DOCSLIB.ORG

Põltsamaalased Tähistasid Eesti Vabariigi Sünnipäeva 22

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Põltsamaalased Tähistasid Eesti Vabariigi Sünnipäeva 22 Nr 3 (15) Põltsamaa Valla Leht Märts 2019 Põltsamaalased tähistasid Eesti Vabariigi sünnipäeva 22. veebruaril tähistati Põlt- üle andmine, millele vajutas samaa kultuurikeskuses Ees- justkui kinnituseks pitseri Ja- ti Vabariigi 101. sünnipäeva. rek Kasar oma kontserdiga, Väärika sünnipäeva tähista- mis oma eredas julguses tõi miseks korraldatud pidulik naeratuse näole kõigile peo- õhtu tõi kohale kauneid kü- külalistele. lalisi kõikjalt üle valla. Võõ- Kuulutati välja ka Põltsa- rustati ka kaugeid külalisi maa valla “Aasta noorte tegu sõpruslinnast Skrundast – 2018”, milleks on liikumisala on ju juba traditsiooniks saa- rajamine Põltsamaa Lille tn nud vastastikused visiidid koolimaja juurde ja “Põltsa- tähtpäevade puhul. maa valla aasta tegu 2018” on Põltsamaa vallavolikogu Põltsamaa-Annikvere kerg- esimees Andres Vään heitis liiklustee rajamie ja Põltsa- oma kõnes pilgu 100 aasta maa linnas asuva Pajusi mnt tagusesse aega, meenutades, ja Tallinna mnt uuendamine. kuivõrd keerukad olid ajad Mõlemat tegu jäävad tähista- Eesti Vabariigi esimesel sün- ma graveeritud tahvlid. nipäeval: „Usk omariikluse Pidupäevale kohaselt eh- võimalikkusesse oli visa tek- tis pidu Põltsamaa nais- kima. Riigimeestel tuli teha rahvatantsurühm Uhka, julgeid otsuseid, et sündinud tantsides oma kaunites Eesti Vabariik jääks kestma. rahvariietes ning peo lõpe- Eesti Vabariigi algusaastad tuseks sai jalga keerutada olid meie rahvale rasked. tantsuansambli saatel. Ees- Tänu oma inimestele, kes us- ti vabariigi 101. aastapäeva kusid iseseisva Eesti võima- tähistati ka järgmisel päeval likkusesse, oleme me täna, Puurmani kultuurikeskuses 100 aastat hiljem siin.“ ning traditsiooniliselt peeti Liikudes justkui ajas edasi, Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud pidulikul õhtul tunnustati neid, kelle südamega tehtud töö vääris tänavu tunnustamist. Esireas 24. veebruaril oikumeeniline kinnitas vallavanem Margus vasakult: Väino Valdmann, Anne Pern, Katrin Villem, Hiie Taks, Toivo Tõnson, Tiia Mikson ja Reet Alev. Tagareas: Põltsamaa valla- jumalateenistus Põltsamaa Möldri, et Eesti riigil ja rah- vanem Margus Möldri, Hendrik Allsaar ning Põltsamaa vallavolikogu esimees Andres Vään. Foto Taimi Rao. Niguliste kirikus, millele val ei ole läinud kunagi nii järgnes pärgade asetamine ga. Meie haridusel läheb pa- teaduse, spordi, kultuuri, ha- jat annavad tööd enam kui kodu lähedal tööl käia. Suur hästi kui praegusel ajajärgul. Vabadussõja ausamba jala- remini ning Eesti sportlased riduse, tervishoiu ja paljude paarile tuhandele töötajale, tänu kõikidele tööandjatele „Meie elu on parem, kui ku- mile. tõid eelmisel aastal rahvus- teiste elualade arendamise lisame siia juurde veel töö- ja maksumaksjatele!“ nagi varem. Palgad on täna vahelistelt tiitlivõistlustelt eest,“ rääkis ta. Eraldi tänu- andjad, kes on registreeritud Õhtu tähtsündmuseks võrreldavad juba paljude TAIMI RAO koju 179 medalit. Meil on sõnad kuulusid ettevõtjatele: väljaspool valla piire ja kes kujunes valla aukodanike Euroopa riikide töötasude- inimesed, kes seisavad hea „Põltsamaa valla 373 tööand- võimaldavad meie inimestel nimetuste ja teenetemärkide Põltsamaa valla aukodaniku nimetuse ja teenetemärgi saajad on teie ees! Põltsamaa vallavolikogu 31. jaanuari istungil otsustati kujul, paistavad silma perfektse teostuse poolest. Oma litamist ja külaseltside tegevust. T. Tõnson on öelnud, et anda neli Põltsamaa valla aukodaniku nimetust ja neli oskused ja teadmised on ta talletanud õppematerjalina, et vald elab hästi siis, kui elu kulgeb normaalselt kõikides valla teenetemärki. ka teised saaks neid kasutada. Samuti on ta raamatukaan- omavalitsuses asuvates külades. te vahele talletanud valla tegemised ning jäädvustanud Toivo Tõnson on meeskonnamängija, kes peab oluliseks Põltsamaa valla aukodaniku nimetus anti HENDRIK töögrupi liikmena Vooremaa rahvariide loo. koostööd ja on avatud uutele ideedele. ALLSAARele, kelle kohta on öeldud, et ta on paikkonna Väärt töötegijana on Reet Alevit varem tunnustatud elu edendaja ja kaasa rääkinud mitmetes volikogu koos- Jõgeva maakonna ja Päästeteenistuse aumärkidega. Reet Aukodaniku nimetus anti Põltsamaa Ühisgümnaasiumi seisudes ning juhtinud maaelu komisjoni. Ta on põlluma- Alev on armastatud inimene, kes on alati hoolinud oma- õppealajuhatajale TIIA MIKSONile teenete eest piirkon- jandusettevõtja, kes on tänase Põltsamaa Piimatööstuse kandi inimeste heaolust, ta on suurepärane meeskonna- na hariduselu edendamisel ning pikaajalise ja tulevikku üks rajajaid. Eesti Vabariigi president on teda tunnusta- töö tegija ja hinnatud juht. vaatava arendustöö eest Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. nud Valgetähe V klassi teenetemärgiga, samuti on talle Tiia Miksoni algatusel osales Põltsamaa Ühisgümnaa- omistatud Jõgeva maavanema ja Omavalitsuste Liidu Aukodaniku tiitel omistati Põltsamaa valla kauaaegse- sium digipöörde pilootprojektis 2014. aastal, mille eest poolt Jõgevamaa kuldrist. le vallavanemale TOIVO TÕNSONile. Toivo Tõnson on pälviti aunimetus Jõgevamaa aasta õpitegu 2015. Tiia tuntud kui pikaajaline valla arendaja. Ta juhtis vallavane- Mikson on uuendusliku algatusena toonud Põltsamaa Samuti sai Põltsamaa valla aukodaniku tiitli REET mana Põltsamaa valda 21 aastat (1996–2017). 2003. aastast Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastmesse koostöö Tartu ALEV, keda tuntakse Pajusi kauaaegse vallavanemana. on ta Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees. Kutsehariduskeskusega. Reeta peetakse üleni omakandi inimeseks. Tunnustamist Lisaks kuulus Tõnson Eesti Maaomavalitsuste Liidu ju- Tema eestvedamisel tuli uue suunana gümnaasiumisse väärt on tema pikaajaline töö Pajusi ja Põltsamaa piirkon- hatusse. küberkaitse, mis oli Eestis esimene omataoline gümnaa- na elu edendamisel. Aastatepikkune töö nii meeskonnas Toivo Tõnson kuulub Põltsamaa vallavolikogu koossei- siumisuund ja pälvis 2016. a Haridus- ja Teadusministee- kui juhina on aidanud täituda paljudel piirkonna soovu- su. Tema olulisemateks autasudeks on Kotkaristi kuldrist riumi aasta haridusteo tiitli. Küberkaitse suuna projekt, nelmatel. Nii on rajatud Pisisaarde spordihoone, remon- (1997) teenete eest Eesti majanduspiiri kaitsmisel ja Jõge- mille kirjutas Tiia Mikson, pälvis Euroopa kuritööennetu- ditud endise Pajusi valla koolid-lasteaiad, renoveeritud vamaa kuldrist (2007). se projektide konkursil 2017. aastal 18 riigi hulgas 1. koha. kultuurimaja ning ühendatud Põltsamaa Pisisaarega Toivo Tõnson on üle kahekümne aasta intensiivselt piir- Sel õppeaastal liitus Põltsamaa Ühisgümnaasium Tiia kergliiklustee abil. Loetlemine läheks pikale, sest tänases konna elu edendanud, oluliseks pidanud Põltsamaa valla Miksoni eestvedamisel ettevõtlike koolide võrgustikuga. Põltsamaa vallas on palju kohti ja terve rida projektitöid, käekäiku ja on andnud oma panuse valla arengusse. Kõiki Tiia Mikson peab oluliseks loodus- ja täppisteaduseid milles Reet Alev on kaasa rääkinud või mida ta on otseselt tema teeneid on raske loetleda, nimetame mõningad neist. ning nende lõimimist formaalõppesse. juhtinud. Valdade ühinemisele läks Pajusi vald vastu suu- Tema eestvedamisel said korda kõik endise Põltsamaa Tiia Miksoni töö on kandnud head vilja ja Põltsamaa repärase, iseendaga toimetuleva omavalitsusena. valla koolid ja lasteaiad, raamatukogud, küla- ja seltsima- Ühisgümnaasiumist on saanud innovaatiline, edumeelne Reeta tuntakse ka käsitöömeistrina. Tema valmistatud jad. Kõige suuremad asulad said tänavavalgustuse, valla ja teistelegi teed näitav kool, mida tuntakse ja tunnusta- peened rahvarõivad, mis on valminud ERMi kogude ees- teed ja haljasalad hooldatud. Toivo toetas maakoolide säi- takse üle Eesti ja kaugemalegi. Järgneb lk 2. 2 Põltsamaa Valla Leht Nr 3 (15) Märts 2019 VALLAELANIK KÜSIB Põltsamaa valla huvihariduse ja huvitegevuse kava selgitus Huvihariduse ja huvi- (tants, muusika, kunst, Kuidas ja mis alustel on võimalik lapsel saada toe- tegevuse riikliku lisatoe- teater), spordi (jalgrat- tust huviharidusega tegelemiseks? Kas kõigil lastel on võrdsed võimalused ja mida peaks lapsevanem tuse eesmärgiks on süs- tasõit, jalgpall, male, teemne ja juhendatud tegema, et toetust saada? lauatennis, suusatami- huvihariduse ja huvite- ne, ekstreemsport), LTT gevuse kättesaadavuse valdkonna (automude- Vastab Annika Kallasmaa, noorsootöö spetsialist. ning mitmekesisuse pa- lism, robootika, tehnoloo- Põltsamaa valla huvihariduse ja huvitegevuse toeta- randamine, et suurenda- mise kord kehtestati volikogu määrusega 31. jaanuaril gia, arvutianimatsioon, da õppurite võimalusi loodus), noorteorgani- 2019. Korra alusel toetatakse rahvastikuregistri andme- omandada teadmisi, os- tel Põltsamaa vallas elavate ja õppivate 7–19-aastaste satsioonide (T.O.R.E., 4H kusi ja hoiakuid valitud klubi, Noored Kotkad ja noorte huvihariduses ja huvitegevuses osalemist riigi huvialal ning vähendada poolt eraldatud vahenditest. Dokument on leitav Põlt- Kodutütred) ja muude te- õppurite arengut takista- gevuste (transpordifond, samaa valla kodulehel. vaid kitsaskohti (trans- sh laulu- ja tantsupeo Põltsamaa valla huvihariduse ja -tegevuse toetus ning pordikulude suurus, ülevaatustel osalemine, riiklik lisatoetus tagavad võrdsemad võimalused Põlt- vahendite nappus, ju- samaa valla lastele ja noortele üldhariduskoolide, noor- hendajate puudus jms). noortekeskuse huviring), tekeskuse ning rahva- ja kultuurimajade huviringides, kodukohast eemal asuvas huvikoolides (muusikakool, spordikool ja kunstikool), Toetuse eraldamise alu- huviringis osalemise ning spordiklubide treeningutes ja noorteorganisatsioonides seks on Põltsamaa valla riskirühma laste perede osalemiseks. Erinevate
Load more

Recommended publications
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • Pajusi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni
    KINNITATUD Pajusi Vallavolikogu 19. novembri 2015 määrusega nr 24 PAJUSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2015-2030 2015 Pajusi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2030 SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 4 1 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA LÄHTEANDMED ........................................................................................... 5 1.1 SEADUSANDLIK TAUST ......................................................................... 5 1.2 IDA-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA .............................. 7 1.3 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ALUSMATERJALID .................................................................................. 8 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................... 9 2.1 ÜLDANDMED ............................................................................................. 9 2.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ........................................... 10 2.2.1 Elanikkonna iseloomustus10 2.2.2 Majanduskeskkond11 2.3 KESKKONNAÜLEVAADE ..................................................................... 14 2.3.1 Geoloogiline ehitus14 2.3.2 Pinnavesi 15 2.3.3 Põhjavesi 15 2.3.4 Põhjavee kaitstus 16 2.3.5 Põhjaveevarud 17 2.3.6 Mullastik 17 2.3.7 Kliima, sademed 17 2.4 KOHALIK OMAVALITSUS ................................................................... 18 3 PAJUSI VALLA OLEMASOLEVA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI OLUKORRA
    [Show full text]
  • JÕGEVAMAA AASTARAAMAT 2011 Jõgevamaa Aastaraamat 2011
    JÕGEVAMAA AASTARAAMAT 2011 Jõgevamaa Aastaraamat 2011 Koostaja ja väljaandja: Jõgeva Maavalitsus Täname kõiki kaasautoreid. Küljendaja Katrin Põdra Trükk: OÜ Vali Press 3 HEA JÕGEVAMAALANE! Aastatepikkust traditsiooni järgides an- name välja järjekordset maakonna aasta- raamatut. Sündmused, millest kirjutame, ja tublid inimesed, kelle tegudest räägime – kõik see oli justkui alles eile. Siiski lisan- dub pidevalt juurde uut ja huvitavat ning varasem vajub tahes või tahtmata mine- vikku. Aastaraamatu väärtus ilmneb aga just aja möödudes, kui on võimalik võr- relda ja analüüsida paljude aastate jooksul sarnase ülesehitusega esitatud andmeid. Raamat on hea materjal üldistuste tegemi- seks ja tagasivaatamiseks. 2011. aasta augustikuus tähistasime 20 aasta möödumist taasiseseisvumisest. Pea sama kaua on kodupiirkonna heaolu eest hoolitsenud meie omavalitsused. Oleme kahe aastakümne jooksul tööku- sega silma paistes ehitanud üles oma maad, muutes ta omanäoliseks ja kauniks. Oleme püüelnud hariduse kui valguse poole, mis on olnud alati meie rahval au sees. Õnne- tunne vabadusest oli stiimuliks uue suure põlvkonna laste sünnile. Rahvastiku kasv ja huvi teadmiste vastu tingis vajaduse uute koolimajade ja haritud pedagoogide järele. Heaolu tõus ja avaramad võimalused elukoha valikuks on aga viimastel aastatel väljarände ja vähese sündivuse tõttu põhjustanud elanikkonna kahanemise. Oleme tänaseks jõudnud seisu, kus ei jätku enam piisavalt õpilasi senini hästi toiminud koolivõrguga jätkamiseks. Jõgevamaal elas 2011. aasta lõpus 34 331 elanikku, mis on nelja- ja poolesaja võrra vähem kui aasta varem ning statistika näitab jätkuvalt langevat trendi. Rahvaarvu vähenemine annab ennast tunda mitte ainult hariduses, vaid ka ühiskondlikus transpordis, tööturul ja elukeskkonna kvaliteedis võrrelduna suuremate keskustega. Valus löök tabas reformi tõttu Palamuse päästekomandot ja seeläbi kogu selle piirkonna elanikkon- na turvalisust.
    [Show full text]
  • Valla Üldplaneering
    PAJUSI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. PLANEERITAVA ALA KIRJELDUS ............................................................................................. 5 1.1 Asend, haldus ................................................................................................................... 5 1.1.1 Pindala ja rahvaarv ............................................................................................................. 5 1.1.2 Valla juhtimisstruktuur ja eelarve ........................................................................................ 5 1.2 Territooriumi jaotus .......................................................................................................... 6 1.2.1 Asustus ja külad .................................................................................................................. 6 1.2.2 Keskused ............................................................................................................................ 7 1.2.3 Puhkealad ............................................................................................................................ 7 1.3 Looduskeskkond .............................................................................................................
    [Show full text]
  • Sopimetsa KMH Aruanne.Pdf
    EESTI GEOLOOGIAKESKUS Tartu regionaalosakond Hüdrogeoloogia osakond Ain Põldvere litsents KMH0108 SOPIMETSA LUBJAKIVIMAARDLA SOPIMETSA II LUBJAKIVIKARJÄÄRI KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE OÜ Eesti Geoloogiakeskus direktor Vello Klein Tartu 2009 SISUKORD 1. Kokkuvõte…………………………………………………………………… 4 2. Sissejuhatus…………………………………………………………………. 8 2.1. Andmed keskkonnamõju hindamise objekti kohta, kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud ..……………………………………. 8 2.2. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised ..……………….……... 8 2.3. Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine 10 2.4. Ülevaade kasutatud dokumentidest ja allikatest……………………… 11 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ………………………………..…………. 11 3.1 Sopimetsa lubjakivimaardlal kavandatava Sopimetsa II lubjakivikarjääri asukoha ja selle ümbruse iseloomustus……………………… 11 3.1.1. Asukoht, asustus, infrastruktuur………………………………. 11 3.1.2. Ümbruskonna vesivarustus, vee kvaliteet…………………….. 12 3.2. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned………………… 14 3.2.1. Pinnakate……………………………………………………… 14 3.2.2. Aluspõhi……………………………………………………….. 14 3.2.3. Hüdrogeoloogiline ehitus……………………………………… 14 3.3. Maavara (kasulik kiht)………………………………………………… 15 3.4. Looduskaitsealad ja rohevõrgustik……………………………………. 16 4. Kavandatava kaevandamise ja selle võimalike alternatiivide kirjeldus ning võrdlus……………………………………………………………..….. 16 4.1. Kattekihi eemaldamine ja dolokivi kaevandamiseks ettevalmistamine.. 16 4.2. Karbonaatkivimite (dolo- ja lubjakivi) kaevandamine………………… 16 4.3. Lõhkamine ja selle alternatiivid……………………………….……….
    [Show full text]
  • Maa-Amet 1 Maavaravarude Koondbilanss 2012 MAA-AMET
    Maa-amet 1 Maavaravarude koondbilanss 2012 MAA-AMET reg nr 10.1-3/7618 EESTI VABARIIGI 2012. AASTA MAAVARAVARUDE KOONDBILANSID (seisuga 31.12.2012. a.) Maa-ameti geoloogia osakonna juhataja Reet Roosalu Tallinn 2013 Maa-amet 2 Maavaravarude koondbilanss 2012 ANNOTATSIOON R. Roosalu “Eesti Vabariigi 2012. aasta maavaravarude koondbilansid”. Maa-amet, Tallinn, 2013. Tekst 38 lk, tekstilisad – 237 lk (Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Statistikaamet, Eesti Geoloogiafond). Maavaravarude koondbilansid koostati Maa-ameti poolt keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja ülesannete täitmise raames. Vajalikud andmed pärinevad keskkonnaregistri maardlate nimistu andmebaasist, mida on aasta jooksul täiendatud vastavalt keskkonnaministri poolt käskkirjaga kinnitatud uuringuaruannetele, kehtivate kaevandamis- lubade andmetele ning Keskkonnaameti kaudu laekunud maavara kaevandamise mahu aruannetele. 2012. a maavaravarude koondbilansid koostati vastavalt maapõueseadusele dolokivi, fosforiidi, järvelubja, järvemuda, kristalliinse ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba varude kohta. Seisuga 31. detsember 2012. a on keskkonnaregistri maardlate nimistus kokku arvele võetud 887 maardlat, sh. kolm maardlat (Eesti põlevkivimaardla, Epu-Kakerdi turbamaardla ja Vasalemma lubjakivimaardla) on jaotatud osadeks ja nende kohta on koostatud mitu registrikaarti, ülejäänud maardlate kohta on koostatud üks registrikaart. Üks maardla võib maardlas arveloleva mitme kasutusala tõttu olla ära toodud mitmes bilansis. Bilansitabelis
    [Show full text]
  • Narva-Jõesuu Rakvere Paide Järva-Jaani
    C . R Rakvere . J a k o b s o n i Pärispea Viinistu N K a Pedassaare Turbuneemes t a Tapurla n Käsmu Lahe Vergi i Suurpea p Kasispea s Virve t Võsu Altja Vainupea LOKSA Oandu Haili Eisma Hara Vihasoo Koljaku Korjuse Letipea Vihula Karepa Karula Rutja Kotka Toolse Võhma Sagadi Kolgaküla Kiva Mahu Ilumäe Kosta Tidriku KUNDA Simunamäe Joaveski Palmse Vila Malla Kuura Pärna F Adaka Noonu Kaliküla N Parksi Võsupere Kandle Pehka Kolga Aasumetsa Ojaküla Kalvi NARVA-JÕESUU Vanaküla Annikvere Kudruküla Kavastu Siberi Aseri Valaste Mustametsa Kõnnu Sakussaare Varangu Vasta Koila Ontika Võle Andja Saka Martsa Vahastu Meriküla Loobu Viitna Liimala Toila Olgina Liiapeksi Aaspere Essu Viru-Nigula Rannu Altküla Voka SILLAMÄE Udria Peeterristi Pada Purtse Järve Laagna Sigula Arbavere Ama Haljala Kestla Aa Paate Vaivina Jürimõisa Põdruse Metsamägara Voka Kohala Samma Metsavälja Sinimäe NARVA N Varja Konju Soldina Suru Kisuvere Ubja Matka Vaivara Mõndavere Uku Pikaristi KOHTLA-JÄRVE Kotinuka Sõtke Arkna Tõreska Peeri Edise Koitjärve Veltsi Uhtna Erra Lüganuse Roodu Linna Arumäe Päide Koovälja Sämi-Tagaküla 3 t Satsu Auvere Kihlevere Kohtla Jõhvi Mustanina Vohnja PÜSSI Viivikonna Kõrveküla Tõrremäe RAKVERE Sonda JÕHVI Pala Uljaste KOHTLA- Kahula Rahkla Viru-Kabala Vitsiku Sirgala Vaiatu Kadapiku Hulja Sõmeru KIVIÕLI Kose Pillapalu MaidlaNÕMME Ussimäe Vaeküla Nüri Tammiku Ohepalu Leikude N Miila Ereda Ulvi Savala Aidu-Sooküla Rausvere Kadrina Puru Lepna Vetiku Uniküla Võrnu Vasavere Piira Kõrma Apandiku Tokolopi Tõrma Nurkse Ridaküla Ojamaa Võhma Kolgu Lavi
    [Show full text]
  • Lubatud Ja Keelatud Tegevused Lõuna-Eesti Kaitsealadel
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merilin Kruuse LUBATUD JA KEELATUD TEGEVUSED LÕUNA-EESTI KAITSEALADEL Magistritöö Maastikukaitse ja -hoolduse õppekava Juhendaja: prof. Mart Külvik Tartu, 2019 Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Merilin Kruuse Õppekava: Maastikukaitse ja -hooldus Pealkiri: Lubatud ja keelatud tegevused Lõuna-Eesti kaitsealadel Lehekülgi: 70 Jooniseid: 14 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Uurimisvaldkond: S240 Linna ja maa planeerimine Juhendaja: prof. Mart Külvik Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2019 Uurimistöö eesmärgiks on selgitada Lõuna-Eesti looduskaitsealade ja maastikukaitsea- lade näitel, millised on kaitse-eeskirjadega lubatud ja keelatud tegevused ja millised on nendevahelised seosed. Uurimistöös kasutati Lõuna-Eestis asuvate kaitsealade kaitse- eeskirju ja kaitsekorralduskavasid. Töös on kasutatud uurimistabeleid, mis sisaldavad kaitsealade üldandmeid, kaitse-eeskirjast välja toodud lubatud ja keelatud tegevusi. Lu- batud ja keelatud tegevuste põhjalikumaks analüüsiks, valmistati ette Exeli tabelid,an- tuid tabeleid kasutati andmeanalüüsi statistikaprogrammis F. Saadud tulemused esitati korrelatsioonimaatriksitena, mis on paigutatud sarnasuse alusel leitud klastritena eraldi maastikukaitselade ja looduskaitsealade kui ka lubatud ja keelatud tegevuste lõikes. Kor- relatsioonid leiti kui nii tegevuste kui kaitsealade kaupa. Märksõnad: looduskaitseala, maastikukaitseala, kaitse-eeskiri, kaitsekorralduskava 2 Estonian
    [Show full text]
  • Kaevandamise Jääkmaterjalide Kasutusvõimaluste Uuring Mai 2014
    Kaevandamise jääkmaterjalide kasutusvõimaluste uuring Mai 2014 Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Tallinn 2014 Kaevandamise jääkmaterjalide kasutusvõimaluste uuring Toetaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7A, 10117 Tallinn Teostaja: Tallinna Tehnikakõrgkool Aadress: Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn Telefon: 666 4500 Projekti vastutav spetsialist: Sven Sillamäe Projekti meeskond: Sven Sillamäe Prof. Rein Einasto (geoloogiline ülevaade) Aat Sarv (geoloogiline ülevaade, karjäärid ja mahud) Karel Saar (karjääriseadmed) Margus Vaino (katsed TTK teekonstruktsioonide laboris) Täname projekti elluviimisega seotuid: Marikai Karilaid (BDA Consulting OÜ), Annika Taukul (BDA Consulting OÜ), Anne Kraav (TTK), Tarmo Sildeberg (TTK), Rene Pruunsild (TTK), Karin Lellep (TTK), Peeter Talviste (iPT Projektijuhtimine), Kalle Kirsimäe (Tartu Ülikool), Silver Siht (AS Teede Tehnokeskus), Uile Lemberg (Eesti Keskkonnauuringute Keskus), Raul Oja (Ice Concept OÜ), Üle AS (Anti Kasuk), ViaCon Eesti AS, prof. Leena Korkiala-Tanttu (Aalto University), Henry Gustavsson (Aalto University), Matti Lojander (Aalto University). TTK tudengid Raimo Kivi, Artjom Melnikov, Romm Jakovlev, Ken Raima, Karli Ots. 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1 PAEKARJÄÄRID JA EHITUSKILLUSTIKU TOOTMINE EESTIS, GEOLOOGILINE ÜLEVAADE ............................................................................................................................... 6 1. 2
    [Show full text]
  • Lisa 3. Maardlate Kategooriateks Jagamine
    Lisa 3. Maardlate kategooriateks jagamine Jõgevamaal asuvad maardlad ja maavarad on maakonnaplaneeringuga jagatud kategooriatesse. Kategoriseerimine näitab ära maardlad, kus eelnevalt kasutuselevõtule tuleb teha täiendavaid uuringuid või on kasutuselevõtule olulised kitsendused ehk kui perspektiivne on maardla ja maavara kasutuselevõtt. Maardlate kategoriseerimine Kate- Jrk Maavara Nimetus Asukoht Selgitus gooria Põltsamaa Karjäär, põhjaosas on asustatud ala 1. Dolokivi Rõstla I kat vald ja tee. Umbusi turbatootmisala on kaevandustegevuse tõttu I Puurmani ja kategooria ala, kuid ülejäänud I ja III Turvas Umbusi Põltsamaa maardla ala on III kategooria ala, 2. kat vald kuna kattub Natura võrgustikku kuuluva Alam-Pedja linnu- ja loodusaladega. Puurmani 3. Dolokivi Pikknurme I kat Taotletakse karjääri avamist. vald Põltsamaa 4. Dolokivi Pudivere I kat Karjäär. vald 5. Lubjakivi Pajusi Pajusi vald I kat Karjäär. 6. Lubjakivi Sopimetsa Pajusi vald I kat Karjäär. Kaitsealune osa on määratud III Jõgeva ja I, II, III kategooriasse, plokid 2, 6, 12, 16 on Turvas Endla 7. Pajusi vald kat I kategooria (karjäärid), ülejäänud alad II kategooria. 8. Kruus Vanajaagu Pajusi vald I kat Karjäär. Karjäär; lääne osas, väljaspool 9. Kruus Tuule Jõgeva vald I kat mäeeraldist, on metsis. 10. Kruus Luige Jõgeva vald I kat Karjäär. 11. Kruus Pedja Jõgeva vald I kat Karjäär. Siimusti 12. Liiv Jõgeva vald I kat Karjäär. (Jõgeva) 13. Liiv Soosaide Jõgeva vald I kat Karjäär. 14. Liiv Kalevi Jõgeva vald I kat Karjäär. 15. Liiv Metskonna Jõgeva vald I kat Karjäär. Soomevere liivakarjääri ala on Jõgeva ja määratud I kategooriasse, ülejäänud I ja II Liiv Soomevere Palamuse on II kategooria, kuna alal on 16. kat vald väärtuslik maastik ja põllumajandusmaa.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Jõgevamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Mustvee Torma Jõgeva Raja JÕGEVA Pajusi Pala Saare Põltsamaa Palamuse Põltsamaa Tabivere Puurmani Tallinn 1998 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Jõgevamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 11 Tallinn 1998 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Jõgevamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with electronic charts on demographic development of Jõgevamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-8120-36-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise,
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Põltsamaa Vallast
    Põltsamaa valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Põltsamaa vallast LISA 2 – Ülevaade Põltsamaa vallast Põltsamaa valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend ................................................................................................................ 2 2. Asustus ja rahvastik .......................................................................................... 2 3. Sotsiaalne taristu .............................................................................................. 5 4. Ettevõtlus ........................................................................................................ 10 5. Turism ............................................................................................................. 11 6. Natura 2000 võrgustiku alad ........................................................................... 12 7. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................... 22 7.1. Kaitsealad .......................................................................................... 22 7.2. Hoiualad ............................................................................................. 31 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised .......................................................... 32 7.4. Püsielupaigad .................................................................................... 33 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid ......................................................
    [Show full text]