Magi-1994-Hoburaudsoled.Pdf
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
t esli TA Toim. Humailltaar- ja Solsiaalleadused, 1994, 43, 4, 465-484 EESTI VIIKINGIAEGSED HOBURAUDSOLED JA NENDE ORNAMENT Marika MAGI-LOUGAS Eesti Teadusle Akadeemia Ajaloo instiluut. RiiiitJi 6, EE-OOOI Tallinn, Eesti Esilanud P. Ligi. Toimelusse saabunud 15 . aprillil 1994, avaldamisele lubatud 19. mail 1994 Artiklis on vaadeldud Eesli viikingiaegseid hoburauds61gi liihtudes eelk6ige nende ornamendisl. Erislatud on kuul ornamenditiiiipi, millesl A-C kuuluvad vara- ja kesk viikingiaega ning D-F hilisviikingiaega. Sealjuures ilmnevad sclged iihlelangevused teisle samaaegsele ehletiiiipide, eriti kiiev6rude mustritega. Ornament on voimaldanud hoburauds61gi senisest detailsemalt tiipologisecrida ja dateerida. Tiipsuslatud on ka hoburaudsolgede otsanuppudcl p6hinevat tiipoloogial, andes senis tele terminilele kohali uuema ja piiritletuma sis u. Hobllraudsolgcdc morfoloogiliste ja ornamendil p6hinevate tiiiipide vahel on tiiheldalavad selged sensed, kllid tiiiclikull kokku need ei lange. Milmele otsanuppudel p6hincvatc liiiipidc d.1t ecringud osulusid scniarvatuist varasemaks, olles sel kujul paremini kooskolas ka Eesli naabermaade hoburauds6'1gede daleeringulega. Hoburauds61ed tuJid muistsete eestlastc ehete huJka juba Rooma raua ajaJ. Nende esimene kasutusaeg jai siiski liihikeseks ning peagi unustati nad m6nesajaks aastaks. Siinkohal kasitletavad h6burauds61ed ilmusid Merovingi aja J6puJ. Suur osa neist j6ud'is meile ilmselt balti ja volga soome h6imude kaudu. Hoburauds61gede algkodu otsitakse Euroopa ida- ja kagupiirilt. Pohja-Euroopas vaheneb nende levik laane suunas. Skandinaa vias jaid hoburauds61ed uldiselt v66raks, erandiks vaid Kesk-Rootsi ja Ojamaa oma traditsiooniliselt tugevate idasidemetega. Baltirnaadel olid h6burauds61ed kasutusel pika perioodi valtel labi kogu nOOrerna rauaaja ning ka suure osa ajaloolisest ajast. Eesti viikingiaegsete hoburauds61gede ti.ipoloogia on seni tapsemalt valja t66tamata. P6gusalt on neid solgi anali.ii.isinud juba Aarne Michael Tallgren.l Noorema rauaaja teise poo le hoburauds61gi on liigitanud Juri Selirand 2, Eesti aaretesse kuuluvaid h6bedast eksemp!are Evald T6nisson 3. Hilisemad kiisitlused toetuvad uldjuhul nimetatud t66des esi tatud dateeringutele ja morfoloogilisele tupoloogiale. 1 Tallgren, A. M. Zur Arc'hiiologie Eestis, II. Von 500 bis etwa 1250 n. Chr. Dorpat, 1925. 2 Selirand, J. Eestiaste matmiskombed varafeodaalsete suhete liirkamise perioodil (11. 13. sajand). Tallinn, 1974. 3 Tonisson, E. Eesli aardeleiud 9'.-13. sajandist. - Rmt.: Muislsed kalmed ja aarded. Tallinn, 1962. 7 Ecsti TA Toimetised. HS 4 1994 465 Praeguse too puhul on tuhatkonnast Eesti noorema rauaaja hoburaud fassetitud nuppudega (joon s61est eraldatud 67 ornamenditud eksemplari, mis kuuluvad nii oma kuju gede kasitluses on viimased kui ka ornamendi pool est viikingiaega (800-1050). K6ik siin kasitietud Knopfe) hoburauds61gede a hoburauds61ed on valmistatud pronksist. S61gede kronoloogilisel analililsil tavate s6lgede otsanuppude on toetutud naabermaade kohati paremini dateeritud materjali le. Rohkesti on seda ka kasutatud. pidepunkte dateerimiseks pakub hoburauds61gede ornament, millele leidub Fassetituks on siinkohal vasteid nii naaberaladel kui ka Eesti muude ehtetililpide, eriti kaev6rude massiivseid otsi, mis algayai ka unist uses. sed hoburauds61ed tulid ka ~ kingiaja algul. Seda dateeri ~ 1. HOBURAUDSOLGEDE OTSANUPPUDEL POHINEV labil6ige. Viimane on ena ~ kolmnurkadest v6i lipsukest1 TOPOLOOGIA sus sageli peaaegu v6rdne 18 rullotste ja ornamenditud k ~ Kaesolevas artiklis on tiipsustatud hoburauds6lgede otsanuppude kujul Soomes on H. Salmo da p6hinevat tilpoloogiat (joon. 1) . Nii Eesti kui ka naabermaade uurimus sajaodisse. Ta oletab, et se tes on pahatihti paigutatud ilhise nimetaja alla killl sarnaste, kuid siin ka jiirgmisel, s. o. II. sajand kirjutaja arvates siiski eri tililpi otsanuppudega hoburauds6lgi. Tililpide nii hilise dateeringuga ning , tiipsustamisel mangib olulist rolli ka s61gede ornament. Varasemast tilpo leiukomplekside p6hjal pea loogiast erineb eelk6ige fassettotstega hoburauds6lgede liigitamine kaheks pooldeJ Ojamaa vastavate ning terminitele lehterotsad ja tiihtotsad erineva sisu andmine. Carlsson 9.-10. sajandi.8 Sa otstega hoburauds6lcd, mida Soomes leidub fassettots , ~ ~~ laaneosas, aga ka Hames. I teada tile 130 seesuguse eks' j]4 JQl 2 ~3 Miilari alai, viimases on agal Liiti fassettotstega hob un m6nikord ka juba 9. sajandi' _59 ~ Leedus on fassetitud otstega, kuni J 1. sajandini. Miirgita ~ tiltibi alia fassetitud ning lei ,. V4 <):5 Venemaalt on fassettotst, 31 eksemplari, need piirine\' et viiiksemate m66tmetega Sd matustest. Venemaa vastavad 1JJ ~ ~ teise pool de ja II. sajandi al fassettotstega hobura uds6led .J:L, n: "/ a:=:: 8 Ka aarete puhul viitab leiukor pooJeJe. 16 Novgorodist on neid Joon. 1. Artiklis kiisitletud hoburaudsoJgede otsanuppude liigitus. Terminal-types of S Salmo, H. Finnische Hufeiscn ii pen annular brooches considered in this article. kirja, 56. Helsinki, 1956, Ik. 57-5 1 rullotsad, rolled terminals; 2, 3 fassettotsad, massive faceted terminals; 4 lehterotsad, 6 Samas, Ik. 35. 7 Lehtosalo-Hilander, P.-L. Luistar: funnel-shaped terminals; 5 tiihtotsad, star-shaped terminals; 6, 7 prismaotsad, prism sen Aik.akauskirja, 82:2. Helsinki, shaped terminals; 8 kantotsad, small faceted terminals. 8 Carlsson, A. Vikingatida ringspiJ Ik. 22, 69. 9 Arbman, H. Birka, I. Die Grabe Ringspangen. - Rmt.: Birka, I. 1.1. Fassettotstega hoburaudsoled holm, 1984, Ik. 16-17; <;linters , Typ. - Rmt.: Birka, II: 1. Stock. Fassettotstega hoburauds6lgi on peetud Eestis sageli p6hjendamatult 10 Lehtosalo-Hilander, P.-L. Luistari hilisteks. 4 Seesuguseks arvamuseks pole aga tihti alust. Varajased mas I! <;linters, V. Der Ursprung des Rin :: Latvijas PSR arheologija. Riga. siivsete, justnagu ligi maad surutud otstega (joon. 1,2,3) hoburauds6led Kivtu kapulauks. Riga, 1987, lk. I erinevad ajaliselt tunduvalt muinasaja 16pu k6rgele painutatud vaikeste :> Lietuvill liaudies menas. Sen!),,!!: 386, 453. ( Nait. Tallgren, A. M. Zur Archiiologie Eestis, II, Ik. 66; Selirand, J. Eestlaste matmis ,. MaJlbM B. A. nO)l.KOB006pa3Hbu;, kombed, Ik. 156-157 (osa fassettotstega hoburaudsolgi on paigutatud prismakujuliste no HCTOPHH pycc Koli )l.epeBHII X· otstega hoburaudsolgede alia); AYH M. CeJlHlue KHBHBape B BaJlraCKOM palioHe. .1 KO'lKypKHHa C. H., JJHHeBcKHii A I-!3B. AH 3CCP. 06meCTB. H., 1975, 24, nr. I, Ik. 82; KpaYT A. CnaCaTeJlbHble pac neTp03aBO)l.CK, 1985, Ik. 47, joan. KOnKH. nOCeJleHHH n03)l.HerO )!{ eJle3HOrO BeKa B KyycaJlY . - I-I3B . AH 3CCP. 06meCTB. KOp3yxHHa r. <1>. PyccKHe K.ij3,J. H., 1980, 29, nr. 4, lk. 385. 93. tahv. XV, 1. 466 5t i noorema rauaaja hoburaud a setitud nuppudega (joon. I, 8) solgedest. Helmer Salmo hoburaudsoi Iri, mis kuuluvad nii oma kuju ede kasitluses on viimased viidud eri nimetaja, nn. kantotstega (kantige I -1050) . Koik siin kiisitletud Knopfe) hoburaudsolgede alla.5 Nimetatud termin on sobiv ka meie vas >Lgede kronoloogilisel anallilisil a \'ate solgede otsanuppude iseloomustamiseks ning kiiesolevas kirjutises dateeritud materjalile. Rohkesti on seda ka kasutatud. 51 gede ornament, millele leidub Fassetituks on siinkohal nimetatud vaid varasemate hoburaudsolgede de ehtetliupide, eriti kiievorude massiivseid otsi, mis algavad kaarega peaaegu ilhelt tasapinnalt. Niisugu sed hoburaudsoled tulid kasutusele juba ilsna varakult, toeniioIiselt vii kingiaja algul. Seda dateeringut toetab ka solgede ornament, samuti kaare liibi1oige. Yiimane on enamasti kuusnurkne, kusjuures miniatuursetest WPPUDEL POHINEV kolmnurkadest voi Iipsukestest ornamendi puhul (tuiip A) on kaare pak A sus sageli peaaegu vordne laiusega. Liibiloige sarnaneb seega varasemate rullotste ja ornamenditud kaarega hobura udsolgede omale. I audsolgede otsanuppude kujul Soomes on H. Salmo dateerinud fassettotstega hoburalJds61ed 9.-10. kui ka naabermaade uurimus sajandisse. Ta oletab, et see tiilip vois monevorra kasutusel piisida veel a alia kill I sarnaste, kuid siin ka jiirgmisel, s. o. II . sajandiI.6 Pirkko-Liisa Lehto$alo-Hilander ei noustu ludega hoburaudsolgi. Tililpide nii hiIise dateeringuga ning dateerib need hoburaudsoled Luistari kalmistu e ornament. Varasemast tilpo leiukomplekside pohjal peamiselt 9. sajandisse ning 10. sajandi esimesse ~audsolgede liigitamine kaheks poolde.7 Ojamaa vastavate hoburaudsolgede dateeringuks annab Anders ~rineva sisu andmine. Carlsson 9.-10. sajandi.8 Samasse aega kuuluvad Birkast leitud fassett otstega hoburaudsoJcd, mida seal peetakse illdrselt Baltikumi mojuks.9 Soomes leidub fassettotstega hoburaudsoJgi peamiselt maa edela- ja liiiineosas, aga ka Hiimes. Karjalas need puuduvad. Kogu Soomest on teada ille 130 seesuguse eksemplarLlo Rootsis esineb neid Ojamaal ning Malari alai, viimases on aga tegu arvatavate importesemetega. 11 Uti fassettotstega hoburaudsoled dateeritakse iildiselt 10. sajandiga, monikord ka juba 9. sajandiga. Levinud on need rohkem UHi idaosas.1 2 Leedus on fassetitud otstega hoburaudsoled dateeritud 9. sajandi lopust [ kuni II. sajandini. Miirgitagu, et seal on monikord viidud ilmselt ilhe tlilibi alia fassetitud ning lehtrikujuliste otstega eksemplarid. 13 Yenemaalt on fassettotstega hoburauds6lgi Y. Malmi andmetel teada 31 eksemplari, need piirinevad peamiselt maa loodeosast. On tiiheldatav, ~5 et viiiksemate m66tmetega soled on leitud naiste-, suuremad aga meeste matustest. Yenemaa vastavad soled on seni iildiselt dateeritud 10. sajandi teise pool de ja II. sajandi algusesse.