Majutus / Accommodation / Размещение Muuseumid
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
1 Katrin Erg Siim Tarros Eesti Geoloogiakeskus OÜ
Katrin Erg Siim Tarros Eesti Geoloogiakeskus OÜ hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000014 HÜDROGEOLOOGILINE UURING BAARIUMI, ELAVHÕBEDA JA ARSEENI SISALDUSE NING LEVIKU HINDAMISEKS PÕHJAVEEKOGUMITES NR 5, 6, 7 JA 27 Juhatuse liige Aivar Pajupuu Töö finantseeritakse: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus „Veemajandus“ programmist. KIK nõukogu 21.03.2017 otsus. TPIS töö nr. 17.3.5.9. Tallinn 2017 1 Töö finantseeritakse: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus „Veemajandus“ programmist. KIK nõukogu 21.03.2017 otsus. TPIS töö nr. 17.3.5.9. „Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27“ ANNOTATSIOON Katrin Erg, Siim Tarros. Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, hüdrogeoloogiaosakond. Tallinn, 2017. Tekst 81 lk, sh 20 joonist, 23 tabelit ja 1 tekstilisa. Keskkonnaministeerium, EGF. Käesolev uuringutöö on koostatud vastavalt Keskkonnaministeeriumi korraldatud riigihanke „Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27“ (viitenumber 189871) dokumentidele ja töövõtulepingule 4-1/17/173 (EGK 40-85), mis on sõlmitud 04.10.2017. Töö eesmärk on põlevkivi kaevandamisest mõjutatud halvas ja ohustatud seisundis põhjavee- kogumites nr 5, 6, 7 ja 27 baariumi-, elavhõbeda- ja arseenisisalduse põhjuste ja leviku ulatuse ning taustatasemete esmane määramine olemasolevate andmete põhjal. Erinevate uuringute ja seirete käigus kogutud keemilised analüüsid koondati ja koostati andmebaas edasiste detailsemate uuringute jaoks. Põhjaveekogumi seisund on hea, kui ühe kriteeriumina puuduvad ohtlikud ained, sh arseen, kaadmium, plii, elavhõbe, trikloroetüleen, tetrakloroetüleen, sünteetilised ained, või nende kontsentratsioon ei ületa ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtusi või kui nende ohtlike ainete põhjavees esinemise korral on kindlaks tehtud nende ainete looduslik päritolu. -
Kala- Ja Sibulalaat 2018 1
NR 8 (8) SEPTEMBER 2018 TASUTA Kala- ja sibulalaat 2018 1. septembril tunnustas Päästeamet Rääkides sellest, kuidas möö- vaid naeratades kandsid oma päästeteenistuse aumärkide ja tänu- dus tänavu Kallaste traditsioo- suurepärased rahvatantsud ette kirjadega rekordiliselt 108 inimest, niline sibulalaat, tuleb alustada ka daamid Alatskivilt ja Varalt. kes on silma paistnud hoolivuse, mis- Tartu tantsukooli Friends esine- Ka pealtvaatajad ei vandunud sioonitunde ja vaprusega inimeste elu jate sõnadest:„Vihm pole vihm, alla – nad seisid tihedas ringis ja vara päästmisel või on osutanud kui on nii palav!“. ümber lava ning kuulasid meie märkimisväärseid teeneid päästevald- 25. augusti ilm vedas meid alt, lauljaid Kereketkinite perest konna arendamisel. vihm püüdis rikkuda nii üritust ja elasid kaasa libedal postil Tunnustuse saajate hulgas oli ka Lõuna Pääste- kui ka tuju, kuid ... KÕIK LÄKS tantsivatele tüdrukutele. Samal keskuse Alatskivi päästekomando komandopealik KORDA!“ ajal jooksid märjal staadionil Varmo Laumets, kellele omistati hõbedaste tamme- Laat oli kõrgetasemeline – hoogsalt edasi-tagasi sama mär- suur hulk müügitelke, palju jad jalgpallurid. Vihm vihmaks, lehtedega Päästeameti teenetemedal. maitsvat ja sooja toitu, erinevad kuid turniir viidi läbi! maiustused, kala mitmel erine- Sel aastal rõõmustasid ka loo- val moel ja loomulikult sibul! mingulised töötoad. Külastajate Suurem osa külastajaid oli tagasiside oli väga positiivne, laadaks valmistunud vastavalt Peipsiääre valla elanike kingituse Sibulapats 100 üleand- isegi vaimustusest pakatav! olukorrale – neil olid värvilised mine Eesti Rahva Muuseumi esindajale Anu Järsile. Koos Amelinite pere daamidega vihmavarjud, jalas kummikud, FOTO Viktoria Arro õppisid soovijad punuma sibu- seljas jakid ja vihmakeebid, lavanikut, magusasõber Ailiga mis andsid vihmasele päevale saarekesed, justkui ujudes laa- pidamata. Üks, mis oli üllatav keedeti vanausuliste suhkrut, pidulikud värvid. -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research -
Kommunikatsioonikorrald
Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo õppetool Janari Rajas KOMMUNIKATSIOONIKORRALDUS IISAKU VALLAS AASTATEL 1918-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Enn Küng Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. AJALOOLINE ÜLDPILT IISAKUST ....................................................................... 6 2. POST JA SIDETEENUSED ....................................................................................... 9 2.1. Noore Eesti riigi posti ja sideteenused ................................................................. 9 2.2. Postiteenistus Iisaku vallas ................................................................................ 10 2.3. Ajalehed ............................................................................................................ 20 2.4. Telefoni kõnepunktid ........................................................................................ 22 3. TEEDEMAJANDUS................................................................................................ 24 3.1. Olukord Eesti Vabariigi algusaegadel ................................................................ 24 3.2. Teede olukord Iisaku vallas 1918-1940 ............................................................. 25 3.3. Kruus ................................................................................................................ 32 3.4. Sildade remont ................................................................................................. -
Peipsiääre Valla Üldplaneering
Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-035 Asukoht (L-Est’97) X 6499828 Y 682127 Peipsiääre valla üldplaneering seletuskiri KOOSKÕLASTAMISEKS Planeeringuala: TARTUMAA, PEIPSIÄÄRE VALD Tellija: PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA November 2020 TARTU Peipsiääre valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Peipsiääre valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Tartumaa, Peipsiääre vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Tartumaa Peipsiääre vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Peipsiääre Vallavalitsus Tartu mnt 4, Alatskivi alevik 60201 Peipsiääre vald Tartu maakond Kontaktisik: Raimond Võimre Ehitusspetsialist Tel 530 15887 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-035 Objekti aadress: Tartumaa, -
Agusalu Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 02.06.2007 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.01.2009 Avaldamismärge: RT I 2007, 38, 272 Agusalu looduskaitseala kaitse-eeskiri Vastu võetud 18.05.2007 nr 152 Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Agusalu looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Agusalu looduskaitseala2(edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on: 1) säilitada, uurida ja tutvustada Alutagusele iseloomulikke inimtegevusest vähe mõjutatud soomassiive, nendega seotud metsakooslusi ning tagada kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; 2) kaitsta liike, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Nendest liikidest neli kuuluvad I kaitsekategooria liikide hulka, järvekaur (Gavia arctica), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), sooräts (Asio flammeus) ja valgeselg- kirjurähn (Dendrocopos leucotos) on ühtlasi II kaitsekategooria liigid ning hallrähn (Picus canus), händkakk (Strix uralensis), laanepüü (Bonasa bonasia), mudatilder (Tringa glareola), musträhn (Dryocopus martius), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio), rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus grus), soo-loorkull (Circus pygargus), teder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja öösorr (Caprimulgus europaeus) on ühtlasi III kaitsekategooria liigid; 3) kaitsta II kaitsekategooria liiki – kanakulli (Accipiter gentilis); 4) kaitsta -
Ida-Virumaa Alutaguse Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-052 Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 IDA-VIRUMAA ALUTAGUSE VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE AVALIKULE VÄLJAPANEKULE Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: LUTAGUSE ALLAVALITSUS A V Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI KSH juhtekspert: URMAS URI KSH juhteksperdi abi, NOEELA KULM keskkonnaekspert: Üldplaneeringu projektijuht / TEELE NIGOLA planeerija: Assistent: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Veebruar 2019 TARTU Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Alutaguse vald TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA: Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56, Iisaku alevik 41101 Alutaguse vald Ida-Viru maakond Kontaktisik: Martin Miller keskkonnaspetsialist Tel 336 6916 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KSH juhtekspert: Urmas Uri Tel 730 0310 [email protected] Kontaktisik: Noeela Kulm Tel 730 0310, 5693 9300 [email protected] Ekspertrühm: Urmas Uri – KSH juhtekspert Noeela Kulm – jäätmed, õhk, müra, kaevandused, looduskaitse, maakasutus Rinaldo Rüütli – põhja- ja pinnavesi, inimese tervis ja -
Kodavere Küla
PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 2 MAAMÄRKIDE JA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE ALADE VALIK NING ARENDUSSOOVITUSED 2.1 Kodavere kirikuküla Kodavere küla asub Jõgevamaal, Pala vallas, kahel pool Aovere- Kallaste –Omedu maanteed Ranna, Sassukvere, Punikvere, Torila ja Päriskivi külade vahelisel alal Peipsi järve ääres (vt ASEND JA skeem). Kuigi küla piirneb ida poolt järvega, on kirikuküla ÜLDANDMED keskus, kus elatakse, koondunud järvest sisemaa poole, maanteest läände. Maanteest järve pool paikneb Kodavere kirik koos kalmistuga (4,5 ha). Kodavere külas on 55 elanikku (Rahvastikuregister, 2004). Esimesed teated Kodavere kihelkonna ajaloost pärinevad 1443. a. Kodavere Mihkli kirik ehitati 1775-1777 a, samast ajast KUJUNEMINE pärineb ka kalmistu. Külakeskuse hoonestus on pärit valdavalt 20. sajandi algusest. Maastikupildis domineerib avatus – taluõuesid, kirikut ja kalmis - tut ümbritsevad lagedad põllumajanduslikus kasutuses olevad maad. Avatud maastikku liigendab põlistest pärnadest allee, mis MAASTIKUPILT ühendab omavahel külakeskust, kirikut ja kalmistut. Allee on raja tud ka küla läbiva tee äärde. Peipsi rand Kodavere all on kivine, rannal paikneb madal laugelt laskuv mattunud astang. Hoolimata kirikuküla järveäärsest asendist on läbi aegade kala- püügiga tegeldud vähem. Rohkem on tegeldud põllumajan- TÖÖTRADITSIOON dusega. Põliselanikke on külas vähe, pigem on hooned kasutuses maakodudena. 8 PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD Asustuse kujunemine. Väljavõte Vene üheverstast kaarti 1895-1917 ja Eesti topograafilisest kaardist 1935-1939 9 PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 2.1.1 Maamärgid A Kodavere Mihkli kirik* RAJAMISE AEG Enne Kodavere Mihkli kiriku ehitamist, on Kodaveres olnud kolm kirikut, mis aga üksteise järel on sõdades hävinud. Praegune - arvult neljas - Kodavere Mihkli kirik ehitati 1775-1777 a. ASEND, VISUAALNE DOMINEERIVUS Kodavere Mihkli kirik asub külakeskuse ja kalmistu vahel Aovere-Kallaste –Omedu maantee ääres, avatud rohumaade keskel. -
Kalavarude Uuringud Peipsi, Lämmi- Ja Pihkva Järves
Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves Töövõtulepingu nr. 4-1/19/79 lõpparuanne Uuringut toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Väino Vaino Vastutav täitja Tartu 2020 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Kalapüük Peipsi ja Lämmijärvel 2019. aastal 4 1.1. Kalapüügi võimalused 2019. aastal ja hinnang püügirežiimile 4 1.2. Kalasaagid 2019. aastal 7 2. Rakendusuuringud Peipsi ja Lämmijärvel 2019. aastal 16 3. Kalavaru seisund Peipsi ja Lämmijärvel 2019. aastal 20 3.1. Koha 20 3.2. Ahven 28 3.3. Peipsi tint 32 3.4. Haug 34 3.5. Latikas 38 3.6. Särg 42 3.7. Peipsi siig 45 3.8. Rääbis 47 3.9. Luts, kiisk ja teised liigid 50 3.10. Kalavarude üldine seisund ja kasutamine 51 4. Peipsi ja Lämmijärve 2020. aasta kalapüügirežiim ja püügikvoodid 53 5. Kalastiku seisundi hindamine, metoodika ja 2019. aasta katsepüügid 56 2 SISSEJUHATUS Käesoleva aruande esimesed neli osa annavad kokkuvõtliku ülevaate Peipsi ja Lämmijärve 2019. aasta kalasaakidest, aasta jooksul tehtud katsepüükidest, hindavad ja analüüsivad järve kalavaru seisu ning toob välja soovitused 2020. aasta kalapüügikvootide ja püügirežiimi osas. Aruande viienda osa moodustab järve kalastiku seire tulemused, nende analüüs ja ettepanekud järve kalastiku edasiseks seirekavaks. Aruande juurde kuulub lisana ka finantsaruanne. Töö teostamisel osalesid Eesti Mereinstituudi poolt Väino Vaino (lepingu vastutav täitja ja aruande koostaja), Eero Perm, Anu Albert, Elor Sepp, Teet Krause, Eerik Kurs, Elmar Talbonen ja lühiajaliselt veel teisedki Eesti mereinstituudi töötajad. Katsepüükide läbiviimisel kasutati paljude järveäärsete kalapüügiettevõte abi, neile kõigile siinkohal suur tänu. 3 1. KALAPÜÜK PEIPSI JA LÄMMIJÄRVEL 2019. AASTAL 1.1. Kalapüügi võimalused 2019. aastal ja hinnang püügireziimile Järve 2019. -
Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul -
Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade
PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA LISA 1: TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE 2018 Sisukord 1. Rahvastik .................................................................................................... 3 2. Elukeskkond ............................................................................................... 8 2.1. Looduskeskkond ja avalik ruum ............................................................................ 8 2.2. Kommunaalteenused ja taristu ............................................................................... 9 2.3. Transport, riigi- ja erateenuste kättesaadavus ...................................................... 10 3. Avalikud teenused .................................................................................... 11 3.1. Haridus ja noorsootöö .......................................................................................... 11 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.......................................................................... 17 3.3. Kultuur, sport, vaba aeg ja külaliikumine ............................................................ 19 4. Ettevõtlus ja turism ................................................................................... 22 4.1. Ettevõtlus ............................................................................................................. 22 4.2. Turism .................................................................................................................. 23 2 1. Rahvastik Peipsiääre vallas elas rahvastikuregistri andmetel 2018. aasta alguse seisuga -
Agusalu Looduskaitseala Ning Kamarna Ja Ongassaare Metsise
Agusalu looduskaitseala ning Kamarna ja Ongassaare metsise püsielupaikade (Agusalu linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 5 LÜHENDID ........................................................................................................................................................... 6 1. ÜLDOSA ............................................................................................................................................................ 7 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................ 7 1.2. MAAKASUTUS ........................................................................................................................................... 8 1.3. HUVIGRUPID........................................................................................................................................... 11 1.4. KAITSEKORD.......................................................................................................................................... 11 1.4.1. Agusalu looduskaitseala kaitsekord................................................................................................................ 11 1.4.2. Metsise püsielupaikade kaitsekord ................................................................................................................