looduskaitseala moodustamise

VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

1. Sissejuhatus

1.1. Kaitseala moodustamine

Kavandatav Turvalepa looduskaitseala (edaspidi Turvalepa LKA) asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas , , Kaasiku, Kirimäe, Turvalepa ja Väike-Lähtru külas ning selle pindalaks on kavandatud 1246 ha. Turvalepa LKA kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Ehmja-Turvalepa hoiuala idaosa põhjal, liites piirnevad ja osaliselt kattuvad Ehmja ja Lähtru must-toonekure ning Turvalepa suur-konnakotka ja väike-konnakotka püsielupaigad. Kaitstava ala paiknemise skeem on toodud joonisel 1.

Kavandatava LKA tuumiku moodustav Turvlepa soo ja piirnevad metsaalad on kaitse all 2006. a-st, mil moodustati hoiuala (2126 ha). 2007. aastal võeti kaitse alla Ehmja must- toonekure püsielupaik (18 ha). Turvalepa väike- ja suur-konnakotka ning Lähtru must- toonekure püsielupaigad on moodustatud looduskaitseseadusest tuleneva pesapuu ja seda ümbritseva 250 m raadiuses ümbritseva alana. MTÜ Kotkaklubi tegi 2017. a veebruaris keskkonnaministrile ettepaneku Turvalepa suur-konnakotka ja Turvalepa must-toonekure püsielupaiga moodustamiseks nende alusel.

Turvalepa LKA moodustamise peamine eesmärk on sealsete loodusväärtuste, eelkõige kõrge kaitseväärtusega soo- ja metsakoosluste kaitse ning I ja II kaitsekategooria ning Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (2008) ohustatud liikide kategooriasse arvatud suur- ja väike- konnakotka, must-toonekure ja ohualti liigi metsise pesitsuselupaikade pikaajaline säilitamine. Lisaks on rikkumata veerežiimiga Turvalepa soo ja selle servaaladel kujunenud mitmekesine looduslike ja pool-looduslike koosluste kompleks elupaigaks paljudele ohustatud, haruldastele ja vähelevinud kaitstavatele liikidele.

Varasema, peamiselt metsakarjamaadena kasutuse ning naaberaladel teostatud metsakuivenduse tõttu ei ole osa seal esinevaid metsakooslusi määratletavad loodusdirektiivi elupaigatüüpidena, kuid see ei vähenda sealse metsa väärtust kaitsealuste liikide elupaigana. Kaitsealal pesitseb kolm I kaitsekategooria linnuliiki, kaks II kaitsekategooria linnuliiki ja üheksa III kaitsekategooria linnuliiki, kellest valdav enamik kuuluvad ka linnudirektiivi I lisasse. Lisaks I ja II kaitsekategooria liikide pesitsusaladele on siin asuvad metsaosad olulised II kaitsekategooria liigi metsise toitumisalana ning liikumiskoridorina. Metsade ja metsaelupaikade kaitsel on üheks peamiseks eesmärgiks säilitada vana metsa terviklikkus ning seda võimalikult suurel alal. Hoiualal on metsamassiivi terviklikkus ohustatud võimalike lageraielankide tõttu, kuna hoiuala kaitsekord ei keela lageraieid väljaspool kaitstavate elupaigatüüpide esinemiskohti. Elupaikade lageraietega killustamine mõjub liikide elutingimustele negatiivselt.

Põhjendatud on kaitsealaga piirnevate püsielupaikade liitmine Turvalepa LKA-ga. Sarnast kaitsekorda nõudvate kõrvuti asetsevate ja osaliselt kattuvate alade kaitse ühe alana on otstarbekam.

Turvalepa LKA moodustamisega muutuvad osaliselt kaitstava ala eesmärgid ja kaitsekord ning välispiir ja tsoneering ehk vööndid. LKA moodustamisega kaasnevate piirimuudatuste skeem ja kavandatav tsoneering on toodud joonistel 2 ja 3. Peamised kaitsekorra muudatused tulenevad kaitstava ala osalisest laiendamisest ning on eelkõige seotud metsaraie ja häirimistundlike liikide pesitsusedukuse tagamiseks vajalike ajaliste piirangutega.

Praeguse Ehmja-Turvalepa hoiuala lääneosa (praegu kaitse all 977 ha) on kavas kaitsta jätkuvalt hoiualana (joonis 4). Seoses Turvalepa LKA moodustamisega muudetakse hoiuala piire ja kaitse-eesmärke. Seoses piiride muutumisega on ettepanek nimetada Ehmja-Turvalepa hoiuala ümber Arumetsa hoiualaks (edaspidi Arumetsa HA). Hoiuala jääb Haapsalu linna Võnnu, Uneste, Rummu, Litu ning Lääne-Nigula valla , Kirimäe, Kesu küla maadele. Kavandatava Arumetsa HA pindala on 947 ha.

43 ha varem hoiualana kaitse all olnud alast hoiuala piiril ning 9 ha püsielupaiga sihtkaitsevööndina kaitse all olnud alast on kavas arvata kaitse alt välja, kuna seal ei esine kaitstavaid elupaigatüüpe ning sealt ei ole inventuuride käigus registreeritud ka kaitsealuseid liike. Kaitse alt arvatakse välja praegu hoiuala piiril või püsielupaigas olev põllu- ja õueala. Samuti ei ohusta eesmärkide saavutamist kaitstava ala piiril olevate noorte või raietest mõjutatud metsaalade väljaarvamine. Kaitstava ala kaitsekord seab piiranguid maa sihtotstarbelisele kasutusele, kuid kui alal puuduvad looduskaitselised väärtused, ei ole piirangute seadmine põhjendatud ja selleks puudub ka vajadus. Seoses sellega tuleb kaitse alt välja arvatud katastriüksuste omanikel arvestada, et varasem soodustus kaob ära ning maamaksu tuleb hakata maksma täies ulatuses ning kaob võimalus taotleda Natura põllumaade nõuetele vastavuse toetust.

Pärast looduskaitseala moodustamist ja kaitse-eeskirja kehtestamist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek Ehmja-Turvalepa loodusala piiride vastavusse viimiseks kaitstava ala piiridega.

2 (14)

Joonis 1. Kaitstava ala paiknemine ja kavandatavad piirimuutused seoses LKA moodustamisega.

3 (14)

Joon. 2. Kaitstava ala piiri muutus seoses Turvalepa HA moodustamisega ja kavandatav tsoneering Turvalepa piirkonnas.

4 (14)

Joon. 3. Kaitstava ala piiri muutus seoses Turvalepa HA moodustamisega ja kavandatav tsoneering Maalse piirkonnas.

5 (14)

Joon. 4. Kavandatav Arumetsa hoiuala. 6 (14)

1.2. Väärtused ja kaitse-eesmärkide muutused

Kavandatava Turvalepa LKA eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada eluslooduse mitmekesisust, inimtegevusest oluliselt mõjutamata Turvalepa sood, seda ümbritsevaid metsakooslusi, väljakujunenud või kujundatavaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike.

Kuna kavandatav Turvalepa LKA on elupaigaks häirimistundlikele liikidele, siis metsakoosluste terviklikkuse kaitse tagamise vajaduse tõttu on kaitse-eesmärk, võrreldes varasema hoiualaga, nihkunud looduslike ja majandamata koosluste kaitse suunas. Kaitsealal kavandatakse muuta kaitse-eesmärke ja kaitsekorda selliselt, et metsakooslused säiliksid võimalikult killustamata ja looduslähedasena. Ka varemnimetatud alal esinevate elupaigatüüpide ja liikide kaitse jääb endiselt kaitse-eesmärgiks.

Kaitseala eesmärgiks on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe: kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Võrreldes Ehmja-Turvalepa HA-ga lisanduvad kaitse-eesmärkide hulka liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*). Nimetatud niidutüüp on ohustatuna kantud loodusdirektiivi I lisasse, tegemist on esmatähtsa elupaigatüübiga, mille säilitamisel on Eestil eriline vastutus. Kaitseala eesmärgiks on kaitsta loodusdirektiivi II lisa liike: saarmas (Lutra lutra), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride) ning II kaitsekategooria liiki salutakjas (Arctium nemorosum). Kaitstakse ka nimetatud liikide kasvukohti ja elupaiku. Kaitse-eesmärkidesse lisatav roheline kaksikhammas on loodusdirektiivi II lisa samblaliik ja ühtlasi II kaitsekategooria liik, salutakjas on II kaitsekategooria liik.

Ala eesmärgiks on linnudirektiivi I lisa liigid: suur-konnakotkas (Aquila clanga), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra) ja metsis (Tetrao urogallus). Must-toonekurg, suur- ja väike konnakotkas on I kaitsekategooria linnuliigid ning Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohustatud. Metsis on II kaitsekategooria ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohualdis liik.

Must-toonekurg on väheneva arvukusega linnuliik, kelle elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Lisaks must-toonekurele elab talle pesitsuspaigaks sobivates vanades metsades veel kuni 400 ohustatud liiki (Must-toonekure Ciconia nigra kaitse tegevuskava aastateks 2009–2013). Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina. Must- toonekure arvukus on Eestis langenud 1980. aastate alguse 250 pesitsevalt paarilt praeguse 60– 90 paarini (Elts et al. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012. Hirundo 26/2013).

Suur-konnakotkas on globaalselt ohustatud liik, kelle maailma populatsioon on 2000–3000 paari. Eestis pesitseb ainult 5–10 paari suur-konnakotkaid (Elts et al. 2013). Suur- konnakotkaste arvukus väheneb kogu areaali ulatuses, mida põhjustab Ida-Euroopas hübridiseerumine väike-konnakotkaga. Lisaks on ohuteguriteks toitumisalade degradeerumine ning ohud rändeteedel ja talvitusaladel. Kavandatav kaitseala on liigile rahvusvahelise ja siseriikliku tähtsusega ala. Väike-konnakotkaid pesitseb Eestis 600‒700 paari ning liigi arvukust hinnatakse stabiilseks (Elts et al. 2013).

Metsis on II kaitsekategooria ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohualdis liik. Metsis on järjepidevalt väheneva arvukusega kanaline, kelle arvukust Eestis hinnatakse 1100– 1200 haudepaari (Elts et al. 2013). Kuigi isalindude arvukuse trend viimasel kuuel aastal on hinnatud metsise seire andmetel stabiilseks, näitab pikaajaline (alates 1980) arvukus langustrendi (keskmiselt -0,9% aastas) (Keskkonnaagentuur. 2017. Metsise mängude seire 2016. aasta aruanne. Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm). Metsise arvukust on tunduvalt vähendanud raied liigi mängualadel ja nende ümbruses, sobivate elupaikade kuivendamine ja väikekiskjate kõrge arvukus (Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015). Ohuteguriks on ka häirimine.

Täpsemini on nimetatud liikide seisundist, elupaiganõudlusest ja ohuteguritest kirjutatud ptk-s 2.

Ühtlasi on alal mitmeid II ja III kaitsekategooria taime- ja loomaliike. II kaitsekategooria taimeliikidest on registreeritud Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) ja III kaitsekategooria liikidest balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), harilik ungrukold (Huperzia selago), siberi võhumõõk (Iris sibirica), harilik valvik (Leucobryum glaucum), suur käopõll (Listera ovata), mets-õunapuu (Malus sylvestris), harilik porss (Myrica gale), sulgjas õhik (Neckera pennata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), aas-karukell (Pulsatilla pratensis) ning lodukannike (Viola uliginosa). II kaitsekategooria linnuliikidest pesitseb alal laanerähn (Picoides tridactylus) ja III kaitsekategooria liikidest hiireviu (Buteo buteo), soo-loorkull (Circus pygargus), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), teder (Tetrao tetrix) ning laanepüü (Tetrastes bonasia). Neid liike ei ole vaja eraldi eesmärgiks seada, kuna nende kaitse tagatakse kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja katusliikide kaitsega.

Arumetsa hoiuala eesmärgiks kavas lisada elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), mida hoiualale jääb 2,7 ha, mis on taastatud ja vajab edasist hooldust. Kaitse- eesmärkidesse on kavas lisada kaunis kuldking (loodusdirektiivi I lisa ja ühtlasi II kaitsekategooria liik), mille esinduslikud alad hoiualale jäävad. Kauni kuldkinga arvukus on Eestis samuti pidevalt vähenenud ning 2007. a läbi viidud üleriigilise inventuuri käigus ei leitud liigi isendeid ligikaudu veerandis varem registreeritud leiukohtades. Ka kauni kuldkinga vähenemise põhjuseks peetakse kasvukohtade muutusi ja hävimist eelkõige metsade lageraiete läbi. Kauni kuldkinga kaitse planeerimiseks on T. Kull ja A. Sarv 2015. a koostanud „Kauni kuldkinga kaitse tegevuskava”. Sellest nähtub, et peale metsaraiete on kasvukoha muutused põhjustatud veel kuivendusest ja ehitustegevusest ning seda nii otseselt kasvukohtades kui ka nende naabruses.

Hoiuala eesmärkidest eemaldatakse elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), rohunditerikkad kuusikud (9050), kuna neid elupaigatüüpe alal ei esine. Hoiuala kaitse alla võtmisel puudusid täpsemad andmed kaitsealuste taime- ja linnuliikide esinemise ning elupaigatüüpide leviku kohta alal. Arumetsa HA eesmärgiks ei seata metsaelupaigatüüpe vanad loodusmetsad (9010*), 8 (14)

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo ja rabametsad (91D0), kuna need jäävad kavandatavale Turvalepa LKA-le ja Arumetsa HA-le ei jää.

Kavandatud muudatuse kohaselt ei jää looduskaitseala ja hoiuala kaitse-eesmärkideks Ehmja- Turvalepa loodusala eesmärgiks olevad elupaigatüübid kadastikud (5130), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), rohunditerikkad kuusikud (9050). Kadastike (5130) esinemise kohta alal puuduvad inventuuriandmed ja neid alal ei esine. Lubjarikkaid madalsoid lääne mõõkrohuga (7210*) on varem inventeeritud Turvalepa LKA-le kavandatud osas pindalaga 7,3 ha (Ploompuu 1999). 2010. ja 2011. a inventuuri (T. Ploompuu) tulemusel on Väike-Lähtru ala (2,6 ha) hinnatud osaliselt vastavaks elupaigatüübile puisniidud (6530*) ja ülejäänud osas mittevastavaks. Kaasiku maadel olev ala (4,7 ha) on hinnatud osaliselt vastavaks elupaigatüübile liigirikkad madalsood (7230). Rohunditerikkaid kuusikuid (9050) on kaardistatud Natura pilootprojekti tulemusel 2,5 ha Väike-Lähtru alal. 2017. a inventuuri (R: Nellis) andmetel vastab ala esinduslike vanade loodusmetsade (9010*) kriteeriumitele.

Kaitseala moodustamise ettepaneku tegemisel on lähtutud alal läbi viidud inventuuridest: metsaelupaigatüüpide inventuur 2009. a (Metsaruum, T. Türnpu); 2017. a (OÜ Clanga, R. Nellis); niiduelupaigatüüpide ja kaitstavate taimeliikide inventuur 2010. ja 2011. a (T. Ploompuu); niiduelupaigatüübid valitud aladel 2009. a (PKÜ, M. Mesipuu); soode inventuur (ELF, välitööd 1997‒2012); kaitstavate linnuliikide inventuur 2010 (Läänemaa Linnuklubi, R. Nellis). Arvestatud on kotkaste ja must-toonekure ning metsise riikliku seire andmeid (KAUR).

Kaitseala kavandamisel on arvestatud Ehmja-Turvalepa hoiuala, Ehmja must-toonekure püsielupaiga ja Kuusemaa-Suuremetsa metsise püsielupaiga kaitsekorralduskavas aastateks 2016‒2025 tehtud ettepanekuid. Arvestatud on MTÜ Kotkaklubi poolt 20.02.2017 kirjaga keskkonnaministrile saadetud ettepanekut moodustada Turvalepa must-toonekure ja Turvalepa suur-konnkotka PEP, kus kehtiks sihtkaitsevööndi kaitsekord. Osaliselt on arvestatud 2012. a OÜ Elusloodus (eksperdid U. Timm ja P. Kiristaja) poolt koostatud ekspertiisi aruandes tehtud ettepanekutega; kaitstava ala laiendusi sooelupaigatüüpide kaitseks ei kavandata, kuna neid on piisavalt kaitse all olemasolevatel kaitstavatel aladel.

1.3. Peamised muudatused kaitsekorras

Peamised kaitsekorra muudatused tulenevad kaitstava ala osalisest laiendamisest ning on eelkõige seotud metsaraie ja häirimistundlike liikide pesitsusedukuse tagamiseks vajalike ajaliste piirangutega.

Kuna ala on elupaigaks häirimistundlikele liikidele, siis kehtestatakse nende pesitsusedukuse tagamiseks pesapuu läheduses ajaline liikumispiirang 15. märtsist 31. augustini. Piirangu aja seadmisel on lähtutud must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse-eeskirjast. Pesitsusedukuse tagamiseks on kavandatud ajaline piirang häirivatele tegevustele metsanduslikele töödele ja jahile metsise mängualadel 1. veebruarist 31. augustini.

Metsakoosluste terviklikkuse kaitse tagamise vajaduse tõttu kavandatakse muuta kaitsekorda selliselt, et metsakooslused säiliksid võimalikult killustamata ja looduslähedasena. Seda võimaldab vaid metsa majandamisest välja jätmine, eeldades sihtkaitsevööndi kaitsekorda.

9 (14)

Kuivenduse ja varasemate raiete tõttu on kohati mets eelkõige metsisele sobimatuks muutunud, mistõttu oleks uue kaitsekorraga lubatud teatud juhtudel ka majandamisest välja jäetud metsa suunatud kujundamine kujundusraie läbi aitamaks kaasa puistu kiiremale kujunemisele metsisele sobilikuks.

Puistutes, kus kõrge loodusväärtusega loodusdirektiivi elupaigatüüpe ei esine ja mis ei ole elupaigaks I ja II kaitsekategooria ja vanametsa linnuliikidele, ning mille eesmärgiks on ala terviklikkuse ning maastikuilme säilitamine, on metsa majandamine teatud piirangutega võimalik ning sellised alad saab arvata piiranguvööndisse. Peamine kaitsekorra muudatus puudutabki just raiepiiranguid.

Teiste olulisemate muudatustena kaitsekorras võib välja tuua ehitamise täpsema reguleerimise, sõidukitega sõitmise, telkimise ja lõkketegemise ning rahvaürituste korraldamisega seonduva. Muudatused on suuremad kaitsealale juurde liidetaval varem kaitse all mitte olnud alal, samal ajal kui juba varasemalt püsielupaigana ja hoiualana kaitse all olnud alal on muudatused võrreldes praegu kehtiva kaitsekorraga väiksemad. Püsielupaigas kehtib ka praegu sihtkaitsevööndi kaitsekord ning sihtkaitsevööndisse kavandatavad praegu hoiualal olevad alad on valdavalt kaitstavate elupaigatüüpidega kaetud, mis seab juba praegu piirangud majandustegevusele.

Täpsemalt on kaitsekorda selgitatud ja olulisematest muudatustest kirjutatud ptk-s 3.

1.4. Kompensatsiooni võimalused

Turvalepa LKA-l kehtestatavate piirangute kompenseerimiseks on kehtestatud maamaksusoodustus, vastavalt 100% maamaksu vabastus sihtkaitsevööndis ja 50% alandamine piiranguvööndis. Praegusel hoiualal on maamaksusoodustus 50%. Samuti on võimalus sihtkaitsevööndisse arvatud maa, mille kasutamine on oluliselt piiratud, riigile müüa.

Erametsaomanikud saavad taotleda toetust Natura 2000 võrgustiku alal asuvale metsamaale. 2017. aastast rakendus võimalus taotleda Natura erametsatoetust ka väljaspool Natura 2000 ala (praegu väljaspool hoiuala) asuvatele looduskaitseliste piirangutega sihtkaitsevööndis asuvatele metsaaladele. Sihtkaitsevööndis on Natura metsa toetus 110 eurot ha kohta, hoiualal ja piiranguvööndis 60 eurot hektari kohta.

Vastavalt looduskaitseseadusele on kinnisasja valdajal õigus poolloodusliku koosluse säilimiseks vajaliku töö tegemiseks taotleda poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. Poollooduslike koosluste taastamiseks on võimalus taotleda loodushoiutoetust. Samuti saab taotleda toetust Natura 2000 võrgustiku alal asuval põllumajandusmaal looduskaitseliste piirangute järgimise eest.

Pikemalt on kompensatsiooni võimalustest kirjutatud punktis 5.1.

10 (14)

2. Väärtused

2.1. Väärtuste ja ohutegurite kirjeldus

Moodustatava Turvalepa LKA kaitse-eesmärgiks lisatav liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) on kaitsealal kujunenud Kirimäe ja Väike-Lähtru külade maadel kokku 3,6 ha, millest 2,7 ha on esinduslikud, suhteliselt liigirikkad ja 1,6 ha hooldatavad. Arvestatava esinduslikkusega niidud (0,9 ha) on kergesti taastatavad. Niidukoosluste säilitamiseks on vajalik nende jätkuv hooldus.

Kavandataval kaitsealal pesitseb Läänemaa ainus sigiv (järelkasvu tootev) must-toonekure paar, kelle 2009. a leitud Turvalepa pesapaik asub vahetult praegusest hoiualast väljaspool. 2016. a oli pesa asustamata, 2017. a oli kolm poega. Paar on olnud väga produktiivne – teadaoleva viie eduka pesitsuse tulemusena on lennuvõimestunud 14 noorlindu. Teine, praegu hoiualale jääv Turvalepa pesapaik on hetkel asustamata. Pesa leiti 2010. a, kuid kohalike sõnul pesitses seal must-toonekurg juba 1980ndatel. Ehmja must-toonekure püsielupaigas olnud pesa on varisenud. Ehmja ja Turvalepa külades asuvate pesade vahemaa on umbes 7 km ja varem pesitses alal kaks paari. Asustamata elupaikade kaitse on liigi kaitse tegevuskava alusel väga oluline sobivate pesitsuselupaikade säilitamiseks ja liigi arvukuse taastumise võimaldamiseks.

Peamiseks ohuteguriks must-toonekurele on pesitsusaegne häirimine. Liigi kaitse tegevuskava kohaselt on oluline välistada pesitsusaegne häirimine pesale lähemal kui 500 meetrit, eelkõige raietööd perioodil 15. märts kuni 31. august.

Must-toonekurele on ohuteguriks pesitsuselupaiga killustamine. Linnu pesitsuselupaik – vanad segametsad, sh laialehised metsad – moodustab ühe tervikkompleksi ja selle lageraietega killustamine mõjub liigi elutingimustele negatiivselt. Pesapaikadest vähemalt 500 meetri raadiuses ei tohi lubada uuendusraiet, et säilitada metsaelupaiga terviklikkus.

Ehmja-Turvalepa HA kaitsekorralduskavas on välja toodud must-toonekure ohutegurina ka toitumisalade halb seisund: sobivad toitumisalad on raskesti ligipääsetavad või väikse mitmekesisusega. Liigi tulemuslikumat kaitset aitaks tagada Rannamõisa jõe looduslikkuse suurendamine.

Kavandataval kaitsealal pesitseb konnakotkaste segapaar, kus emaslind on suur-konnakotkas ja isaslind väike-konnakotkas. Praegusel hoiualal asub pesapaik, mis on hetkel asustamata, kuid edukas pesitsus oli 2011. ja 2012. a (mõlemal aastal 1 poeg). Asustatud pesa paikneb hoiuala piirist väljaspool: asustatud 2010. a (pesitsus ebaõnnestus), 2013., 2014. ja 2016. a, igal aastal 1 poeg, 2017. a asustatud (pesitsus ebaõnnestus). Konnakotkas eelistab toitumiseks püsirohumaid ja liigile mõjub hästi, et pesapaiga lähiümbruses paiknevaid Turvalepa küla põllumaid haritakse püsirohumaadena.

Liigile on ohuteguriks see, et elupaigaks olevate vanade metsade säilimine ei ole tagatud; seda ka hoiualal, kui metsakooslus ei vasta loodusdirektiivi metsaelupaikade kriteeriumitele. Vajalik on kaitstava ala laiendamine ja kaitsekorra muutmine selliselt, et suur-konnakotka pesapaikade ja nendele lähemal kui 1 km asuvate vanade metsade seisund tagatakse sihtkaitsevööndi kaitsekorraga.

Kavandatavale kaitsealale jääb kaks metsisemängu: Väike-Lähtru (1998. a ja 2006. a väike mäng, 2012. a 0 kukke, 2018. a on kavandatud seire) ja Ehmja (1998. ja 2006. a väike mäng; 11 (14)

2012. a 1–2 kukke; 2016. a asustatud mäng, esines tegevusjälgi, 0 kukke). Väike-Lähtru mängualal on metsisele sobivat elupaika säilinud suhteliselt vähe ja vanemad metsaosad on raietega rikutud ning ala ei ole metsisele enam sobilik. Ehmja mänguala seisundit on samuti kahjustanud aastakümnete tagune metsaparandus/kuivendus ja ümbruses tehtud raied, kuid seal on mänguks sobilik elupaik koos ümbruskonna männikutega paremas seisundis. Viimaste uuringute (Lõhmus et al. 2017) tulemused näitavad, et nii metsise kuked kui kanad liiguvad suhteliselt laiemalt ringi (7‒8 km ulatuses), hoides sessoonselt ruumiliselt eraldatud ajutisi territooriume ning pesakondadega kanadele on sobivad nii kuivendamata kui kuivendatud siirdesoomuldadel kasvavad metsad. Seetõttu tuleb Ehmja mängupaika säilitada koos ümbritsevate loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpidega, kanadele poegade kasvatamise perioodil oluliste siirdesoomuldadel kasvavate okasmetsadega, et võimaldada sel alal liigi taastumine. Ehmja-Turvalepa kaitsekorralduskava kohaselt oleks vajalik Ehmja mängupaiga ja sellest kuni 1 km ulatuses olevate sobivate elupaikade määramine sihtkaitsevööndisse, kus põhjendatud vajadusel tehakse metsise eksperdi juhiste alusel kujundusraiet.

Metsise ohuteguriks on kuivenduse mõju sooelupaikadele, sh soometsadele. Ehmja mängus mõjutavad kraavid negatiivselt mängupaiga metsade seisundit ning põhjustavad alusmetsas võsa ja puude kasvu. Vajalik on vähendada Ehmja mängukohas kraavide negatiivset mõju – vahetult mängupaiga ümbruses taastada metsade veerežiim kraavide kinniajamise ja / või looduslikule kinnikasvamisele jätmise teel.

Metsisele jt maaspesitsevate liikide seisundile avaldab mõju kähriku, rebase ja metssea kõrge arvukus ning nende lisasöötmisest tingitud lokaalne suur asustustihedus. Kähriku, rebase ja metssea arvukuse ohjamiseks ei tohi metsise elupaikadele lähemale kui 2 km rajada sigade lisasöötmiskohti.

Salutakja leiukohti on Turvalepa LKA-l registreeritud kokku 18. Praegusele hoiualale ja selle vahetusse naabrusesse jääv Turvalepa-Jõesse salutakja metapopulatsioon hõlmab praeguste teadmiste põhjal üle 98% Eestis kasvavatest isenditest. Lisaks nendele leiukohtadele on liigi üksikuid viljuvaid isendeid leitud Puhtust, Suur-Pakrilt ja Kullamaalt. Salutakjat võib ohustada elupaiga metsastumine, häiludeta tiheda puistu (eriti kuusepuistu) moodustumine; teisalt ei talu liik regulaarset niitmist (Ploompuu 2011). Olemasolevates leiukohtades ja kraavikallastel maaparandussüsteemide hoolduse käigus tehtav puude raie tagab, et elupaigad on osaliselt avatud või hõredad, mis on vajalik taimede viljumiseks.

Kavandataval kaitsealal, Turvalepa ja Kaasiku küla maade piiril olevas tammikus asuv rohelise kaksikhamba populatsioon on Eesti suurimaid. T. Ploompuu (2011) hinnangul on populatsiooni pindala u 2 ha, kuid tõenäoline on liigi esinemine kogu tammiku tihedamas osas (20–30 ha). Populatsioon on väga elujõuline, liik esineb metsas enamuse puude (tamm, pärn, haab) tüvedel ohtralt. Teine küllaltki arvukas liigi populatsioon (üle 2 ha alal) asub Turvalepa külast lõunas kunagiste puisniitude alal salu-segametsas, kus kasvab eelkõige tammede ja haabade tüvedel. Liik esineb veerandil kuni pooltel suurtest lehtpuudest, aga enamasti vaid väheste tuttidena. Rohelist kaksikhammast ohustab eelkõige valgustingimuste muutmine – s.o raie, puistu harvendamine; tõenäoliselt võib liigile ebasoodne olla metsas isegi põõsarinde vähene raiumine (Ploompuu 2011). Kui kasvuala metsakooslus vastab loodusdirektiivi metsaelupaigatüübi kriteeriumitele, on liigi kaitse eeldatavalt tagatud, kuid väljaspool elupaigatüüpi ei ole kasvualaks oleva metsa seisundi säilimine üksnes liigikaitse ja hoiuala kaitsekorraga tagatud. Kavas on määrata rohelise kaksikhamba kasvualad sihtkaitsevööndisse, mis võimaldab kasvukohas raiet, sh sanitaar- ja põõsarinde raiet, keelata.

12 (14)

2.2. Kaitsekorra muutmise vajadus

Olemasoleval Ehmja-Turvalepa hoiualal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe. Kehtiva kaitsekorra kohaselt saab metsakoosluste säilitamiseks vajalikku raietegevust piirata vaid elupaigatüübiks inventeeritud aladel. Seega on hoiualal metsamassiivi terviklikkus ohustatud võimalike uuendusraie lankide tõttu, kuna hoiuala kaitsekord ei keela lageraieid väljaspool kaitstavate elupaigatüüpide esinemiskohti. Metsade kaitsel on üheks peamiseks eesmärgiks säilitada vana metsa terviklikkus ning seda võimalikult suurel alal.

Püsielupaigana kaitstakse eelkõige konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. Kuigi looduskaitseseaduse kohaselt kehtib iga keskkonnaregistrisse kantud I kaitsekategooria liigi must-toonekure, suur-konnakotka ning suur- ja väike-konnakotka segapaari pesapuu ümber 250 m raadiuses sihtkaitsevööndi kaitsekord, tagab see pesapaiga ja seda ümbritseva metsa säilimise minimaalses ulatuses. Samal ajal loetakse looduskaitseseaduse kohaselt liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Seega on piisava kaitsekorraga ala suurus praegu liiga väike.

Eeltoodut kokku võttes ei võimalda kehtiv kaitsekord tagada Turvalepa soo servaaladel paiknevate must-toonekure ja suur-konnakotka ning nende elupaikade metsakoosluste piisavat kaitset. Elupaiga jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb muuta hoiuala kehtivat kaitsekorda ning laiendada kaitstavat ala nii, et see hõlmaks pesapuu ümber võimalusel 500 m raadiuses ala ja oleks kaitstud elupaiga terviklikkus. Sellisel viisil on kaitstud ka alal paiknevad kõrge loodusväärtusega metsaelupaigatüübid.

Lisaks I ja II kaitsekategooria liikide pesitsusaladele on hoiualal paiknevad kaitsealale kavandatud metsaosad olulised II kaitsekategooria liigi metsise toitumisalana ning liikumiskoridorina. Sobivate pesitsuselupaikade säilitamiseks ja metsise arvukuse taastumise võimaldamiseks on samuti vajalik, et metsakooslusi ei killustataks uuendusraietega või elupaika ei kahjustataks metsakuivenduse eesmärgil maaparandussüsteemide hoiutööde käigus.

Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme eri rangusega vööndi moodustamist ja vajaliku piirangu (nt ajaline liikumispiirang liikide häirimise vältimiseks pesitsusajal, metsakuivenduse eesmärgil maaparandussüsteemide hoiutööde keelamine) rakendamist, mis on alal kaitse- eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Häirimistundlike liikide pesitsusedukuse tagamiseks on vajalik mitmetele pesitsust häirivatele tegevustele, nagu raietööd ja jaht, ajalise piirangu seadmine.

Turvalepa sooga piirnevatel metsaaladel pesitsevate must-toonekure ja suur-konnakotka elupaiga täiendava kaitse vajadus on toodud ka MTÜ Kotkaklubi 20.02.2017 kirjaga esitatud ettepanekus Turvalepa suur-konnakotka (kavandatav Turvalepa konnakotka sihtkaitsevöönd) ja Turvalepa must-toonekure (kavandatav Kaasiku sihtkaitsevöönd) püsielupaikade piiritlemiseks ja sihtkaitsevööndite moodustamiseks. Mõlemad kavandatavad püsielupaigad kattuksid suures ulatuses praeguse Ehmja-Turvalepa hoiualaga. Ebapiisav kaitse looduskaitseseadusest tuleneva 250 m raadiusega püsielupaikadena pesapuu ümber ning metsise ebapiisav kaitse hoiualal on välja toodud ka Ehmja-Turvalepa hoiuala kaitsekorralduskavas 2016‒2025 (koost. R. Nellis).

13 (14)

3. Peamiste muudatuste kokkuvõte

3.1. Tsoneering

Kehtiva kaitsekorra järgi on ala kaitse all valdavalt hoiualana, piirnevates ja osaliselt kattuvates püsielupaikades kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord. Moodustatav Turvalepa LKA on kavandatud tsoneerida osaliselt sihtkaitsevööndisse ja osaliselt piiranguvööndisse. Olulise muudatusena on seni hoiuala piiril olevad põllu- ja õuealad kaitstavalt alalt välja arvatud. Seoses sellega tuleb kaitsealalt välja arvatud katastriüksuste omanikel arvestada, et varasem soodustus kaob ära ning maamaksu tuleb hakata maksma täies ulatuses ning kaob võimalus taotleda Natura põllumaade nõuetele vastavuse toetust.

Moodustataval Turvalepa LKA-l on viis sihtkaitsevööndit: Kaasiku, Lähtru, Maalse, Turvalepa, Turvalepa konnakotka. Sihtkaitsevööndisse on kavas arvata: - I kaitsekategooria linnuliikide pesitsusalad ja II kaitsekategooria linnuliigi elupaigad, sest sealne kaitsekord võimaldab seada ajalisi liikumispiiranguid, mis on oluline pesitsusedukuse tagamiseks, välistada majandustegevuse ja seada rangeid piiranguid muudele tegevustele, mis võivad ohustada elupaikade soodsa seisundi säilimist või taastamist, sh metsaraiele, ehitustegevusele, maaparandussüsteemide hooldustöödele; - loodusdirektiivi kõrge loodusväärtusega soo- ja metsaelupaigatüübid, samuti puisniidud, sest sihtkaitsevööndi kaitsekord võimaldab muu hulgas seada piiranguid kõikidele raieliikidele ja kuivendussüsteemide hooldusele, mis on vajalikud nende elupaikade soodsa seisundi tagamiseks.

Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa, kus majandustegevust ei toimu ja lubatud on ainult need tegevused, mis on vajalikud kaitse-eesmärgi täitmiseks. Praegu on need alad osaliselt püsielupaiga sihtkaitsevööndis. Sihtkaitsevööndisse kavandatavad praegu hoiualal olevad alad on valdavalt kaitstavate elupaigatüüpidega kaetud, mis seab juba praegu piirangud majandustegevusele (joon 5).

Sihtkaitsevööndisse arvamisega kaasneb maamaksuvabastus 100% (praegusel hoiualal ja piiranguvööndis on maamaksuvabastus 50%); sihtkaitsevööndis on Natura metsa toetuse määr hektari kohta aastas 110 eurot (hoiualal ja piiranguvööndis 60 eurot/ha).

Turvalea LKA-l on üks piiranguvöönd – Turvalepa piiranguvöönd. Piiranguvöönd on kaitseala osa, kus majandustegevus teatud tingimustel on lubatud. Piiranguvööndisse on kavas arvata: - hooldust vajavad poollooduslikud kooslused, mille kaitse on tagatud ka piiranguvööndi kaitsekorraga; - alad, kus elupaikade esinduslikkus ei ole kõrge, ja kaitstavate liikide poolest vähemesinduslikud alad, mis on siiski olulised metsa- või soomassiivi tervikliku kaitse tagamiseks ja on potentsiaalselt sobivad kaitstavate liikide esinemisalad.

14 (14)

Joon. 5. Metsaelupaigatüübid kavandataval Turvalepa looduskaitsealal.

Inimtegevusest praktiliselt mõjutamata Turvalepa soo (7230*) ja piirnevate kõrge loodusväärtusega metsaelupaigatüüpide, sealhulgas vanade loodusmetsade (9010*) ja laialehiste metsade (9020*) kaitseks on kavas moodustatud Turvalepa sihtkaitsevöönd (joon. 2). Metsa- ja sooelupaigatüüpide säilitamiseks on vaja need alad jätta looduslikule arengule. Turvalepa sihtkaitsevööndisse on kavas arvata ka soost itta Kaasiku küla Mõisamaa ja Tammiku maaüksustele jäävad esinduslikud puisniidud (6530*). Ala on kasvualaks II kaitsekategooria taimeliikidele ‒ eesti soojumika esinduslikule populatsioonile ja salutakjale. Lisaks, alal pesitsevad mitmed linnudirektiivi ning ühtlasi III kaitsekategooria liigid – hiireviu, sookurg.

Turvalepa konnakotka sihtkaitsevöönd on kavas moodustada eelkõige alal pesitsevate I kaitsekategooria liikide suur- ja väike-konnakotka ning nende elupaikade kaitseks. Eraldi sihtkaitsevööndi moodustamine on vajalik, et sätestada kaitse-eeskirjaga liigi pesitsusedukuse tagamiseks vajalikku ajalist rahulikumat perioodi ning välistada pesitsust häirivad tegevused, nt raie või jahipidamine pesapaiga lähialal pesitsusajal. Sihtkaitsevöönd hõlmab praegused Turvalepa väike-konnakotka ja suur-konnakotka püsielupaigad, kus kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, ja praegu hoiualal oleva Turvalepa soo servaala metsakooslused. Väike-konnakotka ja suur-konnakotka pesadel kehtib üldjuhul 250 m raadiusega sihtkaitsevööndi kaitsekorraga kaitsevöönd, mis looduses on aga raskesti jälgitav ning pole elupaiga pikaajaliseks püsimiseks 15 (14)

piisav. Alal on kujunenud esinduslikud vanad laialehised metsad (9020*), väiksemal pindalal Turvalepa soo serv liigirikaste madalsoodega (7230) ja arvestatava esinduslikkusega soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Turvalepa konnakotka sihtkaitsevööndisse on arvatud ka piirnev kaitsealaga liidetav ala maaüksusel katastritunnusega 77601:003:0074, kaitstavat ala on kavas laiendada maaüksusel metskond 182 (43601:001:0026) ja väikeses ulatuses Korva- Juhani (77601:003:0228) ning maaüksus katastritunnusega 77601:003:0032 jääks kavandatavates piirides tervikuna kaitsealale. Põlluala maaüksustel Nurme (77601:003:0201) ja Ämmapõllu (43601:001:0197) ning rohumaa maaüksusel Piirsalu metskond 182 (43601:001:0026) jääks kavandatavast kaitsealast välja.

Alal pesitseva I kaitsekategooria liigi must-toonekure ning tema elupaikade kaitseks on kavas moodustada Kaasiku sihtkaitsevöönd. Sihtkaitsevöönd hõlmab Lähtru must-toonekure püsielupaigad. Must-toonekure pesadel kehtib üldjuhul 250 m raadiusega sihtkaitsevööndi kaitsekorraga kaitsevöönd, mis looduses on aga raskesti jälgitav ja pole elupaiga pikaajaliseks säilimiseks piisav. Kaitstavat ala on kavas laiendada maaüksustel metskond 184 (45201:002:0148), kavandatavates piirides jääb maaüksus katastritunnusega 45201:002:0492 ja Karumetsa (45201:002:0270) tervikuna kaitsealale.

Alal on esinduslikud ja arvestatava esinduslikkusega vanad loodusmetsad (9010*), esinduslikud ja väga esinduslikud vanad laialehised metsad (9020*) ning Turvalepa soo servaala liigirikaste madalsoodega (7230). Alale jääb esinduslik II kaitsekategooria samblaliigi rohelise kaksikhamba kasvuala. Ühtlasi on ala II kaitsekategooria linnuliigi laanerähni ja III kaitsekategooria liikide musträhni, hiireviu ja laanepüü pesitsusala. Laanerähni elupaigaks on vanad väljakujunenud struktuuriga metsad ning nii hooldus- kui ka uuendusraie tema elupaikades mõjub negatiivselt liigi seisundile.

Hüdroloogiliselt on soo ja seda ümbritsevad madalsoometsad terviklik kompleks ning seetõttu on siinsete metsakoosluste ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitse põhjendatud. Ülemäärased raied piirnevatel metsaaladel, kus ei esine loodusdirektiivi elupaigatüüpe, ning vanade kuivendussüsteemide taastamine võib muuta ala veerežiimi ning võib seetõttu oluliselt negatiivselt mõjutada ka sooelupaigatüüpide soodsat seisundit. Need alad on puhveralaks looduslikus seisundis soodele. Kuigi endistel põllumajandusmaadel kujunenud metsasid ei saa määratleda loodusdirektiivi elupaigatüüpidena, omavad nad kõrget looduskaitselist väärtust liigikaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise seisukohalt. Siin kasvavad tammed ja haavad on olulised elupaigad kitsalt kohastunud liikidele. Seepärast vajavad Turvalepa, Turvalepa konnakotka ja Kaasiku sihtkaitsevööndisse kavandatavad alad tervikuna kaitset.

Kaasiku ja Turvalepa sihtkaitsevööndiga idas piirnevad praegu hoiualal olevad alad, kus I ja II kaitsekategooria liikide olulisi elupaiku ning kõrge loodusväärtusega elupaigatüüpe ei esine, kuid mis on olulised eelkõige kaitseala terviklikkuse tagamise ning kõrge loodusväärtusega elupaikadele puhverala moodustamiseks, on kavas arvata Turvalepa piiranguvööndisse. Sealsete niidukoosluste kuivade niitude lubjarikkal mullal (6210*), niiskuslembeste kõrgrohustuste (6430) ja soostuvate niitude (7230) kaitseks on piiranguvööndi kaitsekord piisav.

Turvapea soost edelasse jäävate metsakoosluste kaitseks on kavas moodustada praeguse hoiuala osas Turvalepa ja Väike-Lähtru küla maadel Lähtru sihtkaitsevöönd. Ala on praegu kaitse all hoiualana. Siin on kujunenud esinduslikud ja arvestatava esinduslikkusega vanad loodusmetsad (9010*), esinduslikud vanad laialehised metsad (9020*) ning väiksemal pindalal soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Väiksemal pindalal 16 (14)

on veel säilinud esinduslikud puisniidud (6530*). Alal on II kaitsekategooria samblaliigi rohelise kaksikhamba esinduslik populatsioon ning salutakja kasvualad. Alale jääb osaliselt Lähtru metsisemäng, kus 2012. a loendusel registreeriti 1 kukk. Kaitsealustest linnuliikidest pesitseb alal veel II kaitsekategooria liik laanerähn ning III kaitsekategooria liigid hiireviu, sookurg ja väike-kirjurähn.

Vanametsaga piirnevad alad praegusel hoiualal, kuhu kõrge loodusväärtusega metsakooslusi ei jää ning kus on säilinud kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) ja soostuvad niidud (7230), on kavas arvata piiranguvööndisse. Piiranguvöönd on vajalik, et säilitada elupaikade terviklikkus ning moodustada puhverala sihtkaitsevööndis olevatele kõrge loodusväärtusega metsaelupaigatüüpidele. Piiranguvööndi kaitsekord on piisav siin esinevate loodusväärtuste kaitseks. Piiranguvööndisse jääks ka see osa Väike-Lähtru metsise mängualast, kus metsaelupaigatüüpe ei ole. Läänemaa Linnuklubi poolt 2010. a tehtud linnuinventuuri andmetel on seal sobivat mängupaika säilinud suhteliselt vähe ‒ vanemad metsaosad on raietega rikutud ning ala on metsisele praegu vähesobiv. Samas on varasemates pesitsuselupaikades oluline luua tingimused liigi arvukuse taastumiseks.

Ehmja külas on kavas moodustada varem hoiualal olnud kõrge loodusväärtusega loodusdirektiivi elupaigatüüpide vanade loodusmetsade (9010*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0), soostuvate ning soo-lehtmetsade (9080*) ning I kaitsekategooria linnuliigi must- toonekure ja II kaitsekategooria linnuliigi metsise kaitseks Maalse sihtkaitsevöönd (joon. 3). Ala keskmes on Maalse soo, alale jäävad II kaitsekategooria liigi salutakja ja mitmete märgaladega seotud III kaitsekategooria taimeliikide kasvualad. Kaitsealaga on kavas liita Ehmja must-toonekure püsielupaik. Tegemist on sarnast kaitsekorda nõudvate piirnevate aladega ning puudub vajadus erinevate kaitstavate alade olemasoluks.

2010. aastal läbi viidud linnuinventuuri andmetel on Ehmja metsise mänguala seisundit kahjustanud aastakümnete tagune maaparandus ning ümbruses tehtud raied, kuid pesitsuseks sobilik elupaik koos ümbritsevate männikutega on suhteliselt heas seisundis. Et tagada metsise elupaiga terviklik kaitse ja soodne seisund ning võimaldada liigi taastumine tulevikus, tuleb Ehmja mängupaika koos ümbritsevate metsaelupaikadega säilitada. Metsise häirimatuse ja pesitsusedukuse tagamiseks on vajalik siin ajaline piirang metsatöödele ja jahipidamisele, mis on olulise häiriva mõjuga. Kuna tegemist on küll asustatud, kuid väikesearvulise mängualaga, siis üldise liikumispiirangu kehtestamine oleks ebaproportsionaalselt suur piirang ning pole ka vajalik, kuna ala ei ole külastatav ja külastus ei ole ohuteguriks. 1. veebruarist 31. augustini. Kuna must-toonekure pesapaik on praegu asustamata, ei ole ajaline liikumispiirang Maalse sihtkaitsevööndis vajalik. Lisaks nimetatud liikidele registreeriti seal 2010. aasta linnuinventuuri käigus III kaitsekategooria ja linnudirektiivi liikide sookure, laanepüü ja musträhni pesitsemine.

Need Maalse sihtkaitsevööndiga piirnevad hoiuala osad, kus olulisi I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku ei esine ning kus ei esine kõrge loodusväärtusega loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpe, on kavas arvata Turvalepa piiranguvööndisse: Sealne lehtmets moodustab metsapuhvri must-toonekure püsielupaigale. Alale jääb osaliselt Ehmja metsisemäng ning sealne mets on III kaitsekategooria liigi väike-kirjurähni elupaigaks. Piiranguvöönd on vajalik, et säilitada elupaikade terviklikkus ning puhverala moodustamiseks sihtkaitsevööndis olevatele kõrge loodusväärtusega metsaelupaigatüüpidele. Piiranguvööndi kaitsekord on piisav siin esinevate loodusväärtuste kaitseks.

17 (14)

Vööndite piiri määramisel on lähtutud kaitseväärtuste olemasolust ja kaitsekorrast tulenevast ohutegurite vältimise võimalusest ning sellest, et piir oleks üheselt arusaadav ja looduses tuvastatav. Piir kulgeb mööda teede, radade, metsasihtide servi, jõe- ja kraavikaldaid ning kõlvikupiire. Kohtades, kus puuduvad selged piirid, kasutatakse looduses tuvastatavate punktide vahelisi mõttelisi sirgeid või kinnistupiire.

Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on kavandatud ulatuses, mis tagavad kaitsealal esinevate liikide ning looduslike elupaikade soodsa seisundi ja poollooduslike koosluste säilimise. Elupaikade säilitamise kaudu hoitakse ka tüüpilist maastikuilmet ning kaitstakse kogu looduse mitmekesisust.

3.2. Inimeste viibimine ja kavandatavad liikumispiirangud kavandataval Turvalepa LKA-l

Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord hoiuala püsielupaiga sihtkaitsevöönd piiranguvöönd sihtkaitsevöönd ajalisi keelatud inimeste keelatud on inimeste ajalisi liikumispiiranguid ei viibimine Turvalepa viibimine Turvalepa liikumispiiranguid ei ole suur- ja väike- konnakotka ja Kaasiku ole konnakotka ning skv-s 15.03‒31.08 Lähtru ja Ehmja must- toonekure püsielupaigas 15.03‒ 31.08 püsielupaika läbivatel lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga õitmine teedel ja radadel on teedel, jalgratastega ka radadel;; kaitseala lubatud inimeste veealal on lubatud sõita mootorita viibimine ning ujuvvahendiga. sõidukitega sõitmine

Turvalepa LKA-l jääks osas, mis on juba kaitse all, liikumise ja sõidukiga sõitmise kord üldjoontes samaks, kord muutuks reguleeritumaks kaitsealale liidetaval alal. Ajaline liikumispiirang laieneks Turvalepa konnakotka ja Kaasiku sihtkaitsevööndi koosseisus kaitsealaga liidetavale alale ja nimetatud sihtkaitsevöönditesse arvatavale praegu hoiualal olevale osale. Varasema Ehmja püsielupaiga osas liikumispiirang kaoks.

Kavandatava kaitsekorra kohaselt on inimestel lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Turvalepa konnakotka ja Kaasiku sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini. Piirang on kehtestatud I kaitsekategooria linnuliikide pesitsusedukuse tagamiseks. Piirangu aeg arvestab väike-konnakotka ja must- toonekure pesitsusperioodi, mis algab märtsi keskpaiku, ning poegade lennuvõimeliseks saamist augustis. Kuna tegemist on häirimistundlike liikidega, võib inimeste sattumine pesitsusajal pesa lähedusse põhjustada pesa hülgamise ja poegade hukkumise. Liikumispiirangu aeg must toonekure ja konnakotka häirimatu pesitsemise tagamiseks tuleneb liigi bioloogiast ning on kavandatud sama, mis looduskaitseseaduses ja liigi püsielupaiga määruses toodud ajaline piirang.

Looduskaitseseadusest tulenev erisus inimeste viibimisele sihtkaitsevööndis keelatud ajal kehtib kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusele ning järelevalve- ja päästetöödele. 18 (14)

Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgratastega ka radadel, kusjuures maastikusõidukiga sõitmisel tuleb lähtuda liiklusseaduse §-s 154 sätestatust. Väljaspool teid on sõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmine keelatud, kuna tegemist on tallamistundlike, kohati ka liigniiskete kooslustega, mille pinnast ja taimkatet see kahjustab ning mis taastuvad väga aeglaselt..

Kaitseala veealal on lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga. Kaitsealale jääb madal ja kitsas Rannametsa jõgi, mis ei ole sobiv mootoriga ujuvvahendiga sõitmiseks ning mille elustikku mootoriga ujuvvahendiga sõitmine võib kahjustada.

Piirangud sõidukiga sõitmiseks ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödele, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele ja kaitse-eeskirjaga lubatud töödele, sh piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödele ning liinirajatiste hooldustöödele.

3.3. Metsa majandamine ja raietegevus kavandataval Turvalepa LKA-l

Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord hoiuala püsielupaiga sihtkaitsevöönd piiranguvöönd sihtkaitsevöönd metsaraie on keelatud, metsade majandamine metsade majandamine keelatud uuendusraie, kui see võib rikkuda pole lubatud; pole lubatud; v.a kaitstava elupaiga lubatud on lubatud on kaitseala -turberaie aegjärkse ja struktuuri ja püsielupaiga valitseja valitseja nõusolekul häilraiena langi funktsioone ning nõusolekul koosluse metsakoosluste pindalaga kuni 2 ha, ohustada elupaigale kujundamine vastavalt kujundamine kaitse- kusjuures elustiku tüüpiliste liikide kaitse eesmärgile, liigi eesmärgist lähtuvalt ja mitmekesisuse säilimist; elutingimuste hooldustööd säilitamiseks tuleb väljaspool kaitstavaid säilitamiseks vajalik kaitsealuste liikide säilikpuudena jätta elupaigatüüpe on tegevus elutingimust raielangile alles puid lubatud lageraie langi säilitamiseks, tüvepuidu suurus kuni 2 ha ja kusjuures kaitseala kogumahuga vähemalt laius kuni 30 m ning valitsejal on õigus 20 tihumeetrit hektari turberaie langi suurus esitada nõudeid kohta esimese rinde kuni 5 ha; raieaja, -liigi suurima diameetriga puisniiduilmelisel alal ja -tehnoloogia, puude hulgast; asuvate puude metsamaterjali kokku- - lageraie hall- raiumine on lubatud ja väljaveo ning puistu lepikutes langi kaitseala valitsejaga raiejärgse koosseisu ja pindalaga kuni 1 ha kooskõlastatult. täiuse osas; -puisniidu Kaitse-eesmärgist Maalse skv-s on elupaigatüübile lähtuvalt võib hoiuala keelatud vastavatel aladel on valitseja kohustada: metsanduslikud tööd lageraie keelatud 1) tegema 1.02‒.-31.07 kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal; 2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat

19 (14)

Turvalepa LKA-l jääks osas, mis on juba kaitse all hoiualana ja kus on inventeeritud kaitstavad metsaelupaigatüübid, samaks; üldjoontes samaks jääb juba praegu püsielupaikade sihtkaitsevööndina kaitstaval alal. Olulised piirangud kaasnevad praegu hoiualal olevale piiranguvööndisse kavandatavale alale, kus lageraie edaspidi pole enam lubatud, v.a 1-hektarilise langina hall-lepikutes. Lageraie keeld tuleneb vajadusest tagada metsakoosluste pikaajaline terviklik säilimine. Oluliselt muutub metsaraie kaitsealaga liidetaval sihtkaitsevööndisse arvataval alal. Need on alad, mis jäävad I kaitsekategooria linnuliikide pesitsusalade lähedusse ning piirangud on vajalikud, et tagada pesapaikade pikaajaline säilimine.

Selleks, et tagada kõrge loodusväärtusega metsakoosluste ja I kaitsekategooria linnuliikide pesitsusalade kui terviku pikaajaline säilimine, ei ole metsamajandamine sihtkaitsevööndis lubatud. Samal ajal on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud soo- ja metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, -liigi ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu raiejärgse koosseisu ja täiuse osas. Väljaraiutav metsamaterjal jääb maaomanikule. Sookoosluste kujundamise all mõeldakse raieid võsastuvatel sooaladel. Kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ning koosluste kaitseks võib lubada metsa hooldamist ja koosluste kujundamist vastavalt kaitse-eesmärgile: raiuda sisse häilusid, teha valikraied, samuti raiuda lahti vanade, varem lagedal kasvanud puude ümbrust. Nõuete esitamisel lähtutakse inventeeritud metsaelupaigatüübist ja nende majandamise juhistest. Vanade loodusmetsade säilitamiseks on oluline tagada nendes metsakooslustes looduslik areng ning raie ei ole lubatud. Laialehiste metsade kujundamisel peavad vähemalt 50% ulatuses säilima laialehised puud, kõik vanad puud, õõnsustega puud, jalalseisvad surnud puud ja lamapuit. Siirdesoo-, soostunud ja soo- lehtmetsades on vajadusel lubatud häilraied, kuid ainult külmunud pinnaselt. Raie (sh raieaja) kavandamisel tuleb arvestada kaitstavate liikide esinemist ja nende soodsa seisundi tagamist. Metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu on lubatud külmunud või kuivalt pinnaselt, et mitte kahjustada tallamistundlikku pinnast ja taimestikku, mille taastumine on väga aeglane.

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks. See tähendab, et kaitsealal võib teostada raiet liigikaitse vajadusest lähtuvalt. See võimaldab kaitseala valitseja kaalutlusotsusena lubada metsise mängu- ja meeliselupaikades alusmetsa raiet, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamist ning võsa mehaanilist tõrjet. Koosluse kujundamisega on aja jooksul võimalik suunata metsa arengut metsisele sobilikuks koosluseks ka puistu nendes osades, kus metsa vanuseline ja liigiline koosseis või liituvus ei vasta hetkel metsise elupaiga tingimustele. Kujundusraied planeeritakse kaitsekorralduskavaga, kusjuures kava koostamisse kaasatakse ka maaomanikke. Omaalgatuslikult kujundusraieid kaitsealal teha ei tohi.

Maalse sihtkaitsevööndis on kavas kehtestada ajaline piirang metsanduslikele töödele 1. veebruarist 31. augustini, mil metsanduslikud tööd on keelatud. See on vajalik metsise kaitse tagamiseks. Kaitstavate liikide elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena võib püsielupaiga valitseja lubada püsielupaigas alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamist või ka püsielupaiga piiresse jäävate monokultuursete noorendike hooldamist looduse mitmekesisuse suurendamise eesmärgil 1. oktoobrist 14. märtsini. Kaasiku ja Turvalepa konnakotka sihtkaitsevööndi raiepiirangute eeskujuks on kehtestatud konnakotka ja must-toonekure püsielupaikade kaitse-eeskiri ning tuginetud on must-toonekure kaitse tegevuskavale ja Ehmja-Turvalepa HA KKK-le. Kavandatav piirangu aeg metsise kaitse tagamiseks on kooskõlas „Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskavas” antud soovitustega

20 (14)

ja keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine”.

Erinevalt sihtkaitsevööndist on Turvalepa piiranguvööndis metsamajandamine teatud tingimustel lubatud. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega, kusjuures metsa majandamisel tuleb säilitada või taastada koosluse looduslik tasakaal ning liikide ja vanuse mitmekesisus ning kaitseala valitsejal on õigus kehtestada raielangi suurusele, kujule ja metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid, mis on vajalikud koosluse või kaitsealuse liigi säilimiseks. Piiranguvööndi metsades pesitseb väike-kirjurähn, laanepüü, piiranguvööndisse jäävad osaliselt ka metsise mängualad.

Kavas on piiranguvööndis keelata uuendusraie, välja arvatud turberaie aegjärgse ja häilraiena kuni 2 ha suuruse langina. Elustiku mitmekesisuse, sh kaitstavate liikide säilimiseks on oluline, et säilikpuudena jäetakse raielangile alles puid tüvepuidu kogumahuga vähemalt 20 tihumeetrit hektari kohta esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast.

Piiranguvööndi metsad on varem olnud valdavalt karjatatavad ja niidetavad alad ning püsimetsana majandamine ei halvenda nende looduskaitselist seisundit. Metsade liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks ning eelkõige kaitsealuste linnuliikide ja nende elupaikade kaitseks on uuendusraie liikidest lubatud vaid turberaie aegjärgse ja häilraiena. Veerraiet alal ei lubata, kuna veerraie on kitsas metsakõrgune lank ning sirgeid lanke tehes ei imiteeri need looduslikke häiringuid ega ole maastikku sobivad. Metsade majandamine turberaietega tagab säästva majanduse ja arvestab ajalooliselt väljakujunenud traditsioone. Hooldus- ja häilraiete lubamine võimaldab varuda erametsaomanikel küttepuud. Piiranguvööndi puistutes ei ole lageraie üldjuhul lubatud, kuna neid on võimalik majandada turberaie korras. Erandina on lubatud lageraie 1 ha suuruse langina hall-lepikutes.

3.4. Ehitamine kavandataval Turvalepa LKA-l

Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord hoiuala püsielupaiga sihtkaitsevöönd piiranguvöönd sihtkaitsevöönd ehitamine lubatud ehitamine ei ole keelatud uue ehitise kaitseala valitseja kaitseala valitsejaga lubatud püstitamine, välja nõusolekul lubatud kooskõlastatult; ei ole arvatud kaitseala ehitise, kaasa arvatud lubatud, kui kahjustab valitseja nõusolekul ajutise ehitise kaitstavaid tootmisotstarbeta püstitamine kaitseala elupaigatüüpe rajatise püstitamine tarbeks, tee ja tehnovõrgurajatise püstitamine olemasolevate ehitiste kaitseala valitseja lubatud on hooldustööd on nõusolekul on olemasolevate ehitiste lubatud sihtkaitsevööndis hooldustööd lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd maaparandussüsteemi olemasolevate keelatud uue keelatud on uue rajamine ja maaparandusobjektide maaparandussüsteemi maaparandussüsteemi rekonstrueerimine ja tehnorajatiste rajamine; hooldustööd rajamine; lubatud lubatud kaitseala hooldustööd on lubatud kaitseala olemasolevate 21 (14)

valitseja nõusolekul; lubatud valitseja maaparandussüsteemide lubatud ei ole, kui kooskõlastatult kooskõlastusel hoiutööd võib kahjustada püsielupaiga kaitstavat valitsejaga elupaigatüüpi

Kehtiva kaitsekorra järgi on hoiualal uute ehitiste püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul lubatud, kui see ei kahjusta kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe.

Kavandatud kaitsealale hoonestusalasid praegu ei jää. Uue kaitsekorra kohaselt uute ehitiste rajamine kaitsealale pole üldjuhul lubatud. Kavandatavas sihtkaitsevööndites asuvad lausaliselt looduslikud kooslused, mille kaitseks kaitseala on moodustatud ja mida ehitiste rajamine kahjustab. Sihtkaitsevööndis on valdavas ulatuses tegemist soo ja metsamaaga, kus on registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid. Lubada võiks kaitseala valitseja kaalutlusotsuse alusel uue tootmisotstarbeta ehitise rajamist, nt loodushariduse ja külastuskorralduse edendamiseks vajalikke ehitisi (katusealuseid, pinke, matkaradasid, teabetahvleid, välikäimlaid jms), tee- ja tehnovõrgurajatisi. Lubatud on koosluste hooldustöödeks vajalike rajatiste, nagu loomade varjualused ja küünid, püstitamine.

Ka piiranguvööndis oleks kaitseala valitseja nõusolekul lubatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine ning teede ja tehnovõrgurajatiste rajamine. Näiteks, ehitiste rajamise lubamine võimaldab loodushariduse ja külastuskorralduse edendamiseks vajalikke ehitiste (katusealused, pingid, matkarajad, teabetahvlid, välikäimlad jms) ning ka koosluste hooldustöödeks vajalike rajatiste (loomade varjualused, küünid) püstitamist. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rajada teid ja tehnovõrgu rajatisi. Ehitamiseks nõusoleku andmisel lähtub kaitseala valitseja alal esinevate nende loodusväärtuste paiknemisest, mille kaitseks kaitseala on moodustatud.

Kõiki kaitsealale jäävaid ehitisi võib hooldada, kusjuures sihtkaitsevööndis on selleks vaja kaitseala valitseja nõusolekut, kuid piiranguvööndis mitte, kuna sihtkaitsevööndi ehitised võivad paikneda häirimistundlike liikide elupaikade lähistel. Nõusoleku andmisel saab kaitseala valitseja seada tingimusi tööde läbiviimise osas lähtuvalt kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide soodsa seisundi tagamisest. Hoonestusalasid kaitsealale ei jää.

Keelatud on veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, kui see ei ole seotud soo veerežiimi või taastamisega, ja uue maaparandussüsteemi rajamine. Maaparandussüsteemide rajamine muudab otseselt veerežiimi ning kahjustab sooelupaigatüüpide säilimist ning seepärast on uue maaparandussüsteemi rajamine keelatud. Maaparandussüsteemide rajamine on mõeldav eelkõige liigniisketes kohtades, kuid sealsete koosluste, sh loodusdirektiivi elupaigatüüpide säilimiseks ei või veerežiimi muuta ning seepärast on uue maaparandussüsteemi rajamine keelatud.

Sihtkaitsevööndis on olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustöödeks vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Maaparandussüsteemide hooldustööde lubamisel lähtutakse sellest, et ei muudetaks veerežiimi seal paiknevates looduslikes sookooslustes ja kaitsealuste taimeliikide kasvualadel, mille kaitse on seatud kaitseala eesmärgiks ning mille seisundit veerežiimi muutmine võib oluliselt kahjustada. Lubatud on loodusliku veerežiimi taastamine. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööde tegemist piiranguvööndis kaitse-eeskirjaga eraldi ei reguleerita, see tegevus on looduskaitseseaduse alusel lubatud.

22 (14)

3.5. Lõkke tegemine ja telkimine ning rahvaürituste korraldamine kavandataval Turvalepa LKA-l

Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord hoiuala püsielupaiga sihtkaitsevöönd piiranguvöönd sihtkaitsevöönd telkimine ja lõkketegemine kaitsealal on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Kaitseala valitseja nõusolekul võib telkida ja teha lõket ka metsakoosluste ja poollooduslike koosluste hooldustööde käigus selleks ettevalmistatud ettevalmistamata ja ja kaitseala valitseja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud nõusolekul tähistamata kohas on lubatud kuni kohas on kaitseala 30 osalejaga valitseja nõusolekuta rahvaürituse lubatud kuni 30 korraldamine. osalejaga rahvaürituse Ettevalmistamata korraldamine, kohas ja rohkem kui rohkemate osalejate 30 osalejaga selleks puhul on vajalik ettevalmistatud ja kaitseala valitseja kaitseala valitseja nõusolek. nõusolekul tähistatud Ettevalmistatud ja kohas on rahvaürituse tähistatud kohas ei ole korraldamiseks vajalik rahvaüritusel osalejate kaitseala valitseja arv piiratud nõusolek

Praegu kaitsealal ettevalmistatud matkaradu ja puhkekohti ei ole, kuid on võimalik, et edaspidi rajatakse kaitsealale ettevalmistatud kohtasid sobivamatesse piirkondadesse, mis võimaldab ka loodushariduse edendamist. Telkimist ja lõkketegemist on kaitsealal kavandatud lubada kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimise ja lõkketegemise keeld on vajalik, kuna kaitsealal on tegemist arvukate haruldaste kaitstavate linnuliikidega, kes vajavad häirimatut keskkonda. Kaitsealal asuvad kõrge väärtusega metsa-, soo- ja niiduelupaigad, mis on tallamistundlikud ja kohati tuleohtlikud, mistõttu telkimine ja lõkketegemine võib kahjustada siin esinevaid elupaigatüüpe. Lõket teha ja telkida on lubatud ka metsakoosluste ja poollooduslike koosluste hooldustööde käigus kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades. Koosluste hooldustöödel võib osutuda vajalikuks võsa ja okste põletamine. Lõkke- ja telkimiskohtade valikul peab lähtuma sellest, et ei kahjustataks seal esinevaid kooslusi, mille säilitamiseks kaitseala on moodustatud. Õuemaal ei ole telkimist ja lõkketegemist reguleeritud, kuna kaitsealal ei asu õuemaad.

Sihtkaitsevööndis on kavandatud lubada kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamist kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud kohas, st radadel, puhkekohtades. Ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Rahvaürituste kooskõlastamine on vajalik eelkõige tallamistundlike koosluste kaitseks ja linnustiku häirimise vältimiseks pesitsusajal. Nõusoleku andmisel saab kaitseala valitseja suunata rahvaüritused vähem tallamis- ja häirimistundlikesse piirkondadesse ning välistada kaitstavaid liike või elupaigatüüpe kahjustavad üritused. 23 (14)

Piiranguvööndis on lubatud selleks ettevalmistamata kohas rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Rahvaürituste kooskõlastamine on vajalik eelkõige linnustiku häirimise vältimiseks pesitsusajal. Nõusoleku andmisel saab kaitseala valitseja suunata rahvaüritused vähem häirimistundlikesse piirkondadesse ning välistada kaitstavaid liike või elupaigatüüpe kahjustavad üritused.

3.6. Väetise ja biotsiidi kasutamine ning maavara kaevandamine moodustataval Turvalepa LKA-l

Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord hoiuala püsielupaiga sihtkaitsevöönd piiranguvöönd sihtkaitsevöönd puhtpuistute puhtpuistute puhtpuistute kujundamine ja kujundamine ja kujundamine ja energiapuistute energiapuistute energiapuistute rajamine on keelatud rajamine on keelatud rajamine on keelatud veekogude veetaseme ja keelatud on keelatud on keelatud on kaldajoone muutmine on veekogude veetaseme veekogude veetaseme veekogude lubatud kaitseala ja kaldajoone ja kaldajoone veetaseme ja valitsejaga kooskõlastatult muutmine, kui see ei muutmine, kui see ei kaldajoone ole seotud soo ole seotud soo muutmine, kui see ei veerežiimi või veerežiimi või ole seotud soo taastamisega taastamisega veerežiimi või taastamisega biotsiidi ja biotsiidi ja biotsiidi ja keelatud on väetise, taimekaitsevahendi taimekaitsevahendi taimekaitsevahendi biotsiidi ja keemilise kasutamine on lubatud kasutamine on kasutamine on taimekaitsevahendi kaitseala valitsejaga keelatud keelatud kasutamine kooskõlastatult keelatud on keelatud on keelatud on maavarade maavarade maavarade kaevandaamine kaevandaamine kaevandaamine

Puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine on kaitsealal keelatud, sest see vähendab eluslooduse mitmekesisust, mis läheb vastuollu ala kaitse-eesmärgiga. Keelatud on veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, kui see ei ole seotud soo veerežiimi või taastamisega. Väetise, keemilise taimekaitsevahendi või biotsiidi kasutamine kahjustavad otseselt looduslikke elupaiku ja poollooduslikke kooslusi ning nende soodsat seisundit ning on keelatud. Keemiline taimekaitsevahend ja biotsiidi kasutamine võib otseselt ohustada toitumisahela kaudu alal pesitsevaid ja toituvaid I kaitsekategooria linnuliike. Õuemaad, kus oleks vajalik väikeses mahus väetiste kasutamine, kaitsealale ei jää. Elupaikade seisundit kahjustab otseselt ka maavarade kaevandamine ning seepärast on maavara kaevandamine keelatud.

3.7. Jahipidamine ja kalapüük

Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord hoiuala püsielupaiga sihtkaitsevöönd piiranguvöönd sihtkaitsevöönd

24 (14)

kalapüük on lubatud kalapüük on lubatud kalapüük on lubatud kalapüük on lubatud jahipidamine on jahipidamine on jahipidamine on jahipidamine on lubatud lubatud 1.09‒14.03 lubatud Turvalepa ja lubatud Lähtru skv-s; Turvalepa konnakotka ja Kaasiku skv-s lubatud 1.09‒14.03, Maalse skv-s 1.09‒ 31.01

Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük kooskõlas jahiseaduse ja kalapüügiseaduse nõuetega ning arvestades eespool ptk-s 3.2 nimetatud liikumispiiranguid. Kaitseala moodustamisega seatakse jahipidamisele täiendavad ajalised piirangud alal, mis on praegu hoiualal või väljaspool kaitstavaid alasid ning arvatakse Turvalepa konnakotka, Kaasiku või Maalse sihtkaitsevööndisse.

Kavandatava kaitsekorra kohaselt on jahipidamine keelatud Turvalepa konnakotka ja Kaasiku sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, kui kehtib üldine ajaline liikumispiirang. Maalse sihtkaitsevööndis on kavas keelata jahipidamine 1. veebruarist 31. augustini. Piirang on kavas kehtestada I ja II kaitsekategooria linnuliikide häirimatuse tagamiseks. Piirangu aeg Turvalepa konnakotka ja Kaasiku sihtkaitsevööndis arvestab konnakotka ja must-toonekure pesitsusperioodi, mis algab märtsi keskpaiku, ning poegade lennuvõimeliseks saamist augustis. Tegevuste ajalise piirangu aeg Maalse sihtkaitsevööndis arvestab must-toonekure pesitsusajaga ja seal elutseva metsise mängu- ja pesitsusajaga veebruari algusest juuni lõpuni. Kuna tegemist on häirimistundlike liikidega, võib inimeste tegevus pesitsusajal pesa läheduses põhjustada pesa hülgamise ja poegade hukkumise. Metsise häirimine tema mängu ajal võib põhjustada pesitsuse ebaõnnestumise.

Piirangu seadmisel on tuginetud must-toonekure kaitse-eeskirjale, metsise kaitse tegevuskavale ja Ehmja-Turvalepa hoiuala kaitsekorralduskavale.

3.8. Vajalik tegevus

Turvalepa sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine. Võrreldes kehtiva kaitsekorraga, kaitseala moodustamine poollooduslike koosluste hoolduse osas muudatusi kaasa ei too.

Poollooduslike koosluste hooldamine on vajalik tegevus, kuna hooldamata kooslused (eri niidutüübid) võsastuvad või kasvavad täis pilliroogu ning poollooduslikke kooslusi hooldamata pole võimalik tagada kaitse-eesmärgiks nimetatud elupaigatüüpide soodsat seisundit. Vastavalt looduskaitseseadusele on kinnisasja valdajal õigus poolloodusliku koosluse säilimiseks vajaliku töö tegemiseks taotleda poolloodusliku koosluse hooldamise toetust vastavalt maaeluministri 22. aprilli 2015 a määrusele nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus”. Tegevuste täpsemad mahud on kavandatud Ehmja-Turvalepa kaitsekorralduskavaga.

4. Maaomanike ja kohaliku omavalitsuse arvamused ja ettepanekud /täidetakse pärast tutvustamist/

25 (14)

Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus

5. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused

Alljärgnevalt on kajastatud ainult olulised mõjud, mis kaasneksid selle kavandatava määruse jõustumisega.

5.1. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused maaomanikule

Seoses 28 ha eraomandis oleva kaitsealale juurde liidetud maa arvamisega sihtkaitsevööndisse tuleb Turvalepa küla Korva-Juhani (77601:003:0228) maaüksuse ja maaüksuste katastritunnusega 77601:003:0074 ja 77601:003:0032 omanikel ning Kaasiku küla Karumetsa (45201:002:0270) ja katastritunnusega 45201:002:0492 maaüksuse omanikel arvestada, et edaspidi ei ole metsade majandamine Turvalepa konnakotka ja Kaasiku sihtkaitsevööndis lubatud. Küll aga on lubatud metsakoosluste kujundamine kaitseala valitseja nõusolekul vastavalt kaitse-eesmärgile.

Seoses 90 ha eraomandis oleva varem hoiualal olnud maa arvamisega sihtkaitsevööndisse maaomanikele valdavas osas muudatusi kaitsekorras ei kaasne, sest valdavas osas on ala kaetud kaitstavate elupaigatüüpidega, kus ka praegu on keelatud tegevused, mis võivad elupaigatüüpe kahjustada. Arvestada tuleb, et edaspidi on metsade majandamine keelatud ka alal, mis loodusdirektiivi elupaigatüübile ei vasta. Lubatud on metsakoosluste kujundamine kaitseala valitseja nõusolekul vastavalt kaitse-eesmärgile.

Kompenseerimaks piirangutega kaasnevat, sihtkaitsevööndisse kuuluva maa eest maamaksu ei pea maksma. Samuti saab sihtkaitsevööndisse arvatud katastriüksused riigile müüa. Vastavalt looduskaitseseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/105042016004?leiaKehtiv) § 20 lõikele 1 omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, kui ala kaitsekord piirab oluliselt maa sihtotstarbe kasutamist. Riigile omandamise kriteeriumid ja väärtuste määramise kord ning alused on kinnitatud keskkonnaministri 08.07.2004 määrusega nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” (https://www.riigiteataja.ee/akt/13351967?leiaKehtiv).

Piiranguvööndisse jääva metsa majandamine on lubatud teatud tingimustel. Kompenseerimaks osaliselt piirangutega kaasnevat, kehtib piiranguvööndisse arvatud maal maamaksu soodustus 50%. Piiranguvööndisse arvatud maad, mille sihtotstarbelist kasutamist oluliselt ei piirata, riigile müüa ei saa.

Erametsaomanikud saavad taotleda toetust Natura 2000 võrgustiku alal asuvale metsamaale. Tegemist on Eesti maaelu arengukava 2014−2020 meetmega 12.2. Toetuse eesmärk on kompenseerida metsaomanikele osaliselt looduse kaitsmise tõttu metsast saamata jäävat tulu. Toetuse suurus on piiranguvööndis ja hoiualadel ning projekteeritavatel aladel 60 eurot hektari kohta aastas ning sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse Maaelu

26 (14)

Arengu Euroopa Põllumajandusfondist. Alates 2017. aastast rakendus väljaspool Natura 2000 alasid asuvatele sihtkaitsevööndis asuvatele looduskaitseliste piirangutega metsaaladele võimalus taotleda Natura metsa toetust, mille määr on 110 eurot aastas. See puudutab eraomanikke, kelle maa praegu Ehmja-Turvalepa hoiualal ja ühtlasi loodusalal ei ole.

Vastavalt looduskaitseseadusele on kinnisasja valdajal õigus poolloodusliku koosluse säilimiseks vajaliku töö tegemiseks taotleda poolloodusliku koosluse hooldamise toetust vastavalt maaeluministri 27. aprilli 2015. a määrusele nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus”. Kehtivad toetusmäärad poollooduslike koosluste hooldamiseks on 85– 250 eurot hektari kohta aastas. Poollooduslike koosluste taastamiseks saab taotleda toetust vastavalt keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrusele nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad”. Kehtivad taastamise toetusmäärad on vahemikus 160–590 eurot ha kohta, sõltuvalt kooslusel tõrjutavast materjalist (roog või võsa), pinnast (tasane või mätastunud) ning võsa kõrgusest ja tihedusest. Samuti saab taotleda toetust Natura 2000 võrgustiku alal asuval põllumajandusmaal looduskaitseliste piirangute järgimise eest lähtuvalt maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrusest nr 42 „Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus”. Kesu küla Sepapõllu (45201:001:0357) ja Uneste küla Nigula (67401:012:0360) ja Võõriku (67401:012:0260) maaüksuste omanikel tuleb arvestada, et põllumaa kaitse alt välja arvamisega kaob võimalus taotleda Natura alal asuva põllumajandusmaa toetust.

5.2. Muudatuste mõju kohalikule omavalitsusele ja riigile

Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna 634 ha varasemalt hoiualale jäävast alast arvatakse sihtkaitsevööndisse ning lisaks liidetakse sihtkaitsevööndisse juurde 51 ha ja hoiualale ligi 2 ha varem kaitse all mitte olnud maad, kaasneb Turvalepa LKA moodustamisega Lääne-Nigula vallale esialgsel hinnangul mõningane maamaksu laekumise vähenemine. Samas, praegu hoiualal (43 ha) ja püsielupaigas (sihtkaitsevöönd 9 ha) kaitstava ala piiril oleva peamiselt põllu- ja õueala väljaarvamisega kaasneb vallale mõningane maamaksu laekumise suurenemine.

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Võrreldes kehtiva kaitstava ala piiride ja kaitsekorraga suureneb Turvalepa LKA moodustamisega sihtkaitsevööndis oleva erametsamaa, mille sihtotstarbelist kasutust ala kaitsekord oluliselt piirab, pindala ligikaudu 28 ha võrra. Seega on riigil seoses maade omandamisega võimalikud täiendavad kulud. Kaitseala piiranguvööndis paiknevate eramaade sihtotstarbeline kasutamine oluliselt piiratud ei ole.

Turvalepa LKA moodustamisega kavandatakse arvatakse sihtkaitsevööndisse ligikaudu 23 ha varasemalt kaitse all mitte olnud riigimetsa. Vastavalt RMK arvutustele vähendab range kaitse Läänemaal puidukasutuse tulu keskmiselt 52 eurot hektari kohta aastas. Majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks on RMK arvutuste kohaselt ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest ehk 1 ha piiranguvööndisse arvataval metsamaal väheneb puidukasutuse 27 (14)

tulu 47 eurot aastas. Seega väheneks iga-aastane saamata jäänud puidutulu Turvalepa LKA moodustamisega ligikaudu 1200 euro võrra aastas. Lisaks kavandatakse tsoneeringu muudatusega arvata 544 ha hoiualal olevat riigimaad (mets ja soo) sihtkaitsevööndisse; sealsete metsade majandamine on praegugi piiratud, sest valdavalt on tegemist elupaigatüüpidele vastavate metsakooslustega.

Turvalepa LKA moodustamise ja kaitstava ala laiendamisega suureneb looduskaitsealal toetusõigusliku erametsamaa pindala sihtkaitsevööndis ligikaudu 28 ha. Lisaks arvatakse varem hoiualal olnud erametsamaast sihtkaitsevööndisse ligi 50 ha. Tsoneeringumuudatuste tulemusena suureneb Natura 2000 erametsatoetuste võimalik kulu.

Kavandatava hoiuala laienemisega suureneb poollooduslike koosluste pindala ligikaudu 1,7 ha. Vastavalt looduskaitseseadusele on kinnisasja valdajal õigus poolloodusliku koosluse säilimiseks vajaliku töö tegemiseks taotleda poolloodusliku koosluse hooldamise toetust vastavalt maaeluministri 27. aprilli 2015. a määrusele nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus”. Kehtivad toetusmäärad aruniitude hooldamiseks on karjatamisel 150 eurot ja niitmisel 85 eurot hektari kohta aastas. Poollooduslike koosluste taastamiseks saab taotleda toetust vastavalt keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrusele nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad”. Kehtivad taastamise toetusmäärad on vahemikus 245–590 eurot ha kohta, sõltuvalt võsa kõrgusest ja tihedusest.

Natura 2000 võrgustiku alal asuval põllumajandusmaal looduskaitseliste piirangute järgimise eest on kehtestatud maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrusega nr 42 „Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus” toetusmäärad. Kuna kavas on kaitstavalt alal välja arvata praeguse hoiuala piirialal olev põllumaa, siis võimalik toetusteks taotletav summa väheneb.

28 (14)