Jõgevamaa Turismiinfo Jõgeva County Tourist Information

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Jõgevamaa Turismiinfo Jõgeva County Tourist Information Jõgevamaa turismiinfo Jõgeva County tourist information www.visitjogeva.com 1 HELSINKI ST PETERSBURG 220 km 330 km TALLINN NARVA 180 km 160 km STOCKHOLM TUTVUSTUS 510 km ESTONIA JÕGEVAMAA PRESENTATION PÄRNU TARTU 150 km 50 km RIGA 210 km MAJUTUS ACCOMMODATION VILNIUS 430 km TOITLUSTUS TUTVUSTUS EATING OUT SISUKORD / CONTENTS PRESENTATION LONDON TUTVUSTUS / PRESENTATION .................. 3-18 Käsitöökojad ja suveniirikauplused / Jõgevamaa – kuninglik Jõgeva county – Handicraft workshops MAJUTUS / ACCOMODATION ..............19-21 and souvenir stores ......................................46-48 väärikus, Kalevipoja jõud royal stateliness, TOITLUSTUS / EATING OUT ....................22-24 Aktiivne puhkus / Active recreation ..........48-56 Konverentsi- ja seminarivõimalused / Jõgevamaa on väga eriilmeline ja eriline – might of Kalevipoeg KUHU MINNA, MIDA TEHA / Conference and seminar.............................57-58 sellele viitab ta asukohtki, mis jääb nii Eesti Due to its location both in central and east- WHERE TO GO, WHAT TO DO kesk- kui ka idaosasse, olles samas Lõuna- TRADITSIOONILISED ÜRITUSED / ern Estonia and as a gate to South Estonia, Muuseumid ja galeriid / Eesti väravaks. Jõgevamaa ulatub Mandri- Jõgeva County is diverse and unique. The Museums and galleries ..............................25-32 TRADITIONAL EVENTS ..............................59-61 Eesti keskpunktist risti läbi Vooremaa Euroo- Teemapargid / Theme parks ......................32-37 area of the county extends from the central KUHU MINNA, MIDA TEHA pa Liidu idapiirini Peipsi järvel. WHERE TO GO, WHAT DO Teised vaatamisväärsused / INFO..................................................................... 62 point of inland Estonia across Vooremaa up Other sights ..................................................37-45 KAARDID / MAPS .......................................63-67 to the eastern border of the European Union Kuninglik väärikus on olnud siinsetele aladele on Lake Peipus. PARIS omane juba ammusest ajast, millele osutavad Jõgevamaa turismiinfokeskus Mustvee turismiinfopunkt nii Põltsamaa kui Laiuse linnusevaremed, kus The castle ruins in Põltsamaa and Laiuse re- Jõgeva County Tourist Information Center Mustvee Tourist Information kroonitud kuningad kunagi peatunud. Jõge- mind of the royalties who once resided in Suur 3, 48306 Jõgeva Tartu 7, 49306 Mustvee vamaad kutsutakse Kalevipoja tegude maaks, EVENTS Jõgeva County. The plenty of surface forms ÜRITUSED Tel/Ph. +372 776 8520 Tel/Ph. +372 776 6346 kuna siitkandist võib leida kõige rohkem Eesti [email protected] [email protected] and boulders, which can be found in Jõge- eepose kangelasega seotud muistenditest www.visitjogeva.com va County, are connected with the legends Äksi turismiinfopunkt pärinevaid pinnavorme ja rändrahne. Maa- www.visitestonia.com about Kalevipoeg – the hero of the Estonian www.facebook.com/visitjogeva Äksi Tourist Information konna üheks visiitkaardiks on Vooremaa – Voldi küla/village, national epos. Jõgeva is called the county of maailmas üks ainulaadsemaid voorestikke, INFO Põltsamaa turismiinfopunkt 49124 Tabivere vald/municipality Kalevipoeg’s deeds. Tel/Ph. +372 776 4988 mida iseloomustavad loode-kagusuunalised Põltsamaa Tourist Information suurvoored ja nende vahel asuvad piklikud Lossi 1b, 48103 Põltsamaa [email protected] One of the visiting cards of the county is järved. Rahvas on voorte tekkele andnud Tel/Ph. +372 775 1390 Peipsi Turismiinfopunkt Vooremaa, which is one of the most unique omapoolse seletuse, pidades neid Kalevi- [email protected] Peipsi Tourist Information drumlin areas in the world with its large www.poltsamaaturism.ee poja künnivagudeks. Legendi kohaselt lebab MAPS Sõpruse 84, 49508 Kasepää vald/municipality drumlins oriented from the northwest to the KAARDID Kääpa jões Kalevipoja mõõk. Tel/Ph. + 372 602 0105 southeast and oval lakes between them. [email protected] www.peipsi.ee 3 Põltsamaa piirkond meelitab kaunite mõisahoonete ja lossivaremete, kohaliku veini, rooside rohkuse ja suviste õdusate vabaõhuüritustega. Tootsi lugude mail Pala- musel on äratundmisrõõmu nii suurel kui TUTVUSTUS väikesel, sest kes meist ei teaks kuulsat vana PRESENTATION koolimaja, kuhu ühel ammusel sügisel Arno isaga sisse astus ja tunnid juba alanud olid. Külmalinnas Jõgeval ootab huvilisi “Jõuluvana kodu”. Omanäolisusega võlub Peipsi-äär, kus omamoodi kombed ja tavad, kilomeetrite pikkused tänavkülad ääristamas rannajoont, vene vanausuliste kultuur, möödasõitjate MAJUTUS ootel värsked kurgid, sibulad, küüslauk ja suitsutatud kala. Mustvees on viie erineva usu ACCOMMODATION kirikud. Kutsume teid avastama Jõgevamaa looduse ja kultuuri mitmekesisust, nautima ajaloo- pärandi aardeid, legendidega seotud põne- vaid paiku, omanäolisi piirkondi ja meeldivaid TOITLUSTUS puhkamisvõimalusi! Kes siin käinud, tuleb EATING OUT kindlasti rõõmsal meelel tagasi. Põltsamaa piirkond ehk 4P Põltsamaa District (Pajusi vald, Puurmani vald, Põltsamaa vald, (Pajusi Municipality, Puurmani Municipality, Põltsamaa linn) Põltsamaa Municipality, Põltsamaa Town) Sõites Tallinnast Tartu poole, jääb enne Ada- The well-preserved Dutch windmill in Ada- Põltsamaa region attracts with its charming veret maantee äärde hästisäilinud hollandi vere was converted into a restaurant. Ada- tüüpi kivist tuulik, kus praegu töötab restoran. vere Manor was first documented in the manor houses, castle ruins, local wine, abun- th dance of roses and enjoyable open-air events. Adavere mõisa kohta on teateid 17. sajandist. second half of the 17 century. The park, Palamuse is a nice well-preserved historical 1893. aastal valminud kaunis peahoones on designed in the 1740s, was one of the most alates 1928. aastast kool. Hoone renoveeri- impressive parks of the time, although there KUHU MINNA, MIDA TEHA parish centre. Father Christmas’ home is wait- WHERE TO GO, WHAT DO ing for visitors in Jõgeva. Mires and bogs offer mine lõppes 2001. Mõisapark (1740. aas- is not much left to indicate its former splen- tranquility and delight to the eye. Old Belie- tatest) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, dour. Kalmemägi (burial hill) took its name vers’ culture, its particular customs and tra- kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles from a sacred grove and sacrificial stone. The ditions, many kilometers long street-villages jäänud. Talviti on Adaveres võimalik kasutada stone, marking the central point of the inland along the shore of the lake, fresh cucumbers, valgustatud liuvälja koos uisulaenutusega. Estonia, can be found by the Tallinn – Tartu Adaverest natuke maad edasi Tartu poole highway near Adavere village. EVENTS onions, garlic and smoked fish on the stalls ÜRITUSED by the street for travelers – this is the Lake asub Mandri-Eesti keskpunkti tähistav rahn Peipus region. In Mustvee, there are churches koos põhja-lõuna suunda näitavate triibuliste When turning left from Tallinn-Tartu high- of five different confessions of faith. postidega. way, you will reach Pajusi manor after 5 km. The manor, established in 17th century, be- Kas teie teate, kus asub Mandri-Eesti kesk- Pöörates Tallinn-Tartu maanteelt vasakule longed to Wahl’s family in 1820-1920. One punkt või kündva Kalevipoja kuju, kus on Discover the natural and cultural diversity of INFO Pajusi poole, jõuab 5 km pärast Pajusi mõisa of the wings is demolished, several ancillary mõõdetud Eesti ametlik külmarekord, kus Jõgeva County, enjoy its historical heritage, südamesse. 17. saj. asutatud mõis kuulus buildings are extant. At present the building elavad kratid, kus asus Põhjasõja ajal 1700- the exciting places connected with legends, 1820-1920 von Wahli perekonnale. Peahoo- is used as a community house. You can see 1701 Rootsi kuninga Karl XII talveresidents, its quaint regions and pleasant recreation op- nest, kus praegu asub valla rahvamaja, on the cementary and the chapel of the Wahl fa- kus toimub Kalevipoja Uisumaraton..? tions. kahjuks lammutatud üks tiib. Säilinud on mit- mily when heading to Pisisaare. The Pistohlkors MAPS med uhked kõrvalhooned. Pajusist Pisisaare cemetery and a Gothic chapel (1873) can be KAARDID Tere tulemast Jõgevamaale! Welcome to Jõgeva County! 4 5 poole viiva tee ääres järsu künka otsas pais- maitsma parimaid kohalikke veinisorte ning open-air events. Põltsamaa Museum is in the tab von Wahlide kalmistu ja restaureeritud ka- pakub uudistamist toidumuuseumis. Lossi- courtyard. The display is related to the his- bel, mille ukse kohal ripub von Wahlide vapp. hoovis asuvad veel Eesti Pressimuuseum, tory of the town and the parish. The photos Arisvere külas asub von Pistohlkorside pere- Käsiteokoda ja Kesk-Eesti kunstigalerii pART. of the rococo castle have an important place konna kalmistu ja gooti stiilis kabel. Kalana Tänapäeval on müüriga piiratud lossihoov in the collection. The pride of the museum is TUTVUSTUS lähistel Otissaare linnamäel on 1940. aastal saanud armastatud vabaõhuürituste toimu- a 14th century console of a church and rare PRESENTATION Fr. Krulli tehases valmistatud malmplaat Eesti mispaigaks. Põltsamaa linnas ringi jalutades specimens of the local porcelain. It is possible linnamägede kaardiga. Kunagi seal paikne- võiks uudistada ka Saunasaart, K. A. Her- to play an old parlour organ or weave a car- nud muinaseestlaste linnus võis hävida 1212. manni mälestussammast, EAÕ Pühavaimu pet. Wine cellar offeres different local wines aasta ristisõdijate talvise sõjakäigu ajal. Rahva- kirikut, Saunasilda, Kördiööbiku parki, kiriklat, and to visit food museum. Estonian Press suu räägib, et muiste olnud seal
Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • Minorities and Majorities in Estonia: Problems of Integration at the Threshold of the Eu
    MINORITIES AND MAJORITIES IN ESTONIA: PROBLEMS OF INTEGRATION AT THE THRESHOLD OF THE EU FLENSBURG, GERMANY AND AABENRAA DENMARK 22 to 25 MAY 1998 ECMI Report #2 March 1999 Contents Preface 3 The Map of Estonia 4 Ethnic Composition of the Estonian Population as of 1 January 1998 4 Note on Terminology 5 Background 6 The Introduction of the Seminar 10 The Estonian government's integration strategy 11 The role of the educational system 16 The role of the media 19 Politics of integration 22 International standards and decision-making on the EU 28 Final Remarks by the General Rapporteur 32 Appendix 36 List of Participants 37 The Integration of Non-Estonians into Estonian Society 39 Table 1. Ethnic Composition of the Estonian Population 43 Table 2. Estonian Population by Ethnic Origin and Ethnic Language as Mother Tongue and Second Language (according to 1989 census) 44 Table 3. The Education of Teachers of Estonian Language Working in Russian Language Schools of Estonia 47 Table 4 (A;B). Teaching in the Estonian Language of Other Subjects at Russian Language Schools in 1996/97 48 Table 5. Language Used at Home of the First Grade Pupils of the Estonian Language Schools (school year of 1996/97) 51 Table 6. Number of Persons Passing the Language Proficiency Examination Required for Employment, as of 01 August 1997 52 Table 7. Number of Persons Taking the Estonian Language Examination for Citizenship Applicants under the New Citizenship Law (enacted 01 April 1995) as of 01 April 1997 53 2 Preface In 1997, ECMI initiated several series of regional seminars dealing with areas where inter-ethnic tension was a matter of international concern or where ethnopolitical conflicts had broken out.
    [Show full text]
  • Jaanuar 2019
    NR 1 (11) JAANUAR 2019 AVINURME ERI Tere, siin Avinurme! Avinurme on läbi aegade olnud ääremaa, kanditud on meid ühest haldusjaotusest teise: kuni 1949 Tartumaa, 1950–1959 Mustvee rajoon, 1959–1962 Jõgeva rajoon, 1962–1964 Kohtla-Järve linnapiirkond, 1964–1990 Kohtla-Järve rajoon, alates 1990 Ida-Virumaa ning alates 25.10. 2017 Mustvee vald. Avinurme olevat saanud oma ajast kannab jõgi Avijõe ja küla nime rahvapärimuse järgi. Rah- Avinurme nime. vas kurtis Kalevipojale kala vähe- Avijõgi on allikate rikas, kül- suse üle. Kalevipoeg kuulas mure maveeline ja puhas. Varakevadel ning ajas Peipsist hulga havisid ning vihmaste perioodide järel mööda jõge üles, nii et terve on ka meil oma järvistu, kui jõgi nurm olnud kalu täis. Sellest üle kallaste üle ujutab. Mustvee valla koosseisu esi- damist ootavad tänavad, mis Usume, et areng jätkub ka järg- Vaadates vajalike investee- •2012 moodustati kortermaja- Sekretär-registripidaja Imbi mene aasta olnud uue omavalit- vee- ja kanalisatsioonitrasside nevatel aastatel. Lahendamist ringute vajadusi, ei olegi neid des korteriühistud, 2017 valmis Kaarama 5036 782 imbi.kaara- suse ülesehitamine, viie erineva ehitustööde tõttu kannatada vajavad teemad: väga palju, sest Avinurme valla alevikus I etapp valgustatud [email protected] piirkonna ühendamine ühiseks said. Piirkonna teede remonti- •Avinurme lasteaia hoo- eksisteerimise 25 aasta jooksul jalgteed. Teenuskeskuse asjaajamine, haldusüksuseks. Palju on koos- mise ja hooldamise eelarve oli ne: mitmeid aastaid väldanud on toimunud rida arenguid ja Paljud veidi pisemad saa- piirkonna elanike teenindamine, toimimiseks tehtud, suuremad ca 40 000 eurot. arutelu, kas lammutada vana investeeringuid tänu volikogu vutused või isegi suuremad Rahvastikuregistri toimingute teod ja arengud saavad loode- KIK projekti toel toimus soo- hoone ja ehitada uus või re- ja valitsuse ühisele mõttelaadi- tegemised võisid jääda hetkel tegemine, ehitusregistri ning tavasti aja jooksul lahenduse.
    [Show full text]
  • Abstract Evaluating Holocene Precipitation
    ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
    [Show full text]
  • 318 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    318 buss sõiduplaan & liini kaart 318 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 318 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 7:10 (2) Tartu Bussijaam: 10:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 318 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 318 buss saabub. Suund: Rakvere 318 buss sõiduplaan 25 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 7:10 Lähte neljapäev 7:10 Puhtaleiva reede 7:10 laupäev 7:10 Äksi Kirik pühapäev 7:10 Tabivere Mullavere Nava 318 buss info Suund: Rakvere Pikkjärve Peatust: 25 Reisi kestus: 130 min Kaarepere Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Painküla, Kassinurme Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Vägeva, Rakke, Väike-Maarja, Kalevi Aburi, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Paduvere Vaimastvere Kärde Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 318 buss sõiduplaan 27 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:15 teisipäev 10:15 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 10:15 Levala neljapäev 10:15 Assamalla reede 10:15 1 Kalevipoja tee, Estonia laupäev 10:15 Aburi pühapäev 10:15 Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Rakke 318 buss info 2a Kamariku Tee, Rakke Suund:
    [Show full text]
  • Estonian Ministry of Education and Research
    Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Authors: Language Education Policy Profile for Estonia (Country Report) has been prepared by the Committee established by directive no. 1010 of the Minister of Education and Research of 23 October 2007 with the following members: Made Kirtsi – Head of the School Education Unit of the Centre for Educational Programmes, Archimedes Foundation, Co-ordinator of the Committee and the Council of Europe Birute Klaas – Professor and Vice Rector, University of Tartu Irene Käosaar – Head of the Minorities Education Department, Ministry of Education and Research Kristi Mere – Co-ordinator of the Department of Language, National Examinations and Qualifications Centre Järvi Lipasti – Secretary for Cultural Affairs, Finnish Institute in Estonia Hele Pärn – Adviser to the Language Inspectorate Maie Soll – Adviser to the Language Policy Department, Ministry of Education and Research Anastassia Zabrodskaja – Research Fellow of the Department of Estonian Philology at Tallinn University Tõnu Tender – Adviser to the Language Policy Department of the Ministry of Education and Research, Chairman of the Committee Ülle Türk – Lecturer, University of Tartu, Member of the Testing Team of the Estonian Defence Forces Jüri Valge – Adviser, Language Policy Department of the Ministry of Education and Research Silvi Vare – Senior Research Fellow, Institute of the Estonian Language Reviewers: Martin Ehala – Professor, Tallinn University Urmas Sutrop – Director, Institute of the Estonian Language, Professor, University of Tartu Translated into English by Kristel Weidebaum, Luisa Translating Bureau Table of contents PART I.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Palamuse Aleviku, Kaarepere Küla Ja Luua Küla Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2017-2027
    Palamuse aleviku, Kaarepere küla ja Luua küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2027 KINNITATUD Leo Rummel Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 Kutsetunnistus 111963 Jõgevamaa 15.09.2017 Energex Energy Experts OÜ Reg. kood 14060193 Tel: +372 5345 0636 E-post: [email protected] SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU............................................................................................................3 TABELITE LOETELU............................................................................................................5 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................7 1. PALAMUSE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS...................................................................8 1.1. Geograafiline asetus........................................................................................................8 1.2. Demograafiline olukord..................................................................................................9 1.3. Sotsiaalmajanduslik olukord.........................................................................................11 1.3.1. Tööealised inimesed...............................................................................................11 1.3.2. Palgatöötajad..........................................................................................................12 1.3.3.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel ………………………………….
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Ühisveevärgi Ja – Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2029
    KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 reg. nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 021 /2016 Telli ja: Jõgeva Vall avali tsus Piiri 4, Jõgeva linn 48307, Jõgevamaa Töö koo staja: Keskk ond & Partnerid OÜ JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 -2029 Vastutav spetsialist: Lauri Aim Töö koostaja: Kerly Talts TARTU 2016 Jõgeva vall a üh isvee värgi ja –kana lis atsioo ni arenda mise kava aa stateks 20 17-2029. Töö nr. 021/2016 SISUKORD SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 7 2. SISS EJUHA TUS .............................................................................................................. 8 3. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 9 4. LÄHTEANDMED ........................................................................................................... 11 4.1. Õiguslik baa s ................................................................................................................. 11 4.2. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.......................................................................... 12 4.3. Jõgeva valla arengukava ja eelarvestrateegia 2015-2019 ............................................. 13 4.4. Jõgeva valla üldp laneering ............................................................................................ 13 4.5. Maakonnaplaneering
    [Show full text]
  • Toetusfondi Lisavahendite Jaotus 2021
    Vabariigi Valitsuse korraldus „Toetusfondi lisavahendite jaotus 2021. aastal“ Lisa Toetusfondi lisavahendite jaotus (eurot) Kohaliku omavalitsuse Toetus sh õpilaste Maakond üksus kokku kaugõpe Harju Anija vald 71 319 4 396 Harju Harku vald 172 786 5 008 Harju Jõelähtme vald 76 277 5 215 Harju Keila linn 108 865 1 440 Harju Kiili vald 67 125 3 807 Harju Kose vald 88 056 10 413 Harju Kuusalu vald 80 820 11 571 Harju Loksa linn 29 907 2 589 Harju Lääne-Harju vald 151 371 15 252 Harju Maardu linn 169 288 3 921 Harju Raasiku vald 58 366 3 315 Harju Rae vald 232 203 5 673 Harju Saku vald 119 714 4 620 Harju Saue vald 264 708 9 751 Harju Tallinna linn 4 802 846 52 530 Harju Viimsi vald 230 959 3 202 Hiiu Hiiumaa vald 107 400 5 916 Ida-Viru Alutaguse vald 89 804 14 411 Ida-Viru Jõhvi vald 184 057 4 311 Ida-Viru Kohtla-Järve linn 548 490 22 133 Ida-Viru Lüganuse vald 144 357 11 172 Ida-Viru Narva linn 931 569 49 673 Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 88 571 15 610 Ida-Viru Sillamäe linn 204 497 6 319 Ida-Viru Toila vald 80 826 6 313 Jõgeva Jõgeva vald 159 414 17 237 Jõgeva Mustvee vald 73 202 16 476 Jõgeva Põltsamaa vald 114 113 12 021 Järva Järva vald 116 095 21 929 Järva Paide linn 114 366 4 434 Järva Türi vald 122 832 8 591 Lääne Haapsalu linn 144 929 6 272 Lääne Lääne-Nigula vald 93 792 17 471 Lääne Vormsi vald 4 416 75 Lääne-Viru Haljala vald 51 983 5 583 Lääne-Viru Kadrina vald 56 738 5 196 Kohaliku omavalitsuse Toetus sh õpilaste Maakond üksus kokku kaugõpe Lääne-Viru Rakvere vald 68 444 8 198 Lääne-Viru Rakvere linn 163 984 4 612 Lääne-Viru Tapa
    [Show full text]