Algkooli sisehindamise aruanne

1. Üldandmed Õppeasutuse nimetus Pisisaare Algkool Juht Siiri Uusküla Õppeasutuse aadress Pisisaare, vald, 48216 Jõgevamaa Õppeasutuse telefon +372 7750 218 Õppeasutuse e- post [email protected] Õppeasutuse kodulehekülg www.pajusi.ee Õppeasutuse pidaja Pajusi Vallavalitsus Pidaja aadress Kalana, 48205 Jõgevama Laste/õpilaste arv 19 lasteaialast/29 õpilast Personali arv 16 Pedagoogilise personali arv 8 Sisehindamise periood 2007/2008-2009/2010

2. Õppeasutuse lühikirjeldus ja eripära

Pisisaare Algkool on munitsipaalkool, mis asub Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Pisisaare külas. Kool on 1991 aasta sügisest kuueklassiline algkool. Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad , Mõisaküla, Kalana, Mõrtsi, Loopre, Vorsti, Pajusi, Uuevälja, Luige, , , Kõrkküla ja Väljataguse küla. Peale Pisisaare Algkooli lõpetamist asuvad õpilased edasi õppima Põltsamaa Ühisgümnaasiumi. Pisisaare Algkooli asutas 1853 aastal Pajusi mõisa omanik von Wahl mõisatööliste lastele. Seda esimest kooli nimetati Mõisamäe kooliks. Esimene koolimaja oli õlgkatusega palkehitis ja koosnes klassiruumist, sahvrist, õpetajate toast ja laudast. Esimeseks õpetajaks olnud Epro nimeline mees. Koolis õpetatud lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja usuõpetust. Aasta – aastalt koolielu arenas ja laste arv suurenes. Tekkis vajadus suuremate ja moodsamate ruumide järele. Koolis on klasside arv pidevalt muutunud. 1970 ndatel aastatel, väiksemate koolide kaotamise ajal, oli Pisisaare koolil õnn jääda töötama.

Algkool asub looduskaunis kohas, mis loob mitmekülgseid lisavõimalusi järgmiste õppekasvatustegevuste läbiviimiseks: 1. praktiline looduse tundmaõppimine 2. välisporditegevuse arendamine 3. õppekäikude korraldamine 4. õuetundide läbiviimine 5. keskkonnateadliku käitumise kujundamine Väikesed klassikomplektid võimaldavad õpetajal läheneda igale lapsele individuaalselt. Meie jaoks on oluline lastevanemate kaasamine kooli – lasteaiaellu. Väga paljud üritused korraldame koos lastevanemate, õdede – vendadega, kus kogu pere on aktiivne kaasategija. 2007/2008 õppeaastal töötas majas üks lasteaiarühm 17 last ja 6 klassi 26 õpilast, 2008/2009 õppeaastal oli lasteaiarühmas 15 last ja koolis 28 õpilast, 2009/2010 õppeaastal oli lasteaiarühmas lapsi 20 ja koolis õpilasi 33. Pisisaare Algkooli personali moodustavad lasteaiaõpetajad (2 lasteaiaõpetajat), kooliõpetajad (5 õpetajat), pikapäevarühmakasvataja (1), logopeed (1), juhataja (1), lasteaiaõpetaja abi (1), halduspersonal (4). Pisisaare Algkooli üldeesmärk on tagada kõigi oma õpilaste võimetekohane areng, luues selleks soodsa kasvukekkonna, mis  Toetab lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta;  Võimaldab arvestada ja lähtuda iga lapse individuaalsetest võimetest, annetest ning erivajadustest;  Lähtub poistest ja tüdrukutest;  Toetab perekonda lapse igakülgsel arendamisel läbi turvalise ja loova keskkonna ning professionaalse ja armastava kollektiivi. Pedagoogide tegevus on järgmine: 1. lapse tundma õppimine 2. lapse positiivsete tulemuste väärtustemine 3. uute õpisituatsioonide loomine 4. lapsele võimaluste andmine omandatud oskuste ja teadmiste kasutamiseks 5. lapse individuaalse jõudluse arvestamine Tugisüsteemidest on korraldatud abiõpetamine, logopeediline abi, õpetamine individuaalse õppekava järgi. Logopeedilse töö hulka kuulub koolieelikute arengu jälgimine, uute õpilaste kohanemise soodustamine, tunnivaatlused. Regulaarset laste/õpilaste tervisekontrolli teostab kooliarst. 1-6 klassi õpilastele on peale tunde avatud pikapäevarühm. Suur lisaväärtus on algkooli oma söökla. Toitlustamine on nõuetekohane ja väga heal tasemel ning mitmekesine. Alati ollakse paindlikud ja arvestatakse lasteaia ja kooli õppe- kasvatustöö korraldamisega ( laste/õpilaste väljasõitudel vajadusel menüüde muutmine). Asutusel on välja kujunenud oma traditsioonid.

Pisisaare Algkooli visioon

Pisisaare Algkool loob kõigile õppida soovijatele võrdsed võimalused saamaks konkurentsivõimelise ja heatasemelise alghariduse. Lasteaias ja koolis arvestatakse iga lapse individuaalsuse ning eripäraga, vanuse ja sooga. Haridusasutus toetab läbi oma tegevuste laste arengut: kehalist-, vaimset-, sotsiaalset-, kõlbelist ja esteetilist. Meie lasteaiast ja koolist suundub järgmise astme kooli uudishimulik, rõõmsameelne, loov, avatud ning teistega arvestav laps.

Pisisaare Algkooli missioon

Pisisaare Algkooli missiooniks on tagada kõigi oma õpilaste võimetekohane areng, luues selleks soodsa kasvukekkonna, mis  Toetab lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta;  Võimaldab arvestada ja lähtuda iga lapse individuaalsetest võimetest, annetest ning erivajadustest;  Lähtub poistest ja tüdrukutest;  Toetab perekonda lapse igakülgsel arendamisel läbi turvalise ja loova keskkonna ning professionaalse ja armastava kollektiivi.

Pisisaare Algkooli põhiväärtused Avatus – Lasteasutus on avatud uutele ideedele ja erinevatele huvigruppidele; võtab kasutusele positiivsed uuendused haridusvaldkonnas; Mitmekesisus – Toetatakse laste individuaalset ning järjepidavat arengut läbi uute õppemeetodite ja – vahendite, väärtustatakse kõiki inimesi. Tervislikkus – Läbi erinevate tegevuste laste ja töötajate tervise tugevdamine Turvalisus – Tagatud on vaimselt – ja füüsiliselt turvaline arengu – ja tegevuskeskkond, kõik tahavad kooli tulla, koolis on hea olla ja omavahelised suhted on head. Lähtudes Algkooli üldeesmärkidest, asutuse missioonist ja visioonist ning sisehindamise tulemustest on asutuse kolme viimase aasta eesmärgid kokkuvõtlikult olnud järgmised: 1. perede toetamine lapse igakülgsel arendamisel 2. pidev õpi- ja kasvukeskkonna kaasajastamine 3. pedagoogide professionaalse arengu toetamiseks võimaluste loomine ja täiustamine 4. laste koolvalmiduse toetamine 5. õpilaste õpijõudluse toetamine läbi erinevate tugisüsteemide 6. ühiskondlike traditsioonide ja tavade väärtustamine rahvakalendri tähtpäevade ja kooli traditsiooniliste üritustega 7. laste huvitegevuse toetamine 8. laste tervislike eluviiside kujundamine

Eesmärgid 2010/2011 õppeaastaks on järgmised: 1. Laste arengu toetamine läbi lõimitud tegevuste 2. Laste tervisliku ja ohutu käitumise kujundamine (tervise väärtustamine, hügieen, hammaste tervis, tervislik toitumine, ohutus, turvalisus, liiklus) 3. Laste keskkonnateadliku käitumise toetamine läbi erinevate ürituste 4. Perede toetamine lapse igakülgsel arendamisel

3. Sisehindamissüsteem ja tulemused Sisehindamise korraldamisel on lähtutud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, lasteaed – algkooli õppekavadest, asutuse arengukavast ning alusdokumentidest. Algkooli sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste ja laste arengut toetavad tingimused ja lastead – algkooli järjepidev areng, selgitades välja lasteaed – algkooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse lastead – algkooli arengukava tegevuskava. Sisehindamisprotsessis osaleb terve asutuse personal, õpilased ning lastevanemad. Andmete kogumiseks kasutatakse statistikat ja finantsaruandlust, haridusasutuse tegevusnäitajaid, asutuse dokumentatsiooni analüüsi, arenguvestlusi, õppe- ja kasvatustegevuste ning laste/õpilste tööde vaatlusi ja analüüsi, haridusasutuse õpi- ja kasvukeskkonna, õppevahendite ning inventari analüüsi. Iga õppeaasta lõpus esitatakse sisehindamise vahearuanne heakskiitmiseks õppenõukogule ja hoolekogule, tuues välja haridusasutuse tugevused, parendusvaldkonnad ja parendustegevused. Sisehindamise tulemused on aluseks kooli tegevuse parendamisel ning neid kasutatakse järjepideva arengukava tegevuskava korrigeerimiseks.

Eestvedamine ja juhtimine Eestvedav roll on kooskõlas asutuse eesmärkide, missiooni, visiooni ja põhiväärtustega. Personali totatakse, toimitakse koostööle suunavalt, usalduslikult ja julgustavalt. Eesmärgid antud valdkonnas on 1. töötajate kaasamine otsustusprotsessidesse 2. toimiv sisehindamissüsteem Koostööd pedagoogilise personaliga soodustavad regulaarselt toimuvad töökoosolekud, kus analüüsitakse hetkeolukorda, tekkinud probleeme ning erinevate protsesside toimimist. Asutuse on dokumendiregister. Dokumendid on kooskõlas õigusaktidega ning vastavuses asutuse põhiväärtustega. Dokumente täidetakse või muudetakse vastavalt vajadusele ja/või õigusaktide muudatustele. Asutuse põhiväärtuste teadlik ja eesmärgistatud kasutamine eestvedamises ja juhtimises, personalitöös, õppe- ja kasvatusprotsessis ning igapäevategevustes vajab kinnistamist. Asutuse arendustegevusse ja otsustusprotsessidesse on kaastud kogu personal. Hetkel on enam kaasatud pedagoogiline personal, halduspersonal aksepteerib seatud eesmärke, osaleb nende täitmise hindamisel, kuid on vähemaktiivne arendustegevuses ja plaanide tegemisel. Pisisaare Algkooli Arengukava on lasteaia ja kooli tegevuse üldeesmärke ja nende saavutamise abinõusid käsitlv dokument. Arengukava on dokument, mis määrab: 1. Kooli põhisuunad 2. Tegevuskava kolmeks aastaks 3. Arengukava uuendamise korra Arengukava täiendavad lasteaia ja kooli õppekavad ning üldtööplaan. Pisisaare Algkooli arengukava lähtub Pisissare Algkooli põhimäärusest ja Pajusi Valla arengukavast. Arengukava on avalik dokument ning seda korrigeertakse vastavalt asutuses, vallas, ühiskonnas toimuvatale muutustele. Pisisaare Algkooli arengukava vaadatakse üle ja analüüsitakse selle täitmist üks kord aastas. Arengukava korrigeerimisel lähtub asutus sise- ja välishindamisest. Pisisaare Algkooli õppekavad lähtuvad riiklikest õppekavaadest. Õppekava uuendamisel lähtub kool asutuse sise- ja välishindamisest. Pisisaare Algkooli üldtööplaan on dokument, milles määratletakse asutuse ühe õppeaasta tegevuskava, lähtudes kooli arengukavast, kooli ja lasteaia õppekavast, õppeaasta eesmärkidest ja eelmise aasta sisehindamistulemustest.

Strateegiline juhtimine Arengukavas sõnastatud mission, visioon ja asutuses toimuva planeerimise põhimõtted on asutuse strateegilise planeerimise, õppekavaarendamise ja täitmise ning personali igapäevategevuste osa, mille täitmist jälgitkse läbi sisehindamise.

Personali juhtimine Personali vajaduse hindamine, personali värbamine. Võib väita, et tegemist on kompetentse ning oma asutusele lojaalse personaliga. Personali juhtimise eesmärkideks on: 1. Täiend-ja ümberõppe võimaldamine 2. Pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine läbi koolituste 3. Järejepidev eneseanalüüside läbiviimine personaliga Personali värbamine toimub lähtudes asutuse vajadustest. Kandidaatide juures on olulised tema vastavus ametikohale (kvalifikatsioon) ja senine ametikäik. Vestluse käigus on oluline välja selgitada, kas kandideeritav aksepteerib meie asutuse töökorraldust (nt töötamine vahetustega) ning asutuse põhiväärtusi. Käesoleval hetkel on kõik vajalikud pedagoogi ametikohad täidetud. Hetkel ei vasta huvijuht kvalifikatsiooninõuetele ning temaga on sõlmitud tähtajaline tööleping. Kuna tegemist on hea huvijuhiga, siis eelnevalt on uuritud võimalusi kvalifikatsiooni tõstmiseks (suunamine tasemekoolitusele, erinevate täiendkoolitusvõimaluste väljaselgitamine) Antud protsess kestab. Käesoleval hetkel on asutuse kokku 16 ametikohta, nendest kõik täidetud.

Personali kaasamine Nagu eelpool mainitud on personal kaasatud kooli arendustegevusse ja eesmärkide seadmisse ning hindamisse. Toimuvad regulaarsed koosolekud pedagoogilisele personalile, halduspersonalile vastavalt vajadusele. Õpetajate eneseanalüüsid on tehtud konkreetsmaks ning nende muutmisel/täiendamisel on arvestatud õpetajate ettepanekutega. Eeneseanalüüside täiendamise tulemusel on õpetajate analüüside koostamisoskus paranenud ning õpetaja oskab oma tööd paremini hinnata ja oma tegevusi eesmärgistada. Lasteaial ja koolil on ühine õppenõukogu. Tegemist on väikese pedagoogilise kollektiiviga ning eesmärgiks on koostöö kõigi töötajate vahel. Õppenõukogus käsitletavad teemad lähtuvad õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korrast ning käsitletakse vaid vajalikke teemasid. Tulemuseks on sisukd ja eesmärke toetavad õppenõukogud. Õppenõukogud toimuvad reeglina viis korda õppeaastas.

Personali arendamine Asutusel on dokumenteeritud ja arengukavaga seotud personali koolitussüsteem. Koolituste valikul on lähtutud personali soovidest ja vajadustest, samal ajal arvestades asutuse vajadusi. Lisaks üksikkoolitustele on prioriteediks silmaringi laiendamine ja kolleegidega suhtlemine väljapool oma asutust. Üksikkoolitustel osalejad annavad alati tagasisidet ja jagavad saadud teadmisi kolleegidega. Kolleegilt kolleegile kogemuste jagamine toimub ka läbi lahtiste tundide. Koolitusi võimaldatakse võrdselt nii lasteaiaõpetajatele kui kooliõpetajatele. Personali arendamise tulemusena on rikastunud kõigi osapoolte (laps-õpilane-õpetaja) õpikeskkond. Samuti on täiustunud personali oskused ja teadmised ning töötõhusus. Välja on kujunenud ka eelistused koolituspakkujate hulgast. Parendamist vajab koolitustelt saadud metoodilise materjali laialdasem jagamine kolleegidele. Eesmärgiks on, et koolitustelt saadud materjalid oleks asutuses kättesaadavad kõigile töötajatele.

Personali hindamine ja motiveerimine Personali tunnustussüsteem on väljatöötamisel. Järjepidev ja eesmärke toetav tunnustamine on saavutatud pedagoogilise personali hulgas. Halduspersonali tunnustamised on tagasihoidlikumad. Antud valdkond vajab kindlasti parendamist.

Koostöö huvigruppidega Koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine, koostöö hindamine. Koostöö huvigruppidega on kavandatud nii asutuse arengukavas kui ka õppeaasta üldtööplaanis. Töötajatel, õpilastel ja lastevanematel on võimalus saada teavet asutuse eesmärkide ja arendustegevuse kohta. Igal aastal viiakse läbi arenguvestlusi, kus kõik osapooled saavad anda üksteisele tagasisidet oma ootuste kohta ning seada eesmärke järgnevaks õppeaastaks. Tihe koostöö lastevanematega toimub ka õppetööväliselt, kus kogu pere on aktiivne kaasalööja. Läbi lahtiste uste päevade on eesmärgiks perede suurem kaasamine lasteaia – kooli õppepäeva, kus vanemal on võimalus saada osa konkreetse päeva tegemistest lasteaias – koolis. Lastevanemad on huvitatud asutuse käekäigust. Rühma ja üldkoosolekutel osalemine on aktiivne. Hoolekogu valitakse reeglina kolmeks aastaks, koos käiakse vähemalt üks kord kolme kuu jooksul või vastavalt vajadusele. Koostöö Pajusi Vallavalisusega toimib hästi. Asutuse tegemisi aksepteeritakse ja toetatakse. Oluline teave asutuse vajadustest, probleemidset ja tulemustest jõuab õigeaegselt pidajani. Eelarve arutelud on alati positiivsed.

Ressursside juhtimine Eelarve prioriteedid tulenevad asutuse õppekava, arengukava ja üldtööplaanis kavandatu rakendamisest. Kõiki kavandatud tegevusi arengukava tegevuskavas ei ole võimalik rahastada. Kolme aasta lõikes on asutuse eelarve olnud kasvav. Eraldatud vahendite eemärgipärast kasutamist on jälginud nii asutuse juhataja kui hoolekogu. Rriigieelarvelisi eraldisi kasutatakse vastavalt õigusaktides kehtestatud korrale. Projektitöö ning lisavahendite hankimine on valdkond, mis vajab parendamist. Õpetajad on osalenud küll projektides, kuid eesmärgiks on õpetajate kaasamine just lisavahendite hankimisse. Kindlasti on vajalikud sellealased koolitused, et tekiksid oskused ja teadmised projekti kirjutamisest ja selle läbiviimisest.

Materiaaltehnilise baasi arendamine Asutuse õppe- ja üldotstarbelised ruumid ja territoorium vastavad õigusaktides kehtestatud tervisekaitsenõuetele, on tagatud head töötingimused ja turvalisus. Koolil puudub oma spordisaal, mis teatud määral raskendab kehalise kasvatuse tundide läbiviimist sisetingimustes. 2007.a renoveeriti lasteaiaruumid, muusikaklass, õpetajate tuba, duširuumid, garderoob. 2008.a. renoveeriti kõik klassiruumid, välja ehitati ka poiste- ja tütarlaste tööõpetuse klassid . Välja on vahetatud klassiruumide ja lasteaia rühmaruumide mööbel. 2007.a. rajati lasteaia mänguala ning parendati kooliõpilaaste sportimistingimusi kooli õuealal.

Töökeskond ja turvalisus Laste ja töötajate töökohtades on tagatud ohutu töökeskkond. Majas on avariiväljapääsud, avariivalgustus, tulekustutid, tuletõrje-ja valvesignalisatsioon. Kõik töötajad ja lapsed on instrueeritud tööülessannete täitmise ohutustehnikast, samuti turvalisusest väljasõitudel. Seniajani on iga-aastane tuleohutusalane kompleksõppuse läbiviimine toimunud ebaregulaarselt. Eesmärgiks on iga –aastase kompleksõppuse läbiviimine koos professionaalse päästmeeskonna kohalolekuga. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata ka laste koolitee turvalisusele. Praegu kasutavad lapsed kooli-lasteaeda tulekuks sõiduteed. Eriti ohtlik on antud teelõigul liikumine talvisel ajal.

Õppekava Lasteaia õppekava aluseks on Pisisaare Algkooli lasteaia õppekava, mis lähtub Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast. Õppe – ja kasvatustegevuse eesmärk on lapse mitmekülgne areng kodu ja lasteaia koostöös. Sellest lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Õppe – ja kasvatustegevuse põhimõtted: 1. Lapse individuaalsuse ja tema arengupotensiaali arvestamine 2. Lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine 3. Lapse loovuse toetamine 4. Mängu kaudu õppimine 5. Humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine 6. Lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine 7. Lapsele turvatunde, eduelamuse tagamine 8. Üldõpetusliku tööviisi rakendamine 9. Kodu ja lasteasutuse koostöö 10. Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse aluseks on Pisisaare Algkooli õppekava, mis lähtub põhikooli-ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast. Pisisaare Algkooli õppekava koostamisel, piirkondliku koostöö kujundamisel, kooli ja klassi tasandil õpetust kavandades ja tegelikus õppeprotsessis lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1. Luuakse tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks 2. Kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele, õpetust varieeritakse õpilase erinevatest võimetest ja haridusvajadusest lähtuvalt 3. Oluline on õpilase õpihuvi hoidmine ja toetamine 4. Õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud 5. Õppimisel- õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine. Teadmisi käsitatakse ajas arenevate ja muutuvatena 6. Õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele ühiskonnas ja teaduses Õppekavade täitmisel püütakse rakendada erinevaid õppekava rikastavaid meetodeid, milleks on ainetevaheline ja huvitegevuse integratsioon, temaatilised nädalad, konkursid, võistlused, rahvakalendripäevade tähistamine, õppekäigud jmt. Õppekavad on avalikud dokumendid ning neid korrigeeritakse vastavalt asutuses, vallas, ühiskonnas toimuvatele muutustele. Õppekava uuendatakse või täiendatakse seoses: 1. asutust puudutava seadusandluse muudatustega 2. asutuse struktuuri, töökorralduse muudatustega 3. pedagoogilise nõukogu, hoolekogu, lastevanemate, vallavalitsuse poolt tehtud ettepanekutega

Õpiabisüsteemi analüüs Õppe – kasvatustöös arvestatakse laste individuaalse arenguga. Lähtuvalt vajadustest on õpilastele rakendatud abiõpetamine, logopeediline abi, õpetamine individuaase õppekava järgi või lihtsustatud õppekava järgi. Logopeediline töö on võimaldatud ka lasteaialastele. Logopeediline töö on tugisüsteemi üks osa, mille eesmärk on ennetada, vähendada ja ületada kõnelise arengu puudeid lastel, kellel ilmnevad raskused enese suulisel ja/või kirjalikul väljendamisel. Valiku abivajajatest teeb logopeed vastavalt kõnelise arengu raskusastmele, eelistades lasteaialaste hulgas koolieelikuid. Logopeedilise töö tulemusel on paranenud laste eneseväljendusoskus, samuti lugemine, kirjutamine. Õppetöös koolilastega arvestatakse logopeedilise töö juures võimalikult palju klassi ainekava ja õpetajate poolt tehtud ettepanekutega. See on suurendanud õpilaste õpijõudlust ning üldist hakkamasaamist. Kooli tugisüsteemi juurde kuulub ka pikapäevarühm. Pikapäevarühm on võimaldatud kõigile õpilstele, kelle vanemad on selleks soovi avaldanud. Pikapäevarühma eesmärgid on : 1. Pakkuda õpilastele viibida peale tunde kasvataja järelvalve all 2. Aidata lastel kooli ja kaaslastega kergemini kohaneda mängu ja ühiste ülesannete täitmises 3. Suunata ja juhendada õpilasi õppimises ja koduste ülesannete täitmises 4. Kujundada lastes iseseisva töö harjumusi 5. Arendada õpilaste sotsiaalseid oskusi Võrreldava perioodi jooksul on pikapäevarühma keskmine täituvus olnud 24 õpilast. Suur osalejate arv näitab, et vajadus selleks on olemas. Pikapäevarühmas on laps kella neljani hoolitsetud ja järelvalve all

Huvitegevuse olemasolu, mõjusus ja tõhusus Õpilaste osalemine huvitegevuses on aktiivne ja lapsed on huvitatud erinevatest vaba aja veetmise võimalustest.. Aktiivne osalus tõestab ka ressursside otstarbekat kasutamist. Huvitegevuse eesmärgiks on: 1. Õppe- ja kasvatustegevuse toetamine 2. Laste vaba aja sisustamine Viimase kolme aasta jooksul on õpilastel võimalus osaleda näiteringis, arvutiringis, rahvatantsuringis, loovtantsusringis, muusikaringis, spordiringis, liiklusringis, folklooriringis, ringis “nuputajad”. Lasteaialastel on võimalus osaleda muusikaringis. Kõik eelpool loetletud ringid on majasisesed, osalustasuta ning juhendajateks on oma maja õpetajad.

Lastevanematele lapse arengust tagasiside andmise süsteemi analüüs Laps/õpilane ja lapsevanem on kaasatud õppeprotsessi, mis saab tulemuslik olla vaid hea koostöö olemasolul kõigi osapoolte vahel. Olulised on kokkulepped ja üksteisele informatsiooni andmine lapse arengu hindamiskriteeriumitest, mille põhjal ja kuidas toimub lapse/õpilase arengu hindamine.

Tasemetööde tulemuste analüüs Koolis on läbi viidud kõik riiklikud tasemetööd olenemata sellest, kas kool on valimis või mitte. Tasemetööde tulemused on läbi aruandeperioodi olnud positiivsed. Keskmine hinne on olnud vabariigi keskmisest kõrgem.

Tervuseedendus Terviseedendus ja üldine tervisekasvatus kajastub asutuse arengukavas ning üldtööplaanis. Arvestatakse lapse arengut ja võimeid õppetöö korraldamises ja hindamises ning koolielu korraldamisel võetakse arvesse õpilaste, lastevanemate ja õpetajate ettepanekuid. Suurt tähelepanu pööratakse laste omavahelisele suhtlemisele ja käitumisele.

Õppekorraldus ja meetodid Asutuses rakendatav õppekorraldus ja meetodid toetavad laste arengut ja õpimotivatsiooni. Keskkond on lapsesõbralik ja toetav Õpikeskkonna rikastamine toimub läbi 1. Õppekäikude 2. Raamatukogu 3. IT vahendite 4. Koolisiseste ürituste 5. Ainepäevade Õpetajate koostatud ainekavad on kooskõlas kooli õppekavaga. Töökavades on välja toodud kasutatavad meetodid, oodatavad tulemused ja nende kontrollimise – hindamise aeg ning moodused. Õppemeetodite tegelikku kasutamist ja mõjusust analüüsivad õpetajad oma töö analüüsis.

Väärtused ja eetika Pisisaare Algkooli lapsed/õpilased, õpetajad ja teised töötajad austavad kõigi laste õigust omandada teadmisi. Vastastikune suhtumine on lugupidav ja hooliv. Asutuse põhiväärtuseks on laps/õpilane ning tema individuaalsete omadustega arvestamine. Väärtustatakse õppimist, koostööd, uuendusmeelsust ja arenemistahet. Samuti peab tunnistama, et nende teadlik ja eesmärgistatud kasutamine juhtimises, personalitöös, õppe- ja kasvatusprotsessis ning igapäevategevustes vajab kinnistamist.

Lapse/õpilase/personaliga/huvigruppidega seotud tulemused ja õppeasutuse tegevusnäitajad Eesti Hariduse Infosüsteemis Õpilaste arv: 2007/2008 – 26, 2008/2009 – 28, 2009/2010 – 33 Laste arv lasteaias: 2007/2008 – 17, 2008/2009 – 15, 2009/2010 – 20 Toetatakse hariduslike ervajadustega laps/õpilasi. Õppeedukus aruandeperioodil näitab, et tugisüsteemid toetavad ja on tulemuslikud.

Pisisaare Algkooli tugevused: 1. Ühtne ja koostööd tegev meeskond 2. Korrektne ja reaalset tööd toetav dokumentatsioon 3. Personali osalemine otsustusprotsessides 4. Arengukava, õppekava ja töökavadega seotud ning sisehindamise tulemusi arvestav üldtööplaan Personali juhtimine 1. Kompetentne ja oma asutusele lojaalne personal 2. Täiendkoolituse järjepidevus ja süsteemsus 3. Regulaarsed töökoosolekud pedagoogilise personaliga Koostöö huvigruppidega 1. Lastevanemate kaasatus lasteaia/kooli tegevustesse 2. Vallavalitsuse toetav suhtumine asutuse tegemistesse 3. Süsteemne ja asjakohane infovahetus Ressursside juhtimine 1. Ressurrside ratsionaalne kasutamine 2. Heade töötingimuste ja turvalisuse tagamine 3. Astuse vara heaperemehelik hoidmine ja kasutamine 4. Oma söökla – nõuetekohane ja mitmekesine toitlustamine Õppe- ja kasvatustegevus 1. Väga head tingimused õpioskuste omandamiseks 2. Laste individuaalse arengu arvestamine 3. Lasteaia/kooli õppe- ja metoodilise töö nõuetekohene ja süsteemne planeerimine 4. Õpiabi süsteemide hea toimoimine, probleemide varajane märkamine ja sekkumine 5. Head tingimused õuetegevuste läbiviimiseks

Parendustegevused Eestvedamine ja juhtimine 1. Asutuse põhiväärtuste kinnistamine, nende teadlik ja eesmärgistatud kasutamine eestvadamises ja juhtimises, personalitöös, õppe- ja kasvatusprotsessis 2. Personali kaasamine arendustegevusse ja plaanide koostamisse Personalijuhtimine 1. Koolitustelt saadud metoodilise materjali kättesaadavuse tagamine asutuse personalile 2. Personali tunnustussüsteemi väljatöötamine Koostöö huvigruppidega 1. Lastevanematele ühiskoolituste korraldamine Ressursside juhtimine 1. Projektide kirjutamine lisavahendite hankimiseks Õppe- ja kasvatustegevus 1. Kooli õppekava analüüsimine – milline on/oli konkreetne tegevus lapsele, õpetajale, asutusele

Haridusasutuse eesmärgiks on olla lapse/õpilase arengu teenistuses. Sisehindamine on protsess ning oluline on pidevalt tegeleda väljatoodud tugevustega kui ka parendusvaldkondadega.

Õppenõukogu protokoll nr. 5 25.08.2010.a. Hoolekogu kooskõlastus 23.11.2010.a. Pajusi Vallavalitsus Siiri Uusküla, direktori kk.nr.3. 22.12.2010.a. (direktori nimi, allkiri)