t esli TA Toim. Humailltaar- ja Solsiaalleadused, 1994, 43, 4, 465-484
EESTI VIIKINGIAEGSED HOBURAUDSOLED JA NENDE ORNAMENT
Marika MAGI-LOUGAS
Eesti Teadusle Akadeemia Ajaloo instiluut. RiiiitJi 6, EE-OOOI Tallinn, Eesti
Esilanud P. Ligi.
Toimelusse saabunud 15 . aprillil 1994, avaldamisele lubatud 19. mail 1994
Artiklis on vaadeldud Eesli viikingiaegseid hoburauds61gi liihtudes eelk6ige nende ornamendisl. Erislatud on kuul ornamenditiiiipi, millesl A-C kuuluvad vara- ja kesk viikingiaega ning D-F hilisviikingiaega. Sealjuures ilmnevad sclged iihlelangevused teisle samaaegsele ehletiiiipide, eriti kiiev6rude mustritega. Ornament on voimaldanud hoburauds61gi senisest detailsemalt tiipologisecrida ja dateerida. Tiipsuslatud on ka hoburaudsolgede otsanuppudcl p6hinevat tiipoloogial, andes senis tele terminilele kohali uuema ja piiritletuma sis u. Hobllraudsolgcdc morfoloogiliste ja ornamendil p6hinevate tiiiipide vahel on tiiheldalavad selged sensed, kllid tiiiclikull kokku need ei lange. Milmele otsanuppudel p6hincvatc liiiipidc d.1t ecringud osulusid scniarvatuist varasemaks, olles sel kujul paremini kooskolas ka Eesli naabermaade hoburauds6'1gede daleeringulega.
Hoburauds61ed tuJid muistsete eestlastc ehete huJka juba Rooma raua ajaJ. Nende esimene kasutusaeg jai siiski liihikeseks ning peagi unustati nad m6nesajaks aastaks. Siinkohal kasitletavad h6burauds61ed ilmusid Merovingi aja J6puJ. Suur osa neist j6ud'is meile ilmselt balti ja volga soome h6imude kaudu. Hoburauds61gede algkodu otsitakse Euroopa ida- ja kagupiirilt. Pohja-Euroopas vaheneb nende levik laane suunas. Skandinaa vias jaid hoburauds61ed uldiselt v66raks, erandiks vaid Kesk-Rootsi ja Ojamaa oma traditsiooniliselt tugevate idasidemetega. Baltirnaadel olid h6burauds61ed kasutusel pika perioodi valtel labi kogu nOOrerna rauaaja ning ka suure osa ajaloolisest ajast. Eesti viikingiaegsete hoburauds61gede ti.ipoloogia on seni tapsemalt valja t66tamata. P6gusalt on neid solgi anali.ii.isinud juba Aarne Michael Tallgren.l Noorema rauaaja teise poo le hoburauds61gi on liigitanud Juri Selirand 2, Eesti aaretesse kuuluvaid h6bedast eksemp!are Evald T6nisson 3. Hilisemad kiisitlused toetuvad uldjuhul nimetatud t66des esi tatud dateeringutele ja morfoloogilisele tupoloogiale.
1 Tallgren, A. M. Zur Arc'hiiologie Eestis, II. Von 500 bis etwa 1250 n. Chr. Dorpat, 1925. 2 Selirand, J. Eestiaste matmiskombed varafeodaalsete suhete liirkamise perioodil (11. 13. sajand). Tallinn, 1974. 3 Tonisson, E. Eesli aardeleiud 9'.-13. sajandist. - Rmt.: Muislsed kalmed ja aarded. Tallinn, 1962.
7 Ecsti TA Toimetised. HS 4 1994 465 Praeguse too puhul on tuhatkonnast Eesti noorema rauaaja hoburaud fassetitud nuppudega (joon s61est eraldatud 67 ornamenditud eksemplari, mis kuuluvad nii oma kuju gede kasitluses on viimased kui ka ornamendi pool est viikingiaega (800-1050). K6ik siin kasitietud Knopfe) hoburauds61gede a hoburauds61ed on valmistatud pronksist. S61gede kronoloogilisel analililsil tavate s6lgede otsanuppude on toetutud naabermaade kohati paremini dateeritud materjali le. Rohkesti on seda ka kasutatud. pidepunkte dateerimiseks pakub hoburauds61gede ornament, millele leidub Fassetituks on siinkohal vasteid nii naaberaladel kui ka Eesti muude ehtetililpide, eriti kaev6rude massiivseid otsi, mis algayai ka unist uses. sed hoburauds61ed tulid ka ~ kingiaja algul. Seda dateeri ~ 1. HOBURAUDSOLGEDE OTSANUPPUDEL POHINEV labil6ige. Viimane on ena ~ kolmnurkadest v6i lipsukest1 TOPOLOOGIA sus sageli peaaegu v6rdne 18 rullotste ja ornamenditud k ~ Kaesolevas artiklis on tiipsustatud hoburauds6lgede otsanuppude kujul Soomes on H. Salmo da p6hinevat tilpoloogiat (joon. 1) . Nii Eesti kui ka naabermaade uurimus sajaodisse. Ta oletab, et se tes on pahatihti paigutatud ilhise nimetaja alla killl sarnaste, kuid siin ka jiirgmisel, s. o. II. sajand kirjutaja arvates siiski eri tililpi otsanuppudega hoburauds6lgi. Tililpide nii hilise dateeringuga ning , tiipsustamisel mangib olulist rolli ka s61gede ornament. Varasemast tilpo leiukomplekside p6hjal pea loogiast erineb eelk6ige fassettotstega hoburauds6lgede liigitamine kaheks pooldeJ Ojamaa vastavate ning terminitele lehterotsad ja tiihtotsad erineva sisu andmine. Carlsson 9.-10. sajandi.8 Sa otstega hoburauds6lcd, mida Soomes leidub fassettots , ~ ~~ laaneosas, aga ka Hames. I teada tile 130 seesuguse eks' j]4 JQl 2 ~3 Miilari alai, viimases on agal Liiti fassettotstega hob un m6nikord ka juba 9. sajandi' _59 ~ Leedus on fassetitud otstega, kuni J 1. sajandini. Miirgita ~ tiltibi alia fassetitud ning lei ,. V4 <):5 Venemaalt on fassettotst, 31 eksemplari, need piirine\' et viiiksemate m66tmetega Sd matustest. Venemaa vastavad 1JJ ~ ~ teise pool de ja II. sajandi al fassettotstega hobura uds6led .J:L, n: "/ a:=:: 8 Ka aarete puhul viitab leiukor pooJeJe. 16 Novgorodist on neid
Joon. 1. Artiklis kiisitletud hoburaudsoJgede otsanuppude liigitus. Terminal-types of S Salmo, H. Finnische Hufeiscn ii pen annular brooches considered in this article. kirja, 56. Helsinki, 1956, Ik. 57-5 1 rullotsad, rolled terminals; 2, 3 fassettotsad, massive faceted terminals; 4 lehterotsad, 6 Samas, Ik. 35. 7 Lehtosalo-Hilander, P.-L. Luistar: funnel-shaped terminals; 5 tiihtotsad, star-shaped terminals; 6, 7 prismaotsad, prism sen Aik.akauskirja, 82:2. Helsinki, shaped terminals; 8 kantotsad, small faceted terminals. 8 Carlsson, A. Vikingatida ringspiJ Ik. 22, 69. 9 Arbman, H. Birka, I. Die Grabe Ringspangen. - Rmt.: Birka, I. 1.1. Fassettotstega hoburaudsoled holm, 1984, Ik. 16-17; <;linters , Typ. - Rmt.: Birka, II: 1. Stock. Fassettotstega hoburauds6lgi on peetud Eestis sageli p6hjendamatult 10 Lehtosalo-Hilander, P.-L. Luistari hilisteks. 4 Seesuguseks arvamuseks pole aga tihti alust. Varajased mas I! <;linters, V. Der Ursprung des Rin :: Latvijas PSR arheologija. Riga. siivsete, justnagu ligi maad surutud otstega (joon. 1,2,3) hoburauds6led Kivtu kapulauks. Riga, 1987, lk. I erinevad ajaliselt tunduvalt muinasaja 16pu k6rgele painutatud vaikeste :> Lietuvill liaudies menas. Sen!),,!!: 386, 453. ( Nait. Tallgren, A. M. Zur Archiiologie Eestis, II, Ik. 66; Selirand, J. Eestlaste matmis ,. MaJlbM B. A. nO)l.KOB006pa3Hbu;, kombed, Ik. 156-157 (osa fassettotstega hoburaudsolgi on paigutatud prismakujuliste no HCTOPHH pycc Koli )l.epeBHII X· otstega hoburaudsolgede alia); AYH M. CeJlHlue KHBHBape B BaJlraCKOM palioHe. .1 KO'lKypKHHa C. H., JJHHeBcKHii A I-!3B. AH 3CCP. 06meCTB. H., 1975, 24, nr. I, Ik. 82; KpaYT A. CnaCaTeJlbHble pac neTp03aBO)l.CK, 1985, Ik. 47, joan. KOnKH. nOCeJleHHH n03)l.HerO )!{ eJle3HOrO BeKa B KyycaJlY . - I-I3B . AH 3CCP. 06meCTB. KOp3yxHHa r. <1>. PyccKHe K.ij3,J. H., 1980, 29, nr. 4, lk. 385. 93. tahv. XV, 1.
466 5t i noorema rauaaja hoburaud a setitud nuppudega (joon. I, 8) solgedest. Helmer Salmo hoburaudsoi Iri, mis kuuluvad nii oma kuju ede kasitluses on viimased viidud eri nimetaja, nn. kantotstega (kantige I -1050) . Koik siin kiisitletud Knopfe) hoburaudsolgede alla.5 Nimetatud termin on sobiv ka meie vas >Lgede kronoloogilisel anallilisil a \'ate solgede otsanuppude iseloomustamiseks ning kiiesolevas kirjutises dateeritud materjalile. Rohkesti on seda ka kasutatud. 51 gede ornament, millele leidub Fassetituks on siinkohal nimetatud vaid varasemate hoburaudsolgede de ehtetliupide, eriti kiievorude massiivseid otsi, mis algavad kaarega peaaegu ilhelt tasapinnalt. Niisugu sed hoburaudsoled tulid kasutusele juba ilsna varakult, toeniioIiselt vii kingiaja algul. Seda dateeringut toetab ka solgede ornament, samuti kaare liibi1oige. Yiimane on enamasti kuusnurkne, kusjuures miniatuursetest WPPUDEL POHINEV kolmnurkadest voi Iipsukestest ornamendi puhul (tuiip A) on kaare pak A sus sageli peaaegu vordne laiusega. Liibiloige sarnaneb seega varasemate rullotste ja ornamenditud kaarega hobura udsolgede omale. I audsolgede otsanuppude kujul Soomes on H. Salmo dateerinud fassettotstega hoburalJds61ed 9.-10. kui ka naabermaade uurimus sajandisse. Ta oletab, et see tiilip vois monevorra kasutusel piisida veel a alia kill I sarnaste, kuid siin ka jiirgmisel, s. o. II . sajandiI.6 Pirkko-Liisa Lehto$alo-Hilander ei noustu ludega hoburaudsolgi. Tililpide nii hiIise dateeringuga ning dateerib need hoburaudsoled Luistari kalmistu e ornament. Varasemast tilpo leiukomplekside pohjal peamiselt 9. sajandisse ning 10. sajandi esimesse ~audsolgede liigitamine kaheks poolde.7 Ojamaa vastavate hoburaudsolgede dateeringuks annab Anders ~rineva sisu andmine. Carlsson 9.-10. sajandi.8 Samasse aega kuuluvad Birkast leitud fassett otstega hoburaudsoJcd, mida seal peetakse illdrselt Baltikumi mojuks.9 Soomes leidub fassettotstega hoburaudsoJgi peamiselt maa edela- ja liiiineosas, aga ka Hiimes. Karjalas need puuduvad. Kogu Soomest on teada ille 130 seesuguse eksemplarLlo Rootsis esineb neid Ojamaal ning Malari alai, viimases on aga tegu arvatavate importesemetega. 11 Uti fassettotstega hoburaudsoled dateeritakse iildiselt 10. sajandiga, monikord ka juba 9. sajandiga. Levinud on need rohkem UHi idaosas.1 2 Leedus on fassetitud otstega hoburaudsoled dateeritud 9. sajandi lopust [ kuni II. sajandini. Miirgitagu, et seal on monikord viidud ilmselt ilhe tlilibi alia fassetitud ning lehtrikujuliste otstega eksemplarid. 13 Yenemaalt on fassettotstega hoburauds6lgi Y. Malmi andmetel teada 31 eksemplari, need piirinevad peamiselt maa loodeosast. On tiiheldatav, ~5 et viiiksemate m66tmetega soled on leitud naiste-, suuremad aga meeste matustest. Yenemaa vastavad soled on seni iildiselt dateeritud 10. sajandi teise pool de ja II. sajandi algusesse. 14 Vepsa (Kagu-Laadoga) kiiabaste fassettotstega hobura uds61ed p iir ineva d siiski koik j uba 10. sajandist. 15 8 Ka aarete puhul viitab leiukontekst monikord otseseIt 10. sajandi esimesele poolele. 16 Novgorodist on neid solgi leitud 10.-12. sajandi keskpaiga ning
ln uppude liigitus. Terminal-types of 5 $almo, H. Finnische Hufeisenfibeln. - Suomen Muinasmuistoyhdistyksen Aika.kaus in this article. kirja, 56. Helsinki, 1956, Ik . 57-63. :\'e faceted terminals; 4 lehterotsad, G Samns. lk. 35. 7 Lehtosalo-Hilander, P.-L. Luistari, II. The Artefacts. - Suomen J\1uinasmuistoyhdistyk ermiaals; 6, 7 prismaotsad, prism- sen Aikakauskirja, 82:2. Helsinki, 1982, lk. 102. 8 Carlsson, A. Vikingatida ringspannen fran Gotland. Text och katalog. Stockholm, 1988, Ik . 22, 69. 9 Arbman, H. Birka, I. Die Graber. Stockholm, 1940, tahY. 53; 54; 55, 1, 2; ThAlin, H. Ringspangen. - Rmt.: Birka, 11: 1. Systematische Analysen der Graberfunde. Stock holm, 1984, Ik. 16-17; yinters, V. Der Ursprung des Ringspangen yon ostlichem Typ. - Rmt.: Birka, II : 1. Stockholm, 1984 , Ik. 27-30. Eestis sageli pohjendamatult 10 Lehtosalo-Hilander, P.-L. Luistari, II, Ik. 102. a tihti alust. Yarajased mas II yinters, V. Dcr Ursprung des Ringspangen, lk. 27- 30. 12 LatYijas PSR arheolog ija. Riga, 1974, Ik . 216, 229. tahY . 57. 19; 63 , 12; Snore, E. (joon. I, 2, 3) hoburaudsoled Kiytu kapulauks. Riga, 1987, Ik. 16. tahv. I. 15. 16.20. ~u korgele painutatud viiikeste 13 LietuYill liaudies menas. Senoyes Li etuvill papuosala i. I knyga. Vilnius. 1958. joon. 386. 453. ,;. fi6: Selirand, J. Eestlaste matmis H MaJlbM B. A. flO.l\KOB006pa3Hblc H KOJlbueSH.l\Hble 3aCTC)KKH-QJH6 YJlbl. - Rmt.: O'lepKH _al gi on paigutatud prismakujuliste no HCTOPHH PYCCKOi! .l\epeSHH X-XJII BB. MOCI(Ba. 1967, Ik . 159-161. joon. 23, 1. 'sBlmapeB BaJlraCKOM palloHe. I' KO'lKYPKHHa C. H., JIHHeBcKHii A. M. KypraHbl JleTOnHcHoi! BeCH X-Ha'laJla XIII BeKa . 2; KpaYT A. CnaCaTeJlbHble pac fleTp03aBO.l\CK , 1985, lk . 47, joon. 16. 11'3B . AH ;::lCCP. 06IlleCTs. u KOp3yxHHa r. 4>. PyccKHe KJla.l\bl IX-XIII BB. MocKB a; J1eHHHrpa.l\, 1954, lk. 92 93, tahY. XV, 1.
467 14. sajandi kihtidesLI7 Kuigl Maria Sedova artikli joonisel kujutatud solg riateerinud need 9. sajandist on massiivsete ja madalate fassettotstega, voib arvata, et Wi-ibi all on sil tanud lehter- ja tiihtotsi. \"i mas peetud nii siinkasutatud tiihenduses fassett- kui ka hiiisemaid kant gas ulekaalus. Lehterotsteg2 otstega hoburaudsolgi. Jaroslavli oblasti Volga-iiiirsete kalmete fassett Kesk-Rootsist, muja! Skandi niihakse neis eeskiitt balti otstega hoburaudsoled parinevad 10. sajandi, eriti selle teise poole matus 27 test. IS need 9.-10. sajandisse. OJ teise poolde dateeritud maiu A. M. Tallgren dateeris Eesti fassettotstega hoburaudsoled 11.-12. sa 28 jandisse.19 J . Selirand peab neid 12.-13. sajandisse kuuluvaks. 20 Kuigi tega hoburaudsoled. tema toodud nimekirjad hi5!mavad ka siinses mottes fassettotstega hobu Rohkesti fassetitud voi I, raudsolgi, on dateerimisel peetud siJmas ilmselot nn. kantotstega eksemp ristl6ikega hoburaudsolgi on iare. Sarna voib oelda E. T6nissoni kohta, kes dateeris aardeleidudest saa rn eestematustest, ning need ( dud nn. fassettotstega soled 12.-\3. sajandisse.21 Kiiesolevas toos fassett viiiirse leiukoh2, Nuksi kal rr otstega hoburaudsolgede all moistetud tuleks nii naabermaade paralleelide J iselt kuigivord liigendatud. kui ka ornamendi pohjal dateerida siiski 9.-10. sajandisse, kusjuures voib taht- j3 prismaotstega ekseJ arvata, et nende laialdasem kasutamine loppes umbes 10. sajandi kesk 1000. aasta umbrusse. Sealj l tatud perioodi hoburaudsoled paigas. Hilisemate, kanditud otstega hobura udsolgedega need otseses 30 geneetilises seoses ei ole. meestematusteIe. Sama da t vastavate hoburaudsolgede I 1.2. Lehterotstega hoburaudsoled Leedus leidub nii lehtri peamiseit maa liiiineosas ni r Senistes kiisitlustes on enamasti viidud uhe nimetaja alIa kujult lisna V. Maim on oma hobura erinevate otsanuppudega eksemplarid. Kiiesolevas artiklis on lehtrikuju.. ter- ja tiihtotstega tuubid, k iiste otstega hoburaudsolgede all moe Jdud liksnes koige massiivsemaid ring on i.ihesugused. Niisugu; eksemplare, mille otsanupud meenlit3vad veel paljuski fassetitud otsi, kuid 18 eksemplari ning sealgi on tatud soled on Loode-Venem laienevad kergelt ulespoole (joon. 1,4). i(aar nuppude all pole enamasti 33 painutatud kuigi korgele, kuid pole b nii madal, kui oli ti.ilipiline fassett a·lgusesse. Novgorodist on otsteJe. H ilisemaid, sa gel i samuti lehtrikujuliste alla Daigutatud utsi on jandi keskpaiga, teine 11. sa siinkohal nimeta1ud tiihekujulisteks. Neile on iseloomulik tugev laienemine A. M. Ta Hgren 011 oma E u!espoole, kusjuures nuppude teravate kantidega kuljed on nogusad (joon. otstega hoburaudsolgi koos I, 5) . koos dateerib ta need 1000. Soome Jehterotstega hoburaudsolgi on liigitanud koigepealt Ella Kivi raudsoled tuleks naabermaad koski, kes eristab ka Uihekujuliste otstega eksemplarid. Tema andmetel oli ornamendi jiirgi dateerida s Soomes 1951. aastaks leitud 35 lehter- ning 36 tiihtotstega hoburaudsolge. selle teisel poole!. Nende e Need ti.iubid olid molemad levinud Soome liiiinepooises osas ning datee suurus ning lai lame kaare r ritavad peamiseit 1000. aasta umbrusse. 22 H. Salmo on vaadelnud Soome esimene pool, eriti kui toetud lehterotstega hoburauds61gi koos tiihtotsaliste s61gedega fling dateerinud tega soled kadusid kasutuse need koik 9. sajandi 16pust kuni II . sajandi algusesse.23 Kjuloholmi (Koy mesel poole! valitsesid Eesti~ li6) kalmistult leitud kuus lehtrikujuliste otste ja kuusnurkse kaare liibi otstega ning teistsuguse orn; Joikega hoburaudsolge on Nils Cleve arvates parit 11. sajandi algusest meid eksemplare ka varaja ning esinevad haudades koos X-tuGpi m60ga ja M-tlilipi odaotstega.24 soled viimastes juba puudu\"a Nimetatutest erineb veidi P.-L. Lehtosalo-Hilanderi dateering. Viis Luis tari lehterotstega hoburaudsolge piirinevad koik meestehaudadest, mida 1.3. Taht-, prisma- kaasleidude pohjaI ei saa pidada hilisemaks 10. sajandi kcskpaigast ning mida kohati on voimalik dateerida isegi veel 9. sajandisse.2S Peamised hilisviikingiae. Lehterotstega hoburaudsolgi leidub rohkesti Ojama al. A. Carlsson on ning mooninuppotstega sole t6ttu on Iehterotstega hobur 17 Ce.u.OBa M. B. JOBeJlHpHbJe H3JlCnH5I JlpeBHero HOBropOJla x-xv BB. MocKBa , 1981, Ik. 86, joon. 31, 12. 26 Carlsson, A. Vikingatida ringspa 27 Arbman, H. Birka, I, tahv. 55. ; 18 4>exHep M. B. BHeWHe3KOHOI~l1'leCKHe CB513H no MaTepHaJlaM 5lpOCJlaBCKHX MOrHJlb HHJWB . - Rmt.: 5lpOCJlaBCKOe flOBOMKbC X-XI BB. MocK Ba, 1963, Ik. 81-84, <;Jinters, V. Der Ursprung des 11 joon. 46, 24. 28 Geijer, A., Arbman, H. En de Fornviinnen. Stock holm, 1940 . . 19 Tallgren, A. M. Zur Archiiologie Eestis, II, lk. 65. 29 Snore, E. Kivtu kapulauks, Ik. 20 Selirand, J. Ees llaste matmiskomo2cl. lk. 157. 30 WHope E., 3eii.o.c T. HYKWHHCK I 21 Tiinisson, E. Eesti aardeleiud, Ik. 219. 11 Latvijas PSR'arheologija, Ik. 2H 22 Kivikoski, E. Suomen rautakauden kuvasto, II. Porvoo, 1951, lie 52, joon. 5; Salmo, H. Finnische Hufeisenfibeln, Ik. 247-248. :;"2 Lietuvos TSR archeologijos atla kaart 34. 23 Salmo, H. Finnische Hufeisenfi be ln . lie 53-54. 33 MaJlbM B. A. flOJlKOB006pa3Hb 24 Cleve, N. Sketettgravfiiiten pa Kjuioho~m i Kjulo. II. Vikingatid och korsUigstid. Grav fiiltet C. - Suomen MuinasP.luistoyhdi styksen Aikakauskirj3, XLIV, 2. Helsinki, 1978, ioon. 23, 3-5. Ik. 96-97, tallv. 2, 14, 16, 18. h "ce.o.oBa M. B. JOBeJlHpHble H3Jle.: 25 Lehtosalo-Hilander, P.-L. Lliistari, II , Ik. 103-105. Tallgren, A. M. Zur Archiiologie
468 r:lateerinud need 9. sajandist kuni II. sajandi alguseni.20 T ma!!) a :- i"li joonisel kujutatud solg ·..jib arvnta, et tiii.ibi all on sil tanu~ l~hter- ja tiihtotsi. Viimased niiiv_ad. olevat Ojamaa m~ e:-. gas ule.(aa~us. Le~terotstega hoburaudsolgl on leitud mone 'orra sett- kui ka hilisemnid kant K~sk-RootSl~t, mUJ~1 Skandinaavias on need aga erandlikud. \1 a1a ; _ oJ ga-iiiirsete kalmete fassett na~lakse nelS e.eska.tt balti. (Uti ja/voi Leedu) moju ning daleeri- e Ii. eriti selle teise poo le matus n~.ed 9.-10. sapnd.lsse.27 OJan:aalt on te.ada ka 10. sajandi ke kp ika '. telse poolde dateentud matuseld, kus eSlllevad koos lehter- ja fassetto . . ega hoburaudsoled 11.-12. sa tega hoburaudsoled 28 sajandisse kuuluvaks. 20 Kuigi _ mottes fassettotstega hobu . ~~hk esti fassetitu~ v?i leht:ikujul.ist~ otstega ning kuusnurkse ka are f1slIolkega hoburn~dsolgl on leltud KlvtI kalmistust, sealjuures erandilLut seH nn. kantotstega eksemp 29 s dateeris aardeleidudest sa a 11:~.~stema.tust~st, nmg• .need o~ da~eeritud 10. sajandisse. Teise miirkimis '-'.narse 1~I~k~{}a, ~UkSl kalml~~u noburaudsoled pole kahjuks kronoloogi i SS~:21 Kiies-olevas toos fassett iI.~elt ! 469 kaare (niiiteks : Kunilepa AI : • , ; s ...~~~?~¢.!-;.~ - .~t~S~~~~~io~'~~~e1:1m;~;~'t t~b~ kaunistatud just sel viisiI. C cz:z~r;:j .52~ klsest poolest.36 Leedus on tahekujuliste omaette ka unistamisvottena =.• 7 7 . :- L~d om aette iiliipi ning dateeritud peamiselt vingi aja lopul ja varaviikin _ ~b S .' oli samuti massitud pronks- \I n alati ornamentimata (Iihtsat mustrit esi situd kaare ja rullolstega ho ning seeparast jaanud siinkohal kasitlusest vingi aja lopust. Rohkesti leid' matustes. 43 ura udsoled jagunevad vaikeste erinevuste p6hjal ill est m6ned on vahem, teised rohkem sarnased fas 2.1. ega solgedega. Prismakujuliste otste puhul on nuppude erT' nen de labim66dust, nupud on kiilgedelt kergelt fassetitud Tiiiipi A kuuluvad hobura! . I). J. Selirand on jaganud seda tiiiipi otstega hoburauds61ed kolmnurgakestest v6i lipsukes kombinatsioonid esinevad ka - f7";sm akujulistele veel ka tompptiramiidjate otstega eksemplarideks. 44 abe tiiiibi va he jaab tal aga ahmaseks.38 Kaesolevas artiklis on kaunistuses. Kujundid on sUi u~tu d tiksnes nimetust prismaotsad, sest siinkirjutaja arvates on tegu datud. ,i U1 djoontes sarnaste hoburauds6lgedega, mille ornamendis samuti ei Varaseimad selle ornamen e er iparasid. solge, molemad rikkalikult or kolmnurkse labiloikega, kusju Prismaotstega hoburauds61ed on massiivsete fassetitud otsanuppudega miseks ava. Peaaegu tapsed va s61gede edasiarendus. Nende p6hilevikuala piirdub lda-Eestiga, viiljaspool tea da Soomest ning need on d' on leitud vaid iiksikuid eksemplare, sealhulgas tiks Kjuloholmi kalmistult Esimest nimetatud varast, 11. sajandi esimese poole mehematusesp9 otsanuppudeks on lamedaks t Enamiku Eesti hilisviikingiaegsete hoburauds61gede kaare labil6ige on kolmnurkset harja kummalgi p trapetsikujuline. Rootsi, Uti ja Leedu tahtotstega hoburauds61gede ise Kolmnurgad on tisnagi suured loomulik lame- v6i koguni 66neskumer kaare liibiloige, mis on sageli jaga on vaieldamatult 160dud iihe ~ tud poiki moigaste abil valjadeks, Eesti toIle aja solgedel puudub. Vaid gemat nupukest. Veelgi rikka l tihe, lila kalmest parineva prismaotstega hoburaudsole (AI 3358:316) (tahv. I, 2) . Piki selle kaare kaar on ooneskumera labil6ikega. lo6dud iihe, molemast otsa. Ilmselt paris viikingiaja lopul ilmuvad ka kantotstega hoburaudsoled. ornamenditud vaheldumisi ka Et neid pole leitud iihestki kindlalt viikingiaega dateeritavast leiukohast, Selle s61e puhul ei ole tegu e voib arvata, et nende massiline kasutuselevott langeb II. sajandi teise mate otsanuppudega, mis on , poolde. Juba A. M. Tallgren dateeris need J1. sajandisse ja hilisemasse kolmnurgaga. 40 aega. Soome vastavate solgede kohta arvab H. Salmo, et need kuuluvad Kahe Kunilepa lameda kacl peamiselt viikingiajajargsesse nn. ristiretkeaega, kuigi ilks sealne leiu tommata para lleele kaevoru de 0 kompleks voimaldavat dateerida neid ka II. sajandi esimesse poolde. Nii tuursed, siigavalt sisse loodud 41 r varane dateering aratab aga temaski kahtIust. Ojamaal, kus vaikeste fas vorudel kui tiks koige enam kas settotstega hoburaudsolgi lei dub rohkesti, dateeritakse need tildjuhul vorutiiiipide ornamendis need samuti viikingiajajargsesse perioodi, kuigi monedel juhtudel voisid need p6hiliselt 8. - 9. sajandiI.46 Ka .~ olla kasutusel juba 11. sajandi alguI.42 raudsoled on H. Salmo andme bikeste ja kolmnurgakestegaY Varaseid laia lameda kaar . 2. HOBURAUDSOLGEDE ORNAMENT Soomest, kust E. Kivikoski ma il vingi ajast viikingiaega iilemin Eesti vanimad Merovingi ja viikingiaja vahetusse kuuluvad hoburaud rusest, nagu Kunilepa lei dkL soled parinevad Kunilepa leiust ja moningatelt selleaegsetelt kinnismuis impordituks. Tema arvates on tistelt, eelkoige Rouge ja Otepaa linnamaelt. Need on enamasti rauast lamedate hobura udsolgedega.· eksemplarid, kitsaste rullikeeratud otstega ning taielikult ilma ornamen dita. Nagu naitavad kohati sailinud jaljed pronkstraadist mahisest timber 43 Snore, E. Kivtu kapulauks, lk. 15. 44 Mligi-lougas, M. Eesti \· iikinpa. jal) . MagistritOii. Tartu. 1993••; 38 cJlexHep M. B. BHeWHe3KOHOMHlJeCKHe Cn!l3H, Ik. 81-84, joon. 46, 26. sektori raamatukogus. 37 Kulikauskas, P., Kulikauskiene, R., Tautavicius, A. Lieluvos archeologijos bruoiai. Vii· .s Kivikoski. E. Hiistskoformiga Sj nius, 1961, Ik. 477, joon. 345. Helsinki, 1951, Ik. -19. joon. 2. 38 Selirand, J. Eestlaste matmiskombed, lk. 155-156. .. Miigi-lougas, M. Ees ti \;ikin z 39 Cleve, N. Skelettgravfiilten poi Kjuloholrn, Ik. 96, tahv. 21. .- Salmo. H. Fi nnische Huieis~i! 40 Tallgren, A. M. Zur Archiiologie Eestis, It Ik. 66. ivikosti. E. Die Eisen.t.eii fi--- '- ,I Salmo, H. Finnische Hufeisenfibeln, Ik. 62-63. 66.. joon. 434. 42 Carisson, A. Vikingatida ringspannen, Ik. 19-21. D . H. Finnisclle Hw ..... ·- -' 47Q o -Iavli oblasti kalmistult saa e nai eks: Kunilepa AI 2483:13), voisid vanimad hoburaudsoled olla Fe neri andmetel siiski juba a ~i [awd just sel viisil. Omber kaare massitud pronksriba voimaldab t,36 Leedus on tahekujuliste . maeHe kaunistamisvottena tommata paralleele samal ajal, s. o. Mero ,-up i ning dateeritud peamiselt 'ingi aja lopul ja varaviikingiajal levinud rongaspeanoeltega, mille pea oli samuti massitud pronks- voi hobetraadiga. Liitis ja Leedus olid mas "'lentirnata (Iihtsat mustrit esi situd kaare ja rUllotstega hoburaudsoled kasutusel samuti alates Mero s~ jaanud siinkohal kasitlusest "ingi aja lopust. Rohkesti leidub neid naiteks Kivti kalmistu varasemates matustes.43 ad vaikeste erinevuste pohjal . teised rohkem sarnased fas 2.1. Ornamenditiiiip A u' uliste otste puhul on nuppude o n kulgedelt kergelt fassetitud Tlilipi A kuuluvad hoburaudsoled on ornamenditud miniatuursetest 1a tiiupi otstega hoburaudsoled kolmnurgakestest voi lipsukestest mustriga. Samad elemendid ning nende kornbinatsioonid esinevad ka jamenevate otstega, nn. I tiiubi kaevorude l iidjate otstega eksemplarideks. 44 aseks.38 Kaesolevas artikl is on kaunistuses. Kujundid on sugavalt, pisut ebakorraparaselt sisse tembel l siinkirjutaja arvates on tegu . datud. ga, mille ornamendis samuti ei Varaseimad selle ornamenditiiubi esindajad on kaks Kunilepa peitleiu solge, molemad rikkalikult ornamenditud. Nende kaar on lai ja Ilameda kolmnurkse labiloikega, kusjuures kaare sisse on tehtud noel a kinnita i\'sete fassetitud otsanuppudega :niseks ava. Peaaegu tapsed vasted lameda kaarega hoburaudsolgedele on piirdub Jda-Eestiga, valjaspool teada Soomest ning need on dateeritud seal 8. sajandisse.45 Igas uks Kjuloholmi kalmistult Esimest nimetatud varastest hoburaudsolgedest (AI 2483: I), mille otsanuppudeks on lamedaks taotud rullid, kaunistab piki kaare lamedat Iraudsolgede kaare labiloige on kolmnurkset harja kummalgi pool nn. hundihammasornament (tahv. I, 1). htotstega hobura udsolgede ise Kolmnurgad on lisnagi suured ning paiknevad veidi ebauhtlaselt, kuid "e labiloige, mis on sageli jaga on vaieldamatult 166dud uhe stambiga. Kolmnurkade sees on kolm kor olle aja solgedel puudub. Vaid gemat nupukest. Veelgi rikkalikum on teise sole (AI 2483:2) kaunistus I hoburaudsola (AI 3358:316) (tahv. I, 2). Piki selle kaare kolmnurkset harja jookseb lipsukeste rida, 166dud uhe, molemast otsast laieneva stambiga. Kaare aared on ka kantotstega hoburaudsoled. ornamenditud vaheldumisi kaldristikeste ja kolmnurgakeste ridadega. ria ega dateeritavast leiukohast, Selle sole puhul ei ole tegu enam rullotste, vaid lihtsalt lamedate korge e 'ott langeb 11. sajandi teise mate otsanuppudega, mis on pealtpoolt ornamenditud kaldristi ja kahe i 11. sajandisse ja hilisemasse kolmnurgaga. ab H. Salmo, et need kuuluvad Kahe Kunilepa lameda. kaarega hoburaudsole ornament voimaldab keaega, kuigi uks sealne leiu· tommata paralleele kaevorude ornamenditiilipidega, eriti I tlilibiga. Minia I. sajandi esimesse poolde. Nii tuursed, sugavalt sisse 16Ddud lipsukesed olid levinud koigil I tiilibi kae -t,4! Ojamaal, kus vaikeste fas vorudel kui uks koige enam kasutatavaid elemente lildse. Hilisemate kae i. dateeritakse need uldjuhul vorutiiupide ornamendis need elemendid puuduvad, olles seega levinud i monedel juhtudel voisid need pohiliselt 8.-9. sajandil.46 Ka Soome varased laia lameda kaarega hobu raudsoled on H. Salmo andmetel ornamenditud eelk6ige lipsukeste, rom bikeste ja kolmnurgakestegaY Varaseid laia lameda kaarega hoburaudsolgi on leitud arvukamalt :. ORNAMENT Soomest, kust E. Kivikoski mainib 14 eksemplari. Need parinevad Mero vingi ajast viikingiaega Ulemineku perioodist 48, seega siis aasta 800 umb \'ahetusse kuuluvad hoburaud rusest, nagu Kunilepa leidki. H. Salmo peab neid Soomes Baltikumist ~ atelt selleaegsetelt kinnismuis impordituks. Tema arvates on need otseses suguluses Rooma rauaaegsete ielt. Need on enamasti rauast lamedate hoburauds61gedega.49 Voib-olla peaks seesuguste solgede alg ning taielikult ilma ornamen pronkstraadist mahisest umber .3 Snore, E. Kivtu kllpulauks, Ik. IS, joon. 1, 1,2,6-8. H Magi-Lougas, M. Eesti viikingiaegne ornament (kaevorude ja hoburauds61gede p6h· jal). Magistritoo. Tartu, 1993, Ik. 25-40. Kiisikiri TA Ajaloo Instituudi arheoloogia 1-84. joon. 46, 26. sektori raamatukogus. \. Lietuvos archeologij,os bruozai. Vii· .5 Kivikoski, E. Hastskoformiga spannen i Finlands vikingatid. - Finsk Museum, LVIII. Helsinki, 1951, Ik. 49, joon. 2 . • 6 Magi-Lougas, M. Eesti viikingiaegne ornament, Ik. 38. ah. 21. H Salmo, H. Finnische Hufeisenfibeln, Ik 15. .8 Kivikosti, E. Die Eisenzeit Finnlands. Bildwerk und Text. Neuausgabe. Helsinki, 1973, Ik. 66, joon. 434. . 49 Salmo, H. Finnische Hufeisenfibeln, lk. 16. 471 kodu otsill1a pigem siiski ida poolt, naiteks Kaama jogikonnasPo Oks pea aegu samasugune hoburaudsolg on leitud ka Latist Merdzenes Dzervesi kalmespl Samalaadne muster esineb real fassettnuppudega solgedel, mis ei ole erinevalt veidi hilisematest hoburaudsolgedest tavaliselt veel kuigi suured. Eesti suurim eksemplar parineb Krootuselt (AI 2451:1; tahv. I, 4) ning selle rnaksimaalne valisservast voetud labimoot on 9 em. Kaar on kaunis tatud vaikeste kolmnurgakestega piki tahkude aari. Samalaadne on Nouni kalmest (AI 5844:14; tahv. 1,3) ja Kardlast (AI 3302) leitud hoburaud solgede muster. lseloomulikud selle ornamenditlilibi soled on saadud Kunda kalmest (AI 2643 :353; tahv. I, 7) ja Kuusalu III asulakohalt (AI 5043:563; tahv. I, 6). Neist molema mustris on kasutatud lipsukesi. Kunda hobura udsole puhul aratab tahelepanu ka noel. See on viikingiajale tulipilise sujuvalt pisut laieneva kannaga, millel on ornament takkjoontest rnoodustatud kahekordsest vahelduvast lainejoonest. Niisugune ornament voeti rohke mal rnaaral kasutusele alles viikingiaj!a lopu poole. Seeparast voib sole kujust hoolimata (sole nuppudest noela kand lile ei mahu) oletada noela hilisemat paritolu. Klisimus jaiib siiski lahtiseks. Olejiianud viikingiaja esimese poole ja keskpaiga hoburaudsolgede noelad on ornarnenditud kas Jihtsate joontega voi jiietud hoopis kaunistamata. Kuusalu hoburaudsole kaare liibiloige on klill kuusnurkne, aga juba lamedam kui enamikul selle ornamenditlilibi solgedel 52 ja viitab sole veidi hilisemale paritolule. Hilisemale dateeringule osutab ka otsanuppude kau nistamine. Enamiku selle ti.ilibi hoburaudsolgede nupud on olnud veel kau nistamata. Inju naisematusest piirit fassettotstega hoburaudsole (AI 570:3; tahv. I, 5) kaare pealmine tahk on kaunistatud vahelduvate kolmnurksete ja rombikujuliste tiikete v6ondiga. V66nd on jagatud kolme ossa, kusjuures viihemalt otstepoolsete osade lopetuseks on kasutatud kahte tiiketest kokkujooksvat joont, mis lopevad silmakesega. Kaarepoolse ornamendi loigu otsad pole sailinud. Inju naisematus on dateeritav koige toeniiolise malt 10. sajandi teise pool de 53, seega tuleb ka sealne hoburaudsolg datee ~~ rida ornamend'itlilibi A kasutusaja loppu. Ornamendi rlihmitumine kol meks on lildiselt C-tlilibile iseloomulik joon. Hilisemale dateeringule vii 3 tab ka Inju sole kaare ristloige, mis on alt kumer ning pealt kolmetahu line. Ristloige meenutab nii kuusnurkset kui ka 11. sajandi esimesele poolele iseloomulikku trapetsikujulist ristloiget, olles seega voimalik lile minekuvorm.54 A-tlilipi ornament ei ole ainus fassettotste ja kuusnurkse kaare ristloi kega hoburaudsolgede kaunistamisviis. Teiseks voimaluseks on ringikeste ridadest ja looklevatest joontest ornament (tulip C). Lisaks on Eestist leitud mitmeid samasuguseid, kuid tiiiesti ornamentimata hoburaudsolgi, millel ei niii ornamenti kunagi olevat olnudki. Rootsist ja Soomest leitud ning publitseeritud fassettotstega solgede ornament vastab Eesti omadele. See tiihendab, et need on kaunistatud siin setele A- ja C-tulibile iseloomulike mustritega. Sarna voib Uldjoontes oelda ka Lati fassettotstega hoburaudsoJgede kohta. Leedu vastavate solgede o 1 2 J 4 ~o CmUl.blH A. A. )lp.eBHOCTH 6acceHHOB pel( OKH H KaMbI. PHCYHKH. - 'Rmt.: AJ1b60M ApeBHocTeH MOPJ\OBCKoro HapOAa. CapaHcK, 1941, Ik. 64-65, joon. 1, 8, 13; re HHHr B. CPo I1CTOPHH HaCeJ1eHIIH YAMypTCKoro npHKaMbH B nbHHo6opCKYIO 3110XY. 4acTb 1. l1)f(eBCK, 1970, joon. 20. 51 Latvijas PSR arheoiogija, tahv. 63, 20. 52 KpaYT A. CnaCaTeJ1bHble paCKonKH, tahv. XVI II, 7. 53 Magi-Lougas, M. Eesti viikingiaegne ornament, lie 43-44. 54 m(S vist sarnase ornamendiga hoburaud.solg on leitud Kohala kalmest (RM 3079JA 51:6). Et see asus t66 kirjutamise ajal Rakvere Muuseumi ekspositsiQonis, ~i lile y6i· malik selle ornamcnti liihemalt kiisitled~. 47"~ l\aama j6gikonnasPo Oks pea TAHVEL I d ka Liitist Merdzenes Dzervesi nuppudega solgedel, mis ei ole 'dest tavaliselt veel kuigi suured. It (AI 2451:1; tahv. 1,4) ning imo6t on 9 cm. Kaar on kaunis 'ude iiiiri. Samalaadne on N6uni lI ast (AI 3302) leitud hoburaud oled on saadud Kunda kalmest asulakohalt (AI 5043:563; tahv. lipsukesi. Kunda hoburaudsole \'iikingiajale tUtipilise sujuvalt ment tiikkjoontest moodustatud 'iL ugune ornament voeti rohke lopu poole. Seepiirast voib sale and tile ei mahu) oletada noela a tiseks. Olejiiiinud viikingiaja de n6elad on ornamenditud kas .amata. on ktill kuusnurkne, aga juba - i s61gedel S2 ja viitab sale veidi Ie osutab ka otsanuppude kau -Igede nupud on olnud veel kau hoburaudsole (AI 570:3; tahv. d vahelduvate kolmnurksete ja jagatud kolme ossa, kusjuures on kasutatud kahte tiiketest esega. Kaarepoolse ornamendi on dateeritav koige toeniiolise b ka sealne hoburaudsoJg datee . Ornamendi rtihmitumine kol n. HiIisemale dateeringule vii It kumer ning pealt kolmetahu . kui ka 11. sajandi esimesele III oiget, olles seega v6imalik tile tste ja kuusnurkse kaare ristl6i iseks v6imaluseks on ringikeste Jll (tUtip C). Lisaks on Eestist i ornamentimata hoburauds6lgi, dki. i seeritud fassettotstega s6lgede Idab, et need on kaunistatud siin lega. Sarna v6ib tildjoontes oelda kohta. Leedu vastavate solgede o 2 3 4 Scm II KaMbi. PHCYHKH . - Hm!.: AJlb60M .-1 I. Ik. 64-65, joon. I, 8, 13; re o npHKaMbR B nbRHo6opCKYIO 3110XY. A·liiiipi ornamendiga hoburaudsOJgi. Penannular brooches of ornamental group A. 1, 2 Kunilepa (AI 2483:1, 2) , 3 N6uni (AI 5844:14), 4 Krooluse (AI 2451:1), 5 Inju 7. (AI 570:3),6 Kuusalu (AI 5043:563), 7 Kunda (AI 2643:353). 43-44. -; lei ud Kohala kalmest (RM 3079jA " useu mi ekspositsioon!s, ei tlle v6j· TAHVEL II ~~ 7 J}~ "-"'-'~ =:!9~ 2 3 =l) ~ -- 4 ..",....., .,r.., ../'.. ~~ DQ J 5 6 J9~ o 2 3 4. Scm o 2 3 4. Scm 8- ja C-luupi ornamendiga hoburaudsolgi. Penannular brooches of ornamental grou[ls 8 and C. C-F-tuupi ornamendiga hobura ud 1, 2 Kunilepa (AI 2483 :3, 9), 3 Kivivare (AI 4726:457), 4 Pada (AI 5082:447), 5 Kuni lepa (AI 2483:11),6 .Rouge (AI 4100:2584). C-,uupi ornament. Ornamental grOl -63) . 3 Joel ii htme (AM, numbriia D·tfi iipi ornament. Ornamenlal gr --'::i upi ornament. Ornamental g ) 6 _....- ...._. '""""--- ---.._-_ ....._. DQ 6 o 1 2 3 4 Scm 10 ~ f brooches of ornamental groups C-F-tuupi ornamendiga hoburauds6Jgi. PenannuJar brooches of ornamental groups . , • 4 Pada (AI 5082:447), 5 Kuni- C-F. C-tUupi ornament. Ornamental group C: 1 M6isakuJa (AI 2602 :8). 2 KuningakuJa (AI 3( 63), 3 J6eliihtme (AM, numbrita) , 4 Prangli (AI 4766:2), 5 Laekvere (AI 3778: I); ~ D-tuupi ornament. Ornamental group 0; 7, 8 E-tUupi ornament. Ornamental group E; _ F-tiiiipi ornament. Ornamental group F; 10 D/ E-tuiipi ornament. Ornamental group Y Eo ornamendis esineb samuti sarnaseid motiive, sagedasemad on seal aga Eestile voorad mustrid. Viimastest tuleks mainida eelkoige plettornamenti piki kaart.55 Miniatuursetest geomeetrilistest motiividest ornamendiga hoburaudsoled on Leedus illdiselt dateeritud 9.-10. sajandisse.56 Ka Venemaa publitseeritud fassettotstega hoburaudsoled on ornamenditud siinsete A- ja C-tuilbi mustritega. On teada ka ilks lehtrikujuliste otstega A-tililpi kaunistusega hobu raudsolg, mis leiti hiljuti Joeliihtme kalmest (AM numbrita). Selle kaar on kaunistatud miniatuursete kolmnurkade v6ondiga . Kolmnurgad paik nevad kahekordses reas, tipud vastakuti, · nii et nende vahele moodustub siksak. Nii muster kui ka hoburaudsole lame kuusnurkne ristloige viitavad hilisemale dateeringule, arvatavalt 10. sajandi teisele poolele. Nii ornamendi kui ka naabermaade paralleelide pohjal voib Eesti A-tuilpi ornamendiga hoburaudsoled dateerida 9.-10. sajandisse. Vara seimad neist ilmusid juba Merovingi ajast viikingiaega illemineku perioo dil. Arvestades solgede ornamenti ja selle voil11alikke paralleele kiievorude omaga, aga ka solgede kuju, voib arvata, et nende laialdasem kasutamine . \oppes 10. sajandi keskpaiku, kuigi moned eksemplarid voivad pari-neda veel ka sajandi teisest pool est. Hilisemateks tuleks pidada neid solgi, mille ornament on rilhmitatud kolme gruppi (Krootuse, Inju). 2.2. Ornamenditiiiip B Teine viikingiaja esimese poole hoburaudsolgede kaunistal11isviis, orna menditllilp B, koosneb poolkuukujulistest stampidest, mille sees paiknevad reas kolm k6rgemat nupukest. Muster moodustatakse neist kujunditest sel teel, et need lUilakse sisse reas, kuid kumerusega vaheldumisi eri suunda des, nii et moodustub lainejoon (vrd. tahv. II, 4-6) . Siinkohal on sed a mustrit viilise sarnasuse pohjal nil11etatud kuusekiibiornamendiks. Niisu guse mustriga on kaunistatud viis Eestist leitud hoburaudsolge. Kaks neist piirineb Kunilepa leiust (AI 2483:4, 11, viimane tahv. II, 5), ilks Rouge asulakohalt (AI 4100:2584, tahv. II, 6), ilks j uhuleiuna Toll ustest (AI 3822:430) ning ilks Pada viikingiaegselt asulakohalt (AI 5082:447, tahv. II, 4). Kunilepa solg number lion fassettotstega, teised rullotstega . Kaare liibiloige on kas ilmmargune voi siis kergelt fassetitud kaheksa- voi kuusnurkseks. Pada hoburaudsolel. millel ainsana katab ornament kogu kaart, on otsad kaarest peenemad ning rihveldatud, meenutades seega varaseid raLlast hoburaudsolgi. Olejiiiinud kolmel eksemplariI on rullot sad nogusad, Rouge solei iiiirtest tiikitud. Viimane ornamentimisviis voib olla suguJuses rullotste rihveldamise tavaga. Ornamenditililp B on ilks viiheseid ornamentimisviise. mis on teada rUllotstega hoburaudsolgede puhui. Lisaks esinevad monikord ka lihtsad poik- voi kaldjooned kaarel (niiiteks Kunilepa AI 2483:6, 7), enamik rull otstega hobura udsolgi on aga ornamentimata. Kuusekiibiornament on tuntud Soome ehetel, eriti sealsetel kiievoru del 57, aga ka skandinaaviapiirastel ehetel 58 . Ka ilks Eesti jiimenevate ots tega ja otstest kaheksanurkse ristloikega kiievoru on ornamenditud sel moel (AI 1397:1). Ilmselt tuleb koik ornamenditililbi B all kiisitletud hoburaudsoled datee rida pohiliselt 9. sajandiga. .,,5 Kulikauskas, P. jt. Lietuvos archeologijos bruoi.ai, Ik. 477, joon. 3-14; Volkaite-Kulikaus kiene, R. Lietuviai IX-XII ami.iais. Vilnius, 1970, Ik . 161. ;~ Lietuvi4 ll - i-Lougas; M. Eesti viikingiaegne ornament, Ik. 47-50. ~ 5. Ik. 44, 45, 52, 53. l!. N. Skelettgravfiilten pa Kjuloholm, Ik . 97 . •s PSR arheologija, Ik. 216, 229, 230; tahv. 57, 19, 20; tahv. 63, 11-13. 475 maaral Eesti solgede omast. Ei saa siiski raakida Eesti ja Leedu hobu istahku kattev 0 ' raudsolgede ornamentide taielikust erinevusest, nagu see on ilmne kae ;i';Jl elemendid (tah\'. vorude puhul. Erinevustest voiks esile tuua silmakeste ja vahelduvas SUll :atud kaare keskel nas takete rohkema kasutamise baIti solgedel. Eesti hoburaudsolgede utatud kolme voondi ornamendis on haruldane kahekordne vahelduva suunaga poimunud sik -_Z kolmnurkade ning r sakjoon. I\orvplettmuster ruhmadena kas kaare keskel voi otstepoolses demne, puuduvad ilks osas on vaga tavaline nii balti kui ka Rootsi, Soome ja Venema a hobu ~~~,{s rilhmitumise jargi. raudsolgedel, Eesti solgedel puudub aga senistel andmetel taiesti. t:. \'atmistatud toenaolisel V. Maim vaatleb lehtri- ja tahekujuliste otstega hoburaudsolgi koos silLUsajal. ning leiab, et lisaks muudele naitajatele olevat ka nende ornament uhe E-ti.ii.ipi ornamendiga sugune. Ornamendina kirjeldab ta siinset C-Wupi looklevate joonte ja/voi -'JSler kaare valis-, ja moo: kitsaste teravaotsaliste uuretega.66 ~ealju ures kas tavalised h.Ti· OrnamendiWup C on Lisna kindlalt dateeritav Liksnes 10. sajandiga. -nest parineb tahekujuliste () Vaheusutav on seda liiki mustrite kasutamine veel II. sajandi algul, sest ,ol m on prismakuj ul iste 0[5' Ida-Eestis sel ajal juba ilmuvates laibamatustes ei leidu enam ei hobu 'asti II. sajandi esimesest raudsolgi ega ka mingeid muid esemeliike, mis oleksid sel viisil kaunis Ornamenditililbi E varia tatud. iise ristioikega kaare \' alis taketest paralleeljooned, ffil5 2.4. Ornameoditiiiibid D-f sellised jooned vajutatud S i ~ tegemist tiihtotsaliste hobura Hilisviikingiaegsed, s. o. 10 . sajandi lapu ning II. sajandi esimese kalmest (AM 580:2339. poole Eesti hoburaudsoled on varasematest tagasihoidlikumalt ning uhe saadud Raigastvere (AI ;::. taolisemalt ornamenditud. Need on suuremaotmelised ning nende noela n55:24) ja Ulila (AI :1 ehib sageli korge hari. Tihti ongi hoburaudsole ainus ornamenditud osa 1947:3) ja Juri kihelkonna:> . noela kand. Noela ornament koosneb lihtsatest kujunditest, pohiliselt kriip lisakaunistusena hobeta mb sukestest voi aarejoontest, korge harja puhul esineb ka silmakesi ning ringu kohta on raske mida~ takkjoontest siksakki voi kiiri. Sagedane on hoburaudsole kaare ja otste i 1. sajandi esimesest pool hobetamine. OrnamenditilLibi Falla Mooninuppotstega hoburaudsoled on tavaliselt ornamendita. Vahest dihammasornamendiga ka mustrit voib esineda uksnes noelal, mille kand on sageli korge harjaga . masti vaid valistahul ( ta ~ Hoopis rikkalikumalt on kaunistatud prisma- ja tahekujuliste otstega kult tahekujuliste otstega. soled. Molemale neist on iseloomulik h6beilustus ning eriti kaare aare (Viindra AI 1921). Koigi ka poolsete tahkude kaunistamine. Kaare ristloige on kas lame kuusnurkne et alati, kui noel on sail voi trapetsikujuline, kusjuures selges ulekaalus on viimane, arvatavasti esine, killl on aga ilpris ta noorem variant. . pindade katmine hobeda g;; Osa hilisviikingiaegsete hoburaudsolgede ornament kuulub C-tLiilbiga Monedel tahekuj ul iste -11 veel vaga sarnasesse, siinse klassifikatsiooni jargi D-Wilpi (tahv. III, 6). ainult otsi. Raatvere (A• .':.?: Siinkohal on need kaks tililpi eristatud peamiselt solgede kuju jargi. Kui lisandub sellele hobetam ir.f:' tilLibi C puhul o'li ornamendi paigutus veel e.namasti mitmerLihmaline, siis voi trapetsikujulise (Raah 'cr D-Wilbis mustrina kasutusel olevad parlinoorjooned jooksevad katkesta koosneb hobeplateeringusse 1 matult piki kogu kaart. Tililpi C iseloomustavaid looklevaid jooni ning keskel on silm voi ringike_ 0 pikki kitsaid uurdeid ei esine D-tilLibis kunagi. sate joontega. Otsustades . Ornamenditilupi D kuuluvad kaks prisma- ning kaks tahtotstega hobu nema kas 10. sajandi 1 6p ~' raudsolge. Nagu naitavad sulamisjaljed, parinevad kolm neist poletus sepamatusest saadud ekserr: matustest, Raatvere hoburaudsolg saadi aga sepamatusest or. XV. Vii 0 67 Nagu naitas ornamem. mane tuleks dateerida II. sajandi esimesse poolde. Sarnasuse pohjal otstega hoburaudsoled parii C-tililbiga voib arvata, et ornamenditilLip Doli kasutusel peamiselt siiski neist on ka ornamentimala. II. sajandialgupoolel. gast hiljem enam korge harj Oleminekuvormiks jargmisse ornamenditilupi, E-tLiilpi, on kaks prisma soldilubid ise on kasutusel 1 kujuliste otstega hoburaudsolge, ilks neist Ulila kalmest (AI 2839:1), teine \'iiltel, mooninuppotstega hob juhuleiuna Vaimastvere rabast (AI 4994: I). Molemad on vaga suured, :iikingiaega pole neid aga trapetsikujulise kaare ristloike ning kitsakannalise noelaga, kusjuures Vai -mad soled enam nii suured mastvere sole noela ehib korge kettakujuline hari. Huvipakkuv on kaare 5 lehter- v6i liihtotslega nir 66 MaJlbM B. A. nOJJ.KOBoo6pa3Hble Il KOJlbueBIlJJ.Hble aaCTeIKKH-qJll6YJlbI, Jk. \62-\63; '01 \2: Oil kaarelt kaunistatud ,. joon. 23, 3-5. ' • ~Use umi eksllositsioonis, pall 67 Miigi-Lougas, M. Eesli viikingiaegne ornament, Ik. 63. ~~.~akmusler v6iks viidata seos 476 ki raakida Eesti ja Leedu hobu e 'usest, nagu see on ilmne kae ja valistahku kattev ornament, milles on iihendatud mitme 6rn3 I~ silmakeste ja vahelduvas suu nd igrupi elemendid (tahv. III, 10). See koosneb parlinoorjoontest, mis olgedel. Eesti hoburauds61gede riihmitatud kaare keskel nn. astangute abil. Kogu ornament omakorda helduva suunaga p6imunud sik n paigutatud kolme voondisse, mis 16pevad kaare kiilgedele jaavate vii ka.are keskel v6i otstepooises -utatud kolmnurkade ning ringikestega. Muster kaare s"isekiiljel on pea oo t~l, Soome ja Venemaa hobu aegu identne, puuduvad iiksnes astmed. Otsustades ornamendi, eriti selle en Istel an dmetel ta iest i 'olmeks riihmitumise jargi, peaksid nimetatud s61ed olema iisna varaja Ii-[ otstega hoburauds61gi koos sed, valmistatud toenaoliselt 10. sajandi lopul, seega ornamenditiiiibi C - olevat ka nende ornament iihe kasut usaj a I. C-tiiiipi looklevate joonte ja/v6i E-tiiiipi ornamendiga hoburaudsolgi iseloomustab astmetega joontest muster kaare viilis- ja m6nikord ka sisetahul (tahv. III, 8). Jooned on da.teeritav iiksnes 10. sajandiga. sealjuures kas tavalised kriipsud voi vaikeste Uikete read. Lahepera kal mme veel .11. sajandi algul, sest mest parineb Uihekujuliste otsanuppudega soIg (AI 4978 V:8), iilejaanud atustes el leidu enam ei hobu kolm on prismakujuliste otstega.68 Piirinevad need hoburaudsoled arvata k . mis oleksid sel viisil kaunis vasti II. sajandi esimesest poolest. Ornamenditiiiibi E variandid on hoburaudsolgedel, mille trapetsikuju lise ristloikega kaare vii Iis- ja sisekiilgi kaunistavad lihtsad, tavaliselt iibid O-F Uiketest paralleeljooned, mis ei moodusta astmeid (tahv. III, 7). Sageli on sellised jooned vajutatud sisse justkui hammasrattaga. Kahel juhul on 6 P U ning II. sajandi esimese tegemist tahtotsaliste hoburaudsolgedega, mis on molemad leitud Maidla _t~gasi?oidlikumalt ning iihe kalmest (AM 580:2339, 2829). Prismakujuliste otstega eksemplarid on ~e mo~tmel,lsed ning nende n6ela saadud Raigastvere (AI 5343), Siksali (AI 5101:985), Taadikvere (AI a udsole amus ornamenditud osa 2255:24) ja Ulila (AI 2839:2) kalmest ning juhuleidudena Metstest (AI ·atest kuj~nditest, p6hiliselt kriip 1947:3) ja Jiiri kihelkonnast (AI 3110). Ka selle variandi puhul esineb . uhul esmeb ~a silmakesi ning lisakaunistusena hobetamist, sam uti noela korget harja. Solgede datee on hoburaudsole kaare ja otste ringu kohta on raske midagi kindlat oeida, need parinevad toenaoliselt 11. sajandi esimesest poolest. tavaliselt ornamendita. Vahest Ornamenditiiiibi F alIa kuuluvad eelmistega kujult sarnased, kuid hun .~and ~n s~.geli ~6rge harjaga. dihammasornamendiga kaunistatud hoburaudsoled. Muster paikm~b en a r s.ma- Ja !ahekuJuliste otstega masti vaid valistahul (tahv. III, 9). Selle tiiiibi hoburauds61ed on harili I etlustus nlng eriti kaare aare kul t tahekuj ul iste otstega, pr isma kuj u Iiste otstega solgi on tea da va id iiks -tl6ige on kas lame kuusnurkne (Vandra AI 1921) . Koigi kaare ristloige on trapetsikujuline. Torkab silma, 'aalus on viimane, arvatavasti et alati, kui n6el on sailinud, on see laiakannaline. Harjaga noelu ei esine, kiill on aga iipris tavaline kaare keskmise tahu ning otste pealmiste pindade katmine hobedaga. ed ~ ?:na.ment kuulub C-tiiiibiga I() I )argl p-tiiiipi (talhv. III, 6). Monedel tiihekujuliste otstega hoburauds61gedel on ornamenditud ~ amlselt solgede kuju jargi. Kui ainult otsi. Raatvere (AI 5295:90) ning Voopsu (AI 1661: I) sole puhul . ~~a.masti mitmeriihmaline, siis lisandub sellele hobetamine. Koik need on suuremootmelised, kuusnurkse lnoofJooned jooksevad katkesta voi trapetsikujulise (Raatvere) kaare ristloikega soled. Ornament otstel lu sl.~vaid looklevaid jooni ning koosneb hobeplateeringusse graveeritud kontsentrilistest ruutudest, mille ag!. keskel on silm voi ringike. Ornamenditud on ka noelad, kuid iiksnes liht sate joontega. Otsustades kuju jargi, peaks V50psu hoburaudsolg pari n a= ~ing kaks tahtotstega hobu parmevad kolm neist p6letus nema kas 10. sajandi lopust voi 1000. aasta iimbrusest, Raatvere VIII aga sepamatusest nr. XV. Vii sepamatusest saadud eksemplar aga 11. sajandi esimesest poolest. _se poolde.67 Sarnasuse p6hjal Nagu naitas ornament, on suuremootmelised tahe- ja prismakujuliste D oh kasutusel peamiselt siiski otstega hoburaudsoled parit peamiselt It. sajandi esimesest poolest. Osa neist on ka ornamentimata. Osna kindlasti ei esine 11. sajandi keskpai i ii iipi, E-tiiiipi, on kaks prisma aast hiljem enam korge harjaga solenoelu. Hilisviikingiaegsed hoburaud 61etiiiibid ise on kasutusel piisinud kauemgi, vahemalt kogu II. sajandi L' /i la k~lmest (AI 2839: 1), teine II. on vaga suured, "altel, mooninuppotstega hoburauds61ed kuni ajaloolise ajani valja. Parast ~il01e~ad iik ingiaega pole neid aga enam kuigivord ornamenditud. Ka ei ole hili . alJse. noelaga, kusjuures Vai mad soled enam nii suured. Kaks suhteliselt vaikest prismakujuliste ots l . e har!. Huvipakkuv on kaare '!ie 3acTelKKH- 477 tega hoburauds61ge Jougalt (AI 5100:80) ja Taadikverest (AI 2255:24) y6ib taie kindlusega dateerida 11. sajandi teise poolde.69 Kahe Saaremaa hoburaudsole ornamendis on p6hirohk pandud m6i gaste gruppidele kaare kulgedel. Nei!>t teadmata leiukohast saadud eksemp lari (AI K 83:19) otsad on tahekujulised, Lumanda solest (AI 3822:37) on aga sailinud uksnes kaar. Kaare keskosa ristloige on molemal juhul lame trapets. Esimese sole kaare kesktahk on hobetatud, kahe moikagrupi vahele moodustub kaldjoontest p6iki kuuseoksornament. Moikad hoburaudsole kaarel on Eesti arheoloogilises materjalis harul dased. Selline kaunistamisviis on aga usna laialt levinud balti aladel ning ka Ojamaal, kus niisuguseid s61gi dateeritakse II. sajandigaJo 3. ~OI(I(UVOTE Enamik siinkasitletud hoburauds61gi on olnud kasutusel ule kogu Eesti territooriumi (joon. 2-6). Moningaid levikulisi isearasusi on eeskatt sol gede kujule tuginedes v6imalik siiski valja tuua. Fassettotstega hoburaudsoled on levinud ule kogu Eesti mandriosa, puuduvad aga taiesti Saaremaal (joon. 3). Pohiosa leidudest on saadud Eesti idapoolmikust. Lehterotstega hoburauds6Jgede juures seevastu on margatav nende kontsentreerumine Eesti laane- ja loodeossa 71 (joon. 4). Kaks eksemplari on leitud ka Saaremaalt. Eesti idapoolmikus puuduvad vastavad leiud peaaegu taiesti. Juba kujule tuginedes v6ib tahekujulisi nuppe pidada valja arenenuks lehtrikujulistest, prismakujulisi aga tllpoloogiliseks jatkuks fassetitud otstele. NiisuguseJe seoseJe viitab ka vastavate tuupide levikualade uldine kokkulangevus. Nagu naha kaardilt, on Uihekujuliste otstega hoburaud Joon. 2. Eesti viikingia soled olnud rohkesti levinud Saaremaal ning Laane-Eestis, kuigi neid lion of Estonian \ 'iking esineb ka Kesk- ja Ida-Eestis (joon. 6). Prismakujuliste otstega hobu 1 B-tliupi ornament. Decor,,' rauds61ed on aga seevastu koritsentreerunud rohkem Eesti ida- ja kesk ossa (joon. 5) . Nende levikuala kattub uldjoontes fassettotstega hobu rauds6Jgede omaga. Nagu naitab naabermaade materjal, seda kinnitavad aga ka Ida-Eesti .- , va rased laibamatused, on hoburaudsolgi kandnud nii naised kui ka mehed. • -2 10 . sajandi suurem60tmelisi s6lgi peetakse naabermaades laibamatuste )( -J pohjal siiski ilksnes meeste eheteks. Voib arvata, et kuigi m6ningad vaik .-~ semad eksemplarid Eestis kuulusid ka naistele (naiteks fassetitud otstega hoburaudsolg Inju matusest), on hoburaudsoled 10. sajandil olnud ilmselt siiski valdavalt meesteehteks. Voimalikud on mUidugi ka teatud soolised erinevused matmiskommetes. 11. sajandi algul, kui Eestis i1musid esime sed laibamatused, esines suuremo6tmelisi s61gi nii meeste kui ka naiste panustena. Seega ei saa valistada v6imalust, et siinmail on suuri hobu raudsolgi kandnud molema soo esindajad. Eesti viikingiaegsete hoburaudsolgede pohjal vois valja tuua kuus ornamenditllupi, millest A-C kuulusid viikingiaja esimesse poolde voi keskpaika (ca 800- 1000), D-F aga viikingiaja teise poolde (ca 950 1050) (joon. 7). Peaaegu k6ik ornamenditllubid voimaldasid tommata paralleele muudel ehetel, eelkoige kaevorudel esinevate kaunistustega, o kusjuures i1mnes selge ajaline uhtelangevu.~. Ornamenditllubid ei langenud .9 Vrd. J]HrH n. 06 HCCJI('.l1.0BaHHH BOACKHX KypraHoB B Ylblyra. - 113B. AH 3CCP. 06w.eCTB. H., 1982, 31, nr. 4, Ik. 386-387. Ees ti fassettotstega tJ. 70 Volkaite-Kulikauskiene, R. Lieluviai IX-XII amiiais, lk. 161-164; Carlsson, A. pena nnuJc Vikingatida ringspiinnen, Ik. 25-26, 29. 71 Lisaks uhele Adisle hoburaudsolele on selle!e kaardiie kantud linglikult ka uks Nouni i&lllent ja selle "ari kalmest saadud leid, mis kujulab enesest uksnes hoburaudsole kaareosa, mis on kau ~orali o n of B-groL nislalud C-tuupi ornamendiga. Kaare kuusnurkse liibil6ike ning sole suuruse jiirgi · ~.ou : dccoralioL olsustades on nupud olnud kas lehtrikujulised voi massiivsed fassetitud. 478 ! j~ Taadikverest (M 2255:24) kokku morfoloogiliste tuupidega, kuigi selgeid seoseid vois esile tuua. Mit I telse poolde.69 meid hoburaudsoletuupe osutus voimalikuks dateerida varasematesse n dis on pohirohk pandud moi sajanditesse, kui seni arvatud, ning seega tuua selgust Eesti hoburaudsol 'Tl2 ata leiukohast saadud eksemp gede tupoloogiasse tervikuna. Tapsem Eesti viikingiaegsete hoburaudsol L.um~.nda solest (AI 3822:37) on gede kasitlus, kuhu oleksid haaratud ka siin osalt valja jaanud ornamen _rIstlolge on molemal juhul lame timata tiiubid, eeskatt rUliotstega hoburaudsoled, jaagu edaspidise uuri betatud, kahe mOikagrupi vahele mist66 hooleks. ament. arheoloogil ises rna terj a lis harul s na laialt levinud balti aladel leeritakse 11. sajandiga.70 IE " o l~ud. k~.sutusel tile kogu Eesti kullsl Isearasusi on eeskatt sol ja tuua. ud ule kogu Eesti mandriosa ) . P6hiosa leidudest on saadud auds61gede juures seevastu on laane- ja loodeossa 71 (joon. 4) . 1. Eesti idapoolmikus puuduvad G 'j nuppe pidada valja arenenuks ,ooogiliseks jatkuks fassetitud L __-----'--- _ n"ate tiiupide levikualade uldine liihekujuliste otstega hoburaud Joon. 2. Eesti viikingiaegsete rullotstega ornamenditud hoburaudsolgede levik. Distribu· ning Uiane-Eestis, kuigi neid tion of Estonian Viking Age decorated penannular brooches with rolled terminals . . Prismakujuliste otstega hobu / B·tlilipi ornament. Decoration of B·group; 2 C-tulipi ornament. Decoration of C-group. ~ u~ rohkem Eesti ida- ja kesk ul djoontes fassettotstega hobu !da kinnitavad aga ka Ida-Eesti andnud nii naised kui ka mehed. .- , . · 2 Le naabermaades laibamatuste )( -3 arvata, et kuigi moningad vaik ...- ¥ t ~le (naiteks fassetitud otstega I-o led 10 . sajandil olnud ilmselt on mUidugi ka teatud soolised ~I gul, kui Eestis ilmusid esime solgi nii meeste kui ka naiste ust, et siinmail on suuri hobu , pohjal v6is valja tuua kuus '!i ki~~iaja esimesse poolde v6i ,m giaJa teise pool de (ca 950 di uiibid v6imaldasid tommata r udel esinevate kaunistustega, G ". Ornamendituubid ei langenud HU ll 8 Ylblyra. - 1-138. AH 3CCP. :iiais, lk. 161-164; Carlsson, A. Joon. 3. Eesti fassettotstega hoburaudsolgede levik. Distribution of Estonian massive penannular brooches with faceted terminals . . :dile kantud tinglikult ka uks Noun! 1 A-tuupi ornament ja selle variandid. Decoration of A-group with its variants; 2 B-tliupi bu raudsole kaareosa mis on kau· ornament. Decoration of B-group; 3 C-tuupi ornament. Decoration of C-group; 4 orna ~~ llib il~ike ning sole 'suuruse jiirgi ). m, sS ll vsed fassetitud. mentimata. Without decoration. 479 0-' x-' .-3 .-~ ~0~~ t-~ tI~~ a I) \ <-.------___---.1 Joon. 4. Eesti lehterotstega hoburaudsolgede levik. Distribution of Estonian penannular brooches with star-shaped terminals. 1 A-tiiiipi ornament. Decoration of A-group; 2 C-tiiiipi ornament. Decoration of C-group; 1 D-tiiiipi ornament. Decoratio:-: 3 ornamentimata. Without decoration. 3 F-tiiiipi ornament. Deco~ a ' Different decoration or withou ('00 -: IVr/P A 0-4 TVUP 8 .-2 .-3 Tl/VP•• C *-'1 .&-5 TVVP D r';vp £ rvvp 1=" JOOII. I. OT..~i Eesti viikingile d\\.\ -' IV ?\...-\ List of findspots of () '\..~-,.Jl ~ ,~ . (.. . .- 1. Adiste, Kolga-Jaani l...__ '~- . , . ?/ ""- {:'if" " 2. Alasoo, Kodavere khk. - 3, Alatskivi, Kodavere k;-.:; 4. Ehmja, Martna khk. - Joon. 5. Eesti prismaotstega hoburauds61gede levik. Distribution of Estonian penannular 5. Essu , Haljala khk. - • brooches with prism-shaped terminals. 6. Haimre, Miirjamaa kb1 7. H6beda, Kadrina khk. - 1 D-tiiiipi ning D/E-tiiiipi ornament. Decoration of D- and DIE-group; 2 E-tiiiipi orna 8. lila, Viru-Nigula kbk . At ment. Decoration of E-group; 3 F-tiiiipi ornament. Decoration of F-group; 4 Laekvere 9. Inju. Viru-Jaagupi khk_- ''o. hoburauds6lg. The brooch of Laekvere (AI 3778: 1); 5 ornamentimata v6i ainult hobeta 10. J6uga, lisaku khk. - AI 5'J: tud. Without decoration or only silver-plated. 11. Juri khk. - AI 3110 (po 480 8 Eesti TA Toimetised, liS 4 I ---'~------~~ o ------"------ ' ion of Estonian penannular Joon. 6. Eesti tahtotstega hoburaudsolgede levik. Distribution of Estonian penannular Is. brooches with star-shapped terminals. me;:t. Decoration of C-group; 1 D-tuupi ornament. Decoration of D-group; 2 E·\Uupi ornament. Decoration of E·group; 3 F·\Uupi ornament. Decoration of F·group; 4 teist laadi ornament voi ornamentimata. Different decoration or without decoration. GOO tOO 100 ']00 1000 4400 41.00 .i -f I I f i 1 I TUuP•• I I 1 I A I -~ I •• 1 I 1 I I Tl/UP 8 1 , - , I I I •• 1 I iU(,/P 1 I I I C -'I I I 1 I Tl/lIP•• D I ...L I I I 1 I I I I I I I illllP"II £ I I I ~ 1 I I I ~_I I il/vP•• f=" I 1 I I I I Joon. 7. Ornamendituupide dateeringud. Dating of ornamental groups. Eest! vilkinglaegsete hoburaudsollrede leiukohtade nimekirl (joon. 2-6) List of findspots of Estonian Viking-Age penannular brooches (Figs. 2-6) I. Adiste, Kolga·Jaani khk. - AI 3109 (10) 2. Alasoo, Kodavere khk. - AI 3917 (po) 3. Alatskivi, Kodavere khk. - AI 2053:2 (po) 4. Ehmja, Martna khk. - AM 554:250, 803 (to) !!on oi Estonian penannular 5. Essu, Haljala khk. - AM 83: 19 (10) 1-;0 . 6. Haimre, Marjamaa khk. - Al 3614:2/ 6/11 (10) , D E-group; 2 E-t uupi 0 n 7. H6beda, Kadrina khk. - AM 349:170 (to) - tlon of F-group: 4 Lae';y.e 8. lila, Viru·Nigula khk. - AI 3358:316 (po) t:ilimala \"oi ainu!! h - 9. Inju, Viru·Jaagupi khk - AI 570:3 (fo) 10. J6uga, Iisaku khk. - AI 5100:80 (po) II. Juri khk. - AI 3110 (po) 8 Eesti TA Toimetised. B S 4 199'1 481 12. K.ardla, N60 khk. - AI 3302 (fo) 13. Kirbla kirikaed - AI 2643:156, 355 (10) 14 . Kivivare, R6ngu khk. - AI 4726:457 (fo) Asutused 15. Kogula, Karla khk. - AI K 29:49 (10) 16. Kohala, Viru-Nigula khk. - RM 3079/A 516, 7 (fo) AI Eesli TA Ajaloo Inslilu(ld 17 . Krooluse, Kanepi khk. - AI 2451:1 (fo) arheoloogiakogud. T::; 1, ~ 18. Kunda, Viru-Nigula khk. - AI 2643:353 (fo) AM Ajaloomuuseum, Tallinn I 19. Kunilepa (Palupera), Juuru khk. - AI 2483: I, 2 (Iai kaar), 3, 4, 6, 7, 9, 10, 14, RM - Rakvere N\uu seu m 15 (ro), 11 (fo) PaM - Piirnu Muuseum 20. Kuningakula, Vaivara khk. - AI 3763 (fo) SM Saarema a Muusellll1. 21. Kurevere, Kihelkonna khk. - AI 2000: I (10) ressaare 22. Kurna, Juri khk. - AM 30:37' (10) 23. Kuusalu III asula - AI 5043:563 (fo) 24. Laekvere, Simuna khk. - AI 3778: I (po) 25. Lahepera, Kodavere khk. - AI 4976:91 (?), AI 4978 V:8 (10) ESTONIAN VIKING-AGE 26. Lihukula, Piirnu-Jaagupi khk. - PiiMu A 2370 (10) 27. Lindi, Audru khk. - PiiMu 12681 (fo) 28. Linnamiie, Piirnu-Jaagupi khk. - AM 491500 (10) Ma l 29. Lumanda, Kihelkonna khk. - AI 3822:37 (Io?) 30. Maidla, Kullamaa khk. - AM 557:376 (fo), AM 580:1368 (fo) , 1538, 2339, 2829, Up to now, the decora tio~ 2852 (lo), 4509 (po) has remained uninvestigated 31. Melsle, P61va khk. - AI 1947 :3 (po) of those of the first half of t 32. M6isakula, Juri khk. - AI 2602:8 (10) The decor a tion of the br 33. Miiksa, V6nnu khk. - AI 3794 (po) used were widespread, an 34. Nouni, Olepiiii khk. - AI 5844:14, 40 (fo), 17 (?) were a Imost exact Iy the sa m 35. P ada I asula, Viru-Nigula khk. - Al 5082:447 (ro) In this study, 67 Eston ia 36. Pajumaa, Karuse khk. - AM 134 :2 (10) the Viking Age have been d 37. Pajusi, P6ltsamaa khk. - AI 1871 :7 (to), AI 1999:7 (po) do not correspond to the b 38. Pamma, Karja khk. - AI 2501 :5 (10) shape of their terminals. 39. Prangli saar, J6eliihlme khk. - AI 4766:2 (10) The first ornamental gr 40. Raatvere, Kodavere khk. - AI 5295:62 (fo), 90, 147 (10) up of miniature geometrical 41. Raigas lvere, Aksi khk. - AI 5343 (po) lar brooches with massive 42. Riuma, Tarvastu khk. - AI 1207:44 (fo), 67 (po) decorated this way (Plates 43. Rouge asula - AI 4100:2584 (ro) to this group are not too big 44. Saaremaa - AI K 83:19 (to) bouring countries, they ca n 45. $eli, Juri khk. - AM 421: I (10) Age, about 800-950. 46. Siksali, Vaslseliina khk. - AI 5101985 (po) To the A-group also bel 47. Sipa, Lihula I 482 8* LOHENDID Asulused Hoburaudsolgede olsanuppude liiiibid AI - Eesti TA Aj aloo In stituudi 10 - fa ssetlotsad (face ted terminals) arheo loo giakogud , Tal linn 10 - lehterolsad (funnel-s haped terminals) AM - Ajaloomuuseum, Tallinn po - pri sm aotsad (pri sm- shaped lerminals) (Ia i kaar), 3, 4, 6, 7, 9, 10, 14, RM - Rakvere MUll se um ro - rullotsacl (rolled termin als) PaM - Piirnu MUllseum to - tiihtotsad (star-shaped terminals) SM - Saaremaa Muusell m, Ku ressa are ESTONIAN VIKING-AGE PENANNULAR BROOCHES AND THEIR DECORATION Marika MAGI-LOUGAS 5 0:1368 (fo), 1538, 2339, 2829, Up to now, the decoration of Estonian Viking-Age penannular brooches has remained uninvestigated. Also their typology is not clear, particularly of those of the first half of the Viking Age. The decoration of the brooches is not really local. Most of the patterns used were widespread, and sometimes the specimens decorated like that were almost exactly the same as those found in the neighbouring countries. In this study, 67 Estonian decorated penannular brooches belonging to the Viking Age have been divided into six ornamental groups (A- E) that . CI ) do not correspond to the brooch-types descr ib ed in accordance with the shape of their terminals. Ito) The first ornamental group - group A - consists of patterns made up of miniature geometrical motifs, mostly triangles . It is mostly penannu lar brooches with massive faceted terminals (Fig. I, 2, 3) that were decorated this way (Plates I, 1-4, 6, 7; II, 1). The brooches belonging to this group are not too big in size. According to parallels with the neigh bouring countries, they can be dated back to the first half of the Viking Age, about 800-950. To the A-group also belong two early penannular brooches from Kuni lepa (Plate I, 1, 2). Such brooches have been found , beside Estonia, mainly in Finland and have been dated back to 800. I :l (po) Ornamental group B consists of only a few penannular brooches in Estonia. They usually have rolled terminals. The pattern is formed of new -moon-shaped marks bhat form something like a wave-line (Plate II, 3-6). Such a decoration was quite widely spread in the other countries. '360 (10) In Estonia it was rather rare, occurring only on one bracelet with thicken ing ends. Many more bracelets have been decorated this way in Finland. to) QUite a lot of Viking-Age penannular brooches belong to the next ornamental group - group C. The patterns consist of rows of small rings, wave-lines or deeply engraved lines. It is typical that the decoration on the hoop is divided into three or four groups (Plate III, 1-5). It was mostly penannular brooches with funnel-shaped terminals (Fig. 1,4), yet also some specimens with massive faceted terminals, that were decorated with these patterns. The size of all the brooches belonging to this group is conspicuously large. Decoration of group C can be dated to the 10th lehirikujulisle otstega hoburaud- century, mostly to the second half of it. From the typical penannular brooches of the late Viking Age (950 Ii 6/ .~ 93 (to) 1050) it was brooches with the so-called star- and prism-shaped e (Fig. 1, 5-7) bhat were decorated at all. Their size co n 'in u large. Type b specimens look like those belonging to type C because of the similar rows of small rings in their patterns. Anyway, the location of their decoration is different: the rows of rings run continuously along the hoop (Plate III, 6). D-type b.rooches can be dated back to around 1000 or to the first half of the 11 th century. The next one - E-group - is characterized by typical steps with which .the ornamental lines have been divided into parts (Plate III, 7, 8); only the outer facets of the hoops are decorated. The last ornamental group of the penannular brooches - group F consists of a simple pattern of rows of triangles on the outer facets of their hoops (Plate 111,9) . Their study also deals with the specification of the typology of pen annular brooches according to the shape of their terminals. So, brooches with faceted terminals have been divided into two groups that have clear temporal difference - massive-faceted (Fig. 1, 2, 3) and small-faceted (Fig. 1, 8) terminals. Since now, these two groups will be regarded as belonging together in Estonia. The same has been done with funnel-shaped terminals (Fig. 1,4), where a group of the so-called star-shaped terminals (Fig. 1,5) has been distinguished. The last ones have usually been treated together both in Estonia and in the archaeological literature of the neigh bouring countries. The distribution of the penannular brooches discussed in this study can be seen in distribution maps (Figs. 2-6). Lots of their types have been equally spread allover Estonia. It is only possible to point out that penannular brooches with star-shaped terminals have been more densely found in Saaremaa and West Estonia (Fig. 6), whereas brooches with prism-shaped terminals are typical of the eastern part of Estonia (Fig. 5). Any distribution differences according to the decoration of the penannular brooches have not been noted. 3CTOHCJ(I1E nO)].J(OB006PA3HbIE