DOCSLIB.ORG

Läänemaa Aastaraamat 2019

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Läänemaa Aastaraamat 2019 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019 KOOSTAJA JA VÄLJAANDJA: Sihtasutus Läänemaa TÄNAME KÕIKI KAASAUTOREID! KEELETOIMETAJA: Ege Tatarmäe KUJUNDUS: Deko Disain OÜ Sihtasutus Läänemaa - Karja 27, Haapsalu. [email protected] www.laanemaa.ee www.facebook.com/laanemaasa Haapsalu 2020 / 2 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019 SISUKORD EESSÕNA 4 25.3 Haridus 80 1. MAAKOND 5 25.4 Kultuur ja turism 80 2. RAHVASTIK 5 25.5 Sotsiaalvaldkond 81 2.1 Rahvastikuandmed 5 25.6 Haapsalu tunnustab 2019 81 2.2 Abielud ja lahutused 7 26. VORMSI VALD 82 2.3 Rändesaldo 8 26.1 Üldinfo 82 3. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD 9 26.2 Vormsi Lasteaed-Põhikool 83 3.1 Tunnustatud 2019 9 26.3 Vormsi raamatukogu 84 3.2 Läänemaa aasta ema 2019 12 26.4 Kultuuritegevus, turismiteavitus ja 3.3 Läänemaa aasta isa 2019 12 noortetöö 84 3.4 Läänemaa kaunid kodud 2019 13 26.5 Vormsi tunnustab 2019 85 4. MAAREFORM 15 26.6 Sotsiaaltöö 85 5. PLANEERINGUD 16 26.7 Investeeringud, parendustööd, 6. ÜHISTRANSPORT 16 planeeringud 86 7. TURVALISUS 17 26.8 Infotehnoloogilised vahendid 86 8. MAAKONDLIKE ARENGUSTRATEEGIATE 27. LÄÄNE-NIGULA VALD 87 TOETUS 18 27.1 Elamu- ja kommunaalmajandus 87 9. SOTSIAALTEENUSED 19 27.2 Keskkond 87 10. TERVISHOID 19 27.3 Kultuur ja turism 89 10.1 Terviseameti Lääne talituse 27.4 Lääne-Nigula tunnustab 2019 92 Haapsalu esindus 19 28. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD 10.2 SA Läänemaa Haigla 22 ETTEVÕTJAD 2019 94 10.3 Haapsalu Neuroloogiline 29. EESTI MAKSU- JA TOLLIAMETI Rehabilitatsioonikeskus 27 HAAPSALU TEENINDUSBÜROO 95 11. NOORTETÖÖ 31 30. EESTI TÖÖTUKASSA LÄÄNEMAA OSAKOND 97 11.1 Noortetöö Haapsalu linnas 31 30.1 Töötukassa tunnustab 2019 102 11.2 Noortetöö Vormsi vallas 31 31. LÄÄNE PREFEKTUURI 12. HUVIKOOLID 32 HAAPSALU POLITSEIJAOSKOND 102 12.1 Haapsalu Muusikakool 32 32. LÄÄNE PÄÄSTEKESKUSE 12.2 Haapsalu Kunstikool 34 LÄÄNEMAA PÄÄSTEPIIRKOND 105 12.3 Sihtasutus Innovatsioonikeskus Innokas 36 33. MAANTEEAMET 107 13. LÄÄNEMAA LASTEAIAD 37 34. KESKKONNAAMETI LÄÄNE REGIOON 111 13.1 Haapsalu Lasteaed Vikerkaar 38 34.1 Looduskaitse 112 13.2 Ridala Põhikool-Lasteaed 39 34.2 Välisõhu kaitse 113 13.3 Palivere Lasteaed Piibeleht 40 34.3 Jäätmemajandus 113 14. LÄÄNEMAA KOOLID 41 34.4 Poollooduslike koosluste hooldamine 114 14.1 Ridala Põhikool 41 34.5 Metsade majandamine 114 14.2 Haapsalu Põhikool 43 34.6 Keskkonnamõjude hindamine ja 14.3 Läänemaa Ühisgümnaasium 46 planeerimistegevus 115 14.4 Haapsalu Viigi Kool 50 34.7 Keskkonnaharidus 115 15. LÄÄNEMAA AASTA ÕPETAJA 2019 52 35. KESKKONNAINSPEKTSIOONI 16. PARIMAD KOOLILÕPETAJAD 53 LÄÄNEMAA BÜROO 116 17. PARIMAD AINETUNDJAD 55 36. PÕLLUMAJANDUSAMETI LÄÄNE REGIOON 118 17.1 Tunnustatud õpilased 2019 55 36.1 Maaparandus Läänemaal 118 17.2 Olümpiaadide parimad 2019 56 36.2 Mahepõllumajandus 119 17.3 Konkursside parimad 2019 57 36.3 Taimsete toodete eksport ja import 119 18. TÄISKASVANUD ÕPPIJA NÄDAL 58 36.4 Taimekaitse, põllumehed ja väikeaiapidajad 119 19. TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLEDŽ 59 37. PÕLLUMAJANDUSE REGISTRITE JA 20. HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS 60 INFORMATSIOONI AMET (PRIA) 120 21. KULTUURIELU 65 38. RAHANDUSMINISTEERIUMI 21.1 Rahvakultuur ja REGIONAALHALDUSOSAKONNA Läänemaa Kultuuripärl 2019 67 LÄÄNEMAA TALITUS 122 21.2 Kultuuripreemiad 2019 68 39. SIHTASUTUS LÄÄNEMAA 124 22. RAAMATUKOGUD 70 40. KAITSELIIDU LÄÄNE MALEV 124 23. TURISM 75 41. MUINSUSKAITSEAMETI 24. SPORDIELU 77 HIIU-LÄÄNE-PÄRNU-SAARE REGIOON 126 25. HAAPSALU LINN 79 42. LÄÄNEMAA KIRIKUD JA KOGUDUSED 130 25.1 Linnakeskkond 79 43. SA LÄÄNEMAA MUUSEUMID 131 25.2 Maakeskkond 79 44. SA RANNAROOTSI MUUSEUM 133 / 3 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019 EESSÕNA 019. oli Läänemaa jaoks aasta, mida lahendavad maakonna väljakutseid (nt võib nimetada tõeliseks haldusrefor- kultuuri nõukoda ning turismi nõukoda) ANU KIKASKIKAS, mile järgnevaks aastaks. Uute piiride ning toimusid maakondlikud tunnustus- Sihtasutus Läänemaa 2 ja uute korraldustega oldi selleks ajaks üritused (paljude seas nt „Läänemaa tun- juhataja: enam-vähem harjunud ning teati, kuidas nustab 2019”, Läänemaa õpetajate tunnus- järgnevatel aastatel tegutseda. Ühtlasi oli tusüritus ning Läänemaa ettevõtjate tun- 2019. aastaks tekkinud arusaam, kes ja mille nustusüritus. Viimase ürituse raames valiti eest maakonnas vastutab. välja ka Läänemaa aasta toode/teenus ning aasta tegu. Julgen väita, et Läänemaa on oma uutes piiri- des ja korralduses hästi hakkama saanud. 2019. aastal sai piltlikult öeldes kaante Haldusreformiga seoses tekkis kohalikel vahele ka Läänemaa majandusstatistika, omavalitsustel küll rohkem vastutusvald- uuriti Läänemaa tervisetoodete valdkonna kondi ja sellega seoses ka tegevusi, kuid nad perspektiivi (regiooni biomajanduse ana- said enda kõrvale ka arvestatava partneri, lüüs) ning seirati 2018. aasta uutel alustel kes võttis üle maavalitsuse funktsioonid – koostatud maakonna arengustrateegiat. Sihtasutuse Läänemaa. Igal juhul võib öelda, et Läänemaal toimub Kuigi selle üle saab vaielda, kuidas on Eesti ning seda olenemata valdkonnast, sest meil regionaalne tasand korraldatud, võib Lääne- on väga tegusaid inimesi, kes teevad oma maa puhul väita, et kõik regionaalsed, maa- tööd südamega. Mida täpsemalt 2019. aas- konnaülesed funktsioonid toimivad hästi. tal on maakonnas tehtud, avab Sinu käes 2019. aasta oli kultuurivaldkonnas väga ak- olev Läänemaa aastaraamat 2019. tiivne – toimus maakondlik laulu- ja tantsu- pidu ning võeti osa ka üleriigilisest laulu- ja Head lugemist! tantsupeost. Asutati mitmeid komisjone, mis / 4 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019 1. 1. MAAKOND äänemaa on Eesti mandriosa lääne- kohaliku tähtsusega põhimaanteed: poolseim maakond, olles naabriks Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla ja Risti– Virt- LHarjumaale, Raplamaale, Pärnumaa- su–Kuivastu–Kuressaare maanteed, mille le ning üle mere Hiiu- ja Saaremaale. Lääne- kaudu toimub peamine mandri ja Eesti maad iseloomustab hõre asustus, ulatusli- suurimate saarte vaheline transport. Lääne- kud loodusmassiivid ning atraktiivne ranni- maal Rohukülas asub siseriikliku tähtsuse- kuala. Lääne maakond asub küll Harjumaa ga reisi-, aga ka vähesel määral kauba- naabruses, kuid jääb kõrvale Eestit läbiva- sadam, mille kaudu toimub ühendus Hiiu- test olulisematest rahvusvahelistest magist- maa ja Vormsiga. raalteedest. Samas läbib Läänemaad kaks 2.1 2. RAHVASTIK ahvastikuregistri andmetel elas Rahvastiku- Läänemaal 01.01.2019. a seisuga andmed R20 507 inimest, nendest 10 628 naised ja 9879 mehed. Läänemaa Haapsalu linn Naisi Kokku Mehi Naisi Kokku Mehi 10 628 20 507 9879 7090 13 077 5987 Lääne-Nigula vald Vormsi vald Naisi Kokku Mehi Naisi Kokku Mehi Joonis 1. 3383 7041 3658 155 389 234 Rahvastikuregistri andmetel elas Läänemaal 01.01.2019 seisuga 20 507 inimest. / 5 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019 2. RAHVASTIK Rahvastiku muutus 2.1 Mehed ja naised Mehed Naised 25 000 Rahvastiku- 20 935 20 720 20 646 20 507 andmed 20 000 15 000 10 870 10 749 10 672 10 628 10 000 10 065 9971 9974 9879 Joonis 2. 5 000 Rahvaarv soo järgi, Lääne maakonnas 2015–2020. Allikas: Statistikaamet. 0 2016 2017 2018 2019 Elussünnid Poisid ja tüdrukud Poisid Tüdrukud 250 198 193 191 200 185 185 150 112 100 98 93 96 100 95 92 93 Joonis 3. 87 86 Elussündinute arv 50 2015–2019 Lääne maakonnas. Allikas: Statistikaamet. 0 2015 2016 2017 2018 2019 / 6 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019 2. RAHVASTIK Surmad 2.1 Mehed ja naised Mehed Naised 350 Rahvastiku- 310 andmed 300 278 263 262 253 250 200 172 136 135 134 150 133 138 129 143 100 127 119 Joonis 4. Surmade arv Lääne 50 maakonnas 2015–2019. Allikas: Statistikaamet. 0 2015 2016 2017 2018 2019 Abielud ja abielulahutused 2.2 Abiellunud mehed Lahutanud mehed Abiellunud naised Lahutanud naised 90 80 81 Abielud ja 80 67 lahutused 70 76 72 60 60 50 42 39 39 40 43 Joonis 5. 30 36 35 Abielude ja abielulahutuste arv 20 Lääne maakonnas 10 2017-2019. Allikas: Statistikaamet. 0 2017 2018 2019 / 7 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019 2. RAHVASTIK Sise- ja välisränne 2.3 Siseränne Välisränne 150 Rändesaldo 111 100 56 50 14 0 0 -23 -40 -50 Joonis 6. -102 Sise- ja välisränne -112 -108 -110 2015–2019 Lääne -100 maakonnas. Allikas: Statistikaamet. -150 2015 2016 2017 2018 2019 / 8 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019 3.1 3. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD 28.11.2019 toimus tänuõhtu, kus tunnustati Tunnustatud selle aasta maakonna silmapaistvamaid 2019 kodanikuühiskonna tegijaid. Aasta noortetöötaja Helle Lember Vormsi noortetuba. Tunnustuse võttis vastu Vormsi valla kultuuri- ja noortetöö spetsialist Tatjana Sääs. Helle Lember, Läänemaa aasta noortetöötaja 2019. Fotod: Eduard Laur. Helle töötab Haapsalu Viigi Koolis, kus ta on muusikaõpetaja ja -terapeut, huvijuht ja ringijuht. Ta on kohusetundlik, ideede alga- taja, õpihimuline. Helle annab õpilastele võimaluse arendada esinemisjulgust ja ise- seisvust. Ta kirjutab projekte raske puudega Noorte omaalgatus. Tunnustuse võtsid vastu Kristi Erkmann, Madli Uuemäe ja Katrin Nuuter. õpilastele. Helle on õpilastega suhtlemisel sõbralik ja heatahtlik. Noorte omaalgatuse käigus sündis hea Läänemaa aasta algatus/sündmus/koostöö koostöö ja uue kuue sai Wiedemanni noor- noortetöös tekeskuse piljardiruum. Haapsalu Linna- Vormsi noortetubaja Wiedemanni valitsus toetas ruumi remondiga, ent ka noortekeskuse noorte omaalgatus noored ise andsid märkimisväärse panuse, et piljardiruum korda saada. Piljardiruumis 2019. aasta kevadest on avatud Vormsi saab suur hulk noori koos käia ning ühiselt rahvamajas noortetuba. See on väga edu- aega veeta. Projekti õnnestumine on hea kalt tööle läinud ja noortetuba külastavad näide kõikidele noortele, et kui neil on nii saare lapsed ja noored kui ka saare julgust oma ideed arendada ning selle nimel külalised. Tatjana Sääs on Vormsil noorte- tegutseda, muutub
Load more

Recommended publications
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Arengukava 2014-2022
    LISA 1 Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määrusele nr 42 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.10.2015 määrusega nr 16 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.09.2016 määrusega nr 19 Lääne-Nigula Vallavolikogu Lääne-Nigula Vallavalitsus LÄÄNE-NIGULA VALLA ARENGUKAVA 2014-2022 Taebla 2014 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1. Lääne-Nigula valla asukoht ja maakasutuse iseloom ............................................... 6 2. Rahvastik ............................................................................................................................. 6 3. Looduskeskkond ja muinsuskaitse .............................................................................. 12 4. Ettevõtlus ja töökohad................................................................................................... 13 5. Planeeringud ja arenduspiirkonnad ........................................................................... 16 6. Avalikud teenused .......................................................................................................... 17 6.1. Alusharidus ............................................................................................................... 18 6.2. Üldharidus ................................................................................................................. 21 6.4. Noorte ametiõpe ja kõrgharidus .........................................................................
    [Show full text]
  • Korduva Üleujutusega Ala Piiri Määramise Ja Vajadusel Ehituskeeluvööndi Suurendamise Või
    MAVES Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring september 2019 Töö nimetus: Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring Töö number: 19060 Tellija: Haapsalu Linnavalitsus Vastutav täitja: Artto Pello (ökoloog) Kontrollija: Karl Kupits Maves AS Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 http://www.maves.ee e-post: [email protected] Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................... 3 2 KORDUVALT ÜLEUJUTATAV ALA JA EHITUSKEELUVÖÖND LOODUSKAITSESEADUSE TÄHENDSUES .............................................................................................. 4 3 HAAPSALU RANNIKU LOODUSLIKD OLUD ................................................................................ 6 4 METOODIKA ........................................................................................................................................... 9 5 TULEMUSED ........................................................................................................................................ 11 5.1 HERJAVA – HAAPSALU TIHEASUSTUS .........................................................................................
    [Show full text]
  • Väljatöötamise Kavatsus
    Turvalepa looduskaitseala moodustamise VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Kaitseala moodustamine Kavandatav Turvalepa looduskaitseala (edaspidi Turvalepa LKA) asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa, Ehmja, Kaasiku, Kirimäe, Turvalepa ja Väike-Lähtru külas ning selle pindalaks on kavandatud 1246 ha. Turvalepa LKA kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Ehmja-Turvalepa hoiuala idaosa põhjal, liites piirnevad ja osaliselt kattuvad Ehmja ja Lähtru must-toonekure ning Turvalepa suur-konnakotka ja väike-konnakotka püsielupaigad. Kaitstava ala paiknemise skeem on toodud joonisel 1. Kavandatava LKA tuumiku moodustav Turvlepa soo ja piirnevad metsaalad on kaitse all 2006. a-st, mil moodustati hoiuala (2126 ha). 2007. aastal võeti kaitse alla Ehmja must- toonekure püsielupaik (18 ha). Turvalepa väike- ja suur-konnakotka ning Lähtru must- toonekure püsielupaigad on moodustatud looduskaitseseadusest tuleneva pesapuu ja seda ümbritseva 250 m raadiuses ümbritseva alana. MTÜ Kotkaklubi tegi 2017. a veebruaris keskkonnaministrile ettepaneku Turvalepa suur-konnakotka ja Turvalepa must-toonekure püsielupaiga moodustamiseks nende alusel. Turvalepa LKA moodustamise peamine eesmärk on sealsete loodusväärtuste, eelkõige kõrge kaitseväärtusega soo- ja metsakoosluste kaitse ning I ja II kaitsekategooria ning Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (2008) ohustatud liikide kategooriasse arvatud suur- ja väike- konnakotka, must-toonekure ja ohualti liigi metsise pesitsuselupaikade pikaajaline säilitamine. Lisaks on rikkumata
    [Show full text]
  • Valla Ajaleht Nr 1
    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
    [Show full text]
  • Mõõtkava 1:30 000
    Sviby küla Österby küla Hosby küla Tahu küla / Skåtanäs Saunja küla Kärbla küla Mõõtkava 1:30 000 Koela küla T Herjava küla Kadarpiku küla Taebla alevik 16108 T T 16107 9 K Hobulaiu küla Uuemõisa alevik K 16108 Laheva küla Kadaka küla T K Tammiku küla Haapsalu linn Nõmme küla 16120 A T Rohense küla Uuemõisa küla Üsse küla Paralepa alevik Aamse küla Kirimäe küla Kabrametsa küla 16121 K 9 Kiltsi küla Rummu küla Espre küla Rohuküla K K Valgevälja küla K A Nihka küla 16103 T T Võnnu küla T Mägari küla Erja küla A Vilkla küla Pusku küla Koheri küla 31 K Uneste küla Sepaküla 16113 Lõbe küla K Liivaküla Saanika küla 16118 Mäeküla 16117 K 16114 Kesu küla 16109 Kolu küla Litu küla Kolila küla Väike-Ahli küla Parila küla T Tanska küla Jõõdre küla Suure-Ahli küla T Jõesse küla Kiviküla 16115 16116 Lannuste küla Kaevere küla K K Käpla küla K K Metsaküla K Emmuvere küla 16111 Vätse küla Põgari-Sassi küla Varni küla Ammuta küla Panga küla Liivaküla Allika küla Oonga küla Puiatu küla Põgari-Sassi küla K Sinalepa küla K Keravere küla Tuka küla Tuuru küla Rannajõe küla Põgari-Sassi küla Haeska küla Saardu küla T Koidu küla 16110 16112 Kiideva küla Puise küla Leppemärgid Maakasutus Aluskaart Haapsalu linna piir Elamu maa-ala Aianduse maa-ala 0 0,5 1 2 3 4 5 Hoone km Asustusüksuse piir Korterelamu maa-ala Riigikaitse maa-ala Vooluveekogu Planeering Tiheasustusala Äri maa-ala Kalmistu maa-ala Märgala Puhke ja looduslik maa-ala Ühiskondliku hoone maa-ala Segafunktsiooniga maa-ala Veekogu Haapsalu linna üldplaneering Joonise nimetus Riigitee Jäätmekäitluse maa-ala Tootmise maa-ala Haritav maa Kohaliku tähtsusega sõidutee Puittaimestik Maakasutus Kaitsealune maa-ala Tehnoehitise maa-ala Planeerija Tellija Meri Skepast&Puhkim OÜ Haapsalu Linnavalitsus Jalg- ja jalgrattatee Laki põik 2 Posti 34 Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (1 kat) Sadama maa-ala 12915 Tallinn 90504, Haapsalu EESTI EESTI Rööbastee Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (2 kat) Avaliku supelranna maa-ala Tel.
    [Show full text]
  • Haapsalu Linna Ja Ridala Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3. Aprilli 1995
    Vabariigi Valitsuse määruse „Haapsalu linna ja Ridala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Haapsalu linna ja Ridala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Lääne maakonnas, mille käigus moodustub kahe Lääne maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Lääne maakonda üks linn ja üheksa valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda üks linn ja kaheksa valda. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb ühe omavalitsuse võrra 212-le, kokku 182 valda ja 30 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Haapsalu linn (pindala 11 km2 ja rahvaarv 10 267), 2) Ridala vald (pindala 254 km2 ja rahvaarv 3350). Eelnõuga rahuldatakse sisuliselt Haapsalu linna ja Ridala valla
    [Show full text]
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007
    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
    [Show full text]
  • Spatial Development Plan for the Coastal Area Between Hara Peninsula and Ristinina
    As10 SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA / ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA To8 Lo4 Mi1 Ül3 SustainBaltic Tr12 ICZM Plans for Sustaining CoastalLo5 and Vl1 Pa8 To7 Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Vs4 Ül2 As9 Na4 Tr10 SPATIALPu3 DEVELOPMENT Vs3 Na3 Lo3 Põ7 Pu2 PLAN FOR THE COASTAL Tr7 Pa7 Vs2 Tr9 Tr11 To6 Pa5 AREA BETWEEN HARA As7 As8 Põ6 Ka2 Pa4 As6 Põ8 Pa6 Põ9 Tr8 PENINSULA AND Lo2 RISTININA As5 Pu1 ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA Tr6 Põ5 Põ4 Pa3 Ül1 To5 As4 To4 Pa2 Vs1 Lo1 Tr5 Na2 As3 Tsoon Sadama- ja tootmisalade tsoon (To) Tr4 Na1 To3 Asustuse arendusalade tsoon (As) Põ3 Traditsioonilise asustuse alade tsoon (Tr) Tr3 Põllumajandusalade tsoon (Põ) Ka1 Puhkemajanduslike arendusalade tsoon (Pa) Tr2 Puhkealade tsoon (Pu) Loodusalade tsoon (Lo) Põ1 To2 Mere üldise kasutuse tsoon (Ül) Pa1 To1 Mere veespordi sihtkasutuse tsoon (Vs) Põ2 Tr1 Mere veeliikluse sihtkasutuse tsoon (Vl) Mere kaadamise sihtkasutuse tsoon (Ka) As2 As1 Mere elupaikade sihtkasutuse tsoon (Na) Mere militaarse sihtkasutuse tsoon (Mi) 0 2 4 6 km SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Compiled by: Anne Kull, Valdeko Palginõmm, Maaria Semm, Pille Tomson (Estonian University of Life Sciences) Design & layout: Karl-Kristjan Videvik Project partners: LP - University of Turku, Estonian University of Life Sciences, Finnish Environment Institute, Tallinn University, Regional Council of Satakunta. Project SustainBalitic is funded by the European Regional Development Fund (ERDF) under the Central Baltic Programme 2014-2020.
    [Show full text]
  • Ridala Valla Üldplaneering
    ERKAS PÄRNU INSTITUUT OÜ RIDALA VALLAVALITSUS RIDALA VALLA ÜLDPLANEERING 2010 Ridala – Pärnu ERKAS Pärnu Instituut OÜ / Ridala Vallavalitsus RIDALA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SELETUSKIRI EESSÕNA ..................................................................................................................................3 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 .....................................................................4 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED ............................................................................. 4 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .................................................................................................. 5 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted ................................................................................ 6 1.2.2 Rahvaarvu prognoos ............................................................................................................. 7 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ..........................................................8 2.1 ALADE RESERVEERIMINE ............................................................................................................ 8 2.1.1 Elamualad ........................................................................................................................... 10 2.1.2 Segahoonestusega alad ....................................................................................................... 11 2.1.3 Tootmisalad ........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Taebla Valla Terviseprofiil
    TAEBLA VALLA TERVISEPROFIIL Kinnitatud Taebla Vallavolikogu 18.03.2010 otsusega nr 20 Taebla valla terviseprofiil TAEBLA VALLA TERVISEPROFIIL 1. Üldandmed.............................................................................................3 Ülevaade terviseprofiili koostamisest ja osalenutest .................................................3 Taebla valla asend, pindala, haldusjaotus..................................................................4 Rahvastik....................................................................................................................4 Taebla valla eelarve ...................................................................................................8 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ..........................................9 Tööturu situatsioon ja toimetulek ..............................................................................9 Sotsiaalhoolekanne ..................................................................................................12 Kogukonna tegevused ja kaasamine ........................................................................16 Külaelu.................................................................................................................16 Muud kogukondlikud tegevused..........................................................................17 Kokkuvõtteks .......................................................................................................18 3. Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond...................................................19
    [Show full text]