MAVES

Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või

vähendamise“ uuring

september 2019

Töö nimetus: linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring

Töö number: 19060

Tellija: Haapsalu Linnavalitsus

Vastutav täitja: Artto Pello (ökoloog)

Kontrollija: Karl Kupits

Maves AS

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

http://www.maves.ee e-post: [email protected] Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...... 3 2 KORDUVALT ÜLEUJUTATAV ALA JA EHITUSKEELUVÖÖND LOODUSKAITSESEADUSE TÄHENDSUES ...... 4 3 HAAPSALU RANNIKU LOODUSLIKD OLUD ...... 6 4 METOODIKA ...... 9 5 TULEMUSED ...... 11

5.1 – HAAPSALU TIHEASUSTUS ...... 11 5.2 HAAPSALU TIHEASUSTUS (UNGRU OJA) – ROHUKÜLA SADAM ...... 12 5.3 ROHUKÜLA SADAM – PAADISILD ...... 14 5.4 PUSKU PAADISILD (KANAL) – TOPU SADAMA LAHESOPP ...... 15 5.5 TOPU SADAMA LAHESOPP – MATSALU RAHVUSPARGI PIIR ...... 17 5.6 MATSALU RAHVUSPARGI PIIR – NINA ...... 18 5.7 PUISE NINA – HAESKA ...... 20 6 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 23

LISA 1. Herjava – Haapsalu tiheasutuse ala. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart

LISA 2. Haapsalu tiheasustusala – Rohuküla sadama. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart

LISA 3. Rohuküla sadama – Pusku paadisild. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart

LISA 4. Pusku paadisild – Topu sadama lahesopp. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart

LISA 5. Topu sadama lahesopp – Matsalu rahvuspargi piir. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart

LISA 6. Matsalu rahvuspargi piir – Puise nina. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart

LISA 7. Puise nina – Haeska. Korduva üleujutusala piiri ja ehituskeeluvööndi piiri kaart

LISA 8. Töö lähteülesanne

Tallinn, 9. september 2019 2 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

1 SISSEJUHATUS

Käesoleva töö telliti Haapsalu Linnavalitsuse poolt seoses uue üldplaneeringu koostamisega. Korduva üleujutusala piiri määramine on vajalik üldplaneeringus ehituskeeluvööndi määramiseks. Töös ei käsitleta Haapsalu linna (Haapsalu linnasisene linn) ehituskeeluvööndit, kuna varasemas üldplaneeringus kehtestatud ehituskeeluvöönd on ka täna Haapsalu linna otsuse kohaselt asjakohane.

Käesoleva töö eesmärgiks oli määrata Haapsalu linna haldusüksuse (endise Ridala valla alad, va Haapsalu linn) korduva üleujutusega ala piir ning anda vajadusel soovitused ehituskeeluvööndi suurendamiseks (vältimaks üleujutusohtlikule alale objektide rajamist) või vähendamiseks (kehtiv ehituskeeluvöönd võib osutuda määratust suuremaks). Korduvalt üleujutatava ala piir on rannikul veekaitseliste kitsenduste lähtejooneks.

Korduva üleujutusega ala piiri määramisel lähtuti põhimõttest, et madalatele aladele ehitamine ei ole põhjendatud, kuna sageli tähendab elamisväärse ja ohutu elukeskkonna saavutamine maapinna täitmist, mis viib paratamatult piirkonnale omaste koosluste hävimiseni või satub ehitustegevuse tõttu ohtu inimese tervis ja vara.

Korduvalt üle ujutava ala piiri määramisel vaadeldi nii taimestikku, mullastikku, reljeefi, maapinnakõrguste- ja veetaseme andmeid ning hinnati neid võimalusel üheskoos.

Projekt „Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine“ on suunatud üleujutusega seotud riskide maandamiskava 2016-2021 a sisalduvatesse tegevustesse ja eesmärkidesse. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava koostati koos veemajanduskava ja selle juurde kuuluva meetmeprogrammiga.

Töö tehti vastavalt lähteülesandele (lisa 8). Aruande elektroonilises lisas on esitatud käesoleva töö käigus määratud korduvalt üleujutatava ala piir, ehituskeeluvööndi piir ning lisaks Haapsalu linna ehituskeeluvööndi piir (Haapsalu üldplaneeringust).

Tallinn, 9. september 2019 3 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

2 KORDUVALT ÜLEUJUTATAV ALA JA EHITUSKEELUVÖÖND LOODUSKAITSESEADUSE TÄHENDSUES

Vastavalt Veeseaduse § 331 on üleujutus harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutused tekivad nii meteoroloogilistest ja hüdroloogilistest teguritest lähtuvalt kui ka inimtegevuse tõttu. Üleujutus võib põhjustada tõsiseid tagajärgi: kahjustada keskkonda, ohustada inimeste vara ja tervist ning seada riski alla majandustegevust. Üleujutuste tõenäosuse ja negatiivsete mõjude suurenemisele annavad tõuke inimasulate ja majandustegevuste kasv mererannikul ja jõgede lammialadel kui ka loodusliku vee äravoolu tõkestamine kas inimtegevuse tulemusena, nt veevoolu takistamine maakasutuse tõttu, või mõnel muul viisil.

Looduskaitseseaduse § 35 lõige 3 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon.

Korduvalt üleujutatava ala piir on aluseks rannaalal ehituskeeluvööndi määramiseks. Ehituskeeluvööndi ülesanne on tagada rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34). Ehituskeeluvöönd on ranna või kalda teatud laiusega ala, mis asetseb mere, järve, jõe, oja või kanali ääres ning kus on keelatud ehitada uusi hooneid või rajatisi (LKS § 38). Looduskaitseseaduse § 35 lõige 1 ja 2 kohaselt on ehituskeeluvööndi lähtejooneks põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir). Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 alusel koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja seaduses sätestatud vööndi laiusest, mis Läänemere puhul (va Narva-Jõesuu rand) on 100 m (LKS § 35 lg 4).

Keskkonnaministeerium on selgitanud korduva üleujutusega ala olemust oma 20.09.2016 a kirjas nr 8-2/16/6610-4 järgnevalt:

LKS § 35 lg 4 sätestab, et korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Korduvalt üleujutatavateks aladeks ei loeta LKS kohaselt automaatselt kõikjal rannikul olevaid alasid, vaid lähtutakse reaalsest olukorrast looduses. Valdavalt esinevad korduvalt üleujutatavad alad madalatel, laugetel randadel, mis teatud kindlate perioodide järel (tavaliselt kevadeti ja/või sügiseti) on pikema aja vältel üleujutatud. Seetõttu vajavad taolised korduvatest üleujutustest mõjutatud rannad lisapuhvrit võrreldes randadega, kus selliseid protsesse ei esine, ning kus ranna ja kalda kaitse eesmärk on täidetud tavapärase ehituskeeluvööndi laiuse (mida arvestatakse põhikaardile kantud piirist) korral. Juhul, kui korduva üleujutusega ala juba sisalduks tavapärases ehituskeeluvööndis, ei oleks täidetud ranna ja kalda kaitse eesmärk korduvalt üleujutatavatel aladel.

Tallinn, 9. september 2019 4 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

Üleujutusala liitmise vajadus tavapärasele ehituskeeluvööndi laiusele on olnud muuhulgas ka omandiõiguse täiendav kaitse korduvalt ja regulaarselt toimuvate üleujutuste ning sellistel aladel toimuvate aktiivsete rannikuprotsesside eest.

Käesoleva ajani kehtib Haapsalu linna haldusüksuse ehituskeeluvöönd, mis on määratud endise Ridala valla üldplaneeringuga ning seda ainult väljaspool kaitstavaid alasid. Kaitstavatel aladel reguleerib tegevusi kaitstava ala valitseja. Ehituskeeluvööndi määramisel on arvestatud üleujutatava alaga (so 1,0 m pidev samakõrgusjoon), ranna ja kalda looduskaitseliste piirangutega, maapinna kõrgusega ja olemasolevate teetammidega. Üldplaneeringuga on määratud, et maapinna kõrgus ehitamiseks peab olema rannaalal vähemalt 1,5 m abs.

Käesoleva töö üheks osaks on ka esitada vastavalt välitööde tulemusele ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise ettepanekud, et anda sisend uue koostatava üldplaneeringu ehituskeeluvööndi määratlemiseks. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamist ja vähendamist käsitleb Looduskaitseseaduse § 40. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit saab vähendada või suurendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (LKS § 40 lg 1). Ehituskeeluvööndit võib suurendada kohalik omavalitsus üldplaneeringuga (LKS § 40 lg 2), kuid vähendamine toimub vaid Keskkonnaameti nõusolekul (§ 40 lg 3), esitades viimasele vastuvõetud üldplaneeringu või vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub (§ 40 lg 4). Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel (§ 40 lg 6).

Tallinn, 9. september 2019 5 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

3 HAAPSALU RANNIKU LOODUSLIKD OLUD

Haapsalu linna haldusüksus1 asub Lääne-Eesti madaliku maastikurajoonis. Tegemist on maastikurajooniga, mis on Eesti tasandikualadel kujunenutest kõige suurema ja mitmekesisemate loodusoludega. Maastikurajooni liigestavad Eesti ainsad lääne- idasuunalised Matsalu ja veidi väiksem Haapsalu laht, mille rannanõlval ning rannal kasvavad Eesti suurimad roostikud. Looduskasutusega on lisandunud Eesti suurimad poollooduslikud ranna- ja puisniidud. Põllumajandusalade kasutamise vähenemine on viimastel aastakümnetel kaasa toonud ka rannikualade roostumise. Roostike all peetakse silmas kooslusi, mis on ajutiselt või pidevalt üle ujutatud. Roostikes toimub hõljumi settimine, osa taimemassist koguneb turbana või mudana. Seepärast roostunud alad aeglaselt maismaa poolt maastuvad. Roostikud on Eestis ainsad looduslikud kooslused, kus sageli on vaid üks domineeriv taimeliik, peamiselt harilik pilliroog Phragmites australis. Roostikud on üldiselt taimede osas liigivaesed [1].

Haapsalu haldusüksuse rannajoon on ca 73 km pikk (joonis 1). Pika ja käärulise rannajoone tõttu on rannavööndeil suur ulatus ning maastikumuster on mitmekesine. Madalal rannikumaal on hulgaliselt tormituulte eest varjatud lahtesid ja laguune, mistõttu on tekkinud ulatuslikud möllirannavööndid. Pikimad neist asuvad Matsalu ja Haapsalu lahe rannikul. Omane on seal rannaniitude ja sooldunud rannikumuldade levik. Mullad on tekkinud madalatel rannikualadel ja on arengu algstaadiumis olevad noored õhukese profiiliga märjad ning nõrgalt sooldunud mullad:

• Sooldunud veealune muld – Arv Paiknevad mererannas ning on pidevalt mereveega üleujutatud. Sageli kasvavad kõrged veetaimed nagu pilliroog ja kõrkjad. • Sooldunud primitiivne muld – Ar Taimkate on hõre, kohati puudub. Muld pole horisontideks diferentseerunud. Levivad peamiselt kivistel rannavallidel ja klibustel rannasetetel. Allub merevee üleujutusele. • Sooldunud gleimuld – ArG Sageli mereveega üleujutatud ning sisaldavad seetõttu kloriide, sulfaate ning teisi merevees lahustuvaid sooli. Rannikumuldadest kõige soolarikkam ning esineb iseloomulik soolalembeline rohttaimestik, kus juhtival kohal on tuderluga Juncus gerardii.

Pikkadel rannikulõikudel, mis alluvad merevee mõjule, st mida ujutavad üle vähemalt tormilained, on kujunenud rannaniidud ning seda valdavalt mölli- ja moreeniradades, mis teineteisega laugel rannikul enamasti kombineeruvad. Lääne-Eestile iseloomulikud

1 Haapsalu haldusüksus loodi 2017. a Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel Haapsalu linna ja Ridala valla liitmisel.

Tallinn, 9. september 2019 6 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

rannaniidud on lauged madalakasvuliste taimedega looduslikud või poollooduslikud rohumaad mere rannikul, mida iseloomustab taimkatte vööndilisus. Vastavalt kõrgusele merepinnast ja merevee mõju tugevusele jagatakse rannaniidud subsaliinseks, saliinseks ja suprasaliinseks vööndiks. Subsaliinne vöönd on alaliselt või pikka aega üle ujutatud rannaala, kus taimede alumised osad on alaliselt vees. Saliinne vöönd on merevee mõjupiirkonnas sagedasti või vähemalt lainetuse ja kõrgvee ajal. Saliinne vöönd algab veepiirilt, kus taimed puutuvad mereveega pidevalt kokku, ning ulatub sinnamaani, kus merelained veel kõrgema veeseisuga üle käivad. Aladel, kus merevesi pidevalt üle käib, on taimestik hõre ja kasvavad soolalembelised liigid (halofüüdid) nagu soolarohi, rand- õisluht, rannikas, rand-teeleht, soomusalss, randaster, tuderluga jne. Suprasaliinsele vööndile ulatub mere mõju harvem, kuid mõjutajaks võivad olla ka merevee pritsmed. Vööndite omavahelised piirid on sageli sujuvad.

Tallinn, 9. september 2019 7 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

Joonis 1. Haapsalu linna rannajoon ning rannaala piirkondade paiknemine (Joonis pärineb töö lähteülesandest).

Tallinn, 9. september 2019 8 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

4 METOODIKA

Korduvalt üleujutatavateks aladeks ei loeta LKS kohaselt automaatselt kõikjal rannikul olevaid alasid, vaid lähtutakse reaalsest olukorrast looduses. Korduvalt üleujutatav ala on ala, mille puhul eelkõige mullastikust (ranniku sooldunud mullad) ja taimestikust (nt roostikud, madalamad rannaniidud) on võimalik järeldada, et tegemist on pidevalt teatud kindlate perioodide järel üleujutatava alaga. See tähendab, et üleujutus peaks toimuma sageli. Korduva üleujutusega alana ei käsitleta ala, mis võib olla üle ujutatud erakordsete tormide või muude ebatavaliste juhtude puhul [2].

Siiani ei ole välja töötatud ühtset metoodikat korduva üleujutusega alade määramiseks. Kasutusel on olnud erinevaid lähenemisi:

• Lähtumine maapinna kõrgusarvudest • Lähtumine veetaseme esinemistõenäosustest • Lähtumine mullakaardist ja rannikutaimkattest

Käesolevas töös kasutati korduva üleujutusega ala määramisel nende erinevate meetodite kombinatsiooni. Töö eesmärgiks oli kaardistada Haapsalu linna rannikualal olev korduva üleujutusega ala piir. Haapsalu linna (hajaasustus) rannajoon on ca 73 km pikk ning see jaotati käesoleva töö raames seitsmeks lõiguks (joonis 1):

1. Herjava – Haapsalu tiheasustuse piir: 11,4 km.

2. Haapsalu tiheasustus (Ungru oja) – Rohuküla sadam: 7,9 km

3. Rohuküla sadam – Pusku paadisild (kanal): 2,6 km

4. Pusku paadisild (kanal) – Topu sadama lahesopp: 9,9 km.

5. Topu sadama lahesopp – Matsalu rahvuspargi piir: 5,0 km

6. Matsalu rahvuspargi piir – Puise nina: 16,7 km.

7. Puise nina – Haeska: 19,3 km.

Korduva üleujutusega ala piiri määramise metoodika koosnes andmete kogumisest, kaardianalüüsist ning välitöödest. Esmalt määrati esialgne korduva üleujutatava ala piir kaardianalüüsi põhjal, hinnates reljeefi, mullastiku, taimestiku andmeid. Kaardianalüüsi käigus koostati Maa-ameti LIDAR andmete põhjal maapinna kõrgusmudel, millelt kanti 1 m absoluutkõrguse kontuur aluskaardile. Kõrgusandmeid kõrvutati Maa-ameti mullakaardi andmetega. Põhi tähelepanu all olid sooldunud rannikumullad (Arv, Ar, ArG), mis on perioodiliselt mereveega üleujutatud ning kus kasvavad iseloomulikud soolalembelised taimed. Korduvalt üleujutatava ala piiri määramisel aluseks võetud 1 m samakõrgusjoont korrigeeriti vastavalt sooldunud rannikumuldade levikuga ning seda peamiselt madalamatel aladel (alla 1 m).

Tallinn, 9. september 2019 9 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

Lisaks eelnevatele saadi Keskkonnaagentuurilt Rohuküla sadama, Haapsalu linna ja Virtsu mereveetasemete mõõtepunktide kuu maksimaalsed meretaseme andmed. Tasemed olid antud EH2000 süsteemis, mis on Eestis absoluutkõrguste arvutamisel kasutusel alates 2018. a. Töö käigus analüüsiti Rohuküla sadama mereveetaseme mõõtmistulemusi ajavahemikust 1950-1991 ja 1994-2007, Haapsalu mereveetaseme mõõtmistulemusi ajavahemikust 1945-1957 ja 1970-2019 ning Virtsu sadama mõõtmistulemusi ajavahemikukst 1945-2019.

Veetasemete andmeid vaadeldi jooksvalt nii välitööl kui ka lõpliku piiri seadmisel. Lähima veetaseme mõõtepunkti andmeid kasutati siis, kui tekkis küsitavusi korduva üleujutusega ala piiri seadmisel. Vastavate mõõtmistulemuste põhjal korrigeeriti piiri paiknemist kas maismaa või mere poole.

Pärast esmase piiri määramist kaardianalüüsi põhjal, valiti välja välitöö punktid. Eesmärk oli kindlasti läbi käia need alad, kus kaardianalüüsi käigus ilmnes, et piirkonnas potentsiaalselt üleujutusi esineb (lauged madalad rannad, kus vesi tungib kaugemale maismaale). Lisaks valiti välja alad, kus ranna morfoloogia järgi üleujutusi ei esine. Need alad käidi vähemates punktides siiski läbi ranna üldilme registreerimiseks.

Välitöödel tutvuti looduslike olustikega, vaadeldi ranna taimkatet, adruvallide olemasolu ning määrati Garmin Monterra GPS seadmega ja Samsung Galaxy S9 seadmega ala piir, kust taimkatte põhjal merevee mõju enam ei tuvastatud. Asukohta kontrolliti kaardil kujutatud situatsiooni põhjal Locus map aplikatsiooniga (aluskaardiks Maa-ameti kaardid). Merevee mõju tehti kindlaks soolalembeliste taimede vaatlusel juhul, kui neid esines. Valdavalt hooldatud rannaniitudel oli võimalik eristada saliinset vööndit, mille abil on võimalik hinnata meremõju ulatust rannas. Haapsalu rannikul asuvad rannaniidud on aga suures osas kaetud roostikuga, mistõttu pole ka võimalik saliinset vööndit eristada. Sellistel puhkudel vaadeldi roostiku maismaapoolset osa, et hinnata merevee mõju olemasolu ja ulatust.

Moreen- ja kliburandade (ka liivarandade, mida uuringualal esines vähe) kõrgematesse osadesse (rannavallile ja selle taha) reeglina mereveetase kuigi kaugele ei ulatu ning soolalembelised taimed kasvavad seal veepiirile suhteliselt lähedal. Sellised rannad ei ole ka korduvalt üleujutatud, vaid pigem merevee pritsmete perioodilise mõju all. Taimedest kasvavad sellistel aladel merihumur Honkenya peploide, liiv-vareskaer Leymus arenarius, rand-luidekaer Ammophila arenaria, rand-orashein Elytrigia juncea, rand-seahernes Lathyrus japonicus jne. Moreen- ja kliburannad on valdavalt kamardunud ja tihedalt taimestunud.

Välitöö andmete põhjal korrigeeriti algselt määratud korduva üleujutusega ala piiri.

Ehituskeeluvöönd määrati pärast korduva üleujutusega ala piiri määramist, mis on tulenevalt Looduskaitseseadusest 100 m laiune vöönd korduvalt üleujutatava ala piirist.

Tallinn, 9. september 2019 10 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

5 TULEMUSED

Andmete- ja kaardianalüüsi ning välitööde põhjal määrati Haapsalu linna haldusüksuse korduvalt üleujutatava ala piir. Järgnevalt on lühidalt kirjeldatud rannaalade looduslike olustikke, korduvalt üleujutatava ala piiri paiknemist, mis on ka ehituskeeluvööndi asukoha aluseks. Arvestada tuleb aga asjaolu, et vaadeldav rannikuala asub osaliselt Silma looduskaitseala piires ning osaliselt Matsalu rahvuspargi piires, mistõttu kehtivad nendel kaitsealadel lisaks kehtivale ehituskeeluvööndile (määratud üldplaneeringuga) ka kohaliku kaitseala kaitse-eeskirjas toodud kitsendused. Vastavalt Silma looduskaitseala kaitse-eeskirjale2 pole lubatud anda ehitusluba ega püstitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist kaitseala valitseja nõusolekuta. Vastavalt Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirjale3 on kaitseala valitseja nõusolekuta piiranguvööndis keelatud uute ehitiste püstitamine.

Väljaspool kaitsealasid on ehituskeeluvööndi ettepanekul lähtutud korduvalt üleujutatava ala piirist ning 100 m laiusest puhvertsoonist (vastavalt Looduskaitseseadusele). Korduvalt üleujutatavate alade piirid ja sellest tulenevalt ehituskeeluvööndi ettepanekud on esitatud aruande lisades 1-7 olevatel kaartidel.

Rannikualadel, kus ei esine korduvalt üleujutatavat ala (kus üleujutus toimub sageli), lähtutakse ehituskeeluvööndi määramisel Loodukaitseseaduse § 3, milles sätestatakse, et mererannal on ehituskeeluvööndi laiuseks 100 meetrit veepiirist.

5.1 Herjava – Haapsalu tiheasustus

Enamus rannikualast Herjava küla ja Haapsalu linna vahel kuulub Silma looduskaitse ala kooseisu. Silma looduskaitseala hõlmab Haapsalu tagalahtesid ja kunagist Silmeni väina piirkonda, mis eraldas kuni 19. sajandi teise pooleni Noarootsit mandrist. Piirkonda iseloomustab kiire maakerge ning kiiresti kinni kasvavad lahed ja jäänukjärved. Rannikuala Herjava ja Haapsalu linna vahel esineb palju roostikku. Osaliselt on rannaniidud Herjava poolsaarel hooldatud, toimub karjatamine ja niitmine (foto 1).

2 Vabariigi Valitsus 11.02.2016 a määrus nr 19 „Silma looduskaitseala kaitse-eeskiri“.

3 Vabariigi Valitsus 01.01.2006 a määrus nr 94 „Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine“.

Tallinn, 9. september 2019 11 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

Foto 1. Rannikuala Herjava poolsaarel (Maa-ameti ortofoto 2019).

Maapind on vahelduva kõrgusega, rannaniidul ja roostikes esineb palju madalamaid ja niiskeid alasid. Haapsalu pool, Uuemõisa aleviku piires, on lauget avatud randa mõnevõrra vähem, ka maapinna kõrgused tõusevad seal veepiirile lähemalt. Rannatüüpidest on valitsevaks möllirannad, mis asuvad lainetuse eest varjatud madalates lahesoppides. Tavaliselt on sellistes randades savikad setted kaetud viljaka mudaga ning on väga heaks kasvulavaks roostikule, kui neid alasid inimeste poolt ei hooldata.

Korduvalt üleujutatava ala piir jookseb Herjava poolsaarel rannaniitude ja roostike äärealal, ulatudes kohati ka põõsastikeni ning metsa ääreni. Piiri määramisel kombineeriti andmed maapinna kõrgustest, mullastikust, taimestikust ja merevee tasemetest.

Korduva üleujutusega ala piir ja ehituskeeluvööndi piir on toodud välja aruande lisas 1.

5.2 Haapsalu tiheasustus (Ungru oja) – Rohuküla sadam

Rannikuala Haapsalu linnast Pullapää neemeni on kaetud valdavalt roostunud rannaniiduga (foto 2), mille hooldamist praktiliselt ei toimu. Vaid Pullapää lahe sopis on niitmisjälgi. Maapind on vahelduva kõrgusega, rannaniidul ja roostikes esineb palju madalamaid ja niiskeid alasid. Roostike maapoolses osas on kohati näha maismaastumise jälgi, kasvavad mõned puud-põõsad ning taimekooslus hakkab üle minema kuivemateks niidukooslusteks.

Tallinn, 9. september 2019 12 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

Foto 2. Pullapää lahe sopp koos roostunud endise rannaniiduga (Maa-ameti 2019 a ortofoto).

Korduva üleujutusega ala piir määrati siin Ungru ojast kuni Pullapää sadamani. Valitsevaks rannatüübiks seal on moreenrannad. Pullapää neeme ranna puhul ei ole tegu korduvalt üle ujutatava alaga. Maapind tõuseb veepiirist suhteliselt järsult, neeme keskosas on maapinna kõrgused juba 1,5-2,0 m vahemikus. Korduvalt üleujutatav ala jätkub Pullapää neeme vasakkalda alumisest osast ja ulatub kuni Rohuküla sadamani välja (valdavalt kuhjelased kruusarannad). Kuigi kohati on ka Pinukse rannaniidu ja Rohuküla sadama vahel suhteliselt kitsaid laugeid ja avatud randu, on rannikualal siiski ka hulgaliselt madalaid roostikuga kaetud alasid. Seetõttu pole ka otstarbekas väikeseid lõike jätta välja korduvalt üleujutatava ala piirest. Pullapää ja Pinukse rannaniidu vahelisel alal on roostunud kunagine rannaniit (foto 3), mida praegu ka teatud määral hooldatakse. Hooldatud alal kasvab ka soolalembelised liike (tuderluga, randaster, rannikas, harilik soolarohi, kuid ei ole kujunenud selgemapiirilist vööndit). Korduva üljutusega ala piiri määramisel lähtuti seal maapinnakõrgustest, mullastikust, veetasemete andmetest ning roostiku ulatusest. Korduva üleujutusega ala piir ja ehituskeeluvööndi piir on toodud välja aruande lisas 2.

Tallinn, 9. september 2019 13 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

Foto 3. Roostunud Pinukse rannaniit (Maa-ameti 2017 a ortofoto).

5.3 Rohuküla sadam – Pusku paadisild

Rohuküla sadama ja Pusku paadisilla vahelisel alal (Pusku viigi kallas) asub roostunud rannaniit. Praktiliselt kõikjal levib moreenrand, mis on enamjaolt kamardunud ja tihedalt taimestunud (foto 4). Roostik kasvab valdalt veepiiril ja selle vahetus läheduses. Roostiku maapoolsed osades toimub taimkatte üleminek kuivemateks niidukooslusteks. Rannas on näha ka mereheitevallide levik ja nende ulatus maismaa suunas.

Korduvalt üleujutatava ala piir määrati siin Rohuküla sadama piirist kuni Pusku sadama piirini. Kõikjal on ka üleujutatava ala tunnused olemas. Ehituskeelu vöönd on võrreldes praegu kehtivaga mõnevõrra nihkes tulenevalt korduva üleujutusega piiri asukohast. Rohuküla sadama pool asub piir enamjaolt mere pool, Pusku küla lähistel aga enamjaolt maismaa pool. Korduva üljutusega ala piiri määramisel lähtuti maapinna kõrgustest, mullastikust, veetasemete andmetest, roostiku ulatusest ning taimestikust. Korduva üleujutusega ala piir ja ehituskeeluvööndi piir on toodud välja aruande lisas 3.

Tallinn, 9. september 2019 14 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

Foto 4. Rand Rohuküla sadama kõrval. nähtav on roostiku leviku ulatus veepiiril ja sellest eemal (Foto: Artto Pello).

5.4 Pusku paadisild (kanal) – Topu sadama lahesopp

Pusku sadama ja Pusku viigi lõunaosas oleva neeme ümber asub Pusku rannaniit, mis on käesoleval ajal majandamata ning on suhteliselt suure inimmõjuga. Läheduses asuvad elumajad ning sadam. Rannaniit on suures osas kaetud roostikuga ning ka puude- põõsastega. Kohati on niidu madalamates osades nähtavad mõned soolakud, kus kasvavad ka soolalembelised taimed. Selget saliinset vööndit ei eristu, kuid on laiguti siiski ära tuntav (foto 5).

Korduva üleujutusega ala piir määrati Pusku sadamast kuni Pusku küla lõunaosas oleva lahesopini (lisa 4). Piir jookseb siin rannaniidul ning roostiku laamade taga (foto 6). Arvestatud on sooldunud rannikumuldade paiknemist ja maapinna kõrgusi ning taimestikku.

Tallinn, 9. september 2019 15 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

Foto 5. Pusku rannaniidul eristatav hõreda taimestikuga saliinne vöönd (Foto: Artto Pello).

Foto 6. Pusku rannaniidu roostunud maismaapoolne osa (Foto: Artto Pello).

Tallinn, 9. september 2019 16 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

Lõunapoole minnes moreenranna maapinnakõrgused tõusevad kiiresti, mistõttu on lainetuse ja mere mõjuseal juba väiksem ning tegu pole enam korduvalt üleujutatava alaga ning piiri sinna ka ei määratud. Selline rand püsib suhteliselt muutumatuna kuni Kivikülas asuva väikse sadamani. Sadama piirist kuni Jändi lõugase sopini on taas tegu korduvalt üleujutatava alaga, kus valitsevaks on jällegi roostiku kooslused, mis on sadama pool ka teatud määral hooldatud. Jändi lõukast Topu sadamani pole rand enam korduvalt üleujutatav. Puuduvad iseloomulikud sooldunud rannikumullad ning soolalembelisi taimi on vaid üksikult näha veepiiri lähedal.

Korduva üljutusega ala piiri määramisel lähtuti maapinna kõrgustest, mullastikust, veetasemete andmetest, roostiku ulatusest ning taimestikust. Korduva üleujutusega ala piir ja ehituskeeluvööndi piir on toodud välja aruande lisas 4.

5.5 Topu sadama lahesopp – Matsalu rahvuspargi piir

Topu sadama lahesopis (sadamast idapool) asub hooldatud rannaniit, mis on ka merevee mõju all. Edasi kulgeb korduv üleujutatud rannaala kuni Allika külani. Allika külast kuni Karu kinnistuni (67405:002:1030) ei ole tegu enam korduvalt üleujutatud alaga. Seal esineb suhteliselt kiiresti tõusev rand ning meremõju on seal harv. Korduvalt üleujutatav ala jätkub Pärast Allika kinnistut ning kulgeb pikalt katkematu joonena kuni vaadeldava ala lõpuni, Matsalu rahvuspargi piirini. Rannaalale jäävad rannaniit, mis enamjaolt hooldatud, toimub pidev karjatamine ning kohati ka niitmine. Saliinne vöönd tuleb seal väga hästi esile. Palju on hõreda taimestikuga laike, iseloomulikud taimed on rand-aster, tuderluga jne.

Korduva üleujutusega ala piir ja ehituskeeluvööndi piir on toodud välja aruande lisas 5.

Tallinn, 9. september 2019 17 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

Foto 7. Tuuru rannaniidu vähesetaimestikuga korduvalt üleujutatav ala. (Foto: Artto Pello).

5.6 Matsalu rahvuspargi piir – Puise nina

Tuuru külast kuni Puise külas asuva Kaevandu taluni (67405:001:0095) kulgeb korduva üleujutsega ala piir pea katkematult. Tuuru ja Puise külade vahele jäävad moreenrannad ja seal asuvad ulatuslikud Põgari-Sassi rannaniidud. Niidud on enamjaolt hooldatud, toimub pidev karjatamine ning kohati ka niitmine. Roostikku esineb rohkem Põgari-Sassi rannaniidu lääneosas ja Puise küla neemedel, Puise neeme põhjarannikul. Rannaniitudel esineb saliinne vöönd merepiirile suhteliselt lähedal. Eemalolevad kooslused on meenutavad enam kuivemate niitude kooslusi. Korduva üleujutsega ala määramisel kasutati lisaks taimkatte andmetele ka maapinna kõrgus- ja mullastiku andmeid.

Puise külas asuva Kavandu talu juurest neeme tipust kuni Puise ninani pole tegu enam korduval üleujutatava alaga. Kuigi siin-seal on niidualasid, asuvad need juba merepinnast kõrgemal ning mereveemõju on seal harv.

Korduva üleujutusega ala piir ja ehituskeeluvööndi piir on toodud välja aruande lisas 6.

Tallinn, 9. september 2019 18 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

Foto 8. Põgari-Sassi rannaniit (Foto: Artto Pello).

Foto 9. Põgari-Sassi rannaniit(Foto: Artto Pello).

Tallinn, 9. september 2019 19 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

5.7 Puise nina – Haeska

Puise ninale on iseloomulik moreenradade levik, Puise ninal ka kliburannad. Rannad on valdavalt tihedalt taimestunud ja kamardunud. Puise ninal esineb roostikku vähem, toimub ka karjatamine. Puise nina rannaalal, kus maapinna kõrgused kasvavad veepiirist kaugenedes suhteliselt kiiresti, ei ole tegu korduvalt üleujutatava alaga (foto 10). Vaid üks väike korduva üleujutsega ala piir määrati Puise nina läänekaldale, kus esineb madal ala koos sooldunud gleimulla levikualaga.

Foto 10. Rand Puise nina idakaldal (Foto: Artto Pello).

Pikem üleujutatav rannaala hakkab Puise külast Kõrtsu (67405:001:0481) talu juurest, kus hakkab taas levima ulatuslik ja raskesti läbitav roostik (11), mis jätkub kuni küla sadama taguse alani. Valdavalt on roostiku maapooses osas maismaastumise jälgi, roostik läheb järk-järgult üle põõsastikus, põõsastik metsastub. Korduva üleujutsega piiri määramisel lähtuti seal maapinna kõrgustest, mullastiku andmetest ning roostiku piirist, kus hakkab toimuma järk-järguline võsastumine.

Tallinn, 9. september 2019 20 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

Foto 11. Roostik Kiideva küla alal, vaade Puise nina poole. (Foto: Artto Pello).

Kiideva külast Haeska küla lõpuni on rannikualal valdavalt rannaniidud. Rannaniidud on enamjaolt hooldatud ning kohati esineb hästi eristav saliinne vöönd, mille põhjal oli võimalik eristada merevee mõju all olevat taimkatet. Haeska rannaniidu idaosa on väga mätlik ning muutliku mikroreljeefiga. Mätaste vahel on ka palju vaba vett. Rannaniitudel korduva üleujutsega ala piiri määramisel hinnati lisaks taimkattele ka maapinna kõrguse, mullastiku- ja veetasemete andmeid.

Korduva üleujutusega ala piir ja ehituskeeluvööndi piir on toodud välja aruande lisas 7.

Tallinn, 9. september 2019 21 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

Foto 12. Haeska rannaniit (Foto: Artto Pello).

Tallinn, 9. september 2019 22 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES

6 KASUTATUD KIRJANDUS

1. Ardol, I. 2005. Eesti maastikud. 2. Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2018. aasta KOV keskkonnalase koolitusprogrammi materjal. Abiks alustavale ja meeldetuletuseks kogenud keskkonnaspetsialistile. 3. Keskkonnaministeerium 2016. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti- tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 4. Keskkonnaministeerium 2016. Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. 5. Keskkonnaministri 25.05.2018 määrus nr 13 „Meetme „Üleujutusohu riskide maandamine” uurimuslike tegevuste jaoks toetuse andmise tingimused ja kord“. 6. Looduskaitse seadus. 7. Ridala vallavalitsus, Erkas Pärnu OÜ. 2010. Ridala valla üldplaneering. 8. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. Maa-amet. Tallinn 2001. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=200912110 92214

Tallinn, 9. september 2019 23