DOCSLIB.ORG

"Luuletus Peipsist" 1

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Peiptesaitaäjaäre Nr 6(39) juuni 2021 Jarek Kasaril oli sahtlis üks Kalender täieneb jooksvalt: luuletus Peipsist. www.peipsiaarekultuur.webs.com Lisainfo: tel 525 0987; [email protected] "Luuletus Peipsist" 1. juulil kell 21.30 öökino Vara kogukonnakeskuses: Autor Jarek Kasar „Eesti matus“. 2. juulil kell 19.00 kontsert Ranna Puhkebaasis „Noodid Mõtleb vettinud mees, Peipsi Rannal“ Jarek Kasar. kui igatsedes vaatab kaugele veel kaugele. jalgrattalaat „Kokora Vänt 2021“ 3. juulil kell 11.00-13.00 Su Peipus, mu Peipsi, Kokora külakeskuse õuel. veekogusid teisi ma enam ei näe. 3. juulil kell 20.00 Vene jaanipäev Kolkja rahvamajas. Julge hundina oma lootsikul 9. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Kolkja sadamas. 10. juulil kell 9.00 XV Alatskivi vanavaralaat. Su jänestel loksusin 10. juulil kell 19.00 Kalurite päev Varnja seltsimaja iga jumala päev. vabaõhuplatsil. Eesti ja Vene Su ümber üks pere, 12. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Varnja Su lihased pojad. sadamas. Ma tean, et ma tulen kord jälle 16. juulil kell 19.00 Murdemuusika kontsert Kodavere nagu Meerapalu oja. Pärimuskeskuse siseõuel: Etnosfäär. 17. juulil Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva tähistamine. Foto: Mati Hiis Raamatu „Villem Ernits“ esitlus Liivi muuseumis. 18. juulil kell 9.00-15.00 suvelaat Kallaste linna kesk- Tema loovust ja loo- korraldajad soovivad tä- kohalikku ja ehedat sööki juba järgmisel aastal oma väljakul. mingut saame nautida nada publikut. Täname, ja jooki! 5. sünnipäeva! Rääbu päev Peipsimaa külastus- 30. juulil kell 13.00 Ranna puhkebaasis 2. juu- et olete tulnud ja paljud Tänu teile, publik, keskuses. lil 2021 algusega kell 19. teist juba käinud kõikidel toetajad ja vabatahtli- Noodid Peipsi Rannal 1. augustil kell 10.00 Alatskivi lossipäev. Väravad avame kell 17. meie kontsertidel! Sügav kud, saame tähistada korraldajad 14. augustil kell 15.00 folklooripäev Assikveres. Tasub varem tulla, sest kummardus teile! 16. augustil kell 19.00 Murdemuusika kontsert Kodavere siis on aega nautida veel Pärimuskeskuses: Puuluup. Suur tänu meie toe- head kohalikku sööki, 19. augustil kell 19.00 heategevuslik piduõhtu Pala tajatele, kes kõik need maalilist järve vaadet ja Tuletõrje Seltsi toetuseks Ranna rahvamajas. aastad on meid abistanud valida parim koht lava 19.-20. augustil kell 21.30 öökino Pala noortekeskuse ja on meid usaldanud! terrassil. Jälgige infot! juures. 20. augustil kell 18.00-21.00 kogukonnaõhtu Pala Kontserdisarja Aitäh Siiraku talule ja noortekeskuse terrassil. Kell 21.30 järgneb film „Soo“. "Noodid Peipsi rannal" Puhvet7-le, kes pakuvad 20. augustil kell 14.00 Alatskivi lossikino: „Soo“. 21. augustil kell 10.00-14.00 Kokora külalaat „Nööpnõelast traktorini“ Kokora külakeskuse õuel. 28. mail kell 11, Janno Tomso- 21.-22. augustil Kirjandusfestival Eesti Kirjanik 2021 ni viimasel tööpäeval Peipsiveere Liivi muuseumis. Hooldusravikeskuse juhatajana 22. augustil kell 17.00 kinoõhtu Pala kultuurimajas: (2005–2021), avati hooldusravikes- „Soo“. kuse ees Janno Tomsoni nimeline 28. augustil kell 10.00 Kallaste kala- ja sibulalaat. pink. Piduliku avamise käigus tä- 28. augustil kell 19.00 muinastulede öö kontsert Koosa nati hooldusravikeskuse töötajaid paisjärve ääres. tubli töö eest võitlemisel koroona- viirusega. Samal päeval kell 14 avati Alats- kivil Kukepargi rajaja Lembit Kuke nimeline pink ning kell 15 Peipsiää- re vallavalitsuse ees endise Alatski- vi valla vallavanema (2005–2017) Andu Tõrva nimeline pink. Kõik pingid on valmistatud matkaraja ääres kasvanud saartest. Lembit Kuke tütred, lapselaps ja lapselapselaps Lembit Kuke nimelisel pingil. Fotod: Gerly Kirikal Andu Tõrva omanimelisel pingil. Janno Tomson omanimelisel pingil. PEIPSIÄÄRE TEATAJA•nr 6• Juuni 2021 2 VALLAVOLIKOGUS VALLAVALITSUSES Maikuu volikogu istung toimus 26. mail virtuaalselt Vallavalitsuse istung 25.05.2021 • Tunnistati riigihankes „Kohalike teede remonditööd“ infosüsteemis VOLIS ja veebikeskkonnas Google Meet. II osa edukaks OÜ Moreen vastavaks tunnistatud • Väljastati järgmised ehitusload: Kevade tn 2 kinnistul pakkumus, kui madalaima maksumusega pakkumus, bussijaama hoone lammutamiseks, Kodavere külas kogumaksumusega 63 600 (kuuskümmend kolmtuhat Päevakorras oli 11 päevakorrapunkti ning nendest järgne- Kurepesa kinnistul teenindushoone ehitamiseks, kuussada) eurot ilma käibemaksuta. valt lühike ülevaade. Papiaru külas Riivese kinnistul off-grid päikese- • Tunnistati kehtetuks Peipsiääre Vallavalitsuse 1. Volikogu kehtestas määruse Koduteenuste osutamise elektrijaama rajamiseks ja Kallaste linnas Võidu tn 47 29.12.2020.a. korraldus nr 666 „Sotsiaalhoolekan- tingimused ja kord. Nimetatud korras tehti vormistuslikke kinnistul suvila püstitamiseks. deasutuse kohamaksumusest puudujääva osa rahas- muudatusi. • Rahuldati hajaasustuse programmi 2021. aasta tamine“. 2. Võeti vastu otsused järgneva vallavara võõrandamiseks taotlusvooru esitatud toetustaotlused projektide ko- • Otsustati sõlmida Jahiühing Mäger kinnisasjade enampakkumise korras: gumahus 91 729,60 eurot (toetuse osa 60 000 eurot jahindusliku kasutamise leping Peipsiääre vallale • Kallaste linn, Tööstuse tn 9, alghinnaga 20 000 eurot; ja omaosaluse osa 31 729,60 eurot) tingimuslikult ja kuuluvate kinnistute kasutamiseks. • Kasepää alevik, Kiriku tn 8, alghinnaga 16 000 eurot; otsustati sõlmida toetuslepingud. • Päiksi küla, Saare kinnistu, alghinnaga 5000 eurot; • Väljastati järgmised kasutusload: Lümati külas Vallavalitsuse istung 31.05.2021 • Nõva küla, Hoidla kinnistu, alghinnaga 3000 eurot. Sillaotsa kinnistul kasvuhoone kasutusele võtmiseks 3. Volikogu kehtestas määruse Peipsiääre valla huviharidu- ja Rupsi külas Liivi muuseumi kinnistul näitusemaja • Alates 1. juunist 2021 vabastati Väino Kivirüüt Siht- se ja huvitegevuse sihtotstarbelise toetuse taotlemise kord. kasutusele võtmiseks. asutus Peipsiveere Hooldusravikeskus nõukogu liikme Määrusega kehtestatakse valla eelarvesse riigi eelarvest eral- • Tunnistati pakkumuse „Kallaste bussijaama hoone kohustest. datud huvihariduse ja huvitegevuse sihtotstarbelise toetusena lammutus“ tööde tegijaks MR Vaader OÜ pakkumuse- • Nimetati alates 1. juunist 2021 Sihtasutuse eraldatud vahenditest: 1) eraisiku huvihariduses ja huvitege- ga summas 4119,50 eurot ilma käibemaksuta (koos Peipsiveere Hooldusravikeskus uueks nõukogu liik- vuses osalemise kulude hüvitamise taotlemise, määramise käibemaksuga 4943,40 eurot). meks volituste tähtajaga 4 (neli) aastat Janno Tomson. ja maksmise korra; 2) valla huvihariduse ja huvitegevuse • Tunnistati pakkumuse „Kallaste linnas Oja tn 19 edasiarendamise ja uute huvihariduse ja huvitegevuse tege- kõnniteele tänavakivi paigaldus“ tööde tegijaks MR Vallavalitsuse istung 08.06.2021 vuste käivitamiseks tegevustoetuse taotlemise, kasutamise, Vaader OÜ pakkumusega summas 6790,00 eurot ilma määramise ja aruandluse tingimused ja korra. käibemaksuta (koos käibemaksuga 8148,00 eurot). • Võeti vastu Varnja alevikus asuva Kesk tn 3 maa- 4. Otsustati tasuta omandada Vadi tee katastriüksus ja • Tunnistati pakkumuse „Kallaste linnas surnuaia üksuse detailplaneering ning otsustati korraldada Varamõisa jalgtee L10 katastriüksus. juurde viivale teele Võidu tn L4 tänavakivi paigaldus“ detailplaneeringu avalik väljapanek. 5. Volikogu kinnitas Alatskivi Lasteaia arengukava. tööde teostajaks MR Vaader OÜ pakkumusega summas • Väljastati ehitusluba Pala külas Tiigiääre kinnistul 6. Volikogu lõpetas koolivõrgu ümberkorraldamise ko- 9622,25 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksu- tuletõrje seltsi hoone ehitamiseks. misjoni tegevuse, kuna komisjon ei täitnud sellele pandud ga 11546,70 eurot). • Anti välja korraldus „Hajaasustuse programmi ülesandeid. • Tunnistati pakkumuse „Vara kellatorni rekonst- taotluste rahuldamata jätmine“. 7. Volikogu vabastas ametist abivallavanem Väino Kivirüüti. rueerimine“ tööde tegijaks OÜ Haspo pakkumusega • Kiideti heaks hajaasustuse programmi 2020. a Väino Kivirüüt jääb edasi tegutsema vallavalitsuse liikmena. summas 15 060,51 eurot ilma käibemaksuta (koos taotlusvooru esitatud projekti taotluse ja 24.08.2020 8. Volikogu kinnitas Peipsiääre Vallavalitsuse struktuuri ja käibemaksuga 18 072,61 eurot). sõlmitud toetuslepingu nr 11-2/108 alusel esitatud teenistuskohtade loetelu. Struktuurist kaotati üks abivallava- • Tunnistati pakkumuse „Kolkja rahvamaja fassaadi ja aruanne. nema koht, ülesanded jagatakse vallavanema ja teise abival- soojustuse vahetus“ tööde tegijaks Carene OÜ pakku- • Otsustati võtta arvele peremehetu ehitistena ait lavanema vahel. Kallastel kaotatakse turismi- ja kultuuritöö- musega summas 18 898,00 eurot ilma käibemaksuta (katastritunnus 58601:001:1189) Torila külas taja koht, kuna tema ülesandeid täidab SA Kallaste Arendus. (koos käibemaksuga 22 677,60 eurot). lähiaadressiga Pajuvälja. Kallastele luuakse 0,5 koormusega koristaja töökoht, kelle • Kooskõlastati Peipsiääre vallas Kusma külas Õuenur- • Väljastati järgmised projekteerimistingimused: ülesandeks saab ka üritustel piletite müük. Luuakse tehnika ga kinnistule ja Lahepera külas Kasehalu juurdelõige Kadrina külas Kraavi kinnistule elamuprojekti koos- operaatori töökoht vallale soetatud traktoriga majandustööde kinnistule rajatava puurkaevu asukoht. tamiseks, Kauda külas Preedinurme kinnistule 2 MW tegemiseks ning muude ülesannete täitmiseks. • Nõustuti Kokanurga külas asuva Priksi katastriüksu- päikeseelektrijaama projekti koostamiseks, Kauda 9. Seoses ühe abivallavanema tööülesannete jagamisega se jagamisega ning määrati jagamise käigus tekkivate külas Preedipõllu kinnistule 3 MW päikeseelektri- vallavanema ja teise
Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal

    Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal

    Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel ………………………………….
  • D3.3 Report on Driving Forces and Actors Facilitating Persistence and Change in Cultural Landscapes

    D3.3 Report on Driving Forces and Actors Facilitating Persistence and Change in Cultural Landscapes

    HERCULES Sustainable futures for Europe’s HERitage in CULtural landscapES: Tools for understanding, managing, and protecting landscape functions and values GA no. 603447 D3.3 Report on driving forces and actors facilitating persistence and change in cultural landscapes Main authors: Matthias Bürgi, Claudia Bieling, Matthias Müller With contributions from María García Martín, Kim von Hackwitz, Thanasis Kizos, Anu Printsmann, Juraj Lieskovský Reviewers: Thanasis Kizos and Geneviève Girod Work package WP3 Landscape-scale case studies (short-term history) Deliverable nature Report (R) Dissemination level Public (PU) (Confidentiality) Estimated indicated 12 person-months Date of delivery Contractual 30.11.2015 Actual 02.12.2015 Version 0.1 Total number of 64 pages Keywords Study municipality, land use/cover analysis, driving forces, actors Deliverable D3.3 Executive summary One of the goals of Work Package (WP) 3 of HERCULES is to reconstruct and assess the short- term changes and dynamics of cultural landscapes, using a case study approach. In this deliverable, we aim at describing and understanding how landscapes changed in six HERCULES Study Municipalities (SM) since 1850, i.e. Colmenar Viejo (Spain), Lenk (Switzerland), Börje (Sweden), Plomari & Gera (Greece), Alatskivi & Peipsiääre (Estonia) and Mobdury (Great Britain). Whereas the description is based on the map comparison presented in D3.2, additional sources of information were needed to better understand the so called driving forces of the changes determined. We used secondary literature, statistical information and oral history interviews to assess the local historical context, the changes perceived, but also to determine which actors were influential for the changes observed. Abandonment shows to be the most important process across all SMs included and it was especially dominant in the 20th century.
  • Peipsimaa Arengustrateegia 2019-2030

    Peipsimaa Arengustrateegia 2019-2030

    Peipsimaa arengustrateegia 2019-2030 Avalikustamisele suunatud versioon 6.12.2018 Peipsimaa 2018 Peipsimaa arengustrateegia 2019 – 2030 SISUKORD Sisukord ...........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus ......................................................................................................................................................................3 1. Lühiülevaade Peipsimaast .........................................................................................................................................5 1.1. Piirkonna lühiiseloomustus ...............................................................................................................................5 1.2. Piirkonna arengueeldused ja väljakutsed ...........................................................................................................5 2. Peipsimaa strateegia ..................................................................................................................................................8 2.1. Väärtused .........................................................................................................................................................8 2.2. Arengufookused ja visioon ...............................................................................................................................8 2.3. Strateegilised eesmärgid ....................................................................................................................................9
  • Pala Vallavolikogu 27

    Pala Vallavolikogu 27

    Pala Vallavolikogu 27. detsembri 2007 määruse nr 22 lisa Pala – vald EL piiril Pala valla arengukava 2008 – 2019 1 SISSEJUHATUS Pala vald on üks Jõgevamaa Peipsi-veersetest valdadest. Pala valla ülesanne on tagada oma elanikkonnale heaolu, sotsiaalne ja füüsiline turvatunne ning säilitada inimeste usk paikkonna edasisse arengusse ning konkurentsivõimesse, sh luua kindlustunne elukeskkonna paranemise osas. Arengukava on dokument, kus on käsitletud erinevate eluvaldkondade arengut ning antud põhjalik ülevaade hetkeolukorrast ja tulevikusuundadest. Arengukavas on arengusihtide püstitamisel arvestatud piirkonna asendist ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingitud eripära ja vastavaid arengueeldusi ning nende sihtide elluviimiseks mõeldud tegevuste esiletoomisel konkreetsete võimaluste ja ressursside olemasolu. Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” (KOKS) § 37 punkt 1 koostatakse arengukava vähemalt kolmeks aastaks. Igal aastal analüüsitakse arengukava täitmist ja tehakse muudatused, nagu on ette nähtud KOKS § 37 punktis 3. Arengukava koostamisse oli kaasatud Pala vallarahvas, vallas elavad ja töötavad oma ala spetsialistid ning volikogu ja vallavalitsuse liikmed. 1. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS 1.1. Valla üldiseloomustus 1.1.1. Asend Pala vald paikneb Jõgeva maakonna idaosas. Vald piirneb põhjast Kasepää vallaga, läänest Saare vallaga, lõunast Tartu maakonna Vara ja Alatskivi valdadega ja idast Peipsi järvega. Valla keskus Pala küla on Jõgevalt 48 km, Tartust 50 km, Tallinnast 190 km kaugusel. Valla pindala on 156,7 km². Euroopa suuruselt viienda järve Peipsiga on vallal veepiiri 15 km. Pala valla haldusterritoriaalne kaart. 2 1.1.2. Ajalooline kokkuvõte Pala vald sündis 1893. aastal endiste Pala, Alliku, Kadrina mõisate ja Kodavere kirikumõisa ning Jõe kogukonna ühendamise teel. Vald sai oma praegused piirid põhilises osas 1939. aastaks, kui liitusid Ranna vald ja osa Kokora vallast. Pala külanõukogu oli kuni 1962.
  • London School of Economics and Political Science Department of Government

    London School of Economics and Political Science Department of Government

    London School of Economics and Political Science Department of Government Historical Culture, Conflicting Memories and Identities in post-Soviet Estonia Meike Wulf Thesis submitted for the degree of PhD at the University of London London 2005 UMI Number: U213073 All rights reserved INFORMATION TO ALL USERS The quality of this reproduction is dependent upon the quality of the copy submitted. In the unlikely event that the author did not send a complete manuscript and there are missing pages, these will be noted. Also, if material had to be removed, a note will indicate the deletion. Dissertation Publishing UMI U213073 Published by ProQuest LLC 2014. Copyright in the Dissertation held by the Author. Microform Edition © ProQuest LLC. All rights reserved. This work is protected against unauthorized copying under Title 17, United States Code. ProQuest LLC 789 East Eisenhower Parkway P.O. Box 1346 Ann Arbor, Ml 48106-1346 Ih c s e s . r. 3 5 o ^ . Library British Library of Political and Economic Science Abstract This study investigates the interplay of collective memories and national identity in Estonia, and uses life story interviews with members of the intellectual elite as the primary source. I view collective memory not as a monolithic homogenous unit, but as subdivided into various group memories that can be conflicting. The conflict line between ‘Estonian victims’ and ‘Russian perpetrators* figures prominently in the historical culture of post-Soviet Estonia. However, by setting an ethnic Estonian memory against a ‘Soviet Russian’ memory, the official historical narrative fails to account for the complexity of the various counter-histories and newly emerging identities activated in times of socio-political ‘transition’.
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog

    Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog

    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
  • Gggggggggggggggggggg

    Gggggggggggggggggggg

    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
  • FCE 31 Ebook

    FCE 31 Ebook

    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 31: 17 (1997) Additions and amendments to the list of Estonian bryophytes Leiti Kannukene1, Nele Ingerpuu2, Kai Vellak3 and Mare Leis3 1 Institute of Ecology, 2 Kevade St., EE0001 Tallinn, Estonia 2 Institute of Zoology and Botany, 181 Riia St., EE2400 Tartu, Estonia 3 Institute of Botany and Ecology, University of Tartu, 40 Lai St., EE2400 Tartu, Estonia Abstract: Investigations during last two years (19941996) have added 13 new species and 4 varieties to the list of Estonian bryophytes. Also, several new localities for 54 very rare and rare species and two varieties have been found. Eight species are no longer considered to be rare in Estonia and two must be excluded from the list of Estonian bryophytes due to misidentifications. Kokkuvõte: L. Kannukene, N. Ingerpuu, K. Vellak ja M. Leis. Täiendusi ja parandusi Eesti sammalde nimestikule. Viimase kahe aasta (19941996) uurimistööde tulemusel on Eesti sammalde nimestikule (510 liiki) lisandunud 13 uut liiki (Harpanthus flotovianus, Jungermannia subulata, Aloina rigida, Bartramia ithyphylla, Bryum arcticum, B. calophyllum, B. klingraeffi, Dichelyma capillaceum, Pohlia sphagnicola, Physcomitrium eurystomum, Racomitrium elongatum, Rhytidium rugosum, Tetraplodon mnio ides) ja neli uut varieteeti (Lophozia ventricosa var. silvicola, Aulacomnium palustre var. imbricatum, Dicranella schreberiana var. robusta, Schistidium rivulare var. rivualre). Üks uutest liikidest (Dichelyma capillaceum) kuulub Euroopa punase raamatu ohustatud liikide kategooriasse. On leitud uusi leiukohti 54 liigile ja kahele varieteedile haruldaste ja väga haruldaste taksonite seast. Harulduste hulgast on mitmete uute leiukohtade tõttu välja arvatud kaheksa liiki ning nimestikust valemäärangute tõttu kaks liiki (Orthotrichum tenellum ja Ditrichum heteromallum). INTRODUCTION The list of Estonian bryophytes (Ingerpuu et Co., Nigula Nature Reserve, in the north- al., 1994) contains 510 species, two hornworts ern part of forest sq.
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Peipsiveere Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI

    Vabariigi Valitsuse Määruse „Peipsiveere Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI

    Vabariigi Valitsuse määruse „Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Määrusega moodustatakse kolme olemasoleva kaitstava loodusobjekti – Piirissaare zooloogilis- botaanilise kaitseala, Emajõe suudmeala hoiuala ning Emajõe-Suursoo sookaitseala baasil Peipsiveere looduskaitseala (edaspidi kaitseala), laiendatakse kaitstavat ala, et tagada Natura 2000 võrgustikku kuuluva Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala ning Emajõe-Suursoo loodusala siseriiklik kaitse ja kehtestatakse kaitseala kaitse-eeskiri. Peipsiveere looduskaitseala paikneb Tartu maakonna idaosas Luunja vallas Kargaja, Kavastu ja Pajukurmu külas, Meeksi vallas Meerapalu ja Parapalu külas, Mäksa vallas Aruaia, Kastre ja Võõpste külas, Vara vallas Kargaja, Praaga, Rehemetsa ja Tähemaa külas, Võnnu vallas Ahunapalu, Kõnnu ja Lääniste külas ning Piirissaare vallas Piiri, Saare ja Tooni külas. Piirissaare zooloogilis-botaaniline kaitseala on olnud kaitse all alates 1991. aastast, kui Tartu Maakonnavalitsus moodustas 4. detsembri 1991. aasta määrusega nr 306 „Piirissaarel kohaliku tähtsusega zooloogilis-botaanilise kaitseala moodustamine” looduskaitseobjekti haruldaste taimede ja loomade säilitamiseks. Emajõe-Suursoo sookaitseala on olnud kaitse all alates 1981. aastast, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustas 25. mai 1981. aasta määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” sookaitsealad ning Emajõe suudmeala hoiuala
  • Peipsiääre Valla Üldplaneering

    Peipsiääre Valla Üldplaneering

    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-035 Asukoht (L-Est’97) X 6499828 Y 682127 Peipsiääre valla üldplaneering seletuskiri KOOSKÕLASTAMISEKS Planeeringuala: TARTUMAA, PEIPSIÄÄRE VALD Tellija: PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA November 2020 TARTU Peipsiääre valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Peipsiääre valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Tartumaa, Peipsiääre vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Tartumaa Peipsiääre vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Peipsiääre Vallavalitsus Tartu mnt 4, Alatskivi alevik 60201 Peipsiääre vald Tartu maakond Kontaktisik: Raimond Võimre Ehitusspetsialist Tel 530 15887 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-035 Objekti aadress: Tartumaa,