Läänemaa Aastaraamat 2019

LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

KOOSTAJA JA VÄLJAANDJA: Sihtasutus Läänemaa

TÄNAME KÕIKI KAASAUTOREID!

KEELETOIMETAJA: Ege Tatarmäe

KUJUNDUS: Deko Disain OÜ

Sihtasutus Läänemaa - Karja 27, Haapsalu. [email protected] www.laanemaa.ee www.facebook.com/laanemaasa

Haapsalu 2020

/ 2 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

SISUKORD EESSÕNA 4 25.3 Haridus 80 1. MAAKOND 5 25.4 Kultuur ja turism 80 2. RAHVASTIK 5 25.5 Sotsiaalvaldkond 81 2.1 Rahvastikuandmed 5 25.6 Haapsalu tunnustab 2019 81 2.2 Abielud ja lahutused 7 26. VORMSI VALD 82 2.3 Rändesaldo 8 26.1 Üldinfo 82 3. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD 9 26.2 Vormsi Lasteaed-Põhikool 83 3.1 Tunnustatud 2019 9 26.3 Vormsi raamatukogu 84 3.2 Läänemaa aasta ema 2019 12 26.4 Kultuuritegevus, turismiteavitus ja 3.3 Läänemaa aasta isa 2019 12 noortetöö 84 3.4 Läänemaa kaunid kodud 2019 13 26.5 Vormsi tunnustab 2019 85 4. MAAREFORM 15 26.6 Sotsiaaltöö 85 5. PLANEERINGUD 16 26.7 Investeeringud, parendustööd, 6. ÜHISTRANSPORT 16 planeeringud 86 7. TURVALISUS 17 26.8 Infotehnoloogilised vahendid 86 8. MAAKONDLIKE ARENGUSTRATEEGIATE 27. LÄÄNE-NIGULA VALD 87 TOETUS 18 27.1 Elamu- ja kommunaalmajandus 87 9. SOTSIAALTEENUSED 19 27.2 Keskkond 87 10. TERVISHOID 19 27.3 Kultuur ja turism 89 10.1 Terviseameti Lääne talituse 27.4 Lääne-Nigula tunnustab 2019 92 Haapsalu esindus 19 28. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD 10.2 SA Läänemaa Haigla 22 ETTEVÕTJAD 2019 94 10.3 Haapsalu Neuroloogiline 29. EESTI MAKSU- JA TOLLIAMETI Rehabilitatsioonikeskus 27 HAAPSALU TEENINDUSBÜROO 95 11. NOORTETÖÖ 31 30. EESTI TÖÖTUKASSA LÄÄNEMAA OSAKOND 97 11.1 Noortetöö Haapsalu linnas 31 30.1 Töötukassa tunnustab 2019 102 11.2 Noortetöö Vormsi vallas 31 31. LÄÄNE PREFEKTUURI 12. HUVIKOOLID 32 HAAPSALU POLITSEIJAOSKOND 102 12.1 Haapsalu Muusikakool 32 32. LÄÄNE PÄÄSTEKESKUSE 12.2 Haapsalu Kunstikool 34 LÄÄNEMAA PÄÄSTEPIIRKOND 105 12.3 Sihtasutus Innovatsioonikeskus Innokas 36 33. MAANTEEAMET 107 13. LÄÄNEMAA LASTEAIAD 37 34. KESKKONNAAMETI LÄÄNE REGIOON 111 13.1 Haapsalu Lasteaed Vikerkaar 38 34.1 Looduskaitse 112 13.2 Ridala Põhikool-Lasteaed 39 34.2 Välisõhu kaitse 113 13.3 Palivere Lasteaed Piibeleht 40 34.3 Jäätmemajandus 113 14. LÄÄNEMAA KOOLID 41 34.4 Poollooduslike koosluste hooldamine 114 14.1 Ridala Põhikool 41 34.5 Metsade majandamine 114 14.2 Haapsalu Põhikool 43 34.6 Keskkonnamõjude hindamine ja 14.3 Läänemaa Ühisgümnaasium 46 planeerimistegevus 115 14.4 Haapsalu Viigi Kool 50 34.7 Keskkonnaharidus 115 15. LÄÄNEMAA AASTA ÕPETAJA 2019 52 35. KESKKONNAINSPEKTSIOONI 16. PARIMAD KOOLILÕPETAJAD 53 LÄÄNEMAA BÜROO 116 17. PARIMAD AINETUNDJAD 55 36. PÕLLUMAJANDUSAMETI LÄÄNE REGIOON 118 17.1 Tunnustatud õpilased 2019 55 36.1 Maaparandus Läänemaal 118 17.2 Olümpiaadide parimad 2019 56 36.2 Mahepõllumajandus 119 17.3 Konkursside parimad 2019 57 36.3 Taimsete toodete eksport ja import 119 18. TÄISKASVANUD ÕPPIJA NÄDAL 58 36.4 Taimekaitse, põllumehed ja väikeaiapidajad 119 19. TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLEDŽ 59 37. PÕLLUMAJANDUSE REGISTRITE JA 20. HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS 60 INFORMATSIOONI AMET (PRIA) 120 21. KULTUURIELU 65 38. RAHANDUSMINISTEERIUMI 21.1 Rahvakultuur ja REGIONAALHALDUSOSAKONNA Läänemaa Kultuuripärl 2019 67 LÄÄNEMAA TALITUS 122 21.2 Kultuuripreemiad 2019 68 39. SIHTASUTUS LÄÄNEMAA 124 22. RAAMATUKOGUD 70 40. KAITSELIIDU LÄÄNE MALEV 124 23. TURISM 75 41. MUINSUSKAITSEAMETI 24. SPORDIELU 77 HIIU-LÄÄNE-PÄRNU-SAARE REGIOON 126 25. HAAPSALU LINN 79 42. LÄÄNEMAA KIRIKUD JA KOGUDUSED 130 25.1 Linnakeskkond 79 43. SA LÄÄNEMAA MUUSEUMID 131 25.2 Maakeskkond 79 44. SA RANNAROOTSI MUUSEUM 133 / 3 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

EESSÕNA 019. oli Läänemaa jaoks aasta, mida lahendavad maakonna väljakutseid (nt võib nimetada tõeliseks haldusrefor- kultuuri nõukoda ning turismi nõukoda) ANU KIKASKIKAS, mile järgnevaks aastaks. Uute piiride ning toimusid maakondlikud tunnustus- Sihtasutus Läänemaa 2 ja uute korraldustega oldi selleks ajaks üritused (paljude seas nt „Läänemaa tun- juhataja: enam-vähem harjunud ning teati, kuidas nustab 2019”, Läänemaa õpetajate tunnus- järgnevatel aastatel tegutseda. Ühtlasi oli tusüritus ning Läänemaa ettevõtjate tun- 2019. aastaks tekkinud arusaam, kes ja mille nustusüritus. Viimase ürituse raames valiti eest maakonnas vastutab. välja ka Läänemaa aasta toode/teenus ning aasta tegu. Julgen väita, et Läänemaa on oma uutes piirides ja korralduses hästi hakkama saanud. 2019. aastal sai piltlikult öeldes kaante Haldusreformiga seoses tekkis kohalikel vahele ka Läänemaa majandusstatistika, omavalitsustel küll rohkem vastutusvald- uuriti Läänemaa tervisetoodete valdkonna kondi ja sellega seoses ka tegevusi, kuid nad perspektiivi (regiooni biomajanduse ana- said enda kõrvale ka arvestatava partneri, lüüs) ning seirati 2018. aasta uutel alustel kes võttis üle maavalitsuse funktsioonid – koostatud maakonna arengustrateegiat. Sihtasutuse Läänemaa. Igal juhul võib öelda, et Läänemaal toimub Kuigi selle üle saab vaielda, kuidas on Eesti ning seda olenemata valdkonnast, sest meil regionaalne tasand korraldatud, võib Lääne- on väga tegusaid inimesi, kes teevad oma maa puhul väita, et kõik regionaalsed, maa- tööd südamega. Mida täpsemalt 2019. aas- konnaülesed funktsioonid toimivad hästi. tal on maakonnas tehtud, avab Sinu käes 2019. aasta oli kultuurivaldkonnas väga ak- olev Läänemaa aastaraamat 2019. tiivne – toimus maakondlik laulu- ja tantsu- pidu ning võeti osa ka üleriigilisest laulu- ja Head lugemist! tantsupeost. Asutati mitmeid komisjone, mis

/ 4 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

1. 1. MAAKOND

äänemaa on Eesti mandriosa lääne- kohaliku tähtsusega põhimaanteed: poolseim maakond, olles naabriks Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla ja Risti– Virt- LHarjumaale, Raplamaale, Pärnumaa- su–Kuivastu–Kuressaare maanteed, mille le ning üle mere Hiiu- ja Saaremaale. Lääne- kaudu toimub peamine mandri ja Eesti maad iseloomustab hõre asustus, ulatusli- suurimate saarte vaheline transport. Lääne- kud loodusmassiivid ning atraktiivne ranni- maal Rohukülas asub siseriikliku tähtsuse- kuala. Lääne maakond asub küll Harjumaa ga reisi-, aga ka vähesel määral kauba- naabruses, kuid jääb kõrvale Eestit läbiva- sadam, mille kaudu toimub ühendus Hiiu- test olulisematest rahvusvahelistest magist- maa ja Vormsiga. raalteedest. Samas läbib Läänemaad kaks

2.1 2. RAHVASTIK

ahvastikuregistri andmetel elas Rahvastiku- Läänemaal 01.01.2019. a seisuga andmed R20 507 inimest, nendest 10 628 naised ja 9879 mehed.

Läänemaa Haapsalu linn

Naisi Kokku Mehi Naisi Kokku Mehi 10 628 20 507 9879 7090 13 077 5987

Lääne-Nigula vald Vormsi vald

Naisi Kokku Mehi Naisi Kokku Mehi Joonis 1. 3383 7041 3658 155 389 234 Rahvastikuregistri andmetel elas Läänemaal 01.01.2019 seisuga 20 507 inimest.

/ 5 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

2. RAHVASTIK

Rahvastiku muutus 2.1 Mehed ja naised Mehed Naised

25 000 Rahvastiku- 20 935 20 720 20 646 20 507 andmed 20 000

15 000

10 870 10 749 10 672 10 628

10 000 10 065 9971 9974 9879

Joonis 2. 5 000 Rahvaarv soo järgi, Lääne maakonnas 2015–2020. Allikas: Statistikaamet. 0 2016 2017 2018 2019

Elussünnid

Poisid ja tüdrukud Poisid Tüdrukud

250

198 193 191 200 185 185

150 112 100 98 93 96 100 95 92 93 Joonis 3. 87 86 Elussündinute arv 50 2015–2019 Lääne maakonnas. Allikas: Statistikaamet. 0 2015 2016 2017 2018 2019

/ 6 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

2. RAHVASTIK

Surmad 2.1 Mehed ja naised Mehed Naised

350 Rahvastiku- 310 andmed 300 278 263 262 253 250

200 172

136 135 134 150 133

138 129 143 100 127 119 Joonis 4. Surmade arv Lääne 50 maakonnas 2015–2019. Allikas: Statistikaamet. 0 2015 2016 2017 2018 2019

Abielud ja abielulahutused 2.2 Abiellunud mehed Lahutanud mehed Abiellunud naised Lahutanud naised

90 80 81 Abielud ja 80 67 lahutused 70 76 72 60 60 50 42 39 39 40 43 Joonis 5. 30 36 35 Abielude ja abielulahutuste arv 20 Lääne maakonnas 10 2017-2019. Allikas: Statistikaamet. 0 2017 2018 2019

/ 7 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

2. RAHVASTIK

Sise- ja välisränne 2.3 Siseränne Välisränne

150 Rändesaldo 111

100 56

50 14 0 0 -23 -40

-50 Joonis 6. -102 Sise- ja välisränne -112 -108 -110 2015–2019 Lääne -100 maakonnas. Allikas: Statistikaamet. -150 2015 2016 2017 2018 2019

/ 8 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

3.1 3. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD

28.11.2019 toimus tänuõhtu, kus tunnustati Tunnustatud selle aasta maakonna silmapaistvamaid 2019 kodanikuühiskonna tegijaid.

Aasta noortetöötaja Helle Lember

Vormsi noortetuba. Tunnustuse võttis vastu Vormsi valla kultuuri- ja noortetöö spetsialist Tatjana Sääs.

Helle Lember, Läänemaa aasta noortetöötaja 2019. Fotod: Eduard Laur.

Helle töötab Haapsalu Viigi Koolis, kus ta on muusikaõpetaja ja -terapeut, huvijuht ja ringijuht. Ta on kohusetundlik, ideede alga- taja, õpihimuline. Helle annab õpilastele võimaluse arendada esinemisjulgust ja ise- seisvust. Ta kirjutab projekte raske puudega Noorte omaalgatus. Tunnustuse võtsid vastu Kristi Erkmann, Madli Uuemäe ja Katrin Nuuter. õpilastele. Helle on õpilastega suhtlemisel sõbralik ja heatahtlik.

Noorte omaalgatuse käigus sündis hea Läänemaa aasta algatus/sündmus/koostöö koostöö ja uue kuue sai Wiedemanni noor- noortetöös tekeskuse piljardiruum. Haapsalu Linna- Vormsi noortetubaja Wiedemanni valitsus toetas ruumi remondiga, ent ka noortekeskuse noorte omaalgatus noored ise andsid märkimisväärse panuse, et piljardiruum korda saada. Piljardiruumis 2019. aasta kevadest on avatud Vormsi saab suur hulk noori koos käia ning ühiselt rahvamajas noortetuba. See on väga edu- aega veeta. Projekti õnnestumine on hea kalt tööle läinud ja noortetuba külastavad näide kõikidele noortele, et kui neil on nii saare lapsed ja noored kui ka saare julgust oma ideed arendada ning selle nimel külalised. Tatjana Sääs on Vormsil noorte- tegutseda, muutub see unistus reaalseks. töö eestvedaja ja noortetoa tööle saamine on olnud kindlalt saare noortetöö suur sündmus. Lapsed ja noored on noortetoa aktiivselt kasutusse võtnud.

/ 9 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

3. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD

Aasta sotsiaaltöötaja tegevustele on välja arenenud kaks selgelt 3.1 Gert Piberman eristuvat rühma – koerarühm ja mererühm. Tehakse palju ennetustööd, viiakse läbi palju koolitusi. Nad teevad ära väga palju ja Tunnustatud seda kõike oma igapäevatöö, pere ja kohus- 2019 tuste kõrvalt.

Läänemaa aasta kodanikuühenduste projekt või tegu Osmussaare tuletorni avamine külasta- jatele

Osmussaare tuletorn ehitati ümber pääste- ameti nõuetele vastavaks ja avati külasta- Gert Piberman, jatele. Osmussaare tuletorn avati 2019. aasta sotsiaaltöötaja. aastal esimest korda ajaloos külastajatele. Gert on Haapsalu Sotsiaalmaja sotsiaal- Selle initsiaator ja elluviija oli saarevaht Rita transpordi autojuht. Ta on rõõmsameelne ja Koppel. Osmussaar on Läänemaa turismi- lahke, teeb oma tööd hästi ja teeb rohkem pärl, mida 2019. aastal külastas ligikaudu kui on tema töö. Tema panus on oluline nii neli tuhat turisti. kolleegidele kui ka klientidele ja tema kohta tuleb sotsiaalmaja klientidelt alalõpmata Läänemaa parimad kodanikuühiskonna positiivset ja tänulikku tagasisidet. toetajad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Mart- Läänemaa parim kodanikuühendus na Püha Martini kogudus ja Haapsalu MTÜ Lääne-Eesti Vabatahtlik Linnavalitsuse kogukonnatöö spetsialist Reservpäästerühm Maire Vilbas.

Tunnustuse võttis vastu juhatuse liige Tunnustuse võttis vastu koguduse õpetaja Kaire Reiljan. Küllike Valk. Mittetulundusühingul Lääne-Eesti Vaba- Kirikust on saanud tänases ühiskonnas tahtlik Reservpäästerühm on 79 liiget. Kõik väga tõsiseltvõetav kodanikuühiskonna tublid liikmed panustavad oma aega ja toetaja. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku oskusi õnnetusjuhtumite ja kriisiolukordade Martna Püha Martini koguduse puhul on lahendamise abistamiseks. Lisaks muudele seda just märkimisväärselt märgata alates

/ 10 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

3. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD

sellest ajast, kui koguduse õpetajaks tuli Malle on õpetaja, kes lisaks oma põhitööle 3.1 Küllike Valk. Tema ning koguduse eestveda- lööb aktiivselt kaasa kogukonna üritustes ja misel on Martnas toimunud head muutused tegemistest. Teda jätkub lastele laulusalme laste- ning noortetöös. Kogudus on kõikjal õpetama ja vormsilasi fotodele jäädvus- Tunnustatud nõu ja jõuga abiks. tama. Valla ajalehe jaoks on Malle alati 2019 valmis nupukesi kokku panema. Viimase aja suurimaks ettevõtmiseks on vormsilaste jäädvustamine. Malle on alati ettevõtlik, lõbus ja tore kaaslane.

Läänemaa sädemete säde Hilja Tamm

Maire Vilbas, Läänemaa parim kodanikuühiskonna toetaja.

Maire Vilbas on koostööaldis teiste ühen- duste, ettevõtjate ja omavalitsusega ning on tuntud ja hea mainega kohalike elanike seas. Ta on vastutulelik, abivalmis ning alati avatud uutele ideedele. Kuigi see suure Hilja Tamm, südamega inimene ei ole ise eriti tihti esi- Läänemaa sädemete säde. plaanil, on kindlasti esiplaanil tema teod, tema toetus ja tema algatused. Hilja Tamm on staažikas Ridala raamatukogu töötaja. Hilja on oma tegemistes väga Läänemaa sädeinimene laia haardega, ülimalt tegus ja alati särav Malle Hokkonen sealse kogukonna hing. Just tema abiga saab teoks palju üritusi Haapsalu maapiirkonnas. Oma nakatava energiaga suudab ta enda tegemistega alati ka teised kaasa tõmmata.

Malle Hokkonen, Läänemaa sädeinimene.

/ 11 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

3. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD

Läänemaa aasta ema Aile Nõupuu on kolme lapse ema ja kümne 3.2 Aile Nõupuu lapselapse vanaema. Lapsed ja pere iseloo- mustasid Ailet nii: ta on väga hea ema ja vanaema. Ta on tütardele abiks laste kasva- Läänemaa tamises nii päeval kui öösel. Aile on rahuliku aasta ema ja kannatliku iseloomuga. Aasta ema on loov, töökas, hoolitsev ja väga andekas. Oma 2019 põhitöö kõrvalt on ta veel ka kunstnik, käsitöömeister, kokk, aednik, lilleseadja, restaureerija, maaler. Lisaks oma pere lastele leidus pere söögilaua ääres alati kohti ka laste sõprade jaoks. Just nii suure süda- mega ja suurte tegudega on Läänemaa Läänemaa aasta ema Aile Nõupuu. aasta ema. Foto: Arvo Tarmula.

Läänemaa aasta isa Gerli iseloomustab oma äia kui alati otse- 3.3 Ülo Loorens kohest, optimistlikku, õiglast ja heatahtlik- ku inimest ning seda olenemata olukorrast või inimestest tema ümber. Minia sõnul Ülo Läänemaa alati abistab inimesi, kes on jäänud elu aasta isa hammasrataste vahele. Ta on ka väga laia silmaringiga ja töökas mees, kes veedab 2019 suurema osa oma vabast ajast lugedes ning eriti huvitab teda ajalugu.

2019. aastaks on Ülo abielu koos Milvi Loo- rensiga kestnud 42 aastat. Läänemaa aasta isal on neli poega: Janek, Indrek, Renek ja Villu Loorens. Lisaks neljale pojale on neil 2019. aasta isa Ülo Loorens „Läänemaa selleks ajaks ka kümme lapselast. Isana on tunnustab 2019" tunnustusüritusel. Ülo olnud poegadele oma töökusega suur Foto: Eduard Laur. eeskuju ja kasvatanud neist samuti töökad 2019. aastal valiti Läänemaa aasta isaks oma eluga hästi toime tulevad pereisad. Isa Linnamäel elav Ülo Loorens. Kandidaadiks ja poegade peresidemed on väga tihedad, esitas mehe tema minia Gerli Loorens. poegade pered on pea igapäevased küla- lised vanemate juures. Tähtpäevad veede- 11 tubli kandidaadi seast välja valitud Ülo on takse koos. elupõline Linnamäe elanik, kõik tema neli last on jätkanud traditsiooni ja elavad oma Lapselapsed ütlevad oma vanaisa kohta, et peredega Linnamäel. Ta on olnud abiks nõu papa on magusasõber (ostab ka lapselas- ja jõuga oma poegade kodude rajamisel. tele alati midagi head). Ta on alati rõõmus ja

/ 12 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

3. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD

3.3

Läänemaa aasta isa 2019

2019. aasta isa Ülo Loorens koos perega „Läänemaa tunnustab 2019” tunnustusüritusel. Foto: Eduard Laur.

teeb lapselastele palju nalju. Hoolitseva Tema vallavanemana tegutsemise aega jäid vanaisana toob ta näiteks lapselapsi laste- murrangulised ja keerulised 90ndad, mis ei aiast lõunast koju, viib neid matkadele/ takistanud teotahtelisel mehel uue kooli- väljasõitudele, tunnustab alati nende saavu- maja ehitust juhtida. tuste eest ning motiveerib neid tööd tege- ma. Ülole on omistatud Valgetähe IV klassi tee- netemärk. Tubli isa ja vanaisa osaleb alati Linnamäe kolhoosis teenis Ülo leiba pea- vabatahtlikuna kogukonna talgutel. agronoomina. Alates taasiseseisvumisest sai temast Linnamäe kogukonna juht, aas- Sihtasutus Läänemaa tunnustas 2019. aastatel 1991–2005 oli Ülo Oru vallavanem. tal Läänemaa aasta isa 28. novembril toimunud tunnustusüritusel.

õigile „Kaunis kodu 2019 konkursil Leili ja Indrek Jõgisoo – 3.4 osalenutele anti 28. novembril 2019 Puise nina talu, Puise küla, Haapsalu; KHaapsalu Kultuurikeskuses toimu- Merike ja Jüri Holm – nud pidulikul üritusel „Läänemaa tunnus- Sirmiku tee 1, Tanska küla, Haapsalu; Läänemaa tab üle riigihalduse ministri tänukiri ja mas- Raili ja Ergo Aas – tivimpel. Panga tee 10-6, Panga küla, Haapsalu; kaunid kodud Merike ja Ott Liivlaid – 2019 Läänemaalt osalesid: Soobasauna talu, Puise küla, Haapsalu; Riita ja Aivar Kroon – Ingrid ja Margo Rink – Neidude 2a, Haapsalu; Kopli talu, Puise küla, Haapsalu; Holmi Korteriühistu – Pille Minev ja Peep Kala – Kaluri 24, Haapsalu; Lõpra talu, Puise küla, Haapsalu;

/ 13 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

3. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD

Aime Koit – Tika talu, Haeska küla, Haapsalu; 3.4 Lea ja Hillar Pärkson – Mihkli talu, Haapsalu; Läänemaa Helina ja Margus Maripuu – kaunid kodud Tänava talu, Haeska küla, Haapsalu; 2019 Lehti Tammus – Tennise tn 1a, Haapsalu Riina Raba ja Marge Kuris – Ridala tallid, Haapsalu; Siret Siida – Põldotsa talu, Keskküla, Lääne-Nigula vald; Raimu Aasale kuuluv Haava talu Saunja külas (Lääne- Nigula vald). Fotod: Grete Kindel. Kairi ja Margus Korpe – Jaagu talu, Turvalepa küla, Lääne- Nigula vald; Raimu Aas – Haava talu, Saunja küla, Lääne-Nigula vald; Elmar Paramson – Uus-Urbase talu, Diby küla, Vormsi vald; Ly ja Vello Vichterpal – Kinga talu, Haeska küla, Haapsalu; Eha Roosileht ja Igor Saveljev – Männi talu, Vaisi küla, Lääne-Nigula

vald. Peep Kalale ja Pille Minevale kuuluv Lõpre talu Puise külas (Haapsalu linn). „Kaunis kodu 2019” Läänemaa hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Grete Kindel (komisjoni esimees), Anu Joost (arhitekt), Kaja Kaus (Kaunis kodu 2018 laureaat), Kalli Pets (Muinsuskaitseameti nõunik) ja Liis Moor (maastikuarhitekt), valisid Läänemaa kandidaatide seast välja kolm maakondlikku laureaati. Läänemaa hindamiskomisjoni välja valitud kolme laureaati tunnustas Eesti Vabariigi President 25. augustil 2019 Kilingi-Nõmme klubis. President Kersti Kal- julaid andis tänukirja ja majaehise üle pere- kondPärksonitele Mägari külast (Haapsalu linn),Peep Kalale ja Pille Minevale Puise Pärksonite perekonnale kuuluv Mihkli talu külast (Haapsalu linn) jaRaimu Aasa kodule Mägari külas (Haapsalu linn). Saunja külast (Lääne-Nigula vald).

/ 14 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

4. 4. MAAREFORM

Maakatastrisse kantud katastriüksused Maakonna Katastriüksuste Katastriüksuste Katastrisse Maakond pindala (ha) arv pindala (ha) kantud maa (%)

Harju maakond 432 670 158 190 428 524,60 99 Hiiu maakond 103 244 16 517 102 370,60 99,2 Ida-Viru maakond 297 158 49 997 293 187,00 98,7 Jõgeva maakond 254 486 31 645 253 730,20 99,7 Järva maakond 267 415 30 609 266 802,40 99,8 Lääne maakond 181 557 25 377 180 307,60 99,3 Lääne-Viru maakond 369 571 51 116 368 286,20 99,7 Põlva maakond 182 334 26 043 181 184,20 99,4 Pärnu maakond 541 873 64 681 539 627,60 99,6 Rapla maakond 276 506 38 192 275 677,90 99,7 Saare maakond 293 765 53 754 292 008,20 99,4 Tabel 1. Tartu maakond 334 931 70 612 330 624,80 98,7 Maakatastrisse kantud Valga maakond 191 709 22 945 190 570,10 99,4 katastriüksused (arv/ha) Viljandi maakond 342 005 39 228 342 036,40 100 maakondade kaupa. Andmed seisuga 31.12.2019. Võru maakond 277 314 40 142 275 730,20 99,4 Allikas: Maa- amet. KOKKU 4 346 538 719 048 4 320 668,10 99,4

Maakatastrisse kantud katastriüksused Läänemaal

Tabel 2. Omavalitsuse Katastriüksuste Katastriüksuste Katastrisse Omavalitsus Läänemaal maakatastrisse pindala (ha) arv pindala (ha) kantud maa (%) kantud katastriüksused Haapsalu linn 27 182 8678 26 795,70 98,6 (arv/ha) omavalitsuste Lääne-Nigula vald 144 877 14 731 144 136,90 99,5 kaupa. Andmed seisuga 31.12.2019. Vormsi vald 9498 1968 9375,00 98,7 Allikas: Maa- amet. KOKKU 181 557 25 377 180 307,60 99,3

Katastriüksused omandamisviiside lõikes

Lääne-Nigula Haapsalu linn Vormsi vald KOKKU vald Omavalitsuse pindala (ha) 27 182 144 877 9498 181 557 Katastriüksuste pindala (ha) 26 795,70 144 136,90 9375,00 180 307,60 Riigi omandisse jäetud maa 9003,50 73 433,50 2598,20 85 035,20 Munitsipaalomandisse antud maa 954,1 788,1 156,6 1898,70 Tabel 3. Ostueesõigusega erastatud maa 3 964,60 18 886,90 1066,20 23 917,70 Läänemaal maareformi Enampakkumisega erastatud maa 1225,20 7635,30 556 9416,50 käigus moodustatud Vaba põllumaj. maa erast. 1681,00 4030,70 100,1 5811,90 katastriüksused Vaba metsamaa erast. 442,5 2345,20 197 2984,70 omandamisviiside lõikes. Andmed seisuga 31.12.2019. Tagastatud maa 9524,80 37 017,30 4700,90 51 243,00 Allikas: Maa- amet. Katastrisse kandmata maa 386,3 740,1 123 1249,40

/ 15 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

3. MAAREFORM

Maade jaotus sihtotstarvete lõikes (ha) 4. Haapsalu linn Lääne-Nigula vald Vormsi vald KOKKU Omavalitsuse pindala 27 182 144 877 9498 181 557 Katastriüksuste pindala 26 795,70 144 136,90 9 375,00 180 307,60 Elamumaa kü 1123,00 2570,60 285,5 3979,00 Ärimaa kü 79,3 103 3,5 185,8 Tootmismaa kü 254,2 418,6 15,2 688 Veekogude maa kü 17,3 0 0 17,3 Transpordimaa kü 524,5 1341,70 105,9 1972,20 Jäätmehoidla maa kü 17 10,4 6,2 33,7 Riigikaitsemaa kü 288,2 236,4 2,1 526,8 Kaitsealune maa kü 1986,00 10 054,90 555,8 12 596,70 Tabel 4. Maatulundusmaa kü 21 639,70 127 876,00 8286,80 157 802,50 Läänemaal maakatastrisse Sihtotstarbeta maa kü 87,6 203 15,2 305,8 kantud maa sihtotstarvete lõikes (ha). Andmed seisuga Mäetööstusmaa kü 24,2 156,6 8,9 189,7 31.12.2019. Turbatööstusmaa kü 0 771,5 0 771,5 Allikas: Maa- amet. Sotsiaalmaa kü 754,9 394,3 90 1239,20

5. 5. PLANEERINGUD

Detailplaneeringud

Haapsalu linn Lääne-Nigula vald Vormsi vald Tabel 5. Algatatud detailplaneeringud Detailplaneeringute arv 3 2 0 Läänemaal 2019. aastal. Kehtestatud detailplaneeringud 6 5 0

6. 6. ÜHISTRANSPORT

astal 2019 hakkasid sõitjad koha- Üksikuid muudatusi liinidel siiski tehti. RIINA TAMMTAMM, nema 2018. aastal tehtud suurte Suveliin nr 28, Haapsalu–Dirhami hakkas MTÜ Põhja- Eesti Ühistranspordikeskus, Amuudatustega – uued sõiduplaa- 2019. aastal väljuma juba 1. juunist ja sõitis liiniplaneerija: nid, nende parandused sõitjate ja omavalit- kuni 30. septembrini (varem töötas liin suste ettepanekul ning tasuta ühistrans- alates jaanipäevast kuni augusti lõpuni). Liin pordi tulek. Seetõttu võib seda aastat pidada 29, Haapsalu–Kiideva–Puise, sai terves võrdlemisi rahulikuks. ulatuses põhiliiniks, siiani nõudeliinina toiminud liiniosal ei pidanud enam bussi väljumiseks ette helistama. Liinile nr 3,

/ 16 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

6. PLANEERINGUD

Holmi–Kastani–Männiku tee, lisati suvisel mis takistasid sõiduplaanist kinnipidamist. perioodil peatus Valgevälja. Kuid peatänava rekonstrueerimine on vaja- 6. lik ka ühistranspordile, et seal liiklemine Haapsalu linnas muutusid bussipeatuste ni- oleks mugavam nii bussidele kui ka bussis med. Vaba peatus muudeti Kultuurikeskuse reisijatele. peatuseks, Lastekodu peatusest sai Kuuse rist, Leivatehase peatuse uus nimi on Käbi, 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli Lääne- Ragn-Sellsi peatuse uus nimi on Lihula mnt maal 32 avalikku bussiliini, sealhulgas 6 ja Vahtra peatuse nimeks sai Vahtra rist. kaugliini. Nõudeliine oli samuti 6. Liinikilo- meetreid läbiti 2019. aasta jooksul kokku Haapsalu linna liikluses palju segadust 1,322 miljonit ja liinidel tehti aasta jooksul külvanud Tallinna maantee remont mõjutas 624000 sõitu. Kõigist sisenemistest 16%, ka ühistranspordiliiklust. 2019. aasta esime- ehk 99 291 sõitu tegid õpilased ja 32,5%, ses pooles sõitis ühistransport mööda ajutisi ehk 201 174 sõitu pensionärid. Tööpäeviti oli marsruute. Sõitjad olid hädas nii ajutiste keskmine sisenemiste arv ühel veootsal peatuste turvalisuse kui ka peatustes paik- 13,9 ja puhkepäeviti 9,9. Lääne maakonna neva sõiduaegade infoga, mis sageli ära avaliku teenindamise lepingute alusel tasuti kadus. Bussijuhtidele tegid muret kitsad vedajatele 2019. aasta ühistranspordi kulu- tänavad ja peatustes parkivad sõiduautod, de eest 1,181 miljonit eurot.

7. 7. TURVALISUS

äänemaa kogukonnakeskse turvali- Andres Kaljura – Lääne päästekeskus, suse mudeli ellurakendamiseks on komandopealik; Lmoodustatud maakondlik turvalisuse Hannes Aasma – Lääne päästekeskus, nõukogu. Selle loomine on määratud „Sise- päästepiirkonna juhataja; turvalisuse arengukava 2015–2020” alaees- Kristel Jupits – Rahandusministeeriumi märgi „Turvalisemad kogukonnad” saavu- regionaalhaldusosakonna Lääne talitu- tamiseks, millega nähakse ette võrgustiku- se kohalike omavalitsuste nõunik; töö edendamist ja turvalisuse probleemide Mikk Lõhmus – Lääne-Nigula valla- selgitamist riigiasutuste, kohaliku omavalit- vanem; suse, ettevõtete ja kogukondade koostöös. Kaja Rootare – Haapsalu aselinnapea; Ene Sarapuu – Vormsi vallavanem; Turvalisuse nõukogu koosseis: Solveig Edasi – Maanteeameti ennetus- Anu Kikas – maakonna turvalisuse nõu- töö osakonna juhtivspetsialist; kogu esimees, SA Läänemaa juhataja; Lea Kiis – Terviseameti Haapsalu esin- Hele Leek-Ambur – turvalisuse nõukogu duse vaneminspektor; koordinaator, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kaire Reiljan – Lääne maakonna sise- kolledži tervisedenduse õpetaja, tervise- turvalisuse vabatahtlike esindaja, ajakir- juhi õppekava kuraator; janik; Andrei Taratuhin – Lääne prefektuur, Marju Lepmets – SA Läänemaa Haigla Haapsalu politseijaoskonna juht; ülemõde, erakorralise meditsiini vald- / 17 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

7. TURVALISUS

konna esindaja; use juht, maakonna liikluskomisjoni Terje Kuusk – SA Läänemaa Haigla, kiir- esindaja; 7. abi vastutav õde; Meelis Pernits – Kaitseliidu Lääne male- Meelis Laurmann – Lääne prefektuur, va pealik; Haapsalu politseijaoskonna patrulltalit- Tiit Salumäe – EELK piiskop.

8. 8. MAAKONDLIKE ARENGUSTRATEEGIATE

GRETE KINDELKINDEL, TOETUS Sihtasutus Läänemaa arendusjuht: 019. aastal avas Rahandusminis- Lisaks esitati kaks reservprojekti: teerium esmakordselt maakondade Haapsalu Kultuurikeskuse parkla raja- arengustrateegiate elluviimise toe- mine; 2 tusmeetme. Toetuse andmise eesmärk on staadioni rajamine Vormsi kooli juurde. toimepiirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi Hindamiskomisjon otsustas toetada järg- tõusuks vajalike teenuste kättesaadavus. misi Läänemaa projekte: Meetmesse esitatavate projektide peami- Haapsalu Muusikakooli siseruumide seks tingimuseks on nende maakonnaülene rekonstrueerimine (kogumaksumus mõju ning strateegiline tähtsus maakonna 268 000 eurot, millest toetusena taot- arengus. letav summa 96 715 eurot ning omafinantseering 171 285 eurot). 2019. aastal esitas Sihtasutus Läänemaa Österby sadama rekonstrueerimine ja meetmesse kolm põhiprojekti: kaasaegsete tingimustega kooskõlla vii- Haapsalu Muusikakooli siseruumide mine (kogumaksumus 361 293,12 eurot, rekonstrueerimine; millest toetusena taotletav summa Österby sadama rekonstrueerimine ja 146 715 eurot ning omafinantseering kaasaegsete tingimustega kooskõlla 214 578,12 eurot). viimine; Vormsi üüri-/sotsiaalmaja rekonstruee- Vormsi üüri-/sotsiaalmaja rekonstrueerimine (kogumaksumus 66 667,85 eu- rimine. rot, millest toetusena taotletav summa 50 000 eurot ning omafinantseering 16 667,85 eurot).

/ 18 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

9. 9. SOTSIAALTEENUSED

1.12.2019 seisuga olid Läänemaa elanikest õigustatud sotsiaaltoetust 3saama 1997 inimest. Nendest 124 inimest olid vanuses 0–15, 973 inimest vanuses 16–64 ja 900 inimest vanuses 65+.

10.1 10. TERVISHOID

Nakkushaiguste epidemioloogia, mastel aastatel vaktsineerimistega hõlma- Terviseameti vaktsineerimine tuse taseme langus ning see tendents esi- Lääne talituse estis toimub laste vaktsineerimine neb nii Euroopas, Eestis kui ka Läänemaal. riikliku immuniseerimiskava alusel. Läänemaal oli 2019. aastal 2-aastaste laste Haapsalu ESeda kava muudeti viimati 2. märtsil hõlmatus alla soovitusliku taseme leetrite- esindus 2017 tervise- ja tööministri määrusega nr 9 mumpsi-punetiste, difteeria-teetanuse- „Immuniseerimiskava”, mis jõustus 1. jaa- läkaköha-poliomüeliidi ja B-hepatiidi vasta- se vaktsineerimisega; 2018 oli alla soovitus- LEA KIISKIIS, nuaril 2018. Muudatusena lisati kavasse pa- Terviseamet, pilloomiviiruse vastane vaktsiin 12-aastas- liku taseme leetrite-mumpsi-punetiste liit- Lääne regionaalosakonna tele tütarlastele. Riikliku immuniseerimis- vaktsiiniga vaktsineerimine, muud vaktsi- vaneminspektor: kava alusel vaktsineeritakse veel tuberku- neerimised olid veel soovituslikul tasemel loosi, difteeria, teetanuse, läkaköha, polio- (tabel 2-aastaste laste hõlmatus vaktsinee- müeliidi,Haemophilus inﬂuenzae , B-hepatiidi, rimistega 2018. ja 2019. aastal). Vaktsinee- leetrite, mumpsi, punetiste ja rotaviirus- rimistest keeldumine on keskmiselt veidi nakkuse vastu. Maailma Terviseorganisat- üle 3%. See protsent suureneb vähehaaval, siooni (WHO) soovituse kohaselt peaks kuid stabiilselt. Hõlmatuse 2019. aasta and- 2-aastaste laste vaktsineerimistega hõlma- med kogu Eesti kohta raamatu kirjutamise tus olema vähemalt 95%, sest see tagaks hetkel veel puudusid. elanikkonna kaitstuse. Kahjuks jätkub vii-

2- aastaste laste vaktsineerimised

Tabel 6. Difteeria, teetanus, Leetrid, mumps, B-hepatiit 2- aastaste laste hõlmatus läkaköha, poliomüeliit punetised vaktsineerimistega 2018. ja 2018 2019 2018 2019 2018 2019 Läänemaa 95,8 % 92,2 % 2019. aastal. 94,3% 94,3% 95,2 % 93,3% Allikas: Terviseamet. Eesti keskmine 93,3 % - 92,9 % - 92,4 % -

/ 19 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

10. TERVISHOID

Nakkushaigused

10.1 2016 2017 2018 2019 Salmonelloos 4 3 3 4 Terviseameti Noroviirus 14 19 10 4 Lääne talituse Rotaviirus 1 8 8 5 Haapsalu esindus Kampülobakterenteriit 2 1 3 3 Jersinioos 2 0 1 0 Tabel 7. Soolenakkuste Andmed nakkushaiguste esinemise kohta on leitavad: registreerimine Läänemaal https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-menuu/tervishoiutootajale/nakkushaigustesse-haigestumine. 2016–2019. Allikas: Terviseamet. Puukborrelioos

Läänemaa Eesti

2500 2303 2284 2313 1963 2000 1721 1546 1402 1420 1500 1289 Joonis 7. 1132 Registreeritud puukborrelioosi (Lyme`i 1000 tõve juhtude arv aastatel 2010–2019 Läänemaal ja 500 75 127 75 65 90 65 92 75 Eestis. 35 50 Allikas: Terviseamet. 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Puukentsefaliiti haigestumise juhtumeid Haiglates toimus 2019. aastal tervishoiu- on Läänemaal registreeritud 2017. aastal töötajate B-hepatiidi vastane ja leetrite- kaks (Eestis 87), 2018. aastal viis (Eestis 85) mumpsi-punetiste vastane vaktsineerimine ning 2019. aastal kaks (Eestis 83). riigi eelarvelistest vahenditest. Vaktsineeri- mised toimusid nii Läänemaa Haiglas kui 2019. aasta sügisel viidi edukalt läbi riigi Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni rahastatud gripivastane vaktsineerimis- Keskuses. kampaania üld- ja erihooldekodudes. Lääne- maal vaktsineeriti hooldekodude elanikke Haiglatele ja perearstidele on tagatud ka kõigis kuues Läänemaa hoolekandeasutu- MMR vaktsiini varud esmaseks vajaduseks ses. leetrite kahtluse või haigestumise korral, kontaktsete vaktsineerimiseks koos vasta- vate juhistega.

/ 20 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

10. TERVISHOID

Perearstide nimistud 10.1 Andri Meriloo 2412

Terviseameti Krista Raag 2371 Lääne talituse Haapsalu esindus Helle Saarsoo 2368 Marika Laar 2192

Sirje Jupits 2042

Ljudmilla Briljova 2018

Ilme Leova 1892

Maret Teng 1546

Hiie Tiisler 1544

Joonis 8. Hingi Kalberg 1206 Läänemaa perearstide nimistute suurused seisuga Tiina Proosväli 595 01.07.2019. Allikas: Terviseamet. Madis Tiik 128

0 500 1000 1500 2000 2500 3000

Tervishoid Keskkonnatervis Läänemaal oli 2019. aastal 12 tegutsevat Terviseameti kohalik esindus teeb järele- perearsti nimistut. Perearstide nimistute valvet joogivee-, suplusvee- ja basseini- andmed on leitavad terviseameti kodulehelt veeohutuse üle; ilu- ja isikuteenuste osuta- mveeb.sm.ee. Nimistute andmeid uuenda- jate ning majutusteenuste osutajate üle. takse regulaarselt. Järelevalve all on ka hooldekodud, turva- kodud, asenduskodud, koolid, lasteaiad, 2019. aasta lõpus loobus Risti perearst lapsehoid. nimistust ning tema nimistu võttis üle Medi- cum Perearstikeskus AS. Terviseameti kodulehel on avalikud andmed joogivee, suplusvee ja basseinivee Koolitervishoiuteenust osutavad maapiir- kvaliteedi kohta leitavad konnas põhiliselt kohalikud perearstid ning http://vtiav.sm.ee/index.php/?active_tab_i üks FIEna töötav kooliõde, SA Läänemaa d=JV. Haigla ja TNP Konsultatsioonid OÜ.

/ 21 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

10. TERVISHOID

ihtasutus Läänemaa Haigla on üld- raames psühhiaatrilisi, pediaatrilisi, derma- 10.2 haigla, mille põhitegevus on osutada toloogilisi haigeid. Seriarstiabi ja teisi tervishoiuteenu- seid. Lisaks tegutseb haigla juures 36-koha- Seoses nüüdisaegsete ravijuhenditega on SA Läänemaa line hooldekodu. ravitavate ägedate haiguste osakaal mõne- Haigla võrra kitsenenud. Ägeda tromboosiga süda- Ravitöö me- ja neuroloogilised haiged toimetatakse Sihtasutus Läänemaa Haigla on eriarstiabi kiirabiga otse PERHi. Sama toimub eeldata- TÕNIS SIIRSIIR, osutav üldhaigla, mis tervishoiutöötajate valt suuremahulist kirurgilist sekkumist SA Läänemaa Haigla juhataja: defitsiidi tingimustes on tervishoiuteenuse vajavate traumadega. järjepidevuse, suurema paindlikkuse ja teenuste parema kättesaadavuse huvides Haiglas on 103 ravivoodit. Neist 40 kuulub võrgustunud Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga aktiivravi, 50 iseseisva statsionaarse õen- (PERHiga). dusabi ja 5 intensiivravi osakonda. 8 voodit on kasutamiseks päevaravis. Ravitöö struktuuris ei ole võrreldes eelne- vate aastatega põhimõttelisi muutusi toimu- Patsiendid ei ole voodiprofiiliti jäigalt osa- nud. Statsionaarravis rahastab haigekassa kondadega seotud. Vajadusel toimub per- endiselt aktiivravi, sealhulgas kirurgiat ja sonaliressursi optimaalse kasutamise ees- sisehaigusi, iseseisvat õendusabi ning päe- märgil osakondade vahel voodite ristkasu- vastatsionaari. Kirurgia ja sisehaiguste letus. Päevastatsionaaris ravitakse kirurgilis- pingu raames ravitakse vajadusel kõigi muu- te, sisehaiguste ja günekoloogiliste haigus- de haigustega patsiente. Näiteks kirurgia te profiiliga patsiente. raames günekoloogilisi ning sisehaiguste

SA Läänemaa Haigla raviteenuste statistika

2018 2019

Tulud kokku, € 6 473 501 7 620 236 Kasum. € 286 904 771 148 Haigekassa eriarstiabi lepingumaht, € 4 463 004 5 003 005 sellest ambulatoorne eriarstiabi, € 1 452 035 1 659 707 Päevaravi, € 169 353 180 577 statsionaarne eriarstiabi koos valmisoleku tasuga, € 2 841 616 3 162 721 Haigekassa poolt rahastatava ravijuhud, € 31 902 32 547 Sellest ambulatoorsed, € 29 438 30 187 Sellest päevaravi, € 562 527 Sellest statsionaarsed, € 1902 1833 Eriarstiabi lepingumahu täitmine, € 103% 100% Ravijuhtude lepingumahu täitmine, € 106% 107% Õendusabi lepingumaht, € 547 027 596 162 Tabel 8. Ravijuhtude arv 726 SA Läänemaa Haigla 704 raviteenuste statistika Õendusabi ambulatoorsete lepingumahtude täitmine 100% 97% 2018-2019. Õendusabi statsionaarsete lepingumahtude täitmine 96% 91%

/ 22 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

10. TERVISHOID

10.2

SA Läänemaa Haigla

Läänemaa Haigla. Foto: Silver Raidla.

Ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad jätku- valvega, on arst vajadusel koduvalvest välja valt 18 erialal ning osa erialaarstide vastu- kutsutav. Samuti on ööpäev läbi väljakutse- võttudest on osaliselt kaetud PERHi arsti- valmiduses labor ja radioloogiatehnikud dega. Tänu võrgustikule tulevad Lääne- ning operatsioonibrigaad. Muude erialade maale radioloogid, reumatoloogid, pulmo- spetsialistide ööpäev läbi kestvat valvet ei noloogid, neuroloog, kardioloogid ja kirur- ole. Varasematest aastatest regulaarsemalt gid, kes lisaks ambulatoorsele tegevusele on valvetegevuses rakendatud ka abiarste. töötavad ka operatsiooniblokis ning statsionaaris. Pärast Läänemaa Haigla pulmono- Erialaarstide puuduse tõttu ei tegele Lääne- loogi pensionile minekut toimuvad pulmo- maa Haigla e-konsultatsioonidega. Lääne- noloogia erialal ainult PERHi arstide konsul- maa Haigla ei ole kiirabibrigaadi pidaja. Piir- tatiivsed vastuvõtud. konda teenindab ühisesse võrgustikku kuuluv PERH. Kohaliku, igal nädalal kolm päeva töötava silmaarsti leidmisega on patsientidele ka- Järgnevalt on võrdlevalt esitatud põhilised dunud ülemäära pikad järjekorrad. ravinäitajad viimase kolme aasta lõikes. Dünaamikas ei ole arvudes väga suuri erine- Valvetegevuse korralduses muutusi ei ole. vusi. Vananevast rahvastikust tingitud vaja- Erakorralise meditsiini osakond on avatud duste suurenedes jätkub ka vahepeal lange- ööpäev läbi. Korraga on haiglas kaks eriala- nud ambulatoorsete visiitide arvu tõus. arsti: anestesioloog ja kirurg või anestesio- Märkimisväärselt on lisandunud iseseisvaid loog ja sisehaiguste arst. Kui sisearst või õendusvisiite. Seda tendentsi tuleks lugeda kirurg pole parajasti seotud statsionaarse positiivseks meditsiiniressursi optimaalse- ma kasutuse näitajaks.

/ 23 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

10. TERVISHOID

SA Läänemaa Haigla raviteenused

10.2 2017 2018 2019

Statsionaaris ravitud haiged 2427 2367 2349 SA Läänemaa Sh õendusabis 384 365 353 Haigla Erakorraliselt hospitaliseeritud 52,5% 48,1% 51,1% Voodipäevad 21679 20392 20039 Keskmine ravi kestus päevades 9,1 8,6 8,5 Operatsioonide arv kokku 1105 1146 4859 Sh statsionaarsed 1105 1146 1133 Sh päevastatsionaaris 723 540 547 Sh ambulatoorsed 2885 3572 3179 Ambulatoorsete külastuste arv 27469 29097 37717 Ambulatoorsed õdede vastuvõtud 1384 1596 2093 Koduõendusteenuse visiidid 1995 2194 1857 Haiglas tehtud laboriuuringud 124 254 127 949 129 982 Endoskoopilised uuringud 745 742 676 Funktsionaaldiagnostilised uuringud 4767 4536 4242 Sonograafilised uuringud 6401 7037 7593 Röntgenuuringud 9886 9240 8633 Tabel 99. **Mammograafiad 361 486 450 SA Läänemaa Haigla raviteenuste statistika ***Kompuutertomograafiad 18 974 19 430 18 545 2017-2019. ****Magnetresonantstomograafiad 496 673 635

**Mammograafilisi sõeluuringuid tehakse PERHile kuuluva meditsiinitehnikaga PERHi ravirahastuslepinguga. ***Kompuutertomograafia tehakse samuti PERHi aparatuuriga, kuid Läänema Haigla ruumides ja lepinguga. ****Magnetresonantstomograafia on n-ö väljast ostetud uuring, mida osutab AS Mammograaf kohapeal oma diagnostikabussis.

2019. aastal rendib Sihtasutus Läänemaa Haapsalu Kutsehariduskeskuse vaheline Haigla endiselt ruume dialüüsiﬁrmale ning töökohapõhine õpe hooldajatele, mille lõpe- vastvalminud tervisekeskusele planeeritud tas 14 hooldajat. ruumides rendivad pinda neli perearsti ning perearstindusega tegelev ﬁrma Tervise- Läänemaa Haigla oli jätkuvalt Tartu ja Tal- agentuur OÜ. Kõik tegutsevad uuringuid ja linna Tervishoiukõrgkoolidele praktikabaa- ravi tehes tihedas koostöös haiglaga. Üks siks. 2019. aastal käis praktikal neli üliõpi- perearstidest käib regulaarselt tegemas last õenduse ja kaks ämmaemanduse eri- EMO valveid. alalt, lisaks kaks erakorralise meditsiini teh- nikut ja üks radioloogiatehnik. Haigla oli Õendus jätkuvalt praktikabaasiks ka füsioteraapia 2019. aastal toimus kuus majasisest kooli- tudengitele. Praktikal käis üks välistudeng tust ja infopäeva nii arstidele, õdedele kui ka Hollandist. hooldajatele. Kokku läbiti aasta jooksul 1674 koolitustundi. Osa võeti erinevatest Viidi läbi statsionaarsete patsientide rahul- erialastest konverentsidest, teabepäeva- olu uuring, mille teostus sisuliselt ebaõn- dest, seminaridest ning EÕLi korraldatud nestus. Küsitluslehti plaaniti välja jagada üritustest. Lõppes Läänemaa Haigla ja 60, aga jagati välja 22 ning patsiendid

/ 24 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

10. TERVISHOID

10.2

SA Läänemaa Haigla

Töö kompuutertomograaﬁas. Fotod: Silver Raidla. Töö operatsioonitoas.

Esmatasandi tervisekeskus. Renoveeritud lastepalat aktiivraviosakonnas.

tagastasid 6. Patsiendid keeldusid ankeeti sidumistuppaLongopac prügikastide võtmast, pidasid küsimustele vastamist süsteem; liiga raskeks, ankeeti pikaks või ei soovinud patsiendimonitor aktiivravisse; lihtsalt tagasisidet anda. aspiraatorid intensiivi ja õendusabisse; arstile juhtmevaba pealamp LOR; 2019. aastal lõppes tervisekeskuse ehitus. lukustatav ravimite kapi komplekt inten- Naistenõuandla ja füsioteraapia said uued, siivravi palatisse; nüüdisaegsed tööruumid. Ühtlasi uuendati laparoskoopiliste instrumentide komp- töövahendeid: lekt operatsioonituppa; füsioteraapiasse kaks teraapialauda ja siibripesumasinad aktiivravisse ja hool- liikumisteraapia abivahend THERA Trai- dekodule; ner mobi 50; uuendatud tekstiilid patsientidele ja töö- naistenõuandlasse mobiilsed protse- riietus töötajatele. Igale töötajale osteti duurilambid, ratastel protseduuride ka- töövormi juurde haigla logoga ﬂiis. pid, ultraheli aparaat, instrumentide lauad, kaheosaline günekoloogiline tool; Õed tegid jätkuvalt iseseisvaid vastuvõtte polikliiniku sidumistuppa laekinnitusega Läänemaa Haiglas neljal erialal. Uusi eriala- protseduurivalgusti ja elektriline kipsi- sid ei lisandunud. saag; kliiniliste osakondade protseduuride- ja

/ 25 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

10. TERVISHOID

Koduõendusteenust osutasid osalise töö- mille käigus vahetati välja kõik haigla- 10.2 koormusega neli õde ja teenuse maht ei ole hoonet elektrienergiaga varustavad toite- võrreldes eelmise aastaga kasvanud. kaablid ning paigaldati uued peakilbid. Rekonstrueeriti aktiivravi osakonda: ehitati SA Läänemaa Haldus välja üks õepost, kaks personali puhkeruu- Haigla 2019. aastal toimusid suuremad ehitustööd mi, tualetid ja pesuruum, siibripesu ruum seoses esmatasandi tervisekeskuse välja ning kaks palatit eraldi sanitaarruumidega. ehitamisega. Ehitustööd lõppesid augusti Põhikorrusel rekonstrueeriti röntgeni ja lõpus ning esmatasandi tervisekeskuse ultraheli kabinetid ning intensiivravi osa- ruumide käiku võtmine toimus järk-järgult kond. 2019. aasta lõpuni. Sihtotstarbelist tegevust apteegi ja labori ruumides aasta lõpuks veel Personal alustatud ei olnud. Läänemaa haiglas oli 31.12.2019 seisuga 171 töötajat. Sealhulgas oli arste 16, õen- Ehitustööde käigus rekonstrueeriti täielikult dustöötajaid (sealhulgas laborante, radio- esmatasandi tervisekeskuse hoone esimene loogiatehnikuid, füsioterapeute) 66, hool- korrus (v.a majandusblokk: haigla apteek, dajaid 47 ja mittemeditsiinilisi töötajaid 42. majandusteenistuse ruumid), hoone tehno- Keskmine täistööajaga töötavate inimeste süsteemid (tarbevee, olmekanalisatsiooni arv oli 150. püstakud ja kütte magistraalid), kõik hoone välised trassid (vesi, kanal, sadevesi, küte). Infotehnoloogia Esmatasandi tervisekeskuse juurde rajati 2019. aastal tehti ettevalmistusi PERHi parkimisala. IT-süsteemidega liidestumiseks. Tütarhaig- late ja PERHi IT-meeskonnad tegid mitmeid Ehitati ümber haiglahoone peasissepääs, ajurünnakuid, mille käigus kaardistati kuhu rajati invaligipääsu võimalus (kaldtee) olulisemad üleminekuetapid (digiregistra- ning paigaldati uued välisuksed. Hoone ees tuuri liidestumine koostöös PERHiga. Haige- paiknevat parkimisala laiendati kolme kassa uue partnerinfosüsteemi liidestumise parkimiskoha võrra ning amortiseerunud planeerimine ja osaline rakendamine koos- purskkaevu asemel rajati kõnnitee (mille töös PERHiga). Toimus üleminek uuele X-tee tulemusena tekkis jalakäijatele ohutu ligi- turvaserveri versioonile, tervisekeskuse pääs tänavalt haiglasse). Ühtlasi paigaldati IT-süsteemide paigaldamine ja seadista- uued lipumastid. Haigla hoones lõppes mine. elektripaigaldise korrastamise neljas etapp,

/ 26 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

10. TERVISHOID

019. aasta oli Haapsalu Neuroloogi- Statsionaarseid taastusravi- ja rehabilitat- 10.3 lisele Rehabilitatsioonikeskusele siooniteenuseid osutati 2019. aastal kokku 2(HNRK) traditsiooniliselt tegus. 29 896 voodipäeva. Eesti Haigekassa finantseeritud voodipäevi oli 2019. aastal 26 402 Haapsalu HNRK tegevuse eesmärk on toetada pea- (mis on 88,31% kõigist haigla voodipäeva- Neuroloogiline miselt kesknärvisüsteemi kahjustustega dest). Haigekassa finantseeritud voodipäe- laste ja täiskasvanute taastumist nõnda, et vadest 39% oli akuutses seisundis patsienti- Rehabilitat- nende inimeste elud oleksid rahulolu ja dele. sioonikeskus positiivseid väljakutseid pakkuvad. HNRK Liikluskindlustuse finantseeritud statsio- peamine partner teenuste osutamisel on naarseid juhtusid oli 120 (1657 voodipäeva) KADRI ENGLAS, Eesti Haigekassa, kelle poolt ostetud teenu- ning ambulatoorseid juhtusid 4. Eesti Töö- Haapsalu Neuroloogilise sed moodustasid 80% kõigist 2019. aastal tukassa rahastusel osutati statsionaarset Rehabilitatsioonikeskuse osutatud teenustest. tööalast rehabilitatsiooni 4 juhul (kokku 26 juhataja:

HNRK rahastajad

2019 4,8 2018 Muu 3,94

5,66 Kindlustusseltsid 7,55

9,31 Ise maksjad 8,28

80,23 Eesti Haigekassa 80,24

0 102030405060708090

202 717,6 Muu 148 125,86

238 921,09 Kindlustusseltsid 284 097,5

393 217,44 Ise maksjad 311 559,78 Joonis 9. Põhitegevuse mahu jaotus 3 387 902,17 rahastajate lõikes (eurodes) Eesti Haigekassa 2018. ja 2019. aastal. 3 019 726,46

0 500000 1000000 1500000 2000000 2500000 3000000 3500000 4000000

/ 27 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

10. TERVISHOID

Voodipäevade jaotus

10.3 EHK-lapsed EHK-kroonilised EHK-akuutsed

14000

Haapsalu 11 533 12000 Neuroloogiline 10 556 10 711 10 051 10 226 Rehabilitat- 9603 sioonikeskus 10000 9731 9421 8000 7167 7112 6239 8301

6000 6591 6575 6694 5629 5988 6013 4000 Joonis 1010. Eesti Haigekassa 2000 voodipäevade jaotus 2014-2019. 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019

voodipäeva) ning 75 ambulatoorsel juhul. rahastajate osakaal oli 4,8%. Eesti Haige- Teraapiafondi rahastusega osutati taastus- kassa voodipäevade jaotust ajavahemikus raviteenuseid 153 juhul. 2019. aasta veeb- 2014–2019 saab vaadata jooniselt EHK voo- ruari algusest on HNRK taas osutanud sot- dipäevade jaotus 2014– 2019. siaalse rehabilitatsiooni teenuseid, kokku oli 23 lugu. Kindlustusseltside proportsioon Nõudlus HNRK teenustele, iseäranis statsio- teenuste rahastamisel oli 5,66%. Isemaks- naarsetele teenustele on suur. Ravijärjekor- jate osakaal oli 2019. aastal 9,31%. Teiste ras olevate patsientide arv oli 2019. aasta

Väikesed patsiendid abivahendikeskuses. Foto: Silver Raidla. / 28 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

10. TERVISHOID

10.3

Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitat- sioonikeskus

HNRK mänguväljak. Foto: Vendo Jugapuu.

algusesca 1300 inimest. 2019. aastal oli HNRK voodihõive kõrge: 83%. Viimase põh- juseks on täpne järjekorrapidamise prak- tika, mille jaoks on arendatud eraldi tark- vara.

Seisuga 31.12.2019 oli HNRKs 154 töötajat, kellest 10 oli lapsehooldus- või sünnitus- puhkusel ja 21 töötas osalise tööajaga. HNRK töötajatest 6 oli pärit välisriigist. Lisaks panustas 2019. aastal haigla põhi- tegevusse veel 45 inimest, kes tegutsesid töövõtu- või käsunduslepingu alusel. Tööta- jate arv kasvas 2019. aastal võrreldes sellele eelneva aastaga 1,6%. Töötajate keskmine vanus oli 2019. aastal 46,69 aastat.

Infot HNRK personalist aastal 2019: töötajate hulk oli 154, neist 110 olid Patsiendi siirdumine. Foto: Veiko Võrklaev. vahetult seotud haigla põhitegevusega; keskmine palk oli 1225 eurot; vahetult patsientidega tegelevatest 2,30% aasta tööjõukuludest suunati spetsialistidest 43% ei olnud tervishoiu- koolitustesse; töötajad, kuid olid oma valdkonna tipp- koolitustel osales rohkem kui 151 erine- spetsialistid; vat töötajat; töötajate keskmine vanus oli 46,69 aas- osaleti 11 väliskoolitusel ja -konverent- tat; sil;

/ 29 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

10. TERVISHOID

10.3

Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitat- sioonikeskus

Teraapia kõnnirobotil. Foto: Silver Raidla.

esitati 1 posterettekanne rahvusvaheli- IT-valdkonnas toimus oluline edasiminek sel teaduskonverentsil; küberturvalisuse vallas: HNRK soetas uue 3 inimest õppis valdkondlikus kraadi- nüüdisaegse funktsionaalsusega tulemüüri õppes; Fortigate ja segmenteeris arvutivõrgu. Sa- 24%-il ravitööga seotud spetsialistidest muti ühines HNRK digiregistratuuriga ning oli valdkondlik magistri- või doktori- valmistus üleminekuks uuele haigekassa kraad; arvete saatmise ja lepinguhalduse süstee- õpetati rohkem kui 76 tudengit ning mile. juhendati praktikaid 13 223 tundi. 2019. aasta oli heategevuse mõttes edukas. HNRK töötajate rahulolu töötamise ja töö- Aasta lõpus jõudis kohaleTyromotion üla- kohaga oli 4-palli skaalal 3,47, mis on läbi jäsemete kõrgtehnoloogiline treening- aegade teine tulemus. vahendite komplekt, mille soetamisel olid suurtoetajateks rahvusvaheline Lions klubi Aasta alguses taotles HNRK edukalt 100 000 USA dollariga ning Tartu Ülikooli EQUASS kvaliteedisertiﬁkaadi. Nimetatud Kliinikumi lastefond 40 400 euroga. Suvel kvaliteedijuhtimise süsteemi kasutab HNRK avati HNRK tegevuspargis laste mängu- aastast 2011. park, mis on mõeldud mängimiseks nii ter- vetele kui erivajadustega lastele. Mängu- Lisaks igapäevasele ravitööle avaldati keva- pargi loomist toetasid Tartu Ülikooli Kliini- del koostöös Liikumistervise innovatsiooni kumi lastefond 35 000 euroga, Akadeemi- klastri, Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni liste Eesti Naiste Klubi Kanadast ja Haapsalu kompetentsikeskuse, Tartu Ülikooli ja Tartu linn 10 000 euroga, heategevuslik Teate- Ülikooli Kliinikumiga trükis „Seljaajukah- jooks ning PZU kindlustus ja sõbrad 3500 justus – kuidas edasi?”, mis kirjeldab selja- euroga. ajukahjustusega seotud teemasid.

/ 30 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

11.1 11. NOORTETÖÖ

aapsalu linna noortetöö korraldus aastal Haapsalu linnavalitsus. Tööd alustas Noortetöö on jagunenud mitmete noortetöö uus noortevolikogu koosseis. Haapsalu Hteenuseid pakkuvate asutuste ja linnavalitsuse vahel. Linnavalitsuse roll on Tunnustamine linnas linna noortetöö korraldamine, noortetöö Aasta noortetöötaja 2019 poliitika arendamine, toetused, projektide Madli Uuemäe. URVE SARAPIKSARAPIK, toetamine, infovahetus, uuringud, noorte Haapsalu Linnavalitsuse noortetööspetsialist: tervistav ja arendav puhkus, noortetöö Huviharidus ja huvitegevus täiendkoolitus, noorte osalus, noorte töö- Huvihariduse võimaldamiseks on Haapsa- kasvatus, rahvusvaheline noortetöö, mobiil- lus järgmised munitsipaalasutused: Lääne- ne noortetöö, ennetav tegevus jm. maa Spordikool, Haapsalu Noorte Huvikes- kus, Haapsalu Muusikakool, Haapsalu Kuns- Avatud noortetöö tikool. On ka mitmeid mittetuludusühin- Avatud noortetöö teenust pakub Haapsalu guid ja üks sihtasutus, kelle tegevust linn linna allasutus Haapsalu Noorte Huvikes- toetab. Haapsalu Kultuurikeskuse ja koolide kus, mille all tegutseb neli avatud noorte- juures tegutsevad mitmed huviringid ja keskust (Wiedemanni ANK, Kastani ANK, noorte kultuurikollektiivid, nt laulu- ja Panga ANK, Jõõdre noortetuba). tantsustuudiod. Venekeelset huvitegevust korraldavad MTÜ Bõliina ja MTÜ Eesti-Vene Noorte osalus Rahvakultuurikeskus Bereginja. Noortevolikogu tööd koordineeris 2019.

ormsil on olemas noortetuba, mis oma õpilaste huviharidust nii kohapeal kui 11.2 avati Eesti Haridusministeeriumi ja ka teistes omavalitsustes. Viimaste aastate VEesti Noorsootöö Keskuse toel rah- suundumuseks on olnud rohkem kohapeal- vamaja rõduosas 11. märtsil. Noortetoal set huviharidust ja noortetööd. Noortetöö pole kindlaid lahtiolekuaegu ega noorte- töötajat. Aasta noortetöötajat eraldi ei valita. Viimas- Vormsi tel aastatel on toimunud motivatsiooni- vallas Vallas korraldab noortetööd noortetööd päev, kus muu seas tuuakse esile ja tunnus- osalise koormusega noortetöö spetsialist. tatakse ka noortetöösse panustanud ini- Suur roll on ka koolil ja vabatahtlikel, kes mesi. Ka Eesti Vabariigi aastapäeva aktus- organiseerivad ringe, trenne, laagreid ja tel on vald tunnustanud noortetöösse pa- üritusi. Lisaks avatud noortetööle, mida nustanud inimesi, kes on eelneval aastal noortetoa kaudu teha on püütud, on teiseks silma paistnud. tegevussuunaks huviharidus. Vald toetab

/ 31 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

12.1 12. HUVIKOOLID

Haapsalu Muusikakool

JAAK VASARVASAR, Haapsalu Muusikakooli direktor:

Haapsalu Muusikakooli hoone. Fotod: Mart Kuus. C. Kreegi 130. juubeli kontsert.

Eesti Muusika Festival Haapsalu Muusikakoolis 21.02.2019.

Konkursid Vabariiklik noorte pianistide instrumentaalkontserdi konkurss 15.02.2019 Narvas Ilja Romanov, II laureaat Õpetaja B. Smagol

Kitarrikonkurss 13.04.2019 Kehras Hendrik Veltri, III koht Õpetaja A. Kõrgesaar

Ilja Romanov pärast orkestriga esinemist. Akordionikonkurss 06.04.2019 Jõelähtmel Laas-Joonas Saul, I koht Kristo Tohter, diplom Martin Märdimäe, II koht Kauri Varbola, diplom Robin Reimer, II koht Õpetaja S. Roogla

/ 32 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

12. HUVIKOOLID

12.1

Haapsalu Muusikakool

Parimad õpilased 21.05.2019.

Kontsert hooldekodus. Kontsert lasteaias.

Flöödikonkurss 13.02.2019 Haapsalus Marjette Andrea Tederov, tänukiri Anni Hipp Visla, III koht Remi Reimann, tänukiri Loviise Lekarkin, III koht Õpetaja V. Marleen Kadri Jõgisaar, diplom Õpetaja H. Saar XIX Eesti noorte tšellistide festival 09.–10.02.2019 Tartus Flöödikonkursi ﬁnaal 16.03.2019 Maria Bratuhhina, tänukiri Loviise Lekarkin, diplom Kaur Nellis, tänukiri Anni Hipp Visla, tänukiri Aron Urbas, tänukiri Õpetaja H. Saar Õpetaja I. Arro

Pärimusmuusikute 11. üleriigiline võistu- Rannalõõts 31.03.2019 Haapsalus mängimine Viljandis 03.05.2019 Samuel Sert Kata Karlis, aukiri, pilligrupi parim tiitel Mona Pihlakas, III koht avatud klass II Motren Pirk Mattias Metsalu, eripreemia rahvaliku Marcus Milinevits pillimängu eest Hugo Õunaid / 33 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

12. HUVIKOOLID

12.2

Haapsalu Kunstikool

Kristi ERKMANNERKMANN, Haapsalu Kunstikooli direktor:

Kunstikool KUMUs. Fotod: Haapsalu Kunstikool.

aapsalu Kunstikoolis oli 2019. Pärnu Uues Kunstimuuseumis „KooliMood- aastal õpilaste arv 142. Neist 12 (i)neKUNST”. Aasta lõpus esitleti Haapsalu Hõpilast olid Ridala osakonnas ja 49 raamatukogus näitusel „Mina” EV100 kun- õpilast olid täiskasvanud. stiprojekti „Noor, loo, too – kunst raamatu- kokku” jaoks fotorealistlikus stiilis tehtud Töötasid kaks kunstiringi, kolm ettevalmis- õlimaale tuntud inimestest. Näitus rändas tusrühma, põhiõppe kursused I–IV ja Ridala sealt edasi ka teistesse Läänemaa raamatu- osakond. Täiskasvanutel oli võimalus õppi- kogudesse. Lisandusid õpilastööde näitused da joonistamist, maalimist, metallehistööd kunstikooli maja- ja hoovigaleriis, Lääne- ja kahes rühmas keraamikat. maa Ühisgümnaasiumiga ühisnäitus „Ba-Bah” Haapsalu Linnagaleriis ja näitu- Kunstikooli lõpetas viis noort kunstnikku, sed raamatukogudes. Keldrigaleriis sai neist kaks kiituskirjaga. Haapsalu Kunsti- kevadel külastada õudusteemalist näitust, kooli 36. lend:Marie Keldrima (kiitus- mille keskmes olid kunstikooli õpilaste kirjaga),Eliise Nikker (kiituskirjaga), E gert HÕFFi plakatikonkursil osalenud plakatid. Heinorg,, Rahel Aurelia Strauss Artur Rein- Osaleti avaliku linnaruumi näitusel „Ilus hold Unt. Neid juhendasid Indrek Jets ja Elis asi”. Toimusid väljasõidud Matsalu Rahvus- Saareväli. pargi külastuskeskusesse ja Silma õpikotta, KUMU kunstimuuseumisse, kohalikesse Õppeaastal paistsid Haapsalu Kunstikooli galeriidesse. Iseäranis meeleolukaks kuju- õpilaste tööd mitmel pool silma. Sügisel nesid KunstikooliÖÖ, HÕFFi kevadmarss ja osales kool suurel üle-eestilisel näitusel kunstiringide spordipäev. Mitmete töödega

/ 34 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

12. HUVIKOOLID

12.2

Haapsalu Kunstikool

Noored kunstnikud kunstikooli suvelaagris.

võeti osa üle-eestilisest õpilastööde keraa- mikakonkursist „Savisellid 8”. Nomineeri- tud said seal oma vanuseastmes: Ridala osakonna II kursuse õpilaneErik Ulm , III kursuse õpilanePille-Riin Kikas , IV kursuse õpilaneMarie Keldrima ja avatud stuudios õppiv Haapsalu Kunstikooli vilistlane Aliis Vatku.

Kiituskirjaga lõpetas õppeaasta 19 õpilast. KunstikooliÖÖ ajal tehti kunsti.

Kokku töötas kunstikoolis kaheksa õpetajat. Nad olid väga tublid ja silmapaistvad ka pärast koolitunde – tänu neile sündisid mitmed näitused, kunstikooli üritused, joo- nistused kunstikooli aknail. Õpetaja Aide Leit-Lepmets pälvis auväärse esimese koha Eesti Kunstikoolide Liidu korraldatud päri- musteemaliste õppeülesannete konkursil kunstiõpetajatele teemal „Eile on täna on homme. Kunst ja pärimus”. Kunstiringide spordipäev.

/ 35 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

12. HUVIKOOLID

019. aasta septembris alustas Inno- tuur tunnustas Innokat Teadlaste Öö festi- 12.3 kas loodus- ja täppisteaduste huvi- vali korraldamise eest tiitliga Teaduse popu- 2kooliga, kus õppetöö toimus õppe- lariseerija 2019. Nimetatud festival toimus kava alusel (innokas.ee/info). viiendat korda. Sihtasutus Innovatsiooni- 23. septembril korraldas Innovatsiooni- Ettevõtlusnädalal viis Innokas Saaremaal keskus Innokas Teadlaste Öö festivali Haap- läbi noortele suunatud ettevõtluse töötoad keskus salu Kultuurikeskuses. Eesti Teadusagen- õpilasﬁrmade näitel ja lisaks ka inseneeria Innokas

ANGELA LEPPIKLEPPIK, Sihtasutus Innovatsiooni- keskus Innokas, juhataja:

Vastvalminud robotite võistlus. Fotod: Angela Leppik.

Palivere lasteaia perepäev Innokas. / 36 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

12. HUVIKOOLID

töötoad neljas koolis: Orissaare Gümnaa- 12.3 siumis, Aste Põhikoolis, Leisi Põhikoolis ja Valjala Põhikoolis.

Sihtasutus Traditsioonilise üritusena külastas Innokas Innovatsiooni- sügisel tublimate õpilastega Teaduskeskust keskus Innokas AHHAA ja Tõravere Observatooriumit. 12. oktoobril osaleti Lasnamäe Centrumis ro- bootikapäeval töötubadega ja 30. novembril viidi läbi leiutamise töötoad Robotexil Roboti ehitamine ja programmeerimine. Saku Suurhallis.

Lisaks osaleti (nagu igal aastal) põnevate tegevustega Tartus Eesti Teadusagentuuri korraldataval Õpilaste Teadusfestivalil, Haapsalus lastekaitsepäeval ja Valge Daami lastealal.

13. 13. LÄÄNEMAA LASTEAIAD

Lasteaiad

Lasteaia nimi Lasteaia juht Laste arv Lasteaia pidaja

Lasteaed Tareke Riima Velbre 98 Haapsalu linn Lasteaed Vikerkaar Sirje Mänd 110 Haapsalu linn Lasteaed Pääsupesa Maarika Aru 81 Haapsalu linn Lasteaed Tõruke Triin Treier 97 Haapsalu linn Lasteaed Päikesejänku Triin Treier 95 Haapsalu linn Uuemõisa Lasteaed-Algkool Maia Tohver 42 Haapsalu linn Ridala Põhikool-Lasteaed Milve Viigand 40 Haapsalu linn Kullamaa Lasteaed Imbi Post 27 Lääne-Nigula vald Linnamäe Lasteaed Marika Prik 56 Lääne-Nigula vald Martna Lasteaed Marju Kasterpalu 14 Lääne-Nigula vald Noarootsi Kooli lasteaiarühmad Mare Tereping 24 Lääne-Nigula vald Palivere Lasteaed Piibeleht Kerda Ledis 49 Lääne-Nigula vald Risti Lasteaed Aili Randalu 55 Lääne-Nigula vald Taebla Lasteaed Vilja Raamat 73 Lääne-Nigula vald Tabel 10. Peeter Kallas Läänemaa lasteaiad Nõva Kooli lasteaiarühm 3 Lääne-Nigula vald 2018/2019. Vormsi Lasteaed-Põhikool Age Hälvin 9 Vormsi vald

/ 37 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

13. LÄÄNEMAA LASTEAIAD

13.1

Haapsalu Lasteaed Vikerkaar

Haapsalu Lasteaed Vikerkaar. Fotod: Anneli Kõrv.

„Kiusamisest vabaks” projekti maskott Suur Karu külastas Suur Karu ja Suslik Väino Vikerkaare lastega Vikerkaare lasteaeda. Paralepas sportimas.

/ 38 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

13. LÄÄNEMAA LASTEAIAD

13.2

Ridala Põhikool- Lasteaed

Ridala Põhikooli lasteaia hoone. Foto: Ridala Põhikool.

idalaPõhikool-Lasteaed alustas Huviringid 2019. aasta septembris 44 laste- Lastel oli võimalik: Raialapsega. Lasteaia meeskonnas õppida mängima trommustrumme; oli kuus lasteaiaõpetajat, lasteaiaõpetaja osaleda tantsuringi töös; abi, muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, laste- osaleda rahvatantsuringi töös. aia abitööline (söögitädi, koristaja). Direktor, õppealajuhataja, majandusjuhataja, maja- Pihlamarjade rühma eesmärk oli kohane- hoidja, elektrik ja remondimees on lasteaial mine lasteaia ja enesega hakkama saami- kooliga ühised. Vajadusel saavad lapsed sega ning eakaaslaste ja täiskasvanutega logopeedilist õpet – nendega tegeleb Haap- suhtlema õppimine. Kõik oli seotud värvide- salu Hariduse Tugiteenuste Keskuse logoga. peed. Tammetõrude rühma aasta teema oli „Eesti rahva vanasõnad. Õppimine ja tegutsemine Sel õppeaastal said lasteaia rühmad endale käis vanasõnade kaudu. Kasutati Eesti rah- järgmised nimed: vapärimusel põhinevat metoodikat laste- Sõimerühm – Pihlamarjad aedadele. Keskmine rühm – Tammetõrud Vahtraninade rühmas rakendati lapsest Vanem rühm – Vahtraninad lähtuvat tegevuskultuuri ja kasvatuse põhi- mõtteid. Aasta teema oli „Muinasjutu kodu RidalaPõhikool-Lasteaed on ühinenud MTÜ on muinasjutumaal”. Aasta mõttetera oli Lastekaitse Liidu projektiga „Kiusamisest „Kui sa tahad, et su laps oleks tark, räägi tal- vaba lasteaed”. Tervist Edendava Kooli le lugusid. Kui sa tahad, et ta oleks veel tar- koosseisus on ka nemad Tervist Edendav gem, räägi talle veel rohkem lugusid”. Lasteaed. Eesti keelt emakeelena rääkiva- tele lastele toimus eesti keele õpe. Kord Ridala lasteaias on väga palju õuesõpet. kuus toimus järgmisel õppeaastal kooliteed Toimuvad erinevad õppekäigud loodusesse, alustavatele lastele eelkool. matkad, uuritakse taimi ja loomi jne.

/ 39 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

13. LÄÄNEMAA LASTEAIAD

13.3

Palivere Lasteaed Piibeleht

KERDA LEDISLEDIS, Palivere Lasteaia Piibeleht direktor.

Lasteaia maja. Foto: Kerda Ledis.

alivere Lasteaed Piibeleht asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas, Pväga kauni loodusega Palivere alevikus. Lasteaeda ümbritseb männimets, rik- kalik ja mitmekesine taimestik, jõgi ning suusa- ja kelgumäed.

Lasteaial on oma arengukava ja õppekava, mis lähtub riiklikust õppekavast. Lasteaia õppekava sisaldab ka õppimist robootika- Lasteaia personal. Foto: Kersti Valdmann. seadmetega, mille eesmärk on muuta õppe- tegevused lasteaias huvitavamaks ja nüü- neile empaatiat, tunnetega toimetulekut ja disaegsemaks. Robootika kaudu lõimitakse probleemide lahendamise olulisi samme. kõiki valdkondi. Väärtuskasvatusega hakkas Palivere Laste- Lastele õpetatav on seotud kodukoha, aed süsteemselt tegelema 2018/2019 ümbritseva looduse ja aastaaegade vahel- õppeaastal. 2018. aasta sügisel lepiti kokku dumisega. Õppe- ja kasvatustegevused uued põhiväärtused, millest kogu maja korraldatakse integreeritult, vahetu koge- personal hakkas oma töös lähtuma. Õppe- muse ja isetegemise kaudu. Kõik rühmad aasta lõpus kirjutati analüüs Palivere Laste- osalevad Taani metoodikal põhinevas pro- aia väärtuskasvatusest ja sinna jõudmisest jektis „Kiusamisest vaba lasteaed”. 2019. ning lasteaed sai tunnustatud Hea Lasteaia aasta sügisest hakkas Kimalaste rühm Teerajaja tiitliga. lisaks kasutama õppeprogrammi „Samm- sammult”, mille eesmärk on toetada laste Palivere Lasteaed tähistas 2019. aastal oma sotsiaalsete oskuste arengut, õpetades neljakümnendat juubelit.

/ 40 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

14. 14. LÄÄNEMAA KOOLID

Koolid

Kooli nimi Kooli juht Õpilaste arv Kooli pidaja

Haapsalu Põhikool Anne Mahoni 645 Haapsalu linn Haapsalu Linna Algkool Malle Õiglas 303 Haapsalu linn Uuemõisa Lasteaed-Algkool Maia Tohver 157 Haapsalu linn Ridala Põhikool-Lasteaed Milve Viigand 120 Haapsalu linn Kullamaa Keskkool Meelis Välis 124 Lääne-Nigula vald Noarootsi Kool Mare Tereping 137 Lääne-Nigula vald Martna Põhikool Tiit Aedmäe 50 Lääne-Nigula vald Palivere Põhikool Karin Rand 84 Lääne-Nigula vald Oru Kool Andres Kampmann 138 Lääne-Nigula vald Taebla Kool Jaanus Mägi 126 Lääne-Nigula vald Tabel 11. Läänemaa koolid Nõva Kool Peeter Kallas 18 Lääne-Nigula vald 2018/2019. Vormsi Lasteaed-Põhikool Age Hälvin 33 Vormsi vald

14.1

Ridala Põhikool

MILVE VIIGANDVIIGAND, Ridala Põhikooli direktor.

Ridala põhikooli hoone. Foto: Ridala Põhikool.

oolis õppis 2019. aastal 125 õpilast Ridala Põhikool on tugeva spordi-, rahva- ja töötas 22 õpetajat. 1. septembril tantsu-, muusika- ja kunstikallakuga kool. K2019. sai Ridala Põhikool 60-aas- Selle kooli eripära on koolis tegutsev Kunsti- taseks. 19. oktoobril 2019. aastal tähistas stuudio, kus õpilastel on võimalus nii Ridala Põhikool oma kuuekümnendat sün- maalida kui ka tegeleda keraamikaga. nipäeva kontsertaktuse ja vilistlaste kokku- Kunstipisiku saanud õpilased saavad jät- tulekuga. kata kunstiõpinguid Haapsalu Kunstikooli

/ 41 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

14. LÄÄNEMAA KOOLID

Ridala osakonnas, mis avati 30. augustil omavahel jagada tööalaseid kogemusi 14.1 2017. aastal. Haapsalu Kunstikooli Ridala erivajadustega õpilaste õpetamisel. osakonnas alustas esimesel aastal kunsti- õpinguid 15 õpilast, nendest 13 esimesel ja 2 Ridala Põhikooli õpilased osalevad õpeta- Ridala teisel kursusel. jate juhendamisel erinevatel üleriigilistel ja Põhikool maakondlikel konkurssidel, löövad aktiiv- 29.09.2019. avati Panga Spordihoone ning selt kaasa kooliürituste ettevalmistamisel ja Ridala kooli õpilastel on sellest ajast alates läbiviimisel, mis annab neile hea esinemis- spordiga tegelemiseks väga head tingi- kogemuse. Nii õpilaste kui ka lapsevane- mused. mate seas on väga oodatud järgmised üritu- sed: Lisaks mudilas-, poiste- ja lastekooris laul- Playback; misele on Ridala kooli õpilastel võimalus tervisenädal; tänu koostööle Haapsalu Muusikakooliga advendikontsert; õppida ka trompeti-, klarneti- ja saksofoni- Euroopa spordinädala tähistamine; mängu. jõuluhommikud; Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine; 2018/2019 õppeaastal algas kaheaastane koolisisene etluskonkurss; ERASMUS+ projekt„Fit for School – Fit for Life” . emakeelepäeva tähistamine; Projektis osaleb 4 riiki: kevadine matkapäev; Austria (Neue Mittelschule Haiming ); tänuvastuvõtt. Eesti (Ridala Põhikool); Itaalia (Instituto Comprensivo Folgaria Lava- Ridala koolil on sõpruskoolid Soomes – rone Luserna); Hytikallionija Mägirinteen koolid Haapavesi Hispaania (Instituto Secular Hijas de la linnas. Ridala Põhikooli ja Haapavesi koolide Natividad de Maria – Cpr Nuestra Sra del sõprussidemed said alguse 1990. aastal, kui Carmen). toimus Ridala valla esimene reis Haapavesi linna. Reisi eesmärk oli sõprussidemete loomine. Tihe koostöö on toimunud kõik Projekt eesmärk on: need aastad: Ridala kooli õpilaste õppe- propageerida õpilaste seas tervislikke reisid Soome ja vastupidi, suhtlemine pere- eluviise; konniti, erinevad loodusprojektid ja õpetaja- võimaldada õpilastel kogeda Euroopa tevaheline koostöö, kirjavahetus, soome Liitu kuulumise tunnet ning saada tead- keele tunnid Ridala õpilastele jne. Kui Eesti misi erinevatest kultuuridest; ja Soome riik tähistasid suurt juubelit, teavitada õpilasi võõrkeelte õppimise toimus 2018. aasta oktoobris Haapavesis vajalikkusest, anda neile võimalusi täi- kolme kooli ühiskontsert. See kontsert endavaks võõrkeeleõppeks ja -prakti- „Eesti 100/Soome 100 oli kingitus Eesti ja kaks; Soome riikidele. vahetada õpetajaid lühikesteks ajavahe- mikeks (üks nädal), et õpetajad saaksid

/ 42 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

14. LÄÄNEMAA KOOLID

14.2

Haapsalu Põhikool

Krahv ja Krahvinna – Märt Õiglas ja Elisabeth Sild. Keelte paabel nn lavaaugus. Fotod: Haapsalu Põhikool.

Kaitseliidu Lääne Maleva poolt korraldatud Õpetajate ja õpilasesinduse vaheline võrkpallivõistlus. seikluslik päev Haapsalu lennuväljal.

1.09.2019. alustas Haapsalu Põhi- Margetta Pajuste, 8B koolis 37 klassikomplektis kooliteed Miia Krips, 8C 0668 õpilast. Väga heade õpitulemus- Krisella Aurelia Söderholm, 8C tega lõpetas õppeaasta 105 õpilast. Alver Järv, 8D Diana Snigurskaja, 8E Haapsalu Põhikooli õpilasesindusse kuulu- Elise Tilk, 9A sid 2019 aastal: Kert Kallas, 9B Patrik Rainer Kaljula, 6A Karolin Aru, 9B Laurel Vali, 6A Simonee Tang, 9C Kert Pärnapuu, 6B Oliver Metsar-Villakov, 9C Raigo Lillepuu, 6B Grethel-Rosiine Simson, 9D Tõnu Robert Rand, 6C Risto Trik, 9D Gloria Luisa Eberle, 6C Katariina Karnau, 7A Haapsalu Põhikooli hoolekogusse kuulu- Markus Põru, 7A sid 2019 aastal: Lisette Puusepp, 7B esimees Angeliina Schwindt; Meribel Lepp, 7C aseesimees Jaanus Müür; Mia-Marii Olenko, 7C lapsevanemad Katrin Reede, Eboni Pärnpuu, 7E Irene Võrklaev, Mariliis Olenko; Kaspar Kasvand, 7E õpetajate esindaja Reet Tuisk; Dastin Khenchel, 7F Haapsalu linna volikogu esindaja Angela Meeles, 7F Mati Hunt; Johanna Kaskla, 8A õpilaste esindajad Elisabeth Sild, Berit Raudkats, 8A Märt Õiglas.

/ 43 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

14. LÄÄNEMAA KOOLID

14.2

Haapsalu Põhikool

Õpetajate ja õpilasesinduse ühispilt pärast korvpallivõistlust.

Juhtkond Kooli juhtis 2019. aastal direktor Anne Ma- honi. Temaga koos olid kooli juhtkonnas õppealajuhatajad Ülle Lobjakas ja Aive Saadjärv, majandusalajuhataja Toivo Birk, juhiabi Ruth Karu, arendusjuht Kristi Karm, huvijuhid Ilona Aasvere ja Siim Birk, info- tehnoloogid Liia Lees ja Mart Pett.

Tugimeeskond Õpilaste parima igakülgse arengu tagamiseks töötasid käsitletud aastal põhikoolis psühholoogid Liis Toom ja Olga Kuldmeri, sotsiaalpedagoogid Katrin Tiido ja Liidia Taratuhhina, logopeedid Maive Toom ja Irina Sõtnik, HEV-koordinaator Merle Muru, me- ditsiiniõde Natalja Simm, raamatukoguhoidja Mare Rand, E-kooli administraator Renee Pajuste ja laborant Vilma Lehemaa. Kaitseliidu Lääne Maleva poolt korraldatud Koolisööklas toimetasid Ülle Kariler, Tatjana seikluslik päev Haapsalu lennuväljal. Vorobieva, Irina Surova, Rena Ardoja, Kris- Maja puhtuse ja korrashoiu eest hoolitsesid tina Neljas ja Eevi Põldoja. Garderoobis aitas Merle Kivilaid, Hellen Petrovitš, Katrin Tše- õiget riidenagi leida Õilme Silm. Turvalisuse bõkin, Svetlana Tšentšik, Triinu Vainumaa ja eest hoolitsesid Liliana Saveljeva, Arnold Larissa Virki. Majahoidjana töötas Andres Juhans, Alvina Naison ja Maria Prokudina. Puda ja remonditööd tegi Raivo Melb.

/ 44 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

14. LÄÄNEMAA KOOLID

14.2

Haapsalu Põhikool

Spordinädala kabeturniir. Stiilinädala pungipäev.

Matemaatikanädal. Stiilinädala kadripäev.

Huviringid Õpilastele toimunud sündmused 2019. 2019. aastal oli koolis kõige rohkem rahva- aastal: tantsu ringe. Neid juhendasid Ruth Kamp- Läänemaa 8. klasside tervise- ja ohutus- mann, Liia Lees, Anne Kübarsepp, Greete päev; Grauberg, Ulrika Grauberg ja Malle Õiglas. koolinoorte tuletõrjespordi mängud Muusikaringides tegutsesid ansambel ja Türil; mudilaskoor. Neid juhendasid Ilona Aasvere, üle-euroopaline spordinädal; Lea Semerik ja Karin Lükk-Raudsepp. lõimingupäev „Tere, sügis!”; Näiteringi vedas Siin Birk. erinevad stiilinädalad; Ühtlasi oli mitu käsitööringi. Neid juhenda- karjääripäev (kohtumised vilistlastega); sid Siiri Reimann, Kaido Kivimäe ja Helgi Kadrilaat; Kulbok. 6.–9. klasside jõuluball; Geograaﬁa ringi juhendas Reet Tuisk. matemaatikanädal; Liiklusingi juhendas Mairon Lepik. korvpalli-ja võrkpallivõistlused; Võrkpalli mängisid õpilased Maritta Marki Eesti sünnipäeva tähistamise nädal; juhendamisel. keelte paabel; Robootikaringi juhendas Mart Pett. 9. klasside Kaitseliidu päev. Kaberingi juhendas Kalev Randlaine. Raamaturingi juhendas Mare Rand.

/ 45 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

14. LÄÄNEMAA KOOLID

14.2

Haapsalu Põhikool

Kadrilaat.

Koos Läänemaa Ühisgümnaasiumi, Uue- kunstiainete, tehnoloogia ning informaati- mõisa Lasteaia-Algkooli ja Haapsalu Kutse- ka tunde ning vajadusel neid omavahel või hariduskeskusega osaleb Haapsalu Põhi- teiste õppeainetega terviklikeks õppepäe- kool projektis „HAKOLA” (Haapsalu Koolide vadeks lõimida. Kommunikatsioonilabor). Projekti kaudu on loodud Haapsalu Kutsehariduskeskuse ruu- Projekti üldeesmärk on uudsete digitehno- midesse uuendusliku seadmepargiga Haap- loogiate kasutamise kaudu õppijate suht- salu kommunikatsioonilabor. Seal saab lemisoskuse edendamine. anda eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte,

1.09.2019. aasta seisuga oli Lääne- tõttu sügisest kevadesse. Nimetatud üritu- 14.3 maa Ühisgümnaasiumis õpilaste sed toimusid 2019. aastal 7. veebruaril ning 0arv 240 ja kooli personali arv 31. 21. novembril. Direktor oli Ain Iro. Klasse oli 11, õpiti Läänemaa humanitaar-, loodus/reaal-, majandus- ja Olulisteks traditsioonilisteks sündmusteks Ühisgümnaa- sotsiaalsuunal. on kindlasti ka sõbrapäeva tähistamine (14. veebruar), LÜGnessi rekordite nädala tähis- sium Traditsioonilised üritused tamine aprilli alguses (1.–4. aprill), tutipidu Olulisimateks Läänemaa Ühisgümnaasiumi (18. aprill), sinilinnu nädal (23.–27. septem- KARL HEINHEIN, sündmusteks võib pidada iga-aastaseid ber) ning jõuluball (17. detsember). Läänemaa Ühisgümnaasiumi traditsioonilisi üritusi, mille korraldamine ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja: on olnud eelkõige LÜGi õpilasomavalitsuse Võistlused, konkursid (VÕLVi) ülesandeks. Kuue tegutsemisaasta 2019. aastal korraldati Läänemaa Ühisgüm- jooksul on kogu kooliperet liitvaid tradit- naasiumis õpilastele mitmeid võistlusi ja sioonilisi üritusi tekkinud üksjagu. konkursse.

Üks olulisimaid traditsioonilisi üritusi on 14. veebruaril 2019 toimus LÜGis Eesti Playback Show ning see toimus 2019. aastal Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud koguni kahel korral, kuna eelmise õppe- kõnevõistlus. Peapreemia pälvis 12H õpila- aastaPlayback Show lükkus koolimuusikali neJohanna Liiv kõnega „Minu arm – Eesti”.

/ 46 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

14. LÄÄNEMAA KOOLID

27. märtsil 2019 toimus LÜGis Läänemaa 14.3 kooliteatrite festival. Žürii andis eripreemia LÜGi draamaringile (juhendaja Siim Birk) suurepärase meeskonnatunnetuse eest ja Läänemaa Mattias Metsalule silmapaistva lavaloleku Ühisgümnaasium eest.

5.–7. aprillil 2019 toimus Paide kooliteatrite festival, kus LÜGi muusikal „100 aastat LÜGi Playback Show 2019. Foto: Maris Raud. koolielu” sai laureaaditiitli.

Rahvusvahelised projektid 2019. aastal korraldati Läänemaa Ühis- gümnaasiumis ka mitmeid rahvusvahelisi projekte. Eriti aktiivne oli koostöö Soomes asuva kooliga Tampereen Yhteiskoulun Lukio (TYK). 15.–19. veebruaril käisid seitseteist

LÜGi õpilast ja kuus õpetajat Soomes osa- Tutipidu. Foto: Rasmus Valdmann. lemas TYKi teemaprojektis „Liha”. 10.–13. aprillil osalesid kuus 11H õpilast oma draamatükiga TYKi lihafestivalil „Fleshtivaali”.

Lisaks külastasid kuus LÜGi õpilast ning kaks õpetajat 25.11.–1.12. Erasmus+ projektiga Saksamaal asuvat kooli Ratzgymnasium Wolfsburg.

Õppekäigud Läänemaa kooliteatrite festival 2019. Foto: erakogu. 2019. aastal korraldati õpilastele mitmeid õppekäike. Toimusid ekskursioonid Tar- tusse, Paidesse, Pärnusse, Viljandisse, Loo- de-Eestisse ja Lõuna-Läänemaale. Mitmel korral külastati Tallinna. Erinevad klassid tutvusid suunapäevadel ja õppekäikudel suure hulga Eesti asutuste, ettevõtete, muu- seumite, teatrite jt vaatamisväärsustega. Olulisimaks oli gümnasistidele tutvumine Eesti eri ülikoolidega (Tartu Ülikool, Tallinna

Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia jt). Projekt „Liha” koostöös Tampere sõpruskooliga. Foto: erakogu. Õppekäike korraldati ka kodulinnas Haap- salu Lasteraamatukoguga, külastati mitmel salus. Õppetöö raames tutvuti näiteks Mak- korral Haapsalu Linnagaleriid, tehti koos- su- ja Tolliameti Haapsalu bürooga, Haap- tööd Haapsalu MTÜdega jne.

/ 47 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

14. LÄÄNEMAA KOOLID

14.3

Läänemaa Ühisgümnaasium

Sinilinnunädal. Foto: erakogu. Loodus- ja reaalklassi suunapäev Läänemaal. Foto: erakogu.

Sotsiaalklassi suunapäev Lõuna-Läänemaal. Foto: Kalle Lõuna. Humanitaarklassi suunapäev Tallinnas. Foto: erakogu. Spordiüritused Õpilasfirmad 2019. aastal korraldati Läänemaa Ühisgüm- 2019. aastal toimetasid LÜGi majandus- naasiumis ka mitmeid spordiüritusi. Klassi- suuna õpilased aktiivselt õpilasfirmadega. de vahel toimusid traditsioonilised võistlu- Osaleti laatadel Tallinnas, Raplas ja Haap- sed võrkpallis ja korvpallis ning põnevad salus. Käidi ka koolitustel Haapsalu Kutse- spordipäevad – kelgupäev 17. jaanuaril, hariduskeskuses ning Tallinnas EBSis. kevadine spordipäev 24. mail ning olümpia- päev 24. septembril. 2019. aastal toimusid Õpilasfirmad pälvisid mitmeid tunnustusi. klasside vahel esimest korda ka võistlused 9. veebruaril Tallinnas toimunud õpilas- mõttespordis (17. oktoobril). Läänemaa firmade laadal tunnustati LÜGi õpilasfirmat Ühisgümnaasiumi õpilased olid edukad ka SaddleHat kõige innovaatilisema õpilas- mitmetel ülemaakondlikel spordivõistlus- firma tiitliga. LÜGi õpilasfirma TaimTime tel. jõudis võistluse „Eesti parim õpilasfirma 2019” finaali. Mälumängud 2019. aastal jätkati Läänemaa Ühisgüm- Majandussuuna õpilased osalesid 2019. naasiumis ka traditsiooniliste mälumän- aasta esimesel poolaastal ka praktilise gude korraldamist. Korraga toimusid eri turunduse kursusel. Põlva Gümnaasiumiga mälumängusarjad – korraldati koolisisene koostöös korraldati videokonverentse, töö- LÜGi mälumängusari, Läänemaa kooli- tubasid, ettekandeid, seminare, praktikaid noorte mälumängusari kõigile Läänemaa ja konverentse. Kursuse käigus valminud koolidele ning individuaalne mälumängu- õpilasprojekt jõudis haridusprogrammi sari üksikutele õpilastele. „Ettevõtlik kool” edulugude konkursi „Õp- pimine on põnev!” nominentide hulka. / 48 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

14. LÄÄNEMAA KOOLID

Külalisesinejad 14.3 2019. aastal kutsuti õppetöö mitmekesistamiseks Läänemaa Ühisgümnaasiumisse mitmeid külalisesinejaid. LÜGi õpilastega Läänemaa käisid kohtumas näiteks soolise võrdõigus- Ühisgümnaasium likkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta, kirjanikud Jim Ashilevi ja Sass Hen- no, aselinnapea Helen Rammu, poliitik Siim Kallas, advokaat Jaanus Tehver, ettevõtjad Külalisesineja Liisa-Ly Pakosta. Foto: Karl Hein. Meelis Orgla, Taavi Ilmjärv ning Marju Lau- ring ning eri asutuste ja ettevõtete esindajad.

Teised üritused 6.–31. märtsil 2019 oli Haapsalu Linnagale- riis üleval Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Haapsalu Kunstikooli õpilaste ühisnäitus „Ba-bah”. Näituse teema oli „Rütm sõna- des, helis, liikumises, maalis, skulptuuris”. Kevadine spordipäev. Foto: erakogu.

3. mail 2019 toimus Läänemaa Ühisgüm- naasiumi ajalootunnis ajarännak aastasse 1869. Tegemist oli üleriigilise projektiga, millega meenutati 150 aasta möödumist esimese üldlaulupeo toimumisest.

Eesti keele päeva tähistamiseks korraldati Majandusklassi suunapäev Viljandimaal. Foto: erakogu. 22. novembril Läänemaa Ühisgümnaasiu- mis konverents „Alguses oli sõna”. Konve- rentsil astus üles mitmeid esinejaid Lääne- maa Ühisgümnaasumist, Hiiumaa Gümnaa- siumist ja Noarootsi Gümnaasiumist. Esine- sid ka Krista Kumberg ja Valdur Mikita. Üri- tust kajastasid ka Lääne Elu, ERR ja ETV.

Õppetöö mitmekesistamiseks toimus veel suur hulk üritusi, nagu näiteks: rahvusva- Ajarännak 2019. Foto: Arvo Tarmula. heline viktoriin „Noored Euroopa metsades” (20. märts), matamängude päev (30. jaanuar), Euroopa Parlamendi simulatsioo- nimäng (17. aprill), RMK metsaviktoriin (3. mai), kalapäev (29. oktoober), rahatarkuse tunnid jne.

Euroopa Parlamendi simulatsioonimäng. Foto: Karl Hein. / 49 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

14. LÄÄNEMAA KOOLID

019. aastal oli Haapsalu Viigi Koolis 14.4 90 õpilast, kes omandasid haridust 2põhikooli riikliku ja lihtsustatud õppekava alusel. Oma kooli üheks tuge- Haapsalu vuseks peab personal igale õpilasele tingi- Viigi Kool muste loomist võimetekohaseks hari- duseks, arendavaks vaba aja tegevuseks ning jõukohaseks osalemiseks kogukonnas. EVE URGASURGAS, Haapsalu Viigi Kooli Toredate Laste Laager. Fotod: Haapsalu Viigi Kool. õppealajuhataja: 2019. aasta augustis toimus meie kooli töötajate juhendamisel juba teist korda Haapsalu linna erivajadustega laste laager, mis sai nimeks Toredate Laste Laager. Osa- lesid Haapsalu linna ja Viigi kooli viisteist 1.– 3. klassi õpilast. Laagri eesmärk oli laste motoorsete, kognitiivsete ja sotsiaalsete oskuste arendamine.

Kahe päeva jooksul oli lastel võimalus tegeleda ratsutamisteraapia, tantsulise liiku- mise ja meisterdamisega. Lisaks toimusid ühised sportlikud mängud. Laager lõppes ühise tordisöömisega. Näidend „Vapper Keeﬁr”. Kooli algusaastatest traditsiooniks saanud õpilasteatri etendus oli seekord ühtlasi hea- tegevusüritus. Sel aastal lavastas õpetaja Ülle Ehala Andrus Kivirähki näidendi „Vap- per Keeﬁr” ja seda etendati ka Läänemaa koolide õpilastele. Saadud piletitulu (500 eurot) annetati Tallinna Lastehaigla toetus- fondile.

Rohkearvulise tegelaskonnaga näidendi Jõulukingituseks Vilkla loomade varjupaigale valmisid tööõpetuse tundides õpetaja Villu Baumanni lavastamise põhieesmärk oli kaasata või- juhendamisel kaheksa magamispesa kassidele. malikult palju lapsi, et arendada neis loo- Õpilased valmistasid need taaskasutatud materjalist. vust, eneseväljendus- ja koostööoskusi, ko- husetunnet. Etenduse lavastamine oli suur huvitavaid teadmisi ja jõukohaseid tegevusi ettevõtmine, sest kavalehel on kirjas 46 kõigile õpilastele. KIKi projektiga „Loodus- nime, kes lavastuses otse või kaudselt kaasa hariduslikud õppekäigud Haapsalu Viigi lõid. Koolis” toimusid mitmed õppepäevad Silma Õpikojas. Koolis üles pandud Keskkonna- Viigi koolis väärtustatakse õpetaja Krista ameti rändnäitus „Hoia, mida armastad” Matsiku eestvedamisel loodusharidust. Sel- andis võimaluse tutvuda looduskaitseala- leks osaletakse eri projektides, mis pakuvad dega.

/ 50 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

14. LÄÄNEMAA KOOLID

14.4

Haapsalu Viigi Kool

Õppepäevad Silma Õpikojas.

Aktiivselt osaleti Eriolümpia Eesti Ühenduse tegemistes. Osalemine Eesti Tantsu- ja Tsirkuseteraapia Liidu Sügisel 2019 toimus meie spordiõpetajate tsirkuseprojektis andis õpilastele võimaluse loovuse organiseeritud kaheksa erikooli matkapäev Paralepas. ja eneseväljenduse arendamiseks tsirkuseelementide Osavõtjaid oli lisaks Viigi kooli õpilastele veel 79. Viigi ja teraapilise lähenemise kaudu. Kolmepäevase kooli õpilased osalesid edukalt ka EO teistel üritustel, harjutamise väljundiks oli esinemine lastevanematele näiteks jooksukrossil, talimängudel jm. ja kooliperele.

Haapsalu Viigi Kooli seitsmenda klassi õpila- sed osalesid nelja kooli projektis „Õpilaselt õpilasele”. Projekti peamine eesmärk oli õppimine, kus õpilased õpetavad õpilasi. Õpetamise ja õppimise kaudu saadi juurde kogemusi, õpilased said rakendada oma ettevõtlikkust, mõtestatud koostöist õppi- mist ja arendada enesemääratlus-, suhtlus- ja õpipädevusi. Õpitu oli seotud igapäevae- luga.

/ 51 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

15. 15. LÄÄNEMAA AASTA ÕPETAJA 2019

äänemaa aasta õpetaja tunnustami- Aasta gümnaasiumiõpetaja ne toimus Haapsalu Kuursaalis 3. ok- Rea Raus, Ltoobril 2019. Kokku esitati 35 kan- Läänemaa Ühisgümnaasium, majandus didaati „Eestimaa õpib ja tänab” konkursile. ja inglise keel. Maakondlikule aastate õpetaja ja aasta huvi- Nominent: Tiina Brock, Läänemaa Ühisgüm- kooli/huvihariduse õpetaja tiitlile esitati naasium. kokku 10 kandidaati. Aasta kutsekooliõpetaja Aasta klassiõpetaja Ivika Raudsepp, Merlin Soomets, Haapsalu Kutsehariduskeskus, kodu- Haapsalu Linna Algkool. majandus. Nominendid: Piret Pärnapuu, Haapsalu Põhikool; Sirje Sinitskaja, Uuemõisa Algkool; Aasta tugispetsialist Taimi Sammel, Haapsalu Linna Algkool; Tiia Raili Lao, Lehepuu, Haapsalu Linna Algkool; Viive Haapsalu Viigi Kool, ravivõimlemine. Karnau, Haapsalu Linna Algkool; Lehti Padu, Nominent: Tiina Muld, Oru Kool. Haapsalu Põhikool. Aasta koolijuht Aasta lasteaiaõpetaja Malle Õiglas, Haapsalu Linna Algkool. Liivi Veske, Nominendid: Ain Iro, Läänemaa Ühisgüm- Haapsalu Tõrukese Lasteaed. naasium; Kersti Arov, Ridala Põhikool; Maia Nominendid: Maire Suurkask, Ridala Laste- Tohver, Uuemõisa Algkool; Merle Moumets, aed; Moonika Nermann, Uuemõisa Laste- Haapsalu Linna Algkool. aed; Pille Meeles, Uuemõisa Lasteaed; Regi- na Kleemann, Linnamäe Lasteaed; Vilve Aasta tegu Toomikas, Haapsalu Pääsupesa Lasteaed; Läänemaa Ühisgümnaasiumi muusikal Irja Põder, Haapsalu Tõrukese Lasteaed. „100 aastat koolielu”.

Aastate õpetaja Aasta klassijuhataja Malle Niit, Taebla Kool, vene keel, klassi- Anneli Jaaku, õpetaja;Kaja Avila , Taebla Kool, muu- Taebla Kool, inimeseõpetus. 2019. aastal tööle asunud sikaõpetaja;Tiina Muld , Oru Kool, logo- noored õpetajad: Nominent: Triinu Suitsberg, Haapsalu Põhi- kool. peed jaÜlle Lumeste , Haapsalu Põhi- KAIRO KIVI, kool, matemaatikaõpetaja. Noarootsi Kool ja Noarootsi Aasta põhikooliõpetaja Gümnaasium, matemaatika. Ivi Küla, Aasta huvitegevuse õpetaja Tiiu Randmann-Mihkla, RIVO REINSALU, Risti Põhikool. Palivere Kool, kehaline Nominendid: Piret Silm, Ridala Põhikool; Haapsalu Noorte Huvikeskus, kasvatus. Silvia Ladva, Uuemõisa Algkool; Ulrika kunstiõpetus. Tülp,Haapsalu Linna Algkool; Ülle Lumeste, Nominendid: Jüri Ilves, Haapsalu Muusika- TRIINU LENTSMANLENTSMAN, kool; Indrek Jets, Haapsalu Kunstikool; Nõva Kool, bioloogia ja Haapsalu Põhikool; Triinu Suitsberg, Haap- Jaanus Levkoi, Läänemaa Spordikool, Teele geograaﬁa. salu Põhikool. Takjas, OÜ Rõõm Muusikast. / 52 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

16. PARIMAD 16. KOOLILÕPETAJAD

Kuldmedaliga lõpetajad

Nimi Klass Kool

Brita Lubi 12.M Läänemaa Ühisgümnaasium Emma Katariina Paajanen 12.M Läänemaa Ühisgümnaasium Myrell Kalda 12.LR Läänemaa Ühisgümnaasium Laura Lazarev 12.LR Läänemaa Ühisgümnaasium Sten Raak 12.LR Läänemaa Ühisgümnaasium Tailia Leer 12.LR Läänemaa Ühisgümnaasium Annika Oiso 12 Noarootsi Gümnaasium Kaili Nurk 12 Noarootsi Gümnaasium Kairit Raudla 12 Noarootsi Gümnaasium Mark-Kirill Gubal 12 Noarootsi Gümnaasium

Hõbemedaliga lõpetajad

Nimi Klass Kool

Viktoria Joonasing 12.M Läänemaa Ühisgümnaasium Elery Kallas 12.M Läänemaa Ühisgümnaasium Ants Lobjakas 12.M Läänemaa Ühisgümnaasium Jarita Maaria Rintamäki 12.M Läänemaa Ühisgümnaasium Rauno Tapner 12.M Läänemaa Ühisgümnaasium Liisa Truu 12.M Läänemaa Ühisgümnaasium Aveli Meeles 12.LR Läänemaa Ühisgümnaasium Helery Piir 12.LR Läänemaa Ühisgümnaasium Kerli Süster 12.LR Läänemaa Ühisgümnaasium Vadim Konov 12.H Läänemaa Ühisgümnaasium Laura-Gerda Poolamäe 12.H Läänemaa Ühisgümnaasium Anna-Maria Rõbina 12 Noarootsi Gümnaasium Angelica Tahker 12 Noarootsi Gümnaasium Gerda Rannala 12 Kullamaa Keskkool

TLÜ Haapsalu Kolledži parimad lõpetajad

Nimi Eriala

Gerth Kuusk Käsitöötehnoloogiad ja disain Kairi Luik Käsitöötehnoloogiad ja disain Priit Pärl Rakendusinformaatika Martti Raavel Rakendusinformaatika Siiri Oad Tervisejuht Ülle Raavel Tervisejuht

/ 53 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

16. PARIMAD KOOLILÕPETAJAD

Haapsalu Kutsehariduskeskuse parimad lõpetajad 16. Nimi Eriala Kaisa-Karita Perve Kokk Romet Rünne Kokk Elika Märtin Majutusteenindus Kaisa Ülejõe Majutusteenindus Carolina Kuris Ehitusviimistlus Eerik Salf Ehitusviimistlus Marite Adams Bürootöö Kadriina Krüüts Bürootöö Helina Mätlik Bürootöö Kirill Anohin IT-süsteemide nooremspetsialist Tanel Liivo IT-süsteemide nooremspetsialist Erki Pahvoski IT-süsteemide nooremspetsialist Ramon Engman Tisler Kustas Roosileht Tisler

/ 54 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

17.1 17. PARIMAD AINETUNDJAD

1. koht piirkondlikul keemia-, bioloogia-, matemaatika- ja Eliise Haapsalu geograafiaolümpiaadil ning 2. koht piirkondliku emakeeleolümpiaadil Tunnustatud Veltri Põhikool 9. klasside arvestuses. Hendrik Haapsalu 1. koht piirkondliku emakeele ja geograafia olümpiaadil, õpilased Veltri Põhikool 3. koht piirkonnavooru matemaatikaolümpiaadi 7. klasside arvestuses. Elis Haapsalu 1. koht piirkonnavooru emakeeleolümpiaadi ja 3. koht piirkonna 2019 Tamm Põhikool matemaatikaolümpiaadil 8. klasside arvestuses. 1. koht piirkondlikul emakeele-, matemaatika-, geograafia- ja Mattias Läänemaa majandusolümpiaadil 10. klasside arvestuses. Vabariigi emakeele- Kerge Ühisgümnaasium olümpiaadi 10. koht, Vabariigi majandusolümpiaadi 5. koht, 1. koht Läänemaa koolinoorte individuaalses mälumängus gümnaasiumi arvestuses. Hanna-Liisa Oru Kool 2. koht piirkondlikul emakeeleolümpiaadil 8. klassi arvestuses ja Viitmaa 3. koht E. Enno omaloomingukonkursi III kooliastmes. Karel Markus Oru Kool 1. koht E. Enno omaloomingukonkursil III kooliastmes ja 2. koht Rääli piirkondlikul emakeeleolümpiaadil 7. klasside arvestuses. Margetta Haapsalu 1. koht piirkondlikul bioloogia- ja matemaatikaolümpiaadil 7. klasside Pajuste Põhikool arvestuses. Uku Haapsalu matemaatikaolümpiaadi piirkonnavooru 2. koht, 7. klassi „Nuputa” Viispert Põhikool võistluse tiimis 1. koht. Lisanna Risti 1. koht piirkondlikul emakeeleolümpiaadil ja üleriigilise eelvooru 1. koht Maasikas Põhikool ühiskonnaõpetuse olümpiaadi 9. klasside arvestuses. Pärtel Haapsalu 1. koht piirkondlikul matemaatikaolümpiaadil 8. klasside arvestuses ja Ruut Põhikool vabariiklikul võistlusmängul „Känguru” 1. koht. Laura Läänemaa 1. koht piirkondlikul emakeele-, bioloogia ja matemaatikaolümpiaadil Lazarev Ühisgümnaasium 12. klasside arvestuses. 1.–2. koht Läänemaa koolinoorte individuaalses mälumängus põhikooli Kert Haapsalu Kallas arvestuses ja 1. koht võistkondlikus Läänemaa koolinoorte Põhikool mälumängusarjas. Vabariiklik 1. koht mälumängusarjas. Anete Uuemõisa 1. koht 4. klassi kirjanduslikul olümpiaadil ja 2. koht E. Enno Pindmaa Lasteaed-Algkool omaloomingukonkursil II kooliastmes. Kaspar Haapsalu 1. koht piirkondlikul Nuti-Spordi võistlustel ja vabariigi 4. koht Kure Linna Algkool Nuti-Spordis I kooliastmes. Kendra Läänemaa 1. koht vabariiklikul vene kirjanduse „Elav klassika” konkursil, Kurisman Ühisgümnaasium rahvusvahelise konkursi poolfinaalist (jõudis 12 finalisti hulka). Ants Läänemaa rahvusvahelise vene keele olümpiaadi finalist Moskvas (99 finalisti 1,6 Lobjakas Ühisgümnaasium miljonist osalejast üle maailma) gümnaasiumi arvestuses.

Jarita Maaria Läänemaa 1. koht piirkondlikul inglise keele olümpiaadil ja 5. koht vabariiklikul Rintamäki Ühisgümnaasium inglise keele olümpiaadil; 2. koht emakeeleolümpiaadil 12. klasside arvestuses. Laas-Joonas Haapsalu 1. koht piirkondliku inimeseõpetuse ja õpioskuste olümpiaadil 5. klasside Saul Linna Algkool arvestuses; 1. koht Loode-Eesti regionaalsel akordionistide konkursil. 1. koht piirkondlikul inimeseõpetuse olümpiaadil ja 3. koht vabariiklikul Marja Kullamaa Keskkool inimeseõpetuse olümpiaadil; 3–4 koht piirkondlikul emakeele- Järv olümpiaadil 7. klasside arvestuses.

Jasper Palivere 1. koht vabariiklikul ettevõtlusmuinasjuttude konkursil; 2. koht Klippberg Põhikool vabariiklikul Sten Roosi nimelisel muinasjutukonkursil jutuga „Öised seiklused”. Markus Palivere 1. koht piirkondlikul ja vabariigi 3. koht pranglimisvõistlustel II Roomet Põhikool kooliastmes.

Hendrik Haapsalu 1. koht võistkondade piirkondlikul võistlustel „Nuputa” ja 2. koht Rand Põhikool piirkondlikul matemaatikaolümpiaadil II kooliastmes. Uku Toomas Haapsalu 1. koht võistkondade piirkondlikul võistlustel „Nuputa” ja 3. koht Rand Põhikool piirkondlikul matemaatikaolümpiaadil II kooliastmes.

Mart-Jürgen Haapsalu 1. koht piirkondlikul keemia-, bioloogia-, geograaﬁa olümpiaadil; 3. koht Kukermaa Põhikool Läänemaa koolinoorte individuaalses mälumängus 8. klasside arvestuses. Ilja Haapsalu vabariikliku noorte pianistide instrumentaalkontserdi konkursi 2. koht. Romanov Muusikakool

/ 55 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

17. PARIMAD AINETUNDJAD

Olümpiaadide parimad 17.2 Vabariiklik vene keele kui võõrkeele olümpiaad Viktoria Joonasing Läänemaa Ühisgümnaasium 1. koht 12. klasside arvestuses, vabariigi 4. koht Andrei Joonasing Läänemaa Ühisgümnaasium 1. koht 10. klasside arvestuses, vabariigi 10. koht Emakeele piirkondlik olümpiaad Olümpiaadide Raian Kleemann Oru Kool 3.–4. koht 7. klasside arvestuses Rebeka Villakov Oru Kool 3. koht 8. klasside arvestuses parimad Brigitta Vare Haapsalu Põhikool 3. koht 9. klasside arvestuses Karina Kaur Noarootsi Gümnaasium 2. koht 10. klasside arvestuses 2019 Karolina Lillemets Läänemaa Ühisgümnaasium 3. koht 10. klasside arvestuses Marie Põlluaed Läänemaa Ühisgümnaasium 1. koht 11. klasside arvestuses Arlethe Annus Läänemaa Ühisgümnaasium 2. koht 11. klasside arvestuses Ilona Falk Noarootsi Gümnaasium 3. koht 11 klasside arvestuses Johanna Liiv Läänemaa Ühisgümnaasium 3. koht 12 klasside arvestuses Bioloogia piirkondlik olümpiaad Mia Aurelia Kokk Haapsalu Linna Algkool 1. koht 6. klasside arvestuses 3. klasside olümpiaad Siie Grete Klemmer Uuemõisa Lasteaed-Algkool 1. koht Alexia Klis Haapsalu Põhikool 2. koht Maarja Saar Haapsalu Linna Algkool 3.–4. koht Soﬁa Lusmägi Uuemõisa Lasteaed-Algkool 3.–4. koht 4–6. klasside matemaatika olümpiaad Melanie Möll Haapsalu Linna Algkool 1.–2. koht 4. klasside arvestuses Kauri Kliss Uuemõisa Lasteaed-Algkool 1.–2. koht 4. klasside arvestuses Tõnu Robert Rand Haapsalu Põhikool 1. koht 5. klasside arvestuses Kaspar Kallau Palivere Põhikool 2–3. koht 5. klasside arvestuses Henry Põldver Haapsalu Põhikool 2–3. koht 5. klasside arvestuses Rami Sepp Taebla Kool 1. koht 6. klasside arvestuses Matemaatikaolümpiaad Matteus Kalda Haapsalu Põhikool 2. koht 8. klasside arvestuses Kirill Grigorjev Noarootsi Gümnaasium 2. koht 10. klasside arvestuses Karl-Alex Sokolov Läänemaa Ühisgümnaasium 3. koht 10. klasside arvestuses Maria Allkivi Noarootsi Gümnaasium 1. koht 11. klasside arvestuses Inimeseõpetuse olümpiaad Mariliis Koplik Risti Põhikool 1. koht 6. klasside arvestuses Erik Kuusmann Haapsalu Põhikool 1. koht 9. klasside arvestuses Ühiskonnaõpetuse olümpiaad, üleriigiline eelvoor Helen Carmel Boyers Palivere Põhikool 1. koht 6. klasside arvestuses Kiur Kaljuvee Läänemaa Ühisgümnaasium 1. koht gümnaasiumi arvestuses Saksa keele olümpiaad Myrell Kalda Läänemaa Ühisgümnaasium 1. koht gümnaasiumi arvestuses Inglise keele olümpiaad Orm Jondalar Jürgenson Läänemaa Ühisgümnaasium 2. koht gümnaasiumi arvestuses Magnus Jakob Epkin Läänemaa Ühisgümnaasium 3.–4. koht gümnaasiumi arvestuses Robin Pae Läänemaa Ühisgümnaasium 3.–4. koht gümnaasiumi arvestuses Kunstiõpetuse olümpiaad Eliise Nikker Risti Põhikool 1. koht kolmandas kooliastmes Elina Ruuse Taebla Kool 2. koht kolmandas kooliastmes Romek Heimann Oru Kool 3. koht kolmandas kooliastmes Lisel Adelmann Noarootsi Gümnaasium 1. koht gümnaasiumi arvestuses 4. klassi kirjanduslik olümpiaad Mari-Kret Silmpärg Uuemõisa Lasteaed-Algkool võistkondlik 1. koht Julia Trynova Uuemõisa Lasteaed-Algkool võistkondlik 1. koht Anete Pindmaa Uuemõisa Lasteaed-Algkool võistkondlik 1. koht 5. klassi õpioskuste olümpiaad Loora-Lisandra Ender Haapsalu Linna Algkool võistkondlik 1. koht Keilin Paimets Haapsalu Linna Algkool võistkondlik 1. koht Tabel 1212. Loviise Lekarkin Haapsalu Linna Algkool võistkondlik 1. koht Piirkondlike Keven Vuksta Haapsalu Linna Algkool võistkondlik 1. koht olümpiaadide parimad. Laas-Joonas Saul Haapsalu Linna Algkool võistkondlik 1. koht / 56 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

17. PARIMAD AINETUNDJAD

Piirkondlik võistkonnavõistlus "Nuputa" 5.–6. Pranglimise parimad 17.3 klassidele, 1. koht (Haapsalu Põhikooli Ringo Rõõmus (Haapsalu Põhikool) – võistkond) I kooliastme arvestuses; Rasmus Nebokat; Kaspar Plaas (Palivere Põhikool) – Konkursside Aron Urbas; III kooliastme arvestuses. parimad Hendrik Rand; Uku Toomas Rand. 4. klasside ettelugemisvõistlusel 1. koht 2019 Kata Karlis (Haapsalu Põhikool). Piirkondlik võistkonnavõistlus "Nuputa" 7. klassidele, 1. koht (Haapsalu Põhikool) Ernst Enno omaloomingukonkurss 2019 Alver Järv; I kooliaste Matis Russi; Lily Vidrik (Ridala Põhikool); Uku Viispert. Mairon Olenko (Haapsalu Põhikool); Rebecca Riin Laasi (Haapsalu Linna Läänemaa koolinoorte individuaalne Algkool). mälumäng II kooliaste Elisabeth Sild (Haapsalu Põhikool) – Kätriin Kurst (Haapsalu Põhikool)– 1. 1– 2. koht põhikooli arvestuses; koht; Anni Kallas (Läänemaa Kris Oliver Kivimäe (Ridala Põhikool) – Ühsigümnaasium) – 1. koht. 2. koht gümnaasiumi arvestuses; Sandra Piir (Noarootsi Gümnaasium) – Ernst Enno omaloomingukonkursi II kooliastme 3. koht gümnaasiumi arvestuses. eripreemia Karen Loorens (Oru Kool). Võistkondliku koolinoorte mälumängu põhikooliastme 1. koht ja vabariigi 1. koht Ernst Enno omaloomingukonkurss, (Haapsalu Põhikooli võistkond) III kooliaste Karolin Aru; Marvel Leesment (Haapsalu Põhikool) – Ingrika Tuulik; 2. koht. Henri Suder; Kert Kallas. Ernst Enno omaloomingukonkursi III kooliastme eripreemia Võistkondliku mälumängu gümnaasiumiastme Elise Tilk (Haapsalu Põhikool). 1. koht (Noarootsi Gümnaasiumi võistkond) Laura-Elise Kaevats; Ernst Enno omaloomingukonkursi Katariina Kilk; IV kooliaste Ingely Soovik; Liisalota Kroon (Läänemaa Brett Puppart. Ühisgümnaasium)– IV kooliastme parim.

/ 57 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

18. 18. TÄISKASVANUD ÕPPIJA NÄDAL

äiskasvanud õppija nädal (TÕN) on Läänemaal esitati aasta õppija tiitlile kaks- saanud traditsiooniliseks üle-eesti- teist kandidaati, kellest pälvis tiitli Haapsalu Tliseks täiskasvanuharidust populari- Kutsehariduskeskuse vilistlane Inga Pär- seerivaks ja õppimisvõimalusi tutvustavaks naste. ürituseks. TÕNi ajal on fookuses inimese õppimine ja enesetäiendamine kogu elu 2019. aastal esitati ETKA Andrasele kuus jooksul kui isiksuse ja ühiskonna arengu aasta õpiteo ning neli õppijasõbraliku töö- põhiline eeldus toimetulekuks muutuvas andja kandidaati. maailmas. TÕNi ajal võimendatakse kõike, mis seostub inimese täiskasvanueas õppi- Aasta 2019 õpiteo kandidaadidL äänemalt on: mise ja arenemisega. Eesti Täiskasvanute Võnnu rahvakool; Koolitajate Assotsiatsioon Andras (ETKA Tuuru rahvakool; Andras) koordineerib koostöös Haridus- ja Oru rahvaülikool; Teadusministeeriumiga TÕNi algusaasta- Vabaharidusprojekt Asuküla test saadik. rahva kool; Väärikate ülikool; Väikelaevajuhtide koolitus Vormsil. Aasta õppija 2019 Inga Pärnaste Aasta 2019 õppijasõbraliku tööandja nominendid: Haapsalu Lasteaed Tareke; Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus; Lääne Maakonna Keskraamatukogu; Vormsi Vallavalitsus.

Inga Pärnaste. Foto: Vendo Jugapuu.

/ 58 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

19. TALLINNA ÜLIKOOLI 19. HAAPSALU KOLLEDŽ

TIINA ALASOOALASOO, Projektides osalemine ja saavutused kolm kolmepäevast koolitust õpetajatele TLÜ Haapsalu kolledži koolitus- „Health Promotion Programme” on 2016. ning selle tulemusel teab õpetaja, kuidas ja arendusspetsialist: aasta sügisel alguse saanud ning 2019. iseennast vaimselt ja füüsiliselt tervena aasta lõpuni kestev tervisejuhi eriala aren- hoida, kuidas luua turvalist õpikeskkonda, dusprojekt. Projektiga loodi kümme raken- kasutades olukorrale sobivaid suhtlusviise duskõrghariduse ning kuus kutsehariduse ja lahendada distsipliiniprobleeme. Projekt ainekursust. Uued ainekursused tuginevad on rahastatud Euroopa Liidu struktuuri- projekti esimesel aastal läbi viidud uurin- vahenditest Innove 1.2.1 ATV4 õpetajate gule, mis kaardistas tervisedenduse tulevi- täiendusõpe taotlusvooru kaudu. kusuunad, ning õppekavade analüüsidele ja fookusgrupi kohtumistele. 2018/2019 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži Tervis- õppeaastal viidi loodud ainekursused edenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsi- partnerorganisatsioonides ellu, hinnati keskusel (TERE KK) oli ajavahemikul 14.04. nende asjakohasust ja tehti täiendusi. 2019. 2016 kuni 31.12.2019 projekt „Terviseden- aasta sügisest said loodud õppeained duse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsi- Haapsalu kolledžis tervisejuhi õppekava keskus periood 2014–2020", millega osaks. Projekti rahastab Euroopa Regio- rahastati kõiki TERE KK valdkonda kuulu- naalfondInterreg Central Baltic 2014 – 2020 vaid tegevusi. toetusprogrammi kaudu. Ajavahemikul 2016– 2019 on TERE KK tege- Kokku on projektis kolm partnerit: Tallinna vused suunatud keskuse jätkuvale tugevne- Ülikooli Haapsalu Kolledž (juhtpartner), misele. TERE KK jätkab kahe peamise tege- Metropolia Rakendusteaduste Kõrgkool ja vussuunaga, milleks on liikumis- ja tegevus- Haapsalu Kutsehariduskeskus. võime ja ravimuda/mudaravi uurimise valdkonnas erialaste teadmuste jätkuv loomine, „Terve õpetaja, terve laps” on Haapsalu koondamine, pooleliolevate arenduste lõ- kolledži täienduskoolitusprojekt kolme re- puleviimine, sh ettevõtete tugevam liitmine giooni (Läänemaa, Hiiumaa ja Saaremaa) keskuse tegevuste juurde ning keskuse õpetajatele. Projekt viiakse ellu aastatel potentsiaali parem ära kasutamine. 2019– 2020. Projekti tulemusena toimub

Õpilaste arv Õppekohtade arv Eriala 2017 2018 2019 2020 Käsitöötehnoloogiad ja disain 15 15 15 15 Tabel 13. Liiklusohutus 22 22 18 18 Erialad ja õpilaste arv Rakendusinformaatika 22 22 22 Tallinna Ülikooli Haapsalu 22 Kolledžis 2017–2020. Tervisejuht 22 22 22 22

/ 59 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

19. TALLINNA ÜLI- KOOLI HAAPSALU KOLLEDŽ

Cum Laude lõpetanud 19. Eriala 2017 2018 2019 Käsitöötehnoloogiad ja disain 0 1 2 Liiklusohutus 2 0 0 Rakendusinformaatika 1 3 2 Tervisejuht 2 3 2

TERE KK roll liikumis- ja tegevusvõime ning toodete- ja teenuste arendamine vald- mudaravi-ravimuda tegevusvaldkonnas on konna vajadustest lähtuvalt. siseriiklike ja rahvusvaheliste partnervõr- gustike koostöö kaudu: Projekti tulemusena on tekkinud uus sisend teadmuse koondamine ja ajakohasta- tervisedenduse ja rehabilitatsiooni vald- mine teaduspõhiste rakendusuuringute konnas tegutsevate ettevõtete arenguks ja kaudu; TERE KK on tugevdanud oma positsiooni teabe edastamine ja vahendamine tea- arendusüksusena ja usaldusväärse koos- dus- ja uurimisasutuste, riiklike institut- tööpartnerina nii Eesti- kui rahvusvahelis- sioonide, ülikoolide ja teiste haridus- tele organisatsioonidele. asutuste, ettevõtete ning teemakohaste kolmanda sektori organisatsioonide vahel ning nende huvidest lähtuvalt;

20. 20. HAAPSALU KUTSEHARIDUS- TIIA TIISLERTIISLER, Haapsalu Kutseharidus- KESKUS keskuse avalike suhete spetsialist: aapsalu Kutsehariduskeskus Kutsekeskharidust omandavad noored (HKHK) on riiklik kutseõppeasu- moodustasid õppijaskonnast 30%, täis- Htus, mida juhtis 2019. aastal kasvanud õppijad 70%. direktor Ingrid Danilov. Käsitletud aastal oli töölepinguga töötajaid kokku 108, neist 58 Vastuvõtt olid õpetajad. Talvisel täiskasvanud õppijatele suunatud vastuvõtuperioodil avati kolm uut eriala: Õpilasi oli seisuga 01.10.2019 kokku 848, plaatija, abikokk ning toitlustuskorraldus. neist 36 õppis Astangu Kutserehabilitat- Samuti oli võimalus õppima asuda kald- siooni Keskuses. Vastuvõetud õpilasi oli katuseehitaja, tegevusjuhendaja, kanga- 545, kooli lõpetas 397 õpilast. kuduja, hooldustöötaja ning puhastusteenindaja erialale. Talvel asus õppima 108 inimest.

/ 60 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

20. HAAPSALU KUTSEHARIDUS- KESKUS

20.

Lõpetas tegevusjuhendaja eriala I Iend. Karl- Kevin Miinpuu koos juhendaja Kersti Õimi ning Foto: Silver Raidla. ekspert Tiiu Parmuga Kaasanis. Foto: HKHK.

Ungari ja Hollandi õpilased koos HKHK bürootöö Õpetaja ja treener Mehis Ehanurm hõbemärgiga. õpilastega Läänemaa loodust avastamas. Foto: HKHK. Foto: Triin Musting.

Suvisel vastuvõtuperioodil asus õppima tekstiilkäsitöö; 437 inimest. Õpilasi võeti vastu järgmistele loodusgiid; erialadele: kokk.

1) kutsekeskharidus põhikooli alusel: 3) kutseõpe baashariduse nõudeta või liht- IT-süsteemide nooremspetsialist; sustatud õppekavaga: turismiettevõtte teenindaja; abikokk. üldehitus; ehitusviimistlus; Alates 1. septembrist liitus HKHK kooli- infospetsialist/bürootöö; perega endine Haapsalu Täiskasvanute tisler; Gümnaasium, mis moodustab Haapsalu kokk. Kutsehariduskeskuses üldhariduse osakonna. Sellest ajast alates on võimalik Haapsalu 2) kutseõpe täiskasvanud õppijale tsükli- Kutsehariduskeskuses lisaks kutseõppele õppes: omandada ka põhikooli- või gümnaasiumi- IT-süsteemide spetsialist; haridust. raamatupidaja; hooldustöötaja 3. tase ja 4. tase; Lõpetamine mööblirestauraator; Haapsalu Kutsehariduskeskuse lõpetas pehmemööblivalmistaja; 2019. aastal ühtekokku 397 õpilast. puhastusteenindaja juhendaja; kiviehitiste restauraator; Veebruaris ja märtsis oli täiskasvanute eri- ehitusplekksepp 3. tase ja 4. tase; aladel lõpetajaid 34, kellest 17 olid

/ 61 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

20. HAAPSALU KUTSEHARIDUS- KESKUS

tegevusjuhendaja, 7 hooldustöö ning 10 20. silmuskuduja erialalt. Ühtlasi oli tegemist nii tegevusjuhendaja kui silmuskuduja erialade esimeste lendudega.

Suvistel lõpuaktustel said tunnistuse 191 kutsekeskharidusõppe noort (nende seas 8 lihtsustatud õppekaval õppinud noort) ning 111 kutse omandanud täiskasvanud lõpeta- RED digiteemaline projektikohtumine Eestis. Fotod: HKHK. jat. Noorte seas oli 14 kiitusega lõpetajat: Kaisa-Karita Perve – kokk; Romet Rünne – kokk; Elika Märtin – majutusteenindus; Kaisa Ülejõe – majutusteenindus; Carolina Kuris – ehitusviimistlus; Eerik Salf – ehitusviimistlus; Marite Adams – bürootöö; Kadriina Krüüts – bürootöö; Helina Mätlik – bürootöö; Kirill Anohin – IT-süsteemide noorem- Majutusteeninduse ja koka eriala õpilased koos spetsialist; õpetajaga Itaalias praktikal. Tanel Liivo – IT-süsteemide noorem- Tähtsamad saavutused: spetsialist; veebruaris toimunud plaatimisvõistlusel Erki Pahvoski – IT-süsteemide noorem- „Särku 2019" saavutas ehitusviimistlu- spetsialist; se eriala kolmanda kursuse õpilane Ramon Engman – tisler; Loree Roots II koha; Kustas Roosileht – tisler. HKHK kokaõpilased valmistasid EV101 presidendi vastuvõtu suupisteid; Kutseõppe täiskasvanud lõpetajatest said 26.–27. veebruaril toimunud ehitusvii- lõputunnistused: hooldustöötaja (11 õpi- mistlejate võistlustel saavutas ehitusvii- last), IT-süsteemide spetsialist (6 õpilast), mistluse eriala kolmanda kursuse õpila- tekstiilkäsitöö (12 õpilast), lapsehoidja (18 neCarolina Kuris III koha; õpilast), mööblirestauraator (19 õpilast), 2.–4. aprillil toimunud noorte mööblitis- kiviehitiste restauraator (10 õpilast), kald- lerite kutsevõistlusel saavutas tisleri eri- katuseehitaja (9 õpilast), puhastusteenin- ala kolmanda kursuse õpilane Ramon daja (10 õpilast), raamatupidaja (16 õpilast). Engman III koha; 3.–4. mail 2019 Eesti kutsemeistrivõist- Sügisesel lõpuaktusel said tunnistused 61 lustel „Noor Meister” saavutas restora- lõpetajat: 12 loodusgiidi erialalt, 12 koka niteeninduses I koha teise kursuse õpi- erialalt, 10 pehme mööbli valmistaja eri- laneKarl-Kevin Miinpuu ning plaatimi- alalt; 11 hooldustöötaja erialalt; 10 IT-tugi- ses III koha ehitusviimistluse eriala kol- isiku erialalt, 6 plaatija erialalt. manda kursuse õpilaneLoree Roots ;

/ 62 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

20. HAAPSALU KUTSEHARIDUS- KESKUS

22.–27. augustil Venemaal Kaasanis toi- Sügisel algas Erasmus+ programmi rahas- 20. munud kutsemeisterlikkuse maailma- tamisel õpilaste ja töötajate kaheaastane meistrivõistlustelWorldskills 2019 sai tei- õpirändeprojekt „Head oskused annavad se kursuse õpilane Karl-Kevin Miinpuu ameti”. Selle projektiga on planeeritud 103 meisterlikkuse medali; õpilaste praktikat ning 42 töötajate õpi- Läänemaa aasta õppijaks valiti HKHK rännet, mille hulgas on ka kuue töötaja mööblirestauraatori eriala õpilane Inga kahenädalane erialane stažeerimine välis- Pärnaste; partneri koolis või -partnerettevõttes. Pro- Läänemaa aasta kutseõpetajaks valiti jektis on 20 partnerkooli ja -ettevõtet 20st HKHK kutseõpetajaIvika Raudsepp ; Euroopa riigist. treener ja kehalise kasvatuse õpetaja Mehis Ehanurm pälvis eriolümpia hõbe- Samuti algas sügisel NordPlus Juniori prog- märgi. rammi rahastatud projekt „Improving digital competences and computational thinking of SEN Projektid students in VET”, mille eesmärk oli kaasata HKHK aktiivse rahvusvahelise töö tulemu- hariduslike erivajadustega õpilasi rahvus- sena 2016. aastal saadud Erasmus+ kutse- vahelisse projekti, parandada õpilaste digi- hariduse harta on toonud koolile palju uusi oskusi ning arendada pidevalt muutuvas koostööpartnereid ning seetõttu on suure- internetimaailmas kriitilist mõtlemist. nenud ka kutsehariduskeskust külastavate väliskülaliste arv. Jätkusid ka kaks 2018. aastal alanud Erasmus+ programmi rahastatud kaheaas- 2019. aasta jooksul viibis HKHKs 96 välis- tast rahvusvahelist koostööprojekti. Täis- külalist, kes olid tulnud Hollandist, Horvaa- kasvanuhariduse teemasid käsitlevas pro- tiast, Itaaliast, Kreekast, Türgist, Iirimaalt, jektis oli kutsehariduskeskus ise koordi- Saksamaalt, Rumeeniast, Portugalist, Un- neeriv kool, sest täiskasvanuhariduse osa- garist, Soomest, Islandilt, Lätist, Prantsus- tähtsus HKHK õppekavades on viimastel maalt ja Austriast. Nende hulgas oli 52 aastatel olnud tõusuteel. Projektis „Adult õpetajat ning 48 õpilast, kes osalesid koos- Education – It's Never too Late to Learn” (AdELe) tööprojektide tegevustes või praktiseerisid osalesid täiskasvanuharidust pakkuvad Läänemaa ettevõtetes. koolid ja ettevõtted Itaaliast, Kreekast, Hor- vaatiast ja Hollandist. 2019. aastal käisid rahvusvaheliste projektide ja muude õpikäikude raames Euroopa Erasmus+ teises koostööprojektis – „Re- riikides praktikal, projektikohtumistel, õpi- Evaluating Digital Technology to Enhance lähetustes, võistlustel ja õppekäikudel 66 Learning” (RED) – osaleb HKHK partnerina. õpilast ja 67 õpetajat. Projektipartnerid olid Selle projekti töös tegeletakse parimate kutseõppeasutused ja koostööpartnerid digivõimaluste otsimisega, et parendada Soomest, Prantsusmaalt, Inglismaalt, Por- õppetööd. Nimetatud projektis osalevad tugalist, Itaaliast, Austriast, Slovakkiast, koos õpetajatega ka HKHK õpilased. Projekti Taanist, Islandilt, Rootsist, Poolast, Saksa- juhib kutsehariduskeskus Iirimaalt ning maalt, Iirimaalt, Suurbritanniast, Hispaa- teised osalevad partnerkoolid asuvad niast, Kreekast ja Horvaatiast. Saksamaal, Rumeenias, Hispaanias ja Tür- gis.

/ 63 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

20. HAAPSALU KUTSEHARIDUS- KESKUS

20.

Kutseõpetaja Maarja Koppelmaa õpetab TÕN töötoas Tänukirja said kutseõpetaja Epp Klimenko ning kuningketti valmistama. Fotod: HKHK. ﬁnantsjuht Kaja Kaus.

Täiendkoolitused Aastast 2018 on Haapsalu Kutseharidus- Tööalaseid täiendkoolitusi toimus 2019. keskus ka maakondliku täiskasvanuhari- aastal 59, lisaks korraldati mitmeid lühe- duse koordinaator ja koostööpartner Eesti maid töötube. Koolitustel osales ja lõpetas Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioonile, kokku 629 õppijat. Koolitatavate arv on aidates levitada Täiskasvanud Õppija Näda- võrreldes eelmise aastaga muutunud vähe. la (TÕN) infot ning korraldades aasta õppija Eraldi on hakatud arvestama lühemaid valimist koostöös Läänemaa täiskasvanu- koolitusi ja töötubasid, mida ei arvestata hariduse võrgustikuga, kuhu kuuluvad oluli- täienduskoolituse statistikasse (kursused, sed koostööpartnerid koos teiste koolitajate mis kestavad kaheksa tundi ja vähem). ning võtmeisikutega. Haridus- ja Teadusministeerium ﬁnant- seerib tasuta tööalaste koolituste toimu- Aasta töötajad mist Euroopa Sotsiaalfondi programmist aasta töötaja –;Marek Seil „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppi- aasta kolleeg –;Ingrit Kera misvõimaluste avardamine”. Selliseid täien- aasta digimeister –;Eneli Uibo duskoolitusi viidi Haapsalu Kutseharidus- aasta õpetajad –,Ivika Raudsepp Janne keskuses ellu 43. Muulija Valdo Nõlvak ; aasta õppijad –,jaMarelle Möll Airi Aavik Populaarsed õppekavarühmad olid 2019. Taavi Kuusik; aastal majutamine ja toitlustamine, tarbe- aasta õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tunnus- kunst ja oskuskäsitöö, materjalitöötlus, isi- tab” –;Ivika Raudsepp kuareng ning arvutiõpe. Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukiri – Kaja Kaus,. Epp Klimenko

/ 64 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

21. 21. KULTUURIELU

agu kogu Haapsalu jaoks, oli ka 4.„Vanamehe film” – 1210 külastajat; Haapsalu Kultuurikeskuse jaoks 5.„Ott Tänak – The Movie” – GÜLNAR MURUMÄGIMURUMÄGI, Haapsalu kultuurikeskuse N2019. aasta oluline seetõttu, et oli 1137 külastajat. direktor: linna sünnipäeva aasta. Haapsalu tähistas oma 740. aastapäeva sünnipäevapeoga Ka teatrietenduste külastatavus oli 2019. Valge Daami päevade ajal. Linn täitus kireva aastal erakordselt edukas, külastajate arv kultuuriprogrammiga, mis oli mõeldud igale küündis ligemale 12 000 inimeseni. Kokku sihtgrupile, lastest eakateni. Linna külas- anti 39 etendust, millest 27 oli täiskasva- tasid sõpruslinnade esindajad, keda tervitati nutele ja 12 lastele/noortele. Võimalus oli Valge Daami päevade avaüritusel nende külastada ka venekeelseid etendusi ja neid rahvamuusika etteastetega. Esitleti uut oli kultuurikeskuses 2019. aastal 5. Haapsalu raamatut ning toimus mitmeid põnevaid retki mööda kultuuriloolisi paiku. Menukaimad teatritükid olid: Linna sünnipäevaaastal tõi Valge Daami Teater Point„The Kid” , suveteater taas välja Paul Kilgase näite- (3 etendust täismajale); mängu „Haapsalu legend”. Seda Gennadi Teater Ugala„Meistrite liiga” ; Tanieli lauludega näidendit mängiti 1979– dokumentaalprojekt 1990, etendusi saatis tohutu menu ja lavas- „Südames sündinud”; tust mäletatakse kui erakordset. Rahvusooper Estonia „Uinuv kaunitar”; 2019. aastat võib kokkuvõtvalt nimetada Kuressaare Linnateater„Sipsik ”, Eesti filmide aastaks. Kui vaadata Haapsalu (2 etendust); kino esiviisikut, siis võib sealt leida tervelt Endla Teater neli Eesti filmi ning külastajate arvud on „Windsori lõbusad naised”; väga muljet avaldavad. „Tõe ja õiguse” film VAT Teater„Müller peab lahkuma” ; saavutas Haapsalu kino külastatavuse re- Rakvere Teater„Onu Vanja” . kordi. 2019. aastal külastati kino 28 675 korral, korraldati 639 seanssi ning kinolinale Lisaks teatrietendustele anti kultuurikesku- jõudis 176 filmi. Lisaks toimus kultuurikes- ses veel hulgaliselt kontserte, mille külasta- kuses Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide tavus ulatus 4500 inimeseni. Nendest me- festival, kus toimus 69 filmi- ja eriüritust nukaimad olid „Elina Netšajeva pühadetur- ning külastusnumber oli sellel 5541. Kevadel nee üle Eesti”, „Koit Toome & Liis Lemsalu mindi üle uuele piletimüügisüsteemile ning jõulukontsert” ning loomulikult täismajale sellest ajast alates sai pileteid osta ka eel- antud ansambli Noorkuu jõulukontsert ea- müügist. katele.

Esiviisik: Edukalt toimis 2019. aastal Haapsalu Jazzi- 1.„Tõde ja õigus” – 3598 külastajat; klubi, kontsertide külastushuvi suurenes 2.„Klassikokkutulek 3: Ristiisad” – märgatavalt. Näha sai järgmisi koosseise: 2090 külastajat; Sooäär-Yaralyan-Ounaskari, Susanna Alek- 3. „Lumekuninganna 2: Elsa ja Anna uued sandra Trio, MaiGroup feat Greg Leisz (Eesti- seiklused” – 1380 külastajat; USA-Rootsi), Kadri Voorand ja Mihkel

/ 65 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

21. KULTUURIELU

Mälgand, SalSaller ja Raivo Tafenau band, vastavalt võimalustele ning kunstnike ja 21. Jaak Sooääre bänd kavaga „Jeff Beck 75”, kuraatorite aktiivsusele. Pikemaajalistest Raul Vaigla feat Marie Vaigla, Joel Remmeli projektidest väärib esile tõstmist rahvus- Trio, Toomas Rulli projekt ÖÖTÖÖ, Riho Sibul vahelise Haapsalu Graafilise Disaini festival, ning Raivo Tafenau bänd projektiga „Sügise mis on selleks ajahetkeks toimunud juba 14 sosinad”, Jõulujazzi raames Haapsalus Pet- aastat järjest. Haapsalu Linnagalerii on ros Klampanis Trio feat Kristjan Randalu & Haapsalu kultuurikeskuse, kohaliku omava- Bodek Janke (Kreeka-Eesti-Poola). Kokku litsuse kultuuriasutuse osa. Galeriipind on esines 2019. aastal jazziklubis 11 koosseisu. kunstnikele ja publikule tasuta. Puuduvad nii rent kui ka pilet. 2019 näitused leiab: Haapsalu Kultuurikeskuse aasta ringi tegut- http://galerii.kultuurimaja.ee/. sevas linnagaleriis eksponeeritakse profes- sionaalset kunsti. Tegemist on nonprofit Näitused: galeriiga, mis ei tegele aktiivselt kunsti Noolegrupp„Sogases vees” ; müügiga, vaid on suunatud nüüdisaegse „Sensuaalne fotopuhkus” Haapsalu kunsti ja disaini eksponeerimisele ja tutvus- fotoklubi ja külalised; tamisele. Galeriis on korraldatud katkema- Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Haap- tult näitusi 1991. aastast alates, sealhulgas salu Kunstikooli ühisnäitus„Ba-bah” ; välisnäitusi ja ka rahvusvahelisi festivale. Liisa Kruusmägi„Limonaad asfaldil” ; Aastas toimub 12 ühe kalendrikuise pikku- „Ühine mõõt” Eesti Kunstiakadeemia sega näitust. Eesmärk on nüüdisaegse maali õppetooli teise kursuse tudengid; visualiseeritud mõtlemise arengu ja muu- Haapsalu Graafilise Disaini festival tuste tutvustamine ja propageerimine. 2019; Linnagalerii teeb koostööd EKA erinevate Urmas Pedanik„Tehismaastikud” ; õppetoolidega, pakkudes neile iga-aastast Euroopa Akvarelliühenduste Assotsiat- võimalust eksponeerida oma üliõpilaste siooni 22. rahvusvaheline ühisnäitus; töid. Samuti on galeriil koostöö Läänemaa Tiiu Randmann-Mihkla„Sprotid õlis” ; Ühisgümnaasiumiga, kel on ka võimalus Cloe Jancis„Sinu ja Selle vahel” ; korraldada igal aastal näitus, et harjutada Imbi Kruuv„Vaatlejad” ; noori saama erinevat infot ka mujalt, kui Kristi Kongi „Inimene on taim / Human tavaks saanud allikatest ja osaleda ise as a plant”. kunstinäituse tekkeprotsessis. Korraldatak- se ka kunstnikutunde, et noored saaksid Haapsalu Kultuurikeskuse fuajee on popu- kuulata kunstnike endi kommentaare ja laarne näituste eksponeerimise koht. arvamust. Võimaluse ja soovi korral kaasa- Haapsalu kultuurikeskusest kasutas püsi- takse näituseprogrammi ka kohaliku kunsti- valt ringitegevuseks kokku 15 kollektiivi. klubi. Ülejäänud näitusegraafik pannakse Haapsalu kultuurikeskuse töötajad on väga kokku Eesti kaasaegse kunsti paremikust tänulikud nii publikule kui ka külastajatele.

/ 66 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

21. KULTUURIELU

äänemaal on 2195 rahvakultuuri ette esineva bändi hittloost ühe tantsu. Sel 21.1 harrastajat. Rahvakultuuri kollektiive aastal esineti taas Hõfﬁ avamiseks korralda- Lon 134, juhendajaid 105. Kõige tud kevadparaadil, samuti esineti Valge populaarsem osalejate arvu järgi on rahva- Daami üritusel. T-Stuudio esines ka Eesti Rahvakultuur tants, kus on 871 harrastajat. Tantsurühmi Rahvamajade Ühingu XIII suvekooli avami- ja Läänemaa on maakonnas 59. Läänemaa on tantsiv sel Haapsalus, seda ajal, kui väga raske on maakond. Maakonnas on 40 koori ja 833 lapsi kokku saada, aga Mairi suudab seda Kultuuripärl koorilauljat. alati. Vajadusel käiakse linna või maakonda 2019 esindamas kaugemalgi, näiteks esineti Läänemaa kultuuripärl oktoobris Pärnu kontserdimajas tantsu- Mairi Grossfeld huvihariduse galal „Läbi lapse silmade”. MARJU VIITMAAVIITMAA, Eesti Rahvakultuuri Keskus Loomulikult esineti sel aastal ka Kooli- Läänemaa rahvakultuuri- tantsul ja Kuldsel Karikal ning mõlemal spetsialist: konkursil oldi edukad.

Tantsukool ei oleks nii silmapaistev, kui Mairi ei suudaks leida ja hoida seal nimekaid tantsuõpetajaid – see, et nad ikka ja jälle Haapsalus tunde annavad, on suuresti Mairi teene, mistõttu on Haapsalu lastel ühed parimad koreograaﬁd ja tantsuõpetajad Eestis.

Mairi Grossfeldt. Foto: Arvo Tarmula. Ka oma põhitöökohas, Läänemaa Ühisgüm- Eesti Kultuurkapitali Läänemaa ekspert- naasiumis huvijuhuna tegutsedes on ta grupp koostöös Sihtasutusega Läänemaa linna kultuuripilti rikastanud. Sel aastal sai valis Läänemaa kultuuripärliks 2019 Mairi linnarahvas veel kord näha LÜGi muusikali Grossfeldi. „100 aastat koolielu”, mille produtsent ta oli. Mairi Grossfeldt on T-Stuudio tantsukooli süda ja südametunnistus, hing ja vaim. Kõik Ta leiab ka suvel õpilasi, kui ootamatult kontserdid on tema lavastatud ja väga tekkib vajadus mingi kultuurisündmuse kõrgetasemelised. Kevadel sai tantsukool rikastamiseks. Näiteks septembri algul 20aastaseks, mida tähistati uhke kontser- toimunud Tiiu Randmann-Mihkla juubeli diga kultuurikeskuses. Mairi on alati oma näituse avamiseperformance -programm tantsukooliga olnud valmis esinema suure- toimus ainult tänu Mairile, kes palus taas matel ja väiksematel linna või maakonna appi LÜGi õpilased ja lavastas selle esine- üritustel. mise.

Piire ületav oli ka 2018. aasta Hoog festivali LÜGi lavakunstiõpetajana on tema õpilased koostöö projekt, kus T-stuudio ja rehabilitat- aastast aastasse esinenud nii kooliteatrite sioonikeskuse ratastooli lapsed ning Marco festivalidel kui muudel üritustel. Samuti on Bonissimo tõid ühiselt lavale etenduse. Mairi alati leidnud LÜGist õpilasi linna- Kooliaasta alguse kontserdiks valmistab üritustele nii päevajuhiks kui õhtujuhiks, nii T-Stuudio Mairi juhendamisel juba aastaid laulma kui kõnesid pidama. Neid pisiasju ei

/ 67 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

21. KULTUURIELU

jõuagi kokku lugeda, ega mäletagi täpselt, austuse ja lugupidamise, nad tõstavad teda 21.1 millisel aastal keegi kuskil esines, aga tema esile kui inimest, kes suudab suure hulga postkasti läheb pidevalt kirju, et „leia meile rahvast mingi eesmärgi nimel koos tegut- keegi esinema” vms ja Mairi leiab alati. sema panna. Rahvakultuur ja Läänemaa Ta mõtleb ja aitab kaasa ning teeb oma tööd Sellist pühendumist, põhjalikkust, viimistle- Kultuuripärl südamega. Ja mis põhiline, ta teeb koostööd tust ja samal ajal loomingulisust ei kohta 2019 ja arvestab teistega. Tänu sellele on Mairi tihti. Ta on inspireeriv ja motiveeriv. pälvinud kolleegide ja koostööpartnerite

esti Kultuurkapitali Läänemaa eks- Villu Baumanni juhendamisel valminud pertgrupp tunnustas 2019. aasta õpilastööd on loomingulised, esteetiliselt 21.2 Etublisid maakonna kultuuritegijaid. nauditavad ning õpilasi arendavad. Tema juhendatud töödele on iseloomulik ideede Kultuuri- Elutööpreemia originaalsus, materjalide taaskasutus ja hea Villu Baumann disain. Villu Baumann on innovaatiline, uusi preemiad tööliike, materjale ning ideid rakendav 2019 õpetaja. Õpilaste valmistatud ning näitustel auhinnatud tööd tõstavad erivajadustega õpilaste enesehinnangut, usku endasse ja MARJU VIITMAAVIITMAA, oskust hinnata ilu enda ümber. Eesti Rahvakultuuri Keskus Läänemaa rahvakultuuri- spetsialist: Villu Baumann on korraldanud palju näitusi ja seisnud hea poiste tööõpetuse tööde väljapaistva esitlemise eest. Näitustel on eksponeeritud kooli programmipõhiseid töid, mida on võimaluse korral kohandatud. Villu Baumann. Foto: Arvo Tarmula. Tal on arvukalt ette näidata edukaid osale- Elutööpreemia sai Villu Baumann pikaaja- misi õpilastööde näitustel kodu- ja välis- lise panuse eest käsitöö- ja tehnoloogia- maal, sealhulgas Soomes, Prantsusmaal, valdkonna õpetaja ja mentorina. Hongkongis, Indias ja Saksamaal.

Villu Baumann töötab Haapsalu Viigi Koolis Villu on mitu korda saavutanud konkursil (endine Haapsalu Sanatoorne Internaat- „Hea Eesti idee” esimese koha. Ühtlasi on ta kool) 1968. aastast, on õpetaja-metoodik. osalenud Paunvere väljanäitusel ja teda on Tal on väga pikaajaline kogemus erivaja- seal kuldrahaga auhinnatud. dustega lastega töötamisel ning oskus arvestada hariduslike erivajadustega laste Matsalu ﬁlmifestivali raames korraldatud võimeid, eripära ja huvisid. õpilastööde näitusel osalesid nahast dino- saurused, millest üks valiti välja festivali ﬁl- miauhinnaks.

/ 68 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

21. KULTUURIELU

Aastatel 2008–2015 on Villu korraldanud Tiiu Randmann-Mihkla – installatsioo- 21.2 õpilaste töödest näituseid Majandusminis- ni-, foto- ja maalinäituse ning raamatu teeriumis ja Inglise Kolledžis. „Sprotid õlis” koostamise eest; Talharpa duo – eestirootsi kultuurielu Kultuuri- Palju näitusi toimus Kuke galeriis: portse- hoidmise, edasikandmise ja edendamise preemiad lani maal, puidust vormid, nahast seina- eest; 2019 pannood, suveniirvõtmed, kellad, klaas- Ülla Paras – raamatu „Haapsalu. Aeg. ehistööd, sirmid, vineerist kassid. Inimesed.” koostamise eest; Ülle Lass – projekti „Läänela 90 – Villu Baumann on õpetanud õpilasi laagri- Läänemaa spordi lugu” eestvedamise tes nii Haapsalus kui ka Helsingis ning eest. juhendanud üliõpilasi Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis. Tunnustuspreemia Danguole Tamberg – muusikaelu eden- Ta on aastaid olnud poiste tööõpetuse õpe- damise eest; tajate ainesektsiooni juht maakonnas ning Eleri-Kristel Kuimet – koorilaulu tradit- üleriigilise ainenõukogu liige. Ta on korral- sioonide hoidmise ja arendamise eest; danud maakonna õpilastööde näitusi, muu Renek Loorens – laste ja noorte sporti- hulgas maakonna näitust “Poiste tööd”. misvõimaluste arendamise eest Oru piir- Ühtlasi on ta osalenud vabariiklikel õpilas- konnas; tööde näitustel ning neile eelnenud maa- Haapsalu kunstiklubi – kohaliku kunsti- kondlikel näitustel. elu elavdamise ja näituste korraldamise eest; Kalli Pets – Läänemaa kultuuriruumi 2018. aastal toimus kunstikoolis näitus eripära säilitamise ja kaitsmise eest; „100 vöötatud vakka”. Ajal, mil teda tun- Karin Mägi – pühendunud töö eest nustamiseks esitati, valmistas mees ette Läänemaa kultuuripärandi hoidmisel ja näitust „Imelised kalad”. tutvustamisel; Silja Silver – kohaliku kultuuriloo ja Enda teadmisi ja oskusi on Villu Baumann kultuuripärandi hoidmise eest; aktiivselt jaganud Maalehe nõuandelisas Tia-Helina Kaukes – muusikaelu eden- „Targu Talita” ja ajakirjas Maakodu (kirjuta- damise eest; nud 150 artiklit), peab blogi „Villu Bau- Kevin Sakson – aasta noorsportlane; mann meisterdab” jms. Kauri Adman – saalihoki arendamise ja populariseerimse eest. Villu Baumanni on autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Heljo Talmeti preemia Läänemaa tantsujuhtide ühendus annab Aastapreemia Heljo Talmeti nimelist preemiat välja koos- Heli Reichardt – lasteraamatu „Liisu, töös kultuurkapitali Läänemaa ekspert- Leenu ja Kuuks” koostamise ja välja- grupiga. Preemiat antakse välja igal sügisel andmise eest; Haapsalu tantsujuhi Heljo Talmeti mäles- Sihtasutus Haapsalu ja tuseks. Aastatepikkuse töö eest rahva- Läänemaa Muuseumid – renoveeritud tantsurühmadega pälvis tantsupreemia Haapsalu piiskopilinnuse püsieksposit- Eha Toomsar. siooni loomise eest;

/ 69 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

21. KULTUURIELU

Poistesolistide võistlus gümnaasiumis. Iga vanuserühma parim 21.2 Poistesolistide võistlust korraldas Eesti esindas maakonda kooliteatrite üleriigilistel Meestelaulu Selts poistelaulu edenda- festivalidel. Haapsalu huvikeskuse näitering miseks 11. korda. Iga vanuserühma pari- tuli etendusega „Telefonilood” üleriigilisel Kultuuri- mad esindasid Läänemaad piirkonlikus algklasside festivalil laureaadiks. Etenduse preemiad voorus Tallinnas. Läänemaad esindasid juhendajad olidAnne Suislep ja Triin Ree- 2019 Juhan Karlis,, Sverre Post Rasmus Ulm ,mann. Läänemaad esindas gümnaasiu- Mattias Metsalu,ja Erik Mihkel Pukk Viktor mide osas Läänemaa Ühisgümnaasium Romanov. muusikaliga „Sada aastat koolielu” ja tuldi laureaadiks. Põhikoolide festivalil osales Läänemaa kooliteatrid Haapsalu põhikooli näitering lavas-tusega Traditsiooniline Läänemaa kooliteatrite „Minu väike maailm”, mille lavastaja oli päev toimus 27. märtsil Läänemaa Ühis- Siim Birk.

22. 22. RAAMATUKOGUD

ääne maakonnas oli 2019. aastal 16 kogus ajaloopäevaga, mis keskendus rahvaraamatukogu, sealhulgas oli Eesti lähiajaloo ja mälu temaatikale. ILME SEPP,SEPP põhikogusid 3 ja harukogusid 13 ning Esinejad olid sellel üritusel Meelis Mari- Lääne Maakonna L Keskraamatukogu direktor: väliteeninduspunkte Haapsalus üks. puu ning kirjanik ja režissöör Imbi Paju. Vaadati palju rahvusvahelist tähele- Rahvaraamatukogude põhiteenused olid panu pälvinud ﬁlmi „Tõrjutud mälestu- teavikute kohapeal kasutamine ja koju sed”. Filmis on näha ka Haapsalu au- laenutamine ning avalikule teabele üld- kodanik, arst, psühholoog ja endine Gu- kasutatava andmesidevõrgu kaudu juurde- lagi vang Heino Noor. Üritus toimus pääsu võimaldamine. Rahvaraamatukogu koostöös Läänemaa Vabadusvõitlejate põhiteenused on tasuta. Keskraamatukogu Ühendusega ning õhtut aitas läbi viia H. pakub lisaks tasuta teenustele laenutatud Magnus. Eksponeeriti raamatu- ja ese- raamatute pakiautomaadiga koju saatmist, menäitust „Isamaa mustrid”. mis on tasuline ja tasu sõltub pakiautomaa- di hinnakirjast. Keskraamatukogus toimus 24. mail kuuendat korda muinasjutukonverents Raamatukogude tähelepanuväärivamad „Muinasjutuvägi”, alapealkirjaga „Mui- tegevused olid: nasjuttude salakeel”, pühendatud 2019. 17. mail tähistati Liivi (olnud ka Jõgisoo) aastal eesti keele aastale. Konverentsil raamatukogu 100. juubelit. esinesid muinasjuttude, pärimuskul- tuuri ja eesti keele spetsialistid Marju 27. juulil tähistati Vormsi (olnud ka Vor- Kõivupuu, Piret Päär, Valdur Mikita, Kärri msi I, Hullo) raamatukogu 100. juubelit. Toomeos-Orglaan, Ilmar Tomusk, Krista Kumberg. Esimesed muinasjutukonve- 21. veebruaril tähistati EV 101. aasta- rentsid olid rahvusvahelised ning said päeva Lääne Maakonna Keskraamatu- alguse 2009. aastal, seega oli 2019. / 70 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

22. RAAMATUKOGUD

Lugejad, kes on laenutanud rohkem kui üks kord

22. Raamatukogu 2018 2019 Muutus (+-) Lääne maakond 5834 5892 +58 Sh Haapsalu koos harukogudega 3949 Tabel 14. 4032 +83 Lugejad 2018 ja 2019. Ainult Haapsalu 3346 3354 +8

Külastused Virtuaalsed Virtuaalsed Raamatukogu 2018 2019 Muutus (+-) Muutus (+-) 2018 2019 Lääne maakond 112 939 111 334 -1605 17 181 25 526 +8345 Tabel 15. Raamatukogude Sh Haapsalu koos harukogudega 97 897 99 515 +1618 15 584 23 646 +8062 külastused 2018 ja 2019. Ainult Haapsalu 59 482 60 236 +754 9106 13 030 +3924

Laenutused ja päringud

Raamatukogu Laenutused Laenutused Muutus (+-) Päringud Päringud Muutus (+-) 2018 2019 2018 2019 Lääne maakond 156 388 164 072 +7684 2335 2796 +461 Tabel 16. Sh Haapsalu koos harukogudega 115 193 125 743 +10 550 1809 2546 +737 Laenutused 2018 ja 2019. Ainult Haapsalu 93 840 96 980 +3140 1547 1911 +364

aastal möödunud 10 aastat esimesest fotod raamatukogu kroonikast. Andme- konverentsist. baasi koostamise eesmärk on innustada lugejaid tundma meie kultuurimälu, Keskraamatukogu avas Haapsalu linna tutvustada linna ajaloolist keskkonda ja 740. juubeliaastale pühendatud kirjan- abistada kodulooliste andmete ja allika- dus- ja kultuuriloolise veebilehe „Haap- te leidmisel. Andmebaasi täiendatakse salu kirjasõnas” aadressil https://haap- järjepidevalt. Lisaks avati noortele suu- salukirjasonas.blogspot. com. Andme- natud raamatublogi Raamatureporter, baasi koostamise mõte tekkis Haapsalu mida saab jälgida Instagramis ja Face- Linnavalitsuse poolt välja antud raama- bookis. tu „Haapsalu. Aeg. Inimesed” aruteludel osaledes, sest raamatusse mahtusid 2019. aastal hakkas keskraamatukogu vähesed välja otsitud tekstid. Andme- koos harukogudega reklaamima tasuta baas koondab kokku Haapsalust inspi- koduteenindust Haapsalu linna elanike- reeritud ilukirjanduslikud lood ja tekstid, le, kelle jaoks on raamatukogu külasta- kus on juttu Haapsalu inimestest ning mine kas ajutiselt või alaliselt füüsiliselt sündmustest. Haapsalu vaimsust ja mul- raskendatud. Koduteenindust kasutasid jeid Haapsalust annavad edasi raama- aktiivselt kuus lugejat. tukogu külalisteraamatusse kirjutatud pühendused. Kokku on kogutud luuletu- Teise uue teenusena hakati suvest pak- si, mälestusi, katkendeid ilukirjandu- kuma Omniva pakiautomaadiga teavi- sest ja perioodilistes väljaannetes ilmu- kute saatmist. See võimaldab lugejal nud lugudest. Digiteeritud tekstidele on laenutatud raamatud kätte saada sobi- lisatud veebilink. Tekste illustreerivad vast pakiautomaadist talle sobival ajal. / 71 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

22. RAAMATUKOGUD

Laste lugejateeninduse statistika

Lugejad Lugejad Muutus Külastused Külastused Muutus LaenutusedLaenutused Muutus Raamatukogu 22. 2018 2019 (+-) 2018 2019 (+-) 2018 2019 (+-)

Lääne maakond 1958 2055 +97 36 565 36 516 -49 26 655 29 181 +2526 Tabel 17. Sh Haapsalu koos 1621 1747 +126 32 131 32 247 +116 24 150 26 817 +2667 Laste lugejateeninduse harukogudega kokkuvõte 2018 ja 2019. Ainult Haapsalu 1024 1256 +232 16 395 16 087 -308 19 908 20 376 +468

Lääne maakonnas oli 21 053 elanikku (sta- tust), „Tulekandja” (38 laenutust), „Minu tistika 01.12.2018. a), neist raamatukogust Muhumaa” (37 laenutust). A. Jõe „…kes pole koju laenutajaid 6750, seega hõlve 32,1%, kunagi söönud homaari” (36), J. Moyesi „Kui keskraamatukogul koos harukogudega kõik kokku liita” (35 laenutust), S. Anniko hõlve 33,2%. Kõige kõrgem hõlve oli „Rusikad” (34 laenutust). Edetabeli põhjal 42,4%ga Lääne-Nigula vallas asuval Kulla- eelistavad lugejad eesti autoreid. T. Õnne- maa raamatukogul. Maakonna raamatu- palu ja M. Kadastik pole edetabelis esimeste kogudes oli neid lugejaid, kes olid laenuta- hulgas, aga teoste ilmudes olid need alati mise eesmärgil külastanud raamatukogu järjekorras. Loetumad välisautorid olid C. rohkem kui üks kord, kokku 5892. Laenutusi Läckberg, R. Carr, S. Montefiore, L. Riley, M. elaniku kohta maakonnas oli keskmiselt Hjorth, R. Galbraith, R. Bryndza, T. Wood, L. 7,8, keskraamatukogus koos harukogude- Child, W. Graham (Poldarki sari). Jätkuvalt ga 9,3 laenutust laenutaja/lugeja kohta. oli nõutud Minu-sarja ja muud reisiraama- tud. Elulooraamatutest olid populaarsed M. Vestlustes vallaraamatukogude töötajatega Obama „Minu lugu”, P. Kooli „Raivo Järvi. selgus, et mitte alati ei takista lugemist Kõike muud kui kukupai”, A. Beljakovi „Alla kättesaadavus, vaid ka eaga seotult halve- Pugatšova elu ja imelised seiklused”, K. nenud nägemine. On eakaid, kes loevad Helend-Aaviku „Epp Maria Kokamägi ja Jaak seetõttu suurema kirjaga lasteraamatuid. Arro: kokku maalitud”. Ajalooraamatutest Palju loetakse ajakirju. Näiteks Oru raama- tunti kõige suuremat huvi V. Pooli „Minu elu tukogus on kultuuriajakirjadest loetavaim ja teenistus KGBs” ja V. Suvorovi „Spetsnaz: Loomingu Raamatukogu ja Looming. Oru Vene eriteenistuste ajaloost” vastu. raamatukoguhoidja tegi vanast postkasti- kapist raamatute tagastuskasti, mis leidis Statistiliste aruannete järgi oli laste tehtud kohe kasutamist. laenutuste protsent kogu laenutuste hulgast Läänemaal 20,6%. Suurim Vormsil ja Eesti rahvaraamatukogude laenutuste po- väike-Haapsalus, vähim Liivil, kus ongi lapsi pulaarsuse esikolmikusse kuulusid V. Afa- arvuliselt vähe. Maal kasutatakse raamatu- nasjevi „Serafima ja Bogdan”, (Eestis kokku kogu ajaveetmise, bussi ootamise, meister- 6636 laenutust); K. Pautsi „Öömees”, (Ees- damise, arvutimängude mängimise koha- tis kokku 5462 laenutust) ja K. Pautsi „Hull na. Ridala raamatukoguhoidja püüdis juu- hobune” (Eestis kokku 5194 laenutust). Näi- rutada kommet, et nutitelefonid jäävad teks Lääne Maakonna Keskraamatukogu ootele laenutusletil olevasse korvi. Põhi- teenindusosakonnas olid esikohal V. Afa- kooliealistele see ei meeldinud ja nad jätsid nasjevi „Serafima ja Bogdan“ (52 laenu- raamatukogu pigem külastamata. tust), K. Pautsi neli raamatut: „Öömees” (42 laenutust), „Politseiniku tütar” (41 laenu-

/ 72 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

22. RAAMATUKOGUD

Suvel korraldas keskraamatukogu laste- keele õpetajaga oli hea koostöö, tänu sellele 22. osakond teist korda programmi „Suveluge- hakkas laste lugemus suurenema, ei laenu- mine”, milles osalesid veel seitse vallaraa- tatud pelgalt kohustuslikku kirjandust. matukogu. Novembrist viidi raamatukastid Emakeelepäeval anti aktiivseimale lugejale lasteaedadesse ja tagasiside on olnud posi- tänukiri ja kingituseks raamat. Populaar- tiivne. Analüüsiti registreeritud lugejate seim autor oli M. Keränen. osakaalu klassides ning tegeleti esmajärje- korras just nende klassidega, kus oli kõige Kogude komplekteerimise ülevaade vähem lasteosakonna lugejaid. Osakonna Riigieelarveline teavikute komplekteerimise töötajad täiendasid end lastekirjanduse ja ostutoetus vähenes võrreldes 2018. aasta- -teeninduse alastel seminaridel. ga, mis oli tingitud elanikkonna vähenemi- sest maakonnas. Omavalitsused eraldasid Keskraamatukogu teenindusosakond pöö- komplekteerimisraha 2018 aastaga võrrel- ras suurt tähelepanu noortekirjanduse des samas suurusjärgus. komplekteerimisele, kuna üks sihtgrupp on põhikooli, gümnaasiumi ja Haapsalu Kutse- Maakonna raamatukogudesse komplek- hariduskeskuse õpilased. Noortekirjandust teeriti 2019. aastal raamatuid 6623 nime- osteti valdavalt kahes eksemplaris, neist tust 7008 eksemplaris. Uusi raamatuid üks viidi teenindus- ja teine lasteosakonda. osteti kokku 2489 nimetust 6909 eksemp- Teenindajate sõnul loevad noorteromaane lariga. Riigipoolne toetus oli 39 598 eurot ja meeleldi ka täiskasvanud ja isegi eakamad omavalitsustelt 80 076 eurot, sealhulgas 17 lugejad. Kuna noortele ilmub palju fantaa- 915 eurot perioodika soetamiseks. siakirjandust, leiavad sealt endale meele- pärast ka täiskasvanud fantaasiakirjanduse Jätkuvalt oli nõudlus ilukirjanduse järele lugejad. Asuküla harukogus loeti põhiliselt suur. 2019. aasta vallaraamatukogudesse soovituslikku koolikirjandust, väga palju saabunud uutest teavikutest hõlmas ilu- ja Tomuskit, Kivirähki ja Keräneni. lastekirjandus 74%, 2018. aastal oli sama näitaja 79%. Lääne-Nigula valla raamatukogus Kulla- maal olid uuemad lasteraamatud hästi eks- Lääne Maakonna Keskraamatukogu kogu- poneeritud. Lugemisel huvid vahelduvad des on ilu- ja lastekirjanduse osakaal jäänud teemade kaupa, mõni kuu on popid õudus- stabiilseks. Nii 2018. kui ka 2019. aastal oli jutud, teisel kuul loomalood jne. Varasema- see 60%. Keskraamatukogu ostis 2019. tel aastatel oli koolivaheaegadel raamatu- aastal teavikuid 2489 eksemplari kokku 32 kogus palju lapsi aega veetmas, aga paar 897 euro eest. Soodsateks hinnamõjuriteks viimast aastat vähem. olid ostud portaali Raamatuvahetus kaudu, aga ka järelkomplekteerimine. Kirjastuste Risti raamatukogus käivad kohapeal laste- sooduskampaaniad viisid raamatute hinna aiarühmad ja klassid, tutvustatakse uudis- alla kuni 80%. kirjandust, toimuvad ettelugemised. Lasteosakonda saabunud teavikutest 64% Vormsi raamatukogus toimusid selleks, et on ostetud rohkem kui ühes eksemplaris, tekitada lastes suuremat huvi raamatute 2018. aastal oli sama näitaja 84%. 2019. vastu, muinasjutuhommikud, kus tutvustati aasta tagasihoidlikumaid näitajaid selgita- uusi raamatuid ja loeti ette vanemaid. Ema- vad asjaolud, et 2018. aasta oli pühendatud

/ 73 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

22. RAAMATUKOGUD

laste- ja noortekirjandusele, võimalusi suu- netipanga ja paberivaba ARKi kasutamisel, 22. rendada kogudest puuduvate või väikese laenude vormistamisel (v.a kiirlaenud), väl- eksemplaarsusega teavikute hulka oli roh- jatrükkide tegemisel, ID-kaardi kasutami- kem, sest komplekteeriti Haapsalu linna sel ja digiallkirjastamisel, e-piletite ostmisel, lasteaedade jaoks nn lasteraamatukohvrid. sõiduplaanide vaatamisel ja trükiste tellimi- 2019. aastal eelnimetatud vajadus puudus. sel e-keskkonnast. Õpetati ka tekstitöötlus- Lasteraamatute eksemplaarsust vähendati programmi kasutamist ja failide lisamist kir- eelkõige sisult vähemväärtuslike ja sarnase jadele, raamatukogude avalike kataloogide teemakäsitlusega pappraamatute arvelt. www.lugeja.ee ja https://laanemaa.webriks.ee/ kasutamist, Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine sotsiaalmeedias fotode laadimist, Maa- Maakonna raamatukogudes on avalikuks ameti kaardirakenduse kasutamist. Koos- kasutamiseks 31 arvutit ning paljudes ka töös Haapsalu Kutsehariduskeskuse büroo- tasuta WiFi. Kasutajate soovi korral juhenda- töö eriala õpilastega toimusid huvilistele vad ja abistavad neid raamatukoguhoidjad. nõuande-pooltunnid nutiseadmete kasuta- Raamatukogudes on võimalus printida ja mise kohta. Keskraamatukogu peamaja skannida. Lisaks on lugejate käsutuses võttis osa 20. novembri küberturvalisuse paberkandjal nn kesk- ja kohalikud aja- päevast „IT-vaatlik”. lehed. Raamatukogu lahtiolekuaegadest ning raa- Keskraamatukogus ja haruraamatukogu- matukogus toimuvatest sündmustest an- des on 16 arvutit avalikuks kasutamiseks takse teada keskraamatukogu veebilehel (AIP), lisaks on riiklikud ja kohalikud aja- www.lib.haapsalu.ee, Facebooki kontodel, lehed. 2019. aastal registreeriti AIPis kasu- kultuurikava.ee Haapsalu ja Läänemaa tuskordi kokku 5660, millest 4660 ehk sündmuste lehel 82,3% olid keskkogu teenindusosakonnas. www.midateha.visithaapsalu.com, ajalehes Inimesed kasutasid tasuta WiFit aktiivselt ka „Lääne Elu” ja selle tasuta kaasaandes oma nutiseadmetes, sülearvutites. Selle tee- „Täna” ning portaaliswww.laanlane.ee . nuse kasutajaid statistikas ei registreerita. Raamatukogu on kohalikku pärandit jääd- Töötajate abi vajavad arvutite kasutamisel vustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja eelkõige vanemad inimesed ja need, kes iga- võimalusi pakkuv kultuurikeskkond: maa- päevaselt ei pea kasutama infotehnoloogi- konnas korraldati 347 üritust, millel osales lisi vahendeid. Individuaalkoolitust vajati 6477 inimest. Sealhulgas Haapsalu linna kõige rohkem e-teenuste kasutamisel, tulu- kogudes vastavalt 157 ja 4120. Maakonnas ja tervisedeklaratsioonide täitmisel, inter- toimus registreeritud näitusi ja väljapane- kuid 302, Haapsalus 172.

/ 74 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

23. 23. TURISM

urismialaseid turundus- ja arendus- Võrreldes 2018. aasta külastajatega oli tegevusi koordineeris maakonnas turismiinfokeskuse külastajate arv tõusnud ANNIKA MÄNDLAMÄNDLA, 424 külastaja võrra. Külastajate arv oli kõige SA Läänemaa turismijuht: TSA Läänemaa. Kuni 2018. aasta lõpuni tegutses eraldiseisev katusorga- rohkem tõusnud juulis (534 võrra) ning nisatsioon MTÜ Läänemaa Turism, mis augustis (706 võrra). Suurim langus oli toi- koondas liikmetena Läänemaa turismi- munud juunis (258 külastaja võrra). Võrrel- ettevõtjad ja omavalitsused. 2019. aasta des 2018. aastaga külastas 2019. aastal algusest liitus turismiorganisatsioon SA turismiinfokeskust 395 Eesti elanikku vä- Läänemaaga. Turismiettevõtted on endiselt hem kui aasta varem ning välisturistide arv kaasatud infovahetusse ning vähemalt kasvas 819 külastaja võrra. Kõige suurem oli kaks korda aastas toimuvad turismiasja- kasv Saksamaalt pärit turistide numbris: liste seminarid. Lisaks koguneb vähemalt 722 turisti rohkem kui aasta varem. Suur kaks korda aastas turismi nõukoda, mis kasv oli ka Soome turistide hulgas: 534 tu- koosneb suuresti endisest MTÜ nõukogust. risti enam kui 2018. aastal. Võrreldes 2017. aasta ja 2016. aasta turismiinfokeskuse Lisaks turismialastele turundus- ja aren- külastuse statistikaga oli turismiinfokes- dustegevustele koordineeris SA Läänemaa kuse külastajate arv langenud paarituhan- ka Haapsalu Turismiinfokeskuse tööd. de külastaja võrra. Selle peamiseks põhju- Turismialaseid tegevusi viisid aasta läbi ellu seks peetakse info head kättesaadavust kaks inimest: turismijuht ja turismi projekti- internetist ja vähenevat vajadust paber- juht-infokonsultant. Hooajaliselt võeti turis- kaartide järele. miinfokeskusesse tööle ka kolmas töötaja – infokonsultant. Majutuse statistika järgi suurenes Lääne- maal nii majutatute arv kui ka ööbimiste arv. Haapsalu Turismiinfokeskust külastas 2019. aastal majutati Läänemaal 83 252 2019. aastal 7529 inimest, neist 1849 olid turisti ning kokku ööbisid nad 178 494 ööd, eestlased ning 5680 olid välismaalased. mis teeb keskmiseks peatumise pikkuseks Välismaalastest külastasid turismiinfo- 2,14 ööd. Võrreldes 2018. aastaga oli maju- keskust kõige rohkem Soomest pärit turis- tatute arv kasvanud 6% ning ööbimiste arv tid (1451), Saksamaalt pärit turistid (1410) 7%. ja Venemaalt pärit turistid (554). Majutatud välisturistide arv oli jäänud 2018. aastaga võrreldes suhteliselt samale tasemele. Seega on majutatute ja ööbimiste 21% Muu 25% Eesti arvu tõusu taga eelkõige siseturistid. Lääne- maal majutatud välisturistidest 57% olid Joonis 11. Haapsalu 4% Prantsusmaa Turismiinfo- Soomest pärit turistid ning ööbimistest Haapsalu keskuse 5% Rootsi lausa 67% oli tehtud Soome turistide poolt. Turismiinfokeskuse külastajad külastajad 2019. aastal Seega ööbisid Soome turistid võrreldes teis- elukohariigi järgi. 7% Venemaa 19% Soome te välisturistidega sihtkohas pikemalt. Allikas: Statistikaamet. 19% Saksamaa Maakonna ametlik turismiportaal oli

/ 75 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

23. TURISM

Läänemaa turismiasjaliste õppereis Läänemaa 2019. aastal turismimessil Tourest. Soome Hankosse. Fotod: erakogu.

Majutatud turistid www.visithaapsalu.com ning kõik maa- Siseturistid Välisturistid konna sündmused olid koondatud

70000 midateha.visithaapsalu.com portaali.

58 718 60000 54 617 2019. aastal külastas maakonna turismi- portaali 68 470 inimest 97 279 korral. Kesk- 50000 mine külastaja külastas lehel olles kolme

40000 lehte ning veetis lehel 1 minuti ja 55 sekundit. 77% külastajatest olid eestlased, 8% 30000 23 711 24 534 soomlased ning 2% venelased. Võrreldes 2018. aastaga oli veebilehe külastajate arv Joonis 12. 20000 Läänemaal majutatud kasvanud 119%. turistide arvu võrdlus 10000 2018. ja 2019. aastal. Maakonna sündmusteportaali külastas Allikas: Statistikaamet. 0 2019. aastal 27 246 inimest 51 121 korral. 2018 2019 Keskmine külastaja külastas lehel olles kahte lehte ning veetis lehel 1 minuti ja 39 Ööbimised sekundit. 91% külastajatest oli pärit Eestist, 4% oli Soomest. Portaal loodi 2018. aastal ja 120000 112 057 võrreldes esimese aastaga oli lehe külasta- 100 957 jate arv tõusnud 152%. 100000

Maakonna turundustegevustest jätkati 80000 2019. aastal sotsiaalmeedia turundustege- 65 219 66 437 vustega Facebookis ja Instagramis, sihtkoh- 60000 ta kutsuti ajakirjanikke ja blogijaid ning osaleti turismimessil Tourest. Lisaks oldi 40000 Joonis 13. kaasatud mitmesse rahvusvaheliste projek- Läänemaal majutatute tide tegevusse ning tehti koostööd Visit 20000 ööbimiste arvu võrdlus Estoniaga. MTÜ Lääne-Eesti Turismi kaudu 2018. aja 2019. aastal. Allikas: Statistikaamet. 0 oli Läänemaa esindatud turismiprofessio- 2018 2019 naalidele mõeldud kontaktüritustel.

/ 76 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

23. TURISM

Turismiasjalistele suunatud võrgustiku- tegevustest toimus kevadel turismiasjaliste hooaja alustamise infopäev ning sügisel turismiasjaliste sügisseminar. Septembris toimus turismiasjalistele õppereis Soome Hankosse, kus tekkis võimalus kohtuda sealsete turismiettevõtjate ja turismiaren- dajatega ning seeläbi saada inspiratsiooni ning kogemusi vahetada. Novembris kor- Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja EASi raldati turismiasjalistele sotsiaalmeedia turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli turunduse koolitus. Lääne- Eesti aasta turismiteo auhinda üle andmas Haapsalu Piiskopilinnuse juhatajale Kaire Toomingale. Foto: erakogu. Koostöös Visit Estonia ja MTÜ Lääne-Eesti Turismiga korraldati Haapsalus riiklik anti üle ka Lääne-Eesti aasta turismiteo turismikonverents, kus osales üle 300 turis- auhind, milleks oli Haapsalu Piiskopilinnuse miasjalise üle Eesti. Turismikonverentsil uue muuseumi avamine.

24. 24. SPORDIELU

ÜLLE LASSLASS, Lääne Maakonna Spordiliit Läänela tegevjuht:

Sõprade liigas osales ka linnapea Urmas Sukles. Foto: Ülle Lass. astale tagasi vaadates on näha väga 90 – Läänemaa spordi lugu”, mille käigus ilusaid tulemusi, harrastajate entu- jäädvustati nii video kui kirjasõna abil maa- Asiasmi ja tippsportlaste inspireeri- konna spordilugu. vaid lugusid. Läänlastele meeldib koos liikuda. Aasta Spordiliit Läänela suurima ettevõtmisena esimesel poolel näitas seda Läänemaa Sõp- jõudis lõpule kaheaastane projekt „Läänela rade Liiga, kus 11 tiimi võistles 15

/ 77 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

24. SPORDIELU

spordialal. Aasta teisel poolel alustati uue liikumisprojektiga “Läänemaa seiklus- orienteerumine 2019”. 420 huvilist käisid orienteerumisradadel Martnas, Linnamäel, Pullapääl ja Haapsalus, kus lisaks liikumi- sele tutvuti ka kohaliku eluga.

Võeti ette ka maakonna spordistrateegia uuendamine. Spordiliidu korraldatud semi- naril „Kuhu liigud, Läänemaa?” kuulati esi-

nejaid riiklikult tasandilt ning arutleti neljas Urmet Uusorg (vasakul) raamatu esitlusel. teemalauas maakonna spordi tuleviku üle. Foto: Arvo Tarmula.

Spordirajatised uuenevad pidevalt. Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuses käis aas- tavahetuseni hoogsalt lumetootmissüstee- mi ehitus, sügisel sai valmis Linnamäe staa- dion.

Maakonna meistri- ja karikavõistlusi korraldati enamusel spordialadest, mida harras- tatakse. Aasta üllatus oli Katrina Lehise treenerivahetus.

Läänemaa aasta meessportlane Keiro Raudkats. Rõõmustati heade sportlike tulemuste üle – Foto: Arvo Tarmula. Keiro Raudkats (sumo, Läänemaa aasta meessportlane),Sten Priinits (vehklemine), Nelli Differt (vehklemine, Läänemaa aasta naissportlane),Katrina Lehis (vehklemine). Parimateks noorsportlasteks tunnustati Maily Märssja Kevin Sakson (kergejõustik). Au sees oli ka seeniorsport ning kohaliku spordielu edendamine.

Nelli Differt (paremal) ja Carmen-Lii Targamaa tõid Haapsallu Läänemaa meistrivõistluste kaksikvõidu. Foto: Lemmi Kann.

/ 78 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

25.1 25. HAAPSALU LINN

Rekonstrueeriti 800 jm pikkune Tallinna Piirkondade konkurentsivõime arenda- Linnakeskkond mnt lõik koos kõnnitee rekonstruee- mise meetme abil viidi lõpule kaks töös- rimise ja kergliiklustee rajamisega. tus-ala arendamise projekti: 1) Holmide Rajati 220 jm pikkune Kuuse tänava tööstusalal rekonstrueeriti Holmi kallas, kergliiklustee lõik, 100 jm pikkune Lihula Westmeri tänav ja nendevaheline Kaluri mnt kõnnitee lõik; rekonstrueeriti 200 jm tänava lõik ning paigaldati tänavaval- pikkune Suur-Lossi tn kõnnitee lõik. gustus; 2) Uuemõisa tööstusala Masti Linna tee – Oja tänava piirkonda rajati tee kruntidele ehitati kaugküttetorustik tänavavalgustus. ja elektrivarustus koos alajaamaga. Linnapiirkonda paigaldati seitse turva- kaamerat.

Asuküla raamatukogusse-seltsimajja Puise, Haeska ja Kiideva sissesõidu- 25.2 paigaldati maaküte, rajati nüüdisaeg- kanalite puhastamise, samuti Kiideva sed hügieeniruumid ja uuendati hoone sadama akvatooriumi suurendamise fassaad. Pärast remonti kasvas külasta- ettevalmistamine. Tööd teostati 2020. Maakeskkond jate arv 60%. Asuküla seltsimajas oli aasta esimeses kvartalis. vaadeldud ajahetkeks 10 huviringi. Endise Ridala valla territooriumil 600st Võnnu seltsimajja paigaldati maaküte. valgustist 320 asendati LED-tehno- Parila seltsimajja paigaldati maaküte, loogial baseeruva tänavavalgustusega. vesi- ja kanalisatsioon. 4 maapiirkonna bussipeatust varustati Haapsalu turul avati OTTi (otse tootjalt autonoomsete päikeseenergial tööta- tarbijale) talupood. vate valgustitega. Maaelu ja kogukonnaelu arendamiseks Renoveeriti vabatahtlike päästjate Pari- alustati koostööprojektiga “Noored la depoo katus. maale”, mille partnerid on kogukonnad, Valmis Panga küla mänguväljak. majandusõppe noored, väikeettevõtjad 2019. aastal kogunes 24 külakogukon- ja linnavalitsus. Eesmärk on ettevõtluse da. 21 külakogukonnas valiti 12 küla- arendamine maapiirkonnas. vanemat ja 8 külavanema asetäitjat. Hajaasustuse programmi abil toetati 14 Üle-eestilise külastussündmuse „Maal majapidamist: 1 juurdepääsutee, 6 elamise päev” ajal tutvustasid seltsi- veesüsteemi, 7 kanalisatsioonisüsteemi majad oma tegevusi, vabahariduspro- projekti. jekte, huviringe ja traditsioone. Seltsi- Puise sadamas rajati kaldakindlustus, majade ja külakeskustega tutvus ligi jahutushoonele paigaldati päikese- 800 külalist. paneelid, osteti kalade lossimiseks ja jahutamiseks vajalikud seadmed ja vahendid.

/ 79 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

25. HAAPSALU LINN

Haapsalu suurprojekt on uue põhikooli- hoones alustas tegevust Läänemaa 25.3 hoone rajamine. 2019. aastal algasid Spordikooli korvpalli treeningrühm. Haapsalu Põhikooli uue hoone ehitus- Haapsalu Noorte Huvikeskus korraldas tööd. vanematele lastele õpilasmaleva ja noo- Haridus Algas Haapsalu Linna Algkooli restau- rematele lastele töölaagri, kus osales reerimise ja juurdeehituse jaoks vajaliku kokku 71 noort. ehitusprojekti koostamine. Loodi Haapsalu Hariduse Tugiteenuste Haapsalu Noorte Huvikeskuse hoone Keskus. Tugiteenuste keskuses töötavad (Fr.J.Wiedemanni tn 4) fassaad restau- spetsialistid pakuvad nõustamist las- reeriti ja laiendati siseruumide võima- tele, õpetajatele, tugispetsialistidele ja lusi. ka lastevanematele. Alates 1. septembrist 2019. lõpetas „Noorte tugila” spetsialist tegeles eri- tegevuse Haapsalu Täiskasvanute Güm- noortetöö ja riskinoorte NEET noortega, naasium. Üldharidus (8.–12. klass) on huvikeskuse juures töötasid ka mobiil- võimalik omandada Haapsalu Kutse- sed noortetöötajad, samuti kasutati juh- hariduskeskuses. tumipõhist noorte garantii programmi 2018. aastal valminud Panga spordi- „Star”.

Haapsalu osales laulu- ja tantsupeo tule Läänemaa Toidunädal ja Porikuufesti- 25.4 teekonna sündmuste korraldamisel. val. Üritus „Talveõhtu Haapsalu Vanalin- Üleriigilisest laulu- ja tantsupeost võttis nas” ühildati advendiaja avamisega. osa 17 Haapsalu tantsu- ja laulukollek- Korraldati „Haapsalu linn 740” juubeli- Kultuur ja tiivi. Samuti toimus maakondlik rahva- üritusi ja anti välja juubeliraamat „Haap- turism pidu. salu. Aeg. Inimesed”, mille puhuks orga- Lõpule viidi piiskopilinnuse muuseumi niseeriti ka välinäitus. Haapsalu 740. mitmeaastane arendusprojekt. 28. juu- juubeli puhul külastasid Haapsalu linna nil 2019 avati põhjalikult uuenenud sõpruslinnade delegatsioonid Saksa- Haapsalu Piiskopilinnuse pealinnuses maalt Rendsburgist, Lätist Ikškile'ist, aasta läbi kasutatav keskaja ajalugu Ukrainast Umanist ja Soomest Haapsa- käsitlev muuseum-külastuskeskus. vesist ning Hanko linnast. Toimus Han- Tiheda ja kireva kultuurikalendriga ko-Haapsalu regatt, kus osales 12 alust. Haapsalus toimusid traditsioonilised Haapsalu lõi ametlikud sõprussuhed suursündmused: HÕFF (Haapsalu Õu- Jaapani linnaga Kaga. Haapsalu dele- dusﬁlmide festival), Itaalia veinipidu, gatsioonid külastasid oma sõpruslinnu Haapsalu Tšaikovski festival, Cyrillus Rendsburgi Saksamaal, Umanit Ukrai- Kreegi päevad, Haapsalu vanamuusika- nas ja Petlemma Palestiinas. festival, American Beauty Car Show, Viidi lõpule rahvusvaheline „Ranniku rokifestival „Rock in Haapsalu”, Jooga- matkaraja” väljaarendamise projekt. festival, Augustibluus, Valge Daami Aeg, Algas Paralepa metsa kõrgseikluspargi Rannalõõts, tänavatoidufestival „Mait- raja ja Uuemõisa kettagolﬁ raja etteval- sete promenaad”, Nostalgiapäevad. Ma- mistamine. dalhooaeg täienes uute sündmusega: Haapsalu linn osales partnerina ligi- oktoobris Porikuu festival ja novembris pääsetava loodusturismi projektis

/ 80 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

25. HAAPSALU LINN

„Nature Access to All ”, mille eesmärk on ja Metsakalmistule endise Ridala valla 25.4 luua erivajadustega inimestele pare- kalmistud. Sel eesmärgil mõõdistati maid võimalusi loodusturismist osa saa- 2019. aastal Ridala Vana kalmistu maa- miseks. ala ja alustati Ridala Uue kalmistu inven- Kultuur ja Rekonstrueeriti Metsakalmistu kabel. tariseerimist. turism Eesmärk on liita kalmistute registriga Haudi lisaks Haapsalu Vanale kalmistule

Algas üürimaja (kaasa arvatud kohan- taotlus analoogse projekti elluviimiseks, 25.5 datud eluruumidega korterid aadressil mis sai ka rahastuse. Niine tn 49) projektdokumentatsiooni Haapsalu osales isikukeskse erihoole- koostamine ja ehitamise ettevalmistus- kande teenusmudeli (ISTE) rakendamise Sotsiaal- tööd. pilootprojektis. valdkond Viidi ellu 2018. aastal alustatud projekti Nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenuste „Puuetega inimeste eluaseme kohanda- osutamise võimaluste laiendamiseks ja mine Haapsalu linnas” kohandused. kättesaadavuse tagamiseks on saanud Soodustamaks isikute iseseisvat toime- stabiilseteks koostööpartneriteks MTÜ tulekut, võimalust osaleda ühiskonna- ja „Papaver”, EELK perekeskus ja Lääne- tööelus, hooldajate ja pereliikmete hool- maa Kriisiabikeskus. duskoormuse vähendamiseks ning nen- Erivajadustega lastele integreeritud teede tööturule naasmise võimaldamiseks nuste osutamiseks osaleti pilootprojek- pakuti päevahoiuteenust sotsiaalmajas, tis. intervallhooldusteenust, tugiisikuid, Noorte hõivatuseks tööturul või haridu- isiklikke abistajaid. Kogukonnateenusel ses ja noorte ühiskonnaelus osalemist olevad kliendid said toetatud töötamise toetas „Noorte tugila” tegevus ja krimi- teenust. 2019. aastal teostati ka projekt naalpoliitika ennetusprogramm „Puhas „Haapsalu hoolekandeteenuste juuru- tulevik”. tamine ja arendamine” ning esitati uus

Haapsalu vapimärk Haapsalu kultuuritegija 25.6 Ingrid Danilov; Julia Prokoptšuk;

Haapsalu aasta lasteaiaõpetaja Haapsalu kultuurielu edendaja Haapsalu Jane Möll; Mariliis Olenko: laulukonkurss „Pitsilised laulud”; tunnustab Haapsalu aasta õpetaja 2019 Jaana Maripuu; Haapsalu säravaim kultuurisündmus SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid: Haapsalu hariduselu edendaja Haapsalu linnuse muuseumi Triin Treier; uuenemine.

/ 81 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

25. HAAPSALU LINN

Lisaks otsustas komisjon anda välja 2 eri- Haapsalu aasta sotsiaalvaldkonna edendaja 25.6 preemiat: Haapsalu Linna Pensionäride Haapsalu linna kultuurisündmus Ühendus MTÜ; Eripreemia „Läänemaa toidunädal”, Haapsalu korraldajaKodukant Läänemaa MTÜ ; Haapsalu aasta ehitis tunnustab eripreemiaRemo Sirila „Taustajõud”. Üksikelamu Piiu kinnistul, Mäekülas. 2019 OmanikIndrek Orro . Tunnustati pro- 2019. aasta parimate sportlike saavutuste eest jekti, mis on välja töötatud Happy Home Sten Priinitsja treenerid Helen Nelis- majade ja Foon Arhitektide koostöös. Naukas, Peeter Nelis . Parim tulemus: Projekt kuulus ettevõttele HH Prefab OÜ; Euroopa meistrivõistluste 4. koht; avamere purjetamise Euroopa meistri- Haapsalu parim ehitis võistlused väiksemate jahtide C klassis Indrek Orrole kuuluv eramu Mäekülas saavutas I koha jaht Matilda 4. Meeskon- Piiu kinnistul. naliikmed:Arne Veske , Koit Pauts , Joo- nas Kiisler; Hans Alveri preemia Kooli tn 1 korteriühistu – Kooli tn 1 Haapsalu aasta noor korterelamu fassaadide rekonstruee- Annabel Triebstock; rimise eest; F.J. Wiedemanni tn 13 korteriühistu – Haapsalu noortetöö tegija F.J. Wiedemanni tn 13 korterelamu fas- Madli Uuemäe; saadide rekonstrueerimise eest.

Haapsalu noortesõbralik tegu Kogukondade preemiad Haapsalu Noorte Huvikeskuse Haapsalu kogukondade tänupeol tunnus- sünnipäevakontserdi lavastus tati külakogukondi lokulaudadega: „Kokkusaamine”; Kiideva külakogukond; Kiviküla kogukond; Haapsalu aasta sotsiaaltöö tegija Haeska külakogukond; Sirli Olgo; Asuküla külakogukond; Võnnu külakogukond.

26.1 26. VORMSI VALD

ormsi vald paikneb Lääne-Eesti Haapsalus on linnulennult 18 km. Vormsi Üldinfo saarestikus Lääne maakonna loode- valla territooriumil on keskmine rahvastiku Vosas. Saare pindala on 93 km² ning tihedus 4,3 elanikku km², mis on väike- see on Eestis suuruselt neljas saar Saare- saarte võrdluses väikseim (Kihnu vallas 40,7 maa, Hiiumaa ja Muhu järel. Lääne maa- in/km², Ruhnu vallas 12,5 in/km²). konna maavaldadest on Vormsi vald väik- seim. Saar on välja venitatud ida-lääne Vormsi saarel on riigi maanteid kokku 36 suunas, suurim laius ulatub 16 ja pikkus 10 kilomeetrit ning riigimaanteede tihedus kilomeetrini. Saarel on 14 küla, millel on (0,39 km/ km²) võrdub Eesti keskmise riigi- säilinud rootsipärased nimed. Keskasula maanteede tihedusega (0,36 km/km²). Hullo küla kaugus maakonna keskusest Maanteede pikkus saarel on 87 kilomeetrit, / 82 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

26. VORMSI VALD

sellest 37 kilomeetrit on kohalikud maan- Suurim tööandja on vald oma hallatavate 26.1 teed, 9 kilomeetrit metskonna teed ja 42 asutustega. Peale Vormsi vallavalitsuse ja kilomeetrit erateed. Remontimist vajasid allasutuste suuremaid domineerivaid töö- 2019. aastal nii riigiteed, kohalikud valla- andjaid vallas ei ole. Teised tööandjad kokku Üldinfo teed, külateed kui ka erateed. 2019. aastal pakuvad Vormsil üle 30 töökoha. teostati valla poolt Kärre tee remont. Vormsi valla ülesanneteks on korraldada Vormsi vallas elas seisuga 31.12.2019 Vormsi vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, rahvastikuregistri andmetel 400 inimest. vanurite hoolekannet, noortetööd, elamu- See arv ei anna siiski ülevaadet tegelikust ja kommunaalmajandust, veevarustust ja püsielanikkonna hulgast, kuna Vormsi saar kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, on populaarne suvituspiirkond ning saarele ruumilist planeerimist ning valla teede kor- registreeritud elanike hulgas on märkimis- rashoidu. Samuti korraldada valla hoonete, väärne osa suvemajade omanikke, kes sealhulgas põhikooli-lasteaia, raamatu- saarel aasta läbi ei ela. Aasta ringi Vormsil kogu, seltsimaja ja Hullo külakeskuse ülal- elavaid inimesi on hinnanguliselt 150–200. pidamist.

ormsi Lasteaias-Põhikoolis on lastel Töös oli arengukava koostamine. Jätkus 26.2 võimalik omandada alusharidus ja kaugõppe meetodite arendamine. Vpõhiharidus. Sügiseks sai renoveeritud koolimaja fas- Vormsi 2018/19 õppeaastal lõpetas Vormsi põhi- saad, välja vahetati aknad. Suurematest Lasteaed- kooli 3 õpilast ning 2019. aasta sügisel alus- remonttöödest võeti plaani lasteaia fassadi tas õppetööd kokku 28 õpilast, esimesse renoveerimine ja lasteaia õueala järk-järgu- Põhikool klassi tuli 1 õpilane. Lasteaias töötab üks line renoveerimine ning ventilatsioonisüs- liitrühm ja lasteaia nimekirjas oli 2019/20 teemide osaline väljaehitamine koolimajas. õppeaastal 8 last. Septembrist töötas põhikoolis kaheksa õpe- 2019/20 õppeaasta olulisemateks teema- tajat, kellest kuus töötas täiskohaga ning deks olid nii kooli kui lasteaia õppekava koolijuht, kes andis ka füüsika ning 7. klassi uuendamine, Vormsi teemade suurem lõi- loodusõpetuse tunde. Lasteaias oli üks õpe- mimine õppekavades, loovtöö korralduse taja ja kaks õpetaja abi. Huvitegevusest jät- kohandamine, sisehindamise jaoks küsi- kus koostöös valla huvitegevusega keraa- mustike väljatöötamine ja läbiviimine. Foo- mika ja Hiiu kandle õpe nii kooli- kui laste- kuses oli hindamise ja tagasisidestamise aialastele. Kooli huvitegevusest toimusid teema. Õpilaste paremaks toetamiseks viidi judo, tantsuring, rahvatantsuring, matka- läbi kolmepäevased sessioonid eripedagoo- ring; lasteaialastele judo ja rahvatantsuring. giga, toimusid loeng-vestlusringid lapse- Õpilaste osalemine huvitegevustes oli ak- vanematele, vestlused õpetajatega, õpilas- tiivne. te jälgimine õppeprotsessis, õnnetunnid.

/ 83 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

26. VORMSI VALD

eeninduspiirkonnas elas 404 ini- Esimene, rootsikeelne raamatukogu Vorm- 26.3 mest, neist kasutas raamatukogu sil avati aastal 1919. Suvel, 27. juulil korral- T112, lastest 34. Lahtiolekupäevi oli dati raamatukogu avamise 100. juubeli 223, külastusi 1307 (laste külastusi 575). tähistamiseks juubeli seminar, vaadates Vormsi Lastele toimus 6 muinasjutuhommikut. minevikku ja seades plaane tulevikku. raamatukogu Septembri esimesel nädalal korraldas raamatukogu õpitoa „Kaitse sõpra!”, kus Raamatukogu kasutab raamatukoguprog- pärast tunde said kõik soovijad õppida rammi URRAM. Raamatukogus on avalik õpikutele kaitsepaberi panemist. Seda internetipunkt ja tasuline paljundusvõima- võimalust kasutas 18 õpilasest 12. lus. Seisuga 31.12.2019 on Vormsi raamatukogus 9687 raamatut ja 30 nimetust muid teavikuid (ajalehed, ajakirjad).

018. aastast alates on Vormsi valla „Vormsi detektiivid ja Ruhnu karu” ilmu- 26.4 struktuuris kultuuri- ja noortetöö mist, mille autor on Sven Kullerkupp. 2spetsialist, kes koordineerib kultuuri- ja noortetööd ning teavitustegevusi turismi, Laagritest toimusid traditsiooniline jalg- Kultuuri- kultuuri ja noortetöö vallas. Aktiivne oli pallilaager, kultuurilaager pealkirjaga „Läki tegevus, MtÜ Püha Olavi Gild, mis korraldas tradit- külla!” ja Hiiu kandle laager. Ära jäid raha- siooniks kujunenud laste kultuurilaagrit ja listel põhjustel Vormsi Surﬁpäevad ja turismiteavitus taotles lisaks Vormsi valla toetusele lisa- PAF Rattamaratoni Vormsi etapp. ja noortetöö rahastust ka muudest allikatest. Üheks suuremaks juba traditsiooniliseks saanud üri- Võisteldi jalgpallis noarootslaste ja teiste tuseks oli kalapäev. läänlastega ning saalihokis saarlaste ja tallinlastega. Traditsioonilistest üritustest toimusid Vorm- sil motivatsioonipäev, Eesti Vabariigi aasta- Olavipäev oli 2019. aastal eriliselt suurejoo- päeva tähistamine, kultuuripäev „Naised”, neline, kuna samal ajal tähistati koos Eesti- emadepäev, lastekaitsepäev, kalapäev, rootslaste Kultuuriomavalitsusega Eesti jaanilaupäeva simman, Rälby laadad, Rootslaste päevi. Rootsi päevad on igal Vormsi avatud hoovide ja kohvikute päev, aastal eri koha peal ja 2019. aastal otsustati Olavipäeva sündmused,Surströmmings Fest , need Vormsil korraldada. Kokku toimus eri isadepäev ja vana aasta pidu „Särav ja sündmusi kolme päeva jooksul, 27.–29. sätendav”. juulil. Kohale tuli peaminister Jüri Ratas ning mitmeid kõrgeid kirikuga seotud külalisi, Uued suuremad sündmused olid „Volbri- sealhulgas EELKi peapiiskop Urmas Viilmaa. sõit” autoorienteerumised retrosõidukitega Kokku tulid nii Vormsi kogukond kui ka aprilli lõpus ja Olavipäeva autoorientee- külalised, vormsirootslased ja eestirootsla- rumine ning jõulude eel kodanike algatatud sed. Arutleti metsa teemadel, uuriti Vormsi Vormsi päkapikumaa. Kontserdiga tähistati kiriku ajalugu, peeti jumalateenistusi Vorm- ja esitleti ka vormsiteemalise juturaamatu si kiriku arvatava 800 aasta taguse algse

/ 84 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

26. VORMSI VALD

asutamise tähistamiseks, peeti laata, tan- Huvihariduses jätkusid judo ja saalihoki 26.4 tsiti, lauldi, söödi koos suppi ja kooki ning trennid, rahvatantsuringid nii lastele kui ka jagati tunnustust. täiskasvanutele, Hiiu kandle õpe, keraa- mikastuudio, meisterdusring. Uuteks põne- Kultuuri- 11. märtsil avati pikema ettevalmistustöö vateks tulijateks olid matkaring ja nüüdis- tegevus, tulemusena (alates 2017. aastast) Vormsi aegse tantsu ring. turismiteavitus noortetuba rahvamaja rõduruumis (Eesti ja noortetöö Noorsootöö Keskuse ja Haridusministee- Noored said osaleda Eesti Noorteühenduste riumi ning Euroopa Sotsiaalfondi toel koha- Liidu toetatavas projektis kodanikuaktiiv- like omavalitsuste koostöögruppide prog- suse teemadel – löödi kaasa valla arengu- rammi raames). Noortetoas toimub nii ava- kava koostamisel, tutvuti valla volikogu ja tud noorsootöö, ehk et noored saavad riigikogu töödega, käidi Pääsküla noorte- niisama mängimas ja kohtumas käia, kui ka keskuses, Ajaloomuuseumis, nutiorientee- üritused ning Vormsi noortel on koht, kus ruti töömaailma teemadel ja tehti läbi salli- sünnipäevi pidada. vuseteemalisi arutelusid noorte abiga.

esti Vabariigi 102. aastapäeval tun- Karl Kermes – lastele jalgpallilaagrite 26.5 nustati 2019. aasta tegevuse eest korraldamise eest; Etänukirjaga järgmisi vormsilasi: Elle Palmpuu – lastele matkaringi ja mõtterallide korraldamise eest; Vormsi Algor Streng – Vormsi käsitöö tradit- Ada Ojasaar – on alati vormsilaste jaoks tunnustab sioonide hoidmise, paadiehituse ja sepatöö olemas; eest; Arvo Allik – abivalmis ja tähelepanelik 2019 Liina Jutt – lastele öömatka ja Uunikumi- kaaslane. klubi orienteerumise ürituse korraldamise eest Vormsil;

lates 2018. aasta algusest töötab daja, kes hooldab nelja abivajajat nende 26.6 Vormsi valla hariduse- ja sotsiaaltöö kodudes. Vormsi valla sotsiaalelamispinnal Aspetsialist 0,75 koormusega. Valla elab neli inimest. sotsiaalpoliitika on laiemas plaanis välja Sotsiaaltöö kujunenud ja toimub koostöös vallavalitsu- Sotsiaaltöö Vormsi vallas on suuresti suuna- se, volikogu ja sotsiaalkomisjoniga. Väikeses tud ennetustööle. Suurpered on enamuses vallas on sotsiaaltöötajal iga inimeseni jõud- hästi hakkama saavad. mine kergem ja probleemide lahendamine toimub juhtumipõhiselt. Saarel toimib ka nn Eakate arv vallaelanike seas on üsna suur, mitteametlik naabrivalve, mis omakorda kuid eakad on loonud oma seltsingu ning on tagab järelevalve ja annab ülevaate igast selle kaudu kaasatud valla sotsiaaltöö pare- abivajajast. Vallas on tööl ka üks koduhool- masse organiseerimisse.

/ 85 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

26. VORMSI VALD

Elektriauto on valla sotsiaaltöös tähtsal Kuna sotsiaaltoetuste arv on üsna suur ning kohal ja toimib hästi väikesaarte tingimus- on olemas ka kõik hetkel vajalikud teenu- 26.6 tes, kus vahemaad on lühikesed. sed, siis suuri muudatusi selles plaanis tule- mas ei ole. Pigem suunatakse tähelepanu Sotsiaaltöö Elektriauto on valdavalt hooldaja sõidu- olemasoleva kvaliteedi hoidmisele ja tõst- vahend. misele.

019. aasta investeeringutest, paren- toetati majapidamisi hajaasustusprog- 26.7 dustöödest ja planeeringutest olulisi- rammi abil; 2mad olid järgmised: teostati Hullo katlamaja remonti; teostati töid karjääri haldamisel; alustati Sireli talu renoveerimise tööde- Investeeringud, koolihoone sai uue soojustuse koos välis- ga. parendustööd, voodri ja akende vahetusega; planeeringud

lektrooniline andmeside mandriga 26.8 baseerub raadiolingil, millega on Etagatud interneti püsiühendus valla asutustele ja küladele. Külade internetiga Infotehnoloogi- varustamine toimub läbi tugipunktide koostöös Prodigi OÜga. Vormsi vallas on lised vahendid juurutatud dokumendihalduse programm „Amphora”.

/ 86 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

27.1 27. LÄÄNE- NIGULA VALD

ääne-Nigula vald osales 2019. aastal gad lahendused”, kaasaegsed juhtimis- Elamu- ja hajaasustuse programmis, mille ees- süsteemid jms). 2019. aastal paigaldati kommunaal- Lmärk on hajaasustusega maapiirkon- kuus autonoomset valgustit. Rahastus- dades elavatele peredele heade elutingi- otsuse sai projekt „Palivere aleviku tänava- majandus muste tagamine ning seeläbi kaasa aita- valgustuse renoveerimine” eelarvega mine elanike arvu püsimisele hajaasustu- 354 207,37 eurot. 2019. aastal tehti projek- sega maapiirkondades. Toetust saab taot- teerimise riigihange ja projekteerimine. leda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ja autonoomsete elektri- 2018. aastal rahuldas SA KredEx OÜ Maali süsteemide rajamiseks. Lääne-Nigula vallas Üürimaja (Lääne-Nigula valla valitseva mõju on toetuse taotlejate eelistatud sihtrühm all olev äriühing) taotluse Linnamäele Maali vähemalt ühe alaealise lapsega perekond kinnistule 12 korteriga üürimaja ehita- ning puudega isikud. Hajaasustuse meet- miseks. Projekti kogumaksumuseks oli mest said toetust 22 taotlejat, kes peavad 1 358 560 eurot, sealhulgas toetus 50%, oma projektid lõpetama hiljemalt ehk 678 280 eurot. 2019. aastal tehti ehitus- 31.10.2020. hange ning algasid ehitustööd.

Lääne-Nigula Varahaldus AS renoveeris aja- Linnamäe multifunktsionaalse kultuurisaali vahemikul 2018–2019 Palivere kaugkütte- ehituse hangete tegemiseks ning edasiseks võrgu. Täiendavalt automatiseeriti Martna haldamiseks loodi osaühing ning 2019. katlamaja ning Nõva katlamajade haldajaks aastal algasid ka ehitustööd. Samuti tehti sai Lääne-Nigula Varahaldus AS. jooksvalt suuremaid ja väiksemaid remondi- ja parendustöid teistes valla allasutustes (nt On võetud eesmärk tänavavalgustuse Risti lasteaiahoones soojustati põrandad, rekonstrueerimisel energiasäästlike lahen- projekteeriti uus küttesüsteem, alustati duste kasutuselevõtt (LED-lambid, nn „tar- Martna vallamaja akende vahetust jne).

EADERi meetmest rahuldati 2019. hekk aiamaade maanteepoolsesse külge. 27.2 aastal Lääne-Nigula Vallavalitsuse Projektitegevused viiakse ellu 2020. aastal. Ltaotlus Taebla aiamaade atraktiivsemaks muutmiseks. Projekti raames on 28. septembril 2019. aastal avati Linnamäe planeeritud rekonstrueerida Taebla aia- jalgpalliväljak. Spordiplatsi arendab Keskkond maade teed, rajada prügiplats, vahetada MTÜ Oru Spordiklubi. veepump ja selle elektrisüsteem, korras- tada kaks aiamaalappi ning valmistada Kaasava eelarve raames parendati valla need ette kooli ja lasteaia kasutusse and- erinevate piirkondade elukeskkonda ning miseks. Selleks paigaldatakse mõlemale ka loodi täiendavaid võimalusi piirkonna ela- kasvuhoone, tööriistakuur ning kompostrid, nike vaba aja sisustamiseks. istutatakse marjapõõsad. Lisaks rajatakse

/ 87 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

27. LÄÄNE- NIGULA VALD

Kaasava eelarvega tehti järgmised tegevused: projekti omafinantseering käsitöömaja 27.2 Kullamaa osavalla piirkond – Kullamaa sisekliima parandamiseks ja energia- järve-puhkealale Discgolfi rada. tõhususe tõstmiseks. Martna osavalla piirkond – Martna Priitahtlikud Pritsumehed MTÜ-le Keskkond Põhikooli mänguväljaku kiiged ja ronila. 932,50 eurot Palivere pritsikuuri Noarootsi osavalla piirkond – Pürksi küla remondiks. mänguväljak. Semmi Kodu MTÜ-le 319,20 eurot Pürksi Nõva osavalla piirkond – Nõva sadama küla mänguväljaku tarvis. ujuvkai. Oru piirkond – Linnamäe staadionile Lääne-Nigula Vallavolikogu 16.05.2019. kastmissüsteemi rajamine. aasta otsusega nr 29 eraldati toetust Siht- Palivere piirkond – Palivere Lasteaia asutusele Eesti Teatri Festival 9000 euro õuesõppe maja. ulatuses PRIA poolt rahastatud projekti Risti piirkond – noortele välitrenažööride Saueaugu teatritalu rekonstrueerimise II rajamine Risti kooli juurde. etapp omaosaluse osaliseks katmiseks. Taebla piirkond – füüsilise aktiivsuse atribuutika asendamine Taebla Kooli 2018. aastal tegi EAS otsuse rahastada alal. piirkondade konkurentsivõime suurendamise meetmest Taebla tööstusala arenda- Kaasava eelarve hääletus toimus Infosüs- mise projekti, mille käigus rekonstrueeriti teemis VOLIS algusega 29. aprill 2019 kell Veo ja Nurme tänav, rajati tänavavalgustus 00.00 kuni 12. mai 2019 kell 23.59. Rahva- Tööstuse ja Nurme tänavale ning Nurme hääletusel sai osaleda iga vähemalt 16aas- tänava äärde ehitati kergliiklustee, mis tane isik, kelle elukoht oli rahvastikuregistri muudab alevikus liiklemise turvalisemaks andmetel Lääne-Nigula vallas. Iga rahva- ning tagab parema juurdepääsu tööstus- hääletusel osalev isik sai hääletada kuni alale. Projekti kogumaksumuseks oli kolme ettepaneku poolt. Infosüsteemis 356 556,77 eurot, millest toetus oli VOLIS hääletas 741 isikut. 303 073,25 eurot ning omafinantseering oli suuruses 53 483,52 eurot. Projekt lõppes 19.03.2019 korraldusega nr 2-4/19-136 eralda- 31.10.2019. tud mittetulundusühingute ja sihtasutuste inves- teeringutoetused: 2019. aastal omandas Lääne-Nigula vald Noarootsi Loometare MTÜ-le 301 eurot AS Kekkilä Eestilt Nõva sadama. Rahalised triikimissüsteemi soetamiseks tekstiil- kohustused 175 000 euro ulatuses on käsitöö klassi. võetud eelarveaastateks 2019–2021. Sada- Suitsusauna Selts Suss MTÜ-le 5603,24 ma omandamine võimaldab esitada võima- eurot suitsusauna vundamendi ehita- luse tekkimisel rahastustaotlusi eri meet- miseks ja LEADERi projekti omaosa- metesse sadama rekonstrueerimiseks. luseks. 2020. aastal esitatakse taotlus Euroopa Spordiklubi Martna MTÜ-le 1000 eurot Merendus- ja Kalandusfondi meetmesse PVC-katte paigaldamiseks Martna kaar- „Kogukondlikult juhitava kohaliku arengu halli soojustamiseks. strateegia rakendamine” (tuntud kui nn Rõude Külaselts MTÜ-le 2493,41 eurot kalaLEADER). Kaasava eelarve raames soe- Rõude külamaja akende vahetuseks. tati ja paigaldati Nõva sadamasse ujuvkai. Risti Huvi MTÜ-le 3900 eurot LEADERi

/ 88 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

27. LÄÄNE- NIGULA VALD

2019. aastal jätkas vald panustamist ka 27.2 valla teede parendamisse ja turvalisemaks muutmisesse. Pindamiste ja mustkatete ehitamise maht 2019. aastal oli 0,5 miljonit Keskkond eurot. Valmis Martna keskuse ristmik.

2019. oli laulu- ja tantsupeoaasta uhke hobuse ja ratsanikuga. Et nii väärikad ning seda igas Eestimaa paigas inimesed ei peaks autost porisele kruusa- 27.3 Lääne-Nigula vallas liikus laulupeotuli kol- teele astuma, paigaldasid selleks päevaks mel päeval, alustades Martnast ja lõpetades rahvatantsijad teele „liba asfaldi” musta Kultuur ja Koluveres, kokku 200 km ning peatus kõiki- peenrakatte näol. des suuremates valla keskustes. Tuli jäi 5. turism juunil ööbima Martna kirikusse ja seal oli Kohale oli saabunud hulgaliselt publikut. Ka koguduse ning Martna kogukonna korral- sellisena saab teha kultuuri, teistmoodi danud suurejooneline kirikukontsert. Teisel kultuuri, mis inspireerib ja kõnetab. Suurem päeval läbis laulupeotuli kõik valla suure- eesmärk oli aga tõmmata otsustajate ja mad keskused ja iga kogukonna tuletervi- üldsuse tähelepanu, kui oluline on, et ka tuse tseremooniad olid ääretult meeliülen- väikestesse Eestimaa küladesse viiks lähi- davad. Kolmanda päeva hommikul, 7. juunil tulevikus mustkattega teed. andis Lääne maakond laulupeotule üle Raplamaale Koluvere lossi sisehoovis. See Läänemaa maakaitsepäev Lääne-Nigulas oli ülev sündmus erakordselt kaunis kesk- Mitmel järjestikusel aastal oli maakaitse- konnas ja eriline tänu võlgnetakse selle eest päeva tähistatud Haapsalus. 2019. aastal oli Koluvere lossi pererahvale ning Kullamaa aga teisiti, maakaitse- ja ohutuspäev kolis noortele rahvatantsijatele. linnast maale, Lääne-Nigula valda, Nigula külla. Soolu Põllugalerii näitus „Elu. Ilu. Rõõm.” Oru–Soolu–Jalukse tee ääres heinamaal Maakaitse- ja ohutuspäev oli mitmekesise avati rahvusvahelisel tantsupäeval (29. ap- kavaga. Lääne-Nigula kiriku pastoraadihoo- rillil) fotonäitus „Elu. Ilu. Rõõm.”. Näituse ne ümbrusesse olid ennast üles seadnud tegi eriliseks asjaolu, et suurtele fotodele oli päästjad, politseinikud, kaitseliitlased, nais- jäädvustatud killuke piirkonna elavat ajalu- kodukaitse, naiste varjupaiga ja vallavalit- gu. Kolmeteistkümne kohaliku kogukonna suse töötajad, igaühel oli külastajatele kõrges vanuses inimese portreed olid kuju- jagada õpetlikku teavet oma valdkonna tatud koos mõtetega, mille inimesed ise olid kohta. pildistamise käigus rääkinud.

Kella 14 ajal aga hakkas pastoraadi ümbru- Näituse avamine oli omaette etendus, väike- ses rahvas sagima, vaadati ootusärevalt rin- se Soolu küla teeäärsele põllule saabusid gi ja kuulatati teraselt, kas juba on kuulda, fotodel poseerivad eakad spetsiaalselt Tal- kas juba on midagi näha? Natuke müra ja linnast tellitud kahe valge limusiiniga ning tugevat tuult ning kohal ta oligi – Nigulas rahvatantsijad tulid pikas rongkäigus koos maandus liitlasvägede sõjaväekopter

/ 89 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

27. LÄÄNE- NIGULA VALD

Apache, seesama millega on lennanud ka takte, uurisid nii kinnisvara kui kaugtöö või- 27.3 prints Harry. Uudistamist jätkus nii vanaisa- malusi. Nii mõnelgi linnainimesel hakkas dele, isadele kui ka poegadele ja ega vana- mõte liikuma – võib-olla siiski…?! emad, emad ja tütredki kõrvale jäänud, Kultuur ja ikkagi erakordne võimalus oma koduõuel. Oli tore kogeda, et kogukondades on innus- turism tunud ja ettevõtlikud inimesed, kes koos Võidutuli saabus 2019. aastal Tartust ja selle tegutsedes muudavad maaelu paremaks ja tõid Lääne-Nigula vabadussamba jalamile huvitavamaks. Kaitseliidu Lääne Maleva silmapaistvad sportlased –Mati Kallemets ja Gertu Kütt- 2019. aastal sai rahastuse SA Põhja-Lääne- mann. maa Turismi- ja Spordiobjektide Haldus- keskuse kaudu Kultuuriministeeriumi regio- 23. juuni oli 2019. aastal soe ja päikesepaiste- naalsete sportimiskeskuste programmi esi- line – inimesed läksid maakaitsepäevalt koju tatud projekt „Palivere Turismi- ja Tervise- ülevas ja pidulikus meeleolus, kaasas võidu- spordikeskuse teenuste arendamine, suu- tulega latern, et õhtul oma külas või oma saradade- ja mäekeskuse lumetussüstee- kodus süüdata kaua oodatud jaanilõke! mide rajamine”. Toetuse kogusumma on 160 000 eurot, mis jagatakse ära ajavahe- Üle-eestiline maal elamise päev miku 2019–2022 peale (40 000 eurot aas- Lääne-Nigula vallas tas). Vald tagab projekti 50% omaﬁnantsee- Lääne-Nigulast osalesid sellel esmakordsel ringu. Projekti kogumaksumus on ettevõtmisel neli kogukonda: Risti, Palivere, 397 367 eurot ning selle raames tehakse eri Martna ja Oru. arendustöid.

Laupäeval, 28. septembril ajavahemikus kell Tööstuspärandi turismiprojektiga 11–16 oli neljas piirkonnas võimalik külas- (originaalnimi Revival of Industrial heritage for tada kokku 53 eri paika ja leida palju huvita- tourism development, ingliskeelne lühend vaid tegevusi. Industrial Heritage) arendati välja tööstus- pärandil põhinev turismimarsruut. Turismi- Külastajaid jagus terveks päevaks, korralda- objektiks arendatakse näiteks veskid, toot- jatel oli aega inimestega suhelda, oma kandi mishooned, tuletornid, raudteeobjektid ja elu tutvustada ja infot jagada. veetornid Eestis ja Lätis. Lääne-Nigula vald osales projektis Risti veetorniga. Projekti abil renoveeriti veetorn, muudeti see visu- Iga külastuskoht pidas arvestust oma küla- aalselt atraktiivsemaks ning tagati võima- liste kohta ja päeva lõpuks saadi teada, et lus huvilistele mööda ajaloolist keerdtreppi Lääne-Nigula vallas oli kokku 2460 külas- torni ronida. Torni esimesel korrusel on tust. Tõsi, mitte küll inimest, sest üks inime- võimalik tutvuda tolleaegsete töövahendi- ne käis enamasti mitmes kohas. Üle-eesti- tega ning näitusega eri ajastutest jaama- lises arvestuses edestas neid ainult Nõo vald hoonega. Paigaldatud on ka veetorni ma- Tartumaal, nendel oli 500 külastust enam. kett, mis tutvustab veetorni toimimist ning vee liikumist. Torni juurde on paigaldatud Tähtis ei ole arvuline näitaja, vaid see, et infostend, mis tutvustab raudtee ja vee- inimesed said kasulikku teadmist piirkonna varustuse detaile ja ajalugu, lisatud on ka ettevõtete ja asutuste kohta, lõid uusi kon-

/ 90 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

27. LÄÄNE- NIGULA VALD

helifunktsioon, kust on võimalik kuulda korrastatakse loodusrada, paigaldatakse 27.3 erinevaid raudtee, rongide ja jaamaga seon- viidad, infotahvlid (sh helisüsteemiga), pin- duvaid iseloomulikke helisid. Turunduslikul gid, prügikastid ning invatualett. Lääne- eesmärgil on paigaldatud kaselﬁ koht koos Nigula valla eelarve on projektis 30 000 Kultuur ja juhendiga, kuidas endast torni taustal pilti eurot. Projekti rahastab Interreg Central turism teha. Lääne-Nigula Vallavalitsuse projekti- Baltic programm. tegevuste eelarve oli 12 000 eurot. Projekti rahastas Interregi Eesti-Läti programm. Pro- 2019. aasta lõpus sai rahastusotsuse Mili- jekt lõppes 2019. aastal. taarturismi tutvustav projekt. Projekti ees- märk on miliraarobjektide kättesaadava- 2019. aastal lõppes Ranniku matkaraja maks muutmine, külastajate turvalisuse projekt. Matkarada ulatub Läti ja Leedu tagamine ning militaarpärandi tutvusta- piirist Tallinnani ning on osa Euroopa pika- mine. Projekti raames on osalevad objektid maarajast E9, mis algab São Vicente neemel Lätist ja Eestist grupeeritud nelja ajavahe- Portugalis. Lätis on ta tuntud kui Jū rtaka mikku: I maailmasõda, II maailmasõda, ehk mereäärne rada, Eestisse jõudes saab Rahvuslik vabadusliikumine Lätis ja Eestis nimeks Ranniku matkarada. Marsruudi (1945–1956), Nõukogude võimu periood kogupikkus on 1200 km, millest 580 km on (1944–1991), teel iseseisvuse taastamisele: Lätis ja 620 km Eestis ning see on läbitav Läti 04.05.1990 ja Eesti 20.08.1991. Lääne- mõlemas suunas. Lääne-Nigula vallas on Nigula vallas olid projektitaotluses esinda- projekti toel märgistatud rada looduses tud järgmised objektid: Osmussaare 180 valge-sinine-valge markeeringuga, rajatud mm rannapatarei tulejuhtimistorn ja kaks puhkekohad (2) koos tualetiga ning paigal- soomustorni (viidad, infotahvlid, piirded), datud infotahvlid (6: Linnamäe teeristis, 130 mm rannapatarei 3 soomustorni; Spit- RMK Lepaaugu parkimistasku, Nõva endise hami radarijaam (viit ja infotahvel, puhke- vallamaja vastas parklas, Spithami külas, koht, parkimistasku); Kudani piiripunkt Hara sadamas, Österby sadamas). Projekti (tõkkepuu, infotahvel ja parkimistasku). rahastas Interregi Eesti-Läti programm. Lääne-Nigula valla investeeringute maht projektis oli planeeritud 24 000 eurot. 2019. aastal on ellu viimisel Kättesaadava Projekti rahastab Interregi Eesti-Läti prog- loodusturismi projekt (inglise keeles Nature ramm. Accesss to All). Projekti eesmärk on loodusturismi objektide ligipääsetavuse hõlbusta- 2019. aasta turismihoojaks avati Osmus- mine Lätis, Eestis ja Soomes. Korrastatakse saare tuletorn ning valmistati ette Osmus- looduspärandi objekte ja vaatamisväärsusi, saare meened. Esimene hooaeg ostus objek- et muuta need erivajadustega inimestele tile väga edukaks. kättesaadavamaks (sh ratastoolis, lapse- kärudega, pimedatele, kuulmispuuetega Lääne-Nigula vald osales ka maakonna tu- inimestele jne). Lääne-Nigula vallas muude- rundusprojektis, mille abil valmisid erine- takse projekti abil kättesaadavamaks Pali- vatest piirkondades fotod, mida on võima- vere Turismi- ja Tervisespordikeskus, kus lik kohaturunduseks kasutada.

/ 91 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

27. LÄÄNE- NIGULA VALD

unnustused anti üle Vabariigi aasta- kohaliku kultuuripärandi tutvustamise 27.4 päeva pidulikul vastuvõtul, 23. veeb- eest. Truaril 2020. Ivika Eller, mittetulundusliku tegevuse edendamise, Noarootsi käsitöökoja ja Lääne-Nigula Lääne-Nigula valla auhind „aasta tegu” tekstiilkäsitööklassi rajamise, ranna- tunnustab Lääne-Nigula valla aasta kultuuritegu – rootsi kultuuripärandi väärtustamise Soolu Põllugalerii näituste korralda- ning piirkonna positiivse maine kujun- 2019 mise eest,MTÜ Lugu ja Viivika Orula . damise eest. Marika Adman, mittetulundusliku tege- Lääne-Nigula valla aasta haridustegu vuse edendamise, Noarootsi käsitöökoja Raamatu „Meie maitsete Noarootsi” ja tekstiilkäsitööklassi rajamise, ranna- väljaandmise eest,Peeter Lepik . rootsi kultuuripärandi väärtustamise ning piirkonna positiivse maine kujun- Lääne-Nigula valla aasta noor damise eest. Noore dirigendina sütitava eeskuju eest Erlend Kotkas, ettevõtluse edendamise, koorilaulu ja Eesti laulupidude tradit- töökohtade loomise ning Noarootsi hari- siooni jätkumisel,Eleri-Kristel Kuimet . dus- ja kultuuritegevuse toetamise eest. Lea Lai, pikaajalise kodanikuühiskonna Lääne-Nigula valla aasta sporditegu arendamise eest Läänemaal ja Piirsalus. Linnamäe jalgpalliväljaku rajamise eest, Anne Heimann, piirkonna koduloo uuri- MTÜ Oru Spordiklubija Renek Loorens . mise, Risti ajalooraamatu koostamise ja pikaajalise pedagoogilise töö eest Risti Lääne-Nigula valla aasta ettevõtja põhikoolis. Innovaatilise teenuse, mesilasteraapia Urmas Sepp, ettevõtluse arendamise toa rajamise eest,OÜ EMESI ja Andres ning Rehemäe ja Kuke külade sihikindla Tamla. omaalgatuse eestvedamise eest. Koit Uus, Oru vana koolihoone renovee- Lääne-Nigula valla aasta tegu rimise ja Oru piirkonna arengut toeta- Osmussaare tuletorni külastajatele ava- vate tegevuste eest. mise eest, saarevahtRita Koppel . Tarmo Küla, valla positiivse maine kujundamise ning pikaajalise ettevõtluse Valla teenetemärgid arendamise eest Oru piirkonnas. Tiit Seiton, noorte huvitegevuse ja Reet Kaar, pikaajalise tegevuse eest maadlusspordi arendamise ning Mart- omavalitsuse- ja raamatukogutöös ning na piirkonna positiivse maine kujunda- olulise panuse eest Palivere kogukonna mise eest. ühistegevustesse. Küllike Valk, Martna koguduse ja kogu- Urmas Tingas, valla positiivse maine konna ühistegevuste korraldamise ning kujundamise ning pikaajalise ettevõt- piirkonna positiivse maine kujundami- luse arendamise eest Palivere piirkon- se eest. nas. Teet Kuusemaa, ettevõtluse arenda- Kaido Sasse, valla positiivse maine ku- mise ja Martna piirkonna positiivse mai- jundamise ning pikaajalise ettevõtluse ne kujundamise eest. arendamise eest Taebla piirkonnas. Aili Ansel, Kullamaa raamatukogu Asta Kõlamets, Taebla piirkonna eakate tegevuse arendamise ja pikaajalise ühistegevuste korraldamise ning Taebla

/ 92 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

27. LÄÄNE- NIGULA VALD

ajalugu käsitleva raamatu koostamise Põhikooli lõpetajad vabariigi kiitusega 27.4 eest. Maria Seppi, Oru Kool; Arne Kivistik, pikaajalise tegevuse eest Lisanna Maasikas, Risti Põhikool; Nõva piirkonna maastikuväärtuste tut- Saara Jaanisk, Risti Põhikool. Lääne-Nigula vustamisel ning olulise panuse eest tunnustab Nõva kogukonna ühistegevustesse. Põhikooli lõpetajad kooli kiituskirjaga 2019 Elise Pihlakas, Oru Kool; Lääne-Nigula valla aukodanikud Kadri Kaus, Taebla Kool; Hedvig Kokk, elutöö eest Nõva kandi Karl Raudsepp, Risti Põhikool. haridus- ja kultuurielu kujundamisel. Juhan Lukk, pikaajaliselt spordi- ja liiku- Edukad esinejad vabariiklikel ja rahvusvahelistel misharrastuse valdkonnas osutatud väl- olümpiaadidel, konkurssidel ja spordi lõppvõist- japaistvate teenete eest. lustel (I-III koht): Triin Kahn, Oru Kool; Lääne-Nigula tänukirjad said 2019. aastal: Lisete Lääts, Oru Kool ; Riina Veske – Taebla Kooli õpetajale ja Elise Pihlakas, Oru Kool. sekretärile, pühendumuse ja hoolega tehtud suurepärase töö eest haridus- Edukad esinejad maakondlikel olümpiaadidel, põllul. konkurssidel ja spordi lõppvõistlustel (I-III koht): Taebla Kooli raamatukoguhoidja ja pika- Romek Heimann, Oru Kool; päevaõpetajaAnneli Jaaku , pühendu- Triin Kahn, Oru Kool; mise, hoole ja suurepärase töö eest seo- Markkus Kõre, Oru Kool; ses juubelisünnipäevaga. Markus Laksberg, Oru Kool; Palivere Põhikooli õpetaja Väino Muns- Lisete Lääts, Oru Kool; kind, kauaaegse südamega tehtud töö Risto Ollema, Oru Kool; eest Lääne-Nigula vallas. Väino Muns- Aimar Ormus, Oru Kool; kind on töötanud Palivere Põhikoolis Elise Pihlakas, Oru Kool; kehalise kasvatuse õpetajana alates Mona Pihlakas, Oru Kool; 1993. aastast. Marek Rakul, Oru Kool; Taebla Lasteaia õpetajale Enda Bogda- Robin Rohilaid, Oru Kool; nov pikaaegse ja südamega tehtud töö Roger Rohilaid, Oru Kool; eest ning olulise panuse andmise eest Maria Seppi, Oru Kool; alushariduse valdkonnas. Kevin-Anders Aus, Taebla Kool; Jekaterina Jermolina, Taebla Kool; 2019. aastal tunnustati järgnevaid õpilasi: Mariliisa Murumäe, Taebla Kool; Martin Pärna, Taebla Kool; Hõbemedaliga lõpetaja Karl Raadla, Taebla Kool; Gerda Rannala, Kullamaa Keskkool. Lisanna Maasikas, Risti Põhikool; Eliise Nikker, Risti Põhikool; Edukad esinejad (I-III koht) üleriigilisel olümpiaa- Kätlin Kärp, Noarootsi Kool. dil või konkursil Marja Järv, Kullamaa Keskkool. Lääne-Nigula Vallavolikogu 29.03.2018

/ 93 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

27. LÄÄNE- NIGULA VALD

määruse nr 18 „Lääne-Nigula valla hari- vallaelaniku kampaania. Loosis osales 170 27.4 dusstipendiumi statuut” kohaselt kehtib uut vallaelanikku, kelle seast sai üks õnnelik ühtne haridusstipendiumi maksmise kord iPadi omanikuks ning 8 õnnelikku said terves ühinenud Lääne-Nigula vallas. Dirhami Kalakohviku kinkekaardi. Lisaks Lääne-Nigula Stipendiumi eesmärk on toetada stipendi- loositi välja üks pereauhind ning selle võitja tunnustab aadi enesetäiendust ja arengut ning tunnus- valis endale kingituseks külmkapi. 2019 tada Lääne-Nigula valla noorte haridusteed. 2019. aastal eraldati stipendium 13 stipen- diaadile kokku 5000 euro ulatuses.

2019. aastal toimus ka tavaks saanud uue

28. 28. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD ETTEVÕTJAD 2019

Haapsalu Tarbijate Ühistu nimel võttis auhinna vastu Läänemaa OTTi talupoe eestvedaja Karin Tiit. ühistu juht Raimond Lunev. Fotod: Silver Raidla.

lates 2019. aastast korraldab Siht- tunnustada silmapaistvat aasta tegu, asutus Läänemaa koostöös maa- mille on korda saatnud Läänemaa ette- Akonnalehe „Lääne Elu” ja võtja; läänlane.ee portaaliga konkursse, et selgi- innustada ettevõtjaid tegelema toote- tada välja Läänemaa parimad kahes järg- arenduse ning uute teenuste loomisega; nevas kategoorias: Läänemaa parim toode soodustada positiivset suhtumist ette- või teenus ning Läänemaa aasta tegu. võtlusesse ja innustada ettevõtlikku elulaadi. Konkursi eesmärk on: tutvustada Läänemaa kohalikke tooteid Konkurss „Läänemaa parim toode või tee- ja teenuseid ning nende tootjaid ja nus” ning „aasta tegu” toimus ajavahemi- pakkujaid, valides esitatud kandidaa- kus 15.08–15.09.2019. tide seast välja parima;

/ 94 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

28. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD ETTEVÕTJAD 2019

Läänemaa parim toode 28. Helkiv pross,Catree OÜ .

Läänemaa aasta tegu Haapsalu Vanalinna Coopi kaupluse renoveerimine, Haapsalu Tarbijate Ühistu.

Läänemaa parim teenus Dirhami sadama omanik Mart Vahtel. Dirhami sadama kompleks, Mellson Grupp OÜ. Võitjad kuulutati välja Läänemaa ettevõt- Läänemaa aasta tegu jate tänuõhtul 7.10.19 Haapsalu Kuursaalis. OTTi talupoe avamine Haapsalus.

29. 29. EESTI MAKSU- JA TOLLIAMETI HAAPSALU KRISTIINA ASEASE, TEENINDUSBÜROO EMTA teenuste osakonna teenindusjuht: 019. aastal töötas Haapsalu büroos ja uuendamine; kokku 13 ametnikku – teenuste osa- tõendite taotlemine ja väljastamine; 2konna teenindusjuht, kellele allub võlgade ja ettemaksuga seotud küsimu- kohapeal 5 teenindusbüroo konsultanti. sed ja tõendite väljastamine; Lisaks teenuste osakonnale töötab büroos 1 võlgade ja maksude tasumise ning aja- erimenetluse jurist ning 2 juriidilise osakon- tamisega seotud küsimused; na juristi, kelle tööülesanne on juriidiline töötamise registriga seotud küsimused; nõustamine, pankrotimenetlused, vaide- residendist füüsilise isiku tuludeklarat- menetlused ja kohtumenetlused. Samuti sioonide esitamine; töötasid tollijärelvalve valdkonna ametnik tulumaksualased küsimused; ning maksuaudiitorid, kelle põhiülesanne pääsuõiguste administreerimine; on tegeleda maksu- ja tollialaste nõusta- juriidilise isiku maksudeklaratsioonide miste, analüüsi ja kontrollidega. Lapsehool- esitamine; duspuhkusel viibis 1 ametnik. maamaksu küsimused; käibemaksukohustuslaste registreeri- Kohapeal büroos teenindasid ja nõustasid mine ja registrist kustutamine; teenindajad klientide nii teenindusletis kui mitteresidentide maksuküsimused ja ka telefoni-, e-posti- ja kirja teel. maksudeklaratsioonide esitamine; tollialased küsimused; Peamised teenindusbüroo külastamise postipaki deklareerimise küsimused ja põhjused 2019 aastal: deklaratsioonide vormistamine. klientide kontaktandmete teavitamine / 95 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

29. EESTI MAKSU- JA TOLLIAMETI HAAPSALU TEENINDUSBÜROO

Kliendikülastuste arv Haapsalu teenindus- füüsilise isiku tuludeklaratsioonide esita- 29. büroos oli 2019. aastal 1617 klienti. Klientide mise periood. 2019. aastal külastas bürood arvu tõus 2019. aastal võrreldes varasemate nimetatud ajavahemikul kokku 1085 klienti. aastatega on tingitud eelkõige uue e-MTA töölaua kasutuselevõtuga, mis tõi kaasa Läänemaal esitati 2019. aastal kokku plaanilisi katkestusi süsteemides ning küsi- 11 593 füüsilise isiku 2018. aasta tulu- musi seoses selle kasutamisega. Samuti oli deklaratsiooni, millest tagastamisele kuu- klientide pöördumisi rohkem tuludeklarat- lus tulumaksu summas 2 582 297 eurot ja sioonide esitamise perioodil, seoses 2018. juurdemaksmisele 683 684 eurot. aastal toimunud muudatusega maksuvaba tulu kasutamise ja selle rakendamisega. Tuludega deklaratsioone esitati Läänemaal kokku 11 232, kogutulu kokku oli Kliendikülastuse arv 2018. aastal oli 1515 138 808 648 eurot. klienti, 2017. aastal 1557 klienti ja 2016. aastal 1844 klienti. Kohapealsete büroo- Keskmine brutopalk Läänemaal 2019. külastuste vähenemine aastatega näitab aastal oli 1189 eurot ja mediaanpalk seda, et amet on järjepidevalt arendanud 1014 eurot. oma elektroonseid teenuseid ja kanaleid, mistõttu inimesed eelistavad neid ise roh- Juriidiliste isikute arv Läänemaal registree- kem julgemalt ja iseseisvalt kasutada. ritud seisuga 1. jaanuar 2020 oli kokku Samuti kirjutavad kliendid aina rohkem 3648, nendest FIEd 613. Maksu- ja Tolliameti elektroonilistesse suht- luskanalitesse, kontaktkeskuse e-posti kon- 2019. aastal toimusid ka mitmed koolitused taktidele, helistavad infotelefonidele ja ja infopäevad Lääne maakonna ettevõtja- saavad niiviisi kompetentsetelt teeninda- tele koostöös Töötukassaga, kus jagati infot jatelt ja maksukonsultantidelt küsimustele ettevõtluse alustamise, maksuseaduste vastused. täitmise ning ümbrikupalgast hoidumise kohta. Tihedam klientide külastatavus on veebruaris, märtsis ja aprillis, kui on residendist

IMBI KAUNISMAAKAUNISMAA, Registreeritud FIEd Registreeritud juriidilised isikud, v.a FIEd EMTA teabeosakonna 01.01.2019 seisuga oli Läänemaal registree- 01.01.2019 seisuga oli Läänemaal regist- peaspetsialist: ritud 616 FIEt, 01.01.2020 seisuga oli vastav reeritud 2942 juriidilist isikut (v.a FIEd), arv aga 606. 01.01.2020 seisuga oli vastav arv 3038.

Tuludeklaratsioonid

Tabel 18. Esitajate arv Summa Füüsiliste isikute tuludeklarat- https://www.emta.ee/et/uudise sioonide (FIDEK) statistika 2019. Esitatud deklaratsioonide arv 10 817 d/tana-tuludeklaratsioonide- Esitamise tähtaeg oli 30.04. Tulud kokku 10 468 138 853 680 esitamise-ametlik-tahtaeg- 2020, kuid pikendati juuni Tagastatud tulumaks 8621 2 559 510 kuid-paberil-deklaratsioone- lõpuni. Andmed on 12.05.2020 Juurde määratud tulumaks 817 534 251 saab-esitada. seisuga.

/ 96 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

29. EESTI MAKSU- JA TOLLIAMETI HAAPSALU TEENINDUSBÜROO

Keskmine palk 29. Keskmine palk Mediaanpalk

1 600 1337 1 400 1261 1232 1219 1184 1178 1174 1126 1164 1162 1 200 1112 1121

1 000 1139 1063 1057 1013 1032 1007 1014 965 993 997 800 940 957

600

400 Joonis 1414. Keskmine palk ja 200 mediaanpalk Läänemaal 2019. 0 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12.

Mediaanpalga arvestamisel on kasutatud Maksu- ja Tolliameti kodulehel välja toodud mediaanpalga metoodikat: https://www.emta.ee/et/kontaktid-ja- ametist/avaandmed-maksulaekumine-statistika/ mediaanvaljamakse.

30. 30. EESTI TÖÖTUKASSA LÄÄNEMAA OSAKOND

LIIVI OLLINO,OLLINO Töötukassa Läänemaa eisuga 31.12.2019 oli Eestis töötuna Detsembri lõpus oli registreeritud töötuse esinduse teenusekonsultant: registreeritud 34 399 inimest, mis määr kõrgeim Ida-Virumaal (10,2%) ja Smoodustas kogu tööealisest elanik- madalaim Hiiumaal (3,1%). Ida-Virumaa oli konnast (16aastasest kuni pensioniealis- kõrgeima määraga ka aasta varasemalt, teni) 5,3%. Võrreldes aasta varasema ajaga madalaim töötuse määr oli 2018. aastal aga kasvas töötute arv enam kui 2000 inimese Harjumaal. võrra. Detsembris 2019. registreeriti uusi töötuid üle Eesti 5341. Lääne maakonnas oli detsembri seisuga registreeritud töötuid 471 ja töötuse määr Vähenenud töövõimega töötuid oli det- oli 5,4%. sembri lõpu seisuga ligi 10 751, mis moodustab registreeritud töötutestca kolmandiku. Vähenenud töövõimega registreeritud töö- tuid oli 164, mis moodustas 33,3% maa- Aasta keskmiseks registreeritud töötuse konna registreeritud töötutest. määraks kujunes 5,3%, mis võrreldes 2018. aastaga tõusis 0,5%. / 97 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

30. EESTI TÖÖTU- KASSA LÄÄNEMAA OSAKOND

Töötud Registreeritud Maakond Registreeritud 30. töötuid töötuse määr Ida-Virumaa 6184 10,2% Valgamaa 1008 7,8% Põlvamaa 792 7,6% Võrumaa 1051 6,8% Pärnumaa 2493 6,6% Järvamaa 833 6,2% Lääne-Virumaa 1475 5,8% Läänemaa 471 5,4% Raplamaa 780 5,0% Viljandimaa 930 4,6% Tartumaa 3377 4,5% Harjumaa 13 641 4,3% Saaremaa 662 4,2% Jõgeva 550 4,2% Hiiumaa 138 3,1% Tabel 1919. Välismaa või täpsustamata 14 Registreeritud töötud - seisuga 31.12.2019. KOKKU 34 399 5,3%

Vähenenud töövõimega töötud Töötukassa maakondlik Vähenenud töövõimega Registreeritud Osakaal kõigist osakond registreeritud töötuid töötuid registreeritud töötutest Põlvamaa 357 825 43,3% Jõgevamaa 201 496 40,5% Valgamaa 386 954 40,5% Võrumaa 378 991 38,1% Tartumaa 1334 3525 37,8% Ida-Virumaa 2189 6244 35,1% Viljandimaa 309 904 34,2% Pärnumaa 849 2509 33,8% Läänemaa 164 471 33,3% Lääne-Virumaa 480 1442 33,3% Hiiumaa 43 135 31,9% Saaremaa 202 646 31,3% Raplamaa 225 720 31,3% Tabel 2020. Järvamaa 255 856 29,8% Vähenenud töövõimega Harjumaa registreeritud töötud 2925 13 727 21,3% seisuga 31.12.2019. KOKKU 10 751 34 399 29,9%

/ 98 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

30. EESTI TÖÖTU- KASSA LÄÄNEMAA OSAKOND

Töötud soo ja vanuse lõikes Kokku Sugu Vanus Mehed Naised 30. KOV mehed naised mehed naised 16–24 25–54 55+ 16–24 25–54 55+ 16–24 25–54 55+ Haapsalu linn 305 170 135 28 181 96 16 102 52 12 79 44 Tabel 2121. Lääne-Nigula vald 158 83 75 15 89 54 5 43 35 10 46 19 Läänemaa registreeritud Vormsi vald 8 5 3 1 5 2 0 3 2 1 2 0 töötud kohalike omavalitsuste, soo ja vanuse lõikes, 31.12.2019 seisuga. Töötud ja vähenenud töövõimega töötud

Mehed Naised

120 111

100 96

60 50

37 39 39 40 31 24 21 Joonis 15. 20 16 Läänemaa registreeritud 5 töötud (THP) ja vähenenud 2 töövõimega (TVR) töötud. 0 THP 16– 24 TVR 16– 24 THP 25– 54 TVR 25– 24 THP 55+ TVR 55+

Eelnev amet

Töötute arv

Lihttööline 129 Oskus- ja käsitöölised 94 Teenindus- ja müügitöötajad 74 Seadme- ja masinoperaatorid ning koostajad 55 Juhid 34 Tehnikud ja keskastme spetsialistid 27 Tippspetsialistid 22 Tabel 22. Kontoritöötajad ja klienditeenindajad 14 Läänemaa osakonna Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölised statistika järgi töötuna 13 arvele võtmisele eelnenud Puudub eelnev töösuhe 8 amet 2019. aastal. Muu 188

/ 99 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

30. EESTI TÖÖTU- KASSA LÄÄNEMAA OSAKOND

Töösuhte lõppemise põhjus 30. Töötute arv VÕSi lepingu lõppemine 157 Töötaja algatusel 154 Tähtajalise lepingu lõppemine 152 Muud põhjused 122 Tabel 23. Poolte kokkuleppel 119 Läänemaa osakonna Põhjus pole teada 108 statistika järgi töötuna Koondamine 99 arvele võtmisele eelnenud töösuhte lõppemise põhjus Puudub eelnev töösuhe 26 2019. aastal. KOKKU 937

Töötute haridus

I TASE* II TASE** III TASE*** Määramata

Tabel 24. Lääne maakond 150 207 109 5 Läänemaa registreeritud töötute hariduslik jaotus I TASE* – algharidus; kutseharidus põhihariduseta; põhiharidus. 31.12.2019 seisuga. II TASE** – põhiharidus kutseharidusega; kutsekeskharidus põhikooli alusel; üldkeskharidus; kutsekeskharidus keskkooli alusel. III TASE*** – keskeriharidus; rakenduskõrgharidus (kutsekõrgharidus); bakalaureuseõpe; magistriõpe; doktoriõpe.

Kutseharidus põhihariduseta 1

Kutseharidus ilma keskhariduseta 1

Määramata 5

Algharidus 14

Magister 15 Rakenduskõrgharidus 20

Põhiharidus kutseharidusega 20

Bakalaureus 24

Kutsekeskharidus/kutseõpe keskhariduse baasil 40

Keskeriharidus 50

Joonis 16. Kutsekeskharidus põhikooli baasil 61 Läänemaa registreeritud Üldkeskharidus 106 töötute hariduslik jaotus 31.12.2019 seisuga. Põhiharidus 114 0 20 40 60 80 100 120

/ 100 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

30. EESTI TÖÖTU- KASSA LÄÄNEMAA OSAKOND

Töötute sotsiaalne kaitse 30. Töötutoetuse saajad Töötuskindlustushüvitise saajad Ilma hüvitisteta

64%

58% 60% 57% 57% 55% 54% 54% 53% 51% 52% 52% 50% 48% 48% 48%

41%41% 40%

32% 30% 29% 29% 29% 30% 30% 27% 28% 27% 27% 26% 25% 24% 22% 22% 22% 22% 20% 20% 20% 19% 18% 18% 18% 20% 17% 18% 17% 15% 14% Joonis 17. Registreeritud töötute 10% sotsiaalne kaitse aasta lõpu seisuga, maakondade lõikes. 0%

Hiiumaa

Võrumaa

Tartumaa

Järvamaa

Põlvamaa

Harjumaa

Valgamaa

Saaremaa

Raplamaa

Pärnumaa

Läänemaa

Jõgevamaa

Viljandimaa

Ida-Virumaa

Lääne-Virumaa

Tööpakkumised

900 844

800 664 700 618 625 575 600

500

400

300

Joonis 18. 200 Läänemaa osakonna 100 vahendatud tööpakkumised 2015–2019. 0 2015 2016 2017 2018 2019

/ 101 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

30. EESTI TÖÖTU- KASSA LÄÄNEMAA OSAKOND

öötukassal on saanud ilusaks tavaks 30.1 tunnustada tööandjaid ja koostöö- Tpartnereid. 2019. aastal märgiti Lää- nemaal ära:

Töötukassa Aasta tööandja tunnustab Navix OÜ; 2019 Aasta koostööpartner Maksu- ja Tolliameti Haapsalu teenin- dusbüroo. Läänemaa osakonna infospetsialist Milli Soosalu Eesti Töötukassa märkab ja tunnustab ka (vasakul) ja juhtumikorraldaja Inga Bortnik (TK Läänemaa osakond). Foto: Liivi Ollino. oma töötajaid.

Aasta tööle aitaja Tunnustava tiitli pälvis Läänemaa osakonna juhtumikorraldajaInga Bortnik .

Aasta kolleeg InfospetsialistMilli Soosalu .

31. 31. LÄÄNE PREFEKTUURI HAAPSALU

ANDREI TARATUHINTARATUHIN, POLITSEIJAOSKOND Politsei- ja Piirivalveameti Haapsalu politseijaoskona juht: 019. aastal registreeriti Lääne maa- Endiselt pandi toime palju isikuvastaseid konnas 373 kuritegu. Võrreldes 2018. kuritegusid. Need moodustasid kolmandiku 2aastaga oli registreeritud kuritegude Läänemaal registreeritud kuritegudest. Siis- arv vähenenud veidi üle kümnendiku. Kuri- ki oli ka isikuvastaste kuritegude arv võrrel- tegude arvult 10 000 elaniku kohta oli des 2018. aastaga vähenenud umbes küm- Läänemaa 2019. aastal Eesti keskmiste nendiku. Enamik isikuvastaseid kuritegusid seas, võrreldav Põlva- ja Võrumaaga. 2019. pandi toime oma pereliikmete või tuttavate aastal lahendati kokku 296 Läänemaal toi- vastu. Õnneks ei leidnud 2019. aastal aset me pandud kuritegu. 2019. aastal registree- ühtegi tapmist ega mõrva. ritud kuritegudest suudeti samal aastal lahendada 62%. Lähisuhtes toime pandud vägivalla juhtumite arv jäi 2019. aastal sellele eelneva

/ 102 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

31. LÄÄNE PREFEK- TUURI HAAPSALU POLITSEIJAOSKOND

31.

Politseikaater „Kessu” läheb talvekorterisse. Foto: Haapsalu politseijaoskond.

võimalusi kasutati 2019. aastal oluliselt aktiivsemalt kui sellele eelnenud aastal. Programmi juhib maakondlik ohvriabi- töötaja ning politsei osaleb programmis kaasatavana. Selle tegevuse tulemusena on inimesed saanud abi ja tuge vägivaldsest lähisuhtest väljapääsu leidmisel.

Varavastased kuriteod olid samuti langus- trendis. 2019 registreeriti 120 kuritegu, mis oli ligikaudu 15% vähem kui 2018. aastal. 2019. aastal Läänemaal toimunud liiklusõnnetuste asukohad, kus inimesed vigastada said. Vähenesid sõidukivargused ning vargused eramutest. Teist aastat järjest olid kasvu- aastaga samale tasemele. Kui 2018. aastal trendis süstemaatilised vargused, täpsemalt registreeriti Läänemaal politseis kokku 266 korduvad pisivargused kauplustest. Kokku lähisuhtevägivalla juhtumit, siis 2019. aastal pandi 2019. aastal süstemaatilisi vargusi registreeriti 261 juhtumit. Mõlemal aastal toime 68 korral. moodustasid lähisuhtevägivalla kuriteo- juhtumid umbes veerandi kõigist lähisuhte- 2019. aastal registreeriti 56 alaealiste toime vägivalla juhtumitest Läänemaal. Ülejäänud pandud kuritegu. 2018. aastal oli see num- olid infoteated, mille osas politsei süüteo- ber 45. Nagu ka varasematel aastatel, panid menetlust ei alustanud. 2019. aastal edas- alaealised peamiselt toime kehalisi väär- tati Haapsalu politseijaoskonnast Sotsiaal- kohtlemisi (milleks olid enamasti omavahe- kindlustusameti ohvriabi teenusele 114 tea- lised löömised) ja vargusi kauplustest. det, mis oli umbes sama palju kui 2018. aastal. Hea koostöö tulemusena käivitati 2018. aastal maakonnas vägivaldsest lähi- Liiklusvaldkonnas jäi olukord sarnaseks suhtest väljumise programm MARAC, mille 2018. aastaga. Liiklusõnnetusi, kus inimesed

/ 103 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

31. LÄÄNE PREFEK- TUURI HAAPSALU POLITSEIJAOSKOND

31.

Politseioperatsioon „Kõik puhuvad”. Foto: Haapsalu politseijaoskond.

viga said, oli 2019. aastal Läänemaal kokku läbi põimitud õppetööga. Sellest tulenevalt 25, ehk ühe võrra vähem kui aastal 2018. on sõltuvusainete teemaliste ohtude enne- Kokku sai liiklusõnnetustes 2019. aastal tamise eestvedaja Tervise Arengu Instituut vigastada 35 inimest ning hukkus 1 inimene. koostöös koolidega. Politsei roll on eelkõige 2018. aasta 26es liiklusõnnetuses sai viga olla partneriks ja nõuandjaks lastevanema- 36 inimest ning hukkunuid ei olnud. Suurem tele, koolile ja kohalikule omavalitsusele nii osa liiklusõnnetusi toimusid põhimaantee- erinevate juhtumite lahendamisel kui ka del. korduvate rikkumiste ennetamisel.

Liiklusjärelevalve käigus tabas politsei 2019. 2019. aastal keskenduti rohkem probleem- aastal kokku 131 alkoholi tarvitanud auto- setele lastele ja noortele, kes vajasid indivi- juhti, neist 54 olid kriminaalses joobes. duaalsemat abi ja nõustamist. Järjest enam Sealhulgas oli neist neli narkojoobes. Kokku rakendas politsei laste ja noorukite puhul registreeriti Läänemaal 2019. aastal 63 erinevaid mittekaristuslikke meetmeid ja liikluskuritegu, mida oli kümne võrra vähem vähem karistati rahatrahviga. Politsei ees- kui 2018. aastal. Aasta jooksul konﬁskeeriti märk on koostöös partnerasutustega selgi- joobes juhtidelt nende rikkumise tõttu tada ja teadvustada süüteo toime pannud seitse sõiduautot. noorukile tema tegevuse tagajärgi ja mõju. Selleks kasutab politsei näiteks vestlust, Süütegude uurimise ja avastamise kõrval on kahjude heastamise võimalust, lepitust, politsei oluline töövaldkond jätkuvalt enne- kohustuse võtmist jne. Kui politsei raken- tustegevus. Selles valdkonnas on politsei datud mõjutusvahendid ei täida oma ees- järk-järgult vähendanud laiapõhjalist enne- märki, siis korduvate õigusrikkujate mõju- tust, et keskenduda ja panustada rohkem tamiseks pöördub politsei kohtu poole täpsemalt sihitud probleemipõhisele enne- muude mõjutusvahendite, näiteks üldkasu- tusele. liku töö kohustuse kohaldamiseks. Politsei jaoks on oluline, et noor mõistaks ja mõtes- Näiteks ei vii politsei enam õppeasutustes taks enda tegusid ning valitud meede peaks läbi sõltuvusainete loenguid. Seda eesmär- teda mõjutama tulevikus uute süütegude giga, et sõltuvusainete ennetus oleks enam toimepanemisest loobuma. / 104 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

32. 32. LÄÄNE PÄÄSTEKESKUSE LÄÄNEMAA

HANNES AASMAAASMA, PÄÄSTEPIIRKOND Päästeameti Lääne päästekeskuse juhataja:

Vabatahtlike tulekustutusõppus. Foto: Urmas Lauri.

äästeamet tagab teenuse toimimise panus, sest vabatahtlikud peavad vastama kutseliste ja vabatahtlike pääste- samadele tingimustele nagu kutseliste Pkomandode abil. päästekomandode päästjad (tervisekont- roll, füüsilised katsed jne). Läänemaal asuvad kutselised päästeko- mandod Haapsalus, Ristil, Nõval ja Vormsil. Päästeameti Läänemaa päästepiirkond Haapsalu ja Risti päästekomandos töötavad pakkus 2019. aastal tööd 61 inimesele. igapäevaselt ainult kutselised päästjad. Haapsalu korrapidamisgrupis oli 5, Haap- Nõva ja Vormsi päästekomandot eristab salu päästekomandos 22, Risti pääste- teistest komandodest toimiv kombineeri- komandos 22, Nõva päästekomandos 7 tud töökorraldus, mis tähendab, et lisaks ning Vormsi päästekomandos 3 ameti- valves olevale kutselisele päästjale reagee- kohta. Lisaks töötasid Haapsalus insener- rivad sündmusele alati ka kaks vabataht- tehnilise büroo töötaja ja tuleohutusbüroo likku päästjat. Ühtlasi on Nõva pääste- töötaja. komando üks kahest Eesti vabatahtlikust päästekomandost, mis võib teha suitsu- Läänemaal toimetasid 2019. aastal aktiiv- sukeldumist. Suitsusukeldusteenuse pakku- selt ka vabatahtlikud päästekomandod, mine on vabatahtlikult komandolt väga suur kelle komandopunktid asusid Pürksis, Pali- veres, Kirnas ja Parilas. / 105 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

32. LÄÄNE PÄÄSTE- KESKUSE LÄÄNE- MAA PÄÄSTEPIIR- KOND

Palivere vabatahtlikud on ette võtnud suure Päästeameti tunnustuse osaliseks saanud 32. töö ehitada enda päästekomandole uue päästetöötjad: päästehoone. Ridala päästeseltsi ettevõtmi- Elupäästja medal sel saavad Haapsalu linna ujumiskohad Jüri Požarskija Raini Teral , Haapsalu juurde 10 veeohutusstendi. komando; Marko Nikkerja Aivo Liivapalu , 2019. aastal viidi läbi kaks suuremat õppust Risti komando; nii kutselistele kui ka vabatahtlikele pääste- Janno Osaja Rutmar Tammelohu , komandodele – maja- ning maastiku- Nõva komando. põlengu õppused. Ennetustööna nõustati tuleohutuse osas, koolitati lapsi tule- ja Päästeameti kutsemeistrivõistlustel „Eliit- veeohutuse teemadel, viidi läbi lastele komando” saavutas Risti komando mees- suunatud ohutuspäev „Kaitse end ja aita kond kolmanda koha. Meeskonnas võistle- teist”. Koostöös omavalitsustega tehti tule- sidAlvar Lai , Üllar Lai , Allar Lai , Kristen ohutuks 14 Läänemaa kodu, ehitades ja Kaevatsja Urmis Põld . remontides kütteseadmeid, parandades ja välja vahetades elektrisüsteeme. Riikliku tunnustuse osaliseks saanud päästetöötajad 2019: 2019. aastal soetati juurde või vahetati välja amortiseerunud päästehnikat. Vormis vaba- Elupäästja III klassi medal tahtlikud soetasid väiksesaarte programmi Janno Osa; toel maastikukustutusauto Unimog ning Rutmar Tammelohu; erivarustusega ATV. Risti päästekomando Jüri Pozarski; sai enda kasutusse erivarustusega ATV. Raini Treial; Marko Nikker; Aivo Liivapalu.

Päästeameti statistika 2019 Päästeameti teenetemedal hõbedaste tamme- lehtedega: Väljakutsed 550 Hannes Aasma, Lääne päästekeskuse Päästesündmused 302 Hiiumaa ja Läänemaa päästepiirkonna Tulekahjus hukkunud 0 juhataja. Veeõnnetustes hukkunud 1 Eluhoone tulekahjud 8 Tuleõnnetuste arv on olnud aastate vältel Veeõnnetused 5 (PA vaates, kuhu PA reageeris) stabiiline. Tulekahjus ei hukkunud 2019. Liiklusavariid 37 (PA vaates, kuhu PA reageeris) aastal ühtegi inimest. Kahjuks leiti mere- Kodunõustamised 484 rannast üks uppunud inimene.

Päästesündmustega seotud väljakutsete arv ei näidanud olulisi alanemise märke. Oluliselt tõusis väljasõitute arv tormikahju- de likvideerimiseks.

/ 106 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

33. 33. MAANTEEAMET

uuremate teetööde käigus rekonst- ning sõidumugavuse ja liiklusohutuse rueeriti 2019. aastal riigiteel nr 17 MARGUS EISENSCHMIDTEISENSCHMIDT,, parandamine. Teelõigule paigaldati kogu Maanteeameti Lääne regiooni SKeila–Haapsalu kilomeetritel 34,8– ulatuses uus asfaltbetoonist kulumiskiht strateegilise planeerimise juht: 44,6ca kümnekilomeetrine Kuijõe–Selja- ning uuendati liikluskorraldusvahendeid. küla teelõik. Teelõigu remondi eesmärk oli Töid teostas Verston Ehitus OÜ ja tööde teelõigu amortiseerunud katte vastavusse maksumus oli ligi miljon eurot. viimine liiklussagedusega ning sõidumuga- vuse ja liiklusohutuse tõstmine. Selle käigus Parendamaks liiklustingimusi ohtlikes koh- ehitati ümber kitsas amortiseerunud tee- tades ehitati ümber Martna keskuses asuv lõik, millele rajati uus kahekihiline asfalt- Palivere–Oonga ja Ehmja–Martna–Kurevere betoonkate ja asendati kõik olemasolevad teede ristmik. Ümberehitamise eesmärk oli liikluskorraldusvahendid ning ehitati üm- liiklusturvalisuse taseme tõstmine, liikumis- ber terastorusildadeks kaks amortiseeru- kiiruste alandamine ristmikul, teekatte nud silda, Kuijõe–Piiri ja Kuijõe–Kõrtsi sillad. seisukorra parandamine ning jalakäijatele Töid teostas AS TREV-2 Grupp ja tööde teos- ja jalgratturitele parema ohutuse tagamine tamine maksis kokku 3,2 miljonit eurot. riigimaantee ületamisel ning liikumisel parklaalal. Töid teostas Verston Ehitus OÜ ja Teine suurem teetöö oli Ääsmäe–Haapsa- tööde maksumus oli 65 tuhat eurot. lu–Rohuküla maanteel Haapsalu–Rohu- küla teelõigul teostatud teekatte taastus- Säilitamaks olemasolevaid kattega teid, remondi tööd. Töö eesmärk oli teekatte teostas Eesti Teed AS korduspindamisi ebatasasuste ja pikiroobaste likvideerimine kattega teedel 20 teelõigul, kokku 71 km

Riigiteed Rambid, Kokku (km) Põhitee (km) Tugitee (km) Kõrvaltee (km) ühendusteed ja muud (km) KOKKU 554,394 77,959 68,666 407,466 0,303 Tolmuvaba kattega 489,722 - - - - Kruusateed 64,672 - - - - Tabel 2525. Sillad ja viaduktid 31 6 8 17 - Lääne maakonna riigiteed.

Kuijõe–Seljaküla maanteelõigul remonditud Piiri sild. Ridase–Saastna 2019. Fotod: Maanteeamet.

/ 107 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

33. MAANTEEAMET

33.

Palivere–Keedika 2019. Hara tee tolmuvaba kate 2019.

Noarootsi jäätee 2019.

ulatuses. Tööde käigus parandati väga Kruusateedele tolmuvaba katte ehitus ebatasaste lõikude tasasust (tasandus- 2019 kihiks laotati ligi 3500 tonni asfaltbetooni) Teostati tolmuvaba katte ehitus Hara külas ning teelõikudel teostati pindamistöid. riigiteele 161 260,777 km ulatuses. Töö Tööde maksumuseks oli miljon eurot. teostati ühishankena Lääne-Nigula vallaga. Kogumaksumus oli 69 216 eurot, millest Kruusatee remonti teostati 2019. aastal maanteeameti makstav osa oli 46 278 eurot maksumusega 192 342 eurot: 16 190 Rida- ja omavalitsuse osa oli 22 938 eurot. se–Saastna teel 4,4 km ulatuses. Remondi käigus uuendati kruuskatet ja vahetati välja Jääteed 2019 kolm truupi. Avatud oli ainult Haapsalu–Noarootsi jää- tee. Noarootsi jäätee trass oli avatud liiklu- 16 161 eurot Palivere–Keedika teel 7,5 km sele kolm päeva, 15. veebruarist 22. veeb- ulatuses. Remondi käigus uuendati kruus- ruarini. Kokku eksisteeris jäätee 13 päeva. katet ja vahetati välja kolm truupi. Maksumuseks kujunes 20 785 eurot.

/ 108 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

33. MAANTEEAMET

Maanteeameti ennetustöö osakonna ennetustegevust on oluliselt mõjutanud iga- 33. liiklusalane ennetustegevus 2019 päevast liikluskäitumist ja -harjumusi: Ennetustöö eesmärk on toetada liiklejat uueks normaalsuseks on saanud helkuri muutuvas keskkonnas ja kujundada liikle- kandmine, turvavöö kinnitamine autos, jate liikluskäitumist teavitustöö ja liiklus- laste turvavarustuse kasutamine autos, hariduse kaudu. Maanteeameti ülesanne joobes juhtimine on taunitav. Tänapäeval on suurendada eri sihtgruppide liiklus- räägime lisaks ennetustegevustele kaasa teadmisi ja mõjustada liiklejate hoiakuid, suures osas ka elukestvas liiklushariduses. mis omakorda aitab pikemas plaanis Tähtsad märksõnad seejuures on koostöö parendada liikluskultuuri ja vähendada erinevate osapoolte vahel, ühine vastutus liiklusõnnetusi ning aidata kaasa null- noorele liiklejale eeskujuks olemise kaudu; visiooni eesmärkide täitumisele. Selleks on hoolivuse ja teistega arvestamise väärtus- vajalik tegevuste süsteemsus ja järjepide- tamine liikluses; teadmised ja oskused vus – väärtused, hoiakud ja käitumine muu- ohutuks liiklemiseks; elukestev õpe jpm. tuvad tasapisi. Maanteeameti 20 aastat

Liiklusõnnetused Liiklusõnnetused Hukkunud Vigastatud 2017 2018 2019 2017 2018 2019 2017 2018 2019 Läänemaa 15 26 25 2 0 1 20 36 35 Tabel 26. Sh joobes juhtude osalusel 6 4 6 3 0 0 9 6 9 Liiklusõnnetused Läänemaal aastail 2017–2019.

Liiklusolümpia Läänemaa 2. klassidele. Foto: Maanteeamet.

/ 109 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

33. MAANTEEAMET

33.

Õpetajakoolitus Vikerkaare lasteaias.

Kokku viidi liiklusohutusalaseid tegevusi Õpetajakoolitusi viidi läbi kahel korral ja läbi Lääne maakonnas 53 korral, milles neis osales kokku 20 õpetajat. kokku osales 2236 inimest. Lastele suunatud liiklushariduslikke tegevusi korraldati Elanikkonnale suunatuid koolitusi ja avalik- 41 korral, kokku osales neis 1942 last ja ke üritusi korraldati neljal korral ning neis noorukit. osales kokku 67 täiskasvanut.

70% Läänemaa koolidest liitus 2018/2019 Eakate liikluskoolitusi korraldati kuuel kor- õppeaastal projektiga „Tasuta jalgratta- ral, üks neist oli suunatud eakatele mootor- koolitus 10aastastele lastele” ning liiklus- sõidukijuhtidele ja viis koolitust eakatele ohutuse praktikandid korraldasid KEATi kergliiklejatele, kokku osales neis 207 koolitusi õpilastele. Lääne maakonnas on eakat. väga tegus koostöövõrgustik, üheskoos tehakse maakondlikke ohutuspäevi 5. klassi 2019. aasta prioriteetsed teemad ja siht- õpilastele, KEATi laagrit 6. klassi õpilastele, rühmad olid: 8. klasside ohutuspäeva ja ÖÖ KEATi gümna- Kiirus – 25–40aastased mehed (kõigist sistidele. Lisaks toimus maakondlik Liiklus- rikkujatest olid 82% mehed + kõige olümpia 2. klassidele. enam piirkiiruse ületamisega rikkumisi oli meestel vanuses 22–45 ja naistel Korraldati ka noorte riskikäitumist ja ohutu- vanuses 27–45); maid käitumismudeleid käsitlevaid koolitusi kainus – 25–45aastased mehed (kõigist „Georg ja Kaspar” 9. klassidele ja „Selge joobes juhtidest olid 92% mehed); Pilt?!” koolitusi gümnasistidele ja kutse- kõrvalised tegevused – 18–45aastased kooli noortele. mehed (kasutavad kõige sagedamini telefoni autoroolis); / 110 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

33. MAANTEEAMET

liiklusharidus – 15–18aastased (noorte Liiklusohutuskampaaniad 2019: 33. riskikäitumine ja juhtimisõiguseta sõit- mobiilivaba päev 26.03.19; mine) ning 7–13aastased (teadmiste ja kiiruse kampaania „Võta aega, mitte hoiakute kujundamine); elu” 23.04.19–20.05.19; sõidutee ületamine – 7–15aastased kaherattalised jälle teel (fookus jalg- (viimastel aastatel 10 000 elaniku kohta rattal) aprill/mai; oli enim õnnetusi 7–15aastaste jalakäi- joobes juhtimise vastane kampaania jatega ja enim sattuvad ülekäigurajal 10.06.19–07.07.19; õnnetustesse 7–15 aastased jalgrattu- kampaania „Sina oled ettenäitaja, et rid); tema oleks ettevaataja” väsimus – viimase 12 kuu jooksul on 13.08.19– 09.09.19 + markeerimis- väsimusseisundis sõidukit juhtinud 62% projekt „Peatu, vaata, veendu!”; 25–34aastaseid ning üle 50% 15–24- ja kõrvaliste tegevuste kampaania „Kui 35–39aastaseid). juhid, siis juhi” 16.09.19–13.10.19; väljakutsenädal sotsiaalmeedias.

34. KESKKONNAAMETI 34. LÄÄNE REGIOON

SULEV VARE, eskkonnaamet on valitsusasutus, 01.01.2020 töötajaid 22. Läänemaal töötas Keskkonnaamet, Lääne büroo juhataja: mis tegutseb Keskkonnaministee- neist 4, ülejäänud vastavalt Pärnus, Saare- Kriumi valitsemisalas ning kelle maal, Hiiumaal ja Raplas. ülesanne on viia ellu riigi keskkonna- kasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse Samas Keskkonnaameti kahes Lääne regi- poliitikat ning osaleda kõikvõimalike oonis asuvas kontoris töötas 2019. aastal keskkonnaalaste õigusaktide ja muude kokku 19 töötajat. 10 Haapsalus ja 9 ametlike dokumentide väljatöötamises Penijõel. Lääne regiooni koosseisu kuulus ning täiustamises. neist vaid 4, ülejäänud 15 olid tsentraalse alluvusega. Keskkonnaamet on alates 1.10.2016 jagatud kolmeks regiooniks: Põhja-, Lõuna- ja Muud Keskkonnaameti pakutavad keskkon- Lääne regiooniks. Lääne maakond kuulub naalased avalikud teenused (looduskaitse Lääne regiooni tööpiirkonda (veel kuuluvad planeerimine, liigikaitse, poollooduslike Lääne regiooni Rapla, Pärnu, Hiiu ja Saare koosluste hooldus, metsandus, jahindus, maakond. Keskkonnaamet pakub avalikku kalandus, keskkonnaharidus, jäätmema- teenust järgmistes valdkondades: vesi, jandus, maavarad, kiirguskaitse, keskkon- välisõhk, keskkonnamõju hindamine, kesk- natasud, keskkonna kompleksload) on konnavastutus, looduskaitse korralda- korraldatud tsentraalselt, ehk üleriigiliselt. mine. Lääne regioonis oli seisuga

/ 111 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

34. KESKKONNA- AMETI LÄÄNE REGIOON

ääne maakonna territooriumile jääb Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) infolehe 34.1 Matsalu rahvuspargi põhjapoolne andmetel (loodus.keskkonnainfo.ee) oli Losa. Keskkonnaregistri 31.12.2019 kaitstava territooriumi pindala 31.12.2019 seisuga jääb Lääne maakonda (sealhulgas seisuga Lääne maakonna maismaa pind- Looduskaitse merealale) terves ulatuses või osaliselt 13 alast 28,8 % (analüüs on teostatud järg- hoiuala. Looduskaitsealasid on 6 ja maasti- miste looduskaitseseaduse alusel kaitse kukaitsealasid on 5. Kaitsealuseid parke ja alla võetud objektide põhjal: kaitsealad, NELE SALUVEERSALUVEER, Keskkonnaameti puistuid on 8. Üksikobjekte on kaitse all ligi hoiualad, püsielupaigad ja üksikobjektid Lääne regiooni 40. Lisaks kaitstakse ka erinevate kaitse- (koos piiranguvööndiga)). juhtivspetsialist: aluste liikide püsielupaiku, mida on Lääne- maal 82. Kõikide kaitsealuste liikide kait- 2019. aastal esitas Keskkonnaamet kesk- seks ei moodustata siiski kaitse- ja hoiu- konnaministrile menetluse algatamiseks alasid ega püsielupaiku. Teatud juhtudel Turvalepa looduskaitseala moodustamise ja piisab liikide kaitsel isendi kaitsest, kus kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsuse. vastavalt looduskaitseseadusele ei tohi Kaitseala on kavas moodustada praeguse kaitsealuseid liike püüda, korjata või asja- Ehmja-Turvalepa hoiuala idaosas. Kavas on tult häirida ka väljaspool kaitsealasid. Kõik muuta Vormsi maastikukaitseala kaitse- kaitset vajavad liigid on jagatud kolme kait- eeskirja. Toimusid arutelud ja keskkonna- sekategooriasse (I–III). I kaitsekategooria ministrile esitati algatamiseks väljatööta- liikide puhul kaitstakse kõiki vastava liigi mise kavatsus. Keskkonnaminister algatas teadaolevaid elupaiku või kasvukohti. Osale Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja muut- I kaitsekategooria liikidest lendorav, must- mise, edasi on plaanis selle avalikustamine. toonekurg, kaljukotkas, merikotkas, kala- Pooleli on ka Käntu-Kastja hoiuala baasil kotkas, madukotkas, väike- ja suur-konna- Käntu-Kastja looduskaitseala moodusta- kotkas kehtib looduskaitseseaduse koha- mine ja uute üksikobjektide kaitse alla selt nii-öelda automaatne kaitse, mis hak- võtmine. 2019. aastal kinnitas Keskkonna- kab kehtima alates pesapuu leidmisest. ameti peadirektor Nõva Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2019– Kõikide kaitstavate loodusobjektide loodus- 2028. Osmussaare maastikukaitseala uue kasutustingimused (kaitsekord) on kinnita- ajavahemiku kaitsekorralduskava kinnitati tud Vabariigi Valitsuse või keskkonna- 2018. aasta lõpus. ministri vastava määruse ja looduskaitse- seadusega.

/ 112 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

34. KESKKONNA- AMETI LÄÄNE REGIOON

husaasteluba annab ettevõttele õi- Teiseks suuremaks tööstuspiirkonnaks 34.2 guse väljutada saasteaineid paik- Haapsalu kõrval on Taebla, kus asuvad Õsest heiteallikast välisõhku ning plasttooteid tootev Cipax Eesti AS ja metall- määrab selle õiguse realiseerimise tingi- pindade viimistlemisega tegeleva Jauhe- Välisõhu kaitse mused. Õhusaasteloa annab Keskkonna- maalaus OÜ tootmistsehh. amet. Läänemaal oli seisuga 01.01.2020 ettevõtetele antud 24 õhusaasteluba. Neist LIIA KRUMMKRUMM, Kolmandikus õhusaasteluba omavates ette- Keskkonnaameti kolmandik oli antud soojatootmiseks. võtetes tegeleti toiduainete töötlemisega Lääne regiooni Suuremateks soojatootjateks Läänemaal on (suuremad olid AS Rannarootsi Lihatööstus välisõhuspetsialist: AS Utilitas Eesti (Haapsalu katlamaja) ja ja Aktsiaselts Linnamäe Lihatööstus), lae- Nevel Eesti OÜ (Uuemõisa, Taebla ja Palivere vade remondiga (osaühing Morobell), sõi- katlamaja). Soojatootmise ja müügiga dukite taasviimistlemisega (autoteenindu- tegelevad veel Noarootsi Soojus OÜ, AS sed), asfaltbetooni tootmisega ja sooja toot- Lääne-Nigula Varahaldus ja SW Energia OÜ. misega oma tarbeks. Tööstusettevõtetest Kütustena kasutatakse põhiliselt hakkpuitu on viimasel aastakümnel mitmed Lääne- ja tükkturvas ning tugikütusena põlevkiviõli. maa ettevõtted nagu Cipax Eesti AS, AS Rannarootsi Lihatööstus ja aktsiaselts HEAL Puidu- ja mööblitööstustele on antud kuus kütusena kasutusele võtnud veeldatud naf- õhusaasteluba. Suuremad neist on Haap- tagaasi (LPG). salu Uksetehase AS ja Helland Baltic OÜ.

eskkonnaameti jäätmebüroo üles- amet avaldas 2019. aastal arvamust näiteks 34.3 anne on otsustada, kas anda või Haapsalu linna korraldatud jäätmeveo Kjätta andmata keskkonnakaitseluba riigihanke alusdokumentidele. Võib öelda, jäätmete käitlemiseks. 2019. aastal andis et Haapsalu linn on eeskujulik jäätme- Jäätme- Keskkonnaamet Läänemaal tegutsemiseks hoolduse arendaja, kuna korraldatud jäät- majandus 7 jäätmeluba ja registreeris 9 jäätmekäit- meveoga on hõlmatud lisaks segaolme- lejat. Kõige levinum jäätmekäitlusalane jäätmetele ka paber ja kartong, biolagune- tegevus Läänemaal on jäätmete taaskasu- vad köögi- ja sööklajäätmed, aia- ja haljas- REET SIILABERGSIILABERG, Keskkonnaameti tamine ja vedamine. Lisaks keskkonnaluba- tusjäätmed, suurjäätmed ja mitmed ohtli- jäätmebüroo de andmisele on jäätmebüroo roll nõustada kud jäätmed. Läänemaal on 3 jäätmejaama, juhataja: kohalikke omavalitsusi jäätmehooldust kuhu kohalikud elanikud saavad jäätmeid puudutavates küsimustes. Kohalikud om- nii tasuta kui ka tasu eest üle anda. Haap- avalitsused on kohustatud Keskkonna- salu linna kodulehel on tasuta üle antavate ametile esitama riigihanke alusdokumen- jäätmeliikide nimekiri koos sortimisjuhis- did, jäätmehoolduseeskirjad ja jäätme- tega välja toodud. kavad arvamuse avaldamiseks. Keskkonna-

/ 113 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

34. KESKKONNA- AMETI LÄÄNE REGIOON

019. aastal tehti loodushoiutoetuste Niitmise puhul on oluline hilisem niitmise 34.4 abil poollooduslike koosluste taasta- algus, võimalikult madal niitmiskõrgus ja 2miseks töid ligikaudu 396 hektaril heina koristamine ning karjatamise puhul ning rajati edaspidiseks loomade karjata- peab olema tulemus vähemalt 50% osas Poollooduslike miseksca 25 km tarasid. Taastamise käigus madalaks söödud rohustu ja ülejäänud osas koosluste toimub niidu ettevalmistamine hoolda- valdavalt söödud rohustu. miseks (karjatamseks või niitmiseks) – tava- hooldamine liselt eemaldatakse võsa või hekseldatakse RMK taastas poollooduslikke kooslusi ligi- pilliroogu. kaudu 74,5 hektaril, milles suurim oli KAIE KATTAI,KATTAI Ehmja-Turvalepa hoiualal olev 62hektarine Keskkonnaameti Lääne regiooni PRIA poollooduslike koosluste hooldamise puisniit. Samuti tellis RMK kahe tee ja maahoolduse spetsialist: toetuse saamiseks anti 2019. aastal koos- kaheksa ülepääsu projekteerimise, et taga- kõlastus 153-le toetuse taotlusele, mille abil da paremad juurdepääsud hooldatavatele hooldati 9224,2 hektarit väärtuslikke heina- poollooduslikele kooslustele. ja karjamaid.

äänemaal oli 2019. aastal metsa ca mas kavandatav raiutav ala 4295 hektarit, 34.5 114 000 hektarit. Seega oli metsaga millest lageraiet kavandati 2184 hektaril ja Lkaetud 62,9% maakonnast. Statisti- harvendusraiet kavandati 1140 hektaril. lisel valikmeetodil on saadud Läänemaa Metsade metsade üldtagavaraks 22,05 miljonit Läänemaa metsades oli kaitstavaid alasid tihumeetrit, mis moodustab Eestimaa met- ca 22 000 hektarit, millest range kaitserežii- majandamine sade 480,2 miljoni tihumeetrisest üldtaga- miga alasid, kus metsa üldse majandada ei varast 4,6%. Keskmiselt on Läänemaa met- tohi, olica 11 000 hektarit. Juurde on inven- TÕNIS RUBERRUBER, sas ühe hektari tagavara 157 tihumeetrit. teeritud vääriselupaikasid, seda peamiselt Keskkonnaameti Läänemaa mets oli 2019. aastal keskeltläbi riigimetsades. Samuti on lisandunud I kate- Lääne regiooni metsahoiu spetsialist: 60aastane ja peamisteks puuliikideks oli gooria kaitsealuste liikide elupaikasid (pea- kask (36%), mänd (29%), kuusk (11%) ja hall miselt merikotka ja väike-konnakotka pesit- lepp (9%). susalad).

2019. aastal Keskkonnaametile esitatud Mida rohkem on meil mõistlikult majanda- metsateatiste analüüsist järeldub, et Lääne- tud metsi, seda säästlikumalt oleme oma maa metsades kavandatud raiemaht oli loodusvara kasutanud. 517,5 tuhat tihumeetrit. Pindalaliselt hõl-

/ 114 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

34. KESKKONNA- AMETI LÄÄNE REGIOON

eskkonnaamet annab seaduses Keskkonnaamet otsustab kavandatava 34.6 sätestatud juhtudel ja ulatuses sei- tegevuse keskkonnamõju hindamise (KMH) Ksukohti ning kooskõlastusi planee- algatamise vajalikkuse üle või annab teis- ringutele. Üldjuhul tuleb teha koostööd ja tele otsustajatele oma seisukoha KMH või Keskonna- planeering ning keskkonnamõju strateegi- KSH algatamise vajalikkuse kohta. Kesk- lise hindamise (KSH) aruanne (kui KSH on konnaamet juhib otsustajana KMH menet- mõjude vajalik) kooskõlastada Keskkonnaametiga, lust ning kontrollib KMH programmi ja hindamine ja kui planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, aruande vastavust nõuetele või esitab teis- püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt tele otsustajatele oma ettepanekud KMH/ planeerimis- või selle kaitsevöönd; planeeringualal asub KSH programmide või väljatöötamise tegevus ala, mille suhtes on Keskkonnaministee- kavatsuste ja aruannete täiendamiseks. rium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielu- Keskkonnaamet algatas 2019. aastal KMH KADRI TAMMTAMM, paiga või kaitstava looduse üksikobjekti kahele tegevusele, mille asukoht on Lääne Keskkonnaameti Lääne kaitse alla võtmise menetluse; planeeringu maakonnas: Laiküla III turbatootmisala regiooni keskkonnakorral- elluviimisega võib kaasneda oluline kesk- maavara kaevandamise loa taotlusele ja duse spetsialist: konnamõju ja planeeringule tehakse KSH Kaopalu III kruusakarjääri kaevandamisloa (välja arvatud kui kooskõlastajaks on Kesk- taotlusele. konnaministeerium). Lääne maakonna omavalitsused esitasid Keskkonnaametile 2019. aastal kooskõlastamiseks seitse pla- neeringut.

eskkonnaameti keskkonnaharidus- konnahariduskeskuste võrgustiku tekkimi- 34.7 liku tegevuse eesmärk on tõsta kõigi sele ja toimimisele. KEesti elanike keskkonnateadlikkust siht- ja huvirühmadele suunatud mitme- Keskkonnaametis tegeleb keskkonnahari- Keskkonna- kesiste tegevuste kaudu, edendada for- duse ja -teabealase tegevusega keskkonnaharidus maalharidust toetavat keskkonnaharidust hariduse osakond. Osakonnas töötas 2019. ja aidata kaasa kogu Eestit hõlmava kesk- aastal 18 keskkonnahariduse spetsialisti KADRI TAMMTAMM, (neist üks Läänemaal). Keskkonnaameti Lääne regiooni keskkonnakorral- duse spetsialist:

KALLE KÕLLAMAAKÕLLAMAA, Õppeprogrammid „Aasta tegijad 2019” , „Igaühe loodushoid” Keskkonnaameti 019. aastal viis Keskkonnaamet ja „Jäätmeprogramm” . Programmid olid Lääne regiooni keskkonnahariduse Läänemaal läbi lasteaedadele ja koolidele ja lasteaedadele tasuta. Program- spetsialist: 2üldhariduskoolidele 32 õppeprog- mid viis läbi Läänemaa keskkonnahariduse rammi, kus oli kokku 460 osalejat. Teemad spetsialist. hõlmasid looduskaitset ja elurikkust, inimese ja looduse suhteid ning jäätmetekke Üritused vähendamist. Läbiviidud õppeprogram- Osakonna üks ülesanne on siht- ja huvirüh- mideks olid: „Eestimaa ohtlik loodus?!” , madele korraldada ja viia läbi keskkonna- / 115 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

34. KESKKONNA- AMETI LÄÄNE REGIOON

hariduse valdkonda edendavaid ja säästva Rändnäitused ja õppevahendid 34.7 arengu põhimõtteid tutvustavaid tegevusi. 2019. aastal oli Läänemaal Viigi Koolis loo- Korraldame seminare, infopäevi, kampaa- duskaitseteemaline rändnäitus „Hoia, mida niaid, koostame keskkonnateemalisi info- armastad”. Õppevahendit „Lotte loodus- Keskkonna- materjale, valmistame ette kaitsealasid ja mäng” laenutati laenutuslepingu alusel haridus matkaradu tutvustavaid infotahvlite ning kahel korral Haapsalu Vikerkaare Lasteaia- looduskeskuste ekspositsioonide materjale. le. Nendesse tegevustesse kaasatakse ka Kesk- konnaameti teiste struktuuriüksuste tööta- Õppevahendite ja rändnäituste laenutami- jaid. sest sai 2019. aastal osaca 150 õpilast ja lasteaialast. Läänemaal viidi 2019. aastal läbi kolm erinevat üritust (infopäevad, õppepäevad, Avastusrada matkad), millel oli kokkuca 200 osalejat. 2019. aasta kevadel avati juba traditsiooni- Nendeks üritusteks olid looduskaitsekuu liselt üle Eesti mitmed keskkonnaharidusli- matk 25. mail Puise-Kiideva matkarajal, kud virtuaalrajad, ehk Avastusrajad (www. Hiiu-Lääne ohutusalane võistluspäev KEAT avastusrada.ee), mis on läbitavad nutisead- („Kaitse ennast ja aita teist”) 28. mail me abil. Läänemaal oli võimalik uut nutirada Uuemõisas ja keskkonnahariduse infopäev läbida Haapsalu vanalinnas. Rada läbides 20. septembril Haapsalus. sai end proovile panna ja saada uusi teadmisi kodulinna loodus- ning kultuuriobjek- tide kohta.

35. 35. KESKKONNA- INSPEKTSIOONI

JAANUS MÜÜRMÜÜR, LÄÄNEMAA BÜROO Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhataja: eskkonnainspektsioon on Kesk- Lisaks karistaja rollile ollakse ennetaja rol- konnaministeeriumi valitsemisalas lis, st püütakse järelevalvega rikkumisi Ktegutsev valitsusasutus, mille põhi- ennetada või kui see ei õnnestu, siis avas- ülesanne on teostada riiklikku järelevalvet tada rikkumine võimalikult varajases staa- ning kohaldada riiklikku sundi seaduses diumis, et suuremaid kahjusid vältida. ettenähtud alustel ja ulatuses. Läänemaa büroo isikkoosseisu suurus Keskkonnajärelevalve valdkondi on kokku 2019. aastal oli 7+1 inimest, kellest üks oli ligi paarkümmend, menetletakse nii kesk- lapsehoolduspuhkusel. konnaalaseid pisirikkumisi kui ka keskkon- nakuritegusid. Eesti on üks väheseid Euroo- Inspektorid jagunevad eri valdkondade pa riike, kus riiklik keskkonnajärelevalve vahel (looduskaitse, kalakaitse ja keskkon- organ tegutseb sellises ulatuses. nakaitse), kuid väikese büroo omapära / 116 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

35. KESKKONNA- INSPEKTSIOONI LÄÄNEMAA BÜROO

Väärteomenetlused 35. 40

30 28

25 20 20

15 12 13

10 7

Joonis 19. 5 Väärteomenetlused 2018. ja 2019. aastal. 0 Menetluses VTM Lahendatud VTM Kokku VTM 2018 2019 2018 2019 2018 2019

arvestades on Läänemaal suhteliselt univer- saalsed inspektorid, ehk oskavad ka teise valdkonna asju. Kokku oli 2019. aastal tööl kuus inspektorit. Iga valdkonna peal kaks.

2018. aastal oli väärteomenetlusi kokku 20 ja 31.08.2019 seisuga 40.

Haldusmenetlusi oli 2019. aastal tehtud 7 ja osal puhkudest on tehtud mitmeid ettekirju- Romusõidukid. Fotod: Jaanus Müür. tusi, et saavutada soovitud olukord.

Prügi Pullapää metsas.

/ 117 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

36. PÕLLUMAJANDUSAMETI 36. LÄÄNE REGIOON

TAAVI KANDKAND, õllumajandusameti (PMA) peamine vise ja mahepõllumajanduse valdkondades Põllumajandusameti Lääne regiooni eesmärk on tasakaalus põllumajan- ette nähtud taotluste menetlemine, riikliku juhataja Pdus. Eesti maa – see on mets, põllu- järelevalve teostamine, seirete ja monitoo- maa ja kogu elukeskkond. PMA jaoks on olu- ringute läbiviimine. line, et Eestis oleks elav majandus, kaitstud puhas loodus ning aktiivne maaelu. Nad Läänemaa põllumajandust mõjutavad tuge- peavad tähtsaks, et koos saavad eksistee- vasti valitsevad looduslikud olud – tegemist rida puhas loodus ja põllumajandus ning on valdavalt madala maaga, mille mulla- Eesti põldudel kasvav toit oleks puhas, viljakus ei ole väga kõrge, kuid see-eest on ohutu ja vastaks kõigile nõuetele. Seega on rohkesti rohumaid. See tähendab, et maa- ka PMA Haapsalu esinduse täpsemateks kasutus on Läänemaal valdavalt eksten- tegevusvaldkondadeks maaparanduse, siivne. seemne, taimekaitse, tuulekaera, taimeter-

eidi üle 30% Eesti maismaapinnast seisundit. Maaparandussüsteemide ühis- 36.1 on kaetud maaparandussüsteemi- eesvoolude hooldamiseks on otstarbekas Vdega. Kuivendus- või niisutussüs- asutada maaparandusühistu, et seda tööd teemid loovad eelduse põllu- või metsamaa koos ühiselt teha. Maaparandus paremaks majandamiseks. Nii nagu mujal Läänemaal Eestis, on ka Läänemaal geograaﬁlist asen- Maaparandussüsteemide registri andmetel dit, maapinna kõrgust ja mullastikku arves- on Lääne maakonnas ja Pärnu maakonna tades maaparandus möödapääsmatu. Ilma Lääneranna valla endistel Lihula ja Hanila toimivate maaparandussüsteemideta oleks valla territooriumitel 31.12.2019. seisuga suur osa maast liigniiske ning selle kasuta- maaparandussüsteeme 64 635 hektaril, mine põllumajanduses seetõttu oluliselt neist põllumajandusmaal 33 171 hektarit ja raskendatud. metsakuivendussüsteeme 31 464 hektarit. Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude Sageli paikneb üks kuivendussüsteem mit- hoiutöid tehakse PMA tellimusel Läänemaal me omaniku maal. Maaomanikud on kohus- igal aastal. 2019. aastal teostati umbrohu- tatud maaparandussüsteeme korras hoid- tõrjet ligi kuue kilomeetri ulatuses. ma, sest ühe süsteemi osa ebapiisav toimi- mine põhjustab paratamatult probleeme ka Maaparandussüsteemide paiknemise ja teistel süsteemi osadel. Nii võivad sellega ehitiste ning maaparandusühistu asutami- kaasneda ulatuslikud üleujutused, kus se kohta saab vajaliku info PMA Haapsalu kahjustatakse paljude vara ja keskkonna- esindusest.

/ 118 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

36. PÕLLUMAJAN- DUSAMETI LÄÄNE REGIOON

ulenevalt oma looduslikest eeldus- reeglid, mille üle teevad ametiasutused 36.2 test on Läänemaa üks suurema järelevalvet. Mahetöötlemisel kasutatakse Tmahepõllumajandusliku pinnaga mahepõllumajandusest pärit toorainet ja maakondi Eestis. Mahepõllumajandus on toit säilitatakse võimalikult naturaalsena. Mahe- tootmisviis, millega pööratakse suurt tähe- Mahepõllumajandustootjaid oli 2019. aasta põllu- lepanu keskkonnahoiule ja ökoloogilisele seisuga Läänemaal 92, neist nii taime- kui tasakaalule. Taime- ja loomakasvatuses, loomakasvatusega tegelesid 57 ettevõtet. majandus töötlemisel, toitlustamisel ja turustamisel Mahepõllumajanduslikku maad oli kokku kehtivad mahepõllumajanduses ranged 13 354 hektarit.

uigi PMA tegeleb valdavalt Eesti Taimede või nende osade välisriikidest 36.3 põldudel toimuva seiramise ja kont- Eestisse toomisel peab olema äärmiselt Krollimisega, siis lisaks panustab PMA ettevaatlik. Reisilt kaasa toodud taimel või otseselt ka Eesti ekspordinumbrite kasvu, seemnel võib olla haigustekitaja või kahjur, Taimsete väljastades näiteks taimsete toodete eks- mis jääb esmapilgul märkamatuks. Esime- portimisel väljastatavad fütosanitaarsertiﬁ- sed kahjustused võivad ilmneda mõne aja toodete kaate. Need on dokumendid, millega PMA möödumisel. Uute taimekahjurite ja haigus- eksport kinnitab, et eksporditav taim või taimne te sissetoomine võib ohustada nii Eesti ja import saadus vastab sihtriigi taimetervisenõue- loodust kui ka majandust. Kahjustaja võib tele. Teisisõnu, et Eesti toodet on ohutu levida koduaiast loodusesse ja tekitada sihtriiki tarnida. Ilma PMA kinnituseta sellega olulist majanduslikku kahju. PMA selliseid tooteid eksportida ei saa. Fütosani- soovitab reisilt mitte kaasa tuua taimi, taarsertiﬁkaatide alusel eksporditi Lääne- seemneid, lilli, puu- ja köögivilju, sest maalt 2018. aastal enam kui 850 saadetist nendes võivad peituda ohtlikud taimehaigu- turvast kümnetesse riikidesse üle maailma. sed ja kahjurid.

eskkonnasõbralikkuse eesmärgil ja tavatele abinõudele, näiteks sobiv viljelus- 36.4 uute teadusuuringute valguses on meetod, haiguskindlamad sordid, sertiﬁt- Kkogu Euroopas üha enam oluliseks seeritud seeme, külvikord, viljavaheldus, saanud säästva taimekaitse põhimõtete tasakaalustatud väetamine, muldade lupja- Taimekaitse, rakendamise vajalikkus põllumajanduses, mine, kasulike organismide soodustamine sealhulgas integreeritud taimekaitse, mis põllul, masinate ja seadmete regulaarne põllumehed ja aitab piirata kahjustajate levikut. Vaatlus, puhastamine. Eelistama peab mehaanilist väikeaia- ennetamine, sekkumine ja analüüs peavad umbrohutõrjet (niitmine, rohimine), samuti pidajad käima käsikäes ning keemiliste taimekaitse- bioloogilisi ja teisi kemikaalivabu taimekait- vahendite kasutamine peaks olema kahjus- selahendusi. Keemiliste taimekaitsevahen- tajate tõrje valikul viimasel kohal. Integreeri- dite puhul kehtib üldine reegel – kasutada tud taimekaitse põhimõtted keskenduvad nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. peamiselt taimekahjustajate levikut enne-

/ 119 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

37. 37. PÕLLUMAJANDUSE REGISTRITE JA TIIA TAMM-SUIKTAMM-SUIK, INFORMATSIOONI AMET PRIA teabeosakonna juhtivspetsialist: (PRIA)

õllumajanduse Registrite ja Infor- maakondlikku bürood ja nende keskus asub matsiooni Amet (PRIA) on Eesti Vaba- Tartus, ent paljusid PRIAga seotud toi- Priigi Maaeluministeeriumi valitsemis- minguid, sh mitmete toetuste taotlemist, alas olev valitsusasutus, mis loodi 2000. aas- registritoimingute tegemist, kuludokumen- ta suvel. Nende tegevus on suunatud elu- tide esitamist ning oma taotluste ja makse- kvaliteedi parandamisele maal ja kalandus- tega seotud andmete vaatamist on klienti- sektoris. Koostatakse ja peetakse ka riiklikke del võimalik teha elektroonilises iseteenin- registreid põllumajandusloomade ja -lindu- dusportaalis e–PRIA. PRIA-l on üle 53 500 de ning põllumajandustoetuste ja põllumas- kliendi. siivide kohta, samuti mitmesuguseid and- mekogusid. Ülesanne on Euroopa Liidu 2019. aasta jooksul maksis PRIA 21 719 põllumajanduse, maaelu ja kalandussektori kliendile välja üle 319 miljoni euro. Toetus- arengutoetuste ja riiklike ning turukorral- summadest 271 390 393 eurot pärines duslike toetuste andmise korraldamine. Euroopa Liidu eelarvest, ülejäänu Eesti Jagatakse teavet saadaolevatest toetustest, riigilt. Suurima osa, ligi poole 2019. aasta menetletakse taotlusi ja kontrollitakse, et summast moodustasid põllumeestele ja toetuse saajad õigusaktidega kehtestatud loomapidajate makstavad Euroopa Liidu tingimusi ja kohustusi täidaksid. PRIA-l on 15 rahastatavad otsetoetused ja Eesti

Joonis 20. 2019. aastal PRIA poolt makstud toetuste ja makseid saanud klientide jagunemine maakondade lõikes.

Läänemaalt oli 2019. aastal 882 taotlejat ja kokku maksti toetusi summas 11 543 597 eurot.

/ 120 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

37. PÕLLUMAJAN- DUSE REGISTRITE JA INFORMATSIOONI AMET

Eestis ligi miljonit hektarit põlde ja pool- 37. looduslikke kooslusi.

Kokku on PRIAs 329 töötajat, kellest sada- kond töötab 15. maakondlikus büroos ning ülejäänud Tartu keskuses. Läänemaa maakondlikus teenindusbüroos oli 2019. aastal tööl viis peainspektorit. Läänemaa teenin- Joonis 21. Läänemaale makstud PRIA dusbüroos Haapsalus võetakse vastu toe- toetused ja makseid saanud tustaotlusi ja registridokumente, vajadusel klientide arv haldusüksuste saavad kliendid töötajate abiga kasutada lõikes 2019. aastal. kliendiarvutit e–PRIAs toimingute tegemiseks. Maakondlike büroode teenistujad riigieelarvest lisanduvad üleminekutoetu- jagavad toetustega seotud infot, osalevad sed – kokku üle 159,5 miljoni euro. Sama toetuste taotluste menetlemisel, kontrol- sihtgrupp sai ka üle 57 miljoni euro maaelu lides taotlus- ja kuludokumente ning pea- arengukava hektari- ja loomapõhiseid toe- inspektorid viivad läbi kõiki kohapealseid tusi. Toetuste abil hooldatakse ja haritakse kontrolle.

PRIA toetused

Fondid / Toetuse grupid Makstud summa (€)

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014–2020 475 159 EMKF 1.15 Püügivahendi parendamise toetus 14 961 EMKF 3.2 Kalanduspiirkonna kohaliku arengustrateegia rakendamine (algatusrühma toetus) 47 242 EMKF 3.3 Kalanduspiirkonna kohaliku arengustrateegia rakendamine (projektitoetus) 306 909 EMKF 3.4 Algatusrühma koostöötegevused 55 545 EMKF 4.2 Kalapüügitoodete ladustamisabi 50 502 Koolitoetused 37 026 Eesti maaelu arengukava 2014–2020 5 165 900 Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks 817 976 Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks 179 611 Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid 450 636 Loodusõnnetuses ja katastrooﬁdes kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine 12 400 Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine 190 000 Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine 41 250 Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas 309 200 Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse 11 883 Tootjarühmade ja -organisatsioonide loomine 10 357 Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 550 838 Piirkondlik mullakaitse toetus 26 797 Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus 484 Ohustatud tõugu looma pidamise toetus 18 175 Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus 673 182

/ 121 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

37. PÕLLUMAJAN- DUSE REGISTRITE JA INFORMATSIOONI AMET

Mahepõllumajanduse toetus 881 108 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale 31 250 37. Natura 2000 toetus erametsamaale 246 537 Loomade heaolu toetus 134 320 Toetus LEADERi kohalikule arengule 579 895 Otsetoetused 5 842 546 Ammlehma kasvatamise üleminekutoetus 95 351 Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 1 640 180 Noorte põllumajandustootjate toetus 47 938 Piima üleminekutoetus 119 375 Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus 118 451 Ute kasvatamise üleminekutoetus 18 519 Ute üleminekutoetus 1 096 Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus 144 553 Veise üleminekutoetus 82 895 Väikepõllumajandustootjate kava 22 897 Ühtne pindalatoetus 3 551 294 Tabel 27. Riiklik toetus 22 966 PRIA makstud toetuste 3 057 jagunemine fondide ja Kalandustoodete tootja koolitustoetus meetmete lõikes Läänemaal Mesilaspere toetus 19 909 2019. aastal. MAKSTUD SUMMA KOKKU (EURODES) 11 543 597

38. 38. RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALHALDUS-

NEEME SUUR, OSAKONNA Rahandusministeeriumi regionaalhaldusosakonna LÄÄNEMAA TALITUS (REHO)Lääne talituse juhataja: lates 2018. aasta esimesest jaa- kohta. Talitust ja Läänemaad teenindas nuarist loodi rahandusministee- 2019. aastal planeerimisvaldkonnas pla- Ariumi regionaalhaldusosakonna neerimise vanemspetsilist Urve Pill, kelle (REHO) juurde maakondlikud talitused. töökoht paikneb Hiiumaal, Kärdlas, Hiiu- Läänemaa talituse juhataja on Neeme Suur, maa talituse juures. talitus tegutseb endises maavalitsuse majas, Lahe 8 büroohoones. Talituses oli REHO maakondlike talituste ülesanded 2019. aastal kolm töötajat – talituse juha- jagunevad põhiliselt nelja tegevusalasse: taja Neeme Suur, omavalitsusnõunik Kristel 1. Planeeringutealane tegevus. Talitused Jupits ja regionaalse planeerimise nõunik hoiavad maakonnaplaneeringuid, teosta- Grete Kindel. Käesoleva kogumiku ilmumise vad riiklikku järelevalvet kohaliku omavalit- hetkeks on regionaalse planeerimise nõuni- suste planeerimistegevuse üle ja teostavad ku ametikoht liikunud Läänemaalt Harju- suuri riiklikke planeeringuid ja eriplanee- maale ja Haapsalusse on jäänud kaks töö- ringuid, juhul kui need maakonna territoo- / 122 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

38. RAHANDUS- MINISTEERIUMI REGIONAALHALDUS- OSAKONNA LÄÄNE- MAA TALITUS 38.

Riigiasutuste ja omavalitsuste infopäev. Võrumaa kogemusi tormile reageerimisel tutvustab Võru talituse juhataja Toomas Piirmann. Foto: Neeme Suur. riumi puudutavad. Samuti nõustatakse test. Korraldati riigiasutuste nõupidamisi, omavalitsuste üldplaneeringute koostami- korraldati riigiasutuste ja omavalitsuste sel ja üldisemalt ruumilise planeerimise ühiseid infopäevi, anti seisukohti eelnõu- küsimustes. dele, korraldati vallasekretäride ja omavalitsuste planeerijate infopäevi, vaadati läbi 2. Omavalitsuste nõustamine õiguslikes ja üldplaneeringuid muutvaid detailplanee- kohaliku omavalitsuse korraldust puuduta- ringuid, planeeriti ja korraldati riigihaldus- vates küsimustes. Sihtotstarbeliste rahalis- ministri visiiti (mis küll toimus 2020. aasta te vahendite kasutamise kontrollimine. alguses), anti arvamusi eelnõudele ja palju muud. 3.Kohalike riigiasutuste koostöö korraldamine. Selle hulka käib ka riigi teenuste kät- Maakondlike talituste tööst ühe osa moo- tesaadavuse seiramine maakonnas, riigi- dustas maavalitsuste likvideerimise järg- maja loomisele kaasaaitamine ning maa- sete protsesside sujuva ülemineku taga- kondlike koostöövõrgustike tegevustes osa- mine. Ehk siis – talituse ülesanne oli tagada, lemine, koostöövõrgustike seiramine ja toe- et ükski maakonnas vajalik toiming, mida tamine. seni tegi maavalitsus, tegemata ei jääks. Läänemaal on SA Läänemaa võtnud üle 4. Riigihaldusministri valdkonna tegevuste mitmed senised maavalitsuse toimingud ja toetamine maakonnas, sealhulgas seisu- koostöögruppide kooshoidmise. Kuna maa- kohtade kujundamine maakonda puuduta- konnas on asjad paika saanud, siis see töö- vate eelnõude osas, sealhulgas regionaal- lõik hakkas talituse töös väiksemaks jääma. tasandi planeeringuid arvestades, vajalike Aina rohkem aga tõusis esile riigiteenuste uuringute ja analüüside algatamine, info- kättesaadavuse teema. Nii saigi 2019. aasta päevade korraldamine jms. teises poolaastas tegeletud riigiteenuse ja -töökohtade maakondliku seire metoodika REHO Läänemaa talituse tegevused 2019. väljatöötamisega. See on vajalik ja põnev aastal on kujunenud tulenevalt ülesanne- töölõik, mis päädib 2020. aastal regulaarse seire käivitamisega. / 123 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

39. 39. SIHTASUTUS LÄÄNEMAA

019. aasta kulges Sihtasutuse Lääne- komisjonid püstitatud eesmärkide jaoks ANU KIKASKIKAS, maa jaoks kergemalt kui aasta va- toimiksid, tegelenud maakonna arengu- SA Läänemaa juhataja: 2rem, sest 2019. aastaks oli organi- strateegia seire ja täiendamisega ning satsioon Lääne maakonnas suutnud selgeks olnud arvestatav koostööpartner kõigi teha, mis ülesanded haldusreformi järgselt Läänemaa kohalike omavalituste jaoks. üle tulid ning asunud neid täitma. Muidugi, Sihtasutus Läänemaa ei võtnud ainult üles- Sihtasutus Läänemaa nõukogu koosneb andeid üle, vaid organiseeris ka ise maakon- neljateistkümnest liikmest, millest kuus na arenguks vajalike tegevuste ellu viimist. liiget on Haapsalu linnast, kuus liiget Lääne- Nigula vallast ning kaks liiget Vormsi Sihtasutus on võtnud eesmärgi vedada pro- vallast. Nõukogu esimees on 2018. aasta jekti, et Läänemaa raudteeühendus taasta- märtsist Urmas Sukles ning juhatuse liige takse, kandnud hoolt, et tublid inimesed (tegevjuht) Anu Kikas. saaksid maakonnas tunnustatud, vajalikud

40. 40. KAITSELIIDU LÄÄNE MALEV

REIMO REIMER, aitseliidu Lääne malev koosneb nel- 2019. aastal toimus Lääne malevas üle 30 Nooremseersant, Lihula üksikkompanii pealik: jast malevkonnast, kus on liikmeid väljaõppe ürituse ja üks suurõppus. Välja- Kkokku ligi tuhatkond. Suurim on õppe ürituste teemad olid jalaväetaktika, Haapsalu malevkond, seejärel üsna võrd- erialarelvade õpe, meditsiiniõpe ja pioneeri- väärselt Risti ja Hiiumaa. Kuigi Lihula kuulub õpe. Suurõppuse „Orkaan” põhiteema oli nüüdsest Pärnu maakonna alla, on Lihula kompanii viivitus ja maa-ala kaitse. Toimus üksikkompanii ikkagi ühes Lääne malevaga. ka kaks lahinglaskmist, mille käigus said Liikmeskond moodustub samuti neljast üksused harjutada erialarelvade laskmist ja kihist: tegevliikmed, keda on valdav ena- jalaväe üksuste koostööd erialarühmadega. mus; seejärel toetajaliikmed, noorliikmed ja Osalus üritustel oli keskmine ning osalenud auliikmed. Kõige tugevamalt esindatud inimeste hulgaga sai kõik eesmärgid täide- vanusegrupp on 31–50. Õppustest ja erine- tud, mida näitas ka suurõppus „Orkaan”. vatest üritustest osavõtt jäi 2019. aastal Lisaks toimusid ka traditsioonilised patrull- umbes 35% ligi. Lisaks eeltoodule toimeta- võistlused, kus osalesid üksused nii Eestist vad Lääne malevaga koos Naiskodukaitse, kui ka välismaalt. Võib öelda, et aasta 2019 Kodutütred ja Noored Kotkad. Naiskodu- oli Lääne malevale väljaõppe poolest edu- kaitse Lääne ringkonnas on jaoskondi viis ja kas. liikmeid kokku ligi 200. Noorte organisat- sioonis on kodutütreid ja noorkotkaid võrd- Väikese kompanii suur aasta selt kokku ligi 400. 2019. aasta algas Lihula üksikkompaniile

/ 124 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

40. KAITSELIIDU LÄÄNE MALEV

40.

Võidupüha pidulik rivistus. Foto: Kristina Kukk.

tavapäraselt. Aasta esimesel laupäeval toi- mas kord 2019. aastal võimalus osaleda mus Lihula mõisa suures saalis üksikkom- üksikkompanii liikmetel kodukandis läbi panii 94. aastapäeva tähistamiseks aktus, viidaval sõjalise väljaõppe õppepäeval. Juu- millele järgnes ühine pidulik õhtusöök Lihu- nis toimus Võidupüha tähistamine piduliku la üksikkompanii kodus. Aastapäeva kõnes jalutuskäiguga läbi Lihula ja rivistusega esitas Lihula üksikkompanii pealik üksik- Lihula Vabadussõja mälestussamba juures. kompaniile väljakutse – kasvada liikmes- Juulis toetati Põrgupõhja võistluse läbivii- konnalt viie aastaga piisavalt suureks, et mist ja kuu lõpus võis üksikkompaniid näha Lihula üksikkompanii asemel toimetaks Lihula kohvikutepäeval. Augustikuu võeti oma vastusalal Lihula malevkond. veidi rahulikumalt, osaleti väiksematel üri- tustel ja tegeleti patrullvõistluse „Sügis- Suured väljakutsed toovad kaasa ka suuri torm” ettevalmistamisega. Septembris ko- tegevusi ja 2019. aastale tagasi vaadates guneti lasketiiru, et lihvida ühiselt laske- võib tunnistada, et palju on selle aasta jook- oskusi ning lõpetati kuu patrullvõistluse sul korda saadetud ja palju on ka veel ees. „Sügistorm” läbiviimisega. Oktoobris võõ- rustati kogu Kaitseliidu Lääne maleva peret, 2019. aastal toimus Lihula üksikkompanii kui Lihula kultuurimajas toimus Lääne ma- vastutusalas kokku 29 üritust, mida üksik- leva aastapäeva tähistamine. Novembris kompanii korraldas või mille korraldusele ta toimus viimane üksikkompanii sõjalise kaasa aitas. Suurima osalusega või olulise- väljaõppe õppepäev 2019. aastal. November maks üritusteks olid jaanuaris toimunud lõppes ja detsember algas „Orkaaniga”, mis Lihula üksikkompanii aastapäeva tähista- seekord möllas üksikkompanii õuel. Aasta mine ja kuu teises pooles üksikkompanii lõppes Lihula üksikkompaniile jõulude eel sõjalise väljaõppe õppepäev. Veebruaris üksikkompanii sisese laskevõistlusega. koguneti Eesti Vabariigi aastapäeva tähista- miseks, märtsis toimus järjekordne sõjalise Lisaks eelpool kirjeldatud Lihula üksikkom- väljaõppe õppepäev ja üksikkompanii üld- panii korraldatud üritustele on üksikkom- koosolek. Aprillis käidi ühiselt Vatla linna- panii liikmed aktiivselt osalenud ka kodu- mäel talgutöid tegemas. Mais oli juba kol- üksusest väljas toimunud väljaõpetel. / 125 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

40. KAITSELIIDU LÄÄNE MALEV

Lihula üksikkompanii juhtimise poole pealt Kõik see toimetamine on aidanud Lihula ollakse samuti rahul aasta alguses püstita- üksikkompanii sees asjad korras hoida ning 40. tud eesmärkide saavutamisega. Korrastati sisemist sära ja rahulolu ka väljapoole näi- täielikult liikmeskonna andmebaas, saadi data. Parim tunnustus selleks oli aktiivsete kontakt kõikide üksikkompanii liikmetega. Lihula üksikkompanii liikmete rahulolu, Arendati koostööd Naiskodukaitse Lõuna- passiivsete liikmete aktiveerumine ning Läänemaa jaoskonnaga ning Lihula üksik- uute liikmete liitumine ja nende soov jagada kompanii vastutusalal toimetavate noor- üksikkompaniiga ühiseid eesmärke. kotkaste ja kodutütarde rühmadega. Hin- natakse ka häid suhteid naabritega – Pär- Tööd on tehtud 2019. aastal palju ja eesole- numaa maleva Soontagana malevkond on val aastal ootab veel rohkem tööd ees, sest vastu võtnud nende kutsed ja osalenud Või- taganemiseks võimalust ei ole – järgi on jää- dupüha tähistamisel Lihulas ning abistanud neli aastat, et üksikkompaniist malev- nud patrullvõistluse „Sügistorm” läbi viimi- kond saaks. sel. Tihedalt tehakse koostööd Lääne maleva Haapsalu, Hiiumaa ja Risti malevkonda- dega.

41. 41. MUINSUSKAITSEAMETI HIIU-- LÄÄNE PÄRNU - SAARE KALLI PETSPETS, REGIOON Muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik: utes piirides Läänemaale on alles linnus ja 12 kirikut, mille juurde kuuluvad jäänud kahe valla jagu vähem mä- kirikuaiad, mõnel pool ka kabelid ning Ulestisi, ometi on pea kõik mälestis- kirikuaedade piirdemüürid. Kui EELK-le te liigid (ehitis-, ajaloo,- kunsti-, arheoloo- kuuluvad kirikud on päris heas korras, siis giamälestised) ikkagi esindatud ja loodeta- õigeusu kirikutest on kaks väga õnnetus vasti kõigi omanike ning riigi koostöös säili- seisukorras – Väike-Lähtru ja Vormsi. Vas- tatud tulevastele inimpõlvedele. See ju kul- tandina kahele viimati nimetatule on aga tuuripärandi kaitse, selleks seatud reeglite Haapsalu Vanal kalmistul ja Promenaadi ning kokkulepete ja Muinsuskaitseameti veeres olevad õigeusu kirikud väga hea- eesmärk ongi. peremehelikult hoitud. Pastoraadihooneid on säilinud Lääne-Nigulas, kus ka kogudus Kõige nähtavamad ja kulu- ning hooldus- aktiivselt oma vara kasutab, aga ka Noa- mahukamalt hoitavad on kindlasti ehitis- rootsis ja Kullamaal püütakse otsida hoone- mälestised, mida on kokku 155. Nende tele funktsiooni ja remondivõimalusi. kirikute, pastoraatide, mõisahoonete, tule- tornide, koolimajade, sildade ja raudtee- Kindlasti ei saa märkimata jätta 2019. aasta majade hulgas on nii päris heas seisukorras suursündmust – Haapsalu piiskopilinnuse olevaid, kui avariilisi, hästi hooldatuid kui restaureerimistööde lõpetamist ja linnuse hoopis omanikuta ehitisi. Vanemad ja väär- külastajatele taasavamist. tuslikumad ehitised on Haapsalu piiskopi- / 126 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

41. MUINSUSKAITSE- AMETI HIIU-- LÄÄNE PÄRNU- SAARE REGIOON 41.

Kullamaa kiriku risti ja kuuli allatoomine. Fotod: Kalli Pets. Aknakoolitus 25.05.2019.

Kullamaa kiriku torni rist on maha võetud.

Mõisahooned on esindatud 15 asukohas – Muret tekitavad kaitse all olevad sillad, neist mõned vaid peahoone, mõned aga ka kolm on üsna halvas, üks lausa varisemis- abihoonete ja pargi näol. Uhkematest võiks ohtlikus seisukorras. Väga kiiret ja samas nimetada Suure-Lähtrut, Koluveret, Pürk- töömahukat sekkumist ootab ka ainus sit, Keskveret. Mõnel pool on alles küll vaid mälestiseks olev kõrtsihoone. varemed (näiteks Väike-Rõude või ka Vorm- si Suuremõisa valdav enamus kunagistest uhkest kompleksist).

/ 127 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

41. MUINSUSKAITSE- AMETI HIIU-- LÄÄNE PÄRNU- SAARE REGIOON 41.

Aknakoolitus 25.05.2019. Aknakoolitusel osalejad. Üsna suure osa kultuuripärandi koguarvust Praegu pole Läänemaal riikliku kaitse alla moodustavad arheoloogiamälestised. Lää- võetud militaarobjekte, samuti tehnika- ja nemaal on nendega hõredamalt kaetud tööstuspärandit. See ei tähenda, et seda- vaid Nõva ja Noarootsi kant ning Vormsi saa- sorti rajatisi ei leiduks, lihtsalt pole veel pii- relt pole ühtki kaitse all. Arheoloogia- savalt põhjalikult uuritud ja kaitseette- mälestiste gruppi kuuluvad muistsed asula- panekuid tehtud. kohad, matusepaigad, majandustegevu- sega seotud kohad (rauasulatuskohad, Esmast infot mälestiste ja laiemalt kultuu- muistsed põllud), linnused ja kultusekivid, riväärtuslike ehitiste, matmispaikade, muis- ning pärimustega seotud allikad. Vahest tiste ja pärimuspaikade kohta ning samuti kõige äratuntavamad looduses ongi loetelu fotomaterjali ja asukohaplaane saab igaüks viimased, aga ka kivikalmed ja linnused vaadata kultuurimälestiste registrist hakkavad maastikul silma. Sajanditevanu- https://register.muinas.ee/public.php. seid asulakohti seevastu saab tuvastada Sügavama huvi korral võib alati pöörduda vaid väga kogenud silm ja sedagi arheoloo- muinsuskaitseameti nõunike või siis muin- giliste uuringute käigus. suskaitseameti arhiivi poole. Muinsuskaitse- ameti tegevuse, kultuuripärandi, selle hool- Ajaloomälestiste (56) hulka kuuluvad kal- damise ja säilitamise, toetuste, koostöö- mistud, Vabadussõja mälestussambad, projektide, sündmuste jms kohta leiab infot mitmesugused isikute või sündmustega muinsuskaitseameti kodulehelt seotud hooned või paigad. https://www.muinsuskaitseamet.ee/. Muu hulgas leiab sealt praktilisi nõuandeid mä- Kunstimälestiste põhiosa moodustab kõik- lestiste hooldamiseks ja ka näidislahendusi võimalik kirikuvara, alates altaritest, lõpe- ehitiste remontimiseks. tades küünlalühtrite ja tukukottidega. Kok- ku on seda liiki mälestisi kogunisti 456. Muinsuskaitseamet on korraldanud ka po- pulaarseid koolitusi ja teabepäevi. Aprillis oli Lisaks eelnenud loetelule on Läänemaal ka teabepäev maja soojustamisest, maikuus üks muinsuskaitseala – Haapsalu vanalinn. toimus kahepäevane akendele pühenda- Muinsuskaitsealal kehtivad ehitustegevu- tud üleriigiline üritus „Vaata vana akent”, sele ning majade remontimisele ja hoolda- mis kujunes ka Läänemaal asjalikuks ning misele omad reeglid, mis on sätestatud vas- teooriat ja praktilisi käeharjutusi siduvaks tavas põhimääruses. ettevõtmiseks. Sügisel tuldi kokku kuulama loengut vana maja iga-aastasest hooldus-

/ 128 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

41. MUINSUSKAITSE- AMETI HIIU-- LÄÄNE PÄRNU- SAARE REGIOON 41.

Noarootsi kiriku katuse tõrvamine 01.11.2019.

ringist. Sedasorti koolitustega kindlasti jät- Tavaliselt ületab uudistekünnise ka iga-aas- katakse. tane mälestiste korrastamiseks ja hooldamiseks riigieelarvest eraldatavate toetuste 2019. aasta märksõnaks kultuuripärandi jagamine. 2019. aastal jõudis Läänemaale kaitse vallas oli kindlasti uue muinsuskait- ca 32 300 eurot, kogu Eesti toetuste summa seseaduse vastuvõtt ja kehtima hakkamine. olica 616 000 eurot. Lisaks jagus toetusi Seoses sellega tegi muinsuskaitseamet kunstimälestiste (Ridala kiriku võidukaare tõhusat selgitustööd, sõites läbi kõik maa- grupp ja Nõva kiriku vitraažaknad) restau- konnad, kus kohtudes kohalike omavalit- reerimiseks (kokku 5830, ehk pea viiendik suste, projekteerijate, ehitajate ja asjahuvi- kogu eraldatud rahast) ja aidata sai ka Mart- listega uut seadust ja sellega kaasnevaid na ning Kullamaa kalmistutel ohtlike puude määrusi lähemalt tutvustati ja lahti seletati. mahavõtmist ning Haapsalu vanal kalmistul hauatähiste restaureerimist.

/ 129 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

42. 42. LÄÄNEMAA KIRIKUD JA KOGUDUSED

KÜLLIKE VALKVALK, ELK Lääne praostkonda kuulub 16 Küllike Valk, preester, Martna ja Ridala Martna ja Ridala koguduste kogudust. 8 kogudust (Haapsalu, õpetaja, EELK Lääne praost- koguduste õpetaja, abipraosti kt alates konna abipraosti kohusetäitja: EKullamaa, Lääne-Nigula, Martna, 28.03.2019; Noarootsi, Nõva, Piirsalu, Ridala ja Vormsi) Kristel Engmann, preester, asuvad Lääne maakonnas Haapsalu linna, EELK vikaarõpetaja; Lääne-Nigula valla ja Vormsi valla territoo- Aarne Lätte, preester, riumil. 6 kogudust (Hanila, Karuse, Kirbla, praostkonna vikaarõpetaja; Lihula, Mihkli ja Varbla) asuvad Pärnu maa- Arvo Orav, preester, konnas Lääneranna vallas. Üks kogudus, praostkonna vikaarõpetaja; Märjamaa, asub Rapla maakonnas Märja- Meelis Malk, diakon, Karuse, Lihula ja maa vallas. Mihkli koguduste diakon; Lev Lekarkin, diakon, Lääne-Nigula ja 2019. aasta 28. märtsil valis praostkonna Noarootsi koguduste diakon. sinod uueks praostiks Lihula ja Karuse koguduste õpetajaKaido Saaki ning abipraosti Praostkonna koguduste liikmeannetajate kohusetäitjaks valiti Ridala ja Martna kogu- arv oli 2019. aastal 1170, see on 2018. duste õpetajaKüllike Valk . aastaga kahanenud 12 liikme võrra. 2019. aastal toimusid koguduses järgmised EELK Lääne praostkonna kogudusi oli ametitalitused: ristimisi 61, konﬁrmeeriti teenimas kokku 14 vaimulikku, neist üks 37, laulatati 10 paari, maeti 96 inimest. piiskop, kaheksa õpetajat, kolm vikaarõpe- Abielu registreerimise õigus oli praostkon- tajat ja kaks diakonit: nas kahel vaimulikul: piiskop Tiit Salumäel Tiit Salumäe, piiskop, ja õpetaja Küllike Valgul. Haapsalu koguduse õpetaja; Kristo Hüdsi, preester, Kogudused on olnud kohalikele omavalit- Haapsalu koguduse abiõpetaja; sustele aktiivsed koostööpartnerid. Jätku- Peeter Krall, preester, valt olid väga tegusad ja konstruktiivsed Nõva ja Piirsalu koguduste õpetaja; kohtumised SA Läänemaa, Haapsalu linna, Ants Rajando, preester, Lääne-Nigula valla ja praostkonna vaimuli- Vormsi koguduse õpetaja; kega – Läänemaa koostöökogu koosseisus. Leevi Reinaru, preester, Lääne-Nigula ja Tõhusad olid kohtumised ka Lääne-Nigula Noarootsi koguduste õpetaja, praost valla territooriumil asuvate koguduse õpe- kuni 28.03.2019; tajate ja valla ametnikega. Sisukad olid Kaido Saak, preester, Lihula ja Karuse kohtumised Lääneranna valla ja vaimulike koguduste õpetaja, praost alates vahel. Vormsi koguduse ja valla koostöö on 28.03.2019; traditsiooniline ja igapäevane. 2019. aasta Lembit Tammsalu, preester, Hanila, sügisel tutvustas praost koguduste valdus- Kullamaa, Mihkli ja Varbla koguduste tes olevaid pühakodasid ja kogudusemaju õpetaja, abipraost kuni 28.03.2019; SA Läänemaa juhatajale Anu Kikasele ning Illimar Toomet, preester, Märjamaa ja Läänerannavalla vallavanemale Mikk Pikk- Kirbla koguduste õpetaja; metsale. 2019. aastal tunnustas / 130 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

42. LÄÄNEMAA KIRIKUD JA KOGUDUSED

SA Läänemaa EELK Martna Püha Martini päeva läbiviimisel (Martna, Ridala, Lääne- 42. kogudust Läänemaa parima kodanikuühis- Nigula), muuseumide- ja kirikuteööl. Kõrgelt konna toetaja tiitliga. on hinnatud kirikukontserdid ja jõuluõhtu jumalateenistused. Endiselt on inimeste Haapsalu kogudus on loonud oma ruumides jaoks oluline surnuaiapühade traditsioon. võimalused perekeskuse tööks ja Lääne- Nigula kogudus jagab oma ruume Avatud Praostkonna jaoks toimus suursündmus Noortekeskusega. 2019. aasta 1. juunil Varblas – praostkonna laulupäev. See oli kohaliku koguduse jaoks Kogudused on olnud nõu ja jõuga abiks väga oluline. Koostöös sõpruskoguduse ja laulupeotule teekonnal Läänemaal (Martna kogukonnaga muudeti päev osalejatele ja Kullamaa), maakaitsepäeva korraldami- meeldejäävaks. sel Lääne-Nigula kiriku juures, maal elamise

43. 43. SA LÄÄNEMAA MUUSEUMID

017. aasta jõulude eel alanud Eesti muuseumide aastaauhindade rekonstrueerimistööd piiskopilinnu- konkursilt “Aasta muuseumiarendaja 2se pealinnuses kulmineerusid lin- 2019”; nusemuuseumi avamisega 28. juunil 2019. Haapsalu tunnustusürituselt „Haapsalu Uue muuseumiga lisandusca 800 m² ekspo- säravaim kultuurisündmus 2019” – sitsioonipinda, ühes toomkiriku (470 m²) ja Haapsalu linnuse muuseumi uuene- kohvikuga (70 m²) – kõik kokku 1340 m² (sh mine; siseõu ja terrassid). Rääkimata Haapsalu Eesti Kultuurkapitali Läänemaa ekspert- linnale ja lähiümbrusele võrratuid vaateid grupi aastapreemia renoveeritud Haap- pakkuvale vaateplatvormile ühes unikaalse salu piiskopilinnuse püsiekspositsiooni müüritrepistikuga. Nii suvekuud kui ka sügis loomise eest. näitasid külastajate suurt huvi. Uut muuseu- mit külastas kuue kuu jooksul 35 050 Linnusemuuseumi avamine oli omamoodi külastajat (12 kuud 40 402). Linnusemuu- kink sihtasutuse „esivanemale”, Läänemaa seumi väga hea vastuvõtuga kaasnes arvu- Muuseumile, mille asutamisest täitus kalt tunnustusi: 90. aastat. MTÜ Lääne-Eesti turismilt auhind “Lääne-Eesti turismitegu 2019”; 2019. aastal jõudis lõpuni ka Raudtee- ja Muinsuskaitseameti tunnustus Sidemuuseumi platskaardivaguni restau- „Hästi taastatud mälestis 2019”; reerimine ja eksponeerimine INTERREGi The International Awards for Liveable ESTLATi programmi „Revival of industrial Communities 2019 võitja (2nd Bronze) heritage for tourism development” raames

/ 131 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

43. SA LÄÄNEMAA MUUSEUMID

(2017. detsember kuni 2019. märts). Lisaks sügisel ühiselt LÜGiga korraldatud Lääne- 43. vaguni restaureerimisele ja paigutamisele Eesti koolinoorte III ajalookonverents. Jät- jaamahoone esisel paigaldati veeremipargi kus Läänemaa kooliõpilaste ajalooringi läbi- välialal külastajatele viis suuremat info- viimine, millele 2019. järgnes mudilaste aja- stendi. Ühtlasi said 70 erinevat objekti jaa- looring – kõik Linnusemuuseumis. makompleksi siseruumides ja -territooriumil QR-koodi märgised infomaterjalidega (vt Muuseumikogude valdkonnas jätkus endise https://qr.salm.ee/). Projekti toel valmistati Läänemaa Muuseumi ning Raudtee- ja Side- jaama pedagoogiliste programmide läbi- muuseumi kogude kirjeldamine ja digiteeri- viimiseks kümme komplekti EV raudteelase mine eesmärgiga võimalikult palju huvita- vormipintsakut ja mütsid (originaalide koo- vat kultuuriloolist materjali avalikku kasu- piad). Lisaks valmistati Raudtee- ja Sidemuu- tusse anda. Kindlasti kujuneb lähiaastate seumit tutvustavad trükised eesti-, inglise- ja üheks huvitavamaks tööks kunstnik Ants vene keeles. Laikmaa dokumendikogu süstematiseeri- mine, arvelevõtt ja kirjeldamine ühes digi- Suvehooajaks avati raekojas interjöörinäitus teerimisega. „Kaks kodu”, millele eelnes mais Eesti Kunstimuuseum 100 juubelinäituse „Ava- Jätkus kunstnik Ilon Wiklandi pärandi rah- tud kollektsioonid” korraldamine koostöös vusvaheline tutvustamine ja enesetäien- Eesti Kunstimuuseumiga. Unikaalsete tööde damine projekti Erasmus+ täiskasvanu- tulek Haapsallu oli märk kahe muuseumi hariduse õpirände kaudu. 2019. aastal väga headele sidemetele. Märgiline oli ka külastatud Tampere Muumimuuseumile Iloni Imedemaal järjekordse suvelavastuse (Soome) järgnes Saksamaal Troisdorﬁs korraldamine (Astrid Lindgreni „Rasmus, Pildiraamatumuuseumi (Burg Wissem Bilder- Pontus ja Lontu” koostöös Tallinna 32. kesk- buchmuseum der Stadt Troisdorf) tööga tutvu- kooli näiteringiga; lavastaja Eva Kalbus), mine. ilma milleta on laste suve raske ette kuju- tada. Lisaks rakendati lastele suvel inter- Kokkuvõttes jõudis sihtasutus 2019. aastal aktiivne seiklusmäng „Iloniga Haapsalus” linnusemuuseumi avamisega oma muu- (NUMU nutimuuseumi keskkonnas). seumiüksuste väljaarendamisel uude aren- gujärku. Järgmised arendustegevused oota- Läinud aastat jääb meenutama esma- vad ees Ants Laikmaa majamuuseumis uue kordselt Haapsalus korraldatud Lääne- püsiekspositsiooni koostamisel (avamine mereäärsete Linnuste ja Muuseumide Assot- 2022) ning Raudtee- ja Sidemuuseumi siatsiooni 29. peaassamblee ühes rahvus- kompleksi hoonete avariiremontide algata- vahelise konverentsiga (18.–20. oktoobril) misel ja veeremi restaureerimisel (vedur). teemal „New in old: contemporary museums in 2019. aastale tagasi vaadates väärib esile- historical buildings”. Haapsalut väisas osale- tõstmist töötajate suur panus linnusemuu- jaid seitsmest riigist. seumi avamisel, Ilon Wiklandi 90 juubeli- programmi koostamisel (2020), Haapsalu Traditsiooniliselt toimusid mitmed märgili- sajanditaguse linnakultuuri ning raudtee- sed üritused, nagu Ilon Wiklandi noore pärandi restaureerimisel ja tutvustamisel. kunstniku tunnustusüritus koos näitusega parimatest töödest, Läänemaa XXIII ajaloo Tervikuna külastas 2019. aastal kõiki siht- konverents ühes Läänemaa Muuseumi asutuse muuseume 82 000 külastajat. Toimetiste XXII köite koostamisega ning / 132 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

44. SA RANNAROOTSI 44. MUUSEUM

ÜLO KALM, SA Rannarootsi Muuseum juhataja:

Rannarootsi lumememmed. Foto: Ülo Kalm.

annarootsi Muuseumil on olnud leppel riigiga jäi muuseumikogu riigile ja tegus aasta. Olulisemateks märk- sõlmiti Kultuuriministeeriumiga riigile kuu- Rsõnadeks on struktuurimuudatus, luva muuseumikogu kasutamise leping. Rannaaida avamine ja paadipõgenemise 75. aasta mälestuspäeva suurejooneline tähis- Sihtasutus kohustub säilitama, uurima ja tamine. üldsusele vahendama muuseumikogu hari- duslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmär- Riigimuuseumist sihtasutuseks kidel. Samuti täiendama eesmärgipäraselt 2019. aasta oli Rannarootsi muuseumile muuseumikogu. Sihtasutus kohustub kor- organisatsiooniliste muudatuste aasta. raldama museaalide dokumenteerimist ja Rannarootsi Muuseum riigimuuseumina kirjeldamist ning vajaduse korral nende lõpetas tegevuse 31. mail ja 1. juunist jätkas restaureerimist ja konserveerimist. Lepin- Sihtasutus Rannarootsi Muuseum, eramuu- gus sätestatud kohustuste täitmiseks on seumi staatuses. Sihtasutus Rannarootsi sihtasutusel õigus igal aastal taotleda Muuseum asutati 28. jaanuaril 2019. Võttis ministeeriumi kaudu riigieelarvest tegevus- mitu kuud aega, enne kui kõik lepingud ja toetust. üleandmise aktid said allkirjastatud. Kokku-

/ 133 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

44. SA RANNA- ROOTSI MUUSEUM

44.

Pärimusmuusika kohvik, esineb Soﬁa Joons. Foto: Ülo Kalm.

Sihtasutuse tegevust suunas kolmeliikme- ning muuseumi ülejäänud varad. Muuseumi line nõukogu: nõukogu esimees Mirjam edasine areng Haapsalus ja Ruhnus on Rääbis, riigi esindaja; nõukogu liige Liina nüüd meie kõigi kätes – meie, kelle jaoks Põld, Haapsalu linna esindaja; nõukogu liige eestirootsi kultuuripärandi hoidmine on Leif Roger Strömfelt, eestirootslaste esinda- oluline. ja. Rannarootsi Muuseumi kolm olulisemat Pühendunud töötajad investeerimisprojekti Haapsalus, mis oota- Sihtasutus jätkas sama arvu töötajatega. vad teostamist, on Rannarootsi muuseumi Oma igapäevatööga anti endast parim merekeskuse ehitamine (maksumusega ca muuseumi hüvanguks. Rannarootsi muu- 900 000 eurot); Sadama väljaehitamine (ca seumis töötasid 2019. aastal: sihtasutuse 350 000 eurot) ja Muuseumi puupaatide juhataja Ülo Kalm, Ruhnu muuseumi juha- talvehoidla ehitamine (ca 50 000 eurot). taja Ruth Keskpaik, peavarahoidja Anu Raagmaa, teadur Jorma Friberg , muu- Neljapäevamemmed ja ajaloo tikkimine seumipedagoogLydia Kalda ja muuseumi Eelmisel aastal Rootsis algatatud projekt hoidis puhtanaValentina Tregubova . Rannavaibale järje tikkimise kohta on täies hoos. Nii nagu esimese vaiba disainer oli Hooned ja tulevikusihid Jorma Friberg, sünnivad ka uue vaiba motii- Kultuuriministeerium andis Sihtasutusele vid tema peas ja käe läbi joonistuvad piltide Rannarootsi Muuseum tasuta üle Ranna- kontuurid kangale. Eelnevalt joonistab rootsi Muuseumi kinnistud Sadama 31 ja 32 Jorma iga motiivi kohta värvilise pildi pabe- Haapsalus ja Korsi talu kinnistu Ruhnus rile ja annab heakskiitmiseks memmedele.

/ 134 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

44. SA RANNA- ROOTSI MUUSEUM

44.

Memmed tööhoos oma toas. Foto: Anu Raagmaa.

Tublid muuseumi Neljapäevamemmed oma üheks oluliseks sündmuseks muuseumi aja- nobedate näppudega tikivad pildid kangale. loos. Rannaaidast sai esimene uus hoone, Järjevaipa tikkides mööduvad neljapäevad mis muuseumis ehitatud ja seda tänu märkamatult kiiresti. perekond Hambergi ja Heymani suurtoetus- tele. Rannaaida avasid pidulikult 27.04. Puulaevad 2019 Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriks- Juba mitu aastat tagasi sai muuseumis res- son ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles. taureeritud Naissaare kaluri- ja reisupaat Juba lühikese ajaga saadi külastajatelt väga „Lilian”, mis sai kevadel ametlikult regist- positiivset tagasisidet nii hoone enda kui reeritud ja võis sellest hetkest huvilistele uue näituse kohta. teha lõbusõite. Ruhnu jaala „Vikan” on remonttööde ootel. Külastajaid oli 2019. aastal kokku 10 308, neist 7014 eestlast, 1525 rootslast, 901 Vabatahtlikud suvetöötajad soomlast, 333 venelast, 137 lätlast, 130 Aastaid on suviti muuseumi abistanud vaba- sakslast ja 268 muudest rahvustest (kellest tahtlikud, nii ka 2019. aastal. Tublid vaba- näiteks inglasi oli 34, hollandlasi 28, taan- tahtlikud tutvustavad suure pühendumu- lasi 26, prantslasi 20, norralasi 16 ja vähe- sega külastajatele rannarootslaste lugu ja mal määral ka kõikidest teised Euroopa muuseumi näitusi. Muuseumi töötajad on riikidest; lisaks Ameerikamaadelt 25, südamest tänulikud järgnevatele tublidele Aasiast 11; Austraaliast 8). vabatahtlikele: Ove Knekt Soomest, Rainer Åkerblom ja Bosse Ahlnäs Ahvenamaalt Paadipõgenemise 75. aasta mälestuspäeva ning Marianne Brus ja Helle Reeder Rootsist. tähistamine Rannarootsi Muuseumis Suurpõgenemine Eestist toimus 1944. aas- Muuseumil on nüüd uus rannaait ta suvel ja sügisel. Punaarmee eest põgenes Rannaida valmimine ja avamine on kindlasti läände umbes 80 000 inimest. Paljud

/ 135 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

44. SA RANNA- ROOTSI MUUSEUM

44.

Paadipõgenike mälestuspäeval läks teele viimane paat. Foto: Anu Raagmaa.

põgenesid Haapsalust ja Läänemaalt. 20. septembril 2019 meenutati Rannarootsi Muuseumis aega, mis puudutas peaaegu kõikide eestimaalaste peresid ning tänati neid, kes abivajajad vastu võtsid. Ilm oli sügiseselt kõle ja tuuline, nagu ka 75 aastat tagasi olla võis. Hommikul sadas koguni rahet. Soovijad said Naissaare kaluripaat Lilianiga teha väikse tuuri Haapsalu taga- lahel. Rannarootsi muuseumi õuel andis Paadipõgenike mälestuspäeva jäi meenutama lummava kontserdi ansambel Strand... küünalde meri. Foto: Ülo Kalm. Rand, kes esitas rahvamuusika koraale, Vormsirootslane Maria Ingeborg Gilbert laule ja lugusid Eesti-Rootsi saartelt ning (sünd. Enkel) jutustas oma põgenemisloo. Lääne-Eesti rannikult. 15aastase tüdrukuna lahkus Maria 10. juulil 1944 mootorpurjekas Juhaniga ja elab Root- Üritust austas oma kohalolu ja sõnavõtuga sis. 26. augustil tähistas jätkuvalt ener- peaminister Jüri Ratas, Rootsi suursaadik giline proua oma väärikat 90. juubelit. Maria Mikael Eriksson, Soome suursaadik Timo lugu liigutas kõiki kohaviibijaid südame- Kantola ja Haapsalu Linnavalitsusest ase- põhjani. linnapea Liina Põld. Mälestushetke muuseumi juures lõpetas Paadipõgenike mälestusmärgi juures, sümboolne viimase põgenike paadi teele Rannarootsi muuseumi ees, seisid auvalves saatmine, mis sündis Tiina Leesiku lavastu- Kaitseliidu Lääne Maleva kodutütred, noor- ses ja SEE teatri näitlejate osalusel. See kotkad ja naiskodukaitsjad. Nad abistasid taaselustus oli nii ehe ja liigutav, et vaataja- külalisi mälestusküünalde süütamisel. tel voolasid pisarad. / 136 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

44. SA RANNA- ROOTSI MUUSEUM

44.

Suitsukala teemapäeva ahvatlus. Foto: Ülo Kalm.

Üritus jätkus mälestuspalvusega Haapsalu Tarkmeel ja rootsipoolne vaibatikkija Gun- toomkirikus, kus teenis piiskop Tiit Salumäe vor Strömbom oma pere põgenemise lood. ning laulsid Haapsalu laulustuudio DO-RE- MI laululapsed. Toomkirikus olid pidulikuks Mälestuspäeva korraldasid koostöös Ran- esmaesitluseks üles seatud Rannavaiba narootsi Muuseum, EELK Haapsalu Püha järjevaibad. Selleks päevaks juba valmis Johannese kogudus, Haapsalu Linnavalit- saanud paadipõgenemise lugu jutustavad sus, Kaitseliidu Lääne Malev, SEE Teater, pildid. Tikkimine jätkus. Toomkirikus jutus- Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus, Rootsi tasid muuseumi neljapäevamemm Sigrid Suursaatkond Eestis ja Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu.

/ 137 Haapsalu 2020