EESTI GEOLOOGIAKESKUS Tartu regionaalosakond Hüdrogeoloogia osakond

Ain Põldvere litsents KMH0108

SOPIMETSA LUBJAKIVIMAARDLA SOPIMETSA II LUBJAKIVIKARJÄÄRI KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

OÜ Eesti Geoloogiakeskus direktor Vello Klein

Tartu 2009 SISUKORD

1. Kokkuvõte…………………………………………………………………… 4 2. Sissejuhatus…………………………………………………………………. 8 2.1. Andmed keskkonnamõju hindamise objekti kohta, kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud ..……………………………………. 8 2.2. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised ..……………….……... 8 2.3. Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine 10 2.4. Ülevaade kasutatud dokumentidest ja allikatest……………………… 11 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ………………………………..…………. 11 3.1 Sopimetsa lubjakivimaardlal kavandatava Sopimetsa II lubjakivikarjääri asukoha ja selle ümbruse iseloomustus……………………… 11 3.1.1. Asukoht, asustus, infrastruktuur………………………………. 11 3.1.2. Ümbruskonna vesivarustus, vee kvaliteet…………………….. 12 3.2. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned………………… 14 3.2.1. Pinnakate……………………………………………………… 14 3.2.2. Aluspõhi……………………………………………………….. 14 3.2.3. Hüdrogeoloogiline ehitus……………………………………… 14 3.3. Maavara (kasulik kiht)………………………………………………… 15 3.4. Looduskaitsealad ja rohevõrgustik……………………………………. 16 4. Kavandatava kaevandamise ja selle võimalike alternatiivide kirjeldus ning võrdlus……………………………………………………………..….. 16 4.1. Kattekihi eemaldamine ja dolokivi kaevandamiseks ettevalmistamine.. 16 4.2. Karbonaatkivimite (dolo- ja lubjakivi) kaevandamine………………… 16 4.3. Lõhkamine ja selle alternatiivid……………………………….………. 17 4.3.1. Mäetööde põhiprotsess………………………………………... 17 4.3.2. Dolokivi kobestamise alternatiivide võrdlus………………….. 17 4.3.3. Maardlate ja tootmisalade võrdlus……………………………. 21 4.4. Mäemassi purustamine, saadava toote ladustamine ja laadimine, transport……………………………………………………………….. 23 4.5. 0-alternatiivi kirjeldus…………………………………………………. 23 5. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju…………………………. 23 5.1. Hinnang välisõhku paisatavate saasteainete kontsentratsioonidele ja heitekogustele ning lõhketööde ohumaale, leevendavad meetmed mõjutatavas keskkonnas…………………………………………………………………….. 24 5.1.1. Hinnang välisõhku paisatavate saasteainete kontsentratsioonidele ja heitekogustele ning lõhketööde ohumaale………………………………….. 24 5.1.2. Leevendavad meetmed mõjutatavas keskkonnas………………… 28 5.2. Hinnang kaevandamise mõju kohta pinna-, pinnase- ja põhjaveele, karjääri mõjupiirkonda jäävate tarbijate veevarustuse tagamine, meetmed veetaseme muutuste jälgimiseks ja vee kvaliteedi kontrolliks, leevendavad meetmed veetaseme alanemise vähendamiseks……………………………….. 29 5.2.1. Hinnang kaevandamise mõju kohta pinna-, pinnase- ja põhjaveele 29 5.2.2. Karjääri mõjupiirkonda jäävate tarbijate veevarustuse tagamine, 32 meetmed veetaseme muutuste jälgimiseks ja vee kvaliteedi kontrolliks………. 5.2.3. Leevendavad meetmed veetaseme alanemise vähendamiseks…… 33 5.3. Hinnang karjäärist väljapumbatava vee saastetaseme kohta, meetmed vee kvaliteedi kontrolliks……………………………………………………… 33 5.3.1. Hinnang karjäärist väljapumbatava vee saastetaseme kohta…….. 33 5.3.2. Meetmed vee kvaliteedi kontrolliks……………………………… 35 5.4. Hinnang vee reostamisele lõhkamisel…………………………………. 35 5.5. Hinnang kaevandamise mõjust maastikule……………………………. 35 5.6. Hinnang kaevandamise mõjust taimestikule ja loomastikule…………. 36 5.7. Hinnang kaevandamise ja killustiku tootmise jäätmetele……………… 36 5.8. Hinnang mürale karjääris ja väljaveoteedel, liikluskoormuse kasvule, meetmed mõjude vähendamiseks……………………………………………… 36 5.9. Hinnang lõhketöödega kaasnevale vibratsioonile (maavõngetele) ning õhulööklaine prognoos………………………………………………………… 38 5.10. Hinnang kaevandamisega kaasnevale radooni ohule………………… 42 5.11. Võimalikud avariid tootmistsüklis ja kaasnevate keskkonnariskide hinnang………………………………………………………………………… 42 5.12. Hinnang kaevandamise mõjust naaberkinnistute väärtusele…………. 43 5.13. Hinnang kaevandatava ala korrastamisvõimalustele…………………. 43 6. Loodusressursid..…………………………………………………………… 43 7. Kavandatava tegevuse keskkonnamõjude kontroll, meetmed oluliste keskkonnamõjude kõrvaldamiseks……………………………………………. 43 8. Üldsuse suhtumine kavandatavasse tegevusse……………………………… 46 9. Hindamistulemuste lühikokkuvõte…………………………………………. 46 Kasutatud materjalid………………………………………………………….. 47

Tekstilisad

1. Sopimetsa II lubjakivikarjääri kaevandamise loa taotlus…………………… 49 2. Sopimetsa II lubjakivikarjäärist karbonaatkivimite kaevandamise 51 keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu protokoll……………... 3. Sopimetsa lubjakivimaardlas Sopimetsa II lubjakivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise programm……... 52 4. Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja kiri nr 33-11-3/18496-29 Sopimetsa lubjakivimaardlas Sopimetsa II lubjakivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmine…………………………………………………………………... 57 5. Sopimetsa KMH käigus mõõdetud salv- ja puurkaevud……………………. 59 6. Mõõdetud kaevude vee omadused…………………………………………... 60 7. Tartu Tervisekaitsetalituse Mõõtmisgrupi müra mõõtmine (ekspert Ilmar Orav)…………………………………………………………………………… 61 8. Moreen OÜ Sopimetsa II lubjakivikarjääri seirekava 73

Graafiline lisa 1

Sopimetsa II lubjakivikarjääri keskkonnamõjude hindamine. Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:10 000 4

1. KOKKUVÕTE

Tegevuse arendajaks on Moreen OÜ, kes taotleb kaevandamise luba Jõgevamaal, Pajusi vallas paikneva Sopimetsa lubjakivimaardla Sopimetsa II lubjakivikarjääri mäeeraldisel. Taotletava Sopimetsa II lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 31,20 ha. Mäeeraldis asub Virumetsa (57301:001:0105), Viru (57301:001:0072) ja Kaasiku (57301:001:0028) maaüksuste piires. Kaevandatava ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on 1638 tuh. m 3 ja ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 2527 tuh. m 3. Kaevandatavast kihist jääb 86% veetasemest madalamale. Moreen OÜ kavatseb Sopimetsa II lubjakivikarjäärist toota kõrgekvaliteedilist ehituskillustikku, mida kasutada nii ehitustöödel kui ka teede ehitusel Kesk- ja Lõuna-Eestis. Karjääri tööajaks planeeritakse kolmkümmend aastat ja maksimaalseks kaevandatavaks aastaseks mahuks 150 tuh. m 3 karbonaatkivimeid (lubja- ja dolokivi). Karbonaatkivimite kobestamiseks kavatsetakse kasutada lõhkamist ja piirkondades, kus lõhkamine ohustab lähiala elanikke ning hooneid, hüdrovasaraga raimamist. Veealuse kivimi väljamiseks kavatsetakse alandada veetaset ning väljapumbatud ja selginenud vett suunata magistraalkraavi kaudu Põltsamaa jõkke. Kavandatava tegevusega kaasnevateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on müra ja tolm, maapinna vibratsioon (maavõnked), mõju põhjaveele, mõju maastikule, mõju ümbruskonnas elavate inimeste elukvaliteedile, ehitistele. Keskkonnamõju hindamine (KMH) algatati Jõgevamaa keskkonnateenistuse poolt 07. 04. 2008. a. juhataja korraldusega nr 33-1-1/864. Algatamise aluseks oli Moreen OÜ kaevandamise loa taotlus Sopimetsa II lubjakivikarjääris. Keskkonnamõju hindamise aluseks oli programm, mis on heaks kiidetud Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja korraldusega. Taotletava Sopimetsa II lubjakivikarjääri kasutuselevõtuga kaasneda võivate keskkonnamõjude hindamisel oli abiks lähikonnas sarnastes oludes töötav Sopimetsa dolokivikarjääri kogemus mõjutatava keskkonna ulatusest ja senise kaevandamisega kaasnenud keskkonnamõjudest. Selleks, et prognoosida müra taset kavandatava karjääri ümbruses, tehti müramõõtmisi juba olemasolevas karjääris olukorras, kus töötas kogu karjääri tehnika. Kuna tegutsevas dolokivikarjääris toimub vee väljapumpamine (mida kavandatakse ka taotletavas karjääris), siis andmed veetaseme alanemise kohta lähiümbruse kaevudes andsid võimaluse võrrelda hüdrogeoloogiliste uuringute käigus saadud arvutuslikke alandusi tegelikuga. Vee alanemise taseme, alanduslehtri ulatuse ja väljapumbatava vee koguste hindamisel võeti aluseks olemasoleva ja taotletava karjääri koosmõju, kusjuures arvutustesse võeti ka kahe karjääri vahele jääv ca 10 ha suurune ala. 5

Olulisemad keskkonnamõjud, nende leevendamisevõimalused, seire. Maapinna vibratsioon (maavõnked). Esimestel lõhkamistel tuleb mõõta võnkekiirust ca 200 m kaugusel lõhkekohast, et prognoosida võnkekiirust olukorras, kui lõhketööd toimuvad Virutoa ja Ööbikutoa elamumaa (hoonete) lähikonnas ja seega juba eelnevalt kavandada meetmed (laengu vähendamine) vastavate olukordade jaoks. Enne lõhketööde alustamist tuleb läbi viia karjääri mõjupiirkonda jäävate hoonete passistamine, mis loob aluse hoonetele kaevandamisega põhjustatud võimalike kahjustuste väljaselgitamiseks ning arendaja poolt likvideerimiseks ja kompenseerimiseks. Lõhkamise täpsest ajakavast peab kaevandaja teavitama elanikkonda karjääri piirist 600 m raadiuses võimalikult varakult ja viisil, et on tagatud iga eeldatavalt mõjutatud isikul selle informatsiooni kättesaamine. Lubatust suuremate maavõngete korral, mis võivad ohustada hoonete konstruktsiooni ja inimesi, muudetakse lõhketööde passi – vähendatakse lõhkelaengute suurust määral, mis tagab lõhkamise ohutuse hoonetele ja neis elavatele inimestele. Juhul kui seda pole võimalik teha, asendatakse lõhkamine raimamisega või kaljumassi kobestustööd mõjutataval alal lõpetatakse seniks, kuni olukord mõjutatava objekti (elamumaa, hooned, inimesed) suhtes pole muutunud. Olukord võib muutuda, kui arendaja ja maaomanike vahel on saavutatud kokkulepe hoonete lammutamiseks ja maa sihtotstarbe muutmiseks. Tehnoloogiline müra. Kavandatava karjääri lähikonnas asuvas Luige Kivi OÜ Sopimetsa dolokivikarjääris on Moreen OÜ tellimusel teinud müra mõõtmisi Tartu Tervisekaitsetalituse ekspert Ilmar Orav. Müra mõõdeti 29. oktoobril 2008. a. olukorras, kus töötas kogu karjääri tehnika, kaasa arvatud purustus-sorteerimissõlm. Müra mõõdeti vahetult purustus-sorteerimissõlme juures, 100 m kaugusel (karjääri põhjas), 200 m kaugusel (karjääri põhjas) ja 300 m kaugusel (väljaspool karjääri). Nii Luige Kivi OÜ karjäär kui ka kavandatav Sopimetsa II lubjaivikarjäär asuvad müra leviku suhtes sarnastes tingimustes. Mõõtmistulemuste põhjal selgus, et vahetult purustus- sorteerimissõlme juures ja 100 ning 200 m kaugusel karjääri põhjas ei ületanud müratase ettevõtte territooriumil (karjääris) lubatud päevast ja öist piirtaset. Mõõtmistulemuste põhjal selgus, et müraallikatest 300 m kaugusel (väljaspool karjääri) ei ületanud müratase väljaspool ettevõtte territooriumi lubatavat müra päevast ja öist taotlustaset. Müra taset tuleb mõõta regulaarselt kaeveala lähenemisel Virutoa ja Ööbikutoa elamumaale. Lubatust suurema müra ilmnemisel elamumaal või hoonete läheduses viiakse müra allikas (purustus-sorteerimissõlm või muu karjääri tehnika) kaugusele, kus müra mõju mõjutatava objektini ei ületa lubatud piire. Vastasel korral tegevus peatatakse. Müra leviku täiendavaks tõkestamiseks tuleb juba kaevandamise algperioodil rajada mäeeraldise põhjapiirile katendist vallid, millele oleks otstarbekas istutada kiirekasvulisi 6 lehtpuid ja põõsaid. Ajaks, kui kaevandamine jõuab mäeeraldise põhjaossa, on katendivallidel kasvavast metsast (võsast) saanud oluline täiendav müra barjäär. Tolmusisaldus õhus . Kui esitatakse pretensioone õhu kvaliteedi kohta, mõõdetakse mõjutatud piirkonnas tolmusisaldust õhus. Tolmu leviku täiendavaks tõkestamiseks tuleb juba kaevandamise algperioodil rajada mäeeraldise põhjapiirile katendist vallid, millele oleks otstarbekas istutada kiirekasvulisi lehtpuid ja põõsaid. Ajaks, kui kaevandamine jõuab mäeeraldise põhjaossa, on katendivallidel kasvavast metsast (võsast) saanud oluline täiendav tolmu barjäär. Kivimi purustamisel ja laadimisel tuleb tolmuheitmete vähendamiseks kasutada purustus- ja sorteerimissõlmes vee pihustamist ja kaetud linte peenmaterjalide (0,2–0,4 cm) laadimisel. Pikkadel kuivadel perioodidel (suvel) niisutatakse lisaks karjääri teedele ka laos olevat peenmaterjali (fraktsioon 0 –4 mm). Lubatust suurema tolmusisalduse ilmnemisel õhus elamumaa piires või hoonete läheduses viiakse tolmu allikas (purustus-sorteerimissõlm või muu karjääri tehnika) kaugusele, kus lubatust suurem tolmuheide mõjutatava objektini ei ulatu. Kui lubatust suurem tolmukogus on põhjustatud väljaveoteedelt, tuleb teid sagedamini kasta. Vastasel korral tegevus peatatakse. Veetaseme alanemine. Põhjaveetaseme arvutuslik alanemine karjääri lõppsügavusel ulatub 500 m kaugusel karjääri servast ca 7 ja 1 km kaugusel 1,1 meetrini. Karjääri servast vähemalt 500 m kaugusel asuvad salvkaevud jäävad veetaseme alanemise tõttu kuivaks. Selles piirkonnas paiknevad salvkaevud tuleks edaspidi asendada puurkaevudega, olemaolevates puurkaevudes paigaldada pump mõnevõrra sügavamale. Enamik mõjutatava piirkonna elanikkonnast paikneb Kõrkküla–Tapiku maantee ümbruses, kus kaevude veetase võib alaneda kuni 1 m, mis jääb veetaseme loodusliku kõikumise piiridesse. Veetaseme alanemise ulatuse jälgimiseks nii ruumis kui ajas tuleb rajada olemasolevatest puur- ja salvkaevudest seirevõrk. Kaevu konstruktsiooni tõttu sobivad veetaseme mõõtmiseks: karjäärist põhjakaares asuvad Virutoa (Pk 31), Sopi lauda (Pk 26), Sopi (Pki 27), Uuetoa (Pk 25), Innusaare farmi (Pk 24), Jaagu (Pk 20-1) ja Sopimäe (Pk 4) talu puurkaevud ning Saare (Sk 5), Sopimäe (Sk 4a), Kuusiku (Sk 5) ja Kargu (Sk 2) talu salvkaevud; karjäärist lõunakaares asuvad Lepiku (Pk 35), Tiigi (Pk 40), Uuetoa (Pk 45) ja Mõisa (Pk 48) talu puurkaevud. Nimetatud kaevude seirevõrku võib lisada ka teisi puur- või salvkaeve, kus on võimalik mõõta veetaset. Kui kaevandamise tulemusena karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele, tuleb arendajal need asendada sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega. Mõjude kõrvaldamiseni 7 kaevandamise luba peatatakse. Vee sissevoolu tõkestamiseks ja vee väljapumpamisel kujuneva alanduslehtri vähendamiseks on võimalik karjääri seinte vastu rajada katendist (saviliivmoreenist) veetõkked. Hüdrotehnikainsener Enn Sooviku (2008) arvutuste kohaselt väheneks näiteks Nabala maardlas kavandatavas Nõmmküla lubjakivikarjääris sellise veetõkke rajamise korral karjääri valguva põhjavee kogus üle kümne korra. Kaevude vee kvaliteet. Veeproovid tuleb võtta kaevudest enne kaevandamise alustamist ja perioodiliselt kaevandamise jooksul. Kaevandamise loa täiendavates tingimustes ja seirekavas määratakse puurkaevud, millest võetakse vee proovid lämmastikuühendite, naftaproduktide ja hõljumi määramiseks. Pretensioonide korral täiendatakse proovitud kaevude nimistut. Kui kaevandamise tulemusena karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes halveneb vee kvaliteet tarbimist mittevõimaldavale tasemele, tuleb arendajal need asendada sügavamatest veekihtidest toituvate, kvaliteetse veega kaevudega. Mõjude kõrvaldamiseni kaevandamise luba peatatakse. Väljapumbatava vee kvaliteet . Põltsamaa jõkke suunatava vee kvaliteedi kontrolliks tuleb rajada seirepunkt settebasseinidest Rutikvere peakraavi väljuvasse kraavi, seirepunkt Rutikvere peakraavi ning seirepunkt Põltsamaa jõkke kuni 50 m ülesvoolu enne Rutikvere peakraavi suubumist. Seirepunktides mõõdetakse regulaarselt naftaproduktide ja hõljumi sisaldust. Mõõtmise sagedus sätestatakse seirekavas ja kaevandamise loa täiendavates tingimustes ning väljakujunenud tava järgi on see neli korda aastas. Kui seirepunktide vee analüüsimisel selgub, et karjääris on toimunud naftaproduktide reostus või settetiikidest väljasuunatud vesi sisaldab jääkaineid määral, mis tekitavad Põltsamaa jõe vee reostust, siis kaevandamise luba peatatakse seni, kuni reostuse põhjused on kõrvaldatud. Karjääri vesi peab olema puhastatud määral, et see ei mõjutaks negatiivselt Põltsamaa jõe vee kvaliteeti ja väljapumbatud vesi peab vastama vee erikasutusloaga seatud nõuetele. Kokkuvõtvalt – kavandatav Sopimetsa II lubjakivikarjäär ja sellega seotud tegevused ei avalda looduskeskkonnale ja piirkonna elanikele ning nende elukeskkonnale olulist negatiivset mõju, kui peetakse kinni ettenähtud kaevandamise teholoogiast, kui rakendatakse vajalikke leevendavaid meetmeid ja kui peetakse kinni kaevandamise loas sätestatud täiendavatest tingimustest ja seirekavast. Täiendavate tingimuste seadmisel on üheks aluseks käesolev keskkonnamõju hindamise aruanne. Tulevikus karjääri alale kujunev veekogu rikastab looduskeskkonda ja loob täiendavaid puhkamisvõimalusi. Ain Põldvere keskkonnaekspert, litsents KMH0108 8

2. SISSEJUHATUS

2.1. Andmed keskkonnamõju hindamise objekti kohta, kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud Moreen OÜ taotleb karbonaatkivimite (lubja- ja dolokivi) kaevandamise luba Sopimetsa II lubjakivikarjääri mäeeraldisel. Taotletav mäeeraldis asub Jõgevamaal Pajusi vallas Sopimetsa külas Sopimetsa lubjakivimaardla piires (joonis 1). Taotletava Sopimetsa II lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 31,20 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala 36,46 ha. Kaevandatava ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on 1638 tuh. m 3 ja kaevandatava ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 2527 tuh. m 3. Kaevandatavast kihist jääb 86% veetasemest madalamale. Moreen OÜ kavatseb Sopimetsa II lubjakivikarjäärist toota kõrgekvaliteedilist ehituskillustikku, mida kasutada nii ehitustöödel kui ka teede ehitusel Kesk- ja Lõuna- Eestis. Karjääri tööajaks planeeritakse kolmkümmend aastat ja maksimaalseks kaevandatavaks aastaseks mahuks 150 tuh. m 3 karbonaatkivimeid (lubja- ja dolokivi). Kaevandamisjärgselt kujundatakse väljatöötatud alale veekogu. Karbonaatkivimite kobestamiseks kavatsetakse kasutada lõhkamist ja piirkondades, kus lõhkamine ohustab lähiala elanikke ning hooneid, hüdrovasaraga raimamist. Veealuse kivimi väljamiseks kavatsetakse alandada veetaset ning väljapumbatud ja selginenud vett suunata magistraalkraavi kaudu Põltsamaa jõkke. Kavandatava tegevusega kaasnevateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on müra ja tolm, maapinna vibratsioon, mõju põhjaveele, mõju maastikule, mõju ümruskonnas elavate inimeste elukvaliteedile, ehitistele.

2.2. Keskonnamõju hindamise protsessi osalised Arendaja: Moreen OÜ, registrikood 10353946, aadress Kaavere küla, Põltsamaa vald, 48012 Jõgevamaa. Majandustegevuse registri nr KA00073, registreerimise kuupäev 25.03.2004. Kontaktisik Juss Maurer, tel. 5079387, e-post: [email protected] . Otsuataja ja järelvalve teostaja: Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon, aadress Aia 2, 48306, Jõgeva. Kontaktisik Marju Kuldmaa, tel. 7762416, e-post: [email protected] . Ekspert: 57301:001:0188 Sopimetsa 57301:001:0189 Sopitiigi 57301:001:0035 Sopi 57301:001:0147 Sopi 57301:001:0184 Uuetoa 57301:001:0591 57301:001:0191 57301:001:0129 Sopi-Uuetoa Sopipõllu 57301:001:0850 Sopi lauda Põltsamaa metskond

57301:001:0112 Ööbikutoa 57301:001:0113 Ööbikutoa

57301:001:0104 57301:001:0420 Ööbiku Vahemetsa 57301:001:0732 57301:001:0105 Ööbiku Virumetsa

57301:001:0068 TAOTLETAV 57301:001:0071 Piiri 57301:001:0072 Virutoa Viru SOPIMETSA II 5 LUBJAKIVIKARJÄÄRI 7 3 0 1 MÄEERALDIS :0 0 1 (MOREEN OÜ) :0

1 9 7 4 S 57301:001:0054 o 57301:001:0032 p Välja 57301:001:0028 im Sae e Kaasiku ts a

te 57301:001:0541 e Lageda 57301:001:0230 SOPIMETSA Lepiku 57301:001:0260 DOLOKIVI- Raadiku KARJÄÄRI MÄEERALDIS (OÜ LUIGE KIVI)

57301:001:1161 Mattise

57301:001:0660 57301:001:0230 Männiku Lepiku

Joonis 1. Taotletava Sopimetsa II lubjakivikarjääri asendiskeem. Alus: katastri aluskaart. Mõõtkava 1:10 000. Punase joonega on tähistatud taotletava mäeeraldise piir, kollase joonega mäeeraldise teenindusmaa piir. 10

OÜ Eesti Geoloogiakeskus, registrikood 10140653, aadress Kadaka tee 82, 12618 Tallinn. Vastutav keskkonnaekspert Ain Põldvere, KMH litsents KMH0108, tel 5104753, e-post: [email protected] . Töös osalesid: Rein Perens (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, hüdrogeoloogia osakonna juhataja, tel. 6720087), Leonid Savitski (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, juhtiv hüdrogeoloog, tel. 6720087), Ranek Rohtla (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, geoloog, tel. 7339004), Andreas- Erik Shmied (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, vanemhüdrogeoloog, tel. 6720073), Mati Lelgus (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, vanemgeoloog, tel. 6720087), Merle Truu (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, geoloog, tel. 6720087), Ilmar Orav (Tartu Tervisekaitsetalituse Mõõtmisgrupp, ekspert, tel. 5032072). Asjast huvitatud isikud: Moreen OÜ, Pajusi Vallavalitsus, Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon, kavandatava karjääri ümbruse elanikud ja maaomanikud ning killustiku väljaveotee ääres elavad inimesed.

2.3. Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahv 11 lg 2 vaatas otsustaja (Jõgevamaa keskkonnateenistus) arendaja (Moreen OÜ) kaevandamise loa taotluse (lisa 1) läbi. Keskkonnamõju hindamine (KMH) algatati Jõgevamaa keskkonnateenistuse poolt 07.04.2008. juhataja korraldusega nr 33-1-1/864. Keskkonnamõju hindamise algatamisest, programmi väljapanekust ja avalikust arutelust teavitati menetlusosalisi, avaldati teade Ametlikes Teadaannetes 10. 04. 2008. ning 11. 04. 2008. ajalehes Vali Uudised. Programmi täiendamiseks ja muutmiseks saabus ettepanekuid kuni programmi avaliku aruteluni. Keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu toimus Pajusi vallamajas 05. 05. 2008. Koosoleku protokoll on esitatud lisas 2. Täiendusi tehti ka arutelul toimunud ettepanekute põhjal. KMH programm (lisa 3) on heaks kiidetud Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja kirjaga (lisa 4). Lähtuvalt heakskiidetud programmist ja keskkonnamõju hindamise ning keskkonnajuhtimise seadusest, hinnati karbonaatkivimite (lubja- ja dolokivi) kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju. 11

2.4. Ülevaade kasutatud dokumentidest ja allikatest Keskkonnamõju hindamisel tugineti kehtivatele seadustele, määrustele ja teistele normdokumentidele, samuti geoloogilise uuringu andmetele ning välivaatlustele. Arvestati kohalike elanike ja maaomanike poolt esitatud põhjendatud soovitusi ja ettepanekuid. Kasutatud seaduste ja määruste nimistu tuuakse kirjanduse loetelus. Keskkonnamõju hindamise alusmaterjalid, täiendavad uuringud. Sopimetsa lubja- ja dolokivi geoloogilise uuringu aruanne (Sinisalu, Savitski, 2003). Sopimetsa II uuringuruumi geoloogiline uuring Jõgeva maakonnas (Sinisalu, Tuuling, Savitski, 2008). Keskkonnamõju hindamise aruanne Sopimetsa lubjakivimaardla lubjakivi kaevandamiseks (Petersell, 2004). Sopimetsa II lubjakivikarjääri kaevandamise loa taotlus (Tuuling, 2008). Taotleja Moreen OÜ. Müra mõõtmised Luige Kivi OÜ Sopimetsa lubjakivikarjääri ümbruses (Orav, 2008). Sopimetsa maardla ümbruse salv- ja puurkaevude seiretööd (Shmied, Lelgus, 2009). Alkranel OÜ uuring Pajusi valla kaevude vee kvaliteedi ja tehnilise seisundi hindamiseks (Põldvere, 2005).

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

3.1 Sopimetsa lubjakivikivimaardlal kavandatava Sopimetsa II lubjakivikarjääri asukoha ja selle ümbruse iseloomustus 3.1.1. Asukoht, asustus, infrastruktuur Sopimetsa II lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 36,46 ha, mäeeraldise pindala 31,20 ha. Taotletav Sopimetsa II lubjakivikarjääri mäeeraldis (joonis 1, graafiline lisa 1) asub Jõgevamaal Pajusi vallas Sopimetsa külas Virumetsa (57301:001:0105), Viru (57301:001:0072) ja Kaasiku (57301:001:0028) maaüksustel ning piirneb Sae (57301:001:0032), Sopi-Uuetoa (57301:001:0591), Sopipõllu (57301:001:0191), Ööbiku (57301:001:0104), Raadiku (57301:001:0260), Sopimetsa tee (57301:001:0174), Virutoa (57301:001:0071) ja Piiri (57301:001:0068) katastriüksustega. Taotletav mäeeraldis asub rohumaal ja on läänest–edelast ning idast–kirdest piiratud segametsaga, põhjast ja lõunast rohumaaga. Maapinna absoluutne kõrgus mäeeraldise lääneosas on 67–69, idaosas 72–74 m. Mäeeraldise lääne-edelapiiril asub 12 kuivenduskraav, mis viib oma vee Rutikvere peakraavi kaudu ca 1 km kaugusel asuvasse Põltsamaa jõkke. Põltsamaa jõe veetase jääb ca 64–66 m absoluutsele kõrgusele. Taotletav mäeeraldis ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealale. Mäeeraldisest ca 800 m kaugusel kagu pool asub Luiga paeala, kus asub pruunika pesajuure kasvukoht. Taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 200 m kagu pool asub Sopimetsa dolokivikarjäär, kus alates 2005. aastast kaevandab Luige Kivi OÜ. Sopimetsa dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta on tehtud keskkonnamõjude hindamine (Petersell, 2004). Sopimetsa dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 8,29 ha. Alates 2007. aastast kaevandatakse karjäärist ka veealust varu, mistõttu toimub vee väljapumpamine. Taotletav mäeeraldis asub suures osas maaparandussüsteemil Sopimetsa (VID kood 4021022000). Põhjapiirile jääb 330 kV kõrgepingeliin Eesti EJ-Paide. Ligikaudu 700 m kaugusel ida–kirde pool kulgeb Vao–Kalana–Sulustvere, lõuna pool Põltsamaa–Pajusi–Luige maantee. Need maanteed on peamised killustiku transporditeed. Taotletava mäeeraldise idapiirilt kagu suunas kulgeb kohalik Sopimetsa tee, mis möödub Luige Kivi OÜ karjäärist ja jõuab Põltsamaa–Pajusi–Luige maanteele. Ligikaudi 1 km kaugusel asub Arisvere külakeskus, kus valdavas enamuses majapidamistes on tsentraalne veevarustus. Luige külakeskus asub ca 1,8 km lõuna pool ja Rutikvere külakeskus ca 2,1 km loode pool. Lähimad majapidamised jäävad taotletavast mäeeraldisest põhja (Ööbikutoa, Viru, Virutoa, Sopi, Uuetoa, Vahemetsa) ja lõuna (Lepiku) poole. Sopi, Ööbikutoa ja Virutoa kinnistu maa on katastris arvel elamumaana. Virutoa kinnistu elamumaa piir asub kavandatavast karjäärist ca 25, Ööbikutoa elamumaa piir 75 ja Sopi elamumaa piir 320 m kaugusel. Lähimal, Virutoa kinnistul ei elata, sest elamu puudub. Kinnistul asuvad kivist kõrvalhooned ja lagunenud pumbamajaga puurkaev. Ööbikutoa kinnistul asub elamu ja puurkaev, Sopi kinnistul elamu ja puurkaev. Mäeeraldisest lõuna pool asuvad Kaasiku ja Raadiku majapidamise lagunenud hooned. Kaevud puuduvad.

3.1.2. Ümbruskonna vesivarustus, vee kvaliteet Valdav enamus Pajusi valla majapidamiste puurkaevude veest pärineb Siluri veekompleksi Raikküla veekihi kõige ülemisest, väga nõrgalt kaitstud osast. Üksikmajapidamiste puurkaevude sügavus jääb enamasti 20 m piiridesse. Harvem on puurkaevude sügavuseks kuni 35 m. Pinnakatte väikese paksuse tõttu on põhjavesi pindmise reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Puurkaevud on reeglina vanad ja veevõtt nendest väike (Põldvere, 2005). 13

Kavandatava Sopimetsa II lubjakivikarjääri ümbrusesse (raadiusega ca 2 km) jääb 33 puurkaevu (graafiline lisa 1), millest kaevude mõõdistamise käigus (2009. a. jaanuaris) saadi andmeid 19 kaevu veetaseme kohta. Seire käigus mõõdeti kaevude veetaset ja sügavust, kaevu nurkkoordinaate L-Est süsteemis ning küsitluse teel tehti kindlaks ka maksimaalsed ja minimaalsed veetasemed (lisa 5). Võimaluse korral mõõdeti sondiga ka kaevuvee elektrijuhtivust, veetemperatuuri, mineraalsust, soolsust, hapnikusisaldust, redokspotensiaali ja pH. Andmed mõõtmistulemuste kohta on esitatud lisas nr 6. Piirkonda jäävatest kaevudest on vaid viis arvel riiklikus põhjaveekatastris (lisa 5). Mitme kaevu veetaset ei saanud mõõta kaevu konstruktsiooni tõttu või polnud omanikke kodus ja kaevule puudus juurdepääs. Puurkaevude sügavus on küsitluse alusel valdavalt 20 m, kaevude veetase mõõtmise ajal 1,1–3,5 m. Vaid Lepiku (Pk 35) ja Virutoa (Pk 31) talu puurkaevus asus veepind sügavamal (vastavalt 10,0 ja 5,9 m). Kaevude täpne sügavus on teada vaid neil kaevudel, mille kohta on koostatud puurkaevu arvestuskaart ja kaevud asuvad riiklikus põhjaveekatastris. Arisvere külas Innusaare talu puurkaev on 30,0 m, Sopimetsa külas Uuetoa talu puurkaev 30,0 m, Lepiku talu puurkaev 23,9 m, Vahemetsa talu puurkaev 20,5 m ja Väljataguse külas Kütimetsa talu puurkaev 36,0 m sügavune. Salvkaeve on vähe (graafiline lisa 1, lisa 5). Kaevude sügavus on 2,0–5,8 m. Sopimäe, Oreli ja Pähkli talu salvkaevud (Sk 4a, Sk 22a, Sk 53) jäävad omanike sõnul kuivadel suvedel kuivaks. Kuusiku talu salvkaevu (Sk 5) on sügavamaks puuritud ja kaevu sügavus on 6,7 m. Pajusi Vallavalitsuse tellimusel on OÜ Alkranel teinud uurimistöö (Põldvere, 2005) vallas asuvate kaevude vee kvaliteedi ja võimalike reostusallikate kohta. Uuringupiirkond hõlmas ka kavandatava karjääri ümbrust. Sopimetsa külast on analüüsitud 3, Uuevälja külast 3, Kõrkkülast 2, Arisvere külast 1 ja Nurga külast 1 puurkaevu vett. Kuna tegemist on nitraaditundliku alaga, kus pinnakate on õhuke ja vettkandvad kivimid lõhelised, siis uuritud kaevudes esines kohati ammooniumi ja nitraadi ülenormatiivset sisaldust. Reostuse allikateks hinnati punktreostuskoldeid – laudad, sõnnikuhoidlad, vanade väetisehoidlate asukohad, kaevude puudulikud sanitaarkaitsetsoonid jms. Võrreldes 2005. a. uurimistulemusi varasemate andmetega (Pajusi kolhoosi veekaitseline olukord ja selle parandamise võimalusi, 1990; Hindrikson, 2005) ei olnud piirkonna puurkaevude vee kvaliteet aja jooksul lämmastikuühendite sisalduse seisukohast muutunud. Uurimistöö üheks järelduseks oli, et normidele vastava joogivee tagamiseks tuleks ka hajaasustusega piirkondadesse rajada puurkaevud, mis kasutaksid alumisi, pindmise reostuse suhtes kaitstud veekihte (40-60 m sügavusel, Siluri veekompleksi Raikküla veekiht) ja mis asuvad allpool lokaalseid veepidemeid. 14

3.2. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned 3.2.1. Pinnakate Taotletav Sopimetsa II lubjakivikarjäär asub Siluri ladestu Raikküla kihistu avamusalal, kus pinnakattesetete paksus on vahemikus 0,8–4,9 m (keskmiselt 1,8 m). Kasvukihi (mulla) paksus on keskmiselt 0,4 m ja jämepurrurohke (ca 25%) saviliivmoreeni paksus keskmiselt 1,4 m. Taotletava mäeeraldise lähimas ümbruses (kuni 0,5 km) levivad parasniisked ja niisked mullad. Kaugemal, Põltsamaa jõe ning samuti põhja, lõuna ning ida suunal levivad niisked lammi- ja turvastunud mullad. 3.2.2. Aluspõhi Nii taotletava Sopimetsa II lubjakivikarjääri mäeeraldise piires kui ka kogu lähiümbruses moodustab aluspõhjakivimite ülemise osa Siluri ladestu Raikküla kihistu. Geoloogilise uuringu käigus (Sinisalu jt., 2007) rajati taotletavale Sopimetsa II lubjakivikarjääri mäeeraldisele 13 uuringupuurauku. Uuringu andmetel lamavad vahetult kattekihi all stromatopoor-korall-lubjakivid, mis sageli on dolomiidistunud ja kavernoossed. Lubjakivide paksus on 0,0–5,1 m (keskmiselt 2,9 m). Mäeeraldise lääne- loodeosas on stromatopoor-korall-lubjakivid ära kulutatud ja vahetult kattekihi all lamavad peenekristallilised plaatjad lubjakivid, mis läbilõikes madalamal on dolomiidistunud. Plaatjate lubjakivide paksus on 1,6–4,0 m (keskmiselt 2,3 m), dolomiidistunud lubjakivide paksus on 0,4–1,9 (keskmiselt 1,3 m). Läbilõike alumise osa moodustavad kirjuvärvilised dolokivid, milles esineb ränimugulaid. Kihtide paksus on 4,9–10,1 (keskmiselt 6,7 m). Sügavuse suurenedes suureneb dolokivis esinevate domeriidikihtide arvukus ja paksus. Suureneb ka dolokivi üldine savikus. Mäeeraldise piires on lubja- ja dolokivid kohati lõhelised ja karstunud. Mõned karstilõhed on täidetud valkjashalli lubisaviga, halli saviga või liivaga. Võimalike tektooniliste rikete, purustusvööndite ning karstiilmingute väljaselgitamiseks on geoloogilise uuringu käigus geofüüsik Tarmo All’i juhtimisel ((Sinisalu jt., 2007) tehtud elektromeetrilisi uuringuid. Uuringutest selgus, et taotletaval mäeeraldisel on kaks kirde- edelasuunalist kitsast tsooni, kus võib eeldada lõheliste ja kohati karstunud kivimite esinemist. 3.2.3. Hüdrogeoloogiline ehitus Taotletav Sopimetsa II lubjakivikarjääri mäeeraldis asub alal, mis jääb Põltsamaa jõe vesikonda. Põltsamaa jõgi asub ca 1 km lääne pool. Maapinna üldine langus on jõe suunas. Mäeeraldis piirneb lääne poolt kuivenduskraaviga, mille kaudu juhitakse tegutsevast Sopimetsa dolokivikarjäärist (Luige Kivi OÜ karjäär) väljapumbatud vett Põltsamaa jõkke. Senine vee väljapumpamine Sopimetsa dolokivikarjäärist on kvartalis 36,9–45,09 tuh. m 3 (Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regiooni andmed 2008. aasta kohta). 15

2008. aastal on keskmiselt ühes kvartalis välja pumbatud 39,72 tuh. m 3. Lubatud veevõtust (273,75 tuh. m 3 kvartalis) on see väiksem ligikaudu 7 korda. Lähim ilmajaam asub Jõgeval, mille andmetel on aastane sademete keskmine 650 mm. Kõige sademeterikkam kuu on august (88 mm), kõige kuivem veebruar (27 mm). Kõige suurem ööpäevane sademete summa on olnud 2007. a. juunis (57 mm). Miinuskraadid püsivad detsembrist märtsini. Piirkonna hüdrogeoloogilisest läbilõikest on karjäärivee moodustumise ja elanike veevarustusega seotud vaid Siluri veekompleks. Õhukeses pinnakattes, mis koosneb saviliivmoreenist, püsivat veekihti ei moodustu. Vett läbilaskvad pinnakattesetted on aeratsioonivööndiks, mille kaudu sademed infiltreeruvad Siluri veekompleksi lõhelistesse karbonaatkivimitesse. Sopimetsa II lubjakivikarjääri mäeeraldisel jääb põhjavee tase (mai–juuni 2007) 1,3–7,0 m sügavusele ehk 66–68 m absoluutsele kõrgusele. Põhjaveevoolu looduslik suund on Põltsamaa jõe poole läände ja edelasse (graafiline lisa 1). Põhjavesi on suures osas surveta, toitumine toimub kevadel ja sügisel põhiliselt sademete arvel. Suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule. Põhjaveeseire andmetel ulatub põhjaveetaseme muutuste amplituud 2 meetrini, pikaajalises vaatluste reas 2,5 meetrini.

Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO 3-Ca-Mg tüüpi, kuivjäägiga 374 mg/l ja üldkaredusega 6 mg-ekv/l. Vee juurdevool kavandatavasse karjääri moodustub põhjavee juurdevoolust ja karjääri langevaist sademeist. Kivimi lõhelisuse ja karstumise tõttu on põhjavee sissevool karjääri ebaühtlane. Puurimistööde andmetel on kõige murenenum ja lõhelisem paekivide (lubja- ja dolokivid) ülemine osa, mis tähendab, et enamus karjääri sattuvast veest on pärit paekivilasundi ülaosa lõhelistest kivimitest. Kivimi lõhelisus ja seega vee läbilaskvus ülalt alla väheneb. Piirkonna kivimid pole veerohked, mida kinnitab ümbruskonna puurkaevude erideebit (kuni 1 l/s). Seda kinnitavad ka mäeeraldise piires tehtud katsepumpamised. Pumpamisel saadi kivimite veejuhtivuseks km=39m 2/ööpäevas ja taastumisel km=36 m 2/ööpäevas. 3.3. Maavara (kasulik kiht) Kasuliku kihi moodustavad Siluri ladestu Raikküla kihistu Imavere ja Jõgeva kihtide karbonaatkivimid. Läbilõikes valdavad dolokivid. Ülaosa moodustavad lubjakivid, mis vahelduvad kuni 3,5 m paksuste dolokivi kihtidega. Kaevandatava ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on 1638 tuh. m 3 ja kaevandatava ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 2527 tuh. m 3. Kaevandatavast kihist jääb 86% veetasemest madalamale. 16

Mäeeraldisel asuvad karbonaatkivimid vastavad füüsikalis-mehaanilistelt omadustelt kõrgemargilisele ehituskivile esitatavatele nõudmistele. Survetugevus on dolokivil 90–167 Mpa, lubjakivil 84–150 Mpa. Dolokivist valmistatud killustiku survemark on keskmiselt “1000”, kuluvusmark “I”, külmakindlus “25”. Lubjakivist valmistatud killustiku survemark on keskmiselt “800”, kuluvusmark “I–II”, külmakindlus “25”. Oodatav killustiku väljatulek mäemassist on 72,7%. 3.4. Looduskaitsealad ja rohevõrgustik Taotletav Sopimetsa II lubjakivikarjäär ei jää Natura 2000 ega rohevõrgustiku aladele. Ligikaudu 800 m kagu poole jääb Luiga karstunud paeala, kus on pruunika pesajuure kasvukoht.

4. KAVANDATAVA KAEVANDAMISE JA SELLE VÕIMALIKE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS NING VÕRDLUS

4.1. Kattekihi eemaldamine ja dolokivi kaevandamiseks ettevalmistamine Kaevetöödele eelnevad ettevalmistavad tööd, mille käigus kooritakse kattekiht (muld ja moreen) ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale ida-, lääne- ja põhjapiirile. Kasvukihi (mulla) maht on 125 tuh. m 3, moreenikihi maht 437 tuh. m 3. 3–5 m kõrguse vallilaadse pinnavormi rajamine ümber mäeeraldist vähendab oluliselt karjäärist leviva müra, tolmu ja lõhkamisproduktide levikut. Kattekihi eemaldamisel kasutatakse buldooserit ja ekskavaatorit. Kattekiht eemaldatakse etappide kaupa pindalalt, mis võimaldab arendada karbonaatkivimite planeeritud kaevandamist. Kattekihi koorimist alustatakse mäeeraldise kagu-lõunaosast. Ümbritsevalt alalt kaevealale valguva pindmise veevoolu ärajuhtimiseks tuleb rajada kraavide süsteem. Mäeeraldisest lääne pool asuva magistraalkraavi vee sissevoolu vältimiseks tuleb selles suunas jätta kaitsetervik või rajada kraavi asemele piisava läbimõõduga torustik. Mäeeraldisest lääne pool asuvale teenindusmaale tuleb rajada settetiikide süsteem, kus karjäärist väljapumbatud vesi saab enne äravoolukraavi suunamist selgineda. 4.2. Karbonaatkivimite (dolokivi) kaevandamine Moreen OÜ kavandab Sopimetsa II lubjakivikarjäärist kaevandada maksimaalselt 150 tuh. m 3 karbonaatkivimeid aastas. Mäeeraldise piires on kaevandatava karbonaatkivimite kihi keskmine paksus 13,6 m, selle väljamine planeeritakse kahe ca 6– 7 m kõrguse kaeveastmega. Kaevandatava kihi lamami absoluutne kõrgus on vahemikus 52,4–57,1 m, keskmiselt 55,1 m. Kasuliku kihi lamami kõrgus on väiksem mäeeraldise lääne–lõuna-, suurem idaosas. Kaevandamist alustatakse mäeeraldise kagu–lõunaosast, kus kasuliku kihi lamami absoluutne kõrgus on väiksem ja kuhu kaevandamisala laienemisel hakkab kogunema karjääri valguv põhjavesi. Karjääri sellesse ossa rajatakse 17 kaeveastme kivimi kaevandamiseks planeeritud sügavuse ja profiiliga veekogujakraav, mis päädib kogujakaevuga, kust vesi pumbatakse settetiikidesse. Settetiikidest voolab selginenud vesi magistraalkraavi kaudu Põltsamaa jõkke. 4.3. Lõhkamine ja selle alternatiivid 4.3.1. Mäetööde põhiprotsessiks on kasuliku kihi (kaljupinnase) kobestamine puur-lõhketööde või hüdrovasaraga raimamise abil ja seejärel kobestatud kaljupinnase purustamine ning sorteerimine purustus-sorteerimissõlmes. Kasuliku kihi kobestamine saab toimuda nii puur-lõhketööde abil kui ka hüdrovasaraga raimamisel. Lõhketöid teostab litsentsi omav firma kooskõlas kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud passile. Arendaja lubab firmal kasutada lõhkamistöödel lõhkeainena nobeliiti, ANFO-d või teisi lõhkeaineid, kuid kindlasti tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga. Lõhkeaine erikulu 1 m 3 karbonaatkivimite massiivi kohta on tavaliselt 0,50–0,60 kg. Tulenevalt planeeritavast maksimaalsest toodangust (150 000 m 3 looduslikke karbonaatkivimeid aastas) on nädalas (välja arvatud talvekuudel) tarvis lõhata ca 4000 m 3 karbonaatkivimit. Seega lõhkeaine kulu moodustab nädalas kuni 2400 kg. Lõhkamiskord, lõhkepuuraukude tihedus ja sügavus, lõhatava mäemassi kogus ja tingimused sõltuvad korraga lõhatava maavarakihi paksusest, kvaliteedist ja vajalikust kobestatud massi kogusest, kuid samuti tööde vahetust asukohast ning määratakse lõhketööde kaardi (passi) ja laengu konstruktsiooniga (Lõhkematerjali…, 1999). Lõhketööde passi koostamisel tuleb passis kehtestada puuraukude diameeter ja nõuded topise pikkuse kohta. On soovitatav, et lõhkamiseks vajalike puuraukude puurimine toimub kas märgpuurimismeetodil või tolmupüüduriga varustatud pneumomeetodil. Tuleb kasutada lühiviitlõhkamist. See vähendab seismilist efekti ja õhku paiskuva tolmu kogust. Sõltuvalt vajalikust tootmise mahust toimub lõhkamine nädalas 2–3 korda. Mäeeraldise põhjaosas, mis asub elamumaa lähedal, tuleb kaljupinnase kobestamiseks kasutada vaid raimamist ja sedagi vaid juhul, kui sellega kaasnevad mõjud ei ületa elamumaa piiril lubatud norme. 4.3.2. Dolokivi kobestamise alternatiivide võrdlus. Eestis kasutatakse karbonaatkivimite kaevandamisel kivimi kobestamiseks puur- lõhketöid ja hüdrovasaratega raimamist. Lõhkamisega kaasneb väga lühiajaline (esimesed sekundid) tume müra, maapinna võnkumine ja tolm ning kivitükkide paiskumine õhku (joonis 2). Hüdrovasaraga raimamisel kaasneb pidev müra.

Kaevandamise võimalikkuse üle otsustatakse keskkonnamõju (õhu kvaliteet, müra ja vibratsiooni tase, mõju põhjaveele, mõju tervisele) ja majandustulemuste 18

Joonis 2. Lõhkamine Sopimetsa dolokivikarjääris (Luige Kivi OÜ karjäär). Sarivõtte 2. (ülal) ja 15. (all) kaader. Lõhatud nõlva kõrgus on 5–6 m. Kivitükkide lennukõrgus paarkümmend meetrit, lennukaugus alla 50 m. Tolmu ja heitgaaside vertikaalne levik ca 20–25 m. Tolm hajus mõne minuti jooksul ja ei väljunud karjääri alalt. Fotod Ain Põldvere. 19 järgi. Alljärgnevalt (tabel 1) võrreldakse omavahel kahe Eestis kasutatava, põhimõtteliselt erineva kobestustehnoloogia mõjusid 5 palli süsteemis. Kui üks nendest mõjudest pole rahuldav (pallide arv 1), pole kaevandamine võimalik. Võrdlus on koostatud Eesti juhtivate mäeinseneride H. Viilupi ja I. Maristi kogemuste ja arvamuste põhjal. Kaevandamismeetodite võrdluse tulemused pallides tuuakse alljärgnevas tabelis nr 1. Tabel 1 Kaevandamismeetodite võrdlus pallides Kaevandamismeetod Karbonaatkivimite kobestamine Raimamine mehhanismide abil puurlõhketöödega

Kriteerium

Majanduslik tasuvus 4 2 Õhu kvaliteet 3 3 Müra ja vibratsioon 3 2 Vee kvaliteet 3 3

mõjud Veetase kaevudes 2 2 Kesk-konna- Tervisekaitse 4 3 Keskmine punktide arv 3,2 2,5

Pallide arvu iseloomustus 5 4 3 2 1

Majanduslik Väga kiire Kiire Keskmine Aeglane Väga aeglane tasuvus Õhu Muutub palju Muutub Jääb samaks Halveneb Ei vasta kvaliteet paremaks paremaks normidele Müra Väheneb palju Väheneb Jääb samaks Suureneb Ei vasta ja normidele vibratsioon Vee Muutub palju Muutub Ei mõjuta Halveneb Ei vasta kvaliteet paremaks paremaks normidele Veetase Tõuseb palju Tõuseb Ei mõjuta Väheneb Vesi kaob Keskkonnamõjud puur- kaevudes Tervise- Töötingimused Töötingimused Töötingimused Töötingimused Töötingimused kaitse muutuvad palju muutuvad jäävad samaks halvenevad ei vasta paremaks paremaks normidele 20

Tabel 1 järg Karbonaatkivimite kaevandamise valikud (alternatiivid) Alternatiiv Pallide arv puur- Kriteeriumite kirjeldus lõhketöödelt üleminekul Kriteerium ainult raimamisele

Majanduslik tasuvus 2 Kulud on suured. Selleks, et toota raimamisega sama palju kui puurlõhketöödega, on vaja osta täiendavalt hüdrovasaraid. Lisada veel pideva hoolduse tasud, kütuse maksumus ja masinisti palk Õhu kvaliteet 3 Õhu kvaliteet jääb samaks. Vahe tekib sellest, et lõhkamisel on tolmuheide lühiajaline ja suurem, raimates on aga tolmuheide pidev ja väiksem. Kokku tuleb tolmuheitme aastane kogus ikka sama suur. Müra ja 2 Kui lõhkamisel on müra ja vibratsioon hetkeline, vibratsioon siis raimates on müra ja vibratsioon pidev. Vee kvaliteet 3 Kuna lõhatakse ja raimatakse veetasemest kõrgemal, siis vee kvaliteet ei muutu

Keskkonnamõjud Veetase 2 Puurkaevude veetase kaevandamise puurkaevudes mõjuraadiuses väheneb sõltumata kaevandamise viisist Tervisekaitse 2 Tervisekaitse seisukohalt muudab pidev müra töötingimused halvemaks.

Toodud tabelist järeldub, et piirkondades, kus lõhkamisega õhkupaiskunud kivimitükid ei ohusta inimeste vara ja tervist, on karbonaatkivimite kobestamine puurlõhketöödega keskkonnasõbralikum. Raimamine on võimalik elamumaale lähemal, kuid vaid juhul, kui sellega kaasnevad mõjud jäävad elamumaa piiril normidega kehtestatud piiridesse. Tulevikus pole välistatud puurlõhketööde asendamine kihtkihilise kobestamisega raskete freeskombainide või buldooserite abil. Sellesuunalisi katsetöid teostati Väo lubjakivikarjääris juba 90-ndate aastate algul. Lubjakivi kobestamist katsetati freeskombainiga Wirtgen 2600 SM. Katsed näitasid, et Eestimaa paekivide kobestamiseks peab masin kaaluma 80–150 tonni. Sellise tehnikaga kobestamisel kaasnes pidev kõrgenenud müra. Saadud paekillustikus suurenes aga pärast täiendavat purustamist plaatjate tükkide osakaal ning killustik oli sobilik kasutamiseks ainult teede aluskatte materjalina. Majanduslikust seisukohast on freeskombaini kasutamine võimalik ainult karjäärides, mille aastatoodang on suurem kui 500 000 m 3 karbonaatkivimeid. 21

4.3.3. Maardlate ja tootmisalade võrdlus Jõgeva maakonnas asub kaheksa karbonaatkivimite maardlat (joonis 3, tabel 2). Tabel 2 Jõgeva maakonna karbonaatkivimite maardlate andmestik Maardla, Varud 2007 Mäe- Kaevandaja, Kaevandamisviisid, mäenduslikud tema nr aasta lõpu eraldised 2007. aastal tingimused seisuga kaevandatud Rõstla Ta 2407 Rõstla Põltsamaa Graniit OÜ Lõhkamine, väljatakse ka veealust (29) tuh. m 3 166 tuh. m 3 varu Pajusi Ta 3029 Otisaare AS Kaltsiit Lõhkamine, väljatakse ka veealust (49) tuh. m 3 Otisaare II 280,4 tuh. m 3 varu Sopimetsa Ta 383 Sopimetsa OÜ Luige Kivi Lõhkamine. Väljatakse veepealset (786) tuh. m 3 151,6 tuh. m 3 varu. Pudivere Ta 2811 Pudivere Planeeritakse Planeeritakse lõhkamine, 95% (taotletav) kaevandada varust asub vee all maksimaalselt 200 tuh. m 3 aastas Vitsjärve Ra 3310 pole Ei kaevandata, puudub Mäenduslikud tingimused (668) tarbevaru sarnased Rõstlaga, vähe uuritud Adavere Ra 594 pole Ei kaevandata, puudub Reservvaru osaliselt veetasemest (390) tarbevaru madalamal, vähe uuritud Kalana Ra 1359 pole Ei kaevandata, puudub Mäenduslikud tingimused (338) tarbevaru sarnased Pajusiga, vähe uuritud Neanurme Ra 301 pole Ei kaevandata, puudub Reservvaru osaliselt veetasemest (391) tarbevaru madalamal, vähe uuritud Ra – aktiivne reservvaru (vajab täiendavat geoloogilist uuringut) Ta – aktiivne tarbevaru (kaevandatav).

Kaheksast maardlast neljas (Adavere, Kalana, Neanurme ja Vitsjärve) aktiivne tarbevaru puudub ja nende kasutuselevõtuks tuleks teha täiendavad geoloogilised uuringud. Seni kaevandatakse Rõstla, Pajusi ja Sopimetsa maardla mäeeraldistel. Kokku kaevandati 2007. aastal nendes maardlates 598 tuh. m 3 karbonaatkivimeid. Kõigis nendes maardlates asub kasulik kiht veetasemest madalamal ja kaevandamise käigus toimub karjäärist vee väljapumpamine. Keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regiooni andmetel on aastased väljapumbatava vee kogused Rõstlas 350 tuh. m 3 ja Otisaare karjäärides kokku 466 tuh. m 3. Sopimetsa maardlal asuvas Sopimetsa dolokivikarjääris (Luige Kivi OÜ karjäär) pumbati 2008. aastal välja 159 tuh. m 3 vett, mis on oluliselt väiksem, kui teistes Jõgevamaa karjäärides. 22

oja

r uiska k L

p

A i u d

u

p

õ K

ja Kose to h ja u io L d n u

H

a

j

o

e

r

e ja

v o

i e

d r T r õ r u n e m e

u ve P di Pu

Pudivere Pudivere oja dolokivimaardla r r a b a

T T a p i k u

j

e

m

r

u

n

a e N K a a K va a r e e P u d P id u v r e e

N e a n u r u n a e N m e a

j

o

e

a

r j

e

o

r

v

t e

k

s r

p e

u

l v

t

L a h a va h a L r e e u

s

e Neanurme r

S

u k

r

l

e

r

e

u

a

a

v S

s

r r a b a a

s

h j

i si

k bu

a dolokivimaardla m

s U

e L V N N u r g a s a a r e Kauru

Kahisilla pkr 00 000.

S u S lu t vs u r e e

j

i

s u

L u s t is u L v r e e b Kalana

K a K la i k lü a

m U Mõrtsi

pkr aküla

Kabl

r A in n k v r e e

k

p

e

g r i k

a p

u j re

L e o

Mõisaküla v

ik

n r

Nurga k

a n

p

A

g e r

Kalana Kalana e r N u r u N a g v

K a K la a n a

k

u i n n

n A

e

g i Uinvilja Sopimetsa Sopimetsa Pajusi Pajusi

u elti L V

lubjakivimaardla Velti kr Luigesoo lubjakivimaardla V õ h V mh õ mõ n a m e P a u a s t P vs a u a r e e P A J SU I P A lubjakivimaardla

L o o p r p o o L e J A

A A lt vs a r e e A M r A e pk S er T stv L lad (varu vajab uurimist). täiendavat datakse või taotletakse kaevandamise luba datakse või taotletakse kaevandamise S o p S ip o m a te s la Õ A P r pk r pk e e ig ar u Sa L

Vorsti

J r i k

Kit 1:1 Eesti Baaskaart, mõõtkava Alus: vimaardlatest.

A P i ir a a e s s A

M ti kr

A Ki

S M lä l i k v r e e

T

L

r

k

Õ

a

P n

s

L u iu L e g a

a R P ja i s u Pajusi PÕLTSAMAA Pendi pkr re pkr Alevisaa K u n K in u ma g n e ä V õ V iõ i s k u

j e kr m p r e u er n v i u

ä M k h õ lü a d

Adavere a P P P u d u P k u d u lü a E s k u E s

r pk u ik

P u P iu ta u s õi V

a

j

o

a

o

K a K la m e p

o Sinise sümboliga on tähistatud maardlad, kus kaevan maardlad, kus on tähistatud sümboliga Sinise e Rohelise sümboliga on tähistatud reservvaruga maard reservvaruga on tähistatud sümboliga Rohelise

s Adavere Adavere S

Nõmavere e

r

e N õ mõ N va r e e

v

u

r

i a oja dolokivimaardla Räsn V P Õ L T S A M A A M A P Õ SL T A

Joonis 3.dolo- Ülevaadeja Jõgeva maakonna lubjaki

a

j

o

a

V õ V r õ ve r e e n s

ä R Rõstla Rõstla r r a b a Vitsjärve P P i l u R õ s t ls õ R a K K i i ve g r e e V V i jt s r ä v e dolokivimaardla dolokivimaardla dolokivimaardla dolokivimaardla R ä s n a n s ä R I M A V EI E R M A 23

4.4. Mäemassi purustamine, saadava tootme ladustamine ja laadimine, transport Kaevise laadimine hakkab toimuma ekskavaatori või kopplaaduriga kallurveokile, mis transpordib kaevise purustini. Karbonaatkivimid purustatakse karjääri territooriumile paigaldatud purusti abil. Seal toimub ka killustiku erinevate fraktsioonide sorteerimine. Karjääri töötamise algusajal paigutatakse purustus-sorteerimissõlm väljatöötamata alale karjääri süvendisse, mis on tekkinud keskmiselt 1,8 m paksuse katendi eemaldamisel. Hiljem, vajaliku suurusega kaevandatud ala tekkimisel, paigutatakse purustus- sorteerimissõlm karjääri põhja. Mäemassist fraktsioonide valmistamisel kasutatakse kinniseid kaetud sõlmi ja transportööre, kus purustamisel ja sõelumisel tekkiv tolm utiliseeritakse. Vajadusel toimub karbonaatkivimite peenestamisel ka selle täiendav niisutamine (kastmine). Peenestatud ja tarbimiseks ettevalmistatud massi ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Transpordivahenditena kasutatakse kaasaegseid kallurautosid. Kuhilatest suunatakse nõutav fraktsioon tarbijateni Väo–Kalana–Sulustvere või Põltsamaa–Pajusi–Luige asfaltkattega maanteed mööda. 4.5. 0-alternatiivi kirjeldus Kui Sopimetsa II lubjakivikarjääri ei rajata, jääb tarbevaru tasemel uuritud ja kõrge kvaliteediga maavara (ehituslubja- ning ehitusdolokivi) kasutusele võtmata. Planeeritava karjääri alale jääb rohumaa. Ei kujune supluseks ja kalastamiseks sobivat veekogu. Loomata jäävad mitmed töökohad, kohalikud ettevõtjad ei saa pakkuda majanduse hoogustumisega nõutavaid teenuseid. Kohalik omavalitsus jääb ilma maavara kaevandamisega kaasnevast ressursimaksust.

5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU

Peatükist 4 järeldub, et Eestis kasutatakse karbonaatkivimite kaevandamisel kivimi eelnevaks kobestamiseks puur-lõhketöid ja hüdrovasaraga raimamist. Teised reaalsed metoodikad puuduvad. Raskete kobestajate (freeskombainid jms) kasutamine ei võimalda saada kvaliteetset materjali ja pole majanduslikult tasuv, nagu ka ligikaudu sajand tagasi laialt levinud paekivi käsitsimurdmine. Sellest tulenevalt vaadeldakse allpool ainult tunnustatud ja kasutatava killustikutootmise tehnoloogiaga kaasnevat keskkonnamõju. 24

5.1. Hinnang välisõhku paisatavate saasteainete kontsentratsioonidele ja heitekogustele ning lõhketööde ohumaale, leevendavad meetmed mõjutatavas keskkonnas 5.1.1 Hinnang välisõhku paisatavate saasteainete kontsentratsioonidele ja heitekogustele ning lõhketööde ohumaale Karbonaatkivimite kaevandamisel, purustamisel ja transpordil kaasnevad tolm ja heitgaasid . Tekkiv tolm on valdavalt karbonaatse koostisega . Tolmu koguste arvutustes kasutati Eesti lubjakivikarjääride (Väo, Harku, Kolga-Saka jt) keskkonnamõju hindamise metoodikat ja atmosfääriheitmete piirmäärade arvutusi (Kruus, 2002). Tolmu ja gaasi levik sõltub ilmast (õhuniiskus, tuule tugevus ja suund). Selle tõttu tuleb lõhketööde tegemisel arvestada ilmastikuga. Lõhketöid tuleb vältida lõunakaarte tuulte korral, kui töid tehakse mäeeraldise põhjapoolses osas. Kaasajal läbiviidavad lõhketööd ei paiska purustatud materjali õhku, vaid kobestavad kivimit. Plahvatusega paiskuvad õhku purustatava paekivi tükid, mis võivad ohustada inimesi, seadmeid ja hooneid. Lähtuvalt ohutuseeskirjast on masslõhkamise korral, laenguaugu meetodil lõhates ohutu kaugus 200 meetrit (graafiline lisa 1; joonis 4). Väiksemate lõhkeaine koguste korral määratakse kildude laialilennu ohtlikud kaugused lõhketööde projektis. Kildude laialipaiskumist saab reguleerida lõhketööde projektiga ja vajadusel viia miinimumini. Kaasaegsetes paekarjäärides ei paisku üksikud killud kaugemale kui 50 m (Vesiloo, 2008). Valdav osa kilde langeb maha vahetult lõhatava ploki juures. Enne lõhketöö tegemist peab ohtlik ala olema looduses märgistatud ja välja pandud valve selliselt, et oleks välditud kõrvaliste inimeste sattumine lõhketööde ohutsooni. Lõhketööde tegemine on reguleeritud lõhkematerjaliseaduse ja selle alama astme õigusaktidega. Gaasi ja tolmu emissioon lõhketöödel. Lõhketööde tegemisel paiskub õhku plahvatusgaase ja peent lubjakivi tolmu. Eesti Vabariigis kasutada lubatud lõhkeainete puhul on alati tagatud, et plahvatusgaaside kontsentratsioon on normi piirides ega kujuta ohtu keskkonnale ega inimestele, sest esmaselt peab olema tagatud lõhketööde personali ja karjääri töötajate ohutus, kes regulaarselt viibivad lõhkamiskoha läheduses. Harku karjääris tööinspektsiooni poolt tehtud õhu proovide tegemine tuulealusel küljel tolmu sees lõhkekohast 150 m kaugusel näitas (Vesiloo, 2008), et lõhkegaasis oli ainult CO 2. Ei olnud mürgiseid gaase CO ega NO x. Ainult kuivades tingimustes lõhates, kus nii lõhatav kivim, kui topise materjal (tavaliselt puurpuru, liiv või sõelmed) on kuiv, võib tuulise ilmaga (4–6 m/s) lõhkamisel tekkiv tolm levida lõhkamise kohast lagedal maastikul kuni 600 m kaugusele. Vastavaid mõõtmisi on tehtud Paul Vesiloo poolt Harku lubjakivikarjääris avamaa tingimustes. Kui 57301:001:0188 Sopimetsa 57301:001:0189 Sopitiigi 57301:001:0035 Sopi 57301:001:0147 Sopi

57301:001:0591 57301:001:0184 57301:001:0191 Sopi-Uuetoa Uuetoa Sopipõllu 57301:001:0129 57301:001:0850 Sopi lauda Põltsamaa metskond

57301:001:0112 Ööbikutoa 57301:001:0113 Ööbikutoa

57301:001:0420 57301:001:0104 Vahemetsa Ööbiku 57301:001:0732 Ööbiku

57301:001:0071 Virutoa 57301:001:0105 57301:001:0068 Virumetsa Piiri

57301:001:0072 Viru TAOTLETAV SOPIMETSA II LUBJAKIVIKARJÄÄRI MÄEERALDIS 57301:001:0054 (MOREEN OÜ) Välja MP4a,4b

57301:001:0028 25

1 Kaasiku 0 57301:001:0541 0 57301:001:0032 m Lageda Sae MP3a,3b 57301:001:0230 n 1 ei 0 i s 0 Lepiku är m jä ar 5 k 7 57301:001:0260 3 0 MP2a,2b 1 Raadiku :0 0 1 1 0 TÖÖTAV :0 0 1 m 7 KARJÄÄR 4 S o p MP1a,1b im Purustus- e t sa sorteerimissõlm te e

m

0

4

1

Luiga paeala 57301:001:1161 Lepiku talu Mattise välisukse ees

57301:001:0660 Männiku

Joonis 4. Karbonaatkivimite kobestamisega ja kaevandamise tehnoloogilise protsessiga kaasnevate mõjude ulatuse ülevaade taotletava Sopimetsa II lubjakivikarjääri lähiümbruses. Punaste sümbolitega on märgitud kohad, kus tehti müra mõõtmisi tingimustes, kus karjääris töötas kogu tehnika, kaasa arvatud purustus-sorteerimisseada. Mõõtmise tulemused vt lisa. Teised leppemärgid vt graafiline lisa 1. Alus: katastri aluskaart, mõõtkava 1:10 000. 26 ala ümbritseb mets, siis on tolmu leviku ulatus oluliselt väiksem. Tuulevaikse ilmaga lõhates settib tolm lõhkamiskoha ümbruses, sajakonna meetri raadiuses. Kuiva aega on Eestis suhteliselt vähe. Sel ajal saab kasutada lõhatava ploki niisutamist või märgade topiste kasutamist. Tolmu levikut saab reguleerida, valides töö tegemiseks sobivad tuule suunad. Järeldus – mürgiste gaaside teke ja levik on lõhkamisel välistatud. Plahvatusgaas

CO 2 hajub kiiresti. Tolmu emissiooni on võimalik juhtida ja vähendada ning hoida lubatu piirides. Lõhkamise käigus tekkiva ja õhku paiskuva tolmja fraktsiooni sisaldus on väga väike ja tolmu eraldumine lühiaegne (joonis 2). Tolmu tekib purustatud karbonaatkivimite kohta kuni 0,11 kg/m 3 (Kruus, 2002). Tekkivast tolmust on õhu saasteainena arvestatavat tolmu (osakeste aerodünaamiline diam. <10 µm) ca 40%. Siit järeldub, et 150 tuh. m 3 karbonaatkivimite kaevandamisel aastas eraldub lõhkamisega 6,6 t tolmu (150 000 x 0,11 x 0,4). Sopimetsa II lubjakivikarjääris toimub lõhkamine esmalt 3–5 m kõrguste katendivallide vahel, hiljem 6–7 m kõrguste seintega karjääri süvendis. Lisaks piirab karjääri idast ja läänest segamets. Valdav enamus lõhkamise tahketest komponentidest settib karjääris või lähiümbruses. Selliste kaitsebarjääridega piiratud alal on tolmu levik kaks kuni kolm korda väiksem kui avatud maastikul. Lõhketöödel tekkiva tolmu mõju on väga lühiajaline. Kuna lõhkamise ajal on töö karjääris seisatud, siis teiste tööprotsesside täiendavat tolmu ei lisandu. Aastas kobestatud karbonaatkivimite mass on ca 390 000 t (150 000 m 3 x 2,6 t/m 3). Karjääris kavatsetakse kasutada purustit ja sõelasid, mis vastavad Euroopas kehtivatele tolmu ja müra nõuetele ja on kooskõlas EÜ masinadirektiivi 98/37/EÜ sätetega, vastavate EEEL ühtlustatud standarditega ning riiklike BS standardite ja määrustega. Kui lähtuda näiteks purustus-soreerimissõlme (Metrotrak 900x600 Hyd) optimaalsest tootlikkusest (110 tonni tunnis), töötab purustus- sorteerimissõlm aastas 3550 tundi. Kui tolmu utiliseerimine on välja lülitatud ja niisutamist ei kasutata, on kivimi purustasmisel välisõhku eralduva tolmu kogus (kg/h) kalkuleeritav valemist:

Pt = K 1 x K 2 x K 3 x K 4 x K 5 x B x C t kus ;

K 1 – tolmufraktsiooni osa materjalis (0,03)

K 2 – atmosfääri jõudva tolmufraktsiooni osa (0,01)

K 3 – kohalikke meteoroloogilisi tingimusi arvestav koefitsient (1,2)

K 4 – tootmissõlme tuulekaitset arvestav koefitsient (1)

K 5- materjali niiskust arvestav koefitsient (0,7) B – puiste kõrgust arvestav koefitsient (0,7) 27

C t – purustatava ja sorteeritatava kivimi kogus (keskmislt 110 t/tunnis), millest tulenevalt võib mäeeraldisel aastas paiskuda õhku 130 tonni tolmu. Sopimetsa II lubjakivikarjääri karbonaatkivimite peenendamisel kasutatakse kaetud sõelte ja transportööridega purustus-sorteerimissõlme (tolmu utiliseerimist) ja sõelumisel materjali niisutamist. See vähendab õhku eralduva tolmu kogust vähemalt 4 korda ja moodustab reaalselt 32,5 tonni aastas (3550 töötunni korral) ehk vastavalt 0,25 g/s. Faktilistel mõõtmistel Kundas Aru-Lõuna karjääris eraldus purustus- sorteerimissõlmest võimsusega 100 t/tunnis töötamise ajal õhku maksimaalselt 0,4 g/s tolmu (Kört, 2004). Killustiku väljaveoteed ja karjäärisiseseid teid kuival ajal kastetakse. Sellistes tingimustes ei ületa karjääri siseteedelt autotranspordi poolt ülestõstetava tolmu lühiajaline heide 3,6 g/s (12,9 kg/h). Transport töötab 50% töötundidest. 50% ajast transport seisab, on laadimise all või selle ootel. Transpordil tekkiva tolmu kogus karjääri siseteedel: 1775 x 12,9 = 22,9 t/aastas ehk töö ajal 3,6 g/s. Karjääris killustiku autodele laadimisel tekib tolmu laadimiskohas purustus- sorteerimisliini lähedal kuival ajal ligi 4,5 g/s. Laadimist teostatakse ca 1775 tundi aastas (50% karjääri tööajast). Tolmu eraldub kuival perioodil laadimisel aastas 28,8 t (1775 töötunni jooksul). Sopimetsa II lubjakivikarjääris laaditav killustik on niiske (lisaks killustiku niisutamisele tuleb arvestada sademetega ja seega on laadimisel eralduva tolmu kogus vähemalt 2 korda madalam arvutatust kuiva killustiku jaoks, st 14,4 t ehk tegevuse kulgemise ajal 2,3 g/s. Kokku tekib karbonaatkivimite tarbimiseks ettevalmistamise protsessis ning karjääris transpordil tolmu ca 76 t aastas. Maksimaalse tolmu tekitamise ajal (purustamine, laadimine, vedu) on tolmu kogus 5,9 g/s. Tahked karbonaatsete kivimite osakesed püsivad õhus kuni 2 minutit ja levivad tuule (kuni 6 m/s) korral maksimaalselt 600 m kaugusele. Kuni 6 m kõrguste karjääri seinte ja kuni 5 m kõrguste kaitsevallide ning metsa varjus on õhku paiskunud karbonaatkivimite osakeste levik oluliselt väiksem. Õhus hajub tolm koonusekujuliselt. Tolmu kontsentratsioon ruumala ühiku kohta on maksimaalne tolmutekitaja (purustus- sorteerimissõlm) lähedal ja kauguse suurenedes väheneb oluliselt. Kogu tegevuse käigus eralduvad tolmukogused on väikesed ja karbonaatse koostisega ning suurem osa neist langeb maapinnale karjääri või karjääri ümbritseva kaitsevalli ning metsa piires. Kundas, Aru-Lõuna lubjakivikarjääris tehtud uuringud on näidanud (Kört, 2004), et killustiku valmistamisel lenduva tolmu sisaldus õhus vähenes tolmuallikast (purustus-sorteerimissõlmest) kaugenedes oluliselt. Tolmuallika lähedal saadi õhu maksimaalseks saastetasemeks 5,06 mg/m 3 ja 160 m kaugusel saasteallikast vähenes see 10,1 korda ning jõudis seal lubatud piirile (0,5 mg/m 3). Kaugemal ei 28

ületanud õhu saastetase lubatud piiri (Kört, 2004). Nende mõõtmiste tulemusel ei peaks ka Sopimetsa II lubjakivikarjääris juba 160 m kaugusel purustus-sorterimissõlmest tolmu sisaldus õhus ületama 0,05 mg/m 3 tunnis piiri. Kui purustus-sorteerimissõlm asub karjääri põhjas karjääri seinte ja katendivallide varjus, ei peaks tolmu sisaldus õhus ületama norme ka lähimate elamumaade piires. Tuleb jälgida, et purustus-sorteerimissõlm, kui suurim tolmu allikas ei asuks mäeeraldisest põhja- ja loodepoolsetele elamumaadele ja elamutele liiga lähedal. Transpordivahenditena kasutatakse kaasaegseid kallurautosid. Lähtudes projektsest lahendusest, et aastane toodang on kuni 150 000 m 3 kivimit, töötab karjääris korraga maksimaalselt kopplaadur, lubjakivi veol eest kuni purustussõlmeni 2 kallurit ja purustus-sorteerimissõlm (näiteks Metrotrak 900x600 Hyd), samuti valmistoodangu laadur (kas transpordivahenditele või kuhilatesse laadimiseks). Kallurautod tarbivad töötamisel diiselkütust, sõltuvalt mootori töö intensiivsusest, 20 kuni 40 liitrit tunnis. Ligikaudu sama palju tarbib ka ekskavaator (kopplaadur), purusti ja kopplaadur. Kui arvestada, et karjääris töötab normaaltingimustes korraga ekskavaator (kopplaadur), 2 kallurautot ja purustus-sorteerimissõlm ning täiendavalt 2 autot ja kopplaadur killustiku ladustamisel ja veol, eraldub minutis õhku ligi 10 kuni 15 kg heitgaase. See on tootmisega kaasnev normaalne nähtus, need hajuvad õhus ja nendes esinevate saastekomponentide sisaldus ei ületa lubatud piirväärtusi (Välisõhu ..., 2004). 5.1.2. Leevendavad meetmed mõjutatavas keskkonnas Kavandatava Sopimetsa II lubjakivikarjääri selles osas, mis jääb Virutoa ja Ööbikutoa kinnistu elamumaale kõige lähemale (graafiline lisa 1; joonis 4), võivad lõhkamisega kaasnevad mõjud olla sellised, et karbonaatkivimite kobestamine lõhketöödega pole lubatav. Kõige ohtlikumad on lõhkamisel lenduvad kivitükid, mis ohustavad nii hooneid kui inimesi. Samuti pole välistatud, et lõhkamisega kaasnevad maavõnked ei kahjustaks hoonete konstruktsiooni. Samas saab näiteks tuua tegutseva Sopimetsa dolokivikarjääri vahetus läheduses (ca 70 m) asuvaid Lepiku talu hooneid, mis pole lõhkamiste tulemusel kahjustada saanud. Lähtuvalt eelöeldust tuleks seada taotletava karjääri sellele osale, mis jääb lähemale kui 100 m elamumaast (Virutoa ja Ööbikutoa kinnistu), piiranguid kaevandamise tehnoloogia osas. Elamumaa olemasolul tuleks sellel alal valida kaljupinnase kobestamiseks hüdrovasaraga raimamine juhul, kui sellega ei kaasne lubatust kõrgemat mürataset ja tolmu kogust elamumaa piiril. Viimatinimetatud ülenormatiivsete mõjude ilmnemisel ei tohi sellel alal kaevandada. Nimetatud piirangud ja seirevajadus tuleks lisada kaevandamise loa täiendavatesse tingimustesse. Kui seire käigus ilmneb, et vibratsiooni, müra ja tolmu mõju on elamumaa piiril lubatust suurem ka kehtestatud piirist kaugemal toimuva tegevuse (kivimi 29 lõhkamine, fraktsioneerimine) korral, on järelevalve teostajal ehk Keskkonnaametil õigus muuta kaevandamise loa tingimusi ja suurendada keelatud kaevandamise piiri mõjutatava alani. Kehtestatud piirangud kehtivad olukorras, kuni Virutoa ja Ööbikutoa maaüksustel asuvad hooned ja elamumaa. Olukord võib muutuda, kui arendaja ja maaomanike vahel on saavutatud kokkulepe hoonete lammutamiseks ja maa sihtotstarbe muutmiseks. Leevendava meetmena müra ja tolmu vähendamiseks on otstarbekas nii teenindusmaa välispiirile kui ka piiranguvööndi piirile moodustada katendist vallid. 5.2. Hinnang kaevandamise mõju kohta pinna-, pinnase- ja põhjaveele, karjääri mõjupiirkonda jäävate tarbijate veevarustuse tagamine, meetmed veetaseme muutuste jälgimiseks ja vee kvaliteedi kontrolliks, leevendavad meetmed veetaseme alanemise vähendamiseks 5.2.1. Hinnang kaevandamise mõju kohta pinna-, pinnase- ja põhjaveele Sopimetsa maardla (Sopimetsa II lubjakivikarjääri) piirkonnas esineb Siluri survevaba veekompleks, mis toitub sademetest ja lume sulavetest. Õhukeses pinnakattes, mis koosneb saviliivmoreenist, püsivat veekihti ei moodustu. Vett läbilaskvad pinnakattesetted on aeratsioonivööndiks, mille kaudu sademed infiltreeruvad Siluri veekompleksi lõhelistesse karbonaatkivimitesse. Piirkonna hüdrogeoloogilisest läbilõikest on karjäärivee moodustumise ja elanike veevarustusega seotud vaid Siluri veekompleks. Sopimetsa II lubjakivikarjääri ümbruses jääb looduslik põhjavee tase 1,3–7,0 m sügavusele ehk 66–68 m absoluutsele kõrgusele. Põhjaveevoolu suund on Põltsamaa jõe poole läände ja edelasse. Põhjaveeseire andmete põhjal ulatub põhjaveetaseme muutuste amplituud 2 meetrini, pikaajalises vaatluste reas 2,5 meetrini. Vee juurdevool kavandatavasse karjääri moodustub põhjavee juurdevoolust ja karjääri langevaist sademeist. Kivimi lõhelisuse ja karstumise tõttu on põhjavee sissevool karjääri ebaühtlane. Puurimistööde andmetel on lõhelisem paekivide (lubja- ja dolokivid) kõige ülemine osa, mis tähendab, et enamus karjääri sattuvast veest on pärit paekivilasundi ülaosa lõhelistest kivimitest. Kivimi lõhelisus ja seega vee läbilaskvus ülalt alla väheneb. Piirkonna kivimid pole veerohked, mida kinnitab ümbruskonna puurkaevude erideebit kuni 1 l/s. Seda kinnitavad ka mäeeraldise piires tehtud katsepumpamised. Pumpamisel saadi kivimite veejuhtivuseks km=39m 2/ööpäevas ja taastumisel km=36 m 2/ööpäevas. Kavandatavas karjääris asub 86% kasulikust kihist veetasemest madalamal. Kaevetööde läbiviimiseks on vaja saavutada veetaseme alanemine, mille jaoks tuleb 30 karjäärist vett välja pumbata. Vee väljapumpamisega kaasneb ümbritseval alal veetaseme alanemine (graafiline lisa 1). Vee juurdevool karjääri moodustub valdavalt põhjavee juurdevoolust. Külgnevalt alalt tulev pinnavesi juhitakse piirdekraavide abil äravoolukraavidesse.

Karjääri mõjupiirkonna ulatuse ja karjäärist ärajuhitava veehulga prognoos põhineb eelkõige uuringutööde käigus määratud Siluri veekompleksi hüdrogeoloogilistel parameetritel (Sinisalu jt, 2007; Sinisalu ja Savitski, 2003).

Põhjavee juurdevool karjääri – Q (m³/ööpäevas) määratakse mittestatsionaarse liikumise võrrandist, võttes karjääri kui “suurt kaevu”, mille tinglik raadius on R. 4π ⋅ km ⋅ S Q = , kus 12,6 ⋅ a ⋅t ln R 2 veejuhtivus km = 39 m²/ööpäevas: tasemejuhtivus a = 1962 m²/ööpäevas; veetaseme alandus karjääris – S Arvutused on tehtud, arvestades kahe karjääri koosmõju karjääri ammendamisel: absoluutkõrguseni ~60 m, veetaseme alandamisega S1 = 7 m; kogu tootsa kihindi ammendamiseni absoluutkõrguseni ~54 m, veetaseme alandusel S = 13,5 m. t – põhjaveetaseme alanemise aeg koos tugevusvaruga t = 300 ööpäeva, arvestades veetaseme taastumisega veekihi toitumisperioodil. F R = – karjäärialade tinglik raadius π Karjääriala pindala arvutamiseks on liidetud Sopimetsa II lubjakivikarjääri taotletava mäeeraldise pindala (31,20 ha), Sopimetsa dolokivikarjääri mäeeraldise pindala (8,22 ha) ja 10 ha suurune ala kahe karjääri vahel, mida karjääride koosmõju arvutamisel tuleks vaadelda ühise kontuurina.

Füld = 31,2 + 8,2 + 10,0 = 49,4 ha = 494 000 m² 494000 R = = 396 54, π Veetaseme alandamisel S = 7 m: 4π ⋅39 ⋅7 Q = =1030 m /³ ööpäevas 1 12,6 ⋅1962 ⋅365 ln 396 54, 2 31

Veetaseme alandamisel karjääri lõplikul sügavusel S = 13,5 m: 4π ⋅39 ⋅13 5, Q = =1987 m /³ ööpäevas 2 12,6 ⋅1962 ⋅365 ln 396 54, 2 Arvestades seda, et OÜ Luige Kivi Sopimetsa dolokivikarjäärist, mille mõjuraadius kattub osaliselt tulevase Sopimetsa II lubjakivikarjääri mõjuraadiusega, pumbatakse käesoleval ajal välja keskmiselt 440 m³/ööpäevas, siis võib saadud arvutuslikku tulemust (1987 m 3/ööpäevas) pidada küllaltki tõenäoliseks. Samas suurusjärgus on ka teiste lähemate paekarjääride väljapumbatav veehulk. Nii on Rõstla karjääri väljapumbatav veehulk viimastel aastatel olnud 900–1000 m³/ööpäevas ja Otisaare karjääril 1280 m³/ööpäevas.

Põhjaveetaseme alanemine karjääride mõjupiirkonnas Põhjaveetaseme arvutuslik alanemine (meetrites) esimese astangu rajamisel: 500 m kaugusel karjäärist : 25,2 ⋅ a ⋅t Q ⋅ln 2 S = R 4π ⋅ km 25,2 ⋅1962 ⋅300 1030 ⋅ln 2 S = 500 = 49,3 m 4π ⋅39 1000 m kaugusel karjäärist: 25,2 ⋅1962 ⋅300 1030 ⋅ln 2 S = 1000 = 58,0 m 4π ⋅39 Põhjaveetaseme arvutuslik alanemine (meetrites) karjääri lõppsügavusel: 500 m kaugusel karjäärist: 25,2 ⋅1962 ⋅300 1987 ⋅ln 2 S = 500 = 73,6 500 4π ⋅39 1000 m kaugusel karjäärist: 25,2 ⋅1962 ⋅300 1987 ⋅ln 2 S = 1000 = 13,1 1000 4π ⋅39 Arvutuslikud tulemused lähevad hästi kokku karjääri ümber toimunud tegeliku veetaseme muutusega 2003. aastal, kui Lepiku talu puurkaevu inventariseerimisel mõõdeti veetaseme sügavuseks 1,68 m maapinnast. 8. jaanuaril 2009. aastal mõõdeti kaevu veetasemeks 10,02 m maapinnast, mis näitab, et Sopimetsa karjääri naabruses OÜ 32

Luige Kivi karjääri kõrval on veetase pärast karjääri rajamist alanenud 8,34 m. Nimetatud puurkaev asub 90 m kaugusel karjäärist. Veetaseme arvutuslik alanemine oleks sellisel kaugusel järgmine: 25,2 ⋅1962 ⋅300 1030 ⋅ln 2 S = 90 =10 70, m 4π ⋅39 Vahe arvutusliku ja faktilise veetaseme alanemise vahel on 2,36 m. Sopimetsa talukaevude seire, mis tehti 2008. a. jaanuaris, osutaski kuni 2,5 m kõrgemale veetasemele, võrreldes selle piirkonna minimaalse põhjaveetasemega. Saadud tulemused lähevad hästi kokku karjääri veealanduse maksimaalse mõjuraadiuse ulatust väljendava võrrandiga:

Ro = 5,1 a ⋅t = 5,1 1962 ⋅300 = 5,1 ⋅767 =1150 m 5.2.2. Karjääri mõjupiirkonda jäävate tarbijate veevarustuse tagamine, meetmed veetaseme muutuste jälgimiseks ja vee kvaliteedi kontrolliks 2009. a. jaanuaris tehtud talukaevude revideerimine näitas, et kohalike elanike veevarustus baseerub põhiliselt puurkaevude (sügavus valdavalt 20 m) kasutamisel. Vaid üksikutes taludes kasutatakse salvkaevude vett (lisa 5). Puurkaevud rahuldavad joogiveevajaduse aastaringselt. Halvem on salvkaevude seisund, kuna sademetevaesel aastaajal kipuvad need niigi kuivaks jääma. Nagu karjääri mõjupiirkonda jääva põhjaveetaseme arvutustest nähtub, jäävad kaevandamise korral kuivaks kõik salvkaevud, mis asuvad kaeveala servale lähemal kui 500 m (graafiline lisa 1). Selles piirkonnas ulatub veetaseme alanemine 7 meetrini. Salvkaevud tuleks edaspidi asendada puurkaevudega, olemaolevates puurkaevudes paigaldada pump mõnevõrra sügavamale. Enamik mõjutatava piirkonna elanikkonnast paikneb Kõrkküla–Tapiku maantee ümbruses, kus kaevude veetase võib alaneda kuni 1 m, mis jääb veetaseme loodusliku kõikumise piiridesse. Lubjakivi kaevandamisega kaasneva veetaseme ja vee keemilise koostise muutuste jälgimise vajadusega ja selleks, et avastada võimalikult vara negatiivne keskkonnamõju ja hakata rakendama meetmeid selle vältimiseks või minimeerimiseks, tuleb seirekavas ja kaevandamise loa täiendavates tingimustes määrata puurkaevud, milles mõõdetakse regulaarselt veetaset ja pretensioonide ilmnemisel võtta vee proovid lämmastikuühendite, naftaproduktide ja hõljumi määramiseks. Esialgne seirekaevude võrgustik on ära toodud graafilisel lisal 1. Andmed nende kaevude veetaseme ja vee omaduste kohta on esitatud lisas 5 ja 6. Täiendava tingimusena tuleks kaaluda vajadust enne kaevandamise alustamist võtta nendest kaevudest veeproovid, et fikseerida olemasolev olukord vee kvaliteedi osas. 33

Kui kaevandamise tulemusena karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele, tuleb arendajal need asendada sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega. 5.2.3. Leevendavad meetmed veetaseme alanemise vähendamiseks Veetõkete rajamine lõhelistesse piirkondadesse. Mäeeraldise piires asuvat liivsavimoreenist katendit on võimalik kasutada tranšee välisküljele (karjääri seinale) veetõkke rajamiseks (Soovik, 2008). Selline veetõke (joonis 5) tuleks rajada piirkondadesse, kus karbonaatkivimid on lõhelised ja veerikkad. Võimalike tektooniliste rikete, purustusvööndite ning karstiilmingute väljaselgitamiseks on geoloogilise uuringu käigus geofüüsik Tarmo All’i juhtimisel tehtud elektromeetrilisi uuringuid (Sinisalu jt., 2007). Uuringutest selgus, et taotletavat mäeeraldist läbib kaks kirde-edelasuunalist kitsast tsooni, kus võib eeldada lõheliste ja kohati karstunud kivimite esinemist. Kuna karbonaatkivimid on läbilõike alumises osas massiivsemad ja selle tõttu vähesema veeandvusega, siis tuleb veetõkkeid rajada vaid lõhelistesse piirkondadesse läbilõike ülaosas. Enn Sooviku (2008) arvutuste kohaselt väheneks näiteks Nabala maardlas kavandatavas Nõmmküla lubjakivikarjääris sellise veetõkke rajamise korral karjääri valguva põhjavee kogus üle kümne korra. Tõenäoliselt väheneks ka Sopimetsa II lubjakivikarjääris väljapumbatava vee kogus. Samas väheneb ka vee väljapumpamisega kaasneva alanduslehtri ulatus ja settebasseinide koormus. Lisaks vähenevad kaevandamise kogukulud. 5.3. Hinnang karjäärist väljapumbatava vee saastetaseme kohta, meetmed vee kvaliteedi kontrolliks 5.3.1. Hinnang karjäärist väljapumbatava vee saastetaseme kohta Karjääri valguvat põhja- ja sademete vett kavatsetakse ära juhtida olemasoleva magistraalkraavi kaudu, mille kaudu juhitakse ära ka käesoleval ajal töötava Luige Kivi OÜ karjääri vett. Menetlemisel on vett ärajuhtiva kraavi rekonstrueerimise projekt, milles nähakse ette kraavi puhastamist ja kohatist süvendamist. Kuna Põltsamaa jõe veetaseme absoluutne kõrgus äravoolukraavi suubumise kohas on ca 64 m ja vett ärajuhtiva kraavi pikkus ca 1,7 km, siis maapinna langus kilomeetri kohta on ca 1 m. Kraav dimensioneeritakse selliselt, et oleks võimalik ära juhtida kogu väljapumbatud vesi. Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaveest suurema hõljumisisalduse (savi- ja tolmuosakesed) ning suurema kareduse poolest, vee keemiline koostis muutub vähe. Karjäärivee veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt lasta selgineda settebasseinis. Hõljumi väljasettimine ning vee infiltreerumine pinnasesse toimub nii kraavides kui ka settebasseinides. Settebasseinid oleks kõige otstarbekam 34

Mäeeraldise (karjääri) välispiir

Veealuse kaeveastme transee, kuhu lõhelistesse veerikastesse piirkondadesse rajatakse välispiirile veetõke

Läbilõike ülaosa kohati Mäeeraldise ala, kus dolokivi kaevandatakse peale veetõkke rajamist lõhelised karbonaatkivimid Mäeeraldisel asunud rähkset moreeni on kasutatud veetõkke rajamiseks

Foto Ain Põldvere

Mäeeraldise skeem ringtranseega

Rähksest moreenist katend

Katend on eemaldatud ja kasutatud osaliselt veetõkke rajamiseks

Karjäär

Algne veetase Karjäär

Läbilõike alumise osa Kaevandatakse savikad veevaesed peale veetõkke

Kavernoossed ja lõhelised karbonaatkivimid Moreenist veetõke rajamist ja veetaseme alandamist karbonaatkivimid, kohati veerikkad külgmise sissevoolu

Karbonaatkivimid takistamiseks väljaspool mäeeraldist

Kaevandatakse peale veetõkke rajamist ja veetaseme alandamist Foto Tõnu Pani Ei kaevandata (jääb veetõkke alla) Mäeeraldise (karjääri) piir Karbonaatkivimid väljaspool mäeeraldist mille vejuhtivus on väike Savikamad karbonaatkivimid,

Mäeeraldise (karjääri) piir Joonis 5. Skemaatiline ülevaade Sopimetsa II lubjakivikarjääri plaanist ringtranseega, veetõkke läbilõikest Esimese kaeveastme läbilõige tihendatud moreenist veetõkkega vastu karjääri seina ja naabruses asuva Luige Kivi OÜ karjääri seintes avanevatest karbonaatkivimitest. 35 rajada karjääri teenindusmaa lääneossa ja vajadusel enne kraavi suubumist Põltsamaa jõkke (graafiline lisa 1). Lämmastiku- ja süsinikühendite (seotud lõhkeainetega), tahkete osakeste ja naftasaaduste sisaldust on süstemaatiliselt jälgitud Väo lubjakivikarjäärist väljapumbatavas vees. Nendest kahe esimese sisaldus on jäänud väga madalaks (vastavalt 20 µg/l ja 8 µg/l). Sellised saastekomponentide sisaldused on kümneid kordi madalamad lubatust (Heitvee…, 2001). Karjäärivesi ei avalda negatiivset mõju pinnaseveele ega infiltreerudes põhjaveele. 5.3.2. Meetmed vee kvaliteedi kontrolliks Karjääri vesi peab olema puhastatud määral, et see ei mõjutaks negatiivselt Põltsamaa jõe vee kvaliteeti ja väljapumbatud vesi peab vastama vee erikasutusloaga seatud nõuetele. Põltsamaa jõkke suunatava vee kvaliteedi kontrolliks tuleb rajada seirepunkt settebasseinidest Rutikvere peakraavi väljuvasse kraavi, seirepunkt Rutikvere peakraavi ning seirepunkt Põltsamaa jõkke kuni 50 m ülesvoolu enne Rutikvere peakraavi suubumist (graafiline lisa 1). Seirepunktides mõõdetakse regulaarselt naftaproduktide ja hõljumi sisaldust. Mõõtmise sagedus sätestatakse seirekavas ja kaevandamise loa täiendavates tingimustes ning väljakujunenud tava järgi on see neli korda aastas. Veeproove võtab atesteeritud veevõtja ja vee analüüse teeb akrediteeritud laboratoorium. 5.4. Hinnang vee reostusele lõhkamisel Paekivi lõhkamise kohta karjäärides on jäänud inimeste seas arvamus, et lõhkeaine võib tingida vee reostuse. Seda ilmselt omal ajal kirjandusse sattunud informatsioonist vette sattunud nitraatidest. Paul Vesiloo ekspertarvamusest (2008) selgub, et seda ka juhtus nõukogudeaegses karjäärimajanduses, kui kasutati märgade aukude laadimiseks halvasti pakendatud lõhkeaineid. Kaasajal kasutatavad lõhkeained on veekindlalt pakendatud ega tekita vee reostamise ohtu. Lubjakivikarjääride vee analüüsides pole täheldatud lõhkeainest tekitatud vee reostust. Järeldus – veekindlalt pakendatud lõhkeaine ei reosta vett. Käesoleval juhul asuvad lõhkelaengud veetasemest kõrgemal. Lisaks välistab lõhkeainest tekitatud vee reostuse asjaolu, et karjäär dreenib põhjavett, mis tähendab, et vee vool toimub lähiümbruses karjääri suunas. 5.5. Hinnang kaevandamise mõjust maastikule Kaevandamisega kujundatakse ümber maa-ala reljeef, pinnas ja taimestik. Karbonaatkivimite väljamisel kujuneb Sopimetsa II lubjakivikarjääri alale sügav, ca 31 ha suurune tehisveekogu, mille kalda-ala korrastatakse. Teenindusmaale vallitatud mulda ja saviliivmoreenist kattekihti kasutatakse karjääri (tehisveekogu) nõlvade planeerimisel. 36

Korrastamise projekt, selle tähtajad ja tingimused kooskõlastatakse Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni ja Pajusi Vallavalitsusega. 5.6. Hinnang kaevandamise mõjust taimestikule ja loomastikule Sopimetsa II lubjakivikarjääri mäeeraldis asub rohumaal. Enne kaevandamisele asumist muld ja moreenkatend vallitatakse selleks taotletud teenindusmaale. Lubjakivikarjääri mäeeraldisel ja selle teenindusmaal pole teada kaitsealuseid taimi. Loomade pääsu karjääri pidurdab seda ümbritsev piirdevall. Taotletav mäeeraldis ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealale. Mäeeraldisest ca 800 m kaugusel kagu pool asub Luiga paeala, kus asub pruunika pesajuure kasvuala. Kavandatava karjääriga seotud tegevuse mõjud selle kasvualani ei ulatu. 5.7. Hinnang kaevandamise ja killustiku tootmise jäätmetele Karbonaatkivimite kaevandamise, killustiku tootmise ja kasutamiseks ettevalmistusega tootmisjäätmeid ei teki. Kasutust leiavad kõik killustikufraktsioonid, kaasa arvatud tootmise käigus utiliseeritud kivitolm. Tootmisjäätmetena võib tinglikult käsitleda ainult ajutisi kattekihi puistanguid (huumushorisondi ja moreeni vallid). Ajutised kattekihi puistangud ja muld kasutatakse karjääri nõlvade korrastamiseks ja bioloogiliseks rekultiveerimiseks. 5.8. Hinnang mürale karjääris ja väljaveoteedel, liikluskoormuse kasvule, meetmed mõjude vähendamiseks Karbonaatkivimite kaevandamisel on müra peamised tekitajad lõhketööd, karjääris töötavad kallurid, kopplaadur ja purustus-sorteerimisseade. Karjääris töötavad korraga kallurautod, kopplaadur ja purustus-sorteerimisseade. Tööpäeva jooksul põhjustavad need mehanismid pideva mürafooni. Firma ”Scania” tehnikaspetsialisti Tanel Paaveri andmetel (www.scania.ee) on 15-tonnise kalluri maksimaalseks müraks täisvõimsusel töötavast kallurautost 7 m kaugusel mõõdetud kuni 78 detsibelli (dB). Sama müratase on teistel kaasaegsetel kalluritel. Purustus-sorteerimissõlme (Metrotrak 900x600 Hyd) poolt tekitatav müra (helirõhu tase, lisa 19) on 20 m kaugusel ca 68–73 dB (mõõdetud kõval pinnasel, kuivades ja tuuletutes tingimustes 1,6 m kõrgusel maapinnast). Karbonaatkivimite kaevandamisel, purustamisel ja transpordil on tehnika vahekauguseks karjääris kümned ja sajad meetrid. Seega arvutuste kohaselt ei peaks müra intensiivsus karjääris ja karjäärist väljaveol ületama 80–100 dB. Üldjuhul on müra tugevus konkreetses vaadeldavas punktis pöördvõrdeline müraallika ja selle punkti vahelise kauguse ruuduga. Müraallikast kaugenedes arvutatakse müra tugevuse tase, takistusteta ala tingimuste järgnevalt (Ossipova, Judina, 1987; Füüsika Kesklabor): 37

L p = L v – 20 x logL – 8 dB abil, kus

L p on müra tugevus vaadeldavas punktis (dB),

L v on müraallika tugevus (dB) L on vaadeldava punkti ja müraallika vaheline kaugus, m. Toodud valemist tulenevalt väheneb välisõhus müra tase karjääris purustus- sorteerimissõlme ja kallurautode summaarsest müra tasemest 400 m kaugusel 60 dB võrra ja jääb seal 40 dB tasemele. Karjääri sein koos kattekihist piirdevalliga tegutseb täiendava mürabarjäärina. See vähendab müra taset veelgi. Karjääri seina ja kaitsevalli müra summutav mõju sõltub barjääri kõrguse ning müraallika kauguse suhtest. Mida suurem on suhe tinglikult horisontaali ja müralainete võimaliku levisuuna vahel, seda enam väheneb müra. Näiteks 8–9 o nurga korral barjäärist 300–400 m kaugusel maapinnast 3–4 m kõrgusel väheneb müra täiendavalt 26% (Technical..., 1988). Kui arvestada, et antud juhul moodustub mürabarjäär karjääri seinast ja katendivallist ja peamine töötav tehnika asub mürabarjäärist 70–80 m kaugusel, siis müra tase väheneb karjäärist 300–400 m kaugusel täiendavalt 10–11 dB. Seega jääb müra tase lähimate elamute (elamumaa) juures lubatud normi (50 dB elamute ümbruse välisõhus; Müra normaaltasemed …, 2002) piiridesse. Kavandatava karjääri lähikonnas asuvas Luige Kivi OÜ Sopimetsa dolokivikarjääris on Moreen OÜ tellimusel teinud müra mõõtmisi Tartu Tervisekaitsetalituse ekspert Ilmar Orav (lisa 7). Müra mõõdeti 29. oktoobril 2008. a. olukorras, kus töötas kogu karjääri tehnika, kaasa arvatud purustus-sorteerimissõlm. Müra mõõdeti vahetult purustus-sorteerimissõlme juures, 100 m kaugusel (karjääri põhjas), 200 m kaugusel (karjääri põhjas) ja 300 m kaugusel (väljaspool karjääri; joonis 5). Karjäär asub lagedal alal. Mõõtmistulemuste põhjal selgus (lisa 7), et vahetult purustus-sorteerimissõlme juures ja 100 ning 200 m kaugusel karjääri põhjas ei ületanud müratase ettevõtte territooriumil (karjääris) lubatud päevast ja öist piirtaset. Mõõtmistulemuste põhjal selgus, et müraallikatest 300 m kaugusel (väljaspool karjääri) ei ületanud müratase väljaspool ettevõtte territooriumi lubatavat müra päevast ja öist taotlustaset. Nii Luige Kivi OÜ karjäär kui ka kavandatav Sopimetsa II lubjakivikarjäär asuvad müra leviku suhtes sarnastes tingimustes. Lõhkamisel tekib müra lõhkeaine plahvatamisel (pauk, paugud). Müra tugevus oleneb lõhketööde tehnoloogiast: korraga plahvatava lõhkeaine kogusest, laengu paigutusest (lahtine või puuraugus). Müra tugevus erineb oluliselt topistatud ja topistamata laengute kasutamisel. Tuleb kasutada topistatud laenguid, mis tähendab, et puuraugus olevale laengule pannakse inertsest materjalist topis. Kasutades lühiviitlõhkamist ja väikeseid, korraga plahvatavaid laengugruppe, ei ületa lõhketöödega 38 kaasnev müra 200 m kaugusel 55 dB (Vesiloo, 2008). Harku karjääris tehtud plahvatuse müra mõõtmine näitas, et selle tugevus oli loomuliku fooni tasemest ca 2 korda suurem ja ca 20–25% väiksem kallurite mürast (Vesiloo, 2008). Järeldus – lõhketöödest tekkiv müra on väga lühiajaline ja selle keskkonnamõju ulatus väike. Toodangu transpordiks kasutatakse kaasaegseid kallurautosid. Ühe kallurauto poolt põhjustatud maksimaalne müratase jääb autost 30 m kaugusel alla 60 dB ja see ei ületa ka maanteeäärsete elamute lähedal välisõhus päevasel ajal elamurajoonides lubatud (60 dB) mürataset (Müra normaaltasemed…,2002). Kallurautode juhid on väljaveoteel kohustatud täitma liikluseeskirja nõudeid. Maavaravarude bilansi andmetel veeti 2007. aastal Sopimetsa dolokivikarjäärist ehitustööde buumi ajal välja 151,6 tuh. m 3 karbonaatkivimeid. Ligikaudu sellist maksimaalset aastast kaevandamise kogust taotletakse ka Sopimetsa II lubjakivikarjääri kaevandamise loaga. 5.9. Hinnang lõhketöödega kaasnevale vibratsioonile ning õhulööklaine prognoos Lõhketöödega kaasneb õhu lööklaine (ülerõhk) ja maavõnked (vibratsioon). Mäeinsener Paul Vesiloo eksperthinnangu põhjal (Vesiloo, 2008), mille ta koostas lõhketööde teostamise kohta Marinova dolokivikarjääris, saab lõhketöödega vältida ohtlikku õhu lööklainet . Ohtliku õhu lööklaine mõju oleneb otseselt korraga plahvatava lõhkeaine kogusest ja hoideobjekti kaugusest. Mõju oleneb ka lõhketööde tegemise tehnoloogiast. Lõhketööde tegemist reguleerib “Lõhkematerjali valmistamise, hoidmise ja kasutamise ohutuseeskiri” (Majandusministri 30. novembri 1999. a määrus nr 60). Nimetatud eeskirjaga on kehtestatud ohutud maksimaalsed lööklaine tugevused ja maapinna võnked. Kivimi kobestamiseks puur-lõhketöödega on vaja lõhatavale astangule kõigepealt vastavalt projektis antud vahekaugustele puurida laenguaukude võrk. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi (astangu) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Sõltuvalt sellest, kui kõrge on lõhatav astang, valitakse lõhkelaengute suurused ühes laenguaugus. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil, mis tagab üheaegselt lõhatava lõhkeaine ohutu koguse ning selle tõttu väheneb lõhketöödest tulenev õhulööklaine. Paul Vesiloo hindab ühe laengu suurust olenevalt laenguaugu läbimõõdust ja astangu kõrgusest Väo, Harku, Vasalemma, Karinu ja Reinu karjääride põhjal. Lõhkeaine erikulu on 0,5 kg/m 3, lõhkepuuraukude läbimõõt 76…102 mm ja lõhkelaengu mass ühes puuraugus 40–50 kg. Laengud ühendatakse omavahel lõhkevõrku selliselt, et üheaegselt plahvatab ainult teatud hulk lõhkelaenguid, tekivad viitegrupid. Lõhkamisel plahvatavad ühes viitegrupis olevad laengud korraga ja viitegrupid 42–64 millisekundiliste vahedega. 39

Õhu lööklaine tekitajaks on lõhkeaine plahvatusel tekkivad gaasid. Lööklaine täielik kahjustuse puudumine on ülerõhul kuni 0,5 kPa. Kuid õhu lööklaine 1,5–2 kPa võib esile kutsuda juba aknaklaaside juhuslikke kahjustusi. Õhu lööklaine poolt tekitatavad kahjustused on näidatud tabelis nr 3. Tabel 3 Õhu lööklaine poolt tekitatavad kahjustused Ülerõhk, kPa Tekkivate kahjustuste intensiivsus Alla 0,5 Kahjustuste täielik puudumine 1,5–2 Aknaklaaside juhuslikud kahjustused 3,5–7 Aknaklaaside täielik purunemine, aknaraamide ja uste vähese ulatusega kahjustused, krohvi ja kergete vaheseinte rikkumine 12 Aknaraamide, uste ja kergete vaheseinte purunemine, kergete kuuride ja barakkide purunemine 17 Tellishoonete vigastused, puitseinte suured kahjustused 22 Puitseinte purunemine

Õhu lööklaine tugevuse arvutamiseks kasutatakse valemit:

P = 700 3√Q/R, mbar kus: P – ülerõhk, mbar; Q – laengu suurus, kg; R – kaugus laengust, m. Arvutuslikud lööklaine suurused on esitatud alljärgnevas tabelis 4. Tabel 4 Arvutuslikud maksimaalsed õhu lööklaine rõhu suurused Laengu kaugus, m Laengu mass, kg Ülerõhk kPa 100 175 3,6 200 1,8 300 1,8 500 0,7 100 350 4,5 200 2,2 300 1,5 500 0,9

Õhu lööklaine oleneb nii laengu suurusest kui konstruktsioonist. Kõige suurem on lööklaine lahtise laengu kasutamisel. Väiksem on mõju süvislaengute (puurauku 40 paigutatud lõhkeaine) kasutamisel. Kasutada tuleb topistega laenguaugu meetodit. Lõhkamisel laenguaugu meetodil, kui topise pikkus on üle 15 laenguaugu läbimõõdu, ohtlikku õhulööklainet ei teki. Eesti oludes kujuneb karjäärides laenguaugu meetodil topise pikkuseks alati rohkem kui 15 laenguaugu läbimõõtu. Laengu konstruktsioon määratakse lõhketööde projektis, kus määratakse ka topise pikkus. Sopimetsa II lubjakivikarjääris sobib kasutada laenguauku, mille diameeter on 102 mm. Sellise augu topise pikkuseks kujuneb ca 2 m. Topise pikkus ületab ca 20 korda lõhkeaugu diameetri.

Lõhkamisega kaasnevad maavõnked võivad ohustada elamuid karjääri läheduses. Hoonete tundlikkust võngetele iseloomustatakse võnkekiirusega. Lubatavad maavõnke kiirused on määratud “Lõhkematerjali valmistamise, hoidmise ja kasutamise ohutuseeskirjadega”, mis on kinnitatud majandusministri määrusega nr 60 30. 11. 1999. a. Ehitistele lubatavad maksimaalsed võnkekiirused on esitatud tabelis 5. Tabel 5 Ehitistele lubatavad maksimaalsed võnkekiirused Ohustatud objekt Objekti Rajatise Lubatav Parandustegur Ehitisele kaugus, alune võnkekiirus lubatav max m pinnas sm/s võnkekiirus mm/s 1 kergbetoon- 300 Liiv, kruus, 0,8 0,75 6,0 hoone 500 pehme 0,7 5,2 1000 moreen 0,6 4,5 2000 0,5 3.8 2 Tellishoone 300 Liiv, kruus, 0,8 1,0 8,0 500 pehme 0,7 7,0 1000 moreen 0,6 6,0 2000 0,5 5,0 3 Puithoone 300 Liiv, kruus, 0,8 1,20 9,6 500 pehme 0,7 8,4 1000 moreen 0,6 7,2 2000 0,5 6,0 4 Betoonrajatised 300 Liiv, kruus, 0,8 1,50 12,0 500 pehme 0,7 10,0 1000 moreen 0,6 9,0 2000 0,5 7,5 5 Kaevud 300 Pehme 1,3 1,50 19,5 500 lubjakivi 1,1 16,5 1000 0,9 13,5 2000 0,7 10,5

Hoideobjekti kaitset tagavad lubatavad lõhkelaengu suurused arvutatakse järgmise valemi järgi: 41

2      d  Q = ,kg  ,0 493   8520         Vmaks   kus: d - lõhkelaengu ja elamu vaheline kaugus (m);

Vmaks - maksimaalne lubatud võnkekiirus hoonele (mm/s). Maavõngete mõõtmised Harku, Väo ja Reinu karjäärides (Vesiloo, 2008) on näidanud, et maavõngete kiiruse arvutused eespool toodud valemi järgi paekivikarjäärides kehtivad. Paekarjäärides kasutatavate enamlevinud laengute poolt esile kutsutavad maavõnke kiirused on esitatud tabelis nr 6, lubatavad võnkekiirused ja laengute suurused tabelis 7. Tabel 6 Laengutest tekitatavad maavõnke kiirused Lõhkelaengu suurus kg Horisontaalkaugus m Arvutuslik võnkekiirus pinnases mm/s 25 200 6 300l 3 50 200 12 300 6 500 2 75 200 18 300 8 500 3

Lubatavad võnkekiirused ja laengute suurused Tabel 7 Hoone Hoone kaugus lõhkamiskohast, m materjal 200 300 400 500 600 1000 Kergbetoon 6,8 6,0 5,6 5,2 4,9 4,5 Hoonele lubatav maksimaalne Betoon ja tellis 9,0 8,0 7,5 7,0 6,5 6,0 võnkekiirus mm/s Puit 10,8 9,6 9,5 8,4 7,8 7,2

Kergbetoon 35,3 70,1 116,9 169,3 229,8 587,1

Ohutu laengu Betoon ja tellis 46,5 93,2 155,5 226,9 303,6 779,8 mass, kg Puit 55,7 111,5 186,0 271,6 363,5 932,9 42

Maavõngete suurus oleneb korraga plahvatava lõhkeaine kogusest ja lõhkekoha kaugusest. Paul Vesiloo on mõõtnud maavõngete kiirust Raplamaal Reinu lubjakivikarjääris. Reinu karjääris kasutatakse laenguauke diameetriga 102 mm, kuhu mahub 40 kg lõhkeainet. Mõõdeti võnkekiirust 800 m kaugusel asuvast elumajast. Korraga plahvatava laengu suurus oli 40 kg. Maja juures mõõdetud maksimaalne võnkekiirus oli 1,35 mm/s (lubatav 6,5 mm/s). Lõhatud lubjakivi ploki maht oli 2880 m 3 ja lõhkeaine kogu hulk oli 1240 kg. Kasutati lühiviitlõhkamist, kus aukude vaheline viide oli 42 mms ja ridada vaheline viide 64 mms. Lähtuvalt ülaltoodust, saab Sopimetsa II lubjakivikarjääris lõhketöid teha, kui lõhketöödel arvestatakse lähimate elamute kaugust ja konstruktsiooni. Võimalike probleemide vältimiseks tuleks enne lõhketööde alustamist fikseerida lähimate talude hoonete seinte ja vundamendi seisukord. Kindlasti peavad olema jäädvustatud kõik lõhed. Vajadusel tuleb objektid pildistada või jäädvustada videofilmile. Selline lähenemine aitab tuvastada lõhkamisega hoonetele põhjustatud võimalikke kahjustusi ja need arendaja poolt probleemideta likvideerida. 5.10. Hinnang kaevandamisega kaasnevale radooni ohule Kaevandatavad karbonaatkivimid on madala uraani ja raadiumi sisaldusega (<1,5 mg/kg). Nendes raadiumi lagunemisel tekkiva ja pinnasepooride õhku eralduva radooni sisaldus jääb samuti madalaks (<30 000 Bq/m 3) ning ei kujuta ohtu inimeste tervisele. Kuna radoon vees ega veeküllastunud pinnases ei levi, siis probleemi ei teki ka karjääri alale kujuneva veekogu korral. 5.11. Võimalikud avariid tootmistsüklis ja kaasnevate keskkonnariskide hinnang Tootmine karjääris toimub organiseeritult ja pideva järelvalve all. Pidev järelvalve kuulub karjäärimeistri otseste töökohustuste hulka, kes võimalike avariide korral rakendab meetmed nende likvideerimiseks. Vajadusel tootmine peatatakse, keskkonnakahjude vältimiseks kaasatakse avarii likvideerimisel spetsialiste või toimitakse varem kooskõlastatud käitumisjuhendi järgi. Võimalikud avariid ja nende likvideerimine. Mehhanismide riketest tulenevate naftaproduktide sattumine karjäärivette . Likvideerimiseks kasutatakse selleks karjääris hoitavaid absorbente. Liigne tolmu eraldumine õhku . Likvideeritakse purustus-sorteerimissõlme või tolmu utiliseerimisseadme rikked. Ohtlike ainete sattumine keskkonda . Vastavuses Moreen OÜ kodukorra kohaselt kogutakse keskkonnale ohtlikud jäätmed (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jm) karjääri paigaldatud erikonteineritesse. 43

5.12. Hinnang kaevandamise mõjust naaberkinnistute väärtusele Planeeritav Sopimetsa II lubjakivikarjäär piirneb 6 kinnistuga (joonis 1), mille omanikud on huvitatud, et nende kinnistute väärtus seoses karbonaatkivimite kaevandamisega ei väheneks. Sopimetsa II lubjakivikarjääri tegevuse jooksul pole mõistlik karjääri vahetusse lähedusse elamuid rajada. Seni nende kinnistute piires elamumaa ka puudub. Kaevandmine ei mõjuta ka põllumajandust. Naabruses asuvate kinnnistute väärtus võib tõusta, kuna ka seal esineb dolo- ja lubjakivi, mille kaevandamine on lihtsam, kui lähtutakse olemasolevast karjäärist. 5.13. Hinnang kaevandatava ala korrastamisvõimalustele Peale veealuse varu väljamist kujuneb karjääri alale sügav, ca 31 ha suurune veekogu, mille kaldad korrastatakse vastavalt korrastamisprojektile. Kujunev veekogu rikastab oluliselt piirkonna loodust ja loob kohalikele elanikele täiendavaid puhkevõimalusi.

6. LOODUSRESSURSID

Moreen OÜ poolt taotletava mäeeraldise piires asuva ehitusdolokivi ja ehituslubjakivi aktiivse kaevandatava tarbevaru kogus on 4165 tuh. m 3. Kivimid sobivad kasutada kõrgemargiliseks ehituskillustikuks. Maa-alal teised loodusvarad puuduvad. Kasutamisele kuuluvad kõik valmistatavad fraktsioonid, kaasa arvatud tekkiv peenes (fraktsioon < 5 mm).

7. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJUDE KONTROLL, MEETMED OLULISTE KESKKONNAMÕJUDE KÕRVALDAMISEKS

Veetaseme alanemise ulatuse jälgimiseks nii ruumis kui ajas tuleb rajada olemasolevatest puur- ja salvkaevudest seirevõrk , sest karbonaatkivimite kaevandamisega kaasneb lähiümbruse põhjavee taseme alanemine. Kaevu konstruktsiooni tõttu sobivad veetaseme mõõtmiseks: karjäärist põhjakaares asuvad Virutoa (Pk 31), Sopi lauda (Pk 26), Sopi (Pki 27), Uuetoa (Pk 25), Innusaare farmi (Pk 24), Jaagu (Pk 20-1) ja Sopimäe (Pk 4) talu puurkaevud ning Saare (Sk 5), Sopimäe (Sk 4a), Kuusiku (Sk 5) ja Kargu (Sk 2) talu salvkaevud; karjäärist lõunakaares asuvad Lepiku (Pk 35), Tiigi (Pk 40), Uuetoa (Pk 45) ja Mõisa (Pk 48) talu puurkaevud. Nimetatud kaevude seirevõrku võib lisada ka teisi puur- või salvkaeve, kus on võimalik mõõta veetaset. (Seirekaevud sätestatakse kaevandamise loa täiendavates tingimustes ja seirekavas). 44

Kui kaevandamise tulemusena karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele, tuleb arendajal need asendada sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega. Mõjude kõrvaldamiseni kaevandamise luba peatatakse.

Veeproovid kaevudest võetakse enne kaevandamise alustamist ja perioodiliselt kaevandamise jooksul. Kaevandamise loa täiendavates tingimustes ja seirekavas määratakse puurkaevud, millest võetakse veeproovid lämmastikuühendite, naftaproduktide ja hõljumi määramiseks. Pretensioonide korral täiendatakse proovimis vajavate kaevude nimistut. Kui kaevandamise tulemusena karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes halveneb vee kvaliteet tarbimist mittevõimaldavale tasemele, tuleb arendajal need asendada sügavamatest veekihtidest toituvate, kvaliteetse veega kaevudega. Mõjude kõrvaldamiseni kaevandamise luba peatatakse.

Karjäärist väljapumbatava vee kvaliteedi kontroll . Põltsamaa jõkke suunatava vee kvaliteedi kontrolliks tuleb rajada seirepunkt settebasseinidest Rutikvere peakraavi väljuvasse kraavi, seirepunkt Rutikvere peakraavi ning seirepunkt Põltsamaa jõkke kuni 50 m ülesvoolu enne Rutikvere peakraavi suubumist. Seirepunktides mõõdetakse regulaarselt naftaproduktide ja hõljumi sisaldust. Mõõtmise sagedus sätestatakse seirekavas ja kaevandamise loa täiendavates tingimustes ning väljakujunenud tava järgi on see neli korda aastas. Kui seirepunktide vee analüüsimisel selgub, et karjääris on toimunud naftaproduktide reostus või settetiikidest väljasuunatud vesi sisaldab jääkaineid määral, mis tekitavad Põltsamaa jõe vee reostust, siis kaevandamise luba peatatakse seni, kuni reostuse põhjused on kõrvaldatud. Karjääri vesi peab olema puhastatud määral, et see ei mõjutaks negatiivselt Põltsamaa jõe vee kvaliteeti ja väljapumbatud vesi peab vastama vee erikasutusloaga seatud nõuetele.

Lõhkamisega kaasnevate maavõngete seire. Lõhkamise täpsest ajakavast peab kaevandaja teavitama elanikkonda karjääri piirist 600 m raadiuses võimalikult varakult ja viisil, et on tagatud iga eeldatavalt mõjutatud isikul selle informatsiooni kättesaamine. Esimestel lõhkamistel tuleb mõõta võnkekiirust ca 200 m kaugusel lõhkekohast, et prognoosida võnkekiirust olukorras, kui lõhketööd toimuvad Virutoa ja Ööbikutoa elamumaa (hoonete) lähikonnas ja seega juba eelnevalt kavandada meetmed (laengu vähendamine) vastavate olukordade jaoks. Enne lõhketööde alustamist tuleb läbi viia karjääri mõjupiirkonda jäävate hoonete passistamine, mis loob aluse hoonetele maavara 45 kaevandamisega põhjustatud võimalike kahjustuste tuvastamiseks ning arendaja poolt likvideerimiseks ja kompenseerimiseks. Lubatust suuremate maavõngete korral, mis võivad ohustada hoonete konstruktsiooni ja inimesi, muudetakse lõhketööde passi – vähendatakse lõhkelaengute suurust määral, mis tagab lõhkamise ohutuse hoonetele ja neis elavatele inimestele. Juhul kui seda pole võimalik teha, asendatakse lõhkamine raimamisega või kaljumassi kobestustööd olulise negatiivse keskkonnamõjuga alal lõpetatakse seniks, kuni olukord mõjutatava objekti (elamumaa, hooned, inimesed) suhtes pole muutunud. Olukord võib muutuda, kui arendaja ja maaomanike vahel on saavutatud kokkulepe hoonete lammutamiseks ja maa sihtotstarbe muutmiseks.

Mürataseme mõõtmine. Müra taset mõõdetakse kaeveala jõudmisel Virutoa ja Ööbikutoa elamumaast 200 m kaugusele või ka varem, kui karjäärist kostva müra kohta esitatakse pretensioone. Müra leviku täiendavaks tõkestamiseks tuleb juba kaevandamise algperioodil rajada mäeeraldise põhjapiirile katendist vallid, millele oleks otstarbekas istutada kiirekasvulisi lehtpuid ja põõsaid. Ajaks, kui kaevandamine jõuab mäeeraldise põhjaossa, on katendivallidel kasvavast metsast (võsast) saanud oluline täiendav tolmu ja müra barjäär. Lubatust suurema müra ilmnemisel elamumaal või hoonete läheduses viiakse müra allikas (purustus-sorteerimissõlm või muu karjääri tehnika) kaugusele, kus müra mõjutatava objekti juures ei ületa lubatud piire. Vastasel korral tegevus peatatakse.

Tolmusisalduse mõõtmine õhus . Kui esitatakse pretensioone õhu kvaliteedi kohta, mõõdetakse mõjutatud piirkonnas tolmusisaldust õhus. Tolmu leviku täiendavaks tõkestamiseks tuleb juba kaevandamise algperioodil rajada mäeeraldise põhjapiirile katendist vallid, millele oleks otstarbekas istutada kiirekasvulisi lehtpuid ja põõsaid. Ajaks, kui kaevandamine jõuab mäeeraldise põhjaossa, on katendivallidel kasvavast metsast (võsast) saanud oluline täiendav tolmu ja müra barjäär. Kivimi purustamisel ja laadimisel tuleb tolmuheitmete vähendamiseks kasutada purustus- ja sorteerimissõlmes vee pihustamist ja kaetud linte peenmaterjalide (0,2–0,4 cm) laadimisel. Pikkadel kuivadel perioodidel (suvel) niisutada lisaks karjääri teedele ka laos olevat peenmaterjali (fraktsioon 0-4 mm), et vähendada tuulega levivat tolmu otse puistangust. Lubatust suurema tolmusisalduse ilmnemisel õhus elamumaa piires või hoonete läheduses viiakse tolmu allikas (purustus-sorteerimissõlm või muu karjääri tehnika) kaugusele, kus lubatust suurem tolmuheide mõjutatava objektini ei ulatu. 46

Kui lubatust suurem tolmukogus on põhjustatud väljaveoteedelt, tuleb teid sagedamini kasta. Vastasel korral tegevus peatatakse.

8. ÜLDSUSE SUHTUMINE KAVANDATAVASSE TEGEVUSSE

Üldsuse suhtumine ettevõtte tegevusse on erinev. Programmi arutelul leiti, et keskkonnamõjude hindamine on vajalik ja kaevandamine ei tohi häirida tavapärast elu. Olulisel kohal oli huvi, kuidas mõjutab kaevandamine ümbruskonna kaevude veetaset ja vee kvaliteeti.

9. HINDAMISTULEMUSTE LÜHIKOKKUVÕTE

Karbonaatkivimite kaevandamine Sopimetsa II lubjakivikrajäris on võimalik, kui peetakse kinni kaevandamise loa täiendavatest tingimustest ja seirekavast. Täiendavate tingimuste seadmisel on üheks aluseks käesoleva keskkonnamõju hindamise aruanne. Karbonaatkivimite kobestamine lõhketööde abil saab toimuda enamusel alal taotletavast mäeeraldisest. Vaid põhja pool asuva elamumaa ja hoonete lähedal tuleb lõhkamine asendada raimamisega, sest lõhkamise ohutsoon on 200 m. Kui raimamisega kaasnev müra elamumaa piiril on lubatust kõrgem, tuleb seal kaevandamistööd peatada seni, kuni arendaja ja maaomanike vahel on saavutatud kokkulepe hoonete lammutamiseks ja maa sihtotstarbe muutmiseks. Kaevandamise tulemusel alaneb põhjavee tase ja lähiümbruskonna salvkaevud jäävad kuivaks ning veetase puurkaevudes alaneb kuni 1 km raadiuses. Kui kaevandamise tulemusena karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele, tuleb arendajal need asendada sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega. Senine kaevandamine lähikonnas asuvas Sopimetsa dolokivikarjääris pole esile kutsunud olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, mida poleks saanud leevendada.

Keskkonnaekspert Ain Põldvere 47

Kasutatud materjal

Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Vabariigi Valitsuse 31. 07. 2001. a. määrus nr 269. Hindrikson, M. 2005. Põhjavee seisund Adavere ja Põltsamaa piirkonna nitraaditundlikul alal. Rmt. “Põhjavee seisund 1999–2003. aastal. Toim. R. Perens, lk 61–63. Tallinn. Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr 82. Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20, 118). Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. 08. 2004. a. määrus nr 172). Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projektile esitatavad nõuded (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. 11. 2003. a. määrus nr 248). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 24. 03. 2005, 15, 8). Kruus, V. 2002. Atmosfääriheidete piirmäärade kehtestamine Tondi–Väo karjääris. OÜ Väo Paas. Lõhkematerjali valmistamise ja hoidmise ohutuseeskiri (Majandusminsitri 30. 11. 1999. a. määrus nr 60). Lõhketöö projektile esitatavad nõuded. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01. 06. 2005. a. määrus nr 64. Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; 2005, 15, 87; 67, 512; 2006, 14, 109; 58, 439; 2007, 42, 303; 66, 408). Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm. Kinnitatud keskkonnaministri 06. 05. 2005.a. määrusega nr 36. (RTL, 17. 05. 2005, 51, 717). Markšeideritöö kord (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 09. 12. 2003. a. määrus nr 258). Matt, O. 1990. Pajusi kolhoosi veekaitseline olukord ja selle parandamise võimalusi. Eesti Põllumajanduse Akadeemia, Maainseneri teaduskond, Maaparanduse Kateeder, diplomiprojekt, Tartu. Müra normaaltasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise tulemused. Sotsiaalministri 04. 03. 2002. a. määrus nr 42. 48

Pajusi kolhoosi veekaitseskeem. 1990. Eesti Maaparandusprojekt. Töö 408891. Tallinn. Pajusi valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava. 2004. Kalana, OÜ Vetepere. Pandivere ja Adavere–Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 21. 01. 2003. a. määrus nr 17. Perens, R., Einman, A., Kiipli, E., Perens, H., Štõkart, T., Kuptsov, A. 1986. Aruanne komplekssest geoloogilis–hüdrogeoloogilisest kaardistamisest Jõgeva piirkonnas. EGF 4212. Petersell, V. 2004. Keskkonnamõju hindamise aruanne Sopimetsa lubjakivimaardla lubjakivi kaevandamiseks, EGF 7616. Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid. Keskkonnaministri 02. 04. 2004. a. määrus nr 12. Põldvere, E. 2005. Pajusi valla kaevude vee kvaliteedi ja tehnilise seisukorra hindamine. Uuring. Alkranel OÜ. Põldvere, E. 2006. Pajusi valla kaevude vee kvaliteedi ja tehnilise seisukorra hindamine. Järeluuring. Alkranel OÜ. Riiklik põhjaveekataster. Puurkaevude arvestuskaardid (katastri nr 11992, 18303, 23821, 24070, 24074). Savitskaja, L., 1992. Eesti Põhjavee kaitstuse ja antropogeense koormuse kaardi (mõõtkavas 1:50 000) tugilegend. Tallinn, OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Sinisalu, R., Tuuling, T., Savitski, L., All, T. 2007. Sopimetsa II uuringuruumi geoloogiline uuring Jõgeva maakonnas, EGF 7924. Sinisalu, R., Savitski, L. 2003. Sopimetsa lubja- ja dolokivi geoloogilise uuringu aruanne, EGF 7552. Soovik, E. 2008. Paekarjääri veetõke. Keskkonnatehnika 5/08, lk 10–11. Sopimetsa lubjakivimaardla (0786) registrikaart. Technical Guides – Calculation of Road Traffic Noise 1988. NPL The UK's National Measurement Laboratory. Tuuling, T. 2008. Sopimetsa II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlus. Veekogusse või pinnasesse juhitava heitevee kohta esitatavate nõuete muutmine ja täiendamine. Vabariigi Valitsuse 21. 12. 1998. a. määrus nr 290. Vesiloo, P. 2008. Ekspertarvamus veealuse dolokivi kaevandamise kohta Marinova maardla Pedaja karjääris. Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Keskkonnaministri 07. 09. 2004. a. määrus nr 115.