Jaanuar 2019

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Jaanuar 2019 NR 1 (11) JAANUAR 2019 AVINURME ERI Tere, siin Avinurme! Avinurme on läbi aegade olnud ääremaa, kanditud on meid ühest haldusjaotusest teise: kuni 1949 Tartumaa, 1950–1959 Mustvee rajoon, 1959–1962 Jõgeva rajoon, 1962–1964 Kohtla-Järve linnapiirkond, 1964–1990 Kohtla-Järve rajoon, alates 1990 Ida-Virumaa ning alates 25.10. 2017 Mustvee vald. Avinurme olevat saanud oma ajast kannab jõgi Avijõe ja küla nime rahvapärimuse järgi. Rah- Avinurme nime. vas kurtis Kalevipojale kala vähe- Avijõgi on allikate rikas, kül- suse üle. Kalevipoeg kuulas mure maveeline ja puhas. Varakevadel ning ajas Peipsist hulga havisid ning vihmaste perioodide järel mööda jõge üles, nii et terve on ka meil oma järvistu, kui jõgi nurm olnud kalu täis. Sellest üle kallaste üle ujutab. Mustvee valla koosseisu esi- damist ootavad tänavad, mis Usume, et areng jätkub ka järg- Vaadates vajalike investee- •2012 moodustati kortermaja- Sekretär-registripidaja Imbi mene aasta olnud uue omavalit- vee- ja kanalisatsioonitrasside nevatel aastatel. Lahendamist ringute vajadusi, ei olegi neid des korteriühistud, 2017 valmis Kaarama 5036 782 imbi.kaara- suse ülesehitamine, viie erineva ehitustööde tõttu kannatada vajavad teemad: väga palju, sest Avinurme valla alevikus I etapp valgustatud [email protected] piirkonna ühendamine ühiseks said. Piirkonna teede remonti- •Avinurme lasteaia hoo- eksisteerimise 25 aasta jooksul jalgteed. Teenuskeskuse asjaajamine, haldusüksuseks. Palju on koos- mise ja hooldamise eelarve oli ne: mitmeid aastaid väldanud on toimunud rida arenguid ja Paljud veidi pisemad saa- piirkonna elanike teenindamine, toimimiseks tehtud, suuremad ca 40 000 eurot. arutelu, kas lammutada vana investeeringuid tänu volikogu vutused või isegi suuremad Rahvastikuregistri toimingute teod ja arengud saavad loode- KIK projekti toel toimus soo- hoone ja ehitada uus või re- ja valitsuse ühisele mõttelaadi- tegemised võisid jääda hetkel tegemine, ehitusregistri ning tavasti aja jooksul lahenduse. jatrasside rekonstrueerimine. konstrueerida vana. Tuleb lõ- le, julgele kodanikualgatusele, nimetamata. aadressandmete korrastamine. Lõppenud aastast Avinurme Projekti maksumus 86 500 €, puks otsustada, kuidas edasi ja ettevõtlikele inimestele ning Katrin Rosar on sotsiaaltöö piirkonnas, mille koosseisus valla osalus 46 500 €. leida rahastus. igati tegusale rahvale. Ei ole Avinurme Teenuskeskusest. spetsialist 5346 9644 katrin. on Avinurme alevik ja 16 küla: Kevadeks lõpetatakse Avinur- •Avinurme bussijaama platsi olnud arutut võimuvõitlust, Teenuskeskuse tööd juhib [email protected] Adraku, Alekere, Kaevussaare, mes vee- ja kanalisatsioonitööd. rekonstrueerimine: detailpla- koostöö toimus valla arengu Aivar Parfojev 5054 864 aivar. Piirkonna elanike sotsiaalne Kiissa, Kõrve, Kõrvemetsa, Kõ- AS Emajõe Veevärgi projekt al- neering on koostatud, vajali- nimel. [email protected] abi ja tugi. veriku, Laekannu, Lepiksaare, gas 2009, II etapp toimus 2010. kud kooskõlastused olemas, Meeldetuletuseks tehtust: Tööks soojamajanduse ning Arvi Liiv korrastab kalmis- Maetsma, Paadenurme, Sällik- Sügisel 2018 algasid ehitus- eelprojekt bussiootepaviljoni •1999. aastal avati uus, hak- piirkonna majandustegevuse, turegistrit HAUDI, on piirkon- saare, Tammessaare, Ulvi, Vadi tööd piirkondades, mis pikki ning maa-ala rekonstrueerimi- kepuidul töötav katlamaja (üks vara haldamise ja arendustege- na teede ja tänavate remondi, ja Änniksaare. aastaid ootasid vee- ja kanali- se kohta olemas. Tuleb otsida esimesi kohaliku küttega katla- vuse koordineerimine, piirkon- korrashoiu ja lumelükkamine Veel Avinurme valla ajal satsiooniprobleemidele lahen- rahastamisvõimalusi. maju Eestis). na esindamine vallavalitsuse koordinaator. 5341 8723 arvi. kokku lepitud teede ja täna- dust. Projekti kogumaksumus •Avinurme aleviku jalgtee II •2000. aastal viidi lõpule istungitel. [email protected] vate remont sai teostatud. ca 1 200 000 eurot, omaosalus ja III etapi ehitus koos tänava- 80-ndatel aastatel konserveeri- Adraku-Käänu ning Kõveriku 120 000 €. valgustuse rajamisega. tud kultuurikeskuse ehitustööd teed kauaoodatud mustkatte, Kokkuvõttes on lõppenud •Kooli hoonete ja spordihoo- ning avati kaasaegsete võima- mitmed eriti halvas olukorras aasta meie kandis investeerin- ne korrashoidmiseks vajalikud lustega kultuurikeskus. Kohaliku Omaalgatuse Programm vallateed paranduskatte. Paren- guid arvestades korda läinud. ehitus- ja remonditööd. •2003. aastal valmis ujula. toetas Mustvee valla eakatele koostatud projekti Et Avinurme teaks, mis Voorel teoksil Juba 14. veebruaril, sõbrapäeval kell 12.00 on Mustvee kul- tuurikeskusesse palutud valla eakad, selleks, et koos erakondade esindajate, valla sotsiaaltöötajate, kultuuri- ja spordiaktivistidega otsida vastust küsimusele Kuidas elada elusamat elu? Tiksudes või tegutsedes? See on nimetatud projekti esimene sündmus. Ja neid tuleb veel. Lugege vallalehte ja saate täpsemalt teada. Sõbrapäevale on oodatud kõik valla eakad. Teile on korraldatud transport järgmistel liinidel ja kellaaegadel Mustvee ja tagasi: •2007 alustati koolitööd jeesse rajatud jooksurada. Staa- Buss väljub kell 10.00 Ulvi poe juurest Avinurme, Lohusuu rekonstrueeritud koolihoones, dioni maa-alale rajati 2015 ja Mustvee ning kell 10.00 Voore bussipeatusest läbi Kääpa ja vana koolihoone, milles söökla MTÜ Avinurme Skate CLUB Kasepää. ja muusikakooli klassid, on eestvedamisel skatepark ning Kohvi ja kohvikõrvase juures on hea uusi tutvusi sõlmida, vestel- saanud välimise parenduse, MTÜ Just Mind 2017. aasta da tuttavate ja sõpradega. Kuulata-vaadata väikest kontserti ning vahetatud aknad-uksed ja ka- projektiga disc-golfi rada. näitust. Külastada raamatukogu ning kohalike kauplusi. tusekate. MTÜ KHS Nurmetulede töö •Spordihoones on rekonst- ja hoolega on korrastatud staa- Teid ootab projekti meeskond: AIVE TAMM, Krista Pedak rueeritud pallimängude saal, dioni kallas meeldivaks puhke- hoonel vahetatud aknad, fua- kohaks. 2 Mustvee Valla TEATAJA Nr 1 (11) Jaanuar 2019 Saame tuttavaks! – Avinurme Gümnaasium Avinurmes on kooliharidust nii põhikooli kui ka gümnaasiu- jõutud osa võtta juba kolmest tao- antud alates 1920. aastast, mis miastme jooksul mitmeid õppeai- lisest ettevõtmisest. Hea ülevaate tähendab, et peatselt tähistame neid suuremas mahus kui riiklik meie tegemistest saab kodulehe kooli 100. aastapäeva. Aastate õppekava sätestab. avinurme.edu.ee vahendusel. jooksul on Avinurme Kõrgemast Kohaliku puutöötraditsiooni Avinurme Gümnaasiumiga Algkoolist kujunenud mitme- alalhoidmiseks teeb kool koos- on võimalik lähemalt tutvuda külgset haridust pakkuv Avi- tööd Avinurme Puiduaidaga ning lahtiste uste nädalal, mis toimub nurme Gümnaasium. Milline on III kooliastmes omandatakse sellel aastal 18.–22. märtsil. tänane kool Avinurmes? laastupunumise oskus. Töö- ja Antud nädalal on meie koolis Avinurme Gümnaasiumi põhi- tehnoloogiaõpetuses saavad õppimisest huvitatud õpilastel eesmärgiks on võimaldada kõigi- õpilased kaasaegselt sisustatud ja nende vanematel hea võima- le õppijatele parimat võimeteko- töökojas praktiseerida puu- ja lus kohtuda kooliperega ning hast arengut. Meie koolis õpivad metallitööd. Kehaliste võimete kogeda siinset koolielu. Lisaks õpilased põhikooli ja gümnaasiu- arendamiseks saavad õpilased toimub Avinurme Gümnaasiu- mi riikliku õppekava alusel ning tundides kasutada väga erinevaid mis õppeaasta jooksul erinevaid ka põhikooli lihtsustatud riikliku keskkondi. Koolil on kaasaeg- sündmusi, kuhu ootame ka meie õppekava alusel. Õpilaste arengu ne võimla, jõusaal, staadion, kooliga igapäevaselt mitteseotud toetamiseks ning õpetajate ja palliplatsid ning ujumistunnid inimesi. Näiteks kevadel, 30. lapsevanemate nõustamiseks toimuvad kohalikus ujulas. aprillil, toimub neljandat korda on koolis kvalifitseeritud tugi- Õppetööd toetavad traditsioo- meie kooli öine sünnipäeva- meeskond, kuhu kuuluvad kaks nilised üritused ja mitmekesine terviseretk, kuhu kutsume kõiki eripedagoogi, sotsiaalpedagoog, huvitegevus. Meie kooliaasta Kooli öisel sünnipäevaretkel. Avinurme kooli sõpru üle kogu logopeed ja kaks õpiabi õpetajat. algab spordi ja teadusega. Ta- valla ja Eesti. Ühisel rännakul Õpilastele võimalikult mit- vapäraselt toimuvad sügiseti osaleda kergejõustiku, võrkpalli, tantsu ringides. Kunstihuvilisi Investeeringute Keskuse ja Tagasi kõnnime koos oma tervise heaks mekülgse ja põhjaliku hariduse spordi- ja tervisepäevad ning korvpalli, saalihoki, ujumise ootavad kunsti- ja käsitööringid. Kooli projektides, mille raames on ning 99-aastase sünnipäevalise, tagamiseks võimaldatakse põ- üleriigilise Teadlaste Öö festivali ja iluvõimlemise treeningutel. Teadmisi ja koostööoskusi saab kõik õpilased saanud osa tasuta Avinurme kooli, auks. hikoolis alates 1. klassist õppida raames Avinurme Gümnaasiumi Meedia- ja tehnikahuvilistel on parendada lauamängude ringis haridusprogrammidest väljaspool Meie kooli olulisteks põhiväär- inglise keelt, alates 3. klassist Teadlaste Öö nädal. võimalik end teostada tehno- ja liiklusringis ning loovust ja kooli ja koolisisestest huvitavatest tusteks on koostöö ja avatus, ilma informaatikat ja alates 5. klassist Õppeaastasse mahub nii mõn- loogi- või robootikaringis ning esinemisjulgust arendada näi- kohtumistest külalisõpetajatega. milleta pole pidev ja jätkusuutlik majandusõpet. Gümnaasiumis dagi traditsioonilist- rahvusvahe- kooliraadio töös. Muusikahuvili- teringis. Neil, kel on tahet olla Juba teist aastat osalevad 4. areng haridusasutuses võima- on õpilastel võimalik õppida lise muusikapäeva tähistamine, sed arendavad oma lauluoskust ise koolielus probleemide lahen-
Recommended publications
  • Avinurme Valla Arengukava 2013-2022
    AVINURME VALLA ARENGUKAVA 2013-2022 “Avinurme – Eesti puidupealinn” AVINURME 2012 SISUKORD 1 ÜLEVAADE ......................................................................................................................... 4 1.1 Geograafiline asend ................................................................................................................. 4 1.2 Ajalooline ülevaade ................................................................................................................. 6 2 VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................... 7 2.1 Visioon .................................................................................................................................... 7 2.2 Missioon .................................................................................................................................. 7 2.3 Strateegilised eesmärgid .......................................................................................................... 7 3 TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED .................................................................. 8 3.1 Haldusstruktuur ja juhtimine ................................................................................................... 8 3.2 Rahvastik ................................................................................................................................. 9 3.3 Elukeskkond ja turvalisus ...................................................................................................... 12
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Vee Koormusallikate Ja Nende Mõju Ajakohastamine, Nende Mõju Vähendamise Meetmete Määratlemine Peipsi Alamvesikonnas
    Vee koormusallikate ja nende mõju ajakohastamine, nende mõju vähendamise meetmete määratlemine Peipsi alamvesikonnas 2017 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Töö nimetus: Vee koormusallikate ja nende mõju ajakohastamine, nende mõju vähendamise meetmete määratlemine Peipsi alamvesikonnas Täiendatud versioon, september 2017 Töö autorid Ülle Leisk Merike Hindrikson Martin Mandel Töö tellija: Keskkonnaministeerium Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901 [email protected] www.klab.ee Lepingu nr: 4-1.1/15/141 Töö valmimisaeg: 21.03.2017 Töö on teostatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusel Vee põllumajanduslike koormusallikate ja nende mõju informatsiooni ajakohastamine, nende mõju vähendamise meetmete määratlemine Peipsi alamvesikonna näitel 2 (141) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 2. Peipsi alamvesikond ......................................................................................................................... 6 2.1. Peipsi alamvesikonna vee seisundist ja suundumustest vee kvaliteedis .................................. 6 2.2. Peipsi alamvesikonna olulisemad põllumajanduspiirkonnad ning lämmastiku ja fosfori koormuse põllumajanduslikud allikad ............................................................................................... 11 3. Materjal ja metoodika ..................................................................................................................
    [Show full text]
  • Lohusuu Valla Noorsootöö Vaadatuna Läbi Lohusuu Huvikeskuse
    Tartu Teoloogia Akadeemia Marju Altmäe Lohusuu valla noorsootöö vaadatuna läbi Lohusuu huvikeskuse Lõputöö Juhendaja: MA Mervi Raudsaar Tartu, 2010 Sisukord Summary .......................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 5 1. Teoreetiline taust ..................................................................................................................... 7 1.1. Noorsootöö põhimõtted, alused, finantseerimine............................................................ 7 1.2. Kristlik noorsootöö........................................................................................................ 10 1.3. Lohusuu huvikeskus ...................................................................................................... 12 2. Metoodika.............................................................................................................................. 13 2.1. Metoodika kirjeldus....................................................................................................... 13 2.2. Valimi kirjeldus ............................................................................................................. 14 2.3. Kasutatud andmekogumis- ja analüüsimeetodid ........................................................... 15 3. Tulemused ja arutelud ..........................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Muraka LKA Ja Muraka Loodusala Püsielupaikade Kaitsekorralduskava 2015-2017
    Muraka LKA ja Muraka loodusala püsielupaikade kaitsekorralduskava 2015-2017 1 Sisukord 1. ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................................................................5 1.1. Ala iseloomustus .......................................................................................................5 1.2. Maakasutus ..................................................................................................................7 1.3. Huvigrupid...................................................................................................................8 1.4. Kaitsekord ...................................................................................................................9 1.5. Uuritus ....................................................................................................................... 12 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ..................................................................... 12 1.5.2. Riiklikud seired ................................................................................................... 12 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ........................................................................ 14 2. Kaitse-eesmärgid, ohutegurid ja vajalikud tegevused ........................................................ 15 2.1. Elustik ....................................................................................................................... 15 2.1.1.Linnud ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Ida-Virumaa Alutaguse Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-052 Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 IDA-VIRUMAA ALUTAGUSE VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE AVALIKULE VÄLJAPANEKULE Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: LUTAGUSE ALLAVALITSUS A V Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI KSH juhtekspert: URMAS URI KSH juhteksperdi abi, NOEELA KULM keskkonnaekspert: Üldplaneeringu projektijuht / TEELE NIGOLA planeerija: Assistent: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Veebruar 2019 TARTU Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Alutaguse vald TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA: Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56, Iisaku alevik 41101 Alutaguse vald Ida-Viru maakond Kontaktisik: Martin Miller keskkonnaspetsialist Tel 336 6916 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KSH juhtekspert: Urmas Uri Tel 730 0310 [email protected] Kontaktisik: Noeela Kulm Tel 730 0310, 5693 9300 [email protected] Ekspertrühm: Urmas Uri – KSH juhtekspert Noeela Kulm – jäätmed, õhk, müra, kaevandused, looduskaitse, maakasutus Rinaldo Rüütli – põhja- ja pinnavesi, inimese tervis ja
    [Show full text]
  • Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne
    Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKU JA RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI ARUANNE Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne Koostamise 2015/02/25 kuupäev 2 / 71 Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. MAAKONNA ASEND JA PIIRID ............................................................................. 5 1.1. Haldusjaotus.......................................................................................................... 5 1.2. Kandid ehk paikkonnad ........................................................................................... 6 2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ..................................................................................... 8 2.1. Muutused rahvastikus ........................................................................................... 10 2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .......................................... 14 2.3. Tiheasustusalad ................................................................................................... 18 2.4. Asustuse arenguvõimalused................................................................................... 20 3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR .......................................................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Avinurme Kaugkütte Võrgupiirkonna Soojusmajanduse Arengukava 2016 – 2026 Ja Ulvi Asula Kaugkütte Perspektiiv
    Avinurme kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016 – 2026 ja Ulvi asula kaugkütte perspektiiv. 2016 Kava on koostanud ja kinnitanud 8. kutsetaseme volitatud soojusenergeetika insener Aare Vabamägi 1 Avinurme kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava. ................................................. 4 Piirkonna iseloomustus. .................................................................................................................. 4 Avinurme valla arengukavas 2013-2022 on sätestatud: ............................................................ 5 Visioon ..................................................................................................................................... 5 Missioon .................................................................................................................................. 5 Soojusmajanduse juhtimist kohaliku omavalitsuse tasandil. ...................................................... 6 Avinurme kaugküttesüsteemi kirjeldus. .......................................................................................... 7 Katlamaja. .................................................................................................................................... 7 Fotod katlamajast. ................................................................................................................... 7 Soojusvõrk. .................................................................................................................................. 7 Fotod Lasteaia soojusvõrgust.
    [Show full text]