KINNITATUD Vallavalitsuse 21. märtsi 2011 määrusega nr 1.

PISISAARE ALGKOOLI ARENGUKAVA 2011 - 2015 SISUKORD SISUKORD...... 2 1. SISSEJUHATUS...... 3 1. 1. VISIOON ...... 3 1. 2. MISSIOON...... 4 1. 3. PÕHIVÄÄRTUSED ...... 4 2. ÜLDANDMED, ASUKOHT...... 4 3. PISISAARE ALGKOOLI AJALUGU...... 4 4. HETKEOLUKORD ...... 5 4. 1. KOOLIS TÖÖTAVAD RINGID ...... 6 4. 2. TRADITSIOONILISED ÜRITUSED...... 6 5. SWOT...... 7 6. ARENGU ÜLDEESMÄRGID JA PRIORITEEDID...... 8 7. KOOLI ARENDUSTEGEVUSE EESMÄRK, PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD...... 8 7. 1. INVESTEERINGUD ...... 8 7. 2. TÄIENDKOOLITUS...... 9 8. 1. Eestvedamine ja juhtimine ...... 10 8. 2. Personalijuhtimine...... 10 8. 3. Koostöö huvigruppidega ...... 11 8. 4. Ressursside juhtimine...... 11 8. 5. Õppe – ja kasvatustöö ...... 12 8. 6. Õppeasutuse tulemused...... 13 9. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD...... 13

2 1. SISSEJUHATUS Pisisaare Algkooli (eraspidi kool) arengukava on dokument, mis määrab ära kooli arendustegevuse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava aastateks 2011–2015 ning arengukava uuendamise ja muutmise korra ning on aluseks eelarvevahendite ja investeeringute taotlemisel. Arengukava lähtub kehtivast riiklikest ja kohalikest õigusaktidest, Pisisaare Algkooli põhimäärusest, Pajusi valla arengukavast. Arengukava koostamisse on kaasatud lapsevanemad, töötajad ning hoolekogu.

Arengukava põhieesmärgiks on koolieelses- ja koolieas laste vajadustele, huvidele, võimetele vastava arendava ja turvalise arengukeskkonna loomine, tagamaks lapse mitmekülgse arengu toimetulekuks järgmises elu– ja haridusetapis.

Kooli roll ja positsioon ühiskonna tuleviku arengu kujunemisel on suur. Kool peab olema paikkonna arengu keskuseks. Hariduse edendamine peab mõjutama kõigi ühiskonnaelu valdkondade arengut, tagama kultuuri-, sotsiaalse- ja looduskeskkonna järjepidevuse. Väga oluline on, et hariduse saamine esimestel kooliaastatel säilitatakse võimalikult kodu lähedal, mis omakorda tekitab lastes tugevama kodukohatunde ja saab tulevikus määravaks teguriks elukoha valikul.

1.1. VISIOON Pisisaare Algkool loob kõigile õppida soovijatele võrdsed võimalused saamaks konkurentsivõimelise ja heatasemelise alghariduse. Lasteaias ja koolis arvestatakse iga lapse individuaalsuse ning eripäraga, vanuse ja sooga. Haridusasutus toetab läbi oma tegevuste laste arengut: kehalist-, vaimset-, sotsiaalset-, kõlbelist ja esteetilist. Meie lasteaiast ja koolist suundub järgmise astme kooli uudishimulik, rõõmsameelne, loov, avatud ning teistega arvestav laps. Pisisaare Algkool on kool kõigile piirkonna lastele: kaasaegse õpikeskkonnaga, vaimsusele ja enesearengule suunav, avatud, turvaline, eestlust ja isamaalisust kasvatav, aatelisusust ja elu püsiväärtusi väärtustav ja hindav kool. Visioonist kasvavad välja arengueesmärgid.

3 1.2. MISSIOON Pisisaare Algkooli missiooniks on tagada kõigi oma õpilaste võimetekohane areng, luues selleks soodsa kasvukeskkonna, mis: ••• Toetab lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta; ••• Võimaldab arvestada ja lähtuda iga lapse individuaalsetest võimetest, annetest ning erivajadustest; ••• Toetab perekonda lapse igakülgsel arendamisel läbi turvalise ja loova keskkonna ning professionaalse ja armastava kollektiivi.

1.3. PÕHIVÄÄRTUSED Avatus – Lasteasutus on avatud uutele ideedele ja erinevatele huvigruppidele; võtab kasutusele positiivsed uuendused haridusvaldkonnas; Mitmekesisus – Toetatakse laste individuaalset ning järjepidevat arengut läbi uute õppemeetodite ja – vahendite, väärtustatakse kõiki inimesi; Tervislikkus – Läbi erinevate tegevuste laste ja töötajate tervise tugevdamine; Turvalisus – Tagatud on vaimselt – ja füüsiliselt turvaline arengu – ja tegevuskeskkond, kõik tahavad kooli tulla, koolis on hea olla ja omavahelised suhted on head.

2. ÜLDANDMED, ASUKOHT Pisisaare Algkool on munitsipaalkool, mis asub Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Pisisaare külas. Kool on 1991 aasta sügisest kuue klassiline algkool. Kool on elukohajärgseks kooliks lastele, kelle elukohaks rahvastikuregistri järgi on , Mõisaküla, Kalana, Mõrtsi, Loopre, Vorsti, Pajusi, Uuevälja, Luige, , , Kõrkküla või Väljataguse küla. Peale Pisisaare Algkooli lõpetamist asuvad õpilased edasi õppima Põltsamaa Ühisgümnaasiumi.

3. PISISAARE ALGKOOLI AJALUGU Pisisaare Algkooli asutas 1853 aastal Pajusi mõisa omanik von Wahl mõisatööliste lastele. Seda esimest kooli nimetati Mõisamäe kooliks. Esimene koolimaja oli õlgkatusega palkehitis ja koosnes klassiruumist, sahvrist, õpetajate toast ja laudast. Esimeseks õpetajaks olnud Epro nimeline mees. Koolis õpetatud lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja usuõpetust. Suurem osa ajast kulutatud piibliloo tuupimiseks. Õppus koolis kestis kaks aastat. Esimene koolimaja hävis tules.

4 Pärast põlemist ehitati uus koolimaja praegusele kohale. See on vana koolimaja põhjapoolne osa. Hoones oli eeskoda, klassiruum, sahver, õpetajate tuba ja köök. Klassiruumis seisid pikad lauad, mida kasutati nii õppimiseks, söömiseks kui ka magamiseks. 1920 ndatel aastatel töötas koolis J. Rebane, kes pani õpilased tarkuse järgi nimekirja ja samas järjekorras pinkidesse istuma. Pidi kõvasti pingutama, et kaasõpilane sinust mööda ei läheks. Aasta – aastalt koolielu arenes ja laste arv suurenes. Tekkis vajadus suuremate ja moodsamate ruumide järele. Koolis on klasside arv pidevalt muutunud. 1970 ndatel aastatel, väiksemate koolide kaotamise ajal, oli Pisisaare koolil õnn jääda töötama.

4. HETKEOLUKORD Asutamise aeg Aastast 1991 Pisisaare Algkool Asukoht Pisisaare küla, Pajusi vald, 48216 Jõgevamaa Õiguslik seisund ja liik Munitsipaalasutus Õppe – ja kasvatuskorralduse alus Koolitusluba nr. 2767HTM, Alushariduse raamõppekava, Põhikooli- ja gümnaasiumi riiklik õppekava, Pisisaare Algkooli õppekava Klasside, rühmade arv 6. klassi; Lastead – liitrühm Õppekeel Eesti keel Lahtioleku aeg 7.30 – 18.00 (lasteaed)

Pisisaare Algkooli juhtimine ja arendamine on järjepidev ja süsteemne tegevus, mis toetub iga aastasele juhtimis – ning õppe – ja kasvatustegevuse analüüsile. Asutuse arengus on oluliste küsimuste lahendamisel aktiivselt osalenud hoolekogu. Pisisaare Algkooli meeskond on orienteeritud avatusele, sõbralikkusele, individuaalsete iseärasuste arvestamisele, meeskonnatööle ning tegevuste järjepidevuse tagamisele. Kõik asutuse pedagoogid vastavad kvalifikatsiooninõuetele: nendest 4 on kõrgharidusega, 3 kesk – eriharidusega ja 1 keskharidusega Õppekava täiendatakse pidevalt uute oluliste osadega.

5 Pedagoogid on loonud lastele võimalused õppimiseks mängu kaudu ning andnud võimaluse teha lastepoolseid valikuid teemade käsitlemisel. Laste arengu hindamine on muutunud järjepidevaks protsessiks, alates 2005.a. viidi kõikide lastevanematega läbi arenguvestlused, mida jätkatakse kindlasti järgnevatel aastatel. Mängu – ja õppevahendite valikul aiarühmas on arvestatud laste vanuseliste ja sooliste iseärasustega, huvide ja individuaalsete vajadustega. Rühmas on loodud võimalused tegutseda gruppides ja individuaalselt, loovmängudeks on sisse seatud erinevad nurgad: käeliste – ja kunstitegevuste, lauamängude - , ehitus - , poistele ja tüdrukutele mõeldud mängunurgad. Õppeaasta lõikes on enam tähelepanu pööratud peenmotoorika arendamisele, laste sotsiaalse arengu toetamisele, koolivalmiduse saavutamisele.

4. 1. KOOLIS TÖÖTAVAD RINGID • Kunstiring • Muusikaring • Loovtantsuring • Rahvatantsuring • Spordiring • Folklooriring • Arvutiring

4. 2. TRADITSIOONILISED ÜRITUSED • Tarkusepäev • Tervisepäev/tervisenädal • Mihklipäev/mihklilaat • Mütsipäev • Õpetajatepäev • Mardi ja kadripäev • Isadepäev • Advendi tähistamine • Jõululaulude konkurss • Jõulukaunistuste valmistamine, rühma ja –klassiruumide kaunistamine • Jõulupeod • Kiriku külastamine jõulude ajal

6 • Sõbrapäev • Eesti Vabariigi aastapäev • Vastlapäev • Emakeelepäev • Volbripäev • Emadepäev • Spordipäevad (kevadine/sügisene) • Õpilastööde näitused • Koolidiskod, karaokevõistlused • Jäljendamiskonkurss (playback ) • Kevadkontsert

5. SWOT TUGEVUSED NÕRKUSED ••• Kvalifitseeritud kaader, ••• Rahaliste vahendite vähesus kogemustega pedagoogid, ••• Laste arvu vähesus logopeedi olemasolu ••• Töö liitklassis ••• Pidev võimalus ••• Saali ja spordisaali puudumine enesetäiendamiseks/koolitusteks ••• Logopeedilist/eripedagoogilist abi ••• Hea koostöö lastevanematega vajavate laste arv suurenenud ••• Hea koostöö omavalitsusega ••• Huvitegevuste juhendajate puudus ••• Laste arendamiseks loodud ••• Sõltuvus ühistranspordist erinevad võimalused, ••• Kooli väiksus Individuaalne tegelemine lastega ••• Vähene oskus end tutvustada ••• Traditsioonilised üritused ••• Lastevanemate vähene huvi oma ••• Korras koolimaja lapse arengu suhtes ••• Nõuetele vastav mänguväljak, spordiväljak ••• Aktiivne klassiväline tegevus ••• Pikapäevarühma olemasolu ••• Turvaline koolikeskkond ••• Töökeskkonna pidev paranemine ••• Paindlikkus ••• Asukoht, looduslähedane ja keskkonnasõbralik, elamukvartali lähedal. ••• Laste arvu suurenemine ••• Lasteaiast oma kooli ••• Toitlustamine 3 korda päevas ••• Hea koostöö piirkonna ettevõtetega ••• Raamatukogu lähedus ••• Hea transpordiühendus

7 ••• Probleemide kiire avastamine ja lahendamine VÕIMALUSED OHUD ••• Lisaressursside leidmine väljapoolt ••• Laste sündivuse/arvu vähenemine ••• Korraldada koolitusi töötajatele ••• Elanikkonna vananemine ••• Korraldada koolitusi ••• Haldusreform lastevanematele ••• Haridusreform ••• Osaleda projektides ••• Linnaelu ületähtsustamine ••• Kooli maine kujundamine, kooli ••• Ajude äravool logo, maskoti, ühisvormi kujundamine ••• Leida sponsoreid ••• Lastevanemate kaasamine kooli ürituste läbiviimisse ••• Koostöö teiste õppeasutustega, kolmanda sektori organisatsioonidega ••• Koostöö kooli vilistlastega ••• Huvitegevuse laiendamine

6. ARENGU ÜLDEESMÄRGID JA PRIORITEEDID Pisisaare Algkooli üldeesmärk on tagada lasteaia ja kooli õppetaseme vastavus alushariduse raamõppekavas ja põhikooli riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Arengu prioriteedid: • Tagada/komplekteerida kvalifitseeritud pedagoogide kaader; • Pedagoogidele ja personalile täiendkoolituse tagamine; • Õppevahendite/infotehnoloogia järjepidev kaasajastamine; • Õpilase individuaalse arengu toetamine, lapsesõbralik hoid ja konkurentsivõimeline haridus kodu lähedal; • Looduskeskkonna väärtustamine; • Õpilaste turvalisuse, distsipliini ja korra tagamine.

7. KOOLI ARENDUSTEGEVUSE EESMÄRK, PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD Kooli arendustegevuse eesmärk on riikliku õppekava ja alushariduse raamõppekava alusel koostatud kooli õppekava täitmise tagamine, kavandatud õpi- ja kasvatustulemuste saavutamine.

7.1. INVESTEERINGUD Suuremad investeeringud:

8 2007. a rekonstrueeritud ruumid lasteaia rühma tarbeks, õpetajate tuba ning rajatud aiaga piiratud mänguväljak 6 atraktsiooniga. 2008. a välja ehitatud poiste ja tüdrukute duširuumid ning köögi abiruum, akende vahetus köögis ja söögisaalis. 2009. a remonditi kogu klasside osa, tualettruumid, koridorid ja tööõpetuse klassid. Aastateks 2011 –2015 on planeeritud hoone rekonstrueerimis- ja ehitustööd: I korruse vana osa – vana osa põhikorrusel olev saal, inventariruum, endine poiste tööõpetuse klass ning ärklikorrusel olevad ruumid ühendatakse seinte ja lae avamise teel. Ümberehituse käigus saadakse põhikorrusele suurem saaliruum. Saali trepikoja poolse seina äärde ehitatakse võimlemisinventari nišš. Plaanis on energiasäästlikkuse tõstmiseks hoone soojustamine, kooliümbruse kõnniteede korrastamine, kuuri ehitus.

7.2. TÄIENDKOOLITUS Kool võimaldab jätkuvalt pedagoogidel osaleda täiendkoolitustel, mille eesmärgiks on kollektiivi liitmine, pedagoogitöö kvaliteedi tõstmine ja enesearendamine. Täiendkoolituse eesmärgid on: • Õppetöö kvaliteedi parandamine; • Uute professionaalsete teadmiste omandamine; • Kooli arendamine töötajate arengu kaudu; • Töötajate motivatsiooni tõstmine; • Eelduste loomine hästi toimivaks meeskonnatööks; • Kvalifikatsiooni tõstmine/säilitamine. Koolituse põhiteemad: • Ainemetoodikat käsitlevad kursused; • Probleemsed lapsed koolis; • Psühholoogiaalased koolitused; • Logopeedia/ eripedagoogika alased koolitused; • Juhtimiskoolitused; • Terviseedendus alased koolitused. Lähtuvalt õppeaasta eesmärkidest plaanib kool koolitusi järgnevatel teemadel: • Tuletõrjealane koolitus; • Kuidas käituda äkkrünnaku korral; • Kiusamine koolis;

9 • Väärtused ja väärtuskasvatus (uues õppekavas); • Suhtlemisalane koolitus; • Esmaabi koolitus; • Infotehnoloogia kasutamine koolitunnis (Miksike); • Motiveeriv/kujundav hindamine.

8. TEGEVUSKAVA VIIEKS AASTAKS

8.1. Eestvedamine ja juhtimine Jrk Ülesanded, projektid 2011 2012 2013 2014 2015 Täitja 1. Tagada ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ direktor miinimumkoosseisud õppepersonali osas 2. Tagada kvalifitseeritud ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ direktor pedagoogiline kaader 3. Sisehindamissüsteemi ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ direktor seire ja täiustamine 4. Ametijuhendite ja ∗ ∗ ∗ direktor tööjaotuse korrigeerimine 5. Koolitusplaani ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ direktor täiendamine ja rakendamine 6. Arengukava elluviimine ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ direktor

8.2. Personalijuhtimine

Jrk Ülesanded, projektid 2011 2012 2013 2014 2015 Täitja 1. Õppeaasta koolituskava ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ direktor koostamine ja rakendamine 2. Meeskonnatööd toetava ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ direktor vaimse keskkonna loomine (meeskonnatöö sisekoolitus) 3. Töötajate kompetentsuse ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ direktor hindamine ja tunnustamine 4. Töötajate ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ direktor täienduskoolitussüsteemi arendamine

10 5. Arengukava elluviimine ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ direktor (planeerimine, tegevuste elluviimine, tulemuste analüüs ja planeerimise ülevaatamine üks kord õppeaastas)

8.3. Koostöö huvigruppidega

Jrk Ülesanded, projektid 2011 2012 2013 2014 2015 Täitja

1. Kindlustada hoolekogu ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ Hoolekogu tegutsemine vastavalt esimees seadusandlusele 2. Määratleda hoolekogu roll ja ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ Hoolekogu funktsioonid esimees 3. Lastevanemate kaasamine ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ direktor, õpetajad õppe- ja kasvatusprotsessi ühisürituste kaudu 4. Korraldada hoolekogu ∗ ∗ ∗ Hoolekogu liikmetele koolitusi esimees, direktor

8.4. Ressursside juhtimine

Jrk Ülesanded, projektid 2011 2012 2013 2014 2015 Täitja 1. Materiaaltehnilise baasi ∗∗∗ ∗∗∗ ∗∗∗ ∗ ∗ direktor eesmärgipärane arendamine: 2. Arvutipargi uuendamine ∗∗∗ ∗∗∗ Direktor 3. Tööõpetuse klassi ∗∗∗ ∗∗∗ Direktor sisustuse muretsemine (õmblusmasinad, lauad, kapid) 4. Spordisaali renoveerimine 5. Spordivahendite ∗∗∗ ∗ ∗ ∗ Direktor muretsemine/uuendamine 6. Kooli õueala kõnniteede ∗∗∗ Direktor korrastamine 7. Puukuuri/ katuse ehitus ∗∗∗ Direktor 8. Õueõppe klassi rajamine ∗∗∗ Direktor 9. Sanitaarremont ∗ Direktor majandujuh., juhataja kabinet 10. Projektitöö ∗∗∗ ∗∗∗ ∗∗∗ ∗∗∗ ∗∗∗ Õpetajad, omafinantseeringud direktor 11. Investeeringute taotlemine ∗∗∗ Õpetajad,

11 projektidest, nende direktor sihipärane kasutamine 12. Infotehnoloogia - alase ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ Direktor baasi arendamine

8.5. Õppe – ja kasvatustöö

Jrk Ülesanded, projektid 2011 2012 2013 2014 2015 Täitja 1. Õppekava uuendamine ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ Direktor 2. Töö õpilastega – ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ Direktor, ekskursioonid, matkad, õpetajad, õppekäigud huvijuht 4. Terviseedenduslik töö ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ Direktor, koolis õpetajad, huvijuht 5. Esmaabi põhikursuse ∗ ∗ ∗ Direktor korraldamine õpilastele ja õpetajatele, ülekoolilise tuletõrjeõppuse läbiviimine 6. Kultuurse ja haridust ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ Direktor, väärtustava mõtte- ja õpetajad, käitumisviisi huvijuht arendamine ürituste kaudu 7. Arenguvestluste ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ Klassijuhatajad läbiviimine õpilaste ja lastevanematega 8. Õppevahendite ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ Direktor muretsemine, kaasajastamine

9. Metoodilise töö ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ Direktor süsteemi rakendamine (metoodilise kirjanduse uuendamine) 10. Pidev õpiabi osutamine ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ Direktor, lastele õpetajad, logopeed 11. Iga-aastane riiklike ∗ ∗ ∗ ∗ Direktor, tasemetööde tulemuste õpetajad analüüs 12. Kooli hindamisjuhendi ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ Direktor, korrigeerimine õpetajad 13. Kooli kodukorra ∗ Direktor, arendustöö õpetajad 14. Raamatukogu ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ Direktor arendamine (teatme-

12 kirjanduse ja tarvikute muretsemine)

8.6. Õppeasutuse tulemused

Jrk Ülesanded, projektid 2011 2012 2013 2014 2015 Täitja 1. Hoida ja arendada ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ Direktor, koolitraditsioone ja õpetajad, huviringide tegevust huvijuht 2. Huvitegevuse ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ Direktor, tulemuslikkuse analüüs huvijuht 3. Koolikohustuse täitmise ∗ ∗ ∗ ∗ ∗ Direktor, kindlustamine, analüüs õpetajad

9. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD 1. Kooli arengukavas püstitatud eesmärgid ja nende teostamiseks läbiviidavate tegevuste ajakava täpsustatakse ning konkretiseeritakse igaaastases üldtööplaanis ja selle alaplaanides. 2. Kooli arengukava täitmist analüüsitakse üks kord õppeaastas sisehindamise käigus. Analüüsis osalevad kõik töötajad. Täiendused arengukavasse tulenevad sisehindamise tulemustest. Kooli arengukava täiendatakse igal aastal - nii, et pidevalt oleks olemas 3 aasta tegevuskava. Seega igal aastal lisatakse ühe aasta tegevuskava. 3. Arengukava täitmist analüüsitakse ja tehakse vajadusel täiendusi üks kord aastas. Lasteasutuse sisehindamine iga õppeaasta lõpus selgitab lasteaia tugevused ja parendusvaldkonnad. Arengukava täiendused ja muudatused vaadatakse läbi iga õppeaasta esimesel pedagoogilisel nõupidamisel, kooskõlastatakse hoolekoguga ja esitatakse kinnitamiseks kooli pidajale hiljemalt iga aasta 1. novembriks.

13