Nr 4 Põltsamaa valla leht Märts 2018 Põltsamaa Vallavara OÜ jätkab tegutsemist Uudis Raamatukogude kohanedes vajadustega koduteenindus Põltsamaa vallas 1993. aastal loodud Põlt- samaa Vallavara OÜ on jät- Põltsamaa Raamatukogu pa- kuvalt tegutsev Põltsamaa kub oma teeninduspiirkonna lii- Vallavalitsuse konsolidee- kumispuudega ning eakatele ela- rimisgruppi kuuluv ettevõ- nikele, kelle jaoks raamatukogu te. Kuni 31.12.2017 osutas külastamine on raskendatud, OÜ vee- ja kanalisatsiooni- eriteenusena koduteenindust. teenust Põltsamaa vallas, Raamatuid ja ajakirju toimetatakse vallas ja Kolga-Jaani erivajadustega lugejatele koju ja vallas. Pärast nelja kohaliku viiakse raamatukokku tagasi kord kuus. Teenus on tasuta. omavalitsuse ühinemist oli vee- ja kanalisatsioonitee- Koduteenindust vajavad ini- nuse osutamine otstarbekas mesed peavad oma soovist teada üle anda senisele linna vee- andma Põltsamaa Raamatukogule ettevõttele Põltsamaa Vara- (telefonil 775 1466, e-postiga koju- halduse OÜ. Piltlikult võiks [email protected]) või kodule lähe- öelda, et Põltsamaa vald sai mal asuvale haruraamatukogule. pärandiks kaks allasutust, Teada võib anda ka seda teenust mille tegevused osaliselt vajavast sugulasest, naabrist või kattuvad. Seetõttu toimub tuttavast. hetkel teenuste jagamine kahe ettevõtte vahel selli- Rahvaraamatukogude üles- selt, et oleks võimalik vald- anne on võimaldada kõikide- konnapõhiselt spetsialisee- le soovijatele vaba ja piiramatu ruda. Põltsamaa Vallavara juurdepääs informatsioonile ja OÜ peakontor jääb nii nagu kultuurile, toetada elukestvat õp- varasemalt ja siia on pimist ning enesetäiendamist. Ko- kavas koondada ka suurem duteenindus aitab raamatukogu- osa tehnikapargist. del seda ülesannet paremini täita.

Lõpetada on vaja mitu Toivo Tõnson vaatab lootusrikkalt tulevikku – tööd on palju. projekti Samuti soovime üle võtta Töid, mis vajavad ka nõudepõhise sotsiaalt- kohtades juba kriitilise Enne kui lõplikult nn ohtlike puude lõikamise ja tegemist, on veelgi ranspordi korraldus. Mõist- tähtsusega tööde nimistu „uue lehe“ keerata saab, tu- koristamise. Eraldi teema, lik oleks kogu transport eesotsas. leb mitu projekti lõpule viia. millega tuleb kindlasti te- Ühinenud valdadel on koondada ühte kohta, et Vajalik on kõigi surnu- Käesoleval aastal on Põltsa- geleda, on prügi ja jäätmete terve hulk erinevas seisus tagada tehnika kättesaada- aedade liitmine kalmistute maa Vallavara OÜ-l kavas koristamine avalikest koh- kinnisvara, sh (tühjad) vus, korrashoid ja haldus. registriga HAUDI. Rääki- vee- ja kanalisatsioonitrassi- tadest. hooned, korterid ja mitte- Ettevõte peaks jätka- des kalmistutest terve valla de rekonstrueerimise lõpe- Hea ja kvaliteetse teenuse eluruumid, mille hooldus ja ma projektide algatamist, mõistes, siis on tähtis välja tamine Võisiku külas, alus- osutamiseks on vajalik tihe ohutus tuleb tagada. Teatud rahastuse taotlemist ning arendada ühtsed teenused tamine Kalana külas ja Väike koostöö valla maa-, teede-, hoonetes tuleb korralda- teostamist. ning hoolitseda üldise hea- keskkonna- ja heakorraspet- da ka lokaalset keskkütet. -Kamari külas. Projektide korra eest. Seoses segaste Raamatukogude lahtiolekuajad lõppedes läheb trasside hal- sialistide ning vallavalitsu- Selle teenuse sisu täpsustub Avaliku ruumi korrashoid aegadega AS Hoolekande- damine ja teenuse osutamine sega. sõltuvalt valla ja kasutaja on valla visiitkaart teenused Võisiku Kodu te- Alates 1. märtsist on Põltsamaa üle Põltsamaa Varahalduse vahel sõlmitud üüri- või gevuse osas, võib lähiajal valla raamatukogud avatud: OÜ-le. Tööjõu vajadus rendilepingust ning eda- Erinevaid heakorratöid, vallale lisanduda Kuninga- Samuti on hetkel töös tä- suureneb sistest kokkulepetest valla mida teha nii Põltsamaa mäe kalmistu uue osa hool- Põltsamaa Raamatukogu navavalgustuse tehnovõrgu vara kasutamisel ja käsuta- linnas, kui terves vallas on damise kohustus. EAÕK E-R 10.00-18.00, L 10.00-15.00 Ettevõttes töötab praegu misel. Vaja on kujundada mitmeid. Need lisavad mil- rekonstrueerimine Adave- on samuti avaldanud soovi raamatukogu E-N raamatupidaja ja tähtajali- sotsiaalkorterite võrgustik jööle väärtust ning jäävad re ja Võhmanõmme külas. Kuningamäe kalmistu üle 9.30-18.00, lõuna 12.30-13.00, Samuti jätkub Kamari järve se ning osalise koormusega ning tagada nende pindade märkamatuks, kui nad on anda Põltsamaa vallale. P 10.00-15.00 veelauakeskuse väljaehita- projektijuhid vee- ja kana- remontimine, hooldamine olemas. Nende puudumine Need on tegevused, mil- Aidu raamatukogu E 10.00- mise ja Kuningamäe puh- lisatsiooni projektide ellu ja haldamine. Esmalt on aga torkab kohe silma. Näi- lest osadega saab alustada keala arendamise projekt. viimiseks. siinkohal vajalik kaardis- teks linnas sildade värvimi- juba selle aasta kevadel. 18.00, T-R 9.00-17.00 Heakorra teenuste osas Hetkel on kindel, et va- tada olemasolev olukord ne, erinevate teadetetahv- Palju oleneb sellest, kuidas Esku raamatukogu E-T, N-R soovime kiirelt tegutsema jame lisatööjõudu. Täpsed ning selgitada tegelik va- lite paigaldamine, vanade jagunevad teenused erine- 10.00-18.00, K 10.00-14.00 asuda. numbrid selguvad siis, kui jadus. Eesmärk võiks olla asendamine ja korrastami- vate asutuste vahel ja milli- raamatukogu Nagu ikka, saabub kevad on tehtud inventuur ning sotsiaalkorterite ehitamine ne, puhastamine, lillede is- sed on prognoositavad res- E-N 8.30-16.30 ootamatult. Esimeste ja kii- selgitatud välja hooldust keskküttega majja, et oleks tutamine ning hooldamine, sursid. Põhiline eesmärk on Pajusi raamatukogu remate tegemistena ootavad vajavate kinnistute hulk tagatud ohutus ja turvalisus kõnniteede korrashoid ja tagada valla hallatava vara E-R 9.00-17.00 oma järge heakorratööd. ning olemasoleva tehnika sealsetele klientidele. prügi korjamine avalikest ning avaliku ruumi korras- raamatukogu seisukord ja tegelik vajadus. Siinkohal näeb ettevõte oma Tulevikus võiks ette- kohtadest. hoid. Eesmärk on muuta E-R 9.00-17.00 Plaanis on palgata lisatöö- võimalust võtta enda hallata võte kaaluda suvist teede Vallas asuvad surnuaiad valla elaniku jaoks erine- teeninduspunkt jõudu aastaringsete tööde hooldamise teenuse pak- on kindlasti kohad, kus kü- kogu vallale vajalik heakor- vate teenuste kvaliteet pa- T-N 10.00-14.00, P 10.00-13.00 ratööde nimistu, sh muru ja tegemiseks. Suvekuudel kumist ehk siis kruusatee- lastajad annavad hinnangu remaks, kasutades olemas- rohttaimede niitmine haljas- suureneb vajadus lisatööjõu dele materjali pealevedu ja valla üldisele heakorrale. olevaid vahendeid arukalt aladel, parkides, tervisera- järele hooaja tööde tegemi- perioodilist hööveldamist Kõikides surnuaedades on ning vältides ressursside dadel, staadionidel, randa- seks. Sõltuvalt suveperioodi ning kattega teedel aukude vaja kaasajastada prügi ära- raiskamist. des, kergteede ja sõiduteede sademetele ja temperatuu- parandamist külmtehno- vedu ning kaaluda veetras- äärtes. Niitmise sagedus, rile võib ajutiselt tekkida loogiat rakendades. Eraldi side ehitamist või kaevude ToiVo TÕnson mahud ja tööjõuvajadus tu- vajadus täiendavate res- teema on kogu valla tä- remonti. Uue WC ehitami- Põltsamaa Vallavara OÜ leb kaardistada enne hooaja sursside järele, mille tingib navavalgustuse töökorras ne ja parkla korrastamine juhatuse liige algust ja mõelda läbi selliselt, erakordselt kiire rohu kasv. hoidmine ning vallasisese koos kalmistu müüride re- et see vastaks vajadustele. ühistranspordi ja vajadusel noveerimisega on osades 2 Põltsamaa valla leht. Nr 4 Märts 2018 Salme Kersna 100 Muudatused Lustivere raamatukogu töös Alates märtsi algusest on Lustivere raamatukogul uus hingamine. Raamatu- kogu on kolinud vanadest ruumidest uude kohta. Kui enne pääses raama- tukokku lasteaia uksest sisenedes, siis nüüd tuleb raamatukogu külasta- miseks läheneda maja tagant.

Äsja remonditud ruumides tervitab külastajaid ka uus Salme Kersna hoiab käes Eesti Vabariigi Presidendilt inimene – Triin Kodusaar. saadud õnnitluskaarti ja meenemünti. Foto Taimi Rao Triin õpib hetkel Tartu Üli- 12. märtsil oli Põltsamaa vallavanemal Margus Möldril suur koolis raamatukogunduse ja rõõm ja au õnnitleda juubilari, kes on sama vana kui Eesti Va- infokorralduse erialal. Enda bariik. sõnul on ta tõeline raama- Terane vanaproua on rõõmsameelne ja väga hea tervise juu- tuhull: „raamatud sööksid res. Salme sündis kunagises Võisiku vallas. Tema esimene töö- mu toast välja, kui ma seda koht oli tänaseks tegevuse lõpetanud Meleski klaasivabrikus. lubaksin,“ naerab ta. Tema elukäik on olnud keerukas. Sõja eest lahkus ta Ameeri- Triin ütleb, et raamatukogu kasse noore neiuna ning tagasi koju tuli ta 2006. aastal. „Eestis külastatavus on Lustiveres on ikka kõige parem elada. Siin on minu kodu,“ ütleb Salme aktiivne. Siin käivad paljud Kersna. Kõik majapidamise tööd teeb ta endiselt ise. Külla vanemad inimesed, muidu- tulnud sugulased märgivad naljatledes, et Salme pöördus esi- gi ka kooliõpilased. Ollakse mest korda Eestis olles arsti poole alles 99-aastaselt. hästi ettevalmistunud – tea- Kui küsisime Salme käest, mis on tema pikaealisuse saladus, takse, mida tahetakse, mõni siis ei leidnudki ta esimese hooga seda konkreetset retsepti. Triin Kodusaar väljastab teavikuid Lustivere raamatukogus. tuleb lausa nimekirjaga. Väikese järele mõtlemise peale aga märkis, et tuleb korralikult Lustivere raamatukogul vast neljapäevani kell 8.30 Raamatukogud on rohkem elada, tööd teha ning hoiduda viinast ja suitsust. Tema sõnul „Ilmselt paljud veel harju- on ka uued tööajad. Alates – 16.30. Uuest korraldusest avatud ja teenuse kvaliteet pidi suits olema hullem, kui pisike tervisepits ja sellest tuleb vad uue kohaga ja meid alles igal juhul eemale hoida. leitakse üles“ arvab raama- märtsi algusest on raama- on võitnud nii Esku kui Lus- sellevõrra parem. tukoguhoidja. tukogu avatud esmaspäe- tivere inimesed. Taimi Rao Õnnitleme juubilari ja soovime Salmele head tervist! PVL Põltsamaa abivallavanem Koerte ja kasside pidamine olgu kontrolli all Viimasel ajal on tulnud peab olema registreeritud on Karro Külanurm mitmeid kaebusi tingituna lemmikloomade registris ja kasside kevadisest jook- vaktsineeritud marutaudi Põltsamaa vallavalitsuse suajast. Vabalt liikuvad vastu. Loomapidaja on ko- välja kuulutatud avaliku loomad märgistavad terri- hustatud pädeva ametiisi- konkursi tulemusena on täi- detud abivallavanema ame- tooriumi ja häirivad oma ku nõudmisel esitama talle tikoht. Valituks osutus Põlt- tegevusega inimesi. On tul- vaktsineerimist kinnitava samaa vallavolikogu liige nud ette kaebusi nn „kas- tõendi. Karro Külanurm. simammade“ aadressil, Avalikku kohta pääse- Karro on terve elu elanud kes toidavad loomi ja soo- mise võimalusega territoo- Põltsamaal ning valitud val- dustavad sel moel loomade riumil võib pidada üksnes lavolikokku viimasel neljal kogunemist ja ka kontrolli- vaktsineeritud, nõueteko- korral. Tema senine töö Ette- matut paljunemist. haselt märgistatud ja re- võtluse Arendamise Sihtasu- Tuletame siinkohal gistreeritud ning sterilisee- tuses on andnud rikkaliku meelde, et koerte ja kasside ritud/kastreeritud kassi. kogemuse projektide elluvii- pidamise eeskiri on täit- Koera tohib viia avalik- misel ning andnud võimalu- miseks kõikidele kasside ku kohta jalutusrihma ot- se panustada regionaalaren- ja koerte omanikele. Iga sas ja vajadusel ka suukor- gusse. „Töökoha vahetus on Karro Külanurm. lemmiklooma omaniku ko- vis, tagades kaaskodanike hetkel täiesti loogiline järg Foto Kristi Sepri.. hustus on jälgida, et tema ja loomade ohutuse. Koeral seni tehtule. Mul on hea meel, et saan panustada koduvalla loom ei häiriks naabreid on lubatud jalutusrihma- arengusse parimal võimalikul viisil – siin töötades,“ ütleb ega oleks ohuks teistele ini- ta viibida avalikus kohas Karro Külanurm. mestele. vaid teenistusülesannete Põltsamaa vallavanem Margus Möldri usub, et Karro tead- täitmisel. mised ja kogemused tulevad Põltsamaa valla arengule kind- Põhitõed, mida lem- Looma pidamine ei tohi lasti kasuks. „Karro tunneb siinset piirkonda väga hästi ning miklooma pidamisel peab häirida avalikku korda on tõestanud ennast võimeka tegijana ka EAS-is. Noore ja ega teisi loomi. Loomapi- hakkaja inimesena on tal siin tööpõld lai,“ ütleb ta. arvestama: Karro Külanurm asub Põltsamaa vallavalitsuses ametisse Kasside ja koerte pida- daja vastutab looma poolt alates 1. aprillist. Karro töökabinet asub Põltsamaa valla Lossi misel tuleb arvestada, et tekitatud kahju eest, välja tänava vallamaja teisel korrusel. Tema tööülesannete hulka loomale oleks elamiseks arvatud juhul, kui looma hakkab kuuluma osakondadeüleste projektidega tegelemine vastavad tingimused loo- kasutatakse õigusvastase ning vallavanema asendamine. dud. Looma omanik peab tegevuse takistamiseks. pvl tagama loomale liigiko- Looma on keelatud hül- hased pidamistingimused jata, vigastada, abitusse ja piisavas koguses vett ja seisundisse jätta, tekitada Puu raiumiseks on vaja raieluba toitu valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, põh- Vabapidamisel olevad kassid peavad olema steriliseeritud Põltsamaa vallas olevatel tiheasustusaladel on puude raiu- Loomapidajal tuleb vä- justada looma hukkumist ja vaksineeritud. Foto Taimi Rao. mine reguleeritud. Suurte puude raiumiseks tuleb küsida listada looma ära jooksmi- või panna toime muud loo- tamise kulud tasub looma- du. Sisuliselt tähendab see Põltsamaa vallalt raieluba. Suured puud on need, mille kän- se ja inimestele või teistele ma suhtes lubamatut tegu. pidaja varjupaiga pidajalt seda, et kui loomapidaja nu diameeter on üle 15 cm ja mille läbimõõt rinna kõrguselt loomadele kallale tungimi- Hulkuvate loomade on üle 8 cm. või vallavalitsuselt vastava kohta laekub kaebus, siis se võimalus. Territoorium püüdmist, omaniku kind- Raieluba ei ole vaja taotleda kuivanud puudele ning vilja- nõude saamisel. Loomapi- kaasneb sellega väärteome- peab olema piiratud nii, et lakstegemist, varjupaika puudele ja põõsastele. Küsimuste tekkimisel ja kahtluste kor- daja tahtmine loomast loo- netlus mis võib tuua enda- loom sealt omal tahtel välja toimetamist, varjupaigas ral palume pöörduda haljastus- ja heakorraspetsialist Riivo buda, ei vabasta teda kulu- ga kaasa rahalise karistuse, ei pääseks. pidamist, uue omaniku ot- Lehiste poole tel 5309 8644, [email protected] de kandmise kohustusest. kui kasside ja koerte pida- Lemmiku omanik peab simist ning loomade huk- Põltsamaa valla tiheasustusalad on: Põltsamaa linn, Puur- Eeskirja nõuete täitmise mise eeskirja on rikutud. tagama looma märgistami- kamist korraldab varjupai- mani, , Vägari, Esku, Adavere, Lustivere ja Kamari. üle teostavad järelevalvet se tegevusluba omava ve- ga pidaja. vallavalitsus ja politseiasu- Tiit Vaher Riivo Lehiste terinaararsti poolt paigal- Hulkuva looma püüd- tus volitatud isikute kau- järelvalvespetsialist Põltsamaa vallavalitsuse haljastus- ja heakorraspetsialist datava mikrokiibiga. Loom mise ja varjupaika toime- Põltsamaa valla leht. Nr 4 Märts 2018 3 Vallale on uus sümboolika leitud

VÕIDUTÖÖ NIMEGA LAISHOLM Põltsamaa Vallavalitsus kin- nitas 12. märtsil 2018 toimunud vallavalitsuse istungil konkursi „Põltsamaa valla sümbolika- vandite konkurss” tulemused ning tunnistas konkursi “Põlt- samaa valla sümbolikavandi- te konkurss” võitjaks Heino Prunsvelti konkursitöö Lais- WAPPENSCHILD OBERPAHLEN MAGNUS 5 VON FICK holm. Sümboolikakavandite konkursi võitja saab ka rahalise Vapi kirjeldus: Sellel kavandil puuduvad Vapi kirjeldus: Vapi kirjeldus: auhinna 1000 eurot. Põltsamaa valla vapikilp on ja- kujunduse kohta käivad hõbedasel kilbil rohelised rohelisel kilbil kuldse ser- piidad, punane kroon ja vaga sinine ärassarikas, au- gatud horisontaalselt pooleks kirjeldus ja selgitused. Vapi kirjeldus: Põltsamaa valla vapiklibi jagab pooleks va- nii, et ülemine pind on sinine roheline viljapea. punk� s kuldne aadlikroon. sakult ülalt alla kulgev diagonaalne kuldne jõgi nii, et jõest ja alumine kuldne. Taevasini- Lipu kirjeldus: Selgitus ülemine väli on sinine ja alumine väli roheline. Taevasinisel sel foonil on kuldne kroon ja valgel väljal roheline jalus, Roheline on looduse ja elu väljal kuldne kroon ja rohelisel väljal kolm kuldset viljapead. lainetaval kuldsel foonil kolm punane la� ja valla vapp. igavese uuenemise, kuldne Kuldne kroon tähistab Põltsamaa linna ja kolm viljapead sinist viljapead. Kuldne kroon Roheline värv tähistab loo- rikkuse ja auväärsuse süm- kolme liitunud valda: Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani valda. tähistab Põltsamaa linna ja dust. Hõbe tähistab puhtust, bol. Vapikilpi kolmeks jaotav Kuldne jõgi on Jõgevamaa tunnus. kolm viljapead kolme liitunud sihikindlust ja paremat tule- sinine ärassarikas sümboli- valda: Põltsamaa, Pajusi ja vikku. Punane tähistab elu- seerib arvukate lisajõgedega Puurmani valda. rõõmu ja e� evõtlikkust. Pedja jõge. Kuldne aadli- Viljapea sümboliseerib kroon viitab Põltsamaa los- arenenud põllumajandust. sile ja endistele mõisatele, Kroon viitab Liivi ordu millel on olnud oluline roll linnusele ja Liivimaa kunin- piirkonna kultuuriloos. gas hertsog Magnusele.

SIIL

Seletus: Kuningriigi Keskus (punane) – Põltsamaa valla sümbolite kavandid Värvideks on valitud sinine, valge ja must, Põltsamaa on Kuningriigi Keskus (kuldne) – Põltsamaa valla sümbolite kavandid

Ees� rahvusvärvide sünnikoht ning on sel põhjusel vali- tud vapi ja lipu kavandile. Nii vapil kui lipul on sinisel põhjal kujutatud astmelist püramiidi – Põltsamaa vallas Aidu külas asuva Võidualta- Vapi kirjeldus: Vapi kirjeldus: ri külgvaadet. Nimetatud mälestusmärk meenutab Ees� Kuldsel kilbil kolm sammuvat sinist greifi. Punasel kilbil hõbedane sammuv greif ja kolm võrsuvat Vabadussõjas pöörde toonud Aidu lahingut. Astmelise püramiidi kuju� s on musta värvi ja valget värvi Vapi põhjendus: kuldset viljapead. Vapikilbi kuldne värvus märgib küpset vilja ja asjaolu, randiga.

Vapi põhjendus: et piirkonnas laiuvad Eesti ühed viljakamad põllumaad, viidates seeläbi valla nimele.Vapikilbi Ühtlasi punane värvus sümboliseerib julgust ja elujõudu. tähistab kuld väärikust, õnne ja heaolu. Hõbedane greif on ajalooline Liivimaa sümbol, mis Greifid sümboliseerivad valvsust, vaprusttoonitab, ja arukust et Põltsamaa oli omal ajal Liivimaa Kuningriigi Vallavolikogu istungil ning koostööd. Samuti on greif ajaloolinekeskuseks; Liivimaa ühtlasi sümboliseerib greif ka valvsust, arukust sümbol, mis märgib, et Põltsamaa olija omalvaprust. ajal Hõbe tähistab puhtust, lootust ja vaimuvalgust. Liivimaa Kuningriigi keskuseks. Kolm kuldset viljapead sümboliseerivad piirkonna viljakaid Sinine tähistab kodumaa taevast, sümboliseerides põlde, viidates seeläbi valla nimele. Viljapeade kuldne Otsustati lugeda Põltsamaa vallas kehtivad üldplaneerin- puhtust ja vaimsust aga ka energiat ja nooruslikkust . Põltsamaa Vallavolikogu I koosseisu 8. istung värvus tähistab väärikust, õnne ja heaolu. gud ülevaadatuks ning pidada vajalikuks algatada uus üld- [Kolm kuldset viljapead kannavad edasi ka piirkonna 23. märtsil 2018 planeering. KUNINGRIIGIKESKUS KUNINGRIIGIKESKUS varasema sümboolika traditsiooni, kuna need esinesid ka

Istung toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumi saalis. KULDNE PUNANE senise Põltsamaa valla ning 1940. aastal kinnitatud Kehtestati reservfondi kasutamise kord. Istungil osales 21 volikogu liiget. Vapi kirjeldus: kuldsel kilbil kolm LipuVapi kirjeldus kirjeldus:: punasel kilbil Põltsamaa linna vapil.] sammuvat sinist greifi . hõbedane sammuv greif ja Muudeti Põltsamaa Vallavolikogu 6. detsembri 2017 Kollasel väljal kolm sinist poomi; äraskaldjaotatud Vapi põhjendus: vapikilbi kuldne äraspiidakolm võrsuvatI jaotisel kolm kuldset sinist poomivilja- kollasel, II jaotis Kehtestati vallavara valitsemise kord. määrust nr 6 „Valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsusta- värvus märgib küpset vilja ja as- kollaneKuningriigipead. . Keskus (punane) – Põltsamaa valla sümbolite kavandid mine ja selle suuruse määramine“. jaolu, et piirkonnas laiuvad Ees� Lipu Vapi laiuse põhjendus: ja pikkuse suhevapikilbi on 7:11, puna- normaalsuurus ühed viljakamad põllumaad, vii- ne värvus sümboliseerib julgust Määrati Põltsamaa Varahalduse OÜ vee-ettevõtjaks Põltsa- 105x165 cm Lipu kirjeldus: dates seeläbi valla nimele. Ühtlasi ja elujõudu. Hõbedane greif Muudeti Põltsamaa Vallavolikogu 15. veebruari 2018 Kollasel väljal punase äärisega valge skandinaavia rist. maa vallas Põltsamaa reoveekogumisalal ning Adavere ale- tähistab kuld väärikust, õnne ja on ajalooline Liivimaa sümbol, Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, normaalsuurus 105x165 viku, Kamari aleviku, Kalme küla, küla, Pisisaare määrust nr 8 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ heaolu. Greifi d sümboliseerivad Lipu mis põhjendus toonitab,: et Põltsamaa oli cm küla, Vägari küla, Esku küla ja Lustivere küla ühisveevärgi ja sünnitoetuse maksmise osas. valvsust, vaprust ja arukust ning Lipu omal kujundus ajal esitabLiivimaa vapi Kuningriigisümbolid lihtsustatud kujul. koostööd. Samu� on greif ajaloo- keskuseks; ühtlasi sümbolisee- –kanalisatsiooniga kaetud aladel alates ühisveevärgi ja –ka- Kollane märgib küpset vilja ja tähistab väärikust,Vapi õnne kirjeldus : lineKuningriigi Liivimaa Keskus sümbol, (kuldne mis) –märgib, Põltsamaa ja vallaheaolu.rib greif sümboli Lehvisepoolne ka valvsust,te kavandid kollane arukust nurk rõhutaja Lipub asjaolu, põhjendus : nalisatsiooni taristu omandiõiguse üleminekust. Põltsamaa valla põhimääruse eelnõu suunati teisele lugemi- et Põltsamaa oli omal ajal Liivi- vaprust. Hõbe tähistab puhtust,Lipukanga Punasel kollane kilbil värvus hõbedane tähistab sammuv väärikust, greif õnne ja jakolm võrsuvat et piirkonnas laiuvad Eesti ühed viljakamad sele. maa kuningriigi keskuseks. põllumaad,lootust viidatesja vaimuvalgust. seeläbi valla nimeleKolm . heaolukuldset; ühtlasi viljapead esindab. kollane küpset vilja ja märgib Sinine tähistab kodumaa taevast, kuldset viljapead sümbolisee- Nõustuti maavara otsingu eesmärgil geoloogilise uurin- Sinised poomid esindavad kodumaa taevastasjaolu, ja valla et piirkonnas laiuvad Eesti ühed viljakamad sümboliseerides puhtust ja vaim- veekogusidrivad piirkonna ning sümboliseerivad viljakaid põlde, puhtust põllumaad, ja vaimsust viidates seeläbi valla nimele. Punane guloa väljastamisega V uuringuruumis Homeli- Kinnitati Karro Külanurm alates 1. aprillist 2018 abivalla- sust, aga ka energiat ja noorus- viidates seeläbi valla nimele. Vapi põhjendus: aga ka energiat ja nooruslikkust. Poomidesümboliseerib ülespoole julgust ja elujõudu ning valge märgib likkust. laienevViljapeade suund tähistab kuldne edenemist värvus jatähis- edumeelsust.Vapikilbi punane värvus sümboliseerib julgust ja elujõudu. ne OÜ-le. Uuringuloa taotleja peab arvestama asjaoluga, et vanemana Põltsamaa Vallavalitsuse liikmeks. Vapi kirjeldus: puhtust, lootust ja vaimuvalgust. Lipu põhjendus: lipu kujundus tab väärikust, õnne ja heaolu. Hõbedane greif on ajalooline Liivimaa sümbol, mis uuringuloa andmine ei saa tekitada õiguspärast ootust anda Kuldsel kilbil kolm sammuvat sinist greifiPunase. äärisega skandinaavia rist tähistab kuulumist esitab vapi sümbolid lihtsusta- [Kolm kuldset viljapead kan- toonitab, et Põltsamaa oli omal ajal Liivimaa Kuningriigi talle tulevikus kaevandamise luba. Kinnitati Põltsamaa Vallavolikogu revisjonikomisjoni 2018. tud kujul. Kollane märgib küpset navad edasi ka piirkonna vara- Põhja-Euroopa kultuuriruumi (viidates muuhulgas Taanile, keskuseks; ühtlasi sümboliseerib greif ka valvsust, arukust aasta tööplaan. vilja ja tähistab väärikust, õnne Vapisema põhjendus sümboolika: traditsiooni, kust pärines Põltsamaast oma kuningriigi pealinna teinud ja heaolu. Lehvisepoolne kollane Vapikilbikuna kuldneneed esinesidvärvus märgib ka senise küpset viljahertsog jaja asjaolu, vaprust. Magnus ) .Hõbe tähistab puhtust, lootust ja vaimuvalgust. Otsustati delegeerida Põltsamaa Vallavalitsusele tööstus- nurk rõhutab asjaolu, et piirkon- et Põltsamaa piirkonnas valla laiuvad ning Eesti1940. ühed viljakamadKolm kuldset viljapead sümboliseerivad piirkonna viljakaid heite seaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse üles- Otsustati premeerida valla eelarvest taliolumpiamängudel nas laiuvad Ees� ühed viljakamad põllumaad,aastal kinnitatud viidates seeläbi Põltsamaa valla nimele. põlde, Ühtlasi viidates seeläbi valla nimele. Viljapeade kuldne annete täitmine. hästi esinenud sportlasi ja kauaaegset uisutreenerit: Saskia põllumaad, viidates seeläbi valla tähistablinna kuld vapil.] väärikust, õnne ja heaolu. nimele. Lipp: värvus tähistab väärikust, õnne ja heaolu. Alusalu 5000 euroga, Väino Treimani 4000 euroga, Maren Lii- Greifid sümboliseerivad valvsust, vaprust ja arukust Sinised poomid esindavad kodu- ningPunase koostööd. äärisega Samuti Skandinaavia on greif ajalooline [Kolm Liivimaa kuldset viljapead kannavad edasi ka piirkonna Otsustati volitada Põltsamaa vallavanemat sõlmima MTÜ- vi 3000 euroga. maa taevast ja valla veekogusid sümbol,rist tähistab mis märgib kuulumist, et Põltsamaa Põhja- oli omalvarasema ajal sümboolika traditsiooni, kuna need esinesid ka ga Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus halduslepingut korral- ning sümboliseerivad puhtust ja LiivimaaEuroopa Kuningriigi kultuuriruumi keskuseks. (viidates senise Põltsamaa valla ning 1940. aastal kinnitatud vaimsust aga ka energiat ja noo- muuhulgas Taanile, kust päri- datud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks, avalike Kuulati vallavanema informatsiooni. Sinine tähistab kodumaa taevast, sümboliseeridesPõltsamaa linna vapil.] ruslikkust. Poomide ülespoole puhtustnes Põltsamaastja vaimsust aga oma ka energiat kuning- ja nooruslikkust. hangete korraldamiseks ja muude korraldatud jäätmeveo laienev suund tähistab edenemist riigi pealinna teinud hertsog hangetega seonduvate haldusülesannete täitmiseks Põltsa- Põltsamaa Vallavolikogu otsused, määrused ja protokollid on ja edumeelsust. Magnus). maa valla territooriumil. leitavad Põltsamaa valla kodulehel (https://poltsamaavald.kovtp. ee/)asuvas dokumendiregistris DELTA. Otsustati algatada Palmako AS tootmiskompleksi detail- Vallavolikogu määrustega saab tutvuda ka elektroonses Lipu kirjeldus: Lipu kirjeldus: Kollasel väljal kolm sinist poomi; äraskaldjaotatud planeering. Otsustati jätta algatamata Palmako AS tootmis- Riigi Teatajas aadressil: www.riigiteataja.ee Kollasel väljal punase äärisega valge skandinaavia rist. äraspiida I jaotisel kolm sinist poomi kollasel,Lipu II jaotis laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, normaalsuurus 105x165 komplaksi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline kollane. cm hindamine, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad uLVi PinT Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, normaalsuurus tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. vallasekretäri abi 105x165 cm Lipu põhjendus: Lipukanga kollane värvus tähistab väärikust, õnne ja

Lipu põhjendus: heaolu; ühtlasi esindab kollane küpset vilja ja märgib Lipu kujundus esitab vapi sümbolid lihtsustatud kujul. asjaolu, et piirkonnas laiuvad Eesti ühed viljakamad Kollane märgib küpset vilja ja tähistab väärikust, õnne ja heaolu. Lehvisepoolne kollane nurk rõhutabpõllumaad, asjaolu, viidates seeläbi valla nimele. Punane et piirkonnas laiuvad Eesti ühed viljakamadsümboliseerib julgust ja elujõudu ning valge märgib põllumaad, viidates seeläbi valla nimele. puhtust, lootust ja vaimuvalgust. Sinised poomid esindavad kodumaa taevastPunase ja valla äärisega skandinaavia rist tähistab kuulumist veekogusid ning sümboliseerivad puhtust ja Põhjavaimsust-Euroopa kultuuriruumi (viidates muuhulgas Taanile, aga ka energiat ja nooruslikkust. Poomide ülespoole laienev suund tähistab edenemist ja edumeelsust.kust pärines Põltsamaast oma kuningriigi pealinna teinud hertsog Magnus).

4 Põltsamaa valla leht. Nr 4 Märts 2018 Põltsamaa Ühisgümnaasium loob head eeldused Puurmani Siilipesa lasteaed

Põltsamaa Ühisgümnaa- peab sünnipäeva sium on uuendusmeelne kool, kus toetatakse iga õp- pija arengut, väärtustatakse kõiki inimesi ja usaldusel põhinevat koostööd. Meil on turvaline ja ilus õpi- keskkond.

PÜG-is on igal õppijal või- malus omandada väga head ainealased teadmised. Õp- pekavad võimaldavad saa- da eluks vajalikke praktilisi oskusi ning omandada 21. Siilipesa lasteaia ruumid on avarad ja valgusküllased. Foto Taimi Rao. sajandil vajalikud oskused, nagu näiteks tehnoloogiline Alevikus vahva maja, kirjaoskus ja digipädevused. milles kilkeid, naerukaja. Samuti toetame isemõtlemi- Õunakesed, Seenekesed, se, loovuse arendamist ning kooliküpsed Pähklikesed – oma andekuse avastamist Siilipesa okaskerad, kas teaduses, spordis, muu- õpetaja silmaterad. sikas või kunstis. On oluline /Karmen Allev/ teadvustada, et andekus võib avalduda ka oskuses kõnet 2. aprillil tähistatakse Puurmani Siilipesa Lasteaia 58. sün- PÜG-is toimub palju toredat. Saskia Alusalu ja Marten Liiv võeti 6. märtsil pidulikult koolipere pidada, põnevat üritust läbi nipäeva. Selle päeva puhul korraldatakse lasteaias mitmeid poolt vastu. Esines kooli orkester ja oümpiasangarid jagasid autogramme. Foto Marika Prave viia või meeskonda tööle üllatusi lastele, väike pidu ja loomulikult – sünnipäeva koogi panna. söömine. Maja ise on väga huvitav. Ükskõik, millisesse ruu- sused ning koostavad uu- tevõtlus- ja Arenduskeskuse, kaks. mi ka ei liigu, igal pool särab päike. Võimete ja huvide arenda- rimistöö. Valikkursustena Töötukassa ja Rajaleidja ning Kõik gümnasistid oman- Armsaks saanud lasteaial endal on olnud huvitav käekäik. miseks on koolis viis õppe- arvestatakse vastava asutuse kohaliku tarkvarafirma Merit davad majandusalased Kui asutus 1960. aastatel Puurmani Elektromehaanika teha- suunda. Kõikides suundades tõendi alusel huvi- või spor- spetsialistid. algteadmised, sest läbivad se juurde rajati, siis kutsuti seda lihtsalt „tehase lasteaiaks.“ õpitakse riikliku õppekava dikoolis, puhkpilliorkestris, Küberkaitse õppesuuna majandus ja ettevõtluse, kar- Asukohtki oli pisut teine. Toona viidi lapsi sellesse majja, mis kohustuslikke aineid ette- laulukooris või -ansamblis, õppeainete õpetamiseks on jääriõpetuse, projektitöö ja kuni valdade ühinemiseni oli kasutuses Puurmani vallama- nähtud mahus. Küberkait- tantsu- või näiteringis, tea- koolil sõlmitud koostööle- suhtlemispsühholoogia ehk jana. Lasteaia koht oli ette nähtud vaid neile lapsevanemate- se õppesuuna kursused duskoolis ning vabariiklikel ping Kaitseväe Küberkaitse KESA mooduli, mille raa- le, kes töötasid tehases. Lapsed viidi sõime juba 2. kuuselt, on riigikaitse, robootika ja olümpiaadidel osalemist. Üksuse, Kaitseväe Jõgeva mes osaletakse rollimängus pauside ajal käisid emad lapsi söötmas. Kui pea poole sajan- programmeerimine, joones- Eelmise aasta sügisest on Maleva, Riigi Infosüsteemide „Sisenemine tööturule.“ Nii di taguseid aegu meenutada, siis tänapäeva lapsevanematele tamine, 3D modelleerimine, huvikoolis täisõppekaval Ameti ja Kommunikatsioo- saadakse meeskonnatöös jääb kohati mõistmatuks, kuidas küll nii oli võimalik? infoühiskond, turvalise võr- õppivatel õpilastel võimalus ni ja Infoturbe Arendus- ja tööotsija ja ka tööpakkuja Lasteaia koha said vaid need vanemad, kes töötasid teha- ses. Lasteaed töötas tehase alluvuses ja kandis läbi aegade guloome alused, digiturva- omandada muusika, kunsti Uurimiskeskusega, koostööd kogemus. Koos mõeldakse erinevaid nimesid. Kolhoosikorra lõppedes asus ruumidesse lisus ja krüptograafia ning ja kehalise kasvatuse õpitule- teeme ka Kaitseministeeriu- välja oma firma ja otsitakse vallavalitsus ja lasteaiapere kolis oma majja, kus tänaseks on mehhatroonika, sh praktiline mused huvikoolis. mi, NATO küberkaitsekoos- sinna töötajaid, koostatakse drooniõpetus. toimetatud juba 27 aastat. töö keskuse, IT Kolledzi ning tööpakkumise kuulutus, oma Täna on Siilipesa personal rahul. „Maja on kena, õhkkond Reaal- ja infotehnoloogia Lõputunnistusele lisaks Santa Monica Network OÜ- CV ja motivatsioonikiri, töö- õppesuuna kursused on joo- on soe ja tegelikult me ei taha oma majast kuskile minna“ saab ka oskustunnistuse. In- ga. tatakse läbi kandideerimis- ütleb lasteaia direktor Imbi Sinimets. Rääkides igapäeva mu- nestamine, arhitektuur ja 3D fotehnoloogia ja majandus- Meil peetakse oluliseks dokumendid ja tehakse valik redest ja rõõmudest, ollakse äraootaval seisukohal, kuidas modelleerimine, kontoritark- ettevõtlussuuna lõpetajatel teoreetiliste teadmiste seos- töövestlusele kutsutavate laheneb sissesõidutee probleem, milliseid uuendusi on kavas vara ja pilveteenused, arvu- on lisaks lõputunnistusele tamist praktilise tegevusega. kandidaatide osas. Neid nö maja osas teha ning kas ikka lapsi jätkub. „Rõõmustav on tigraafika, arvutite riistvara võimalus omandada ka Tartu Aastaid on koolis tegutsenud töövestlusi jälgib ka ekspert, see, et valdade ühinemine tõi kaasa meie töötajatele palga- ja lisaseadmed, robootika, KHK kutsealase eelkoolitu- keemia õpikoda, mille õp- kes annab tagasisidet. Töö- tõusu. Tunneme, et ka meie tööd väärtustatakse. Varem oli- programmeerimine ja raken- se IT-süsteemide spetsialisti petöö toimub AS Põltsamaa vestlused filmitakse ja neid me piirkonnas üks madalamalt tasustatud lasteaia õpetajate duste loomine. või ärijuhitunnistus, küber- Felix ja AS E-Piim laborites. analüüsitakse hiljem ühiselt. ja õpetaja abidega lasteaedu“ märgib Imbi. Majandus- ja ettevõtlus- kaitse õppesuunas õppijatel Lisaks on õpilastel olnud või- Tegelikult jätkub lasteaial ressurssi veel kahe rühma ava- suuna kursused on majan- aga rahvusvaheliselt tunnus- malus osaleda kooli kohale Andekuse ja loovuse aren- miseks. Hetkel käib siin nimekirja järgi 48 last ja sügisel on dus- ja ettevõtlusõpetus, sh tatud MTCNA sertifikaat. tulnud TÜ füüsika või bio- damiseks korraldatakse koo- kümmekond juurde tulemas. Soovime Siilipesa lasteaiale palju õnne ja palju lapsi! Oleks ju tore, kui kahe aasta pärast tootearendus, kodumajandus Nendes õppesuundades loogia õpikojas. lis ainenädalaid ja üritusi, sh saabuvat juubelit tervitaks kaks korda rohkem mudilasi. ja ärietikett, inimene ja õigus, saadud teadmised ja oskused Gümnaasiumiõpilastele vabariiklikku kõnevõistlust, raamatupidamine, kontori- annavad suurepärased eel- toimuvad tavapäraselt igal ainepäevi, sügislaata, pann- Taimi Rao tarkvara ja pilveteenused. dused õppimise jätkamiseks aastal muuseumitunnid KU- koogikohvikut, teadus- ja Loodusainete õppesuuna kõrgkoolis, küberkaitse suu- MUs ja päev Riigikogus. 10. tehnoloogiapäevi. Koolis te- kursused on rakendusbioloo- na lõpetajatele aga võimalu- klassi õpilased käivad prakti- gutseb üle 40 huvi- ja ainerin- Piltuudis gia, biokeemia, elementide se valida kaitseväes endale lise õppe päeval TÜ laborites gi, mille hulgast saab igaüks keemia, praktiline keemia, meelepärane väeosa. ja arvutiteaduste instituu- endale meelepärase valida. joonestamine ja 3D modellee- Lõputööna koostatud ja dis. 11. ja 12. klassis käiakse Kui kooli ringide hulgas seda rimine, programmeerimine, Tartu KHK komisjoni ees Vargamäel tutvumas A. H. vajalikku ei leia, on võima- kontoritarkvara ja pilvetee- kaitstud arvutite koosteteh- Tammsaare kodukohaga. lus osaleda Põltsamaa linna nused. Lisaks praktiline bio- noloogia projekti ja äriplaani Küberkaitse suuna õpila- muusika-, kunsti- või spor- loogia, mis läbitakse loodus- ning MTCNA sertifikaadi ek- sed käivad õppimas NATO dikooli töös. Samuti on või- laagris. samit arvestatakse 12. klassi küberkaitse koostöö kesku- malik valida sobiv tegevus Muusikasuuna kursu- kohustusliku koolieksamina. ses, e- Showroomis, kultuurikeskuse huviringide sed on põhipill, ansambel, PÜGi tugevuseks on koos- Riigi Infosüsteemide Ame- hulgast. improvisatsiooni teooria, töö. Meie tähtsad ja olulised tis, Santa Monica Networkis, Põltsamaa Ühisgümnaa- solfedžo jt. Osaletakse laulu- koostööpartnerid on Tartu Tartu Ülikooli arvutiteaduste siumi õpilased on läbi aastate võistlustel ning lõpuks kor- Ülikool ja Tallinna tehnika- instituudis. Infotehnoloogia esinenud väga edukalt maa- raldatakse meeskonnatööna ülikool. Erialaste ainete loen- ja majandus- ja ettevõtlus- konna aineolümpiaadidel, kontsert. Muusikasuunas gutes ning teadus- ja tehno- suuna õpilased TTÜ ja TÜ osaletud on ka üleriigilistel saavad õppida kõikide suun- loogiapäeval esinevad meil laborites. Küberkaitse õp- olümpiaadidel. Tublimad Foto Annika Kreitsman dade õpilased. tihti TÜ ja TTÜ õppejõud ja pesuuna õpilased ehitavad õpivad lisaks tavakoolile TÜ 19. märtsil tähistas Põltsamaa lasteaed Mari oma 45. juu- Küberkaitse, reaal-info- magistrandid. mehhatroonika kursuse raa- Teaduskoolis. Aktiivselt võe- belit. Õhtusele üritusele oli tervitajaid tulnud terve saalitäis. tehnoloogia ja majandus- IT-spetsialistide ja ärijuh- mes droone ning lennukeid. takse osa konkurssidest ja Õnne tulid soovima lasteaia esimesed õpetajad, sellest ajast, ettevõtlussuunas õpitakse tide kutse-eelse õppe tarvis Gümnaasiumis kasutatakse võistlustest. kui lasteaed alles avati. Pildil vasakult: Kerstin Luule Reba- e-kursusena lisaks erialast on koolil sõlmitud koostöö- Arduino roboti komplekte. ne, Helve Joosu, Hilju Pagel, Eevi Ahven, Aita Kuivits ja inglise keelt. leping Tartu Kutseharidus- Mõte on selles, et õpilased Tiia Mikson Helju Velling. Õnne soovijate seas oli ka lasteaia esimene Kõik õpilased läbivad keskusega. Majandus- ja panevad roboti ise osadest Põltsamaa juhataja Aide Kirs, kes siit pildilt puudub. Õnnesoove võttis gümnaasiumiastmes teks- ettevõtlussuuna aineid aita- kokku ning programmeeri- Ühisgümnaasiumi lasteaiapere vastu eesotsas praeguse direktori Tiia Kaera- titöötluse ja tabelarvutuse vad õpetada Jõgevamaa Et- vad kiibi, et robot tööle hak- õppealajuhataja maaga. Sooavime tublile lasteaiaperele palju lapsi ja rõõm- ning uurimistöö aluste kur- said päevi! PVL Põltsamaa valla leht. Nr 4 Märts 2018 5 EV 100 pidulik õhtu Põltsamaa kultuurikeskuses 23. veebruari õhtu oli tõeliselt pidulik. Põltsamaa kultuurikeskuses võtsid val- la inimesi vastu Põltsamaa vallavolikogu esimees And- res Vään ja Põltsamaa valla- vanem Margus Möldri. Peeti kõnesid ja anti üle tunnustu- si. Õhtujuht oli Julius Kuper- janov, keda kehastas Meelis Kõressaar. Eesti Vabariigi suurt pi- dupäeva olid tulnud meiega koos tähistama ka külalised Põltsamaa valla sõpruslinna- dest Lätist Skrundast ja Soo- me Vabariigist Kokemäelt. Meeleolu oli tõeliselt pi- dulik – see peegeldus kõikjalt vastu. Külastajate sõnul pak- Etenduse “Mu isamaa on minu arm” avastseen, kus J. Kuperjanov kutsub Etenduse “Mu isamaa on minu arm” lõpustseen, kus laval on kõik osalenud kus terve õhtu hingematvalt kokku partisani salga. Foto Väino Valdmann kollektiivid. Foto Väino Valdmann kauneid hetki. See oli tõeli- selt pidulik õhtu, mis jääb ilmselt kõikidele külalistele kauaks meelde. Põltsamaa vallavolikogu esimehe sõnul andsid meie valla kultuuritöötajad sel õhtul kultuurikeskuses meie riigile väärilise etenduse. „Terve üritus paistis silma väga hea korralduse poolest. Loodan, et terve juubeliaasta jätkub samas vaimus ja pa- kub meile veel palju samasu- guseid, kauneid hetki,“ ütles Andres Vään. Samamoodi, nagu olid ürituse külalised toimunust vaimustuses, ei varjanud oma heameelt ka vallava- Volikogu esimees Andres Vään ja vallavanem Margus Möldri tervitasid külalisi. Põltsamaa kultuurikeskuse saal oli pilgeni pidulisi täis. Foto Ellar Sügiste nem: „Korraldajad on teinud Foto Ellar Sügiste ürituse õnnestumise nimel väga suure töö. Ülivõrdes – väga hästi korraldatud üri- 22. veebruari hommikutundidel kogunesid Põltsamaa vallaval- itsuse töötajad linna pargis asuva Karl August Hermanni kuju tus!“ juurde, et pidulikult kujule rahvusvärvides müts pähe asetada. Tunnustame ja täname Lisaks tähistasid vallavalitsuse töötajad vabariigi sünnipäeva kõiki kultuurikeskuse kor- sinimustvalge stiilipäevaga. Foto Aldi Alev. raldatud piduõhtul üles as- tunud kollektiive ja juhen- dajaid: Põltsamaa koguduse segakoor, dirigent Reet Ses- teri käe all, Pajusi etnotant- surühm – juhendaja Maia Mälestusminutid Kursi Vabadussõja samba Lepiste, Lustivere segarah- juures 24. veebruaril. Foto Karmen Allev Oikumeenilise jumalateenistuse vatantsurühm Lustilised me- Põltsamaa EELK Niguliste kirikus hed – juhendaja Ülar Martjan, lõpetas kõikide kollektiivide ühine esinemine. Foto Keiu Kess Põltsamaa kultuurikeskuse naisrahvatantsurühm Uhka – juhendaja Karin Uusküla, EV 100 Tõrukese lasteaias. Põltsamaa kultuurikesku- Foto Marje Heiskonen se noorte rahvatantsurühm Zipelgad – juhendaja Karin Uusküla ja etenduse „Mu isa- maa on minu arm“ lavastaja Keiu Kess. Piduõhtule kohaselt sai peale juubeliaktust rõõmsalt 24. veebruaril, peale jumalateenistust liiguti rongkäigus Vabadussõja jalga keerutada ansambli ausamba juurde, kus peeti kõnesid ja asetati samba jalamile pärjad. Puurmani lasteaias Siilipesa tähistati üheskoos Eesti Vabariigi sünnipäeva. Amigos saatel.

Taimi Rao

EV 100 Puurmani koolis. EV 100 puhul korraldas Puurmani Mõisa- Lipuheiskamisele Lustiveres kogunes kooli 9. klass piduliku presidendi vastuvõtu. Presidendiprouaks oli 24. veebruari varahommikul palju EV 100 puhul valmistas Tõrukese kehastunud Ceitlyn Virks. Pildil ürituse vastutav korraldustoimkond. pidulisi. Foto Marika Prave lasteaias iga rühm oma tordi. Vasakult: kooli direktor Margus Kask, Hannes-Aron Hontsžar, Anett Pildil Pihlamarjakeste rühm koos Rähn, tema taga Joel-Karsten Saluste, Kaspar Käärsoo, Markus Paul oma EV 100 juubelitordiga. Sillaste, tema ees Ceitlyn Virks, Kert Miko Martis ja kõnepuldis on Sander Taal. Foto Raina Rumvolt

Esku Kamari kool ja külarahvas tähistasid ühise EV 100 tähistamine 21. veebruaril Mari lasteaias. EV 100 peoõhtuga 22. veebruaril. Põltsamaa ühisgümnaasiumis tähistati Eesti Vabariigi sünnipäeva piduliku Vallavanem Margus Möldri annab intervjuud. Foto Annika Kreitsmann kontserdiga. Esinesid kooli õpilased. Foto Mariin Sirk 6 Põltsamaa valla leht. Nr 4 Märts 2018 MTÜ Kogemise Rada kinkis EV 100 raames meestele joogatunni kogemuse Juba mõnda aega on Põltsamaal võimalik joo- gatunnis osaleda kõikidel soovijatel, kuid ikka on läinud nii, et naised on selle hea asja kiiremini üles leidnud. Tõenäoliselt on tekkinud meestel aru- saam, et jooga on mõeldud naistele ja et sellega tege- lemine nõuab suurt pain- duvust.

Siinkandis pole meil eraldi meestejooga tunde ja mehed ei kipu tunnis Pisisaare spordikeskuses alustab naistega koos osalema. Nii sündis mõte kinkida eraldi tegevust mölluring meestele joogatunni koge- mus, et meeste arvamus Esimene treeningtund toimub 13. märts kell 15-16 Pisi- joogast kui ainult naiste Jooga on suurepärane viis energia taastamiseks, ka meestele. Foto Annika Kallasmaa saare spordihoones. Müramisringis osalemine on lastele pärusmaast muutuks. tasuta. Müramisring on mõeldud 7–11- aastastele lastele päev teistsuguses energias tustega paremini hakkama EV 100 puhul olid oo- õhtu joogavõtmes kestab kes ei ole endale sobivat treeningut leidnud ning on vä- ja on oma maailmapildi saada. datud Eesti mehed Kunin- 2 tundi ja sel korral on see heliikuvad. Ringi mõte on tekitada liikumisharjumust väga kokku surunud. Te- gamäe kardiraja spordi- tasuline. Aeg iseendale on ning pakkuda liikumisel põhinevat mängulist treeningut gelikult pole meestel min- Selleks, et meeste huvi hoone saali 28. veebruaril. seda väärt. See energia an- lastele. Grupi suurus võiks olla maksimaalselt 20 õpilast. geid takistusi jooga tege- jooga vastu säiliks ja kas- Kingitust oli vastu võtmas nab jõudu ja viib edasi! Gruppi saab registreerida [email protected] või miseks. vaks loome selleks uusi koguni 9 meest! Tagasisi- Kindlasti tasub infot tel 53363163. Registreerimisel palun öelda kindlasti lapse Joogaga tegelemine on võimalusi ka Põltsamaa de oli ülimalt rahulolev ja järgmiste võimaluste koh- nimi, vanus, kool kus ta õpib ja kas laps vajab transporti vajalik ja kasulik, et kor- piirkonnas. Järgmine joo- positiivne. Juhendaja Ka- ta otsida ja küsida: tel ringis osalemiseks ühel või kahel suunal. rastada oma meelt, juhtida gavõtmes meeste õhtu toi- lev Klaar kiitis Põltsamaa 5331 2374; kogemiserada@ Kui sa kahtled, kas müramisring on sinu lapsele õige va- emotsioone, vabaneda pin- mub 28. märtsil kell 18.00 mehi, kes said suurepära- gmail.com lik, siis vaata all olevat küsimustikku. Kui vastad vähemalt getest, tunnetada oma keha Kuningamäe kardiraja selt hakkama. Tema sõnul kahele küsimusele „jah,“ siis võtke kindlasti ühendust! ning treenida end vastupi- spordihoone saalis. Taas- Annika Kallasmaa sobib jooga meestele väga Kas sinu laps on kehaliselt väheaktiivne jah/ei davamaks. Nii on rohkem kord kohtumine joogaõpe- MTÜ Kogemise Rada hästi, mehed lihtsalt on iga Kas sinu lapsel võib olla soodumus kaaluprobleemide energiat, et igapäevatoime- tajaga Tallinnast. Meeste tekkeks jah/ei Kas sinu lapsele meeldivad liikumismängud jah/ei

Heinrich Toss Tõrukese lasteaia asenduspinnad on selgunud Treener Pisisaare spordikeskuses põrandapinda napib. Oleme Looduskaitseliste piirangute eest tänulikud vanematele, kes on leidnud üheks aastaks võima- makstakse hüvitist luse viia oma laps mõnda valla Aprillis saavad metsaomanikud küsida hüvitist loo- teise lasteaeda. Päevakeskuses saame avada duskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu eest ühe väikese rühma kaheksale metsamaal, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal piiran- lapsele alates 1,5 aasta vanu- guvööndis, sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal ning sest. Kuna ootel on üle 20 lap- sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. se, siis komplekteerime rühma Natura hüvitist saab küsida vaid elektrooniliselt ning vastavalt avalduste laekumi- taotluse esitamiseks on vaja toimivat ID-kaarti koos paroo- se järjekorrale peredega, kus lidega või mobiil-ID-d. Metsaomanikel tasub juba praegu mõlemad vanemad töötavad veenduda, et elektroonilised autentimisvahendid oleks ning palume arvestada ka eel- töökorras. nevaid kokkuleppeid. Päeva- Taotluse saab Erametsakeskusele esitada 4.-23. keskuse rühma komplektee- aprillini e-PRIA portaalis, kus taotlus eeltäidetakse rimiseks võtan uuesti kõikide automaatselt metsaomanikule kuuluvate toetusõiguslike vanematega ühendust. aladega. Omanik saab vajadusel korrigeerida pindala ja Tõrukese lasteaed sulgeb lisada juurde metsaalasid. oma uksed 16. juulist töötajate Metsatoetuste taotlemisel saab abi küsida kohalikest kollektiivpuhkuseks ning ala- metsaühistutest või Erametsakeskusest, infot hüvitise tin- tes 12. augustist algab kolimine gimuste kohta saab ka märtsis ja aprillis toimuvatel info- asenduspindadele. päevadel. Vastavalt võimalustele saab Kogu info Natura hüvitise ja infopäevade kohta leiab Noortekeskus on piisavalt ruumikas, et mahutada pea 40 last. Foto Taimi Rao sel ajal kasutada lasteaia koh- ta Mari lasteaias, aga ka Eskus erametsaportaalist www.eramets.ee/natura. Praeguste plaanide järgi tatult oleme leppinud asen- pesa ruumidesse. Lille tn vana ning Lustiveres. Jõgevamaal tegutsevate metsaühistute kontaktid on alustatakse Tõrukese lasteaias duspinnad kokku üheksale koolimaja, mis lähiajal remonti kättesaadavad veebis www.eramets.ee/jogevamaa-met- renoveerimistöödega käesole- rühmale. Kaseurvakese ja Pih- läheb, võtab vastu viis rühma Helje Tamme sauhistud. va aasta septembrist. Mitmete lamarjakese koolieelikud lähe- kokku 78 lapsega. See tähendab Kertu Kekk läbirääkimiste ja terviseameti vad noortekeskuse ruumidesse, aga seda, et laste arv rühma- Põltsamaa Lasteed Tõruke SA Erametsakeskus Lõuna talitusega kooskõlas- Pähklikese rühm Trolli Mängu- des on tavalisest väiksem, sest direktor kommunikatsioonijuht “Teeme ära!” talgupäevale oodatakse rohket osalust Tänavu 5. mail peetava- Kutsume üles inimesi juba kolmas eest vedada. mat laadi, seetõttu oodatak- le traditsioonilisele “Teeme oma talguüritusi aktiivselt Seekord on plaanis Felixi- se appi just mehist ja täisea- ära!” talgupäevale algas üles seadma, et saaksime taguse jõekalda puhastami- list tööjõudu. Oodatud on registreerimine 15. märtsil. aprilli lehes anda ülevaate ne võsast ning ettevalmis- ka tööde tegemiseks vajaliku Seekord seotakse talgud kõigist vallas toimuvatest tamine linnaruumi ammu tehnika pakkumised ettevõt- Eesti riigi sajanda sünnipäe- talgutest. oodatud kallasraja lõigu ehi- jatelt. va ja Euroopa kultuuripäran- Teadaolevalt on hetkel tuseks. Kallasraja talguprojekti di aasta sündmustega Eestis. kavas üks suuremaid tal- Partneritena on ettevõt- koordinaatoriks on Egle Oja Talguid saab kirja panna ja guüritusi Põltsamaa linnas, misesse kaasatud Põltsamaa (egleoja@uuepoltsamaamois. ennast osalejana registree- Uue-Põltsamaa mõisa aren- vallavalitsus, Põltsamaa Fe- ee, tel 517 2832) ja talgujuht dusmeeskonna juhtimisel. lix, Kosmopark ja Põltsamaa rida talguveebis aadressil on Iiri Saar (iirisaar@uuepol- 5. mai “Teeme ära!” talgu- loss. Jõekalda puhastamise Haljastus- ja heakorraspetsialist Riivo Lehiste hindab kallas- www.teemeara.ee. tsamaamois.ee, tel 522 2506). päev on sellele seltskonnale talgutööd on seekord raske- rajal asuvate puude seisukorda. Foto Taimi Rao PVL Põltsamaa valla leht. Nr 4 Märts 2018 7

Kodulugu Sõna on seltsilistel! Perekond von Wahli kalmistu Pajusi-Pisisaare tee ääres MTÜ Pajusi Küla Selts Pajusist Pisisaare poole mineja näeb umbes poolel teel paremat kätt armsat väikest, puudega kaetud küngast. Lähemal vaatlu- sel selgub, et tegu on kal- mistuga. See on piirkonnas mitmeid mõisaid omanud perekonna von Wahl rahu- la. Suguseltsi algus meie kandis on seotud Põltsamaa lossiga. Carl Gustav von Wahl (1766–1825) rentis los- si selle omanikelt Bobrins- kitelt ning hiljem Gagarini- telt alates 1804. aastast kuni oma surmani. Pajusi Küla Seltsi juhatuse liikmed. Tagumine rida Lembit Paal, Perekonnalt von Wahl Heino Sutting, Toomas Teppo ja Jüri Siirmäe. Ees Merlin Vint, kingiks saadud raamatust Anu Elb ja Aili Soolepp. Foto Heino Sutting „Erlebtes Livland“ saab aimu neist ca 200 aastat ta- Arvan, et paljud Põltsamaa valla elanikud on kuulnud MTÜ Pa- gasi elanud inimestest, nen- jusi Küla Seltsi toimetamistest, kõnekeeli lihtsalt külaseltsi. Suvel de ideaalidest ja tegudest. toimuvatest üritustest on üks suuremaid ikka toimunud Põltsamaa Carl Gustav, ettevõtlik ja vallas, Pajusi mõisa pargis. Olid selleks siis külaseltsi korraldatavad laia haardega mees, omas suvepäevad või siis viimasel kümnel aastal Pajusi mõisa päevad. suhteid nii Riia kui Peterbu- Kohtusime paari seltsilisega ühel soojemapoolsel märtsikuu päe- ri äri- ja pangamaailmaga. Wahlide kabel. val Pajusi külamajas. Hubane ruum annab aimu siin toimuvatest mõ- Nimelt oli ta noorena nen- nusatest olemistest. Tema tõi Riiast esimesed des suurlinnades sugulaste Pajusi Külaselts tuli kokku 2000. aastal. Praegune juhatuse liige kastanid. Ta hoolitses ka juures elanud ja õppinud. Aili Soolepp meenutab: „Kolhoosid olid laiali läinud, inimestel oli koolimajade eest, varustas Ta ostis Kaave mõisa koos oma eludega nii palju tegemist, et koos käimine oli sootuks unusta- külakoolid Masingu aabit- Kõpu külaga, Tapiku ja Ka- tud. Kui meenutustes täpsemaks minna, siis Pajusi Küla Seltsi kutsus satega ning harjutas oma ta- vastu mõisad ning rentis kokku Lembit Paal. Tema oli sel ajal Pajusi vallavolikogu esimees ja lupoegi hoolsuse ja korraga. Sootaga, Kirumpää, Väike- nägi, et mujal Eestis juba sellised kodanikuühendused toimivad ning Carl Gustav maeti Põlt- Konguta ning Laius-Tähk- selliste ühenduste initsiatiivil saab palju ära teha. Lisaks häiris rää- samaa saksa kalmistule, vere mõisaid. Pajusi mõisa mas ümbrus. Esimene suurem eesmärk oligi meil korrastada Pajusi omandas ta 21. juulil 1820. a kuid üsna pea rajati pere- mõisa park ning taaselustada Pajusi mõisakompleks kui tervik.“ 100 000 hõberubla eest. Pe- konna oma rahula. Kristjan Pärast külaseltsi asutamist liitus esimese 2 kuuga 38 inimest seltsi rekonnapärimuse järgi oli Waldmann kirjutab (Põlt- tegemistega. See oli märk, et ollakse õigel teel oma asja ajamisega. ta pidevalt tõlla või saani- samaa kihelkonna minevi- Hetkel on külaseltsis 60 liiget. ga sõidus, et oma kaheksat kust ja mälestusmärkidest), Pajusi Küla Selts on piirkonna arengusse panustanud oma töö ja peale hakkamisega: korda on tehtud mõisapark, mõisapargi taga on renditud ja nelja isiklikku et arvatavasti on kalmistu kunagisest jõesopist saanud tore, heakorrastatud ujumiskoht, rajatud mõisat majandada. Carl 1826 asutatud, sest Carl parki pallimänguväljak ja tantsuplats. Kunagisest pargivahi majast Gustav üritas muuhulgas Gustav maeti veel Põltsa- on saanud erinevate programmide ja seltsiliste panuse toel kaunis kü- Rõika vabrikus Kalana maale, järgmine surnud pe- lamaja. Pajusi külaselts kinkis Eesti Vabariigi 100. juubeliks külamaja paasi lihvida ning osales reliige samal aastal aga juba juurde paigaldatud uhke sepistatud jalgvärava, mis täiustab oma ilus esimeste meriino-lammaste siia. Surnuaed on teedega kogu kompleksi. Värava kõrval paikneb ka teemakohane tahvel. Selt- sissetoomises. mitmeks osaks jagatud, igas siliste initsiatiivil on soetatud palju esemeid ja vahendeid, et ühised Oma kahe abikaasaga sai osas on maetud perekonna eri haru liikmed. Abielusi- tegemised ei jääks mõne asja puuduse tõttu tegemata. Varem, kui kü- Carl Gustav kokku 14 last. lamaja ei olnud korraldas külaselts oma üritusi Pajusi rahvamajas. demete tõttu esineb ka La Esimene naine Henriette, Algatati mitmeid vaba aja veetmise üritusi, tervisevõimlemise ring, Trobe ja Tiesenhauseni sünd Edwards, suri pärast vestlusring, käsitööring, tantsukursused täiskasvanud õppija nädal nimi. Kalmistule püstitati kuuenda lapse sündi, teine (TÕN) ja avati ka internetipunkt. ka gooti stiilis kabel. Hoone abikaasa, Martha, sünd Ba- Välja on antud külaseltsi voldik ja ühe eaka külaseltsi liikme luu- tes, sai kaheksa last. Enamik ukse kohal on perekonna lekogu. Viimasel viiel aastal on külaselts oma liikmetele välja andnud lastest sündis Põltsamaa von Wahl vapp, mille kohta kalendri, mis sisaldab toredaid fotomeenutusi, kõiki tähtsaid päevi ja lossis, omadele lisandusid on olemas joonis 15. oktoob- tähtpäevi. Pidevalt toimub Pajusi küla kroonika koostamine. õe viis orvuks jäänud last. rist 1795, so aadliseisusse Igal suvel korraldas selts Pajusi mõisa pargis suvepeo, kuid alates Perekonda iseloomustas vastuvõtmise kuupäevast. 2008. aastast alates on korraldatud Pajusi mõisapäeva. Seda nüüd siis ülim külalislahkus, nädala- Carl Gustav von Wahli juba kümnel järjestikusel aastal. Aili märgib, et käesoleval aastal pidu te kaupa elasid lossis sõp- pärijad olid lesk ja 9 last, ei toimu: „eks siin mängis rolli valdade liitumisega seotud pisike eba- rade pered, siin oli teadlasi, neist Otto sai Kavastu, Eleo- Püha Jüri võitlus lohega. Ahjupott Põltsamaa lossist. kindlus ja asjaolu, et tegijad ka väsivad.“ muusikuid, kunstnikke. Eks nora Sootaga, Eduard Pa- See, et mõisapäeva ei toimu, ei tähenda veel, et peod pidamata Põltsamaa lossis oli sõprade jusi ja Tapiku, Carl Georg Tallinna wõiduajamistel (sün interlingua) üleilm- jäävad. 16. juunil toimub Pajusi mõisapargis Lõõtsapäevad ja sel- pikaajaline majutamine ja Lustivere, Alexei Päinurme hobuse seljast maha kuk- set kergesti omandatavat le päeva korraldamisele aitab kaasa ka külaselts, toimuvad erinevad meeldiv kultuurne ajaveet- (saksa keeles Assick, see kus ja wiga sai, on 3. skp. suhtlemisvahendit saavat. ekskursioonid, teatrikülastused, vestlusringid, töötoad, tähtpäevade mine juba pikka aega kom- sõna lisati nende perekon- ära surnud. Nikolai v. Wahl Päinurme Alexander von tähistamised, heakorrapäevad, samuti Pajusi mõisa ait-kuivatis toi- beks olnud, nii Lauw’de kui nanimele), Wilhelm Sürga- oli 51 a. wana, oli üks Balti Wahl-Assick aga oli skulp- minud kontsertidel on külaselts oma panuse andnud. 4. augustil ava- Patkulite ajal. Carl Gustav vere, Auguste oli abielus parematest põllumeestest ja tor, kelle loodud võimsa tud külaväravad ja 14. juulil on külapäev. oli ise väga toimekas ning Riias, Gottlieb sai Maramaa „Baltische Monatsschrifti” kuju „Püha Jüri võitlus lo- Iga seltsi kestma jäämine ja hing sõltub suurel määral inimestest. kõiki oma lapsi ja kasulapsi ja Sophie elas Saksamaal. kaastööline. Oma põlluma- hega“ pisike, ahjupoti mõõ- Aili Soolepp ütleb, et nende seltsi eduka toimimise saladus on kind- püüdis ta harida ja arenda- Eduardi vanim, Pajusi janduslise hariduse oli ta dus jäljendus on Põltsamaa lasti see, et igal neist on oma roll vastavalt võimetele ja oskustele. Kes da. Tehti näitemängu, mu- ja Tapiku mõisad pärinud wäljamaal saanud.” muuseumis, vt foto. koostab kroonikat, kes toimetab kodulehte, kes fotografeerib, kes kir- jutab projekte ja kes korraldab üritusi. „Eks see seltsis tegemise mõte sitseeriti, oli laste kvartett. poeg Nikolai Karl Otto ostis Lustivere Wahlidest on Nõukogude ajal kalmis- olegi – kõike koos teha. Ega üksi ei jõuakski kõike,“ on Aili veendu- Ta ostis isegi Tartusse üli- lisaks ka Adavere, oma poe- märkimisväärseim esime- tut ei hooldatud, pigem nud. kooli vastu maja, et lapsed gadele oli tal nii juba roh- se omaniku Carl Georgi vastupidi, nagu võib selgelt kem pärandada – Edwardile poeg Eduard von Wahl näha nüüdki. 1992. aastal Pajusi Küla Selts on avatud kõigile huvilistele, kes soovivad nende koolis saaksid käia. tegemistega liituda. Adavere ja Nikolaile Pajusi, (1833–1890), kes oli üle Eu- taastati von Wahli suguvõ- Carl Gustav, nagu piir- Taimi Rao konna tähtsamale luterla- noorim poeg Karl Axel sai roopa kuulus arstiteadlane, sa algatusel ja Pajusi valla sest mõisnikule kohane, oli endale Tapiku mõisa. Niko- kirurg, Tartu ülikooli pro- abil kabel ja haudu peetak- palju aastaid kiriku eest- lai Karl Otto oli mh Pärnu- fessor ja ka rektor aastatel se korras. On ju von Wahli seisja ja kihelkonnakohtu- Viljandi kreisisaadik ning 1881–1885. nime kandjail perekond- nik. (Tähtsaim oli kahtlema- 10 aastat Põltsamaa Eesti Silmapaistvad isiksused likke sidemeid Põltsamaal ta lossiomanik, kuid tema Põllumeeste Seltsi esimees. on olnud ka Päinurme Wah- praegugi. Kalmistu aga on oli õigeusklik.) C. G. von Tallinna Linnaarhiivi väitel lid, iseäranis märkimisväär- kahtlemata oluline ajalooli- Wahl panustas oma mõi- on kõik toonased Põltsamaa seks võib pidada Edgar ne mälestis, kuid ka muidu sate kaunistamisse, istutas suuremad ehitised seotud Alexei Robert von Wahli, kena koht vaadata. alleed Pajusis ja Kavastus tema isikuga. Tema poja ja kes innuka keeleteadlasena ning Põltsamaal. Kavastus pärija Nikolai kohta kirju- lõi kunstliku keele oktsi- Rutt Tänav oli puukool, sealt kinkis tab ajaleht Postimees 1914. a dentaali. Nagu selle alter- ta Tartu linnale istikuid 4. juulil: „Pajusi mõisaoma- natiivist, esperanto keelest, loodeti oktsidentaalistki Toomemäele istutamiseks. nik Nikolai v. Wahl, kes Pajusi Küla Selts 2017 Teeme ära talguüritusel. Foto Heino Sutting 8 Põltsamaa valla leht. Nr 4 Märts 2018 KULTUUR JA VABA AEG

PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUS KÜLASELTSID JA MTÜ-D LUSTIVERE KULTUURIMAJA Galeriis on kangaringi näitus 7. aprill kell 19.00 Vana Baskini 6. aprill kell 19.00 Naljapäev. Teatri etendus „Öökuninganna.“ Lustsuu valimine. 15. aprill kell 13.00 Põltsamaa linna Laulukarussell 2019 eelvoor. KIRIKU TEATED 28. aprill kell 18.00 Kultuurikes- kuse kollektiivide Kevadkont- KURSI KOGUDUS sert. Jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval kell 13.00 PUURMANI RAHVAMAJA Kursi pastoraadi saalis. 6. aprill kell 19.00 Filmiõhtu 30. märts kell 13.00 Suure „Seltsimees Laps.“ 9. aprill kell 18.00 Mälumängu reede jumalateenistus. VI voor. Lähem info Kristjan Luhamets tel 5399 6180 PUURMANI MÕIS 8. aprill kell 18.00 EELK PÕLTSAMAA NIGULISTE Mõisakontsert. KOGUDUS Jumalateenistused toimuvad PAJUSI RAHVAMAJA igal pühapäeval kell 11.00 15. aprill kell 17.00 Trio Roman- P, 1. aprill kell 11.00 - I Üles- sid. Ruslan Trochynski, Andre tõusmispüha jumalateenistus, Maakler ja Juhan Suits. 21. aprill kell 19.00 Alle-Saija laulab koguduse segakoor teatristuudio etendus “..ja õuna- E, 2. aprill kell 18.00 - II Üles- puud õitsevad.” tõusmispüha jumalateenistus, Puurmani PÜ õnnitleb oma liikmeid laulab koguduse ansambel Laulukoor Oma Rõõm õnnitleb: PÕLTSAMAA RAAMATUKOGU juubeli puhul: Piiblitunnid toimuvad kolmapäe- 15. aprill Reet Kurs 20. aprill kell 17.15 Salongiõhtu. viti kell 10.00 kiriklas Külla tuleb Signe Lahtein. Pühapäevakool toimub reedeti Mis sest, et aastad kaovad ja aeg läeb lennates, 23. aprill Rahvusvaheline raa- kell 17.00 kiriklas ÕNNE, TERVIST, RÕÕMSAT MEELT! sa hoia kuldseid päevi ja rõõmu südames. matu ja roosi päev KESK-EESTI KUNSTIGALERII PART 20. aprill ARNE PRIKS 55 16. aprill kell 15.00 Kunstikooli kevadsemestri näitus 24. aprill KAIDO MARTIS 55 65 EKSPRESSIOON avamine. Üks päev kui pärl ta teiste seas, kord aastas särab igas eas.

SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus kutsub nõustamisele kõiki, keda huvitab - ettevõtte asutamine - äriideele hinnang - äriplaani, fi nantsprognoosi ja projektitaotluse koostamine - toetuste võimalused - ettevõtte arenguvõimalused Teenus on TASUTA Palju õnne! Vastuvõtt tööpäeviti E-N. Broneerimine: [email protected]; tel. Enn 5333 5172, Marve Salme Kersna 100 5210431. Aadress: Suur 3, Põltsamaa Vallavolikogu Jõgeva linn. www.jaek.ee Põltsamaa Vallavalitsus

Veebruar 2018 Palju õnne valla aukodanikud ja teenetemärgi omanikud! Sünnid Põltsamaa vallas Kristofer Raudsepp 19.03 Joel Luhamets Gregor Raudsepp 19.03 Rauno Kuus Lahkusid meie seast Ma� as Tammeoks 24.03 Olev Teder Liisa Kolbin Aksella Laht Ülo Valk 24.03 Elvi Roosimaa Liane Uusküla Irma Veeber Saima Kasvo 26.03 Malle Arnek Kelin Saar Juhan Visnapu Eduard Parts 26.03 Heino Laisaar Laura Laanes Lembit Turu Ants Vooder 27.03 Ell Maanso Kevin Ojari Aadu Tepp Asta Lainevee 28.03 Helgi Ani Aron Kurvits Karl Tuula Janno Jõesoo Helvi Liiver Põltsamaa Vallavolikogu Karl-Mar� n Kulp Põltsamaa Vallavalitsus Laurete Roos

Väljaandja: Põltsamaa Vallavalitsus, Toimetaja: Taimi Rao, Tel 529 8681, Tiraaž 4400 Põltsamaa Valla Leht Lossi 9, Põltsamaa e-mail: [email protected] Trükk ja küljendus: OÜ Vali Press Kojukanne: Omniva