DOCSLIB.ORG

Magi-1994-Hoburaudsoled.Pdf

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Magi-1994-Hoburaudsoled.Pdf t esli TA Toim. Humailltaar- ja Solsiaalleadused, 1994, 43, 4, 465-484 EESTI VIIKINGIAEGSED HOBURAUDSOLED JA NENDE ORNAMENT Marika MAGI-LOUGAS Eesti Teadusle Akadeemia Ajaloo instiluut. RiiiitJi 6, EE-OOOI Tallinn, Eesti Esilanud P. Ligi. Toimelusse saabunud 15 . aprillil 1994, avaldamisele lubatud 19. mail 1994 Artiklis on vaadeldud Eesli viikingiaegseid hoburauds61gi liihtudes eelk6ige nende ornamendisl. Erislatud on kuul ornamenditiiiipi, millesl A-C kuuluvad vara- ja kesk­ viikingiaega ning D-F hilisviikingiaega. Sealjuures ilmnevad sclged iihlelangevused teisle samaaegsele ehletiiiipide, eriti kiiev6rude mustritega. Ornament on voimaldanud hoburauds61gi senisest detailsemalt tiipologisecrida ja dateerida. Tiipsuslatud on ka hoburaudsolgede otsanuppudcl p6hinevat tiipoloogial, andes senis­ tele terminilele kohali uuema ja piiritletuma sis u. Hobllraudsolgcdc morfoloogiliste ja ornamendil p6hinevate tiiiipide vahel on tiiheldalavad selged sensed, kllid tiiiclikull kokku need ei lange. Milmele otsanuppudel p6hincvatc liiiipidc d.1t ecringud osulusid scniarvatuist varasemaks, olles sel kujul paremini kooskolas ka Eesli naabermaade hoburauds6'1gede daleeringulega. Hoburauds61ed tuJid muistsete eestlastc ehete huJka juba Rooma raua­ ajaJ. Nende esimene kasutusaeg jai siiski liihikeseks ning peagi unustati nad m6nesajaks aastaks. Siinkohal kasitletavad h6burauds61ed ilmusid Merovingi aja J6puJ. Suur osa neist j6ud'is meile ilmselt balti ja volga­ soome h6imude kaudu. Hoburauds61gede algkodu otsitakse Euroopa ida- ja kagupiirilt. Pohja-Euroopas vaheneb nende levik laane suunas. Skandinaa­ vias jaid hoburauds61ed uldiselt v66raks, erandiks vaid Kesk-Rootsi ja Ojamaa oma traditsiooniliselt tugevate idasidemetega. Baltirnaadel olid h6burauds61ed kasutusel pika perioodi valtel labi kogu nOOrerna rauaaja ning ka suure osa ajaloolisest ajast. Eesti viikingiaegsete hoburauds61gede ti.ipoloogia on seni tapsemalt valja t66tamata. P6gusalt on neid solgi anali.ii.isinud juba Aarne Michael Tallgren.l Noorema rauaaja teise poo le hoburauds61gi on liigitanud Juri Selirand 2, Eesti aaretesse kuuluvaid h6bedast eksemp!are Evald T6nisson 3. Hilisemad kiisitlused toetuvad uldjuhul nimetatud t66des esi­ tatud dateeringutele ja morfoloogilisele tupoloogiale. 1 Tallgren, A. M. Zur Arc'hiiologie Eestis, II. Von 500 bis etwa 1250 n. Chr. Dorpat, 1925. 2 Selirand, J. Eestiaste matmiskombed varafeodaalsete suhete liirkamise perioodil (11.­ 13. sajand). Tallinn, 1974. 3 Tonisson, E. Eesli aardeleiud 9'.-13. sajandist. - Rmt.: Muislsed kalmed ja aarded. Tallinn, 1962. 7 Ecsti TA Toimetised. HS 4 1994 465 Praeguse too puhul on tuhatkonnast Eesti noorema rauaaja hoburaud­ fassetitud nuppudega (joon s61est eraldatud 67 ornamenditud eksemplari, mis kuuluvad nii oma kuju gede kasitluses on viimased kui ka ornamendi pool est viikingiaega (800-1050). K6ik siin kasitietud Knopfe) hoburauds61gede a hoburauds61ed on valmistatud pronksist. S61gede kronoloogilisel analililsil tavate s6lgede otsanuppude on toetutud naabermaade kohati paremini dateeritud materjali le. Rohkesti on seda ka kasutatud. pidepunkte dateerimiseks pakub hoburauds61gede ornament, millele leidub Fassetituks on siinkohal vasteid nii naaberaladel kui ka Eesti muude ehtetililpide, eriti kaev6rude massiivseid otsi, mis algayai ka unist uses. sed hoburauds61ed tulid ka ~ kingiaja algul. Seda dateeri ~ 1. HOBURAUDSOLGEDE OTSANUPPUDEL POHINEV labil6ige. Viimane on ena ~ kolmnurkadest v6i lipsukest1 TOPOLOOGIA sus sageli peaaegu v6rdne 18 rullotste ja ornamenditud k ~ Kaesolevas artiklis on tiipsustatud hoburauds6lgede otsanuppude kujul Soomes on H. Salmo da p6hinevat tilpoloogiat (joon. 1) . Nii Eesti kui ka naabermaade uurimus­ sajaodisse. Ta oletab, et se tes on pahatihti paigutatud ilhise nimetaja alla killl sarnaste, kuid siin­ ka jiirgmisel, s. o. II. sajand kirjutaja arvates siiski eri tililpi otsanuppudega hoburauds6lgi. Tililpide nii hilise dateeringuga ning , tiipsustamisel mangib olulist rolli ka s61gede ornament. Varasemast tilpo­ leiukomplekside p6hjal pea loogiast erineb eelk6ige fassettotstega hoburauds6lgede liigitamine kaheks pooldeJ Ojamaa vastavate ning terminitele lehterotsad ja tiihtotsad erineva sisu andmine. Carlsson 9.-10. sajandi.8 Sa otstega hoburauds6lcd, mida Soomes leidub fassettots , ~ ~~ laaneosas, aga ka Hames. I teada tile 130 seesuguse eks' j]4 JQl 2 ~3 Miilari alai, viimases on agal Liiti fassettotstega hob un m6nikord ka juba 9. sajandi' _59 ~ Leedus on fassetitud otstega, kuni J 1. sajandini. Miirgita ~ tiltibi alia fassetitud ning lei ,. V4 <):5 Venemaalt on fassettotst, 31 eksemplari, need piirine\' et viiiksemate m66tmetega Sd matustest. Venemaa vastavad 1JJ ~ ~ teise pool de ja II. sajandi al fassettotstega hobura uds6led .J:L, n: "/ a:=:: 8 Ka aarete puhul viitab leiukor pooJeJe. 16 Novgorodist on neid Joon. 1. Artiklis kiisitletud hoburaudsoJgede otsanuppude liigitus. Terminal-types of S Salmo, H. Finnische Hufeiscn ii pen annular brooches considered in this article. kirja, 56. Helsinki, 1956, Ik. 57-5 1 rullotsad, rolled terminals; 2, 3 fassettotsad, massive faceted terminals; 4 lehterotsad, 6 Samas, Ik. 35. 7 Lehtosalo-Hilander, P.-L. Luistar: funnel-shaped terminals; 5 tiihtotsad, star-shaped terminals; 6, 7 prismaotsad, prism­ sen Aik.akauskirja, 82:2. Helsinki, shaped terminals; 8 kantotsad, small faceted terminals. 8 Carlsson, A. Vikingatida ringspiJ Ik. 22, 69. 9 Arbman, H. Birka, I. Die Grabe Ringspangen. - Rmt.: Birka, I. 1.1. Fassettotstega hoburaudsoled holm, 1984, Ik. 16-17; <;linters , Typ. - Rmt.: Birka, II: 1. Stock. Fassettotstega hoburauds6lgi on peetud Eestis sageli p6hjendamatult 10 Lehtosalo-Hilander, P.-L. Luistari hilisteks. 4 Seesuguseks arvamuseks pole aga tihti alust. Varajased mas­ I! <;linters, V. Der Ursprung des Rin :: Latvijas PSR arheologija. Riga. siivsete, justnagu ligi maad surutud otstega (joon. 1,2,3) hoburauds6led Kivtu kapulauks. Riga, 1987, lk. I erinevad ajaliselt tunduvalt muinasaja 16pu k6rgele painutatud vaikeste :> Lietuvill liaudies menas. Sen!),,!!: 386, 453. ( Nait. Tallgren, A. M. Zur Archiiologie Eestis, II, Ik. 66; Selirand, J. Eestlaste matmis­ ,. MaJlbM B. A. nO)l.KOB006pa3Hbu;, kombed, Ik. 156-157 (osa fassettotstega hoburaudsolgi on paigutatud prismakujuliste no HCTOPHH pycc Koli )l.epeBHII X· otstega hoburaudsolgede alia); AYH M. CeJlHlue KHBHBape B BaJlraCKOM palioHe. ­ .1 KO'lKypKHHa C. H., JJHHeBcKHii A I-!3B. AH 3CCP. 06meCTB. H., 1975, 24, nr. I, Ik. 82; KpaYT A. CnaCaTeJlbHble pac­ neTp03aBO)l.CK, 1985, Ik. 47, joan. KOnKH. nOCeJleHHH n03)l.HerO )!{ eJle3HOrO BeKa B KyycaJlY . - I-I3B . AH 3CCP. 06meCTB. KOp3yxHHa r. <1>. PyccKHe K.ij3,J. H., 1980, 29, nr. 4, lk. 385. 93. tahv. XV, 1. 466 5t i noorema rauaaja hoburaud­ a setitud nuppudega (joon. I, 8) solgedest. Helmer Salmo hoburaudsoi­ Iri, mis kuuluvad nii oma kuju ede kasitluses on viimased viidud eri nimetaja, nn. kantotstega (kantige I -1050) . Koik siin kiisitletud Knopfe) hoburaudsolgede alla.5 Nimetatud termin on sobiv ka meie vas­ >Lgede kronoloogilisel anallilisil a \'ate solgede otsanuppude iseloomustamiseks ning kiiesolevas kirjutises dateeritud materjalile. Rohkesti on seda ka kasutatud. 51 gede ornament, millele leidub Fassetituks on siinkohal nimetatud vaid varasemate hoburaudsolgede de ehtetliupide, eriti kiievorude massiivseid otsi, mis algavad kaarega peaaegu ilhelt tasapinnalt. Niisugu­ sed hoburaudsoled tulid kasutusele juba ilsna varakult, toeniioIiselt vii­ kingiaja algul. Seda dateeringut toetab ka solgede ornament, samuti kaare liibi1oige. Yiimane on enamasti kuusnurkne, kusjuures miniatuursetest WPPUDEL POHINEV kolmnurkadest voi Iipsukestest ornamendi puhul (tuiip A) on kaare pak­ A sus sageli peaaegu vordne laiusega. Liibiloige sarnaneb seega varasemate rullotste ja ornamenditud kaarega hobura udsolgede omale. I audsolgede otsanuppude kujul Soomes on H. Salmo dateerinud fassettotstega hoburalJds61ed 9.-10. kui ka naabermaade uurimus­ sajandisse. Ta oletab, et see tiilip vois monevorra kasutusel piisida veel a alia kill I sarnaste, kuid siin­ ka jiirgmisel, s. o. II . sajandiI.6 Pirkko-Liisa Lehto$alo-Hilander ei noustu ludega hoburaudsolgi. Tililpide nii hiIise dateeringuga ning dateerib need hoburaudsoled Luistari kalmistu e ornament. Varasemast tilpo­ leiukomplekside pohjal peamiselt 9. sajandisse ning 10. sajandi esimesse ~audsolgede liigitamine kaheks poolde.7 Ojamaa vastavate hoburaudsolgede dateeringuks annab Anders ~rineva sisu andmine. Carlsson 9.-10. sajandi.8 Samasse aega kuuluvad Birkast leitud fassett­ otstega hoburaudsoJcd, mida seal peetakse illdrselt Baltikumi mojuks.9 Soomes leidub fassettotstega hoburaudsoJgi peamiselt maa edela- ja liiiineosas, aga ka Hiimes. Karjalas need puuduvad. Kogu Soomest on teada ille 130 seesuguse eksemplarLlo Rootsis esineb neid Ojamaal ning Malari alai, viimases on aga tegu arvatavate importesemetega. 11 Uti fassettotstega hoburaudsoled dateeritakse iildiselt 10. sajandiga, monikord ka juba 9. sajandiga. Levinud on need rohkem UHi idaosas.1 2 Leedus on fassetitud otstega hoburaudsoled dateeritud 9. sajandi lopust [ kuni II. sajandini. Miirgitagu, et seal on monikord viidud ilmselt ilhe tlilibi alia fassetitud ning lehtrikujuliste otstega eksemplarid. 13 Yenemaalt on fassettotstega hoburauds6lgi Y. Malmi andmetel teada 31 eksemplari, need piirinevad peamiselt maa loodeosast. On tiiheldatav, ~5 et viiiksemate m66tmetega soled on leitud naiste-, suuremad aga meeste­ matustest. Yenemaa vastavad soled on seni iildiselt dateeritud 10. sajandi teise pool de ja II. sajandi algusesse.
Load more

Recommended publications
  • Pala Vallavolikogu 27
    Pala Vallavolikogu 27. detsembri 2007 määruse nr 22 lisa Pala – vald EL piiril Pala valla arengukava 2008 – 2019 1 SISSEJUHATUS Pala vald on üks Jõgevamaa Peipsi-veersetest valdadest. Pala valla ülesanne on tagada oma elanikkonnale heaolu, sotsiaalne ja füüsiline turvatunne ning säilitada inimeste usk paikkonna edasisse arengusse ning konkurentsivõimesse, sh luua kindlustunne elukeskkonna paranemise osas. Arengukava on dokument, kus on käsitletud erinevate eluvaldkondade arengut ning antud põhjalik ülevaade hetkeolukorrast ja tulevikusuundadest. Arengukavas on arengusihtide püstitamisel arvestatud piirkonna asendist ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingitud eripära ja vastavaid arengueeldusi ning nende sihtide elluviimiseks mõeldud tegevuste esiletoomisel konkreetsete võimaluste ja ressursside olemasolu. Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” (KOKS) § 37 punkt 1 koostatakse arengukava vähemalt kolmeks aastaks. Igal aastal analüüsitakse arengukava täitmist ja tehakse muudatused, nagu on ette nähtud KOKS § 37 punktis 3. Arengukava koostamisse oli kaasatud Pala vallarahvas, vallas elavad ja töötavad oma ala spetsialistid ning volikogu ja vallavalitsuse liikmed. 1. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS 1.1. Valla üldiseloomustus 1.1.1. Asend Pala vald paikneb Jõgeva maakonna idaosas. Vald piirneb põhjast Kasepää vallaga, läänest Saare vallaga, lõunast Tartu maakonna Vara ja Alatskivi valdadega ja idast Peipsi järvega. Valla keskus Pala küla on Jõgevalt 48 km, Tartust 50 km, Tallinnast 190 km kaugusel. Valla pindala on 156,7 km². Euroopa suuruselt viienda järve Peipsiga on vallal veepiiri 15 km. Pala valla haldusterritoriaalne kaart. 2 1.1.2. Ajalooline kokkuvõte Pala vald sündis 1893. aastal endiste Pala, Alliku, Kadrina mõisate ja Kodavere kirikumõisa ning Jõe kogukonna ühendamise teel. Vald sai oma praegused piirid põhilises osas 1939. aastaks, kui liitusid Ranna vald ja osa Kokora vallast. Pala külanõukogu oli kuni 1962.
    [Show full text]
  • Väljatöötamise Kavatsus
    Turvalepa looduskaitseala moodustamise VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Kaitseala moodustamine Kavandatav Turvalepa looduskaitseala (edaspidi Turvalepa LKA) asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa, Ehmja, Kaasiku, Kirimäe, Turvalepa ja Väike-Lähtru külas ning selle pindalaks on kavandatud 1246 ha. Turvalepa LKA kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Ehmja-Turvalepa hoiuala idaosa põhjal, liites piirnevad ja osaliselt kattuvad Ehmja ja Lähtru must-toonekure ning Turvalepa suur-konnakotka ja väike-konnakotka püsielupaigad. Kaitstava ala paiknemise skeem on toodud joonisel 1. Kavandatava LKA tuumiku moodustav Turvlepa soo ja piirnevad metsaalad on kaitse all 2006. a-st, mil moodustati hoiuala (2126 ha). 2007. aastal võeti kaitse alla Ehmja must- toonekure püsielupaik (18 ha). Turvalepa väike- ja suur-konnakotka ning Lähtru must- toonekure püsielupaigad on moodustatud looduskaitseseadusest tuleneva pesapuu ja seda ümbritseva 250 m raadiuses ümbritseva alana. MTÜ Kotkaklubi tegi 2017. a veebruaris keskkonnaministrile ettepaneku Turvalepa suur-konnakotka ja Turvalepa must-toonekure püsielupaiga moodustamiseks nende alusel. Turvalepa LKA moodustamise peamine eesmärk on sealsete loodusväärtuste, eelkõige kõrge kaitseväärtusega soo- ja metsakoosluste kaitse ning I ja II kaitsekategooria ning Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (2008) ohustatud liikide kategooriasse arvatud suur- ja väike- konnakotka, must-toonekure ja ohualti liigi metsise pesitsuselupaikade pikaajaline säilitamine. Lisaks on rikkumata
    [Show full text]
  • Valla Ajaleht Nr 1
    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Kiire Interneti Ehitus Läänemaal Algab 2020. Aastal
    Läti 100: kellega oleks eestlastel ennast Tormi võrrelda, kui Läti mingil põhjusel ei sobiks? Lk 2 Piret: Peko pole 1980. aastal muinasjutt Martna sovhoosi töölistele ehi- või mäng. tatud majja Kirnas on jäänud elama kuus inimest. Lk 4–5 Loe värskeid uudiseid www.le.ee LAUPÄEV, 17. NOVEMBER 2018 │ NR 132 4228 │ 1 EURO LK 6 Inspektorid tabasid Piirsalu VIIMANE MIIL jõelt röövpüüdjad Kiire interneti Neljapäeva õhtul kella üheksa et nad on paha peal väljas. „Üt- ajal tabasid Läänemaa keskkon- levad, et on niisama jõe ääres nainspektorid Piirsalu jõelt kaks ja vaatavad kalu, aga see po- röövpüüdjat. le eriti usutav. Niisama ei ole Kaks meest olid juba jõud- keegi pimedas jõe ääres,” üt- ehitus Läänemaal nud kinni püüda neli forelli les Müür. – kaks emas- ja kaks isaskala. Müüri ametisoleku ajal ei ole „Üks kala oli üsna suur – nelja ja röövpüüdjaid teolt tabatud. Ku- viie kilo vahel,” ütles keskkon- demisajal püütud kalal endal algab 2020. aastal nainspektsiooni Läänemaa bü- suurt väärtust ei ole. Kalalihast roo juhataja Jaanus Müür. rohkem võib röövpüüdjaid mee- Elektrilevi hakkab Läänemaal kiiret internetti Mehed on kahekordselt süü- litada mari. „Aga enamasti te- di. Esiteks on forellipüük 30. no- kib lihtsalt püügihasart, sest ku- ehitama alles 2020. aastal. Eelistatud on suuremad vembrini keelatud, teiseks ka- demisajal on kala lihtne kätte sutasid nad keelatud püügiva- saada,” ütles Müür. asulad, metsaküladeni võibolla ei jõutagi. hendit – ahingut. Piirsalu jõgi on kantud ko- Röövpüük läheb meestele gu ulatuses lõhede ja forelli- URMAS LAURI Müüri sõnul kalliks maksma de elu- ja kudemispaikade ni- [email protected] – juba ainuüksi kudemisajal mistusse. püütud nelja kala eest tuleb Röövpüüdjad kasutavadki ta- Elektrilevi esindajad käisid nelja- neil välja käia 600 eurot.
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Uus Kodulehekülg
    NR 2 (2) VEEBRUAR 2018 TASUTA Alatskivi kooliõpilased mälestasid Vabadussõjas langenuid Tartu rahulepingu aastapäe- val, 2. veebruaril kogunesid Alatskivi kooli 5.-12. klasside õpilased ja õpetajad kooli ees, et ühiselt minna Vabadussõja mälestussamba juurde. Direktor Erki Larm ja 9. klas- si õpilane Paap-Pärtel Sepp, kes oli koos Joosep Annastiga koostanud ülevaate Vabadus- sõja käigust, pidasid mälestus- samba juures kõne. Alatskivi kooliõpilased asetasid samba jalamile pärja Vabadussõjas langenute auks. Pärja valmistasid 8. klassi õpilased Karolina Aria, Rita Kirnossenko, Viktoria Luptova ja Sigrit Piiber. Suur tänu kooliõpilastele ja kõigile teistele, kes kaasa aitasid! ERKI LARM Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli direktor FOTO Reet Kruup Raatvere küla kingitus meie riigi 100. sünnipäevaks Raatvere Küla Seltsing kor- on haaravad, üksikasjalised kir- raldab Eesti Vabariigi 100. aas- jeldused tookordsetest dramaa- tapäeva tähistamiseks Ranna tilistest sündmustest. Nende all rahvamajas 25. mail 2018. a koos- seisavad aastad 1937 ja 1938, olemise, kus meenutame kunstnik tõenäoselt oli ta ikka märkmeid Eduard Mässo elu kunstnikuna ja teinud reaalajas, sest paarikümne vabaduse toojana ning tutvustame aastaga võib mälust liialt kaotsi väikeste näituste näol ka kahte minna. Kuigi olin Udo raamatu praegusaja maalijat, kes pärit esitluselgi, ei tutvunud ma raama- samast külast. tuga korralikult, sest sõja teema Ikka pean alustama sellest, et pole mind lugema ahvatlenud. Et väsimatu õhutaja (sellega on ta aga tegemist on lähedal elanud isegi nõus!) Elle Pintson on ammu teatud inimestega, kelle järglasi teinud ettepaneku, et meie küla minagi osaliselt tunnen, siis on kunstnikke võiks kuidagi ühes- ju huvitav! Ja tegevuski arenes koos meenutada. Seda enam, et siinsamas! ühte neist, Eduard Mässot, võib Esimeses kirjatükis tegi Eduard ju pidada juba klassikuks, sest Mässo sarkastiliselt üldistavaid ja ta lõpetas oma maise teekonna tuttavalikke järeldusi, tsiteerin: 1947.
    [Show full text]
  • Lisa 7. Liiklussagedus Kõrvalmaanteedel Seisuga 31.12
    Lisa 7. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 31.12.2017 Algus Lõpp Pikkus AKÖL SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR Loenduse Mnt nr Maantee nimetus Maakond Regioon m m m autot/ööp % % % autot/ööp autot/ööp autot/ööp aasta 1190 Patika II 0 405 405 5 100 0 0 5 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1191 Saha-Loo tee 0 127 127 9120 88 4 8 8022 406 693 2017 Harju maakond Põhja 1192 Tuuleveski tee 0 268 268 22 100 0 0 22 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1193 Idarebase tee 0 205 205 2 100 0 0 2 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1390 Valaste - Kukruse mõisa 0 480 480 234 97 2 0 227 6 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1391 Laanese tee 0 589 589 28 100 0 0 28 0 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1392 Jõhvi kalmistu tee 0 307 307 476 96 2 2 456 8 12 2017 Ida-Viru maakond Ida 1393 Mäe 0 573 573 290 100 0 0 289 1 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1394 Edise tee 0 964 964 31 96 0 4 30 0 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1491 Pikkjärve - Maki 0 266 266 5 100 0 0 5 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 266 357 91 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 357 1042 685 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 0 52 52 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 52 339 287 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1493 Vahi tee 0 413 413 13 100 0 0 13 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1494 Vahi ühendustee 0 70 70 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1495 Veto jalgtee 0 213 213 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 0 249 249 34 100 0 0 34 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 300 530
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade
    PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA LISA 1: TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE 2018 Sisukord 1. Rahvastik .................................................................................................... 3 2. Elukeskkond ............................................................................................... 8 2.1. Looduskeskkond ja avalik ruum ............................................................................ 8 2.2. Kommunaalteenused ja taristu ............................................................................... 9 2.3. Transport, riigi- ja erateenuste kättesaadavus ...................................................... 10 3. Avalikud teenused .................................................................................... 11 3.1. Haridus ja noorsootöö .......................................................................................... 11 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.......................................................................... 17 3.3. Kultuur, sport, vaba aeg ja külaliikumine ............................................................ 19 4. Ettevõtlus ja turism ................................................................................... 22 4.1. Ettevõtlus ............................................................................................................. 22 4.2. Turism .................................................................................................................. 23 2 1. Rahvastik Peipsiääre vallas elas rahvastikuregistri andmetel 2018. aasta alguse seisuga
    [Show full text]
  • 317 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    317 buss sõiduplaan & liini kaart 317 Haapsalu Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 317 buss liinil (Haapsalu Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haapsalu Bussijaam: 8:10 - 18:25 (2) Lemmiku: 6:20 - 15:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 317 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 317 buss saabub. Suund: Haapsalu Bussijaam 317 buss sõiduplaan 49 peatust Haapsalu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:10 - 18:25 teisipäev 8:10 - 18:25 Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa kolmapäev 8:10 - 18:25 Märjamaa neljapäev 8:10 - 18:25 63 Pärnu Maantee, Märjamaa reede 8:10 - 18:25 Kirikuvärava laupäev 8:10 - 18:25 27 Pärnu Maantee, Märjamaa pühapäev 18:25 Metsavahi Maavahe Kükita 317 buss info Suund: Haapsalu Bussijaam Toome Peatust: 49 Reisi kestus: 101 min Sipa Liini kokkuvõte: Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava, Metsavahi, Maavahe, Kükita, Toome, Sipa, Sarapiku, Sarapiku Loodna, Jüri, Aima, Laukna, Vaikna, Laisilla, Koluvere, Kullamaa, Kullamaa Kool, Silla, Turpla, Loodna Üdruma (Amanda Parkla), Päri, Jõgisoo, Sordi, Liivi, Kiidika, Ohtla, Kokre, Suure-Lähtru, Niinja Tee, Martna, Ehmja, Maalse, Kirimäe, Kabelimäe, Vana- Jüri Taebla, Taebla Tee, Taebla, Taebla Tee, Vana-Taebla, Rummu, Võnnu, Üsse, Ridala Raudteejaam, Juurika, Aima Uuemõisa, Rannarootsi, Niine, Haapsalu Bussijaam Laukna Vaikna Laisilla Koluvere Kullamaa Kullamaa Kool Silla Turpla Üdruma (Amanda Parkla) Päri Jõgisoo Sordi Liivi Kiidika Ohtla Kokre Suure-Lähtru Niinja Tee Martna Ehmja Maalse Kirimäe Kabelimäe Vana-Taebla
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade
    PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA LISA 1: TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE 2018 Sisukord 1. Rahvastik .................................................................................................... 3 2. Elukeskkond ............................................................................................... 8 2.1. Looduskeskkond ja avalik ruum ............................................................................ 8 2.2. Kommunaalteenused ja taristu ............................................................................... 9 2.3. Transport, riigi- ja erateenuste kättesaadavus ...................................................... 10 3. Avalikud teenused .................................................................................... 11 3.1. Haridus ja noorsootöö .......................................................................................... 11 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.......................................................................... 17 3.3. Kultuur, sport, vaba aeg ja külaliikumine ............................................................ 19 4. Ettevõtlus ja turism ................................................................................... 22 4.1. Ettevõtlus ............................................................................................................. 22 4.2. Turism .................................................................................................................. 23 2 1. Rahvastik Peipsiääre vallas elas rahvastikuregistri andmetel 2018. aasta alguse seisuga
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 12.11.2019 Planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019 1 2 SISUKORD 1. Üldist .................................................................................................................................. 5 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ........................................................................................... 6 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ............................................ 7 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine......................................................................... 7 3.2 Looduskeskkond .......................................................................................................... 7 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ....................................................... 7 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ......................................................................................... 12 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 12 3.2.4 Rohevõrgustikud ................................................................................................ 14 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ......................................... 15 3.2.6 Natura 2000 alad ...............................................................................................
    [Show full text]