DOCSLIB.ORG

Spatial Development Plan for the Coastal Area Between Hara Peninsula and Ristinina

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Spatial Development Plan for the Coastal Area Between Hara Peninsula and Ristinina As10 SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA / ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA To8 Lo4 Mi1 Ül3 SustainBaltic Tr12 ICZM Plans for Sustaining CoastalLo5 and Vl1 Pa8 To7 Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Vs4 Ül2 As9 Na4 Tr10 SPATIALPu3 DEVELOPMENT Vs3 Na3 Lo3 Põ7 Pu2 PLAN FOR THE COASTAL Tr7 Pa7 Vs2 Tr9 Tr11 To6 Pa5 AREA BETWEEN HARA As7 As8 Põ6 Ka2 Pa4 As6 Põ8 Pa6 Põ9 Tr8 PENINSULA AND Lo2 RISTININA As5 Pu1 ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA Tr6 Põ5 Põ4 Pa3 Ül1 To5 As4 To4 Pa2 Vs1 Lo1 Tr5 Na2 As3 Tsoon Sadama- ja tootmisalade tsoon (To) Tr4 Na1 To3 Asustuse arendusalade tsoon (As) Põ3 Traditsioonilise asustuse alade tsoon (Tr) Tr3 Põllumajandusalade tsoon (Põ) Ka1 Puhkemajanduslike arendusalade tsoon (Pa) Tr2 Puhkealade tsoon (Pu) Loodusalade tsoon (Lo) Põ1 To2 Mere üldise kasutuse tsoon (Ül) Pa1 To1 Mere veespordi sihtkasutuse tsoon (Vs) Põ2 Tr1 Mere veeliikluse sihtkasutuse tsoon (Vl) Mere kaadamise sihtkasutuse tsoon (Ka) As2 As1 Mere elupaikade sihtkasutuse tsoon (Na) Mere militaarse sihtkasutuse tsoon (Mi) 0 2 4 6 km SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Compiled by: Anne Kull, Valdeko Palginõmm, Maaria Semm, Pille Tomson (Estonian University of Life Sciences) Design & layout: Karl-Kristjan Videvik Project partners: LP - University of Turku, Estonian University of Life Sciences, Finnish Environment Institute, Tallinn University, Regional Council of Satakunta. Project SustainBalitic is funded by the European Regional Development Fund (ERDF) under the Central Baltic Programme 2014-2020. EUROPEAN UNION European Regional Development Fund EUROPEAN UNION European Regional Development Fund SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA / ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA Contents 1. Introduction 4 2. Description of the case area 5 1.1. Cultural heritage 6 1.2. Nature conservation 6 1.3. Economic activity 6 2. Methodology and material for the land use zoning 7 3. Mapping problems and stakeholders 8 4. Land use zoning 9 4.1. Objective and vision of land use zoning 9 4.2. Zones 9 4.3. Zone descriptions and recommendations 11 4.3.1. Recreation zone 11 4.3.1.1. Public beach 11 4.3.1.2. Potential public beach 12 4.3.1.3. Local beach 13 4.3.1.4. Community beach 13 4.3.1.5. Recreational beach for other uses 14 4.3.2. Recreation development zone 14 4.3.3. Port and industrial zone 14 4.3.4. Traditional settlement zone 15 4.3.5. Residential development zone 15 4.3.6. Agricultural zone 15 4.3.7. Nature zone 16 4.3.8. General marine use zone 16 4.3.9. Targeted marine management zone 16 4.3.9.1. Targeted marine management zone for Natura 2000 habitats 16 4.3.9.2. Targeted water transport zone 17 4.3.9.3. Targeted water sport zone 17 4.3.9.4. Targeted marine management zone for dumping 17 4.3.9.5. Targeted marine management zone for military use 17 4.3.10. Access to the coast and the sea 17 5. Summary 18 SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA / ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA area; 4) public assessment of the plans 1. INTRODUCTION using both e-platforms and arranging working groups with the stakeholders and end-users directed by the project SustainBaltic i.e. ICZM Plans for Sustain- members; and 5) as the final results of ing Coastal and Marine Human-ecological SustainBaltic, the updated completed Networks in the Baltic Region project is ICZM plans can be downloaded from the implemented for 27 months during 2016– websites of the partner organisations 2018. SustainBaltic (CB354) is funded and at http://www.utu.fi/SustainBaltic, by the European Regional Development also beyond the life span of the project. Fund (ERDF) under the Central Baltic In addition, the interim results and the Programme 2014–2020. SustainBaltic is other activity phases of the preparation a cooperation project of the University of the first ICZM drafts are found at of Turku, the Estonian University of Life https://blogit.utu.fi/sustainbaltic/. Sciences, the Finnish Environment Insti- tute, the Regional Council of Satakunta, This ICZM plan covers the spatial devel- and Tallinn University. opment plan and land use zoning for the Läänemaa case area (from Ristinina pen- The project aims to improve the share insula in Keibu bay to Hara peninsula in of the managed coastal networks in the Hara bay). This ICZM plan is an indicative Central Baltic area by the cross-border document that municipalities can use in preparation of the ICZM plans for a to- the preparations of general plans or other tal of four case areas with their public local development documents (develop- assessment in Estonia and Finland. This ment plans, projects), as well as in the was planned to be achieved by 1) inte- preparation of national-level marine spa- grating multidisciplinary human-ecolog- tial plans. ical data on the whole project area: in Finland – the regions of Satakunta and SELECTING THE CASE Southwest Finland and in Estonia – the areas of Lääne, Harju, and Lääne-Viru AREA county with their land-sea interfaces; 2) selecting the themes of ICZMs and case The Läänemaa case area was select- study areas which are located along the ed based on four criteria: 1. high nature coast of Lääne and Lääne-Viru county in value (high biodiversity, the habitats of Estonia and in the region of Satakunta endangered species etc); 2. diverse and in Finland; 3) making four digital ICZM coastal-specific economic activities (rec- plans, which were first tested with the reation, fishing, use of wind energy, and current regional land use of the project land use of agricultural lands with high 4 Figure 1. The location of the Läänemaa case area nature value); 3. marginalisation prob- lems (low number of inhabitants in work- 2. DESCRIPTION OF ing age, few enterprises etc), and 4. diverse cultural heritage (valuable land- THE CASE AREA scapes, national and cultural heritage objects etc). Map analysis was used to The Läänemaa case area belongs to the combine all four topics where the map West-Estonian lowland. The area is gen- Keibu küla Keibu küla layers were created to reflect these cri- erally flat, absolute heights in coastal Rannaküla teria, and the area with the highest score area are usually less than 10–15 m above Rannaküla Lääne-Harju Lääne-Harju was selected as the case area. sea level. The terrain in north-western vald Peraküla Nõva küla vald Estonia has risen by approximately 100 m Peraküla Nõva küla The Läänemaa case area extends from since the last ice age and the annual up- Spithami küla / Spithamn Hara peninsula in the south to Ristinina in lift rate is currently 3 mm. As a result of Dirhami küla / Spithami küla / Spithamn the north , the total length of the coast- the neo-tectonic uplift, the coastal zone DirDhaemrhia kmünla / Derhamn line is 48 km (Figure 1). At the time of the expands and hydrological networks with Vaisi küla Rooslepa küla / Vaisi küla case area selection, the southern part of coastal landforms develop. The West-Es- Rooslepa küla / the case area belongs administratively to tonian lowland forms on limestone bed- Roslep Tusari küla Roslep Tusari küla Noarootsi and the northern part to Nõva rock, the calcareous soils with calciphil- Tuksi küla / Bergsby Tuksi küla / Bergsby rural municipality. After the administra- ous plant communities are common, tive reform in October 2018, Noarootsi including alvars. Large sandy shores and Nõva will be partial municipalities with sand dunes are characteristic of of the Lääne-Nigula rural municipality. landscapes in Keibu, Nõva, Dirhami, and Elbiku küla / Ölbäck Lääne-Nigula vald Elbiku küla / Ölbäck Lääne-Nigula vald Läänemaa also involves a small part of Roosta districts. In the areas of Hara and Harjumaa, as Keibu village is part of Riguldi, silt and till shores with reed-cov- Höbringi küla / Höbring Lääne-Harju rural municipality. The area ered coastal meadows are found. The cli- Höbringi küla / Höbring of the ICZM case site (marine and coastal mate of the western coast of Estonia is zone combined) is 218 km2. milder and more humid than in the inland. The biggest settlements in the case area of Läänemaa are Nõva (113 inhabitants in 2017) and Rannaküla (79); bigger vil- Riguldi küla / lages include Keibu (52), Vaisi (34), Hara Riguldi küla / Rickul Vanaküla / Gambyn (40), and Elbiku (32). In the last 50 years, Rickul Vanaküla / Gambyn the population in the villages of the case area has decreased from nearly 1,000 Aulepa küla / inhabitants to 400 people in 2017. More AuleDpiras lkäüttla / than 29% of the inhabitants living in the Hara küla / Dirslätt HaHraa krgüala / case area are more than 65 years old. Harga 5 0 2 4 6 km 0 2 4 6 km SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA / ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA Most young people do not live in the and appearance have survived to this The Nõva nature conservation forms a the sea-oriented practise areas of the Es- area permanently, only during the sum- day. Old threshing barns can be seen in part of the Nõva-Osmussaare bird and tonian National Defence on land (Nõva mers. Majority of the people work out- the villages, as well as small houses, gra- nature area of the Natura 2000 network. Liivase Beach) and at sea (near Ristinina). side the case area, 10% work in Tallinn.
Load more

Recommended publications
  • Läänemaa Aastaraamat 2019
    LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019 KOOSTAJA JA VÄLJAANDJA: Sihtasutus Läänemaa TÄNAME KÕIKI KAASAUTOREID! KEELETOIMETAJA: Ege Tatarmäe KUJUNDUS: Deko Disain OÜ Sihtasutus Läänemaa - Karja 27, Haapsalu. [email protected] www.laanemaa.ee www.facebook.com/laanemaasa Haapsalu 2020 / 2 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019 SISUKORD EESSÕNA 4 25.3 Haridus 80 1. MAAKOND 5 25.4 Kultuur ja turism 80 2. RAHVASTIK 5 25.5 Sotsiaalvaldkond 81 2.1 Rahvastikuandmed 5 25.6 Haapsalu tunnustab 2019 81 2.2 Abielud ja lahutused 7 26. VORMSI VALD 82 2.3 Rändesaldo 8 26.1 Üldinfo 82 3. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD 9 26.2 Vormsi Lasteaed-Põhikool 83 3.1 Tunnustatud 2019 9 26.3 Vormsi raamatukogu 84 3.2 Läänemaa aasta ema 2019 12 26.4 Kultuuritegevus, turismiteavitus ja 3.3 Läänemaa aasta isa 2019 12 noortetöö 84 3.4 Läänemaa kaunid kodud 2019 13 26.5 Vormsi tunnustab 2019 85 4. MAAREFORM 15 26.6 Sotsiaaltöö 85 5. PLANEERINGUD 16 26.7 Investeeringud, parendustööd, 6. ÜHISTRANSPORT 16 planeeringud 86 7. TURVALISUS 17 26.8 Infotehnoloogilised vahendid 86 8. MAAKONDLIKE ARENGUSTRATEEGIATE 27. LÄÄNE-NIGULA VALD 87 TOETUS 18 27.1 Elamu- ja kommunaalmajandus 87 9. SOTSIAALTEENUSED 19 27.2 Keskkond 87 10. TERVISHOID 19 27.3 Kultuur ja turism 89 10.1 Terviseameti Lääne talituse 27.4 Lääne-Nigula tunnustab 2019 92 Haapsalu esindus 19 28. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD 10.2 SA Läänemaa Haigla 22 ETTEVÕTJAD 2019 94 10.3 Haapsalu Neuroloogiline 29. EESTI MAKSU- JA TOLLIAMETI Rehabilitatsioonikeskus 27 HAAPSALU TEENINDUSBÜROO 95 11. NOORTETÖÖ 31 30. EESTI TÖÖTUKASSA LÄÄNEMAA OSAKOND 97 11.1 Noortetöö Haapsalu linnas 31 30.1 Töötukassa tunnustab 2019 102 11.2 Noortetöö Vormsi vallas 31 31.
    [Show full text]
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
    [Show full text]
  • Nõva-Osmussaare Hoiuala Kaitsekorralduskava 2010-2014
    2010-2019 Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2014 2010-2019 1 Keskkonnaamet, 2010. Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2014. 33 lk. Kaitstud kaitsekorralduskavade komisjonis: ............ 29. aprill 2010 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr .............................................. 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4 I Nõva - Osmussaare hoiuala üldiseloomustus ............................................................................... 5 1.1. Hoiuala kirjeldus .............................................................................................................. 5 1.2. Maa- ja veeala kasutus ning huvigrupid ........................................................................... 5 1.2.1. Maaomand ning maa- ja veeala kasutus ................................................................... 5 1.2.2. Huvigrupid ................................................................................................................ 6 1.3. Kaitsekord ja kaitse-eesmärk ............................................................................................... 7 II Hoiuala loodusväärtused ............................................................................................................. 8 2.1. Elupaigatüübid ..................................................................................................................... 8 2.2. Liigid ...................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Lisatsioonimajandus ………………………………………
    Noarootsi valla arengukava aastateks 2017 -2024 Pürksi küla / Birkas 2016 Noarootsi valla arengukava aastateks 2017 - 2024 SISUKORD 1. Sissejuhatus …………………………………………………………………………… 3 2. Põhimõisted……………………………………………………………………………. 3 3. Valla üldandmed ………………………………………………………………………. 4 4. Valla SWOT analüüs ………………………………………………………………….. 4 4.1. Tugevused ………………………………………………………………………… 4 4.2. Nõrkused ………………………………………………………………………….. 5 4.3. Võimalused ……………………………………………………………………….. 5 4.4. Ohud ……………………………………………………………………………… 5 5. Valla missioon ………………………………………………………………………… 5 6. Valla visioon 2030 …………………………………………………………………….. 5 7. Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 5 8. Valla juhtorganite tegevuse põhimõtted ………………………………………………. 6 9. Valla tunnuslause ……………………………………………………………………… 6 10. Arengueesmärgid ja tegevuskava ……………………………………………………. 6 10.1. Juhtimine ja eelarvestrateegia ……………………………………………………. 6 10.2. Sotsiaalne taristu …………………………………………………………………. 8 10.2.1. Elanikkond ja tööhõive …………………………………………………... 8 10.2.2. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ……………………………………….. 11 10.3. Haridus ja noorsootöö …………………………………………………………... 12 10.3.1. Alusharidus ……………………………………………………………... 12 10.3.2. Põhiharidus ……………………………………………………………... 13 10.3.3. Üldkeskharidus …………………………………………………………. 14 10.3.4. Noorsootöö ……………………………………………………………... 15 10.4. Kultuur ja vabaaeg ……………………………………………………………… 16 10.4.1. Kultuur, raamatukogud ja muuseumid …………………………………. 16 10.4.2. Vabaaeg ja sport ………………………………………………………... 17 10.5. Tehniline taristu ………………………………………………………………… 19 10.5.1.
    [Show full text]
  • Luterliku Kiriku Tekstiilide Riikliku Kaitse Alla Võtmine Alates Eesti Vabariigi Esimesest Muinsuskaitseseadusest Tänase Päevani
    EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja konserveerimise osakond Marju Raabe KIRIKUTEKSTIILID – KAITSETUD JA KAITSTUD : Luterliku kiriku tekstiilide riikliku kaitse alla võtmine alates Eesti Vabariigi esimesest muinsuskaitseseadusest tänase päevani Magistritöö Juhendaja: Anneli Randla PhD Tallinn 2017 Resümee Pealkiri: Kirikutekstiilid – kaitsetud ja kaitstud : Luterliku kiriku tekstiilide riikliku kaitse alla võtmine alates Eesti Vabariigi esimesest muinsuskaitseseadusest tänase päevani Maht: 74 lk + lisad (Lisa 1: Kunstimälestistena riikliku kaitse all olevad kirikutekstiilid seisuga 1. mai 2017; Lisa 2: EELK kirikute nimekiri, mille tekstiilid on aastatel 2004–2016 inventeeritud). Illustratsioonid: 9 illustratsiooni Kasutatud allikad: Kokku 108 erinevat kasutatud allikat, mis jagunevad järgmiselt: arhiiviallikad (43), muuseumide dokumentatsioon (3), kirjandus (34), avaldamata käsikirjad (4), seadusandlikud dokumendid (14), suulised allikad (2), e-kirjavahetus (4), digitaalsed andmebaasid (4). Võtmesõnad: kirikutekstiilid, tukukotid, kunstimälestised, kunstimälestiste registreerimine, kirikutekstiilide inventeerimine, kunstimälestiseks tunnistamine. Lühitutvustus: Magistritöös käsitletakse Eesti luterliku kiriku tekstiilide kaitse alla võtmist alates esimese muinsuskaitseseaduse kehtestamisest 1925. aastal kuni tänase päevani. Töö eesmärk on analüüsida kirikutekstiilide kaitse alla võtmise protsessi ja anda suunad edasise töö planeerimiseks. Magistriuurimuse allikateks on arhiivimaterjalid, muuseumide dokumentatsioon
    [Show full text]
  • Noarootsi Valla Arengukava 2004-2007
    Noarootsi valla arengukava aastateks 2013 -2020 Pürksi/Birkas 2012 Noarootsi valla arengukava aastateks 2013 - 2020 SISUKORD 1. Sissejuhatus …………………………………………………………………………… 3 2. Põhimõisted……………………………………………………………………………. 4 3. Valla üldandmed ………………………………………………………………………. 4 4. Valla SWOT analüüs ………………………………………………………………….. 4 4.1. Tugevused ………………………………………………………………………… 4 4.2. Nõrkused ………………………………………………………………………….. 5 4.3. Võimalused ……………………………………………………………………….. 5 4.4. Ohud ……………………………………………………………………………… 5 5. Valla missioon ………………………………………………………………………… 5 6. Valla visioon 2025 …………………………………………………………………….. 5 7. Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 6 8. Valla juhtorganite tegevuse põhimõtted ………………………………………………. 6 9. Valla tunnuslause ……………………………………………………………………… 6 10. Arengueesmärgid ja tegevuskava ……………………………………………………. 6 10.1. Juhtimine ja eelarvestrateegia ……………………………………………………. 6 10.2. Sotsiaalne taristu …………………………………………………………………. 9 10.2.1. Elanikkond ja tööhõive …………………………………………………... 9 10.2.2. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ……………………………………….. 11 10.3. Haridus ja noorsootöö …………………………………………………………... 12 10.3.1. Alusharidus ……………………………………………………………... 12 10.3.2. Põhiharidus ……………………………………………………………... 13 10.3.3. Üldkeskharidus …………………………………………………………. 14 10.3.4. Noorsootöö ……………………………………………………………... 15 10.4. Kultuur ja vabaaeg ……………………………………………………………… 16 10.4.1. Kultuur, raamatukogud ja muuseumid …………………………………. 16 10.4.2. Vabaaeg ja sport ………………………………………………………... 17 10.5. Tehniline taristu ………………………………………………………………… 18 10.5.1. Elamufond
    [Show full text]
  • EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET for ESTLANDSSVENSK KULTUR Rooslepa Kalmistuilus Väike Kabel Den Nya Lilla Kapellet
    w RONOR S* EESTIROOTSLASTE SAMFUNDET FOR KULTUURI ESTLANDSSVENSK 3-4/1990 SELTS KULTUR Foto: Hjalmar Märska Rooslepa kalmistuilus väike kabel Den nya lilla kapellet i Rosleps kyrkogård 2 R O X O li 3-4/1990 Kingitused Vormsi Gåvor till Ormsö Püha Olavi kirikule S:tOIai kyrka Vormsi kiriku fond on senini Ole andnud järgmised Från OrmSÖ kyrkofond har fram till denna tidskrifts kingi tuseci: utgivande följande gåvor överlämnats: Kirikukell, pealdisega Kyrkklocka, med inskription FÄDERNA TILL ÅMINNELSE -110PP FÖR DE LEVANDE FÄDERNA TILLÅMINNELSE - HOPP FÖR DE LEVANDE ORMSÖBOR I SVERIGE SKÄNKTE KLOCKAN 29 JULI 1990 ORMSÖBOR I SVERIGE SKÄNKTE KLOCKAN 29 JULI 1990 (Esiisade mälestuseks - elavata lootuseks Predikstol, tillverkare Johan Hammerman, härstammande från Vormsi elanikud annetasid kella 29.juulil 1990) Kärrslätt, Ormsö Kantsel, valmistaja Johan Hammerman, pärit Kersletisl Vormsilt Predikstolsbeklädnad, tillverkad av Ingeborg Andersen f. Pöhl, Kuntslikult», valmistaja Ingeborg Andersen sünd. Pohl, Pakrilt från Rågöarna Vormsi purjeka mudel, valmistaja Anders Westerberg Ormsöskuta, tillverkad av Anders Westerberg från Känslan, Kersletisl Vormsilt Ormsö Altarikate, valmistaja Katarina Landman Follamast Vormsilt Allurbmn, tillverkad av Katarina Landman från Fållarna, Kuivatusrätid ju korporul, valmistaja Aline Siorholm Borrbist Ormsö Vormsilt Torkdukar och corporal, tillverkad av Aline Storholm från Ristimisvaagen ju kann linast, pealdisega Borrby, Ormsö LÅTEN BARNEN KOMMA TILL MIG Dopskal och kanna i tenn, med inskription .(Laske lapsukesed
    [Show full text]
  • Baltic Coastal Hiking Route
    BALTIC COASTAL HIKING ROUTE TOURS WWW.COASTALHIKING.EU LATVIA / ESTONIA TOURS WHAT CAN YOU FIND 11 12 IN THE BROCHURE TABLE OF CONTENTS TALLINN 10 The brochure includes 15 hiking tours for one and multiple days (up to 16 days) in 13 Latvia and Estonia, which is part of the Baltic Coastal Hiking Route long distance 9 path (in Latvia - Jūrtaka, in Estonian - Ranniku matkarada) (E9) - the most WHAT CAN YOU COASTAL NATURE 1. THE ROCKY 2. THE GREAT 3. sLĪtere 4. ENGURE ESTONIA interesting, most scenic coastal areas of both countries, which are renowned for FIND IN THE IN LATVIA AND BEACH OF VIDZEME: WAVE SEA NATIONAL PARK NATURE PARK their natural and cultural objects. Several tours include national parks, nature BROCHURE ESTONIA Saulkrasti - Svētciems liepāja - Ventspils Mazirbe - Kolka Mērsrags - Engure SAAREMAA PÄRNU parks, and biosphere reserves, as well as UNESCO World Heritage sites. 3 p. 8 7 Every tour includes schematic tour map, provides information about the mileage to be covered within a day, level of di culty, most outstanding sightseeing objects, as GETTING THERE 2days km 6 days km 1 day km 1 day km KOLKA well as practical information about the road surface, getting to the starting point and & AROUND 52 92 23 22 3 SALACGRĪVA returning from the fi nish back to the city. USEFUL 1 p. LINKS 4 p. LATVIA 5 p. LATVIA 7 p. LATVIA 10 p. LATVIA 11 p. 1 The tours are provided for both individual travellers and small tourist groups. VENTSPILS 6 4 It is recommended to book the transport (rent a car or use public transportation), SKULTE 5 accommodation and meals in advance, as well as arrange personal and luggage 5.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Lisa 1 INVESTEERINGUTE KAVA 2008-2012 TÄITMINE NB! Punasega (Kaldkirjas) on Tehtud Või 2012 Tehtavad Tegevused!
    Lisa 1 INVESTEERINGUTE KAVA 2008-2012 TÄITMINE NB! Punasega (kaldkirjas) on tehtud või 2012 tehtavad tegevused! Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Hooldekodu või pikaravihaigla rajamine Sotsiaalmaja remont Perearsti subsideerimine Eelkooliharidus Saali remont Valve- ja tuletõrje signalisatsiooni paigaldamine Kanalisatsioonitrassi ja sadevete kogumissüsteemi rekonstrueerimine Teede renoveerimine Ventilatsiooni väljaehitamine Köögibloki remont Koridoriakende vahetus Lasteaia juurdeehitus Täiendavate õueatraktsioonide ehitamine Hoonesiseste torustike renoveerimine (va kanalisatsioon) Õuevalgustuse paigaldamine Multimeedia õppevahendite soetamine Kooliharidus Koolibussi soetamine Ventilatsiooni väljaehitamine Õpilaskodu juurdeehitus (Pürksi ANK) Gümnaasiumi õpilaskodu korterite remont Jalgpalliväljaku rajamine Võimlemislinnak + seiklusrada Tööõpetusklasside remont ja sisustuse uuendamine Koolihoone välisfassaad Spordihall-võimla juurdeehitus Kultuur ja raamatukogud Pürksi raamatukogu-teabekeskus Kultuurimaja remont Helitehnika ja muusikariistade soetamine Haridusajaloo almanahhi koostamine ja väljaandmine Noarootsi raamatukogu sisustuse uuendamine Vabaõhulava koos lõkkeplatsiga Vabaaeg ja sport Sutlepa vabaajakeskus koos jõusaaliga Tenniseväljaku kilehall Jõusaali ehitamine (Pürksi) Jõusaali inventari täiendamine Staadioni juurde parkla + skatepark Valgustus liuvälja, korvpalli- ja jalgpalliväljakute juurde Siseujula ehitamine Soojamajandus Katlamaja seadmete renoveerimine Kohaliku biokütuse ümbertöötlemise arendamine Vee- ja kanalisatsioonimajandus
    [Show full text]
  • { Annual Report 2007 }
    { Annual Report 2007 } { Table of contents } Foreword Condition of road surfaces 30 Bridges 18 Change of the amount of defects (charts) 31 Surface re-dressing of pavements and repairs on gravel roads Estonian Road Administration 19 Change of the surface evenness (charts) (with charts) 8 Estonian Road Administration 32 Pavements on gravel roads 9 Road Administration agencies Road management funds 33 Sections of construction and repairs (map) 10 Personnel 21 Funds allocated for road management and their dynamics 34 Road construction, repairs and operations in 2007 (table) 11 Administering of road management (chart) (table and chart) 35 Road construction, repairs and operations in 2003-2007 (table) 23 Road management funds of 2007 (table) 36 Environmental measures Foreign relations 24 Utilization of the funds (table) 12 Foreign relations Road management works Road traffic Roads 25 Road operations 37 About traffic count 13 Road network 26 Expenditures for road operations (table and chart) 38 Average traffic flow and traffic performance (table and charts) 13 Types of pavements on national roads (chart) 27 Performers of the road operations (map) 39 Number of vehicles (table) 14 Density of national roads by counties (chart) 28 Repairs of TEN-T roads 40 Traffic flow on main roads (map) 15 Types of pavements on national roads (table) 29 Repairs of other roads 41 Traffic flow in the presincts of major cities (map-chart) 15 Share of paved national roads by counties (chart) 29 Repairs of pavements: volumes and expenditures (charts) 42 Traffic accidents Traffic safety 42 Traffic accidents 43 Children and young people in traffic 44 Number of vehicles, accidents and fatalities (table and charts) 45 Distribution of traffic accidents on main and basic roads (map) 46 Types of traffic accidents 47 Places of accidents 48 Drunken drivers 49 Traffic safety research 49 Traffic education {Dear reader! This is already the 20th Annual Report of the Road have remained on the same level with those seen in the But the human being is and will be the key factor in Administration.
    [Show full text]