DOCSLIB.ORG

JÕGEVAMAA AASTARAAMAT 2011 Jõgevamaa Aastaraamat 2011

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
JÕGEVAMAA AASTARAAMAT 2011 Jõgevamaa Aastaraamat 2011 JÕGEVAMAA AASTARAAMAT 2011 Jõgevamaa Aastaraamat 2011 Koostaja ja väljaandja: Jõgeva Maavalitsus Täname kõiki kaasautoreid. Küljendaja Katrin Põdra Trükk: OÜ Vali Press 3 HEA JÕGEVAMAALANE! Aastatepikkust traditsiooni järgides an- name välja järjekordset maakonna aasta- raamatut. Sündmused, millest kirjutame, ja tublid inimesed, kelle tegudest räägime – kõik see oli justkui alles eile. Siiski lisan- dub pidevalt juurde uut ja huvitavat ning varasem vajub tahes või tahtmata mine- vikku. Aastaraamatu väärtus ilmneb aga just aja möödudes, kui on võimalik võr- relda ja analüüsida paljude aastate jooksul sarnase ülesehitusega esitatud andmeid. Raamat on hea materjal üldistuste tegemi- seks ja tagasivaatamiseks. 2011. aasta augustikuus tähistasime 20 aasta möödumist taasiseseisvumisest. Pea sama kaua on kodupiirkonna heaolu eest hoolitsenud meie omavalitsused. Oleme kahe aastakümne jooksul tööku- sega silma paistes ehitanud üles oma maad, muutes ta omanäoliseks ja kauniks. Oleme püüelnud hariduse kui valguse poole, mis on olnud alati meie rahval au sees. Õnne- tunne vabadusest oli stiimuliks uue suure põlvkonna laste sünnile. Rahvastiku kasv ja huvi teadmiste vastu tingis vajaduse uute koolimajade ja haritud pedagoogide järele. Heaolu tõus ja avaramad võimalused elukoha valikuks on aga viimastel aastatel väljarände ja vähese sündivuse tõttu põhjustanud elanikkonna kahanemise. Oleme tänaseks jõudnud seisu, kus ei jätku enam piisavalt õpilasi senini hästi toiminud koolivõrguga jätkamiseks. Jõgevamaal elas 2011. aasta lõpus 34 331 elanikku, mis on nelja- ja poolesaja võrra vähem kui aasta varem ning statistika näitab jätkuvalt langevat trendi. Rahvaarvu vähenemine annab ennast tunda mitte ainult hariduses, vaid ka ühiskondlikus transpordis, tööturul ja elukeskkonna kvaliteedis võrrelduna suuremate keskustega. Valus löök tabas reformi tõttu Palamuse päästekomandot ja seeläbi kogu selle piirkonna elanikkon- na turvalisust. Usun siiski, et maakonnal on jätkuvalt potentsiaali edasi kesta ja areneda. Meie võimalu- sed peituvad ettevõtlike inimeste väärtustamises, paikkonnale sobiva ettevõtluskeskkonna loomises, atraktiivses maakonna turundustöös, uute tegijate julgustamises, siia kutsumises ja heas omavahelises koostöös. Tähtis on noorte parem sidumine kohalike sotsiaalsete võrgus- tikega, maakondliku ja kohaliku identiteedi tugevdamine, kodutunde kasvatamine. Meie maakond on valdavalt põllumajandusliku tootmise kallakuga ning jäi vaatamata ras- ketele aegadele püsima. Õnneks suutsid teisedki äriettevõtted raskest olukorrast elujõulisena välja tulla ning paljud isegi oma tootmismahtu suurendada. Selle eest tuleb tunnustust aval- dada tublidele ettevõtjatele ja paindlikule juhtimisstiilile. Kindlasti oli üheks soodustavaks teguriks edukalt läbi viidud omandi- ja maareform. President Lennart Meri on öelnud: „Riigi ja rahva ülesehitamise tööd ei saa me kellegi teise kaela veeretada, niisamuti peame end oskama ise kaitsta.“ Tänan kõiki jõgevamaalasi kodumaakonna arengusse antud panuse eest. Raskete olude kiuste on meil paljudes valdkondades märkimisväärseid saavutusi. Siin võiks kohe ära mär- kida, et maakonna keskmine piimatoodang lehma kohta tõusis möödunud aastal üle 8000 kg. Torma Põllumajanduse OÜ on saavutanud isegi üle 10 000 kg lehma kohta. Ettevõtlikud mehed ja naised investeerivad jätkuvalt tootmisse ja loovad uusi töökohti. Heaks näiteks on Õnne Piimakarjatalu OÜ kaasaegse vabapidamisega farmi ehitamine, Härjanurme Mõisa OÜ uued farmid. Peipsiveeres asuv Procom Investeeringute OÜ, kust tuleb toidulauale Peipsi kurk, rajas uue kasvuhoone, Kitzinger Progressi AS rajas uue tootmis- ja büroohoone, pehme mööbli tootja Softcom laiendas Jõgeval oluliselt tootmist ja võttis juurde tööjõudu, Jõgeva Majandusühistu avas uued kauplused Tormas ja Tabiveres. 4 Riiklike ja Euroopa struktuurifondide toel korrastati teid, haridus-, spordi- ja kultuuriasu- tusi, ehitati Kaarepere viadukt, renoveeriti Jõgeva haiglat, Mustvee kultuurimaja ja Puurmani lossi. Nurgakivi paigaldati uuele kohtu- ja politseihoonele. MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordi- keskus rakendas uudse piletimüügisüsteemi, mille vastu tuntakse huvi Eestimaa eri paigus. Märkimisväärselt panustasid oma piirkonna arengusse omavalitsusedki. Üheskoos korral- dasime Jõgevamaa arengukonverentsi, võidupühaparaadi Euroopa Liidu idapiiril Mustvees, tunnustamisüritusi oma tublide tegudega silma paistnud inimestele. Kultuurisündmused pakkusid rikkalikku valikuvõimalust: I naiste tantsupidu NaiseLugu, Alo Mattiiseni muusikapäevad, öölaulupidu, B. Alveri luulepäevad, Jõgevamaa laulu- ja tant- supidu Palal, ooperigala Põltsamaa lossihoovis, O. Lutsu huumoripreemia kätteandmine Ott Sepale, puhkpilliorkestrite festival Põltsamaal, C. R. Jakobsoni päev Tormas, Paunvere välja- näitus, küüslaugu-, jääpurika-, kala- ja veefestival, Jõgevatreff, kooli- ja jõulurahu väljakuu- lutamine Jõgeval, konkurss „Kaunis kodu“, Jõgevamaa kodanikeühenduste konverents jpm. Spordihuvilistele pakkusid emotsioone BigBank Kuldliiga etapp Jõgeval, Kalevipoja ratta- ja rulluisumaraton, Eesti noorte meistrivõistlused kergejõustikus, vabamaadluses ja sumos, Jõgeva linna ja valla tervisepäevad, Jõgevamaa suvemängud Tabiveres, Põltsamaa jõe tali- ja suvemängud, rallikrossivõistlused Piirojal ja motokross Linnamäel, Eesti meistrivõistlused ja Kuldne 1500 kiiruisutamises Adaveres. Elujõu on saanud tervisepäevade korraldamine. Rõõm on näha meie inimesi iga aastaga üha enam kergliiklusteedel, staadionidel ja spordisaalides. Kutsun kogu Jõgevamaad üles rohkem liikuma ja harrastama tervislikku elustiili, ikka tervema ja elurõõmsama Jõgevamaa nimel. Et meie maakond on kaunis ja tegus, oli meeldiv kuulda möödunud suvel, mil tutvustasin mitme päeva jooksul maakonda Eestis resideerivatele suursaadikutele. Külaskäigu tulemu- sena tunnevad mitmedki neist huvi arendamaks suhteid majanduse ja kultuuri valdkonnas. Me kõik mõistame ilma läbi oma silmade. Üks väga väike rahvas saab olla väga suur, kuigi maa võib tunduda väike ja ilm suur. Kõigi meie koostöö, üksteise toetamine ja mõistmine on aluseks kodutunde loomisele ja õnnelikumale põlvkonnale, nagu seda lootsid meie riigi loojad. Tänan kõiki, kes andsid oma panuse kodumaakonna arengusse. Viktor Svjatõšev maavanem 5 SISUKORD Hea JÕGevamaalane! . 3 JÕGEVAMAA . .8 JÕGevamaa Omavalitsuste Liit . 9 JÕGEVAMAA OMAVALITSUSED . .11 Jõgeva linn . .11 Jõgeva vald . 13 Kasepää vald . .16 Mustvee linn . .17 Pajusi vald . .18 Pala vald. .19 Palamuse vald . .20 Puurmani vald . 21 Põltsamaa linn . 22 Põltsamaa vald . .25 Saare vald . .27 Tabivere vald . .29 Torma vald . 30 RAHVASTIK. .32 Perekonnasündmused Jõgeva maakonnas . .32 MAJANDUS . 37 Maakonna ettevõtted . 37 Planeeringud . .38 Ühistransport . .41 Riigimaanteed Jõgevamaal . 42 Jõgevamaa kutseline kalandus . 44 Peipsi kalurite ühing. .48 MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu (PAKL) tegevus . .49 20 aastat maareFormi JÕGeva maakonnas . .50 ArendustÖÖ maakonnas . 52 SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus. .52 Maakondlikud põllumajanduse koolitus- ja teavitustegevused . .56 Hajaasustuse veeprogramm . .56 Ülevaade KIKi keskkonnaprogrammi projektide rahastamisest Jõgevamaal. .57 VI Jõgevamaa arengukonverents. .58 Jõgeva kohtu- ja politseihoone ehitus . .59 Jääspordikeskuse visioon . 59 KESKKOND . .60 1. Jäätmemajandus. .61 2. Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine . .65 3. Maavarad. .66 4. Veemajandus . .67 5. Välisõhu kaitse . .69 6. Metsandus . .70 7. Jahindus . .75 8. Kalandus . 76 9. Looduskaitse. .78 6 riiGiasutused ja teised institutsioonid . 82 Maavalitsuse ametnikud . .82 Jõgevamaa koostöökoda . .83 Eesti Kultuurkapital . 84 Europe Directi Jõgevamaa teabekeskus . .85 Kohaliku omaalgatuse programm (KOP) . .86 Tööinspektsioon . .90 Eesti töötukassa . .93 Põllumajandusameti Jõgeva keskus . 95 Jõgevamaa Veterinaarkeskus . .96 Süütegude statistika . .97 Päästeamet . 99 Suhtlus JA turism. .102 Jõgeva maavalitsuse rahvusvaheline koostöö. .102 Jõgevamaad külastas kultuuriminister Rein Lang . 106 Turism. .107 TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE . 109 Jõgeva maakonnas on kokku 20 perearstipraksist . .109 Tervisedendus . 113 Tervist edendava projekti “Kodu- ja vaba aja vigastuste vältimine Jõgeva maakonnas” raames toimunud üritused . 113 Sotsiaalhoolekanne . 115 Jõgevamaa puuetega inimeste koja tegevus. .120 Haridus . 123 Jõgevamaa hariduselu . .123 Koolielu tähtsamad sündmused . 123 Kuld- ja hõbemedaliga lõpetajad. .124 Aineolümpiaadide parimad, lõppvoorudes osalenud õpilased ja nende juhendajad . 125 Suvekoolid Põltsamaal . 131 XIV täiskasvanud õppija nädal. .131 Luua Metsanduskool . 132 Põltsamaa Ametikool . 134 Noorte sündmused . 135 Eeva Niinivaara mälestuskonverents . 136 Jõgevamaa noortekogu . 136 Jõgeva maakonna nõustamiskomisjon . 137 Jõgeva maakonna alaealiste komisjon . .138 KULTUUR . 140 Maakonna kultuurisündmused ja üritused . .140 I Eesti naiste.
Load more

Recommended publications
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Saare Valla Arengukava 2013-2025
    KINNITATUD Saare Vallavolikogu 27.veebruari 2013 määrusega nr 2 SAARE VALLA ARENGUKAVA 2013-2025 Saare valla tegevuskava 2013-2017 Kääpa 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1.Saare valla territoorium ja rahvastik ....................................................................................... 4 1.1.Saare valla asukoht .............................................................................................................. 4 1.2.Ajalooline ülevaade .............................................................................................................. 4 1.3.Rahvastik .............................................................................................................................. 6 1.4.Valla juhtimine ..................................................................................................................... 7 1.4.1. Saare valla asutused ......................................................................................................... 7 2.Saare valla hetkeolukorra analüüs ......................................................................................... 10 2.1 Majandus ............................................................................................................................ 10 2.1.1.Ettevõtlus ja tööhõive ...................................................................................................... 10 2.1.2 Turism .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Pala Vallavolikogu 27
    Pala Vallavolikogu 27. detsembri 2007 määruse nr 22 lisa Pala – vald EL piiril Pala valla arengukava 2008 – 2019 1 SISSEJUHATUS Pala vald on üks Jõgevamaa Peipsi-veersetest valdadest. Pala valla ülesanne on tagada oma elanikkonnale heaolu, sotsiaalne ja füüsiline turvatunne ning säilitada inimeste usk paikkonna edasisse arengusse ning konkurentsivõimesse, sh luua kindlustunne elukeskkonna paranemise osas. Arengukava on dokument, kus on käsitletud erinevate eluvaldkondade arengut ning antud põhjalik ülevaade hetkeolukorrast ja tulevikusuundadest. Arengukavas on arengusihtide püstitamisel arvestatud piirkonna asendist ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingitud eripära ja vastavaid arengueeldusi ning nende sihtide elluviimiseks mõeldud tegevuste esiletoomisel konkreetsete võimaluste ja ressursside olemasolu. Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” (KOKS) § 37 punkt 1 koostatakse arengukava vähemalt kolmeks aastaks. Igal aastal analüüsitakse arengukava täitmist ja tehakse muudatused, nagu on ette nähtud KOKS § 37 punktis 3. Arengukava koostamisse oli kaasatud Pala vallarahvas, vallas elavad ja töötavad oma ala spetsialistid ning volikogu ja vallavalitsuse liikmed. 1. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS 1.1. Valla üldiseloomustus 1.1.1. Asend Pala vald paikneb Jõgeva maakonna idaosas. Vald piirneb põhjast Kasepää vallaga, läänest Saare vallaga, lõunast Tartu maakonna Vara ja Alatskivi valdadega ja idast Peipsi järvega. Valla keskus Pala küla on Jõgevalt 48 km, Tartust 50 km, Tallinnast 190 km kaugusel. Valla pindala on 156,7 km². Euroopa suuruselt viienda järve Peipsiga on vallal veepiiri 15 km. Pala valla haldusterritoriaalne kaart. 2 1.1.2. Ajalooline kokkuvõte Pala vald sündis 1893. aastal endiste Pala, Alliku, Kadrina mõisate ja Kodavere kirikumõisa ning Jõe kogukonna ühendamise teel. Vald sai oma praegused piirid põhilises osas 1939. aastaks, kui liitusid Ranna vald ja osa Kokora vallast. Pala külanõukogu oli kuni 1962.
    [Show full text]
  • Põltsamaalased Tähistasid Eesti Vabariigi Sünnipäeva 22
    Nr 3 (15) Põltsamaa Valla Leht Märts 2019 Põltsamaalased tähistasid Eesti Vabariigi sünnipäeva 22. veebruaril tähistati Põlt- üle andmine, millele vajutas samaa kultuurikeskuses Ees- justkui kinnituseks pitseri Ja- ti Vabariigi 101. sünnipäeva. rek Kasar oma kontserdiga, Väärika sünnipäeva tähista- mis oma eredas julguses tõi miseks korraldatud pidulik naeratuse näole kõigile peo- õhtu tõi kohale kauneid kü- külalistele. lalisi kõikjalt üle valla. Võõ- Kuulutati välja ka Põltsa- rustati ka kaugeid külalisi maa valla “Aasta noorte tegu sõpruslinnast Skrundast – 2018”, milleks on liikumisala on ju juba traditsiooniks saa- rajamine Põltsamaa Lille tn nud vastastikused visiidid koolimaja juurde ja “Põltsa- tähtpäevade puhul. maa valla aasta tegu 2018” on Põltsamaa vallavolikogu Põltsamaa-Annikvere kerg- esimees Andres Vään heitis liiklustee rajamie ja Põltsa- oma kõnes pilgu 100 aasta maa linnas asuva Pajusi mnt tagusesse aega, meenutades, ja Tallinna mnt uuendamine. kuivõrd keerukad olid ajad Mõlemat tegu jäävad tähista- Eesti Vabariigi esimesel sün- ma graveeritud tahvlid. nipäeval: „Usk omariikluse Pidupäevale kohaselt eh- võimalikkusesse oli visa tek- tis pidu Põltsamaa nais- kima. Riigimeestel tuli teha rahvatantsurühm Uhka, julgeid otsuseid, et sündinud tantsides oma kaunites Eesti Vabariik jääks kestma. rahvariietes ning peo lõpe- Eesti Vabariigi algusaastad tuseks sai jalga keerutada olid meie rahvale rasked. tantsuansambli saatel. Ees- Tänu oma inimestele, kes us- ti vabariigi 101. aastapäeva kusid iseseisva Eesti võima- tähistati ka järgmisel päeval likkusesse, oleme me täna, Puurmani kultuurikeskuses 100 aastat hiljem siin.“ ning traditsiooniliselt peeti Liikudes justkui ajas edasi, Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud pidulikul õhtul tunnustati neid, kelle südamega tehtud töö vääris tänavu tunnustamist. Esireas 24. veebruaril oikumeeniline kinnitas vallavanem Margus vasakult: Väino Valdmann, Anne Pern, Katrin Villem, Hiie Taks, Toivo Tõnson, Tiia Mikson ja Reet Alev.
    [Show full text]
  • Pisisaare Algkooli Arengukava 2011 - 2015 Sisukord Sisukord
    KINNITATUD Pajusi Vallavalitsuse 21. märtsi 2011 määrusega nr 1. PISISAARE ALGKOOLI ARENGUKAVA 2011 - 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................ 2 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1. 1. VISIOON ........................................................................................................................... 3 1. 2. MISSIOON......................................................................................................................... 4 1. 3. PÕHIVÄÄRTUSED .......................................................................................................... 4 2. ÜLDANDMED, ASUKOHT................................................................................................. 4 3. PISISAARE ALGKOOLI AJALUGU................................................................................... 4 4. HETKEOLUKORD ............................................................................................................... 5 4. 1. KOOLIS TÖÖTAVAD RINGID ....................................................................................... 6 4. 2. TRADITSIOONILISED ÜRITUSED................................................................................ 6 5. SWOT..................................................................................................................................... 7 6. ARENGU ÜLDEESMÄRGID
    [Show full text]
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • Pajusi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni
    KINNITATUD Pajusi Vallavolikogu 19. novembri 2015 määrusega nr 24 PAJUSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2015-2030 2015 Pajusi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2030 SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 4 1 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA LÄHTEANDMED ........................................................................................... 5 1.1 SEADUSANDLIK TAUST ......................................................................... 5 1.2 IDA-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA .............................. 7 1.3 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ALUSMATERJALID .................................................................................. 8 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................... 9 2.1 ÜLDANDMED ............................................................................................. 9 2.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ........................................... 10 2.2.1 Elanikkonna iseloomustus10 2.2.2 Majanduskeskkond11 2.3 KESKKONNAÜLEVAADE ..................................................................... 14 2.3.1 Geoloogiline ehitus14 2.3.2 Pinnavesi 15 2.3.3 Põhjavesi 15 2.3.4 Põhjavee kaitstus 16 2.3.5 Põhjaveevarud 17 2.3.6 Mullastik 17 2.3.7 Kliima, sademed 17 2.4 KOHALIK OMAVALITSUS ................................................................... 18 3 PAJUSI VALLA OLEMASOLEVA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI OLUKORRA
    [Show full text]
  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna
    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
    [Show full text]
  • 163 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    163 buss sõiduplaan & liini kaart 163 Jõgeva Vaata Veebilehe Režiimis 163 buss liinil (Jõgeva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Jõgeva: 9:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 163 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 163 buss saabub. Suund: Jõgeva 163 buss sõiduplaan 101 peatust Jõgeva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:00 teisipäev Ei sõida Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva kolmapäev Ei sõida Kooli neljapäev 9:00 49 Suur, Jõgeva reede Ei sõida Uku laupäev Ei sõida 88 Suur Tänav, Jõgeva pühapäev Ei sõida Eristvere Painküla Juhani 163 buss info Suund: Jõgeva Kalevi Peatust: 101 Reisi kestus: 399 min Kassinurme Liini kokkuvõte: Jõgeva, Kooli, Uku, Eristvere, Painküla, Juhani, Kalevi, Kassinurme, Kaarepere, Kaarepere Visusti, Mullavere, Nava, Nava Kool, Metsavahe, Metsavahi, Luua, Sääsküla, Raadivere, Palamuse, Visusti Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Palamuse, Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Mullavere Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Raadivere, Sääsküla, Luua, Metsavahi, Metsavahe, Nava Kool, Nava, Nava Mullavere, Visusti, Kaarepere, Pikkjärve, Lepiku, Nava, Kärksi, Raigastvere, Elistvere (Mõis), Silma, Nava Kool Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo, Varese, Maarja-Magdaleena, Varese, Rillo, Metsavahe Kaiavere, Elistvere (Mõis), Varbemäe, Õvanurme, Järveotsa, Tabivere, Tabivere, Järveotsa, Õvanurme, Metsavahi Varbemäe, Elistvere (Mõis), Silma, Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo,
    [Show full text]
  • Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne
    Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKU JA RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI ARUANNE Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne Koostamise 2015/02/25 kuupäev 2 / 71 Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. MAAKONNA ASEND JA PIIRID ............................................................................. 5 1.1. Haldusjaotus.......................................................................................................... 5 1.2. Kandid ehk paikkonnad ........................................................................................... 6 2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ..................................................................................... 8 2.1. Muutused rahvastikus ........................................................................................... 10 2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .......................................... 14 2.3. Tiheasustusalad ................................................................................................... 18 2.4. Asustuse arenguvõimalused................................................................................... 20 3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR .......................................................................
    [Show full text]