Pala Valla Arhitektuurimälestised
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Majutus / Accommodation / Размещение Muuseumid
· · Paar Trükk: Design GBF Kujundus: Arendus Geodata OÜ Kartograafia: www.vaikla.ee www.jussinmaja.com/ee [email protected] www.kylalistemaja.ee 36 Kopra Puhkemaja www.kauksipuhkemaja.ee www.mesitare.ee 48 Peipsi Holiday Home 55 Hundi Turismitalu info@hirvemäe.ee MAJUTUS / ACCOMMODATION / +372 521 9326 +372 332 7314 +372 518 6373 www.matsutalu.eu +372 522 7965 Kopra talu, Jaanikste küla, +372 518 1125 Kulla tee 14, Iisaku vald, Kolodavitsa küla, Värska vald, www.hirvemae.ee Turism Peipsimaa & Peipsimaa РАЗМЕЩЕНИЕ +372 5804 9366 +372 502 5113 Räpina vald, Põlva maakond Ida-Viru maakond Põlva maakond +372 797 6105 www.visitpeipsi.com 11 Kopraonu hostel 21 Külalistemaja Kadrina mõis [email protected] 40 Rannamõisa puhkeküla 46 Katase suvemaja [email protected] [email protected] Tartu 17A, Vaksali 4 HOTELLID Värska Sanatooriumi Hotell 9 Raadna küla, Lohusuu vald, 18 Kadrina küla, Pala vald, www.koprapuhkemaja.eu Ranna küla, Pala vald, 57 Avinurme Hostel Aarde Villa Katase küla, Alajõe vald, +372 5560 1425 +372 5664 9957 Kalameestemaja Turism Peipsimaa MTÜ äike-Rõsna küla , Värska vald, Ida-Viru maakond Jõgeva maakond +372 527 2219 Jõgeva maakond Võidu tänav 8, Avinurme vald, Sääritsa küla, Pala vald, Ida-Viru maakond Narva 9C, Mustvee linn, väljaandja: Kaardi Põlva maakond 1 Mäetaguse Mõisa Ida-Viru maakond [email protected] Jõgeva maakond [email protected] +372 5354 0203 [email protected] [email protected] 49 Välgi puhkemaja 56 Hirvemäe puhkekeskus Jõgeva maakond [email protected] hotell & SPA [email protected] -
Kala- Ja Sibulalaat 2018 1
NR 8 (8) SEPTEMBER 2018 TASUTA Kala- ja sibulalaat 2018 1. septembril tunnustas Päästeamet Rääkides sellest, kuidas möö- vaid naeratades kandsid oma päästeteenistuse aumärkide ja tänu- dus tänavu Kallaste traditsioo- suurepärased rahvatantsud ette kirjadega rekordiliselt 108 inimest, niline sibulalaat, tuleb alustada ka daamid Alatskivilt ja Varalt. kes on silma paistnud hoolivuse, mis- Tartu tantsukooli Friends esine- Ka pealtvaatajad ei vandunud sioonitunde ja vaprusega inimeste elu jate sõnadest:„Vihm pole vihm, alla – nad seisid tihedas ringis ja vara päästmisel või on osutanud kui on nii palav!“. ümber lava ning kuulasid meie märkimisväärseid teeneid päästevald- 25. augusti ilm vedas meid alt, lauljaid Kereketkinite perest konna arendamisel. vihm püüdis rikkuda nii üritust ja elasid kaasa libedal postil Tunnustuse saajate hulgas oli ka Lõuna Pääste- kui ka tuju, kuid ... KÕIK LÄKS tantsivatele tüdrukutele. Samal keskuse Alatskivi päästekomando komandopealik KORDA!“ ajal jooksid märjal staadionil Varmo Laumets, kellele omistati hõbedaste tamme- Laat oli kõrgetasemeline – hoogsalt edasi-tagasi sama mär- suur hulk müügitelke, palju jad jalgpallurid. Vihm vihmaks, lehtedega Päästeameti teenetemedal. maitsvat ja sooja toitu, erinevad kuid turniir viidi läbi! maiustused, kala mitmel erine- Sel aastal rõõmustasid ka loo- val moel ja loomulikult sibul! mingulised töötoad. Külastajate Suurem osa külastajaid oli tagasiside oli väga positiivne, laadaks valmistunud vastavalt Peipsiääre valla elanike kingituse Sibulapats 100 üleand- isegi vaimustusest pakatav! olukorrale – neil olid värvilised mine Eesti Rahva Muuseumi esindajale Anu Järsile. Koos Amelinite pere daamidega vihmavarjud, jalas kummikud, FOTO Viktoria Arro õppisid soovijad punuma sibu- seljas jakid ja vihmakeebid, lavanikut, magusasõber Ailiga mis andsid vihmasele päevale saarekesed, justkui ujudes laa- pidamata. Üks, mis oli üllatav keedeti vanausuliste suhkrut, pidulikud värvid. -
Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal
Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel …………………………………. -
Pala Vallavolikogu 27
Pala Vallavolikogu 27. detsembri 2007 määruse nr 22 lisa Pala – vald EL piiril Pala valla arengukava 2008 – 2019 1 SISSEJUHATUS Pala vald on üks Jõgevamaa Peipsi-veersetest valdadest. Pala valla ülesanne on tagada oma elanikkonnale heaolu, sotsiaalne ja füüsiline turvatunne ning säilitada inimeste usk paikkonna edasisse arengusse ning konkurentsivõimesse, sh luua kindlustunne elukeskkonna paranemise osas. Arengukava on dokument, kus on käsitletud erinevate eluvaldkondade arengut ning antud põhjalik ülevaade hetkeolukorrast ja tulevikusuundadest. Arengukavas on arengusihtide püstitamisel arvestatud piirkonna asendist ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingitud eripära ja vastavaid arengueeldusi ning nende sihtide elluviimiseks mõeldud tegevuste esiletoomisel konkreetsete võimaluste ja ressursside olemasolu. Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” (KOKS) § 37 punkt 1 koostatakse arengukava vähemalt kolmeks aastaks. Igal aastal analüüsitakse arengukava täitmist ja tehakse muudatused, nagu on ette nähtud KOKS § 37 punktis 3. Arengukava koostamisse oli kaasatud Pala vallarahvas, vallas elavad ja töötavad oma ala spetsialistid ning volikogu ja vallavalitsuse liikmed. 1. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS 1.1. Valla üldiseloomustus 1.1.1. Asend Pala vald paikneb Jõgeva maakonna idaosas. Vald piirneb põhjast Kasepää vallaga, läänest Saare vallaga, lõunast Tartu maakonna Vara ja Alatskivi valdadega ja idast Peipsi järvega. Valla keskus Pala küla on Jõgevalt 48 km, Tartust 50 km, Tallinnast 190 km kaugusel. Valla pindala on 156,7 km². Euroopa suuruselt viienda järve Peipsiga on vallal veepiiri 15 km. Pala valla haldusterritoriaalne kaart. 2 1.1.2. Ajalooline kokkuvõte Pala vald sündis 1893. aastal endiste Pala, Alliku, Kadrina mõisate ja Kodavere kirikumõisa ning Jõe kogukonna ühendamise teel. Vald sai oma praegused piirid põhilises osas 1939. aastaks, kui liitusid Ranna vald ja osa Kokora vallast. Pala külanõukogu oli kuni 1962. -
Gggggggggggggggggggg
Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede -
Peipsiääre Valla Üldplaneering
Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-035 Asukoht (L-Est’97) X 6499828 Y 682127 Peipsiääre valla üldplaneering seletuskiri KOOSKÕLASTAMISEKS Planeeringuala: TARTUMAA, PEIPSIÄÄRE VALD Tellija: PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA November 2020 TARTU Peipsiääre valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Peipsiääre valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Tartumaa, Peipsiääre vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Tartumaa Peipsiääre vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Peipsiääre Vallavalitsus Tartu mnt 4, Alatskivi alevik 60201 Peipsiääre vald Tartu maakond Kontaktisik: Raimond Võimre Ehitusspetsialist Tel 530 15887 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-035 Objekti aadress: Tartumaa, -
Jahipiirkonna Nimi)
Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr TAR-15 Peipsiääre, JAH1000089 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Jahiühing Mäger 1.2. Registrikood 80073042 1.3. Aadress Koosa, Vara vald, 60420 Tartumaa 1.4. Esindaja nimi Nikolai Kisseljov 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5154831 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Nikolai Kisseljov Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Alatskivi maastikukaitseala Vabariigi valitsuse 21.07.2006 määrus nr 169 § 4 lg 3 ja 6 ning § 11 lg 3 „Alatskivi nimetus/ maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ ja looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Püsielupaigas piirangu kirjeldus on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. -
"Luuletus Peipsist" 1
Peiptesaitaäjaäre Nr 6(39) juuni 2021 Jarek Kasaril oli sahtlis üks Kalender täieneb jooksvalt: luuletus Peipsist. www.peipsiaarekultuur.webs.com Lisainfo: tel 525 0987; [email protected] "Luuletus Peipsist" 1. juulil kell 21.30 öökino Vara kogukonnakeskuses: Autor Jarek Kasar „Eesti matus“. 2. juulil kell 19.00 kontsert Ranna Puhkebaasis „Noodid Mõtleb vettinud mees, Peipsi Rannal“ Jarek Kasar. kui igatsedes vaatab kaugele veel kaugele. jalgrattalaat „Kokora Vänt 2021“ 3. juulil kell 11.00-13.00 Su Peipus, mu Peipsi, Kokora külakeskuse õuel. veekogusid teisi ma enam ei näe. 3. juulil kell 20.00 Vene jaanipäev Kolkja rahvamajas. Julge hundina oma lootsikul 9. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Kolkja sadamas. 10. juulil kell 9.00 XV Alatskivi vanavaralaat. Su jänestel loksusin 10. juulil kell 19.00 Kalurite päev Varnja seltsimaja iga jumala päev. vabaõhuplatsil. Eesti ja Vene Su ümber üks pere, 12. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Varnja Su lihased pojad. sadamas. Ma tean, et ma tulen kord jälle 16. juulil kell 19.00 Murdemuusika kontsert Kodavere nagu Meerapalu oja. Pärimuskeskuse siseõuel: Etnosfäär. 17. juulil Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva tähistamine. Foto: Mati Hiis Raamatu „Villem Ernits“ esitlus Liivi muuseumis. 18. juulil kell 9.00-15.00 suvelaat Kallaste linna kesk- Tema loovust ja loo- korraldajad soovivad tä- kohalikku ja ehedat sööki juba järgmisel aastal oma väljakul. mingut saame nautida nada publikut. Täname, ja jooki! 5. sünnipäeva! Rääbu päev Peipsimaa külastus- 30. juulil kell 13.00 Ranna puhkebaasis 2. juu- et olete tulnud ja paljud Tänu teile, publik, keskuses. lil 2021 algusega kell 19. teist juba käinud kõikidel toetajad ja vabatahtli- Noodid Peipsi Rannal 1. -
Kodavere Küla
PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 2 MAAMÄRKIDE JA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE ALADE VALIK NING ARENDUSSOOVITUSED 2.1 Kodavere kirikuküla Kodavere küla asub Jõgevamaal, Pala vallas, kahel pool Aovere- Kallaste –Omedu maanteed Ranna, Sassukvere, Punikvere, Torila ja Päriskivi külade vahelisel alal Peipsi järve ääres (vt ASEND JA skeem). Kuigi küla piirneb ida poolt järvega, on kirikuküla ÜLDANDMED keskus, kus elatakse, koondunud järvest sisemaa poole, maanteest läände. Maanteest järve pool paikneb Kodavere kirik koos kalmistuga (4,5 ha). Kodavere külas on 55 elanikku (Rahvastikuregister, 2004). Esimesed teated Kodavere kihelkonna ajaloost pärinevad 1443. a. Kodavere Mihkli kirik ehitati 1775-1777 a, samast ajast KUJUNEMINE pärineb ka kalmistu. Külakeskuse hoonestus on pärit valdavalt 20. sajandi algusest. Maastikupildis domineerib avatus – taluõuesid, kirikut ja kalmis - tut ümbritsevad lagedad põllumajanduslikus kasutuses olevad maad. Avatud maastikku liigendab põlistest pärnadest allee, mis MAASTIKUPILT ühendab omavahel külakeskust, kirikut ja kalmistut. Allee on raja tud ka küla läbiva tee äärde. Peipsi rand Kodavere all on kivine, rannal paikneb madal laugelt laskuv mattunud astang. Hoolimata kirikuküla järveäärsest asendist on läbi aegade kala- püügiga tegeldud vähem. Rohkem on tegeldud põllumajan- TÖÖTRADITSIOON dusega. Põliselanikke on külas vähe, pigem on hooned kasutuses maakodudena. 8 PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD Asustuse kujunemine. Väljavõte Vene üheverstast kaarti 1895-1917 ja Eesti topograafilisest kaardist 1935-1939 9 PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 2.1.1 Maamärgid A Kodavere Mihkli kirik* RAJAMISE AEG Enne Kodavere Mihkli kiriku ehitamist, on Kodaveres olnud kolm kirikut, mis aga üksteise järel on sõdades hävinud. Praegune - arvult neljas - Kodavere Mihkli kirik ehitati 1775-1777 a. ASEND, VISUAALNE DOMINEERIVUS Kodavere Mihkli kirik asub külakeskuse ja kalmistu vahel Aovere-Kallaste –Omedu maantee ääres, avatud rohumaade keskel. -
Kalavarude Uuringud Peipsi, Lämmi- Ja Pihkva Järves
Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves Töövõtulepingu nr. 4-1/19/79 lõpparuanne Uuringut toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Väino Vaino Vastutav täitja Tartu 2020 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Kalapüük Peipsi ja Lämmijärvel 2019. aastal 4 1.1. Kalapüügi võimalused 2019. aastal ja hinnang püügirežiimile 4 1.2. Kalasaagid 2019. aastal 7 2. Rakendusuuringud Peipsi ja Lämmijärvel 2019. aastal 16 3. Kalavaru seisund Peipsi ja Lämmijärvel 2019. aastal 20 3.1. Koha 20 3.2. Ahven 28 3.3. Peipsi tint 32 3.4. Haug 34 3.5. Latikas 38 3.6. Särg 42 3.7. Peipsi siig 45 3.8. Rääbis 47 3.9. Luts, kiisk ja teised liigid 50 3.10. Kalavarude üldine seisund ja kasutamine 51 4. Peipsi ja Lämmijärve 2020. aasta kalapüügirežiim ja püügikvoodid 53 5. Kalastiku seisundi hindamine, metoodika ja 2019. aasta katsepüügid 56 2 SISSEJUHATUS Käesoleva aruande esimesed neli osa annavad kokkuvõtliku ülevaate Peipsi ja Lämmijärve 2019. aasta kalasaakidest, aasta jooksul tehtud katsepüükidest, hindavad ja analüüsivad järve kalavaru seisu ning toob välja soovitused 2020. aasta kalapüügikvootide ja püügirežiimi osas. Aruande viienda osa moodustab järve kalastiku seire tulemused, nende analüüs ja ettepanekud järve kalastiku edasiseks seirekavaks. Aruande juurde kuulub lisana ka finantsaruanne. Töö teostamisel osalesid Eesti Mereinstituudi poolt Väino Vaino (lepingu vastutav täitja ja aruande koostaja), Eero Perm, Anu Albert, Elor Sepp, Teet Krause, Eerik Kurs, Elmar Talbonen ja lühiajaliselt veel teisedki Eesti mereinstituudi töötajad. Katsepüükide läbiviimisel kasutati paljude järveäärsete kalapüügiettevõte abi, neile kõigile siinkohal suur tänu. 3 1. KALAPÜÜK PEIPSI JA LÄMMIJÄRVEL 2019. AASTAL 1.1. Kalapüügi võimalused 2019. aastal ja hinnang püügireziimile Järve 2019. -
Kultuuritöötajad Soovivad Sisukat Aastat 17
eipsiääre P Teataja Nr 1 (12) Jaanuar Kultuuritöötajad soovivad sisukat aastat 17. jaanuaril said kokku vasakult Jelena Frolova Peipsiääre valla kultuuri- (Kolkja rahvamaja juha- valdkonna eestvedajad, et taja), Jekaterina Tõlniko- Sibulatee tagasi vaadata läinud aas- va (Kallaste piirkonna tale ja teha plaane käesole- kultuuritöötaja), Ljubov ootab ettepanekuid vaks. 2019. aasta jooksul Raimla (Ranna rahvamaja 25 aarde leidmiseks on tähelepanu all UNESCO perenaine), Inge Reba- vaimse kultuuripärandi ne (Kokora külakeskuse Sibulatee. See on Kesk- nimistusse kantud laulu- raamatukoguhoidja-kul- Peipsimaal ehk Peipsiääre ja tantsupidude tradit- tuuritöötaja, MTÜ Kokora vallas looklev piirkond, mis sioon. Alanud aastal möö- Kandi Külaselt), Helgi Vaga oma kümnendaks tegevus- dub esimesest laulupeost (Assikvere seltsimaja esin- aastaks on saavutanud vä- 150 aastat ning 85-aas- hemalt Eestis tubli tuntuse. daja, MTÜ Assikvere Hari- tane tantsupidu toimub Käesoleval aastal liitume oma dusselts). Pildilt puudub 20. korda. Seetõttu on kul- esimese juubeli auks Eesti tuuriministeeriumi üles- Koosa piirkonna kultuuri- 100 aaret mängukeskkonna- kutsel kuulutatud 2019. ja noorsootöötaja Lauri ga ning lisame sinna Sibulatee aasta laulu- ja tantsupeo Mengel. 25 aaret. Sinul kui Sibulatee liikumise teema-aastaks Peipsiääre valla kul- elanikul ning piirkonna suu- „Laulupidu 150. Eesti lau- tuuritöötajad soovivad rimal asjatundjal on siin sõna lu ja tantsu juubeliaasta“. vallarahvale sisukat ja sekka öelda! Haridus- ja teadusminis- sündmusterohket aastat Eesti100aaret.ee on teerium kutsub tähista- ning ootavad osa võtma nii keskkond, kus üle Eesti on ma eesti keele aastat, et oma piirkonna kui ka üle- 100 objekti või kohta, mis on väärt avastamist. Nüüd arvukate sündmuste ja FOTO: Viktoria Arro vallalistest sündmustest. lisame sinna alates kevadest tegevustega väärtustada Kohtumise lõppe- Sport), Reet Kruup (Alats- rimaja direktor), Eva-Kris- meie 25 aaret ning külastajad des koguneti ühispildile.