Statistikaameti koostatud toimepiirkondade analüüsi järgi kuuluvad enamik Ridala valla paikkondi Haapsalu linna lähivööndisse (joonis 1). Statistikaamet defineerib seda järgmiselt (Statistikaamet 2014, lk 6): „Linna lähivööndi puhul on tegemist linnalise keskkonnaga, kus vähemalt 31% inimestest on linnaga tihedalt seotud. See on eriti iseloomulik suurtele
    [Show full text]