Väljatöötamise Kavatsus
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Turvalepa looduskaitseala moodustamise VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Kaitseala moodustamine Kavandatav Turvalepa looduskaitseala (edaspidi Turvalepa LKA) asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa, Ehmja, Kaasiku, Kirimäe, Turvalepa ja Väike-Lähtru külas ning selle pindalaks on kavandatud 1246 ha. Turvalepa LKA kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Ehmja-Turvalepa hoiuala idaosa põhjal, liites piirnevad ja osaliselt kattuvad Ehmja ja Lähtru must-toonekure ning Turvalepa suur-konnakotka ja väike-konnakotka püsielupaigad. Kaitstava ala paiknemise skeem on toodud joonisel 1. Kavandatava LKA tuumiku moodustav Turvlepa soo ja piirnevad metsaalad on kaitse all 2006. a-st, mil moodustati hoiuala (2126 ha). 2007. aastal võeti kaitse alla Ehmja must- toonekure püsielupaik (18 ha). Turvalepa väike- ja suur-konnakotka ning Lähtru must- toonekure püsielupaigad on moodustatud looduskaitseseadusest tuleneva pesapuu ja seda ümbritseva 250 m raadiuses ümbritseva alana. MTÜ Kotkaklubi tegi 2017. a veebruaris keskkonnaministrile ettepaneku Turvalepa suur-konnakotka ja Turvalepa must-toonekure püsielupaiga moodustamiseks nende alusel. Turvalepa LKA moodustamise peamine eesmärk on sealsete loodusväärtuste, eelkõige kõrge kaitseväärtusega soo- ja metsakoosluste kaitse ning I ja II kaitsekategooria ning Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (2008) ohustatud liikide kategooriasse arvatud suur- ja väike- konnakotka, must-toonekure ja ohualti liigi metsise pesitsuselupaikade pikaajaline säilitamine. Lisaks on rikkumata veerežiimiga Turvalepa soo ja selle servaaladel kujunenud mitmekesine looduslike ja pool-looduslike koosluste kompleks elupaigaks paljudele ohustatud, haruldastele ja vähelevinud kaitstavatele liikidele. Varasema, peamiselt metsakarjamaadena kasutuse ning naaberaladel teostatud metsakuivenduse tõttu ei ole osa seal esinevaid metsakooslusi määratletavad loodusdirektiivi elupaigatüüpidena, kuid see ei vähenda sealse metsa väärtust kaitsealuste liikide elupaigana. Kaitsealal pesitseb kolm I kaitsekategooria linnuliiki, kaks II kaitsekategooria linnuliiki ja üheksa III kaitsekategooria linnuliiki, kellest valdav enamik kuuluvad ka linnudirektiivi I lisasse. Lisaks I ja II kaitsekategooria liikide pesitsusaladele on siin asuvad metsaosad olulised II kaitsekategooria liigi metsise toitumisalana ning liikumiskoridorina. Metsade ja metsaelupaikade kaitsel on üheks peamiseks eesmärgiks säilitada vana metsa terviklikkus ning seda võimalikult suurel alal. Hoiualal on metsamassiivi terviklikkus ohustatud võimalike lageraielankide tõttu, kuna hoiuala kaitsekord ei keela lageraieid väljaspool kaitstavate elupaigatüüpide esinemiskohti. Elupaikade lageraietega killustamine mõjub liikide elutingimustele negatiivselt. Põhjendatud on kaitsealaga piirnevate püsielupaikade liitmine Turvalepa LKA-ga. Sarnast kaitsekorda nõudvate kõrvuti asetsevate ja osaliselt kattuvate alade kaitse ühe alana on otstarbekam. Turvalepa LKA moodustamisega muutuvad osaliselt kaitstava ala eesmärgid ja kaitsekord ning välispiir ja tsoneering ehk vööndid. LKA moodustamisega kaasnevate piirimuudatuste skeem ja kavandatav tsoneering on toodud joonistel 2 ja 3. Peamised kaitsekorra muudatused tulenevad kaitstava ala osalisest laiendamisest ning on eelkõige seotud metsaraie ja häirimistundlike liikide pesitsusedukuse tagamiseks vajalike ajaliste piirangutega. Praeguse Ehmja-Turvalepa hoiuala lääneosa (praegu kaitse all 977 ha) on kavas kaitsta jätkuvalt hoiualana (joonis 4). Seoses Turvalepa LKA moodustamisega muudetakse hoiuala piire ja kaitse-eesmärke. Seoses piiride muutumisega on ettepanek nimetada Ehmja-Turvalepa hoiuala ümber Arumetsa hoiualaks (edaspidi Arumetsa HA). Hoiuala jääb Haapsalu linna Võnnu, Uneste, Rummu, Litu ning Lääne-Nigula valla Nihka, Kirimäe, Kesu küla maadele. Kavandatava Arumetsa HA pindala on 947 ha. 43 ha varem hoiualana kaitse all olnud alast hoiuala piiril ning 9 ha püsielupaiga sihtkaitsevööndina kaitse all olnud alast on kavas arvata kaitse alt välja, kuna seal ei esine kaitstavaid elupaigatüüpe ning sealt ei ole inventuuride käigus registreeritud ka kaitsealuseid liike. Kaitse alt arvatakse välja praegu hoiuala piiril või püsielupaigas olev põllu- ja õueala. Samuti ei ohusta eesmärkide saavutamist kaitstava ala piiril olevate noorte või raietest mõjutatud metsaalade väljaarvamine. Kaitstava ala kaitsekord seab piiranguid maa sihtotstarbelisele kasutusele, kuid kui alal puuduvad looduskaitselised väärtused, ei ole piirangute seadmine põhjendatud ja selleks puudub ka vajadus. Seoses sellega tuleb kaitse alt välja arvatud katastriüksuste omanikel arvestada, et varasem soodustus kaob ära ning maamaksu tuleb hakata maksma täies ulatuses ning kaob võimalus taotleda Natura põllumaade nõuetele vastavuse toetust. Pärast looduskaitseala moodustamist ja kaitse-eeskirja kehtestamist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek Ehmja-Turvalepa loodusala piiride vastavusse viimiseks kaitstava ala piiridega. 2 (14) Joonis 1. Kaitstava ala paiknemine ja kavandatavad piirimuutused seoses LKA moodustamisega. 3 (14) Joon. 2. Kaitstava ala piiri muutus seoses Turvalepa HA moodustamisega ja kavandatav tsoneering Turvalepa piirkonnas. 4 (14) Joon. 3. Kaitstava ala piiri muutus seoses Turvalepa HA moodustamisega ja kavandatav tsoneering Maalse piirkonnas. 5 (14) Joon. 4. Kavandatav Arumetsa hoiuala. 6 (14) 1.2. Väärtused ja kaitse-eesmärkide muutused Kavandatava Turvalepa LKA eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada eluslooduse mitmekesisust, inimtegevusest oluliselt mõjutamata Turvalepa sood, seda ümbritsevaid metsakooslusi, väljakujunenud või kujundatavaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike. Kuna kavandatav Turvalepa LKA on elupaigaks häirimistundlikele liikidele, siis metsakoosluste terviklikkuse kaitse tagamise vajaduse tõttu on kaitse-eesmärk, võrreldes varasema hoiualaga, nihkunud looduslike ja majandamata koosluste kaitse suunas. Kaitsealal kavandatakse muuta kaitse-eesmärke ja kaitsekorda selliselt, et metsakooslused säiliksid võimalikult killustamata ja looduslähedasena. Ka varemnimetatud alal esinevate elupaigatüüpide ja liikide kaitse jääb endiselt kaitse-eesmärgiks. Kaitseala eesmärgiks on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe: kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Võrreldes Ehmja-Turvalepa HA-ga lisanduvad kaitse-eesmärkide hulka liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*). Nimetatud niidutüüp on ohustatuna kantud loodusdirektiivi I lisasse, tegemist on esmatähtsa elupaigatüübiga, mille säilitamisel on Eestil eriline vastutus. Kaitseala eesmärgiks on kaitsta loodusdirektiivi II lisa liike: saarmas (Lutra lutra), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride) ning II kaitsekategooria liiki salutakjas (Arctium nemorosum). Kaitstakse ka nimetatud liikide kasvukohti ja elupaiku. Kaitse-eesmärkidesse lisatav roheline kaksikhammas on loodusdirektiivi II lisa samblaliik ja ühtlasi II kaitsekategooria liik, salutakjas on II kaitsekategooria liik. Ala eesmärgiks on linnudirektiivi I lisa liigid: suur-konnakotkas (Aquila clanga), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra) ja metsis (Tetrao urogallus). Must-toonekurg, suur- ja väike konnakotkas on I kaitsekategooria linnuliigid ning Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohustatud. Metsis on II kaitsekategooria ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohualdis liik. Must-toonekurg on väheneva arvukusega linnuliik, kelle elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Lisaks must-toonekurele elab talle pesitsuspaigaks sobivates vanades metsades veel kuni 400 ohustatud liiki (Must-toonekure Ciconia nigra kaitse tegevuskava aastateks 2009–2013). Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina. Must- toonekure arvukus on Eestis langenud 1980. aastate alguse 250 pesitsevalt paarilt praeguse 60– 90 paarini (Elts et al. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012. Hirundo 26/2013). Suur-konnakotkas on globaalselt ohustatud liik, kelle maailma populatsioon on 2000–3000 paari. Eestis pesitseb ainult 5–10 paari suur-konnakotkaid (Elts et al. 2013). Suur- konnakotkaste arvukus väheneb kogu areaali ulatuses, mida põhjustab Ida-Euroopas hübridiseerumine väike-konnakotkaga. Lisaks on ohuteguriteks toitumisalade degradeerumine ning ohud rändeteedel ja talvitusaladel. Kavandatav kaitseala on liigile rahvusvahelise ja siseriikliku tähtsusega ala. Väike-konnakotkaid pesitseb Eestis 600‒700 paari ning liigi arvukust hinnatakse stabiilseks (Elts et al. 2013). Metsis on II kaitsekategooria ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohualdis liik. Metsis on järjepidevalt väheneva arvukusega kanaline, kelle arvukust Eestis hinnatakse 1100– 1200 haudepaari (Elts et al. 2013). Kuigi isalindude arvukuse trend viimasel kuuel aastal on hinnatud metsise seire andmetel stabiilseks, näitab pikaajaline (alates 1980) arvukus langustrendi (keskmiselt -0,9% aastas) (Keskkonnaagentuur. 2017. Metsise mängude seire 2016. aasta aruanne. Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm). Metsise arvukust on tunduvalt