EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET for ESTLANDSSVENSK KULTUR Rooslepa Kalmistuilus Väike Kabel Den Nya Lilla Kapellet

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET for ESTLANDSSVENSK KULTUR Rooslepa Kalmistuilus Väike Kabel Den Nya Lilla Kapellet w RONOR S* EESTIROOTSLASTE SAMFUNDET FOR KULTUURI ESTLANDSSVENSK 3-4/1990 SELTS KULTUR Foto: Hjalmar Märska Rooslepa kalmistuilus väike kabel Den nya lilla kapellet i Rosleps kyrkogård 2 R O X O li 3-4/1990 Kingitused Vormsi Gåvor till Ormsö Püha Olavi kirikule S:tOIai kyrka Vormsi kiriku fond on senini Ole andnud järgmised Från OrmSÖ kyrkofond har fram till denna tidskrifts kingi tuseci: utgivande följande gåvor överlämnats: Kirikukell, pealdisega Kyrkklocka, med inskription FÄDERNA TILL ÅMINNELSE -110PP FÖR DE LEVANDE FÄDERNA TILLÅMINNELSE - HOPP FÖR DE LEVANDE ORMSÖBOR I SVERIGE SKÄNKTE KLOCKAN 29 JULI 1990 ORMSÖBOR I SVERIGE SKÄNKTE KLOCKAN 29 JULI 1990 (Esiisade mälestuseks - elavata lootuseks Predikstol, tillverkare Johan Hammerman, härstammande från Vormsi elanikud annetasid kella 29.juulil 1990) Kärrslätt, Ormsö Kantsel, valmistaja Johan Hammerman, pärit Kersletisl Vormsilt Predikstolsbeklädnad, tillverkad av Ingeborg Andersen f. Pöhl, Kuntslikult», valmistaja Ingeborg Andersen sünd. Pohl, Pakrilt från Rågöarna Vormsi purjeka mudel, valmistaja Anders Westerberg Ormsöskuta, tillverkad av Anders Westerberg från Känslan, Kersletisl Vormsilt Ormsö Altarikate, valmistaja Katarina Landman Follamast Vormsilt Allurbmn, tillverkad av Katarina Landman från Fållarna, Kuivatusrätid ju korporul, valmistaja Aline Siorholm Borrbist Ormsö Vormsilt Torkdukar och corporal, tillverkad av Aline Storholm från Ristimisvaagen ju kann linast, pealdisega Borrby, Ormsö LÅTEN BARNEN KOMMA TILL MIG Dopskal och kanna i tenn, med inskription .(Laske lapsukesed minu juurde tulla) LÅTEN BARNEN KOMMA TILL MIG Altaririi tikud Altardukar Korjand uskott Kollekthäv Puuskulptuur "Madonna lapsevoodis" Träskulptur MADONNA I BARNSÄNG 4 mcssingistpörandalühlrit 4 st golvljusstakar i mässing 2 tinuvuasi 2 st vaser i tenn Põranduvaip (Hängmatta Tolmuimeja Dammsugare 5 kuloriiferit 5 st värmerellcktorcr Katusevärv ja sisevärvid Takfärg och färg lör invändigt bruk Vormsi kiriku pitsat Ormsö kyrkostämpel Käsitsinihlatud pits Pakrilt, Margareta Poelli (Pohli) kaudu Handknypplad spets Iran Rågö, genom Margareta Poell (Pöhl) Ühingult "Estlandsvänncrna r.f." Soomes Från "Fs( lands vännerna r.f.", Finland Kirikuorel (manuaal ja pedaal, kuus registrit), ehitatud Kangasaga Kyrkoorgel (manual och pedal, sex register), byggd hos Kangasalan Orclitchascs 1962 ja renoveeritud I lans Heinrichi töökojas 1990. Urkutchdas 1962, renoverad lxxs Orgelbyggeri Hans I leinrichi 1990. Diurö koguduselt Värm dös Från Diurö församling, Värmdö: Paljundusaparaat "Canon" koos paberi ju kontoritarvetega Kopieringsapparat CANON med tillhörande papper och Altarikrutsifix övrigt dokumentationsmtr. Rootsikeelsed lauluraamatud Altarkrucillx PsaImböcker pä svenska Lacvascltsilt "Ånedin Linc" ia reisilaevalt "Baltic Star" Från Ånedinlinien och m/s Hallie Siar: Raha kirikuhõbeda ostmiseks: karikas, obluaditaldrik, Medel för Inköp av kyrksilver: kalk, patén, vinkanna, veinikann, kandelaabrid kandelabrar Dibv ia Raiuv külade rahvalt: Från Dihv och Rälbv byalag: 2 hobekandclaabrit 2 st silvcrkandelabrar ÜksikannctaiarcH: Dessutom från privata iråvotrivare: Dörrmatta, ljusstake, textilier, diverse redskap Jalamatt, küünlajalg, tekstiile, midmesugust inventari Kiriku faasnühifscmisel Vid kyrkans årcrinvigning kommer dessutom gåvor att överlämnas från bl.a. SONG, annavad peäle selle kingitusi iile SOV, SONG, Djurö SOV, Djurö församling, Tyresö församling, Stockholms kogudus, Tyresö kogudus, Stockholmi piiskopkond jpt. stift m.fl. 3­4/1990 R O N O R 3 VORMSI KIRIKU TANKAR KRING TAASPÜHITSE­ ORMSÖ KYRKANS MISELE MÕELDES ÅTERINVIGNING Ants Varblane av Ants Varblane Täna on päev, mil tahcs­tahimala rändavad mõtted minevikku. Vare sig man vill eller inte, går idag tankarna tillbaka i tiden. Nagu aja märk on seisnud Vormsi kirik kõrgel Hflkabackani Som ett märke över tider som flytt siar Orm so kyrka högt på Hå­ künkal. Kord on võtnud teda tuli, siis purustanud vaenuväed, ­ kabackens külle. En gång förstörd av eld, senare sönderslagen av või on ta jäänud unustusehõlmas ajahamba närida. Kuid ikka ja fiendens här ­ eller fallen i glömska och gnagd av tidens land. jälle on inimesed leidnud jõudu kinnitamaks endale ja teistele, et Ändock har människorna återigen funnit styrka alt bekräfta för oleme teel ning et sellel leei on märgid, mis annavad tunnistust sig själva och för andra, att vi är på väg och all denna väg bär igavikust. tecken som vittnar om evigheten. Ei ole täna teäda, mitu korda on tulnud kirikut taastada, kuid Vi vet inte idag hur många gånger kyrkan renoverats, men hävingu osaliseks on ta saanud sõdade läbi. Viimane sõda jättis den har förstörts flera gånger, i de återkommande krigen. Del se­ aga hoone puutumata, kui mitte arvestada kirikuvarasid, mille naste kriget lämnade kyrkobyggnaden orörd, om man utesluter Rootsi põgenevad põliselanikud kaasa võisid. Laastamine toi­ kyrkoegendomen som den till Sverige flyende, ursprungbefolk­ mus rahuajal, mil võitluses "parema tuleviku" eest Iuli minevi­ ni ngen tog med sig. Ödeläggclsen har däremot skett i fredstid. I kust pärinev hävitada või ümber leha. Sama saatus labas Vormsi kampen för en "bättre framtid" förstördes och formades det his­ külasid, mis sõjatules terveks jäid, aga nüüd rahuajal enamasti toriska arvel. Samma öde drabbade byarna på Ormsö, de klarade varemetes on. sig undan krigets eld men har i fredslid lämnats alt falla i ruiner Võib järeldada, et viimane sõda pole veel lõppenud. Tegelik Man skulle kunna sluta sig till alt det senaste kriget ännu in­ võitja alles selgub. On tunne, et sellest kuulutamata sõjast tuleb te har slutat. Vem den verklige vinnaren är, håller försl nu på all Vormsi nüüd välja võitjana, kuigi kannab parandamatuid haavu, klaras ut. Fastän vi fått obotliga sår av att historiens länkar mis lingitud mineviku sidemele läbi lõikamisest. Iga päev loob klippts av, får man en känsla av all Ormsö kommer alt framstå endaga kaasa mingi muutuse. Harjumuspärane lagunemine asen­ som segrare i delta, icke förklarade krig. Varje ny dag har med dub visa ja järjekindla uuenemise ja laastamisega. sig någon förändring. Det redan invanda förfallet ersätts av en Päcv­päevalt saab üha selgemaks, et oleme väike rahvas ja ihärdig förnyelse och återuppbyggnad. meie rikkuseks on, kui oskame teiste rahvaste keeli. Alles paar För varje dag blir del allt tydligare att vi är cll litet folk och aastal tagasi Rälby palvelas mõneleistküninekesfjõuiulaule laul­ vår rikedom ligger i au kunna tala och förslå andra språk. För des kuulsin Maria­Murmani sattttHmiteTaiilval rootsi keeles. Tä­ bara några år sedahfdå etlljugotal av oss sjöng julsånger i Rälby na laulab terve kirikutäis rahvast kahes keeles korraga. Ja see bönhus, hörde jag hur Maria Murman sjöng med oss fast på kõlab imeliselt. Lagunenud ja rüüstatud kiriku varemetes kahek­ svenska. Idag sjunger den fullsatta kyrkan samtidigt på två sa aastat tagasi alguse saanud vanamuusika kontsertide tradit­ språk. Och del ljuder underbart. I den förfallna och plundrade sioonist on täna saanud terve kontsertide päev. Väga tahaks kyrkans ruiner, började för alla år sedan vår numera traditionella loota, et varsti võime rääkida vanamuusikapäevadest Vormsil. gammal musikdag med en enkel konsert. Vi får hoppas vi snart Viimased aastad on meri kui surnuna seisnud. Ei ühtegi kan presentera gammalmusikdagarna på Ormsö. laeva, mille sadamaks Vormsi. Kaluripaadid on lõhki kuivanud, De senaste åren har hav cl v ar il lyst och dött. Inte en enda bål meretraditsioonid unustuse hõlma vajunud. Tormiga viskab vi­ har haft Ormsö som hemmahamn. Fiskebåtarna har torkat hane meri ilusa adru asemel kaldale ebameeldivalt haisvate veti­ sönder, traditionerna fallit i glömska. Stormen för inte längre kate lima koos kõikvõimaliku tehismaierjaliga. Reisilaeva med sig lång, ulan del vredgade havet kastar upp slem från slin­ "Baltic Star" jõudmisega Vormsi reidile algab kaotatud mere kande alger tillsammans med allsköns avfall. Del förlorade ha­ uuestisünd. Vesi, mis aastaid inimesi lahutas, on jälle saamas vets pånyttfödelse börjar med att passagerarfartyget "Baltic Siar" sidujaks. lägger lill vid Ormsö redd. Vannet som i många år skilde män­ Templi taastamisest kirjutatakse Pühakirjas nõnda: niskor ål, blir åter vår förbindelselänk. Te loodate palju, aga vaata, kõik väheneb; le toole koju, aga Följande står alt läsa i den Heliga Skrift om templets ålcr­ mina puhun selle ära. Mispärast? ütleb vägede Jehoova. Minu uppbyggnad: koja pärast, sest see on varemeis, teie aga jooksete igaüks oma "I väntanden på mycket, men se, del blev litet; och när I för­ koja pärast! Seepärast keelab taevas leile kastet ja maa oma den det hem, då blåste jag på del. Varför gick del så? säger Her­ vilja! (Hgl; 9,10). ren Sebaot. Jo, därför all milt hus får ligga öde, under del all en­ Need sõnad peaksid kutsuma mõtlema sellest, mida kujutab var av eder hastar med sitt eget hus. För den skull har himmclcn endast see, keda unustades kaotame palju rohkemal, kui kõik ovan eder förhållit eder sin dagg och jorden förhållit sin gröda" see, mis käega katsutav ja silmaga nähtav on. (Hg. 1;9­10). Dessa ord bör mana oss till eftertanke om den värld, utan vilken vi mister något mer, än al II det vi kan ta på eller se med våra ögon. ::.■■■■■< I 4 ROSOR 3-4/1990 ARHIIVDOKUMENTE NÅGRA NOAROOTSI ARKIVDOKUMENT KOOLIDE OM NUCKÖ AJALOO KOHTA SKOLORNA av Ervin-Johan Sedman Ervin-Johan Sedman Inledning Saateks De estniska originaldokumenten finns i Tallinns centralarkiv, i Originaaltekstis avaldatavad arhiividokumendid (rootsi keeles Viks landskaps förvaltnings fonder och
Recommended publications
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
    [Show full text]
  • Nõva-Osmussaare Hoiuala Kaitsekorralduskava 2010-2014
    2010-2019 Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2014 2010-2019 1 Keskkonnaamet, 2010. Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2014. 33 lk. Kaitstud kaitsekorralduskavade komisjonis: ............ 29. aprill 2010 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr .............................................. 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4 I Nõva - Osmussaare hoiuala üldiseloomustus ............................................................................... 5 1.1. Hoiuala kirjeldus .............................................................................................................. 5 1.2. Maa- ja veeala kasutus ning huvigrupid ........................................................................... 5 1.2.1. Maaomand ning maa- ja veeala kasutus ................................................................... 5 1.2.2. Huvigrupid ................................................................................................................ 6 1.3. Kaitsekord ja kaitse-eesmärk ............................................................................................... 7 II Hoiuala loodusväärtused ............................................................................................................. 8 2.1. Elupaigatüübid ..................................................................................................................... 8 2.2. Liigid ...................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Arengukava 2014-2022
    LISA 1 Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määrusele nr 42 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.10.2015 määrusega nr 16 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.09.2016 määrusega nr 19 Lääne-Nigula Vallavolikogu Lääne-Nigula Vallavalitsus LÄÄNE-NIGULA VALLA ARENGUKAVA 2014-2022 Taebla 2014 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1. Lääne-Nigula valla asukoht ja maakasutuse iseloom ............................................... 6 2. Rahvastik ............................................................................................................................. 6 3. Looduskeskkond ja muinsuskaitse .............................................................................. 12 4. Ettevõtlus ja töökohad................................................................................................... 13 5. Planeeringud ja arenduspiirkonnad ........................................................................... 16 6. Avalikud teenused .......................................................................................................... 17 6.1. Alusharidus ............................................................................................................... 18 6.2. Üldharidus ................................................................................................................. 21 6.4. Noorte ametiõpe ja kõrgharidus .........................................................................
    [Show full text]
  • Lisatsioonimajandus ………………………………………
    Noarootsi valla arengukava aastateks 2017 -2024 Pürksi küla / Birkas 2016 Noarootsi valla arengukava aastateks 2017 - 2024 SISUKORD 1. Sissejuhatus …………………………………………………………………………… 3 2. Põhimõisted……………………………………………………………………………. 3 3. Valla üldandmed ………………………………………………………………………. 4 4. Valla SWOT analüüs ………………………………………………………………….. 4 4.1. Tugevused ………………………………………………………………………… 4 4.2. Nõrkused ………………………………………………………………………….. 5 4.3. Võimalused ……………………………………………………………………….. 5 4.4. Ohud ……………………………………………………………………………… 5 5. Valla missioon ………………………………………………………………………… 5 6. Valla visioon 2030 …………………………………………………………………….. 5 7. Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 5 8. Valla juhtorganite tegevuse põhimõtted ………………………………………………. 6 9. Valla tunnuslause ……………………………………………………………………… 6 10. Arengueesmärgid ja tegevuskava ……………………………………………………. 6 10.1. Juhtimine ja eelarvestrateegia ……………………………………………………. 6 10.2. Sotsiaalne taristu …………………………………………………………………. 8 10.2.1. Elanikkond ja tööhõive …………………………………………………... 8 10.2.2. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ……………………………………….. 11 10.3. Haridus ja noorsootöö …………………………………………………………... 12 10.3.1. Alusharidus ……………………………………………………………... 12 10.3.2. Põhiharidus ……………………………………………………………... 13 10.3.3. Üldkeskharidus …………………………………………………………. 14 10.3.4. Noorsootöö ……………………………………………………………... 15 10.4. Kultuur ja vabaaeg ……………………………………………………………… 16 10.4.1. Kultuur, raamatukogud ja muuseumid …………………………………. 16 10.4.2. Vabaaeg ja sport ………………………………………………………... 17 10.5. Tehniline taristu ………………………………………………………………… 19 10.5.1.
    [Show full text]
  • The Baltics EU/Schengen Zone Baltic Tourist Map Traveling Between
    The Baltics Development Fund Development EU/Schengen Zone Regional European European in your future your in g Investin n Unio European Lithuanian State Department of Tourism under the Ministry of Economy, 2019 Economy, of Ministry the under Tourism of Department State Lithuanian Tampere Investment and Development Agency of Latvia, of Agency Development and Investment Pori © Estonian Tourist Board / Enterprise Estonia, Enterprise / Board Tourist Estonian © FINL AND Vyborg Turku HELSINKI Estonia Latvia Lithuania Gulf of Finland St. Petersburg Estonia is just a little bigger than Denmark, Switzerland or the Latvia is best known for is Art Nouveau. The cultural and historic From Vilnius and its mysterious Baroque longing to Kaunas renowned Netherlands. Culturally, it is located at the crossroads of Northern, heritage of Latvian architecture spans many centuries, from authentic for its modernist buildings, from Trakai dating back to glorious Western and Eastern Europe. The first signs of human habitation in rural homesteads to unique samples of wooden architecture, to medieval Lithuania to the only port city Klaipėda and the Curonian TALLINN Novgorod Estonia trace back for nearly 10,000 years, which means Estonians luxurious palaces and manors, churches, and impressive Art Nouveau Spit – every place of Lithuania stands out for its unique way of Orebro STOCKHOLM Lake Peipus have been living continuously in one area for a longer period than buildings. Capital city Riga alone is home to over 700 buildings built in rendering the colorful nature and history of the country. Rivers and lakes of pure spring waters, forests of countless shades of green, many other nations in Europe.
    [Show full text]
  • Luterliku Kiriku Tekstiilide Riikliku Kaitse Alla Võtmine Alates Eesti Vabariigi Esimesest Muinsuskaitseseadusest Tänase Päevani
    EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja konserveerimise osakond Marju Raabe KIRIKUTEKSTIILID – KAITSETUD JA KAITSTUD : Luterliku kiriku tekstiilide riikliku kaitse alla võtmine alates Eesti Vabariigi esimesest muinsuskaitseseadusest tänase päevani Magistritöö Juhendaja: Anneli Randla PhD Tallinn 2017 Resümee Pealkiri: Kirikutekstiilid – kaitsetud ja kaitstud : Luterliku kiriku tekstiilide riikliku kaitse alla võtmine alates Eesti Vabariigi esimesest muinsuskaitseseadusest tänase päevani Maht: 74 lk + lisad (Lisa 1: Kunstimälestistena riikliku kaitse all olevad kirikutekstiilid seisuga 1. mai 2017; Lisa 2: EELK kirikute nimekiri, mille tekstiilid on aastatel 2004–2016 inventeeritud). Illustratsioonid: 9 illustratsiooni Kasutatud allikad: Kokku 108 erinevat kasutatud allikat, mis jagunevad järgmiselt: arhiiviallikad (43), muuseumide dokumentatsioon (3), kirjandus (34), avaldamata käsikirjad (4), seadusandlikud dokumendid (14), suulised allikad (2), e-kirjavahetus (4), digitaalsed andmebaasid (4). Võtmesõnad: kirikutekstiilid, tukukotid, kunstimälestised, kunstimälestiste registreerimine, kirikutekstiilide inventeerimine, kunstimälestiseks tunnistamine. Lühitutvustus: Magistritöös käsitletakse Eesti luterliku kiriku tekstiilide kaitse alla võtmist alates esimese muinsuskaitseseaduse kehtestamisest 1925. aastal kuni tänase päevani. Töö eesmärk on analüüsida kirikutekstiilide kaitse alla võtmise protsessi ja anda suunad edasise töö planeerimiseks. Magistriuurimuse allikateks on arhiivimaterjalid, muuseumide dokumentatsioon
    [Show full text]
  • Spatial Development Plan for the Coastal Area Between Hara Peninsula and Ristinina
    As10 SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA / ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA To8 Lo4 Mi1 Ül3 SustainBaltic Tr12 ICZM Plans for Sustaining CoastalLo5 and Vl1 Pa8 To7 Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Vs4 Ül2 As9 Na4 Tr10 SPATIALPu3 DEVELOPMENT Vs3 Na3 Lo3 Põ7 Pu2 PLAN FOR THE COASTAL Tr7 Pa7 Vs2 Tr9 Tr11 To6 Pa5 AREA BETWEEN HARA As7 As8 Põ6 Ka2 Pa4 As6 Põ8 Pa6 Põ9 Tr8 PENINSULA AND Lo2 RISTININA As5 Pu1 ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA Tr6 Põ5 Põ4 Pa3 Ül1 To5 As4 To4 Pa2 Vs1 Lo1 Tr5 Na2 As3 Tsoon Sadama- ja tootmisalade tsoon (To) Tr4 Na1 To3 Asustuse arendusalade tsoon (As) Põ3 Traditsioonilise asustuse alade tsoon (Tr) Tr3 Põllumajandusalade tsoon (Põ) Ka1 Puhkemajanduslike arendusalade tsoon (Pa) Tr2 Puhkealade tsoon (Pu) Loodusalade tsoon (Lo) Põ1 To2 Mere üldise kasutuse tsoon (Ül) Pa1 To1 Mere veespordi sihtkasutuse tsoon (Vs) Põ2 Tr1 Mere veeliikluse sihtkasutuse tsoon (Vl) Mere kaadamise sihtkasutuse tsoon (Ka) As2 As1 Mere elupaikade sihtkasutuse tsoon (Na) Mere militaarse sihtkasutuse tsoon (Mi) 0 2 4 6 km SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Compiled by: Anne Kull, Valdeko Palginõmm, Maaria Semm, Pille Tomson (Estonian University of Life Sciences) Design & layout: Karl-Kristjan Videvik Project partners: LP - University of Turku, Estonian University of Life Sciences, Finnish Environment Institute, Tallinn University, Regional Council of Satakunta. Project SustainBalitic is funded by the European Regional Development Fund (ERDF) under the Central Baltic Programme 2014-2020.
    [Show full text]
  • Airac Aip Sup 12/2020 Eans 31 Dec 2020 Tühjaks Jäetud Page Intentionally Left Blank
    EESTI AIP Estonia AIRAC AIP Lisa / AIP SUP 12/2020-1 ~~~eaip-amdt~~~31 DEC 2020 Kontakt / Contact AIP Supplement for Estonia AIRAC AIP Lisa / AIP SUP Aadress: Lennuliiklusteeninduse 12/2020 Aktsiaselts Kehtiv alates Lennuinfo osakond Effective from Kanali põik 3 31 DEC 2020 Rae küla, Rae vald kuni / to 31 DEC 2021 10112 Harjumaa Avaldatud Estonia Published on Tel: +372 625 8303 19 NOV 2020 AFS: EETNYOYX Email: [email protected] URL: aim.eans.ee Piiranguala EER181 ja ajutiselt Establishment of Restricted Area eraldatud ala EETSA181 kehtestamine EER181 and Temporary Segregated Area EETSA181 See AIP Lisa täiendab järgmiseid AIP-i osasid: ENR 5.1 ja This AIP SUP supplements the following portions of the ENR 5.2. AIP: ENR 5.1 and ENR 5.2. 1 Periood 1 Period Kehtib alates 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2021. Valid from 01 JAN 2021 to 31 DEC 2021. 2 Eesmärk 2 Purpose Piiranguala EER181 ja ajutiselt eraldatud ala EETSA181 The restricted area EER181 and temporary segregated area kehtestatakse militaarlennutegevuse otstarbel. EETSA181 will be established for military air operators. 3 Alade kirjeldus 3 Description of Areas Ülapiir Märkused (tegevuse aeg, piirangutüüp, ohu olemus, Tunnus ja rõhtpiirid Alapiir tunnistamise võimalus) Identification and lateral limits Upper limit Remarks (Time of Activity, Type of Restriction, Nature Lower limit of Hazard, Risk of Interception) Militaarlennutegevus. Tegevusest teatatakse NOTAM-iga üks päev enne (D-1) tegevuse algust.Lennuinfo saadaval Tallinn APP-st ja EER181 Tallinn ACC-st. Mitteosaleva õhusõiduki lennu aktiveeritud alasse, alas 580133N 0220656E – 580219N 0215537E – või alast koordineerib piloot eelnevalt NOTAM-is avaldatud 582057N 0212348E – 590058N 0214849E – FL 95 telefoninumbril.
    [Show full text]
  • Noarootsi Valla Arengukava 2004-2007
    Noarootsi valla arengukava aastateks 2013 -2020 Pürksi/Birkas 2012 Noarootsi valla arengukava aastateks 2013 - 2020 SISUKORD 1. Sissejuhatus …………………………………………………………………………… 3 2. Põhimõisted……………………………………………………………………………. 4 3. Valla üldandmed ………………………………………………………………………. 4 4. Valla SWOT analüüs ………………………………………………………………….. 4 4.1. Tugevused ………………………………………………………………………… 4 4.2. Nõrkused ………………………………………………………………………….. 5 4.3. Võimalused ……………………………………………………………………….. 5 4.4. Ohud ……………………………………………………………………………… 5 5. Valla missioon ………………………………………………………………………… 5 6. Valla visioon 2025 …………………………………………………………………….. 5 7. Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 6 8. Valla juhtorganite tegevuse põhimõtted ………………………………………………. 6 9. Valla tunnuslause ……………………………………………………………………… 6 10. Arengueesmärgid ja tegevuskava ……………………………………………………. 6 10.1. Juhtimine ja eelarvestrateegia ……………………………………………………. 6 10.2. Sotsiaalne taristu …………………………………………………………………. 9 10.2.1. Elanikkond ja tööhõive …………………………………………………... 9 10.2.2. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ……………………………………….. 11 10.3. Haridus ja noorsootöö …………………………………………………………... 12 10.3.1. Alusharidus ……………………………………………………………... 12 10.3.2. Põhiharidus ……………………………………………………………... 13 10.3.3. Üldkeskharidus …………………………………………………………. 14 10.3.4. Noorsootöö ……………………………………………………………... 15 10.4. Kultuur ja vabaaeg ……………………………………………………………… 16 10.4.1. Kultuur, raamatukogud ja muuseumid …………………………………. 16 10.4.2. Vabaaeg ja sport ………………………………………………………... 17 10.5. Tehniline taristu ………………………………………………………………… 18 10.5.1. Elamufond
    [Show full text]
  • Poolsiirdekalade Kudealad Väinameres Ja Liivi Lahe Põhjaosas: Seisund Ja Kvaliteedi Parandamise Võimalused
    Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Poolsiirdekalade kudealad Väinameres ja Liivi lahe põhjaosas: seisund ja kvaliteedi parandamise võimalused Projekti lõpparuanne Tartu 2015 1. Sisukord 2. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 4 3. Kalade soolsustaluvus ja uuringute metoodika .................................................................. 5 4. Mageveesigimise osakaal uuritud liikidel .......................................................................... 6 Haug – mageveeliste elupaikade iseloomustus ...................................................................... 8 5. Väinamerre voolavate jõgede kasutatavus siirdehaugide poolt ja soovitused kvaliteedi parandamiseks .......................................................................................................................... 13 Hiiumaa ................................................................................................................................ 13 1. Jausa oja ................................................................................................................. 13 1. Luguse jõgi ............................................................................................................. 13 2. Vaemla jõgi ............................................................................................................ 16 3. Vaemla laht ............................................................................................................ 16 4.
    [Show full text]
  • Baltic Coastal Hiking Route
    BALTIC COASTAL HIKING ROUTE TOURS WWW.COASTALHIKING.EU LATVIA / ESTONIA TOURS WHAT CAN YOU FIND 11 12 IN THE BROCHURE TABLE OF CONTENTS TALLINN 10 The brochure includes 15 hiking tours for one and multiple days (up to 16 days) in 13 Latvia and Estonia, which is part of the Baltic Coastal Hiking Route long distance 9 path (in Latvia - Jūrtaka, in Estonian - Ranniku matkarada) (E9) - the most WHAT CAN YOU COASTAL NATURE 1. THE ROCKY 2. THE GREAT 3. sLĪtere 4. ENGURE ESTONIA interesting, most scenic coastal areas of both countries, which are renowned for FIND IN THE IN LATVIA AND BEACH OF VIDZEME: WAVE SEA NATIONAL PARK NATURE PARK their natural and cultural objects. Several tours include national parks, nature BROCHURE ESTONIA Saulkrasti - Svētciems liepāja - Ventspils Mazirbe - Kolka Mērsrags - Engure SAAREMAA PÄRNU parks, and biosphere reserves, as well as UNESCO World Heritage sites. 3 p. 8 7 Every tour includes schematic tour map, provides information about the mileage to be covered within a day, level of di culty, most outstanding sightseeing objects, as GETTING THERE 2days km 6 days km 1 day km 1 day km KOLKA well as practical information about the road surface, getting to the starting point and & AROUND 52 92 23 22 3 SALACGRĪVA returning from the fi nish back to the city. USEFUL 1 p. LINKS 4 p. LATVIA 5 p. LATVIA 7 p. LATVIA 10 p. LATVIA 11 p. 1 The tours are provided for both individual travellers and small tourist groups. VENTSPILS 6 4 It is recommended to book the transport (rent a car or use public transportation), SKULTE 5 accommodation and meals in advance, as well as arrange personal and luggage 5.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]