Läänemaa Aastaraamat 2019

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Load more

LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

KOOSTAJA JA VÄLJAANDJA:

Sihtasutus Läänemaa

TÄNAME KÕIKI KAASAUTOREID!
KEELETOIMETAJA:

Ege Tatarmäe

KUJUNDUS:

Deko Disain OÜ

Sihtasutus Läänemaa -
Karja 27, Haapsalu.

[email protected] www.laanemaa.ee www.facebook.com/laanemaasa

Haapsalu 2020

/ 2

LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

25.3 25.4 25.5 25.6

26.

26.1 26.2 26.3 26.4

EESSÕNA MAAKOND RAHVASTIK

Rahvastikuandmed Abielud ja lahutused Rändesaldo

LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD

Tunnustatud 2019 Läänemaa aasta ema 2019 Läänemaa aasta isa 2019 Läänemaa kaunid kodud 2019

MAAREFORM PLANEERINGUD ÜHISTRANSPORT TURVALISUS MAAKONDLIKE ARENGUSTRATEEGIATE TOETUS SOTSIAALTEENUSED TERVISHOID

Terviseameti Lääne talituse Haapsalu esindus SA Läänemaa Haigla Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

NOORTETÖÖ

Noortetöö Haapsalu linnas Noortetöö Vormsi vallas

HUVIKOOLID

Haapsalu Muusikakool Haapsalu Kunstikool Sihtasutus Innovatsioonikeskus Innokas

LÄÄNEMAA LASTEAIAD

Haapsalu Lasteaed Vikerkaar Ridala Põhikool-Lasteaed Palivere Lasteaed Piibeleht

LÄÄNEMAA KOOLID

Ridala Põhikool Haapsalu Põhikool Läänemaa Ühisgümnaasium Haapsalu Viigi Kool

LÄÄNEMAA AASTA ÕPETAJA 2019 PARIMAD KOOLILÕPETAJAD PARIMAD AINETUNDJAD

Tunnustatud õpilased 2019 Olümpiaadide parimad 2019 Konkursside parimad 2019

TÄISKASVANUD ÕPPIJA NÄDAL TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLEDŽ HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS KULTUURIELU

45557899
12 12 13 15 16 16 17

Haridus Kultuur ja turism Sotsiaalvaldkond Haapsalu tunnustab 2019

VORMSI VALD

Üldinfo Vormsi Lasteaed-Põhikool Vormsi raamatukogu Kultuuritegevus, turismiteavitus ja noortetöö Vormsi tunnustab 2019 Sotsiaaltöö Investeeringud, parendustööd, planeeringud Infotehnoloogilised vahendid

LÄÄNE-NIGULA VALD

Elamu- ja kommunaalmajandus Keskkond Kultuur ja turism Lääne-Nigula tunnustab 2019

LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD ETTEVÕTJAD 2019 EESTI MAKSU- JA TOLLIAMETI HAAPSALU TEENINDUSBÜROO EESTI TÖÖTUKASSA LÄÄNEMAA OSAKOND

Töötukassa tunnustab 2019

LÄÄNE PREFEKTUURI HAAPSALU POLITSEIJAOSKOND LÄÄNE PÄÄSTEKESKUSE LÄÄNEMAA PÄÄSTEPIIRKOND MAANTEEAMET KESKKONNAAMETI LÄÄNE REGIOON

Looduskaitse Välisõhu kaitse Jäätmemajandus Poollooduslike koosluste hooldamine Metsade majandamine Keskkonnamõjude hindamine ja planeerimistegevus Keskkonnaharidus

KESKKONNAINSPEKTSIOONI LÄÄNEMAA BÜROO PÕLLUMAJANDUSAMETI LÄÄNE REGIOON

Maaparandus Läänemaal Mahepõllumajandus Taimsete toodete eksport ja import Taimekaitse, põllumehed ja väikeaiapidajad

PÕLLUMAJANDUSE REGISTRITE JA INFORMATSIOONI AMET (PRIA) RAHANDUSMINISTEERIUMI REGIONAALHALDUSOSAKONNA LÄÄNEMAA TALITUS SIHTASUTUS LÄÄNEMAA KAITSELIIDU LÄÄNE MALEV MUINSUSKAITSEAMETI HIIU-LÄÄNE-PÄRNU-SAARE REGIOON LÄÄNEMAA KIRIKUD JA KOGUDUSED SA LÄÄNEMAA MUUSEUMID SA RANNAROOTSI MUUSEUM

80 80 81 81 82 82 83 84

SISUKORD

1. 2.

2.1 2.2 2.3

3.

3.1 3.2 3.3 3.4

4. 5. 6. 7. 8.

84 85 85

26.5 26.6 26.7

86 86 87 87 87 89 92

26.8

27.

27.1 27.2 27.3 27.4

28.

18 19 19

9. 10.

10.1

19

10.2 10.3

29.

27 31 31 31 32 32 34 36 37 38 39 40 41 41 43 46 50 52 53 55 55 56 57 58 59 60 65
95 97
102

30.

30.1

31.
11.

11.1 11.2

12.

12.1 12.2 12.3

13.

13.1 13.2 13.3

14.

14.1 14.2 14.3 14.4

15. 16. 17.

17.1 17.2 17.3

18. 19. 20. 21.

21.1

102

32.

105 107 111 112 113 113 114 114

33. 34.

34.1 34.2 34.3 34.4 34.5 34.6

115 115

34.7

35.

116 118 118 119 119 119

36.

36.1 36.2 36.3 36.4

37.

120

38.

Rahvakultuur ja Läänemaa Kultuuripärl 2019 Kultuuripreemiad 2019

RAAMATUKOGUD TURISM SPORDIELU HAAPSALU LINN

Linnakeskkond Maakeskkond

67 68 70 75 77 79 79 79
122 124 124

39. 40. 41.

21.2

22. 23. 24. 25.

126 130 131 133

42. 43. 44.

25.1 25.2

/ 3

LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

019. oli Läänemaa jaoks aasta, mida võib nimetada tõeliseks haldusreformile järgnevaks aastaks. Uute piiride lahendavad maakonna väljakutseid (nt kultuuri nõukoda ning turismi nõukoda) ning toimusid maakondlikud tunnustusüritused (paljude seas nt „Läänemaa tunnustab 2019”, Läänemaa õpetajate tunnustusüritus ning Läänemaa ettevõtjate tunnustusüritus. Viimase ürituse raames valiti välja ka Läänemaa aasta toode/teenus ning aasta tegu.

EESSÕNA

ANU KIKAS,

2

Sihtasutus Läänemaa juhataja:

ja uute korraldustega oldi selleks ajaks enam-vähem harjunud ning teati, kuidas järgnevatel aastatel tegutseda. Ühtlasi oli 2019. aastaks tekkinud arusaam, kes ja mille eestmaakonnas vastutab.

Julgen väita, et Läänemaa on oma uutes piirides ja korralduses hästi hakkama saanud. Haldusreformiga seoses tekkis kohalikel omavalitsustel küll rohkem vastutusvaldkondi ja sellega seoses ka tegevusi, kuid nad said enda kõrvale ka arvestatava partneri, kes võttis üle maavalitsuse funktsioonid – Sihtasutuse Läänemaa.
2019. aastal sai piltlikult öeldes kaante vahele ka Läänemaa majandusstatistika, uuriti Läänemaa tervisetoodete valdkonna perspektiivi (regiooni biomajanduse analüüs) ning seirati 2018. aasta uutel alustel koostatudmaakonna arengustrateegiat.

Igal juhul võib öelda, et Läänemaal toimub ning seda olenemata valdkonnast, sest meil on väga tegusaid inimesi, kes teevad oma tööd südamega. Mida täpsemalt 2019. aastal on maakonnas tehtud, avab Sinu käes olev Läänemaa aastaraamat 2019.
Kuigi selle üle saab vaielda, kuidas on Eesti regionaalne tasand korraldatud, võib Läänemaa puhul väita, et kõik regionaalsed, maakonnaülesed funktsioonid toimivad hästi. 2019. aasta oli kultuurivaldkonnas väga aktiivne – toimus maakondlik laulu- ja tantsupidu ning võeti osa ka üleriigilisest laulu- ja tantsupeost. Asutati mitmeid komisjone, mis
Headlugemist!

/ 4

LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

1. MAAKOND

1.

  • äänemaa on Eesti mandriosa lääne-
  • kohaliku tähtsusegapõhimaanteed:

  • poolseim maakond, olles naabriks
  • Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla ja Risti– Virt-

su–Kuivastu–Kuressaare maanteed, mille kaudu toimub peamine mandri ja Eesti suurimate saarte vaheline transport. Läänemaal Rohukülas asub siseriikliku tähtsusega reisi-, aga ka vähesel määral kaubasadam, mille kaudu toimub ühendus Hiiumaa ja Vormsiga.

L

Harjumaale, Raplamaale, Pärnumaale ning üle mere Hiiu- ja Saaremaale. Läänemaad iseloomustab hõre asustus, ulatuslikud loodusmassiivid ning atraktiivne rannikuala. Lääne maakond asub küll Harjumaa naabruses, kuid jääb kõrvale Eestit läbivatest olulisematest rahvusvahelistest magistraalteedest. Samas läbib Läänemaad kaks

2. RAHVASTIK

2.1

ahvastikuregistri andmetel elas

Rahvastikuandmed

Läänemaal 01.01.2019. a seisuga

R

20 507 inimest, nendest 10 628 naisedja 9879mehed.

  • Läänemaa
  • Haapsalu linn

Mehi 9879
Kokku 20 507
Naisi
10 628
Naisi 7090
Mehi 5987
Kokku 13 077

  • Lääne-Nigula vald
  • Vormsi vald

Mehi 3658
Naisi 3383
Kokku 7041
Naisi 155

Kokku
389

Mehi 234

Joonis 1.

Rahvastikuregistri andmetel elas Läänemaal 01.01.2019 seisuga 20 507 inimest.

/ 5

LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

2. RAHVASTIK

Rahvastiku muutus

  • Mehed
  • Naised

Mehed ja naised

2.1

25 000

Rahvastikuandmed

20 935
20 720

  • 20 646
  • 20 507

20 000 15 000

  • 10 870
  • 10 749

9971
10 672 9974
10 628 9879

10 000

10 065

5 000

Joonis 2.
Rahvaarv soo järgi, Lääne maakonnas 2015–2020. Allikas: Statistikaamet.

0

  • 2016
  • 2017
  • 2018
  • 2019

Elussünnid

  • Poisid
  • Tüdrukud
  • Poisid ja tüdrukud

250

198
193
191

  • 185
  • 185

200 150

112 86
100 93
98
96

95
93 92

100

87

Joonis 3.
Elussündinute arv 2015–2019 Lääne maakonnas.

50
0

Allikas: Statistikaamet.

  • 2015
  • 2016
  • 2017
  • 2018
  • 2019

/ 6

LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

2. RAHVASTIK

Surmad

  • Mehed
  • Naised
  • Mehed ja naised

2.1

350 300 250 200 150 100
50

310

Rahvastikuandmed

278

  • 263
  • 262

253

172 138
135 143
136 127
134 119
133 129

Joonis 4.
Surmade arv Lääne maakonnas 2015–2019. Allikas: Statistikaamet.

0

  • 2015
  • 2016
  • 2017
  • 2018
  • 2019

Abielud ja abielulahutused

Lahutanud mehed Lahutanud naised
Abiellunud mehed Abiellunud naised

2.2

90

81
80

Abielud ja lahutused

80

67

70

76
72

60

60 39

50

42 43
39

40

36

30

Joonis 5. Abielude ja

35

20 10

abielulahutuste arv Lääne maakonnas
2017-2019.
Allikas: Statistikaamet.

0

  • 2017
  • 2018
  • 2019

/ 7

LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

2. RAHVASTIK

Sise- ja välisränne

Välisränne
Siseränne

2.3

150 100
50

Rändesaldo

111
56
14
0

0

-23
-40

-50

Joonis 6.

-102
-108

Sise- ja välisränne 2015–2019 Lääne maakonnas.

-110
-112

-100

Allikas: Statistikaamet.

-150

  • 2015
  • 2016
  • 2017
  • 2018
  • 2019

/ 8

LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

3. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD

3.1

28.11.2019 toimus tänuõhtu, kus tunnustati selle aasta maakonna silmapaistvamaid kodanikuühiskonna tegijaid.

Tunnustatud 2019

Aast a n oortetöötaja

Ÿ

Helle Lember

Vormsi noortetuba. Tunnustuse võttis vastu Vormsi valla kultuuri- ja noortetöö spetsialist Tatjana Sääs.

Helle Lember, Läänemaa aasta noortetöötaja 2019. Fotod: Eduard Laur.

Helle töötab Haapsalu Viigi Koolis, kus ta on muusikaõpetaja ja -terapeut, huvijuht ja ringijuht. Ta on kohusetundlik, ideede algataja, õpihimuline. Helle annab õpilastele võimaluse arendada esinemisjulgust ja iseseisvust. Ta kirjutab projekte raske puudega õpilastele. Helle on õpilastega suhtlemisel sõbralik ja heatahtlik.

Noorte omaalgatus. Tunnustuse võtsid vastu Kristi Erkmann, Madli Uuemäe ja Katrin Nuuter.

Noorte omaalgatuse käigus sündis hea koostöö ja uue kuue sai Wiedemanni noortekeskuse piljardiruum. Haapsalu Linnavalitsus toetas ruumi remondiga, ent ka noored ise andsid märkimisväärse panuse, et piljardiruum korda saada. Piljardiruumis saab suur hulk noori koos käia ning ühiselt aega veeta. Projekti õnnestumine on hea näide kõikidele noortele, et kui neil on julgust oma ideed arendada ning selle nimel tegutseda, muutub see unistus reaalseks.

Läänemaa aasta algatus/sündmus/koostöö noortetöös

Ÿ

Vormsi noortetuba ja Wiedemanni noortekeskuse noorte omaalgatus

2019. aasta kevadest on avatud Vormsi rahvamajas noortetuba. See on väga edukalt tööle läinud ja noortetuba külastavad nii saare lapsed ja noored kui ka saare külalised. Tatjana Sääs on Vormsil noortetöö eestvedaja ja noortetoa tööle saamine on olnud kindlalt saare noortetöö suur sündmus. Lapsed ja noored on noortetoa aktiivseltkasutusse võtnud.

/ 9

LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

3. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD

Aast a s otsiaaltöötaja

tegevustele on välja arenenud kaks selgelt eristuvat rühma – koerarühm ja mererühm. Tehakse palju ennetustööd, viiakse läbi palju koolitusi. Nad teevad ära väga palju ja seda kõike oma igapäevatöö, pere ja kohustuste kõrvalt.

Ÿ

GertPiberman

3.1

Tunnustatud 2019

Läänemaa aasta kodanikuühenduste projekt või tegu

Ÿ

Osmussaare tuletorni avamine külasta- jatele

Osmussaare tuletorn ehitati ümber päästeameti nõuetele vastavaks ja avati külastajatele. Osmussaare tuletorn avati 2019. aastal esimest korda ajaloos külastajatele. Selle initsiaator ja elluviija oli saarevaht Rita Koppel. Osmussaar on Läänemaa turismipärl, mida 2019. aastal külastas ligikaudu nelituhat turisti.

Gert Piberman, aasta sotsiaaltöötaja.

Gert on Haapsalu Sotsiaalmaja sotsiaaltranspordi autojuht. Ta on rõõmsameelne ja lahke, teeb oma tööd hästi ja teeb rohkem kui on tema töö. Tema panus on oluline nii kolleegidele kui ka klientidele ja tema kohta tuleb sotsiaalmaja klientidelt alalõpmata positiivset ja tänulikku tagasisidet.

Läänema a p arima d k odanikuühiskonna toetajad

Ÿ

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Mart- na Püha Martini kogudus ja Haapsalu

Linnavalitsuse kogukonnatöö spetsialist

MaireVilbas.

Läänema a p ari m k odanikuühendus

Ÿ

MTÜ Lääne-Eesti Vabatahtlik Reservpäästerühm

Tunnustuse võttis vastu koguduse õpetaja
Küllike Valk.
Tunnustuse võttis vastu juhatuse liige
Kaire Reiljan.

Mittetulundusühingul Lääne-Eesti Vabatahtlik Reservpäästerühm on 79 liiget. Kõik tublid liikmed panustavad oma aega ja oskusi õnnetusjuhtumite ja kriisiolukordade lahendamise abistamiseks. Lisaks muudele
Kirikust on saanud tänases ühiskonnas väga tõsiseltvõetav kodanikuühiskonna toetaja. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Martna Püha Martini koguduse puhul on seda just märkimisväärselt märgata alates

/ 10

LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019

3. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD

sellest ajast, kui koguduse õpetajaks tuli Küllike Valk. Tema ning koguduse eestvedamisel on Martnas toimunud head muutused laste- ning noortetöös. Kogudus on kõikjal nõuja jõuga abiks.
Malle on õpetaja, kes lisaks oma põhitööle lööb aktiivselt kaasa kogukonna üritustes ja tegemistest. Teda jätkub lastele laulusalme õpetama ja vormsilasi fotodele jäädvustama. Valla ajalehe jaoks on Malle alati valmis nupukesi kokku panema. Viimase aja suurimaks ettevõtmiseks on vormsilaste jäädvustamine. Malle on alati ettevõtlik, lõbusja tore kaaslane.

Recommended publications
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused

    Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused

    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus

    Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus

    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
  • Lääne-Nigula Valla Arengukava 2014-2022

    Lääne-Nigula Valla Arengukava 2014-2022

    LISA 1 Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määrusele nr 42 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.10.2015 määrusega nr 16 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.09.2016 määrusega nr 19 Lääne-Nigula Vallavolikogu Lääne-Nigula Vallavalitsus LÄÄNE-NIGULA VALLA ARENGUKAVA 2014-2022 Taebla 2014 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1. Lääne-Nigula valla asukoht ja maakasutuse iseloom ............................................... 6 2. Rahvastik ............................................................................................................................. 6 3. Looduskeskkond ja muinsuskaitse .............................................................................. 12 4. Ettevõtlus ja töökohad................................................................................................... 13 5. Planeeringud ja arenduspiirkonnad ........................................................................... 16 6. Avalikud teenused .......................................................................................................... 17 6.1. Alusharidus ............................................................................................................... 18 6.2. Üldharidus ................................................................................................................. 21 6.4. Noorte ametiõpe ja kõrgharidus .........................................................................
  • Korduva Üleujutusega Ala Piiri Määramise Ja Vajadusel Ehituskeeluvööndi Suurendamise Või

    Korduva Üleujutusega Ala Piiri Määramise Ja Vajadusel Ehituskeeluvööndi Suurendamise Või

    MAVES Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring september 2019 Töö nimetus: Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring Töö number: 19060 Tellija: Haapsalu Linnavalitsus Vastutav täitja: Artto Pello (ökoloog) Kontrollija: Karl Kupits Maves AS Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 http://www.maves.ee e-post: [email protected] Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................... 3 2 KORDUVALT ÜLEUJUTATAV ALA JA EHITUSKEELUVÖÖND LOODUSKAITSESEADUSE TÄHENDSUES .............................................................................................. 4 3 HAAPSALU RANNIKU LOODUSLIKD OLUD ................................................................................ 6 4 METOODIKA ........................................................................................................................................... 9 5 TULEMUSED ........................................................................................................................................ 11 5.1 HERJAVA – HAAPSALU TIHEASUSTUS .........................................................................................
  • Väljatöötamise Kavatsus

    Väljatöötamise Kavatsus

    Turvalepa looduskaitseala moodustamise VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Kaitseala moodustamine Kavandatav Turvalepa looduskaitseala (edaspidi Turvalepa LKA) asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa, Ehmja, Kaasiku, Kirimäe, Turvalepa ja Väike-Lähtru külas ning selle pindalaks on kavandatud 1246 ha. Turvalepa LKA kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Ehmja-Turvalepa hoiuala idaosa põhjal, liites piirnevad ja osaliselt kattuvad Ehmja ja Lähtru must-toonekure ning Turvalepa suur-konnakotka ja väike-konnakotka püsielupaigad. Kaitstava ala paiknemise skeem on toodud joonisel 1. Kavandatava LKA tuumiku moodustav Turvlepa soo ja piirnevad metsaalad on kaitse all 2006. a-st, mil moodustati hoiuala (2126 ha). 2007. aastal võeti kaitse alla Ehmja must- toonekure püsielupaik (18 ha). Turvalepa väike- ja suur-konnakotka ning Lähtru must- toonekure püsielupaigad on moodustatud looduskaitseseadusest tuleneva pesapuu ja seda ümbritseva 250 m raadiuses ümbritseva alana. MTÜ Kotkaklubi tegi 2017. a veebruaris keskkonnaministrile ettepaneku Turvalepa suur-konnakotka ja Turvalepa must-toonekure püsielupaiga moodustamiseks nende alusel. Turvalepa LKA moodustamise peamine eesmärk on sealsete loodusväärtuste, eelkõige kõrge kaitseväärtusega soo- ja metsakoosluste kaitse ning I ja II kaitsekategooria ning Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (2008) ohustatud liikide kategooriasse arvatud suur- ja väike- konnakotka, must-toonekure ja ohualti liigi metsise pesitsuselupaikade pikaajaline säilitamine. Lisaks on rikkumata
  • Valla Ajaleht Nr 1

    Valla Ajaleht Nr 1

    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
  • Mõõtkava 1:30 000

    Mõõtkava 1:30 000

    Sviby küla Österby küla Hosby küla Tahu küla / Skåtanäs Saunja küla Kärbla küla Mõõtkava 1:30 000 Koela küla T Herjava küla Kadarpiku küla Taebla alevik 16108 T T 16107 9 K Hobulaiu küla Uuemõisa alevik K 16108 Laheva küla Kadaka küla T K Tammiku küla Haapsalu linn Nõmme küla 16120 A T Rohense küla Uuemõisa küla Üsse küla Paralepa alevik Aamse küla Kirimäe küla Kabrametsa küla 16121 K 9 Kiltsi küla Rummu küla Espre küla Rohuküla K K Valgevälja küla K A Nihka küla 16103 T T Võnnu küla T Mägari küla Erja küla A Vilkla küla Pusku küla Koheri küla 31 K Uneste küla Sepaküla 16113 Lõbe küla K Liivaküla Saanika küla 16118 Mäeküla 16117 K 16114 Kesu küla 16109 Kolu küla Litu küla Kolila küla Väike-Ahli küla Parila küla T Tanska küla Jõõdre küla Suure-Ahli küla T Jõesse küla Kiviküla 16115 16116 Lannuste küla Kaevere küla K K Käpla küla K K Metsaküla K Emmuvere küla 16111 Vätse küla Põgari-Sassi küla Varni küla Ammuta küla Panga küla Liivaküla Allika küla Oonga küla Puiatu küla Põgari-Sassi küla K Sinalepa küla K Keravere küla Tuka küla Tuuru küla Rannajõe küla Põgari-Sassi küla Haeska küla Saardu küla T Koidu küla 16110 16112 Kiideva küla Puise küla Leppemärgid Maakasutus Aluskaart Haapsalu linna piir Elamu maa-ala Aianduse maa-ala 0 0,5 1 2 3 4 5 Hoone km Asustusüksuse piir Korterelamu maa-ala Riigikaitse maa-ala Vooluveekogu Planeering Tiheasustusala Äri maa-ala Kalmistu maa-ala Märgala Puhke ja looduslik maa-ala Ühiskondliku hoone maa-ala Segafunktsiooniga maa-ala Veekogu Haapsalu linna üldplaneering Joonise nimetus Riigitee Jäätmekäitluse maa-ala Tootmise maa-ala Haritav maa Kohaliku tähtsusega sõidutee Puittaimestik Maakasutus Kaitsealune maa-ala Tehnoehitise maa-ala Planeerija Tellija Meri Skepast&Puhkim OÜ Haapsalu Linnavalitsus Jalg- ja jalgrattatee Laki põik 2 Posti 34 Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (1 kat) Sadama maa-ala 12915 Tallinn 90504, Haapsalu EESTI EESTI Rööbastee Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (2 kat) Avaliku supelranna maa-ala Tel.
  • Haapsalu Linna Ja Ridala Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3. Aprilli 1995

    Haapsalu Linna Ja Ridala Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3. Aprilli 1995

    Vabariigi Valitsuse määruse „Haapsalu linna ja Ridala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Haapsalu linna ja Ridala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Lääne maakonnas, mille käigus moodustub kahe Lääne maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Lääne maakonda üks linn ja üheksa valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda üks linn ja kaheksa valda. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb ühe omavalitsuse võrra 212-le, kokku 182 valda ja 30 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Haapsalu linn (pindala 11 km2 ja rahvaarv 10 267), 2) Ridala vald (pindala 254 km2 ja rahvaarv 3350). Eelnõuga rahuldatakse sisuliselt Haapsalu linna ja Ridala valla
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007

    Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007

    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
  • Spatial Development Plan for the Coastal Area Between Hara Peninsula and Ristinina

    Spatial Development Plan for the Coastal Area Between Hara Peninsula and Ristinina

    As10 SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA / ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA To8 Lo4 Mi1 Ül3 SustainBaltic Tr12 ICZM Plans for Sustaining CoastalLo5 and Vl1 Pa8 To7 Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Vs4 Ül2 As9 Na4 Tr10 SPATIALPu3 DEVELOPMENT Vs3 Na3 Lo3 Põ7 Pu2 PLAN FOR THE COASTAL Tr7 Pa7 Vs2 Tr9 Tr11 To6 Pa5 AREA BETWEEN HARA As7 As8 Põ6 Ka2 Pa4 As6 Põ8 Pa6 Põ9 Tr8 PENINSULA AND Lo2 RISTININA As5 Pu1 ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA Tr6 Põ5 Põ4 Pa3 Ül1 To5 As4 To4 Pa2 Vs1 Lo1 Tr5 Na2 As3 Tsoon Sadama- ja tootmisalade tsoon (To) Tr4 Na1 To3 Asustuse arendusalade tsoon (As) Põ3 Traditsioonilise asustuse alade tsoon (Tr) Tr3 Põllumajandusalade tsoon (Põ) Ka1 Puhkemajanduslike arendusalade tsoon (Pa) Tr2 Puhkealade tsoon (Pu) Loodusalade tsoon (Lo) Põ1 To2 Mere üldise kasutuse tsoon (Ül) Pa1 To1 Mere veespordi sihtkasutuse tsoon (Vs) Põ2 Tr1 Mere veeliikluse sihtkasutuse tsoon (Vl) Mere kaadamise sihtkasutuse tsoon (Ka) As2 As1 Mere elupaikade sihtkasutuse tsoon (Na) Mere militaarse sihtkasutuse tsoon (Mi) 0 2 4 6 km SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Compiled by: Anne Kull, Valdeko Palginõmm, Maaria Semm, Pille Tomson (Estonian University of Life Sciences) Design & layout: Karl-Kristjan Videvik Project partners: LP - University of Turku, Estonian University of Life Sciences, Finnish Environment Institute, Tallinn University, Regional Council of Satakunta. Project SustainBalitic is funded by the European Regional Development Fund (ERDF) under the Central Baltic Programme 2014-2020.
  • Ridala Valla Üldplaneering

    Ridala Valla Üldplaneering

    ERKAS PÄRNU INSTITUUT OÜ RIDALA VALLAVALITSUS RIDALA VALLA ÜLDPLANEERING 2010 Ridala – Pärnu ERKAS Pärnu Instituut OÜ / Ridala Vallavalitsus RIDALA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SELETUSKIRI EESSÕNA ..................................................................................................................................3 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 .....................................................................4 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED ............................................................................. 4 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .................................................................................................. 5 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted ................................................................................ 6 1.2.2 Rahvaarvu prognoos ............................................................................................................. 7 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ..........................................................8 2.1 ALADE RESERVEERIMINE ............................................................................................................ 8 2.1.1 Elamualad ........................................................................................................................... 10 2.1.2 Segahoonestusega alad ....................................................................................................... 11 2.1.3 Tootmisalad ........................................................................................................................
  • Taebla Valla Terviseprofiil

    Taebla Valla Terviseprofiil

    TAEBLA VALLA TERVISEPROFIIL Kinnitatud Taebla Vallavolikogu 18.03.2010 otsusega nr 20 Taebla valla terviseprofiil TAEBLA VALLA TERVISEPROFIIL 1. Üldandmed.............................................................................................3 Ülevaade terviseprofiili koostamisest ja osalenutest .................................................3 Taebla valla asend, pindala, haldusjaotus..................................................................4 Rahvastik....................................................................................................................4 Taebla valla eelarve ...................................................................................................8 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ..........................................9 Tööturu situatsioon ja toimetulek ..............................................................................9 Sotsiaalhoolekanne ..................................................................................................12 Kogukonna tegevused ja kaasamine ........................................................................16 Külaelu.................................................................................................................16 Muud kogukondlikud tegevused..........................................................................17 Kokkuvõtteks .......................................................................................................18 3. Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond...................................................19