Riisipere-Haapsalu- Rohuküla Raudteetrassi Koridori Asukoha

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Riisipere-Haapsalu- Rohuküla Raudteetrassi Koridori Asukoha AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Lääne Maavalitsus Töö nr: 14139 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere -Haapsalu - Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine aruanne Vastutav täitja Kadri Normak Juhatuse liige Karl Kupits Tallinn oktoober 2016 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................... 4 2 ÜLEVAADE MÕJUHINDAMISE PROTSESSIST ................................................................................ 6 2.1 KSH KÄIK ........................................................................................................................................... 6 2.2 PLANEERIJA , JÄRELEVALVAJA , OTSUSTAJA JA EKSPERT ................................................................. 6 2.3 HUVIGRUPID ...................................................................................................................................... 7 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA EESMÄRK............................................................................................. 9 3.1 KAVANDATAV TEGEVUS ................................................................................................................... 9 3.2 REAALSED ALTERNATIIVID ............................................................................................................. 12 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................................ 13 4.1 MAASTIKU ÜLDISELOOMUSTUS ................................................................................................... 13 4.2 ASUSTUS JA MAAKASUTUS ........................................................................................................... 13 4.3 TARISTU .......................................................................................................................................... 14 4.4 GEOLOOGILINE EHITUS ................................................................................................................. 20 4.5 PINNAVEEKOGUD .......................................................................................................................... 20 4.6 SOOD JA RABAD ............................................................................................................................ 21 4.7 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ................................................................................................... 21 4.8 ROHEVÕRGUSTIKUD JA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ................................................................ 22 4.9 KULTUURIVÄÄRTUSED ................................................................................................................... 23 5 MÕJU NATURA ALADELE ................................................................................................................... 26 6 MÕJU HINDAMISE METOODIKA .................................................................................................... 27 6.1 ALTERNATIIVIDE KAALUMISE METOODIKA .................................................................................. 28 6.1.1 Alternatiivide kaalumise kriteeriumid ..................................................................... 30 7 PLANEERINGU SEOS MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ....... 31 8 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU JA LEEVENDUSMEETMED ............................................. 34 8.1 EHITUSAEGSED MÕJUD ................................................................................................................. 34 8.1.1 Jäätmed ............................................................................................................................. 34 8.1.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitsealustele liikidele ..................... 34 8.1.3 Mõju looduskeskkonnale, mis ei ole kaitse all...................................................... 41 8.1.4 Mõju pinna- ja põhjaveel ............................................................................................ 41 8.1.5 Mõju teedele .................................................................................................................... 43 8.1.6 Mõju kultuuriväärtustele ............................................................................................. 44 8.1.7 Müra ja vibratsiooni mõju ........................................................................................... 45 8.1.8 Mõju maakasutusele ..................................................................................................... 45 8.2 KASUTUSAEGSED MÕJUD .............................................................................................................. 46 8.2.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitsealustele liikidele ..................... 46 8.2.2 Mõju looduskeskkonnale, mis ei ole kaitse all...................................................... 51 8.2.3 Mõju pinna- ja põhjaveele .......................................................................................... 52 2 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 8.2.4 Ülesõitude ja –käikude sulgemise mõjud ............................................................... 52 8.2.5 Mõju Haapsalu raudteejaama kultuuriväärtustele ja kontaktliini tõttu muutuvad vaated ............................................................................................................................. 53 8.2.6 Müra ja vibratsiooni mõju ........................................................................................... 55 8.2.7 Sotsiaalmajanduslikud mõjud ................................................................................... 61 8.2.8 Mõju maakasutusele ..................................................................................................... 62 8.2.9 Kontaktvõrgu elektromagnetvälja mõju ................................................................ 63 8.3 ALTERNATIIVIDE KAALUMISE TULEMUSED ................................................................................... 66 8.4 LEEVENDAVAD MEETMED ............................................................................................................. 68 8.4.1 Projekteerimisel arvestatavad leevendavad meetmed ...................................... 68 8.4.2 Ehitamisel arvestatavad leevendavad meetmed ................................................. 69 8.4.3 Kasutamisel arvestatavad leevendavad meetmed ............................................. 72 8.4.4 Vajalikud uuringud, mis tuleb läbi viia, kui hakatakse kavandama kaubavedusid .................................................................................................................................... 72 9 SEIRE .......................................................................................................................................................... 73 10 AVALIKKUSE KAASAMINE .................................................................................................................. 74 LISAD Lisa 1 Alternatiivide kaalumine Saaty meetodil Lisa 2 Mürauuring ja vibratsiooni eksperthinnang Lisa 3 Eksperthinnang Riisipere-Haapsalu raudtee ehitamise mõjude kohta Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele ja Annamõisa metsise püsielupaiga seisundile (ametkondlikuks kasutamiseks) Lisa 4 Kahepaiksete ja roomajate elupaigad planeeritaval Riisipere-Haapsalu- Rohuküla raudteetrassil Lisa 5 KSH programm Lisa 6 Avalikustamise materjalid 3 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 1 KOKKUVÕTE Teemaplaneeringuga „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ kavandatakse raudteetrassi koridor, mille sisse peab hilisema projekteerimise käigus mahtuma raudtee koos kaitsevööndi ja nähtavuskolmnurkadega. Raudteetrass kavandatakse rajada üherajalise raudteena, mis on täies pikkuses elektrifitseeritud koos vajalike jaamade, peatuskohtade ja juurdekuuluva toetava raudteetaristuga optimaalses ulatuses. Lääne maakonnas on planeeritav raudteetrass umbkaudu 49,5 km pikk (kogu trass umbkaudu 61 km). Raudteetrass kavandatakse maksimaalses ulatuses olemasolevale raudteetammile selliselt, et see võimaldaks projektkiirust kuni 160 km/h. Selle saavutamiseks nähakse ette kõverike õgvendusi kohtades, kus ajalooline trass eesmärgiks seatud kiirust ei võimalda. KSH käigus kaaluti trassialternatiive Taeblas ja Haapsalus lähtudes ekspertgrupi poolt seatud kriteeriumidest. Kaalumise tulemusena osutusid eelistatud alternatiivideks Taeblas olemasolev trass ja Haapsalus nn otseläbimurre. Mõjude hindamise jaoks tehti neli eksperthinnangut: mürauuring ja vibratsiooni eksperthinnang, eksperthinnang Riisipere-Haapsalu raudtee ehitamise mõjude kohta Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele ja Annamõisa metsise püsielupaiga seisundile, kahepaiksete ja roomajate elupaigad planeeritaval Riisipere-Haapsalu- Rohuküla raudteetrassil ning eksperthinnang raudtee mõjudest nahkhiirtele. Mõjude hindamisel esitati nii ehitus- kui kasutusaegsed leevendavad meetmed ja toodi välja vajalikud uueingud, mis tuleb läbi viia, kui kavandatakse kaubavedu. Käesoleva aruande koostamisel lähtuti Keskkonnaameti poolt heakskiidetud
Recommended publications
  • Läänemaa Aastaraamat 2019
    LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019 KOOSTAJA JA VÄLJAANDJA: Sihtasutus Läänemaa TÄNAME KÕIKI KAASAUTOREID! KEELETOIMETAJA: Ege Tatarmäe KUJUNDUS: Deko Disain OÜ Sihtasutus Läänemaa - Karja 27, Haapsalu. [email protected] www.laanemaa.ee www.facebook.com/laanemaasa Haapsalu 2020 / 2 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019 SISUKORD EESSÕNA 4 25.3 Haridus 80 1. MAAKOND 5 25.4 Kultuur ja turism 80 2. RAHVASTIK 5 25.5 Sotsiaalvaldkond 81 2.1 Rahvastikuandmed 5 25.6 Haapsalu tunnustab 2019 81 2.2 Abielud ja lahutused 7 26. VORMSI VALD 82 2.3 Rändesaldo 8 26.1 Üldinfo 82 3. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD 9 26.2 Vormsi Lasteaed-Põhikool 83 3.1 Tunnustatud 2019 9 26.3 Vormsi raamatukogu 84 3.2 Läänemaa aasta ema 2019 12 26.4 Kultuuritegevus, turismiteavitus ja 3.3 Läänemaa aasta isa 2019 12 noortetöö 84 3.4 Läänemaa kaunid kodud 2019 13 26.5 Vormsi tunnustab 2019 85 4. MAAREFORM 15 26.6 Sotsiaaltöö 85 5. PLANEERINGUD 16 26.7 Investeeringud, parendustööd, 6. ÜHISTRANSPORT 16 planeeringud 86 7. TURVALISUS 17 26.8 Infotehnoloogilised vahendid 86 8. MAAKONDLIKE ARENGUSTRATEEGIATE 27. LÄÄNE-NIGULA VALD 87 TOETUS 18 27.1 Elamu- ja kommunaalmajandus 87 9. SOTSIAALTEENUSED 19 27.2 Keskkond 87 10. TERVISHOID 19 27.3 Kultuur ja turism 89 10.1 Terviseameti Lääne talituse 27.4 Lääne-Nigula tunnustab 2019 92 Haapsalu esindus 19 28. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD 10.2 SA Läänemaa Haigla 22 ETTEVÕTJAD 2019 94 10.3 Haapsalu Neuroloogiline 29. EESTI MAKSU- JA TOLLIAMETI Rehabilitatsioonikeskus 27 HAAPSALU TEENINDUSBÜROO 95 11. NOORTETÖÖ 31 30. EESTI TÖÖTUKASSA LÄÄNEMAA OSAKOND 97 11.1 Noortetöö Haapsalu linnas 31 30.1 Töötukassa tunnustab 2019 102 11.2 Noortetöö Vormsi vallas 31 31.
    [Show full text]
  • Seletuskiri Ridala Valla Ja Haapsalu Linna
    Ridala valla ja Haapsalu linna ühinemislepingu Lisa 1 - Seletuskiri 15.09.2016 SELETUSKIRI RIDALA VALLA JA HAAPSALU LINNA ÜHINEMISLEPINGU, HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUSE, TERRITOORIUMI SUURUSE JA ALALISTE ELANIKE ARVU KOHTA Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 91 lg 2 p 1 lisatakse ühinemislepingule seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse ja alaliste elanike arvu kohta. Käesoleva seletuskirja eesmärk on laiem seaduses sätestatust ning selles selgitatakse ka ühinemislepingus kokku lepitud ning enam arutelusid eeldanud põhipunkte. 1. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS Haapsalu linn ja Ridala vald on nii ajalooliselt kui geograafiliselt seotud. Ridala vald kihelkondliku haldusüksuse ja rõngavallana on ümbritsenud Haapsalu linna kui Läänemaa keskust. Kihelkondliku halduskorralduse ajastust alates on toimunud suured muutused demograafilistes protsessides ja inimeste igapäevases aegruumilises liikumises. Endisaegne paikkondlikkus on teisenenud ulatuslikuks töö- ja teenusrändeks omavalitsuste ja keskuste vahel. Joonis 1. Haapsalu linna toimepiirkond Allikas: Statistikaamet, 2011, lk 241 Statistikaameti koostatud toimepiirkondade analüüsi järgi kuuluvad enamik Ridala valla paikkondi Haapsalu linna lähivööndisse (joonis 1). Statistikaamet defineerib seda järgmiselt (Statistikaamet 2014, lk 6): „Linna lähivööndi puhul on tegemist linnalise keskkonnaga, kus vähemalt 31% inimestest on linnaga tihedalt seotud. See
    [Show full text]
  • Kultuurimälestiseks Tunnistamine
    Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 26.06.2003 Avaldamismärge: RTL 2003, 78, 1155 Kultuurimälestiseks tunnistamine Vastu võetud 26.06.2003 nr 116 «Muinsuskaitseseaduse» (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387) § 12 lõike 1 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord» (RT I 2002, 77, 454) §-le 4 käsin: 1.Tunnistada ajaloomälestiseks (järjekorranumber, nimetus, omavalitsusüksus, asukoht): Harju maakonnas 1) Vabadussõja Priske lahingu Anija vald Raudoja küla mälestussammas 2) Vabadussõja Voose lahingu Anija vald Voose küla mälestussammas 3) Vabadussõja Jõelähtme vald Jõelähtme küla mälestussammas 4) Vabadussõja mälestusmärk Keila linn Pargi tn 2 – Keila algkooli hoone 5) Vabadussõja Kose vald Kose alevik, mälestussammas Kose kalmistu 6) Vabadussõja Valkla lahingu Kuusalu vald Valkla küla mälestusmärk 7) Vabadussõja Ardu lahingu Kõue vald Ardu küla mälestussammas 8) Vabadussõja Nissi vald Riisipere alevik, Nissi mälestussammas kirikuaed 9) Vabadussõja Raasiku vald Raasiku alevik, Harju-Jaani mälestussammas kirikuaed 10) Vabadussõja Rae vald Jüri alevik, mälestussammas Jüri kirikuaed 11) Vabadussõja juhtide Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 12) Vabadusristi kavaleride Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 13) Vabadussõjas võidelnud Tallinn Kohtu tn 6 Balti pataljoni (Balten Regiment) mälestussammas Ida-Viru maakonnas
    [Show full text]
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Konrad Mägi 9
    SISUKORD CONTENT 7 EESSÕNA 39 KONRAD MÄGI 9 9 FOREWORD 89 ADO VABBE 103 NIKOLAI TRIIK 13 TRADITSIOONI 117 ANTS LAIKMAA SÜNNIKOHT 136 PAUL BURMAN 25 THE BIRTHPLACE OF 144 HERBERT LUKK A TRADITION 151 ALEKSANDER VARDI 158 VILLEM ORMISSON 165 ENDEL KÕKS 178 JOHANNES VÕERAHANSU 182 KARL PÄRSIMÄGI 189 KAAREL LIIMAND 193 LEPO MIKKO 206 EERIK HAAMER 219 RICHARD UUTMAA 233 AMANDUS ADAMSON 237 ANTON STARKOPF Head tartlased, Lõuna-Eesti väljas on 16 tema tööd eri loominguperioodidest. 11 rahvas ja kõik Eesti kunstisõbrad! Kokku on näitusel eksponeeritud 57 maali ja 3 skulptuuri 17 kunstnikult. Mul on olnud ammusest ajast soov ja unistus teha oma kunstikollektsiooni näitus Tartu Tänan väga meeldiva koostöö eest Tartu linnapead Kunstimuuseumis. On ju eesti maalikunsti sünd 20. Urmas Klaasi ja Tartu linnavalitsust, Signe Kivi, sajandi alguses olnud olulisel määral seotud Tartuga Hanna-Liis Konti, Jaanika Kuznetsovat ja Tartu ja minu kunstikogu tuumiku moodustavadki sellest Kunstimuuseumi kollektiivi. Samuti kuulub tänu perioodist ehk eesti kunsti kuldajast pärinevad tööd. meie meeskonnale: näituse kuraatorile Eero Epnerile, kujundajale Tõnis Saadojale, graafilisele Tartuga on seotud mitmed meie kunsti suurkujud, disainerile Tiit Jürnale, meediaspetsialistile Marika eesotsas Konrad Mägiga. See näitus on Reinolile ja Inspiredi meeskonnale, keeletoimetajale pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile ning Ester Kangurile, tõlkijale Peeter Tammistole ning Konrad Mägi 140. sünniaastapäeva tähistamisele. koordinaatorile Maris Kunilale. Suurim tänu kõigile, kes näituse õnnestumisele kaasa on aidanud! Näituse kuraator Eero Epner on samuti Tartus sündinud ja kasvanud ning lõpetanud Meeldivaid kunstielamusi soovides kunstiajaloolasena Tartu Ülikooli. Tema Enn Kunila nägemuseks on selle näitusega rõhutada Tartu tähtsust eesti kunsti sünniloos. Sellest mõttest tekkiski näituse pealkiri: „Traditsiooni sünd“.
    [Show full text]
  • Korduva Üleujutusega Ala Piiri Määramise Ja Vajadusel Ehituskeeluvööndi Suurendamise Või
    MAVES Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring september 2019 Töö nimetus: Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring Töö number: 19060 Tellija: Haapsalu Linnavalitsus Vastutav täitja: Artto Pello (ökoloog) Kontrollija: Karl Kupits Maves AS Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 http://www.maves.ee e-post: [email protected] Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................... 3 2 KORDUVALT ÜLEUJUTATAV ALA JA EHITUSKEELUVÖÖND LOODUSKAITSESEADUSE TÄHENDSUES .............................................................................................. 4 3 HAAPSALU RANNIKU LOODUSLIKD OLUD ................................................................................ 6 4 METOODIKA ........................................................................................................................................... 9 5 TULEMUSED ........................................................................................................................................ 11 5.1 HERJAVA – HAAPSALU TIHEASUSTUS .........................................................................................
    [Show full text]
  • Ridala Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE RIDALA -TALLINN ALGATATUD: RIDALA VALLAVOLIKOGU 27.aprill 2006. a otsus nr 54 HEAKSKIIDETUD: 21.08.2009. kiri nr 6-8/16273-4 HEAKSKIITJA: HIIU-SAARE-LÄÄNE KESKKONNAAMET ÜLEANTUD: …………………………………………. TÖÖ NUMBER: 745/07 PROJEKTIJUHT: Valdeko Palginõmm RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ENTEC AS, Tallinna ja Pärnu kontor, 2006-2007 AS PÖYRY ENTEC JA ERKAS PÄRNU INSTITUUT OÜ, 2009 TEKST: VALDEKO PALGINÕMM , JÜRI TEDER, MIHKEL VAARIK TÖÖ JA SELLE ÜLESEHITUS ON KAITSTUD EESTI VABARIIGI AUTORIÕIGUSESEADUSE KOHASELT . 1 RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE EESSÕNA Ridala vald, mille statuut valla taastati 12. detsembril 1991.a on üks suuremaid Läänemaa omavalitusüksusi. Vallavolikogu algatas 2006 a üldplaneeringu, eesmärgiga toetada valla arengukavakohast ruumilist arengut keskpikas perspektiivis ja, et eesseisev areng kulgeks ratsionaalselt ning säästava arengu põhimõtteid järgivalt. Üldplaneeringu, kui strateegilise planeerimisdokumendi juurde peab kuuluma ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Planeerimist ja planeeringudokumentide koostamist juhtis ERKAS Pärnu Instituut projektijuht Valdeko Palginõmm. Planeeringulahenduste keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi AS Pöyry Entec ja ERKAS Pärnu Instituudi koostöös. Lisaks projektijuhile osalesid mõju strateegilises hindamises AS keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik (litsents KMH 001) ja Jüri Teder (litsents KMH 0069). On oodata, et nii üldplaneering
    [Show full text]
  • Mõõtkava 1:30 000
    Sviby küla Österby küla Hosby küla Tahu küla / Skåtanäs Saunja küla Kärbla küla Mõõtkava 1:30 000 Koela küla T Herjava küla Kadarpiku küla Taebla alevik 16108 T T 16107 9 K Hobulaiu küla Uuemõisa alevik K 16108 Laheva küla Kadaka küla T K Tammiku küla Haapsalu linn Nõmme küla 16120 A T Rohense küla Uuemõisa küla Üsse küla Paralepa alevik Aamse küla Kirimäe küla Kabrametsa küla 16121 K 9 Kiltsi küla Rummu küla Espre küla Rohuküla K K Valgevälja küla K A Nihka küla 16103 T T Võnnu küla T Mägari küla Erja küla A Vilkla küla Pusku küla Koheri küla 31 K Uneste küla Sepaküla 16113 Lõbe küla K Liivaküla Saanika küla 16118 Mäeküla 16117 K 16114 Kesu küla 16109 Kolu küla Litu küla Kolila küla Väike-Ahli küla Parila küla T Tanska küla Jõõdre küla Suure-Ahli küla T Jõesse küla Kiviküla 16115 16116 Lannuste küla Kaevere küla K K Käpla küla K K Metsaküla K Emmuvere küla 16111 Vätse küla Põgari-Sassi küla Varni küla Ammuta küla Panga küla Liivaküla Allika küla Oonga küla Puiatu küla Põgari-Sassi küla K Sinalepa küla K Keravere küla Tuka küla Tuuru küla Rannajõe küla Põgari-Sassi küla Haeska küla Saardu küla T Koidu küla 16110 16112 Kiideva küla Puise küla Leppemärgid Maakasutus Aluskaart Haapsalu linna piir Elamu maa-ala Aianduse maa-ala 0 0,5 1 2 3 4 5 Hoone km Asustusüksuse piir Korterelamu maa-ala Riigikaitse maa-ala Vooluveekogu Planeering Tiheasustusala Äri maa-ala Kalmistu maa-ala Märgala Puhke ja looduslik maa-ala Ühiskondliku hoone maa-ala Segafunktsiooniga maa-ala Veekogu Haapsalu linna üldplaneering Joonise nimetus Riigitee Jäätmekäitluse maa-ala Tootmise maa-ala Haritav maa Kohaliku tähtsusega sõidutee Puittaimestik Maakasutus Kaitsealune maa-ala Tehnoehitise maa-ala Planeerija Tellija Meri Skepast&Puhkim OÜ Haapsalu Linnavalitsus Jalg- ja jalgrattatee Laki põik 2 Posti 34 Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (1 kat) Sadama maa-ala 12915 Tallinn 90504, Haapsalu EESTI EESTI Rööbastee Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (2 kat) Avaliku supelranna maa-ala Tel.
    [Show full text]
  • Kõrvalmaantee Nr 11162 Riisipere Riisipere-Nurme Km
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 [email protected] TÖÖ NR 20182018----179179179179 Alguspunkti a sukoha l igikaudsed koordinaadid (L -Est’97) X 65539 80 Y 51754 6 KÕRVALMAANTEE NR 11162 RIISIPERERIISIPERE----NURMENURME KM 0,000,00----2,802,80 REKONSTRUEERIMISEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Objekti aadress: HARJU MAAKOND , SAUE VALD , RIISIPERE ALEVIK Tellija: TINTER -PROJEKT OÜ Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI Vastutav täitja: NOEELA KULM Kontrollis: ENE KÕND Oktoober 201 8 TARTU Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Saue vald, Riisipere alevik TÖÖ EESMÄRK: Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimise projektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja koostamise vajalikkus. Projekti eesmärk on riigitee 11162 Riisipere - Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu põhiprojekti koostamine, mille alusel on võimalik teostada kõnealuse maanteelõigu rekonstrueerimine. Eesmärk on lõigu rekonstrueerimise järgselt liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse parandamine, liiklusmüra leevendamine ja kergliikluse eraldamine autoliiklusest, samuti uude asukohta Riisipere – Turba raudtee ja riigitee ristumise projekteerimine. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju
    [Show full text]
  • Lisaks on Koostatud Eraldiseisva Dokumendina Tegevuskava, Mis Kajastab Planeeritavaid Tegevusi Ja Investeeringuid Vähemalt Neljaks Järgnevaks Eelarveaastaks
    LÄÄNE MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ HAAPSALU, JAANUAR 2019 SISUKORD 1 Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 2 Lühendid .............................................................................................................. 4 3 Läänemaa üldandmed ......................................................................................... 5 4 Visioon ja strateegilised eesmärgid aastaks 2035+ ............................................. 8 5 Lähteolukorra kirjeldus ja arenguvajadused ....................................................... 10 5.1 Elukeskkond ................................................................................................ 10 5.1.1 Looduskeskkond ................................................................................... 12 5.1.2 Haridus ................................................................................................. 18 5.1.3 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ........................................................... 22 5.1.4 Rahvatervis ........................................................................................... 28 5.1.5 Kultuur .................................................................................................. 31 5.1.6 Kodanikuühiskond ................................................................................. 35 5.1.7 Sport ..................................................................................................... 37 5.1.8 Siseturvalisus .......................................................................................
    [Show full text]